Millal me lakkasime olemast Naine?

august 30th, 2010 | Kirjutas: Mirjam

Mida aeg edasi, seda rohkem pöörduvad mu kunagised tõekspidamised elust hoopis vastupidisteks. Olen hakanud usaldama oma sisetunnet, mis ütleb mulle iga päev ikka rohkem ja rohkem: armasta, tunne, ole ja hooli. Tee seda, milleks sa sündinud oled. Ole Naine. Oled sa kunagi selle üle juurelnud, millal me lakkasime olemast Naised?

Kui Naisest saab Mees

Sa võid avada ükskõik millise ajakirja ja juba pealkirja järgi saad sisust aru: ole iseseisev. Ära lase tunda end teisejärgulisena. Ole see, kes otsustab. Leia viis tippujõudmiseks karjääris. Bioloogiline kell – kelle jaoks? Ja ridade vahelt loed välja veelgi olulisema: mehed on mõttetud. Nende peale ei tasu loota. Mehed kasutavad sind ära. Mehed on liiderdajad. Mehed on sead. Põmm! Põmm! Ja mehed on samahästi kui ilma võimaluseta advokaadile maha lastud.

Nii me, naised, üles kasvame. Kõrgemale, kaugemale. Ise. Meid kasvatakse järjest enam ja enam üles põhimõttel: tugevamad jäävad ellu. Mehi ei tasu usaldada. Ja me kõik tahame olla nii edukad, nii iseotsustajad, nii sõltumatud, staatusega ühiskonna pildil. Justkui naeruväärne on täna olla Naine.

Olen tihti mõelnud, miks tundub pilt naisest põllega pliidi ees justkui iroonia? Nagu ajaraisk, sest Elu ju ootab elamist. Milline elu siis? Miks me ometi ei julge olla need, kelleks päriselt loodud oleme? Miks on häbi olla Naine?

Looduse loodud seadused

Vaata teinekord mõnda dokumentaalfilmi arengumaades toimuvast. Inimestel pole seal psühhiaatreid ja aastatepikkuseid teraapiaid. Kõik on paigas: naised on naised ja mehed on mehed. Mina diivanil vaatan ja tunnen kaasa. Aga nemad ei kurda. Vastupidi, tunduvad täitsa õnnelikud. Ma ei püüa praegu õigustada patriarhaati aga oma iva selles siiski on. Naised ei püüa olla mehed. Ja mehed ei ole seal naised. Mõlemad on need, mis oli nende sünnipärane viis. Nemad vaataksid tõenäoliselt meid samasuguse uskumatusega. Äkki on hoopis meie ühiskond väärastunud?

Nii nagu peab naine tänapäeval olema mees, teeme me ise meestest endi kõrval naised.

Mõttetu mees mu kõrval

Poisid kasvavad üles teadmisega: ma pean suutma olema Mees. Ma pean hästi teenima, pean olema edukas, pean suutma võimaldada seda ja seda. Tohutu surve kõikidest pidamistest. Ja ühel hetkel ei pea Mees pingele vastu. Selle asemel, et julgeda tunnistada oma läbikukkumist, hakkab ta koju hilinema. Ka pudelitest saab kapi peale rodu. Magamistoas on külm nagu käredal talvel. Üks ei julge ja teine ei oska. Usun, et mehe jaoks on kõige suurem hirm läbikukkumise ees. See tähendab, et ta ei saanud hakkama. Mees ei julge tunnistada, sest kardab häbi ja häbistamist. Naine ei oska märgata ja häbistabki. Ühel hetkel on naine see, kes otsustab, kuidas asjad käivad. Tema ju maksab, tema ju teab. Ja kui mees püüab vahele öelda, võiks juba naise põlgusest kõverdunud suu ja pilk tappa: „nägime ju küll su tegusid“. Ning Mees vajub veelgi rohkem kühmu. Iga päevaga on etteheite hoop raskem. Kui veel teise naisega vahele peaks jääma, siis on Mehe saatus samahästi kui otsustatud: laste nimel „peame vastu“ aga oma kohta, lontrus, tea! Nii tekivadki mõttetud mehed kui kohitsetud loomad elutoa diivanitele.

Vihkan sind!

Oled kunagi näinud looma, kes on nurka surutud? Esimesel võimalusel hüppab ta sulle näkku. Tahad teada, milleni viib see, kui sa oled diivanile saanud kohitsetud mehe? Mehe, kes teab, et on mõttetu, täiesti mõttetu mees? Ta kuuleb seda päevast päeva. Ühel hetkel tõuseb mõttetu mees püsti ja läheb minema. Iga sammuga uksest välja muutub Mehe selg sirgemaks. Kunagi tuleb ta tagasi. Esialgu. Aga varsti on ta esimesel võimalusel läinud. Mees magab kasvõi pooltuttava juures kahe tabureti peal aga ta ei tule koju. Mees suudaks leppida sellega, et mingi hetk läks kuskil kiiva. Ta ei andesta sulle iialgi seda, et sa võtsid temalt mehelikkuse. Mis armastusest siin juttu saab olla? Oma sisemuses vihkab ta sind elu lõpuni.

Kodu on see, kus elab armastus

Kodu peaks olema igaühe kindlus. Koht, millest armastus saab alguse igal hommikul. Kodu on koht, kus sa taastud, saad oma väe ja jõu. Ka kõige kehvem päev on õhtu saabudes ületatav, kui sa näed aknal põlevat tuld ja sind ootab soe inimene. Sinu Kodu. Polegi tähtis, kas õhtusöök aurab või valmistad koos kaaslasega moosisaia teega. Võib-olla istute lihtsalt vaikides koos. Sa ei ole üksi. Sind oodati. Armastusega.

Kodu võiks olla ka täna sinu kindlus. Kas on?

Naisest saab Naine ja mehest saab Mees

Tagantjärele oma suhetele elus üldse võin ma vaid öelda üht: ime, et need niikauagi kestsid. Ma olin oma suhetes kõike muud kui Naine. Viimases suhtes ehk paar aastat või midagi. Toona ei osanud ma oma sisemist mina uskuda. Naiselikkuse väele järgneda. Nüüd olen ehk targem?

Ma pole kunagi varem taibanud üht: kui sa oskad oma meest õnnelikuna, Mehena, hoida, toob ta kogu maailma sinu jalgade ette. Kui sa annad mehele, mida ta vajab, saad sina – Naine – kõik, mida sa ihkad. Nii lihtne see ongi. Sinu armastus on kui Memme Musi muinasjutus, mis teeb hommikul uksest välja astunud Mehe võitmatuks. Ainult Naise südamearmastus suudab mehes esile kutsuda tema sünnipärase: soovist olla Mees. Soovi kaitsta, anda endast parim.

Tõeliselt armastav ja tunnustatud mees kannab oma Naist südames, kuhu iganes ta ei sammuks. Naine on tema hindamatuim aare. Mees teab seda väga hästi.Tal puudub vajadus flirtida iga vastutuleva seelikuga. Tal pole vaja tõestada mitte midagi mitte kellelegi. Ta teab oma väärtust ja seda, kes ta on.Ta on Mees. Puudub põhjus pudeleid kummutada. Ta tuleb alati õigeks ajaks. Sest Naise süda kutsub. Ta tuleb, sest teab: teda oodatakse, armastusega. Ükski mees ei saa sellele vastu.

Tõeliselt armastav Naine ei ihka olla number üks, ütleja, otsustaja. Ta ei vaja seda. Ta vajab mehe armastust, imetlust. Ega asjata ei öelda, et maailma kõige rikkam mees on see, kel on armastav naine. Naine, kelle süda sees laulab, loob õnneliku kodu, sest naised oma olemuselt on loojad. Seal pole kohta mahategemisele, alandamisele. Naise jaoks on Mees tema kangelane. Naine valmistab õhtul süüa ja ta käed on hellusest kuumad. Harmooniline kodu ja soe süda omakorda annab jõudu ja väge mehele. Koos loovad nad täiusliku paari. Nad on üks.

Millal me siis lakkasime olemast Naine?

Nõelravi toimele leiti teaduslik selgitus‏

Uus uurimus aitab mõista, miks nõelte torkamine kehasse aitab valu leevendada.
Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud artiklis kirjutavad Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadlased, et nõelravi mõjumises mängib võtmerolli molekul nimega adenosiin. See molekul reguleerib kehas und, mõjutab südametööd ja on põletikuvastase toimega. Samuti toimib adenosiin loodusliku valuvaigistina, muutudes nahas aktiivseks peale vigastuse teket ning surudes maha närvisignaale sarnaselt levinud valuvaigistile lidokaiinile, vahendab Novaator portaali PhysOrg uudist.
Käesolevas uurimuses leidsid teadlased, et adenosiin on väga aktiivne ka sügavamates kudedes, mida nõelraviga mõjutatakse. Teadlased uurisid nõelravi mõju perifeersele närvisüsteemile — meie kehas leiduvatele närvidele, mis ei ole ei pea- ega seljaaju osaks. Uurimus kinnitas varasemat arusaama, mille kohaselt nõelravi tekitab signaale, millele vastusena saadab aju välja looduslikke valuvaigisteid endorfiine.
„Nõelravi on mõnedes piirkondades olnud juba üle 4000 aasta üks peamisi ravimeetodeid, kuid kuna selle ravitoimet pole täielikult mõistetud, on paljud inimesed selle osas skeptilised,” ütleb uurimust juhtinud Maiken Nedergaard. „Selles töös kirjeldame ühte mehhanismi, mille kaudu nõelravi valu leevendab.”
Katse käigus viisid teadlased nõelravi läbi hiirtel, kelle käpp valutas. Iga hiir sai nõelravi poole tunni jooksul põlve läheduses asuvasse tunnustatud nõelravipunkti. Peenikesi nõelu pöörati õrnalt iga viie minuti jooksul nagu ka inimeste nõelravi korral. Keskenduti eelkõige adenosiini rollile.
Tavalise adenosiini tasemega hiirtel vähendas nõelravi valu. Hiirtel, kelle rakkudes adenosiini retseptorid olid välja lülitatud, nõelravi mingit toimet ei omanud. Kui adenosiini tootmist kudedes suurendati, vähenes valu isegi ilma nõelravita. Nõelravi ajal ja vahetult peale ravi oli adenosiini tase nõelade lähedal asuvates kudedes 24 korda suurem kui enne ravi.
“On selge, et nõelravil võib olla mitmeid erinevaid mõjumise mehhanisme,” ütleb USA rahvusliku terviseinstituudi alternatiivmeditsiini keskuse direktor Josephine Briggs. „See hoolikalt läbi viidud uurimus näitas adenosiini rolli ühe mehhanismina. Tegemist on huvitava panusega nõelravi üha paremasse mõistmisse.”

Novaator
31. mai 2010 16:15

Pane värvid enda kasuks tööle

Naistekas
24. november 2009 00:00

Tugev immuunsüsteem, terve süda, veatu nahk — seda kõike võib saavutada värvilise toidulaua abil. Milline on sinu värvitoon? Millist puu-ja köögivilja valida? Millised on nende mõjud? Loe ja saad teada.
Punane
Värviteraapia järgi lisab see värv sisemist energiat.
Punane paprika sisaldab bioflavonoide, mis takistavad trombide moodustumist ja arterite ummistumist. See köögivili sobib ideaalselt südame- ja veresoonkonna haiguste profülaktikaks.
Kirsid. Marjadele annavad värvi antotsüaanid (mida tumedamad marjad, seda kasulikumad need on), mille toime organismis sarnaneb atsetüülsalitsüülhappe toimega. Näiteks vähendavad nad liigeste põletikku ja valu. Kujutage ette, et 20 küpset kirssi võivad asendada aspiriinitableti, kusjuures ilma igasuguste kõrvalmõjudeta. Kui süüa umbes 250 g kirsse päevas, võib reguleerida kusihappe taset ja vähendada artriiti haigestumise riski. Raviefekt on värsketel marjadel. Kookides ja keedistes kaotavad kirsid oma kasulikud omadused.
Tomatid. Siin pole oluline, kas laual on salat, ketšup või mahl — kõik on vägagi kasulik. Kõige väärtuslikum on tomatis lükopiin, millele ei mõju ei termiline ega ka muu töötlemine. Lükopiin alandab „halva“ kolesterooli taset, kaitseb infarkti ja insuldi eest, alandab vererõhku ja onkoloogiliste haigestumiste riski.
Veel võiks proovida…
… punast kapsast. See aitab korda seada östrogeenide ainevahetust ning kaitseb meid rinnavähi eest.
… redist, mis sisaldab karotiini. Karotiin hävitab vabu radikaale ja lükkab edasi vananemist.
… punaseid viinamarju, mille antotsüaanid mitte üksnes ei aeglusta vähirakkude kasvu, vaid lausa hävitavad kuni 20% nendest.
… peeti, mis sisaldab rikkalikult betaniini. See tugevdab immuunsüsteemi ja stimuleerib ainevahetusprotsesse.
Kollane
Oranžid ja kollased toonid aitavad maailma paremini näha.
Aprikoosid. 200 g aromaatseid, õrnamaitselisi aprikoose katavad ööpäevase provitamiin A vajaduse. Viimane vastutab selle eest, et meie nägemine oleks terav ja nahk puhas.
Veel võiks proovida…
… mangot. Mango hoiab ära kuivade silmade sündroomi, mis tekib kauase arvuti taga istumise tagajärjel. Viljades sisalduv beetakarotiin stimuleerib immuunsüsteemi rakkude väljatöötamist harknäärmes. Mango on ka suurepärane vahend külmetushaiguste profülaktikas.
… porgandit, mis sisaldab samuti hulgaliselt alfa- ja beetakarotiini. Mõlemad ained hoolitsevad silmade, juuste ja naha tervise eest. Pealegi on porgand oluline komponent vähivastases dieedis.
Peab vaid teadma, et kasulikud ained, mille poolest on rikkad erksavärvilised juurviljad, on paremini omastatavad koos taimeõliga.
… apelsine. Nõuanne võib näida veidi kummaline, kuid ometi: sööge alati ära ka viljaliha ja apelsini koort eraldav valge kelme. Selles leidub kasulikke bioflavonoide, mis aeglustavad vitamiinide hapnemisprotsesse (järelikult ka hävimist) organismis, tugevdavad immuunsüsteemi ja parandavad mikrotsirkulatsiooni kapillaarides.
… kõrvitsat, mis sisaldab hulgaliselt taimseid pigmente, millised kaitsevad silmade võrkkesta ealiste muutuste eest.
… maisi, mille erk värv pole mitte ainult meeldiv, vaid ka väga kasulik silmadele. Kollane pigment kaitseb kindlalt nende rakke ultraviolettkiirguse kahjustava toime eest.
Roheline
Rahu ja lepituse värv, mis maandab närvivapustuste puhul hingelisi pingeid.
Oad aitavad kindlamalt vastu seista agressiivse keskkonna mõjudele. Pigment kvertsetiin kaitseb südant ja veresooni, aitab toime tulla allergiaga ja onkoloogiliste haigestumistega, alandab glaukoomi riski ja tapab viiruseid.
Brokkoli on liider kõikide roheliste köögiviljade ees võitluses vähiga. Selle koostisse kuulub klorofüll, mis soodustab toksiliste ainete väljutamist organismist, kaitseb rakke väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning taastab isegi vigastatud membraane. Klorofüll kindlustab ka hapniku kauemat säilimist ajurakkudes. Seega töötab aju aktiivsemalt, ning meie ei reageeri stressisituatsioonidele nii tormiliselt.
Kiivi. Oma viljaliha originaalse värvi võlgneb ta klorofüllile. Keemiliselt struktuurilt on klorofüll lähedane hemoglobiinile — põhilisele vereloome elemendile. Kui kiivi on iga päev meie toidulaual, saame ennetada aneemia teket.
Peasalat sisaldab aktiivset ainet tseaksantiini, mis kaitseb silmi.
Veel võiks proovida…
… rohelist sparglit, mis on tunduvalt kasulikum valgest, kuna sisaldab mitte ainult hulgaliselt klorofülli, vaid ka teisi tähtsaid taimseid komponente. Spargel normaliseerib neerude tööd. Ka on tal kerge uriinieritust soodustav efekt. Spargel aitab organismist välja viia ülemäärast vedelikku, vabastades meid liigsest kaalust ja tursetest.
… spinatit, mis polegi nii väga rikkalik rauasisalduse poolest, nagu arvatud on. Teadlased on pärast hoolikaid uuringuid selle müüdi hajutanud. Selle eest avastati spinatis palju karotinoide, mis kindlustavad meile terve naha ja hea nägemise. Kui süüa spinatit regulaarselt, võib edukalt lahti saada kroonilisest kõhukinnisusest. Veel aitab spinat oma suure kaltsiumisisalduse tõttu väikelastel kiiremini kasvada.
Valge
Moodustub kõikidest vikerkaarevärvidest ning sel on unikaalne toime.
Küüslauk. Ühed ei kannata seda silmaotsaski, teised aga lisavad iga roa juurde. Arstide soovitus on süüa ära kasvõi üksainus küüs päevas. Eriti kasulik on noor, kerge violetse tooniga küüslaugumugul. Selles peitub rohkesti aineid, mis takistavad haigustekitavate viiruste ja bakterite kasvu. Küüslaugu flavonoidid kaitsevad rakke vabade radikaalide rünnaku eest, neil on põletikuvastane toime ning nad kaitsevad veresooni.
Sibul. Selles on hulgaliselt bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis kaitsevad immuunsüsteemi. C- ja E-vitamiinid kaitsevad südant, ja ka kogu organismi tervikuna vananemise eest.
Veel võiks proovida…
… rõigast. Rõigas sisaldab eeterlikke õlisid ja terpeene, mis teevad temast esmavahendi külmetuse puhul. Rõika viljaliha võib kasutada sinepiplaastrina, mahla aga köhamikstuurina ning tilku nohu vastu.
Sinine
Aitab sinist tooni pigmentide abil vabaneda pingeist ja lükata vanaduse saabumist kaugemale.
Mustikad. Jaapanis peetakse mustikaid võlumarjadeks, mis aitavad noorusaega pikendada. Mürtilliin, värviv substants, muudab veresoonte seinad siledateks ja elastseteks. Seejuures on kõige suurem toime just aju- ja silmade veresoontele. Arstid soovitavad neid marju patsientidele, kellel on kehv nägemine.
Põldmarjade värv on tingitud suure koguse pigment flavooni olemasolust, mis tugevdab veresoonte seinu. See aitab inimesi, kellel on varikoossed veenilaiendid. Lisaks avaldavad flavoonid põletikuvastast toimet limaskestadele. Kas hääl on ära? Loputa siis kurku kergelt soojendatud põldmarjamahlaga.
Tähelepanu! Marjad ei tohi seisma jääda. Need tuleb kohe ära süüa või kiiresti külmutada.
Veel võiks proovida…
… leedrimarju. Neid kutsuti vanasti „vaeste apteegiks“. Kaasaegsed teaduslikud uuringud kinnitavad leedrimarjade ravivõimeid. Peale paljude teiste kasulike ainete sisaldavad need rekordkoguse antotsüaane: 100 g marjades on neid 450-600 mg! Kasutades leedrimahla, töötasid Madalmaade teadlased välja erilise teraapiaskeemi, mis võimaldab oluliselt langetada eakate patsientide insuldiriski.
Vähendamaks radikuliidivalusid, tuleb iga päev hommikul ja õhtul võtta 1-2 teelusikatäit leedrimahla. Soojalt aitab see külmetuse puhul ka palavikku alandada.
Värve ajule
Päikesevalgus on efektiivne vahend halva tuju vastu. Teadlaste andmetel suudab valgusteraapia aidata 70% depressiooni all kannatavatest patsientidest.
Valgus. Erineva pikkusega elektromagnetilised lained, millest igaüks vastab vikerkaarevärvile. On huvipakkuv, et igale ajupiirkonnale sobib oma toon. Seejuures, näiteks punane erutab, rohelina aga rahustab. Sel moel saab valgusterapeut valida värvitooni, mis hakkab stimuleerima või, vastupidi, alla suruma erutust ajukoores.
Värviteraapia
Violetne on palsam pinges närvidele.
Roheline kergendab bronhiaalastma atakke ja normaliseerib südamerütmi.
Punane suurendab lihaste aktiivsust ning aitab tsüstiidi puhul.
Valge parandab naha seisundit psoriaasi korral.
Kollane aitab seedimisprobleemide, liigeste haiguste ja kõhuvalu puhul.
Sinine alandab arteriaalset vererõhku ning vähendab artroosi ja migreeni valusid.
Värvilised uudised
• Ravim hirmu vastu. Kompuutertomograafiat tehes suletakse patsient kapsliga sarnanevasse hermeetiliselt suletud aparaati. Kuid mitte kõik ei talu seal viibimist. Et vähendada ebameeldivaid tundeid, asendasid teadlased päevavalguslambid värviliste vastu. 43%-le patsientidest olid sellised lambid vastuvõetavamad, sest hirm oli kadunud.
• Toonus ja lõdvestus. Ühes Hamburgi kliinikus viidi läbi ebaharilik eksperiment. Öö saabudes lülitati patsientide palatites sisse sume oranž valgus, mis soodustab lõdvestumist. Et aga meditsiiniõed tööl magama ei jääks, varustati nende töökohad sinise valgustusega, mis lisas reipust kogu öövahetuse ajaks.
Allikas: Dobrõje Sovetõ, oktoober, 2009

Raskemetallid mürgitavad keha‏

Kemikaalide ja raskmetalli toksilisus võib olla enamiku
pöördumatute krooniliste haiguste põhjus.

Raskemetallide tekitatud haigused on tihti pöördumatu iseloomuga. Raskmetallimürgistusega on seostatud
Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, Sclerosis multiplex’i, epilepsiat, ajuja neerutalitluse häireid, autismi ja hüperaktiivsust jm.
Igal aastal tuleb turule 500–1000 uut kemikaali. Keskkonnast, toidust ja ravimitest pärinevate mürkainetega
puutume kokku juba lapseeas, vahel isegi juba emaüsas. Mida varem see kokkupuude toimub, seda haavatavam on organism ja seda tõsisemad on tagajärjed. Raskmetallidest on kõige ohtlikum elavhõbe, mida leidub kraadiklaasides,
amalgaamplommides, rakudes, seentevastastes ainetes, putukatõrjevahendites, kunstväetistes ja neoonlampides. Elavhõbe kuhjub organismi ja raseduse ajal läbivad rasvkoes talletunud elavhõbe ja teised toksiinid platsenta. Laps sünnib juba teatud koguse mürgiste ainetega organismis, kuhu lisanduvad eluajal kogunenud toksiinid.
Kui inimese mürke väljutavad organid maks, neerud, soolestik, nahk ja kopsud töötavad hästi, siis mürgid väljutatakse ja tervis on korras.
Paraku nõrgestavad organismi kunstlikult valmistatud toit, ravimid, kroonilised haigused, stress või ka tööstuspiirkonnas elamine.
Kelatsiooni käigus määratakse eri analüüsidega organismi tegelik seisund. Kelatsioon on pikaajaline ja toimub rangelt spetsialisti kontrolli all.

Raskemetallid mürgitavad keha Kemikaalide ja raskmetalli toksilisus võib olla enamiku pöördumatute krooniliste haiguste põhjus.
Looduslikud kelaatorid on näiteks väävlit sisaldavad toiduained – munakollane, lehtkapsas, küüslauk, kaalikas, naeris,
mugulsibul, vaarikas, kapsas, sinep, merevetikas.
Küüslauk on väga hea väävlivarude suurendaja.
Seda tuleks süüa 2–3 küünt päevas ja purustatult, et aktiivsed ained paremini vabaneksid.
Koriander aitab kudedest elavhõbedat väljutada, ka kiudaineterohke toit aitab metallidest vabaneda.
Näiteks õunas sisalduv pektiin seob metalle ja aitab neid välja viia.
Punapeeti peetakse samuti heaks kelaatoriks.
Savi seob toksiine ja metalle äärmiselt hästi, kuigi tegemist pole otseselt toiduainega.
Higistamisega saunas või infrapunase valguse all eritub mürk hästi, keha peab pärast higistamist kindlasti ära kuivatama.
Mürkide tagasiimendumise vältimiseks peab saunas käies jooma palju viinamarja- ja juurviljamahla, mis sisaldavad kaltsiumi ja magneesiumi, et asendada mineraalained, mis saunas samuti väljuvad.
Antioksüdandid soodustavad organismi puhastumist läbi maksa.
Nendeks on C-vitamiin, seleen, neid sisaldavad värviline värske puu- ja juurvili, toores mahl, köögiviljad.
Magneesium aitab näiteks alumiiniumit välja tõrjuda.
Kui kehas on magneesiumi, naatriumi ja tsingi puudus, siis on toksiliste metallide väljutamine raskendatud.
Allikas:

Helle Kullerkupp
Madleen Simson

Miks vajab keha siseelundite massaaži?‏

Tänapäeva kiire elutempo tekitab meis kõigis pisut stressi.
See omakorda mõjutab siseelundite tööd. Energia liikumine on takistatud, tekivad pinged ja spasmid. Kui tunnete
väsimust ja pinget kehas, kurdate unetust ja töövõime langust, teil on seedehäired, peavalu, selja- ja liigesevalud
ning nahk näeb välja väsinud, tuleks mõelda vistseraalsele massaažile.
Tegemist on unikaalse vanaslaavi massaažiga, millel ei ole maailmas analooge, olen sellega tegelenud juba kuus
aastat ja õppinud seda Venemaal professor Ogulovi juures.
Igas haiges elundis tekib spasm, väheneb hapniku ja vere juurdepääs, muutub mikrofloora ja mürgid kogunevad rakkudesse. Kindla metoodika järgi siseelunditele tehtav manuaalne teraapia parandab vere ja lümfi ringlust
kogu kehas, peas, kätes, jalgades, normaliseerub elundite asend ning funktsioon.
Häirega elund vabaneb pingest ja spasmist, põletik väheneb ja elundid taastuvad.
Vajadusel puhastatakse organismi lihtsate vahenditega ka seestpoolt.
Funktsionaalsed muutused siseelundites arenevad kindlas järjekorras, kõige tundlikum elund stressi suhtes on sapipõis.
Tasub meeles pidada, et kõik elundid on omavahel ja omakorda selgrooga seotud. Parema tulemuse saavutamiseks
tuleb teha ravikuur koos üldmassaažiga, sest elundite projektsioonid asuvad näol, kaelal, kätel, jalgadel.
Kõhuõõne massaaž annab häid tulemusi seede-, sugu- ja erituselundite häirete korral, seda kasutatakse ka allergiate,
keskendumishäirete, närvilisuse, parasiitidest tingitud häirete korral. Inimene terveneb, tema töövõime taastub ja eluiga pikeneb.

Lilia Sülluste
Allikas & Vikerkaar

Vanal kuul tehtud saunavihas on üheksa rohtu‏

“Vanal kuul ja pehme tuulega” pidada vana õpetuse järgi parimad vihad saama. Võrumaa vanasõna ütleb lausa, et vanal kuul tehtud saunavihas on üheksa rohtu, noorel kuul tehtud kaseviha sisse läheb seitse haigust.
Tabusid on veelgi. Pühapäeval ei tohi vihta teha, siis hakkab hiljem saunas viheldes ihu sügelema.
Kindel keeld on ka see, et kaselatv peab jääma puutumata. Noore nõtke kase võib maha painutada ja oksad küljest raasida ning siis uuesti koos ladvaga lahti lasta. Las kasvab sihvakaks metsapuuks!
Õige vanadel aegadel oli vihtade tegemine neidude toiming. Ka raamatus “Puud ja inimesed” kirjutab Ants Viires, et “enamasti enne jaani käisid naised lehesil”. Lehesed on rohkete lehtedega peened oksad. Vihaks võetakse umbes 0,5 m pikkused väheharalised oksad. Kimp tehakse nii suur, et pihk napilt ümber ulatub. Seotakse kinni ja lõigatakse otsad tasaseks. Enamasti seotakse kimbud kahekaupa kokku, nii on hea kuivama panna.

Veel kirjutab Ants Viires, et kui naine niimoodi paari seotud vihtadega sauna läks, siis võis oodata, et ta saab kaksikud.
Eriti hea viha saab vesisel maal kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Oksad peavad närbuma vilus.
Kõige rohkem tehakse meil vihtu arukasest, millel on pika ja terava tipuga lehed. Vähem kasutatakse veidi ümmargusema kuju ja tömbima lehetipuga sookaske. Sookasest viht lõhnab tugevamini. Arukasevihal aga kleepuvad lehed vihtlemisel vähem ihu külge.
Õige on vihtu teha ajast, mil kaselehed, sh noored kasvud on saanud täiskasvanuks, kuni ajani, mil okstele tekivad seenekäbid või kollased lehed. Need protsessid on eri aastatel eri ajal, erinevus võib olla kuni kaks nädalat. Kaseleht on täiskasvanud, kui ta on muutunud paksemaks ning noorte kasvude lehed ei ole põhiokste lehtedest enam kuigipalju heledamad.
Vihtasid võib pikemat aega säilitada kas kuivatatult või külmutatult.
Kuivatamiseks sobib hästi otsese päikesevalguse eest varjatud ventileeritav ruum, kus vihad riputatakse seinale või lakke. Kõige parem on kuivatatud vihtu säilitada selleks ette nähtud salves või pappkastis, aga need võivad seista ka seinale riputatult.
Kuivatatud viha värskendamiseks pange see esmalt umbes pooleks tunniks külma vette, seejärel 10 minutiks kuuma vette.
Külmutamisel pakkige vihad ükshaaval õhukindlalt kilekottidesse ning laduge sügavkülmikusse. Külmutatud vihtu sulatage aeglaselt toatemperatuuril. Kui on kiire, võib kasutada külma vett. Kuum vesi võtab lehed lahti ja muudab need pudruks.
Mõned soolavad vihad sisse, et lehed oma värvi säilitaksid. Mõned aga panevad vihad sügavkülmutusse, et lehti värskena hoida.
Artikkel on varem ilmunud Maalehe lisas Targu Talita

Armasta seda, mida sööd‏

Oled kunagi lõpetanud kommikoti tühjaks söömise ning soovinud veel ühte kommi? Oled üllatunud, kui sirutad käe kinos oma popkornitopsi ning see oleks nagu äkki tühjaks saanud? Oled tundnud end pärast söömist unise või ääretult ülesöönuna? Kõik need on ebateadliku söömise sümptomid.
Paljud inimesed söövad televiisorit vaadates, autot juhtides, töö kõrvalt. Ning paljud söövad liiga kiiresti, neil pole aega tähelegi panna, mida omale suhu pistavad, kirjutab amihungry.com.
Kuna aju suudab keskenduda vaid ühele asjale korraga, ei suuda ta registreerida ka täiskõhutunde tekkimist ning nii süües on oht ülesöömisele ning sa ei naudi toitu, seepärast sööd rohkem, kui keha tegelikult vajab.
Söömine on loomulik, tervislik ning nauditav tegevus, et rahuldada meie energiavajadust ning vältida näljatunnet. Lisaks sellele, mida süüa, on oluline ka, kuidas süüa. Kui valid teadliku toitumise, pöörates toidule ja söömisele kogu oma tähelepanu, pakub see sulle rahulolutunnet ja naudingut, mida sa teadmatu liigsöömisega ei saavuta.
Teadlik toitumine võimaldab sul tunda füüsilist rahulolu ning tajuda ära täiskõhutunde. Teadlikult toitudes saabub täiskõhutunne väiksema toidukogusega. Kui õpid teadlikult toituma ja saad teada, mille söömist sa tõesti naudid ning mida su keha vajab, siis paneb see aluse eluaegsele tervislikule kehakaalule.
Lihtsad sammud teel teadliku toitumiseni - proovi neid, et aidata tõlgendada oma keha signaale ning tõesti nautida söödavat toitu:
• Enne sööma hakkamist tunneta, kas oled tõesti näljane. Kui sa ei ole näljane, on sul raske söömisele keskenduda. Lisaks, kui vajadus ei tule näljast, ei saa söömine seda vajadust ka rahuldada.
• Ära oota, kuni nälg hakkab silmanägemist võtma. Üks söömise reeglitest on mitte kannatada, kuni nälg hakkab talumatuks muutuma, sest kui oled liiga näljane, on raske ülesöömist vältida.
• Otsusta, kui tugevat täiskõhutunnet söömise lõpetades soovid tunda. Kui alustad söömist vajadusega end paremini tunda kui enne sööma hakkamist, on vähe tõenäoline, et sööd, kuni taldrik on tühi, vaid kuni kõht on piisavalt täis.
• Vali toit, mis annab midagi nii su kehale kui ka hingele. Rahulolu tuleb toidu maitse nautimisest, ilma süütundeta. Kui tunned mingit toitu süües süütunnet, põhjustab see tõenäoliselt just ülesöömist, mitte vähem söömist.
• Söö ilma segavate faktoriteta. Kui teed söömise ajal midagi muud, näiteks vaatad televiisorit, sõidad autoga, räägid telefoniga, ei pööra sa tegelikult millelegi täit tähelepanu ning seepärast võid küll kõhu täis saada, kuid toit ei tekita sinus rahulolu.
• Söö istudes. Vali omale kodus ja tööl üks või kaks kohta, mida kasutatakse vaid söömiseks ning söö vaid seal. Ära näiteks söö seistes kraanikausi kõrval või voodis.
• Hinga enne sööma asumist paar korda sügavalt sisse ning keskendu söömisele. See aitab sul aega maha võtta ning kogu tähelepanu söömisele suunata.
• Hinda toidu lõhna ja välimust. Pane tähele värvust, koostist, lõhna ning kujuta endale ette selle maitset.
• Tunneta, milline toit näib kõige isuäratavam ning alusta sellest. Kui hoiad kõige paremad palad viimaseks, on oht, et sööd neid isegi siis, kui kõht on tegelikult täis.
• Toitu süües naudi seda, proovides tunnetada kõiki selle maitseid ja lõhnu.
• Kui sa ei naudi taldrikul olevat toitu, võta võimaluse korral selle asemel midagi muud. Kui sööd toitu, mida sa ei naudi, ei rahulda see su tundeid, mida toit peaks tekitama.
• Tee söömise keskel vähemalt kaheminutiline paus. Seejärel suudad hinnata, kui palju toitu veel sööd, et tunneksid end rahulolevana.
• Kui tunned, et kõht on täis, kuigi taldrikul on veel toitu, tõsta taldrik enda eest ära või pane laualt ära. Tuleta endale meelde, et sööd jälle siis, kui tunned end näljasena.
• Tunneta, kuidas end pärast söömise lõpetamist tunned. Kui sööd liiga palju, ära süüdista ennast. Selle asemel jäta meelde, kuidas end üle süües nii füüsiliselt kui ka vaimselt tunned ning tee plaan, kuidas järgmisel korral süües seda tunnet vältida.
Kui oled kogenud teadliku söömise naudingut, hakkad hindama seda ka teiste tegevuste juures. Hetkes elamine ning asjade tunnetamine suurendab sinu naudingut ning väärtustamist kõiges, mida teed.


kaaluabi.ee
08. juuni 2010 00:02

---

Uskumatu, millest saab koduveini teha!

KODUVEINIKOOL: Hea meister teeb veini ükskõik millest, kasvõi kurgist ja kõrvitsast. Rohkem oleme siiski harjunud marjadest ja puuviljadest tehtud koduveinide maitsega. Mis siis sobib ja mis mitte? Veini tooraine valik ja ettevalmistamine on väga oluline osa veini valmistamist. Hea koduveini saab ainult kvaliteetsetest toorainest. Marjad, mis on hakanud juba vaikselt riknema, rikuvad ära ka veini maitse. Kõik mädanenud puuviljad ja marjad tuleb alati eemaldada. Välismaised viljad — apelsinid, mandariinid, sidrunid jne — tuleb koorida ja kodumaisedki võiks loputada sooja veega. Puuviljad võib kas viilutada või neist mahla välja pressida. Pihlakad sobivad peaaegu kõikide veinide ja segude sisse. Parema tulemuse saab, kui kasutada külma võetud marju — ei pea just esimeste külmadeni ootama, võib korra sügavkülmikust läbi lasta. Pihlakates on palju pektiini, eriti juhul, kui need ei ole täiesti küpsed, see soodustab veini hilisemat selginemist. Mustikad annavad värvi ja sobivad hästi segudesse. Mustikas sisaldab mõnevõrra bensoehapet, mis toimib loodusliku säilitusainena. Seetõttu võib puhtalt ainult mustikast tehtud veini olla raske käärima ajada. Sinikas sobib hästi veini tegemiseks, kuigi ta ise on veidi värvitu ja vesine. Sõstrad. Punane sõstar on koduveinitegijate üks lemmikuid. Must ja valge sõstar on suurepärased veinimarjad. Mustsõstart sobib segada teiste marjadega, kuid ka üksi kääritades saab suurepäraseid maitseid. Valgest sõstrast tehtud kuiva veini peetakse maitse poolest kõige lähemaks valgele viinamarjaveinile ja on seepärast väga kõrges hinnas tõsiste veinitegijate seas. Karusmarjad, nii valged kui punased on suurepärased marjad valge veini ja ja dessertveini tegemiseks ja segamiseks teiste marjadega. Õunad on koduveinitegijate klassika. Paremini sobivad hapumad sügis- ja talveõunad, mis on ühtlasi ka mahlasemad. Hea vein tuleb ainult õunast, kuid ka segades teiste marjadega. Pirn on veinitegemiseks keskmiselt hea, sellest on raske iseloomulikku maitset kätte saada. Hapudest pirnidest tasub proovida vahuveini ja valget veini. Ploomid sobivad ka üksinda veiniteoks, kuid lõpptulemus on parem, kui ka teisi tooraineid on mängus. Kivid tuleb eemaldada enne kasutamist ja ploomid katki pressida, või eemaldada kogu marjamass koos kividega pärast mõnepäevast meskis seismist . Ploomivein käib kiiresti lõpuni, kuid kipub sogaseks jääma ka pärast pikka selitamist. Arooniad on suurepärane punase veini tooraine. Traditsiooniliselt segatakse arooniat õunaveinisse parema värvi saamiseks, kuid väga maitsva kuiva veini saab ka arooniast üksi. Eri allikad soovitavad ka arooniat külmutada enne kasutamist. Rabarber on väga hea koduveini tooraine, kasutatakse ainult varsi. Varsi võib koorida, välja arvatud juhul, kui soovitakse roosakama tooniga veini. Pigem kasutatakse varasuvist rabarberit, vanem rabarber võib anda veinile kibeda maitse. Rabarberis on oblikhapet, mida saab neutraliseerida, lisades veinilupja. Kirss sobib hästi madeira ja portveini tüüpi koduveinide toormaterjaliks. Mustad ja hapukirsid on paremad, sest murelites ei ole piisavalt hapet. Kirsid pestakse ja kivid eemaldatakse või kallatakse ära koos kogu marjaseguga pärast mõnepäevast meskis seismist. Kibuvitsamarju kogutakse küpsena, isegi veidi üleküpsenuna. Kibuvitsamarju kasutatakse ka kuivatatult teistes veinisegudes. Karvaste seemnetega südamik kraabitakse puhastades välja. Astelpaju võib kasutada värskelt kui külmavõetult. Astelpajust veini tehes peab arvestama astelpajuõliga, mis veini väljanägemist kõvasti rikub, seepärast on seda veini parem filtreerida. Vaarikas on parim segudes (ainult vaarikas võib anda terava või „vananenud“ maitse). Maasikas on väga hea ka üksinda, kuid näiteks rabarber sobib sellega suurepäraselt. Marjad peavad olema küpsed, neid ei pesta eelnevalt, vaid riknenud marjad korjatakse seest välja. Rohelisi „sabasid“ võib enne ära noppida, kuid kui on plaanis niikuinii marjad pärast mõnepäevasat meskis seismist välja kurnata, siis pole mõtet. Kui tahetakse marju hoida veinis kogu käärimise aja, siis peaks rohelised nupsud ära korjama, et mõrkjat maitset juurde ei tuleks. Pohl sisaldab bensoehapet, mis püüab käärimist takistada, mistõttu liiga palju pohli segudes ei tarvitata. Pohlad lisatakse mitmes osas — umbes 1/3 kaupa, kui teistest marjadest, näiteks mustikast tehtud vein juba käärima on hakanud. Jõhvikad korjatakse hilissügisel või varakevadel (külmutatult). Need sisaldavad samuti bensoehapet, kuid üksi jõhvikast kannatab veini teha küll. Rosinad sobivad eriti liköörveinide tegemiseks. Rosinaid võib lisada paar peotäit ka kõikide teiste veinide sisse, sest nad soodustavad käärimist. Mahl iseenesest on hea veini tooraine, kuid see ei tohi sisaldada säilitusaineid. Apelsinid ja muud tsitrusviljad sobivad viilutatuna maitsestama teisi veine. Kõrvitsat on parem segada õunaveiniga. Sobib valge veini valmistamiseks. Melonist saab valget veini ja sobib ka teiste segude sisse. Kreek sobib magusate dessertveinide ning valgete ja punaste lauaveinide valmistamiseks. Kividega sama jutt kui ploomide ja kirsside korralgi. Võilille kollased kroonlehed ja leedriõied sobivad hästi koduveini valmistamiseks, samuti näiteks saialille kroonlehed. Proovige ka eri lilledega või ürtidega ja vürtsidega — roosi kroonlehtedega, hariliku angervaksa õitega, sidrunmelissiga, kaneelikoorega maitseid lisada. Kui kellelgi on isu katsetada, siis veini on tehtud ka porgandist (eelnevalt tuleb mahlaks pressida), tomatist, baklažaanist, nurmenukust. Andke teada, millest tehtud koduveini olete veel kohanud! Tiina Kuuler, Veinivilla perenaine, Veinivilla 23. juuli 2010 00:00

---

Tunne oma päevadest ja tsüklist rõõmu

Naistekas 11. august 2010 00:04

Ovulatsioonile järgnev sünge meeleolu ei anna veel põhjust masendusse langemiseks. Proovige oma põhjustmasendusse langemiseks. Proovige oma menstruatsioonitsükli igast faasist parimat võtta — nii headest kui ka halbadest päevadest. Kui pea on paks ja lõhub nagu tormleks läheduses orkaan, kõhtu läbib lõikav valu, rindades on pinge ja lõuale ilmuvad tuhanded vistrikud, teab iga naine ka ilma menstruatsioonikalendrile pilku heitmata: „Mul hakkavad juba jälle päevad!“ Mõned arvestavad piinliku täpsusega välja, kas järgmine menstruatsioon võib nurjata eelseisva rannapuhkuse või kohtingu äsjakohatud unelmatemehega. Seega rikub tsükkel üsna tihti naistel hea tuju. Aga olge oma hormoonide maapõhja kirumisel ettevaatlik! Sest ausalt öeldes on meil mõnikord ju ka hoopis teistsugust, palju meeldivamat laadi „päevad“: järsku läheb kõik palju paremini kui nädal varem, meie jume helgib roosakalt, juuksed on elastsed, me tunneme ennast ilusa, iseseisva ja energilisena ning kui me peeglisse vaatame, kumab sealt vastu see maagiline ja seletamatu „miski“. Pöörake nendele päevadele tähelepanu ja võtke teadmiseks: see reeglipäraselt saabuv hea, kerge aeg ei ole päris kindlasti juhus või silmapete, vaid samuti naiselike hormoonide kõikumiste tulemus. Tuleb vaid teada, millal see faas jälle algab. Ameerika günekoloog Rebecca Booth avaldas raamatu menstruatsioonitsükli headest päevadest („The Venus Week“). Meeldivat tsüklifaasi nimetab ta seal „Veenuse nädalaks“ ja lubab: „Kui te õpite elu läbi Veenuse prillide vaatama, saate päevi, mille vältel imeline välja näete ja ennast nii ka tunnete, enda jaoks hästi ära kasutada.“ Kõigist päevadest tuleb võtta lihtsalt parim – see põhimõte ei kehti mitte mingil juhul ainult toreda ja imelise Veenuse nädala kohta. Kui te oma keha märke tundma õpite, saate endale kiiresti selgeks teha, kuidas ka ülejäänud päevi optimaalselt ära kasutada. See nõuab ainult natuke raamatupidamist ja regulaarset ovulatsiooni. Kui kasutate aga pille, ei saa te kahjuks kaasa mängida. Imeline Veenuse nädal: kõik paistab nii lihtne Millal?: nädal enne ovulatsiooni Hetkeseisund: Vau – tunne on tõeliselt hea! Nahk on puhas, käed ja reied tugevamad ja saledamad kui tavaliselt ning ülemuse virinat suudame samuti palju paremini taluda. Rebecca Booth reedab, millest see tingitud on: ovulatsioonile eelneval nädalal tõuseb östrogeeni tase meie kehas jõuliselt ning muudab meid ilusamateks, loovamateks ja keskendunumateks. Lisaks suureneb meie vajadus läheduse järele. Kas soovite järsku rohkem kallimaga miilustada? Evolutsioonist lähtuvalt on see täiesti loogiline. Lõppude lõpuks tahab peagi liikvele asuv munarakk ju ka viljastatud saada! See mõjub meile hästi: Veenuse nädala head kurssi tuleb ära kasutada. Võtke tõsisemalt tööga seotud tähtaegu, millest muidu meelsamini kõrvale hiilite. Sama kehtib ka koduste kohustuste kohta. Erilist rõhku pange sealjuures oma loomulikule sarmile. Sellest piisab, et kõik pooleliolevad tegemised, isegi koormavad administratiivsed paberitööd lõpule viia. Kes oma suhtele midagi head teha tahab, otsib selles faasis teadlikult partneriga täielikku kontakti. Hea õnne korral saate oma pingutuste vilju ka järgmistel nädalatel maitsta. Sellest tuleks hoiduda: Vältige üleliigset meikimist! Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et naisi hinnati ovulatsioonile eelnevas faasis enamasti kaunimateks kui muidu. Efekt kadus aga silmapilkselt, kui nad endale meigi peale kandsid. Seega ärge peitke oma loomulikku ilu! Tähelepanelik tuleb olla aga ka pükste ostmisel. Veenuse nädalal tunnete te ennast tunduvalt saledamana ja seda te ka olete, kuna keha säilitab siis vähem vett. Kui ostate endale nüüd aga kitsad nahkpüksid, millesse täpselt sisse mahute, võite te seda juba järgmisel nädalal kahetsema hakata ja siis ennast nagu vorstikilesse mässituna tunda. Loobuge suhkrust, eriti valgest! See kahjustab Rebecca Boothi sõnul ovulatsioonieelset positiivset efekti. Hoiduda tuleks aga ka paksendavatest toiduainetest, näiteks valgest jahust. Mida me hetkel kuulda ei taha: „Kas sul on suurusehullustus?“ Või ka: „Kas sul on päevad?“ Superseksikas nümfifaas: midagi on toimumas! Millal?: üks või kaks päeva enne ovulatsiooni Meie hetkeseisund: Kas tunnete ennast taas metsiku kiskjana ja soov ennast kehtestada on meeletult suur? Anname teile konkreetse nõuande: märkige üks kuni kaks ovulatsioonile eelnevat päeva oma kalendris erksate värvidega! Sest just siis olete kuumemad kui tavaliselt ja mehed on teie järele lausa hullud. Loomalikud instinktid ei lase aga tekkida ka halval eelaimdusel ning seetõttu olete te flirdile eriti avatud. Põhjus seisneb ekstra suures testosterooni koguses, mis teie kehast sellel perioodil läbi voolab, unne vajunud ambitsioonid äratab ja võib-olla peas ka salajased täiskasvanute filmide imitatsioonid käivitab. Elu ei pea neil päevil tingimata aga ainult seksi ümber keerlema: mehelik hormoon võimaldab teil lihtsamini oma saaki püüda ja suurendab läbilöögivõimet – seda saate aga ka muudes eluvaldkondades hästi ära kasutada. See mõjub meile hästi: Nende päevade vältel on meid väga lihtne rahuldada. Kõik, mida vajame, on vaid seksuaalpartner, kas siis patareidega või ilma. Sellest tuleks hoiduda: Ärge laske ennast neil päevil armastuse esimesest silmapilgust pimestada! Lõbutsemisele liiga avatud olemises seisneb ka oht, et loovutame oma südame kellelegi, kes meile juba ülehomme närvidele käib või muul moel hästi ei mõju. Sest ainuüksi hormoonide möllamise tõttu kalduvad naised neil päevil kiiremini armuma kui muidu. Tagajärgedest on hiljem aga raske lahti saada. Seetõttu tuleb teil endale selgeks teha, et lõbutsemine ja armastus on kaks väga sarnast, aga siiski erinevat asja. Mida me hetkel kuulda ei taha: „Kas sa oled lihtsameelne või miks sa koguaeg niimoodi irvitad?“ Ja ka nüüd: „Kas sul on päevad?“ Kahe jalaga maa peal Minerva faas: tervislik kogus egoismi teeb imesid Millal?: kaks nädalat pärast ovulatsiooni ehk vastavalt enne menstruatsiooni Meie hetkeseisund: Minerva on tarkuse- ja taktilise sõjajuhtimise jumalanna, absurdsete tülide algatamisele on naistel nüüd annet! Seetõttu on ka meie juuksed pulstunud ja tuju halb. Ratsionaalsus omab neil päevil aga suuremat tähtsust kui nauding. Rebecca Booth selgitab: hormoon nimega progesteroon võtab sellel perioodil kehas juhtimise üle ja valmistab emakat ette eelseisvaks raseduseks. Aga üks hetk! Te ei ole ju rase ja ei soovi ka, et see juhtuks? Loodusest lähtuvalt oleks munarakk praeguseks aga juba viljastatud ja keha peaks käiku vahetama. Ning seda ta ka teeb: me oleme väsinud ja tujukad, elame läbi näljahooge ja tunneme ennast paksuna. Mõned nimetavad seda aega ka PMS-iks... See mõjub meile hästi: Hoolitsege oma naha ja juuste eest! Kõik, millel sõna „Wellness“ seisab, on leiutatud Minerva nädala tarbeks. Kas teie partner tundub teile hetkel eriti juhm? Ja lapsed ajavad tõeliselt närvi? See kõik läheb mööda, te ju teate seda! Nüüd on sobiv aeg ennast tagasi tõmmata: lugege lõpuni romaan, mille Veenuse nädalal pooleli jätsite või kasutage ära see kuudevanune massaaži kinkekaart! Sellest tuleks hoiduda: Tööintervjuud, tülid, flirtimised. Lisaks vältige ilmtingimata seda kohutavat riietuskabiinide valgust! Mida me hetkel kuulda ei taha: „Kuidas sa küll välja näed?“ Ja mitte mingil juhul: „Kas sul on päevad?“ Emotsionaalne Juno aeg: kõik on jälle tagasi alguses Millal?: kui uue tampoonipaki avate Meie hetkeseisund: Kurat küll, menstruatsioon – milline koormav aeg! Kas kolm või viis päeva, tiivakestega pesukaitsed või ilma, te ise teate nüüd kõige paremini, mida vajate. See mõjub meile hästi: Juno on rooma mütoloogias abielunaise ja ema prototüüp. See ei anna aga põhjust enda põlle taha peitmiseks. Vastupidi – depressiooni ja migreenihoogudega võitlemiseks on piisavas koguses spordi, näiteks rattasõidu, spinningu või tantsimisega tegelemine ideaalne lahendus. Võimaldage endale vähemalt paar kosutavat jalutuskäiku. Lisaks sellele mõelge ka antitsükliliselt! Sellest tuleks hoiduda: Mõnedel naistel on risk infektsioonide tekkimiseks neil päevil suurem. Seega vältige avalikke ujulaid. Sama kehtib aga ka parfümeeritud hügieenivahendite ja intiimpesugeelide kohta. Mida me hetkel kuulda ei taha: „Oi, kas sulle on väike kõhuke ette kasvanud?“ Ja tõesti, tõesti, tõesti (!) päris kindlasti mitte: „Kas sul on päevad?“ Pille neelata? Jah, aga... Piltlikult öeldes triigib see kõik ühtlaseks. Jah, vastab tõele: ükski teine rasestumisvastane vahend pole nii tõhus ja lihtne nagu beebipill. Paljud naised väärtustavad neid, kuna nii leevenevad ka tujukõikumised ja menstruatsioonivalud. Aga nähkem ka vastupidist külge: ilma mõõnadeta pole ka tõuse! Pillidega on PMS küll peaaegu välistatud, aga samas jääte seeläbi ilma ka eufoorilistest lõbufaasidest, näiteks nümfi- ja Veenuse nädalatest. Lõppude lõpuks peate te ise otsustama, kui palju lõbu (koos vahetevahel ilmnevate tagasilöökidega) te endale võimaldate või mitte. Allikas: petra.de

10 asja, mis teevad su õnnelikuks.

Küsimus, kuidas olla õnnelik, on sama vana kui inimkond ise. Teema, mis on olnud filosoofide pärusmaa, on üha rohkem teadlaste-psühholoogide uurida. Ekspress.ee toob lugejani 10 uurijate poolt välja pakutud õnnevalemit.

Muidugi ei pretendeeri see mingile täiuslikule tõele, kuid ehk on siiski abiks.


1. Naudi hetke
Aeg-ajalt tasub teha paus, et aeg peatada. Niikuinii tormab enamik meist igapäevastest tegemistest nii läbi, et tähelegi ei pane. Uuringud näitavad, et kui inimene meenutab mõnda õnnelikku hetke või võtab hetkeks aja maha, et kasvõi lille nuusutada või vaadelda mängivaid lapsi, aitab see igapäevaelu masendust vähendada.
2. Väldi võrdlusi
Kuigi me võime endast ju väga hästi mõelda, ei pruugi enda võrdlemine teistega positiivseid emotsioone kaasa tuua. Vastupidi, see võib enesehinnangule ja õnnetundele lausa hävitavalt mõjuda. Keskenduda tuleks hoopis enda isiklikele saavutustele.
3. Ära tähtsusta raha
Inimestel, kes panevad raha oma väärtuste skaala tippu, on depressiooni, ärevustunde ja madala enesehinnangu võimalused suuremad kui nendel, kes seda ei tee. Nagu öeldakse: mida rohkem inimene otsib rahuldust materiaalsest maailmast, seda vähem ta seda sealt leiab. Materiaalne rahuldus kipub olema väga ajutist laadi.
4. Sea tähenduslikud eesmärgid
Inimesed, kes püüdlevad millegi tähendusliku poole, olgu see uue oskuse omandamine, laste innustamine või mis iganes muu, on palju õnnelikumad kui need, kellel pole märkimisväärseid unistusi. Inimestel on tegelikult eesmärgistatud tegutsemist lausa vaja. Õnn, nagu ütlevad mõned uurijad, on kusagil naudingute-heaolu ja tähenduslikkuse vahel.
5. Haara tööl initsiatiiv
See, kui õnnelik sa tööl olles oled, sõltub sellest, kui palju sa ise algatusvõimet ilmutad, arvavad mõned uurijad. Kui me väljendame oma loomingulisust, aitame teisi, pakume välja paremaid võimalusi midagi teha jne, tundub töö tegemine meile väärilisem. Üks põhjus on selles, et siis tunneme end rohkem juhtpositsioonis.
6. Võida sõpru ja väärtusta peret
Inimesed, kellel on hea pere, kipuvad olema teistest mõnevõrra õnnelikumad. Samuti on olulised sõbrad ja suhted, mis pakuvad inimesele tuge. Samas ei piisa seltskonna hingeks olemisest, kui see seltskond midagi ei paku. Inimene vajab mõistmist ja tunnet, et temast hoolitakse.
7. Naerata igal võimalusel
Tundub labane, kuid see töötab. Positiivne ellusuhtumine aitab näha võimalusi seal, kus pessimist neid ignoreerib. Optimistlik tulevikunägemus loob võimalusi õnnele ja edule.
8. Täna südamest
Positiivse psühholoogia arendajate sõnul on inimesed, kes väljendavad oma tänutunnet südamest (mitte ei pobise mokaotsast „aitäh"), tervemad, optimistlikumad. Uuringud näitavad, et need, kes väljendavad sügavalt teistele inimestele oma tänu (näiteks selle eest, et teine aitas tal elus midagi muuta), on ise õnnelikumad ja saavutavad enam. Südamest tänamise positiivne efekt iseendale võib kesta nädalaid.
9. Mine välja ja liiguta end
Üks uuring näitab, et füüsilised harjutused võivad olla sama mõjusad kui depressiooniravimid - ning neil puuduvad igasugu kõrvalmõjud. Lisaks paremale tervisele pakub regulaarne trenn ka saavutamise tunnet ja võimalust sotsiaalseks suhtlemiseks, vabastab heaolutunnet tekitavaid endorfiine ja tõstab enesehinnangut.
10. Anna see lihtsalt ära ja kohe
Muuda altruism ja andmine osaks oma elust, ja tee seda eesmärgipäraselt, soovitavad mõned uurijad. Naabri abistamine, vabatahtlikult millegi tegemine, annetamine jms tekitavad tunde, et oled midagi head teinud, midagi väärt. Oma oskuste-teadmiste edasiandmine, teiste edust rõõmu tundmine, andeksandmine aitavad kõik õnnetunde tekkimisele kaasa. Ka mitte iseenda, vaid teiste peale raha kulutamine.
Allikas: Yesmagazine

---