Tee oma sisemise tarkuseni nõuab julgust‏

Kaia-Liisa Reinut
Sisemise Tarkuse Kooli UNIVERSUS juhataja ja reiki õpetaja.

Tänapäeva kaootilises ning segadust täis maailmas ärgitatakse inimesi otsima tarkust ja lahendusi oma probleemidele väljastpoolt.
Vaid vähesed teavad, et kõik vajalik tarkus ja võimed on igas inimeses juba olemas. Inimesed on lihtsalt kaotanud kontakti oma allikaga, oma sisemise jõu ja kõikehõlmava tarkusega.
Kuidas leida üles oma sisemine tarkus ning õppida ennast ise aitama? Esmaseks eelduseks on iseenda tundmaõppimine.
Juba vanas Kreekas peeti seda ülimalt oluliseks – seda näitab ka Delfi Apolloni templi sissepääsu kohale raiutud kuulsad sõnad „Tunne iseennast”.
Tegelemine iseendaga, püüdes selgitada, kes ma olen ning mida ma tegelikult tahan, viib varem või hiljem ka oma sisemise jõu taasleidmiseni.
Alles siis, kui varisevad kokku enda ehitatud müürid, oleme võimelised kuulama oma sisemist mina ehk sisemist
tarkust ja seda ka usaldama. See viimane on üks raskemaid tegevusi. Samas on väga lihtne sisemist häält segi ajada oma ego häälega. Kuid harjutades on võimalik õppida neil kahel vahet tegema, indikaatoriks on meie tunded. Väga tihti tekib vastuolu meie poolt tunnetatava ja meile õpetatu vahel. Kahjuks lükatakse sellises olukorras enamasti tunded kõrvale, sest hirm „valesti käituda”, sattuda kriitika- ja/või naerualuseks on tugev.
Lahenduseks pakutakse erinevaid meelelahutusi, mis on suurepärane vahend oma tunnete eest põgenemiseks. Ühel
hetkel see aga enam ei toimi .
Tunne, et midagi on valesti või puudu, hakkab meis üha kasvama ning hakatakse otsima lahendusi väljastpoolt – vahetatakse elukaaslast, tööd jne. Kuid see tunne ei kao.
Oma tundeid ja oma keha jälgides võib aga lihtsal viisil jõuda äratundmisele, mida sa tegelikult tahad ja mida mitte. Valem on lihtne – kui tunned end hästi – oled kooskõlas oma sisemise minaga, kui aga halvasti, siis mitte. Kuid ka siin on väga kerge sattuda enesepettuse ohvriks, kuna hirm sunnib meid salgama tegelikke tundeid ning nägema
neid läbi n-ö roosade prillide.
Seetõttu on väga tähtis jäägitu ausus enese vastu ja julgus tunnistada probleeme.
Neid omadusi arendada aitab tegelemine mitmesuguste vaimsete praktikate ja -teraapiatega nagu näiteks reiki, jooga, meditatsioon ja paljud muud. Need õpetavad meid olema käesolevas hetkes, aitavad ära tunda oma sisemist häält ja seda ka kuulata.
Seeläbi saavutame kooskõla oma sisemise minaga ning meie sees avanevad uksed, mis viivad imettegeva jõu ja potentsiaalini.
Tänapäeval on võimalik end erinevate vaimsete teemadega kurssi viia ka oma ala professionaalide käe all õppides. Eestis on üheks selliseks võimaluseks Tallinnas tegutsev Sisemise Tarkuse Kool UNIVERSUS, mis ongi just loodud selleks, et aidata inimestel leida kontakti oma tegelike võimetaga. Ühtlasi pakkudes võimalust õppida ja ülevaadet
omada kõikidest võimalikest teooriatest, uskumustest, praktikatest, teraapiatest ning alternatiivsetest raviviisidest, koondades ühe katuse alla oma ala tuntuimad tegijad. Loengutes osaledes saab igaüks leida läbi teooria ja
praktika just endale sobiva lähenemisviisi.

parimaid kohti Jüri Lina uuest raamatust “Maailmavallutajate pettus”‏

Kranaat tutvustab parimaid kohti Jüri Lina uuest raamatust “Maailmavallutajate pettus”.

Iisraellased polnud iialgi Egiptuses orjad. Ka ei rännanud nad aastaid Siinai kõrbes ega vallutanud Kaananimaad. Joshua ei vallutanud Jeeriku linna üheainsa lahinguga ja linnamüürid ei varisenud trompetihelide mõjul kokku.
Gagarin ei käinud kosmoses. Planeedid on elavad olendid. Need astronaudid, kes on vabamüürlased, on ka kosmoses sooritanud maagilisi rituaale. Ametliku teate järgi jättis vabamüürlasastronaut Edwin Aldrin Kuule templirüütlite lipu. Ta asetas Kuu pinnale kaks kuldsõrmust, mille abil lootis saada kontakti Kuu deemonitega.
Keskajal elati hästi. Saksamaa lausa õitses majanduslikult. Saksi müürsepp teenis lisaks tasuta toidule ümberarvestatult vähemalt umbes 26 000 Saksa marka (208 000 Eesti krooni) kuus. Tööaeg oli lühike, tavaliselt kaheksa tundi päevas, töönädal kestis viis ja pool päeva. Freiburgi käsitöölisi kutsuti üles mitte kandma kuldehteid ning siid- ja sametrõivaid, kuigi neil raha selleks piisanuks.
See kõik laostati, kui vabamüürluse pankurid hakkasid meie majandust kontrollima.
Eestis oli 1999. aastal 150 vabamüürlast. Praegu ligi 300. Innukamad eesti vabamüürlased: Arno Köörna, Jaak Ratassepp, Toomas Lehtla, Paul Gorbovsky, Voldemar Promet, Ivar Kallion, Jaan Eilart, Juhan Aare, Eduard Tüür, Paul Himma, Peeter Saul, Jevgeni kazakov, Rein Grünberg, Jaak Viller, Raido Rüütel, Eero Vaarmann, Arnold Meister, Tiit Pruuli, Siim Kallas, Anti Oidsalu, Kaarel Jaak Roosaare, Aksel Treimann, Heino Levald, Olari Taal, Hannes Tamjärv, Enn Soosaar, Andres Keevallik, Jaak Allik, Arne Mikk, Anti Liiv…
Eesti Panga direktorina kandis Siim Kallas hoolt, et vabamüürluse sümbol Kõikenägev Silm kolmnurgas satuks 50kroonisele rahatähele. Massoonid tahavad, et me kõikjal nende maagilisi sümboleid näeksime.
Soome kindral ja hilisem president Carl Gustav Mannerheim keeldus vabamüürlaseks hakkamast. Ka praegune Rootsi kuningas ei ole tahtnud olla vabamüürlane ja seega suurmeister. Tema Majesteedile ei meeldi salajased tseremooniad. Vabamüürlased said seda kuuldes kurjaks ja ühtaegu kurvaks.
Kuni 1990. aastateni varjati eriti sünget Lenini saladust. See peitub tema kirjavahetuses parteiseltsimehe ja vabamüürlasvenna Grigori Zinovjeviga. Zinovjev kirjutas:
“Armas Vova! Sa pole mulle vastanud. Ilmselt oled Sa unustanud oma Gersheli. Ma olen hankinud meile kena nurgakese… See on suurepärane korter, kus meil saab tore olema ja meie armastust ei häiri miski. Sõida kohe siisa, ma ootan Sind, mu lilleke.”
Teises kirjas tahtis Zinovjev kindel olla, et Lenin ei maganud nende korteris teiste meestega. Lõpuks saatis ta oma Vovale marksistliku suudluse. Ta tegi ettepaneku mitte salatseda Lenini naise Nadezhda Krupskaja ees ja meenutas vahejuhtumit, kui too oli neile peale sattunud.
Ehk on meil nüüd kergem mõista, miks vabamüürlased nii innukalt toetavad homoseksuaalide “vabanemist”.
Esimese maailmasõja ajal sigitas Hitler ka poja. Hitler ja Charlotte Lobjoie kohtusid aastal 1916 sakslaste okupeeritud Prantsuse linnas vavrinis. Poeg Jean Loret sündis 18. märtsil 1918, Hitler sai pojast teada veel samal aastal. 1930. aastail tahtis ta poja Saksamaale tuua ja seal talle hariduse anda, aga sellest ei tulnud midagi välja. Jeani alkohoolikust ema oli Pariisis striptiisi teinud ja Hitler tahtis vältida skandaali. Aastal 1944 lasi Gestapo hävitada kõik dokumendid, mis tõendasid, et Jean on kollaborant. Et teda ei karistataks. Jean Loret ei mõistnud, miks Gestapo tema vastu seesugust huvi ilmutas. Aga tema ema mõistis. Surivoodil aastal 1951 avaldas ta pojale saladuse. Jean Loret suri 1985. aastal. Tema poeg, Hitleri pojapoeg, torulukksepp Philippe Loret ei hooli oma taustast. Philippe’i õde on abielus juudi professoriga.
Vabamüürlased ei lase loodushoidlikku tehnikat kasutada. Väga palju äärmiselt kasulikke leiutisi on peatatud. Vabamüürlased on valmis tapma, et vaid takistada looduslike tehnikate arendamist. Ameerika uuriv ajakirjanik Ed McCabe on paljudel tõsiselt haigetel inimestel (sealhulgas HIV-positiivsetel) soovitanud ravida ennast suurte koguste hapnikuga. Võimureile ei meeldinud, et neid soovitusi järgides hakkasid paljud inimesed tervistuma, ning tema tegevuse lõpetamiseks mõeldi 1997. aastal välja tulumaksukuritegu.
Veekogude ääres on meeldiv jalutada, sest seal on Schumanni lained kõige tugevamad. Kohe pärast Teist maailmasõda nenditi, et nende lainete sagedus on 7,8 hertsi, 7-8 plõksatust sekundis. Harmooniline muusika soodustab toidu seedimist

Nõelravi toimele leiti teaduslik selgitus‏

Uus uurimus aitab mõista, miks nõelte torkamine kehasse aitab valu leevendada.
Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud artiklis kirjutavad Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadlased, et nõelravi mõjumises mängib võtmerolli molekul nimega adenosiin. See molekul reguleerib kehas und, mõjutab südametööd ja on põletikuvastase toimega. Samuti toimib adenosiin loodusliku valuvaigistina, muutudes nahas aktiivseks peale vigastuse teket ning surudes maha närvisignaale sarnaselt levinud valuvaigistile lidokaiinile, vahendab Novaator portaali PhysOrg uudist.
Käesolevas uurimuses leidsid teadlased, et adenosiin on väga aktiivne ka sügavamates kudedes, mida nõelraviga mõjutatakse. Teadlased uurisid nõelravi mõju perifeersele närvisüsteemile — meie kehas leiduvatele närvidele, mis ei ole ei pea- ega seljaaju osaks. Uurimus kinnitas varasemat arusaama, mille kohaselt nõelravi tekitab signaale, millele vastusena saadab aju välja looduslikke valuvaigisteid endorfiine.
„Nõelravi on mõnedes piirkondades olnud juba üle 4000 aasta üks peamisi ravimeetodeid, kuid kuna selle ravitoimet pole täielikult mõistetud, on paljud inimesed selle osas skeptilised,” ütleb uurimust juhtinud Maiken Nedergaard. „Selles töös kirjeldame ühte mehhanismi, mille kaudu nõelravi valu leevendab.”
Katse käigus viisid teadlased nõelravi läbi hiirtel, kelle käpp valutas. Iga hiir sai nõelravi poole tunni jooksul põlve läheduses asuvasse tunnustatud nõelravipunkti. Peenikesi nõelu pöörati õrnalt iga viie minuti jooksul nagu ka inimeste nõelravi korral. Keskenduti eelkõige adenosiini rollile.
Tavalise adenosiini tasemega hiirtel vähendas nõelravi valu. Hiirtel, kelle rakkudes adenosiini retseptorid olid välja lülitatud, nõelravi mingit toimet ei omanud. Kui adenosiini tootmist kudedes suurendati, vähenes valu isegi ilma nõelravita. Nõelravi ajal ja vahetult peale ravi oli adenosiini tase nõelade lähedal asuvates kudedes 24 korda suurem kui enne ravi.
“On selge, et nõelravil võib olla mitmeid erinevaid mõjumise mehhanisme,” ütleb USA rahvusliku terviseinstituudi alternatiivmeditsiini keskuse direktor Josephine Briggs. „See hoolikalt läbi viidud uurimus näitas adenosiini rolli ühe mehhanismina. Tegemist on huvitava panusega nõelravi üha paremasse mõistmisse.”

Novaator
31. mai 2010 16:15