MÕTE: ka üksiolemisel on võlud‏

Sageli suhtutakse üksiolekusse kui probleemi, millest on tarvis otsemaid vabaneda. Samas võib seisund “üksi, täiesti üksi” olla ka kasulik, vahel lausa ihaldatud ja isegi hädavajalik.
Vabadus olla ise
On terve rida olukordi ja seisundeid, mil eraldatus on lausa vajalik tingimus. Millal siis peaksime olema täielikus eraldatuses? Kõigepealt siis, kui tekivad raskused või küpseb kriis. Kas siis ei meeldi töö või on tervisega midagi lahti. Aga miks peaks siis jääma oma probleemidega üksi? Inimesed võiksid ju ometi aidata, mõtteid kõrvale juhtida… Õige küll, ometi tuleb otsus vaid iseendal vastu võtta. Selleks on aga vaja kõik korralikult läbi mõelda ning end vastavale lainele häälestada.
Seda saab aga vaid täielikus üksinduses viibides teha. Vaid nii õnnestub kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente, selgusele jõuda emotsioonides, tundmata seejuures survet, mida teised inimesed tahes-tahtmata tekitavad.
Kasuks tuleb teadmine, et oma isiklike murede teadvustamiseks sobivad kõige enam hommikused tunnid, näiteks, kui kõnnid osa teest tööle jala. Õhtul aga tekitab selline eneseuuring vaid unetust.
Kui oled väga ärritunud, tuleb mõneks ajaks endaga kahekesi jääda. Ja polegi tähtis, kes on selle negatiivse tunde sinus esile kutsunud. Emotsioonidel on kombeks levida. Me otsekui nakatame nendega inimesi enda ümber. Pealegi on üsna keeruline teiste seas viibides hingelist tasakaalu saavutada. Sa teed näo, et kõik on korras ja samas ärritud veelgi enam. Lõpuks valad selle kõik välja ja tüli ongi käes.
Statistika väidab, et abielumehed elavad 10 aastat kauem kui üksikud. Naiste juures sellist nähtust täheldatud ei ole. Ning enamus pika elueaga naisi pole üldse abielus olnudki. Nii selgub, et erinevad ühiselu aspektid tekitavad naistes tugevaid emotsioone, mis on lausa tervisele ohtlikud. Seega tuleks meil närvisüsteemi heaolu silmas pidades laskuda aeg-ajalt üksindusse, täpsemalt, eralduda isegi oma armastatud partnerist.
Kas tahaksid ehk joogaga tegeleda? Täielik keha lõdvestumine, puhkus mõtetest ja ümbritsevast tegelikkusest… Sellist seisundit on võimalik saavutada lõpetades enesekontrolli ning oma käitumise jälgimise. Kuni oleme inimestest ümbritsetud, on seda kõike praktiliselt võimatu teha. Niikuinii muretseme alateadvuslikul tasandil: „Mida teised küll minust mõtlevad?“ Jah, on olemas spetsiaalsed harjutused, mis võimaldavad kõigest eemalduda, viibides samal ajal kollektiivis.
Kujuta näiteks ette, et sinu ja sinu kolleegide vahel on liikuv sein paksust mattklaasist. Sa saad mõtteis selle seina täiesti kinni lükata ning sa ei kuule enam midagi. Samal ajal korralda endale väikene lõdvestav seanss. Samas oleks ikkagi parem, kui eraldatus oleks tõeline — isegi 3 minutit sellist rahu annavad positiivsuse laengu ja kaotavad väsimuse. Ja ka kolleegid ei pea mõistatama, miks sa küll ometi ühte punkti vahid, näol õnnis ilme.
Lõpuks on oma suhtlemist piirav inimene võimeline suurteks saavutusteks. Eraldatus on loomingulise energia ja enesearendamise tugevaks stiimuliks. Ning kasuks tuleb nii vabatahtlik kui ka pealesunnitud üksiolek. Näiteks oled sa sattunud konflikti lähedastega. Sa tahaksid millestki rääkida, naerda, minna kuhugi või leida intiimsust, ja mitte kedagi ei ole ümberringi. Alguses tekitab see agressiivsust, seejärel tuleb solvumistunne, tuju läheb nulli ja sind haarab teatav apaatia. Siis aga ütled endale: „Kõik! Aitab! Midagi on vaja ette võtta!“ — ning vaatad kõigepealt kriitiliselt üle enda käitumise, kogud jõudu, et muutuda, ja leiadki kujunenud olukorrast väljapääsu.
Eraldatus tuleb kasuks vaid siis, kui sa suhtud sellesse teadlikult, valid selle vabatahtlikult ning kehtestad sellele täpsed raamid, sealhulgas ka ajalised.
Karm üksindus…
Üksindus on suhtlemise puudus ning sellega seotud meeleolu langus. Kuid nii on see vaid alguses. Kui eemaldumine inimestest kestab pikka aega (nii kaua, et inimene ise hakkab seda probleemina tunnetama), siis tavaline halb tuju läheb üle ängistuseks ja depressiooniks. End üksikuna tundvat inimest on isegi rahva hulgas lihtne ära tunda: ta suunurgad on allapoole, kortsud on teravamalt esile tungimas, nägu on kahvatu ja selg kühmus. Mida üksildasemana inimene end tunneb, seda vähem suudab ta vastu panna infektsioonidele, seda suurem on kõige erinevamate krooniliste haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste, arenemise risk. Arvatakse, et isegi onkoloogilised haigestumised on seotud üksindusest tingitud emotsioonidega — väljapääsmatuse tunde, solvumise ja süütundega.
Tahad suhelda, klõpsa hiirele
Näib ju kummaline rääkida üksindusest, kui on võimalik suhelda kellega tahes ja millal tahes. Tegelikult esimesel 3-4 kuul tunneb inimene rahuldust sellisest arvutis suhtlemisest, tekib täiusliku elu tunne. Edasi tulevad aga väsimus ning teatav pettumus. Need, kes otsivad internetist vanu sõpru, et teada saada, kuidas neil läinud on, ei ela seda nii väga üle. Kuid inimestel, kes on endale eesmärgiks seadnud nimelt üksindusest pääseda, hakkab veelgi halvem. Ühelt poolt saadakse aru, et selline suhtlemine on vaid suhtluse surrogaat, teisalt aga tekib sõltuvus: midagi muud ju niikuinii pole teha.
Televisioongi teeb omalt poolt kõik, et päästa inimesi üksindusest, kusjuures ilma erilise eduta. Tõsielusaated, suhtlemine saatejuhtidega otse eetris, kaadritagune naer seriaalides — see kõik annab vaid hetkelise kohaloleku tunde — tunde, et sa suhtled.
Kuigi seisame loomariigi kõrgeimal astmel, kuulume me ju ikkagi sinna. See aga tähendab, et endaga ja loodusega harmoonias olemiseks ei piisa meile virtuaalsest suhtlemisest.
Kui palju me ka ei klõpsutaks hiirega, tunneme end ikkagi halvasti ja üksikuna. Me vajame elusaid inimesi enda ümber, et vaadata neile silma, tunnetada nende intonatsiooni, lõhna, näha žeste, puudutada neid…
Seega, nautinud täiel rinnal üksindust ning saanud sellest kõik mis vaja, tuleb hakata uuesti suhtlema ning reaalses maailmas suhteid looma.
Vaid lähedaste ja mitte nii lähedaste inimeste seltsis võime end tunda täiesti õnnelikuna.
Millega võiks kahekesi jääda?
On asju, mis aitavad meil toime tulla üksindusega või… nautida üksinda olemist pikkadel õhtutel.
Raamat. Võib ju valida mingi suvalise raamatu umbkaudse pealkirjaga „Kuidas 10 päeva jooksul üksindusest lahti saada“. Ilmselt on aga siiski parem valik Dale Carnegie: „Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi“. On raske vastu vaielda tõsiasjale, et meile kõigile meeldib näha naeratavaid nägusid ja endast rääkida. Värskenda oma mälus suhtlemise lihtsaid reegleid. Ära piirdu praktiliste juhenditega ja ära loe väga sageli Marquezi raamatut „Sada aastat üksildust“. See on raamatut, mis räägib sellest, kuidas igaüks meist — pole tähtis, kui paljude inimestega ta tegelikult ümbritsetud on — jääb üksi koos oma eluga, mineviku ja tulevikuga.
DVD-mängija. Ütle otsustav ei televiisorile, sest see raiskab nii palju aega sinu kallihinnalisest elust. Samas ei maksa keelduda heast filmist. On täiesti võimalik leida sobiv lugu vastavalt oma tujudele.
Küpsetusvormid. Igat sorti koogivormid lausa kutsuvad valmistama šedöövreid. Lisa küpsetistesse vaniljet ja nelki ning juba mõne aja pärast valitseb sinu köögis võrratu peoatmosfäär. Ja seda iseenda, kallikese jaoks. Kodused küpsetised parandavad meeleolu ja kaotavad kurbuse.

Naistekas

13. aprill 2010 00:00

---

Teadlased: toit on endiselt saastatud

38 aastat pärast seda kui mürkaine DDT keelustati, tarbivad ameeriklased endiselt selle jääke ja ainevahetussaadusi koos enam kui 20 muu keelatud kemikaaliga. Nende mürkide jäägid on USA toidus üldlevinud, eriti piimasaadustes, lihas ja kalas.
Viimased uurimused näitavad, et USA toidus on jälgitav kogus kemikaale, mis esinevad mõnikord üksi, tihti aga kombinatsioonis teistega. Esindatud on DDT ja mitmed vähem tuntud pestitsiidid ning tööstuskemikaalid, mida kasutati kuni 1970. aastate lõpuni elektriseadmetes, kirjutab Environmental Health News.

Need kemikaalid kuuluvad klassi, mida nimetatakse püsivateks orgaanilisteks saastajateks (POP), mille lagunemiseks kulub aastakümneid ning mis võivad koos tuule ja veega ümber maailma rännata. Nad ladestuvad elusorganismide rasvkoesse ning tõstavad riski haigestuda vähki ja muudesse haigustesse, muudavad hormoone, vähendavad viljakust ja tekitavad ajukahjustusi.
Uurijad on leidnud, et inimesed söövad DDT-d sisse rohkem kui ühtki teist püsivat orgaanilist saastajat. Selle praegune levik on seotud kunagise laiaulatusliku kasutamisega. Ainuüksi USA-s pritsiti seda 30 aasta jooksul laiali 453 000 tonni taimekahjurite hävitamiseks.
Kõige saastatum toiduaine on lõhekala. Paljusid keelatud kemikaale sisaldasid ka konservsardiinid ja muud kalad.
Üldiselt on reegliks see, et mida rohkem rasva toiduaine sisaldab, seda rohkem kemikaale temas on. Pähklivõi, jäätis, juust, või, toiduõli, kala ja rasvane liha on alati rohkem mürgitatud kui vähese rasvasusega piim või köögiviljad.
Teadlased pole kindlad, kui suur risk püsivad orgaanilised saastajad inimese tervisele on. Dioksiinid on ohtlikud juba väga väikestes kogustes. Tõuseb risk vähki või muudesse haigustesse haigestuda, väheneb viljakus, muutuvad hormoonid, kahjustada saab aju areng ja immuunsüsteem.
Lahenduseks on teadlaste sõnul ainult vähemal hulgal loomse rasva söömine.

Delfi Majandus
23. aprill 2010 12:57

Kas elu ühe ja ainsaga on meie loomuses?

Elada koos kaua ja õnnelikult ning surra ühel ja samal päeval — sellest unistavad paljud naised. Ometi see nii alati ei lähe. Mis tunne on siis olla see, kes vaid kord elus armastab?
On üks anekdoot, kus lapselaps küsib vanaema käest, kui mitu korda on too elu jooksul armastanud. Ning vanaema vastab talle uhkelt: „Mul on olnud elus vaid üks armastus — meremehed!“
Nali naljaks, kuid ka tegelikult on naisi, kellel on olnud elus vaid üksainus tõeline kiindumus. Tõsi küll, absoluutselt ühte inimest armastavaid on vaid üksikud. Samas leidub küllalt palju naisi, kellel on olnud kiindumusi nooruses, kuid armastus — kauakestev ja sügav — vaid üksainus. Nad valivad paljude variantide seast välja selle ainsa ning jäävad talle truuks. Vaid füsioloogia seab sellistele ainuarmastajatele lõkse, väites, et on peaaegu võimatu jääda truuks ühele ja ainsale partnerile.
Lõksud
Meeste polügaamsed kalduvused pole mingi müüt. Populaarne teooria väidab, et donžuanlus pole kapriis, vaid omadus, mis on vajalik liigi säilitamiseks ja genofondi parandamiseks. Looduses kuulub õigus emaste omamisele vaid kõige tugevamatele ja agressiivsematele isastele. Neile, kes suudavad võidelda oma konkurentidega. See tähendab, et „keha juurde“ pääsevad vaid parimad parimatest. Seda selleks, et emased sünnitaksid terveid ja tugevaid järglasi. Tuleb välja, et donžuanid polegi vastikud liiderdajad, vaid metsa sanitarid. Nemad hoolitsevad meil genofondi eest!
Emased aga, nagu väidavad sama teooria autorid, eelistavad säilitada truudust ühele isasele. Kuid mitte seetõttu, et too on nii heatahtlik, vaid samuti lähtudes genofondi säilitamise põhimõttest. Kui nad juba said endale need suurepärased isendid — tugevad, julged, aktiivsed -, milleks siis veel kedagi teist otsida?
Tõsi küll, kui selgub, et kõrvale sattunud isasloomad polnudki päris sellised, nagu arvati, siis võivad emasloomad käituda ka kergemeelsemalt.
Seksuoloogid suhtuvad skeptiliselt eluaegse truuduse ideesse kui sellisesse. Nende meelest on nii naistel kui ka meestel ohtlikud perioodid, mil neil „katus pealt sõidab“ ning nad on valmis ette võtma igasuguseid riske. Härrade kriitiline aeg jääb vahemikku 42-49 aastat. Sellel ajal leiavad ka kõige tugevama moraaliga mehed, et noorus hakkab mööduma ning asuvad otsima endale armukesi, et eelkõige iseendale tõestada — ma olen veel kõva mees!
Kaunima poole esindajad kaotavad sagedamini pea ovulatsiooni ajal: nendel päevadel on suguiha nii tugev, et mõnedki naised unustavad karmid tabud ning teevad rõõmuga oma mehele sarvi. Nädal hiljem on nad aga hämmastunud — kuidas see ometi juhtuda sai? Samas võib seda ette tulla ka mitte ainult menstruatsioonitsükli keskel.
Rutgeri Ülikooli professor Helen Fisher väidab, et naissugu on geneetiliselt programmeeritud partnerite vahetusele iga nelja aasta tagant. Professor tegi kindlaks, et armunud naise ajus kustuvad keemilised reaktsioonid juba kolmandaks kooselu aastaks. Ja naine hakkab mõtlema, kas ta mitte ei peaks endale uut meest otsima. Ning kui abielunaine ei lahuta, siis seda vaid mõistuse ning eetiliste ja sotsiaalsete normide tõttu.
Mitte ainult seksist
Tuleb välja, et füsioloogilisel tasandil pole meestel ja naistel suundumust olla vaid ühe inimese armastajad. Bioloogide ja seksuoloogidega ühinevad ka psühholoogid. Nendegi arvates on inimene võimeline armuma mitmeid kordi elus ja see on täiesti normaalne. Kui uskuda spetsialiste, on meil kõigil vajadus armastuse järele ning romaanide hulk on otseselt seotud sellega, kas see vajadus on ka rahuldatud. Ja seda loomulikult mitte ainult kehaliselt, vaid ka hingeliselt. Mõni õnnelik leiab kohe oma õige teise poole. Mõni aga otsib kogu elu. Ja kui siis lõpuks leiab, muutub ise — oma vabast tahtest — ühe inimese armastajaks.
Seega ainuarmastajaks ei sünnita, selleks saadakse. Ja seejuures täiesti teadlikult! Me ju erinemegi loomadest sellega, et meil on mõistus, mis on võimeline kontrollima meie emotsionaalseid puhanguid.
Ja olgugi et ainuarmastajate tunded meenutavad aja möödudes vaid vaikset lõket, mitte kuuma leeki, võib see lõke selle eest põleda pikki aastaid. Selliseid suhteid võib nimetada erootiliste elementidega „sõprus-armastuseks“.
Ainuarmastajad võivad olla nii mehed kui naised. Ometi jäävad daamid sagedamini truuks oma kallimatele. Mitte just kaua aega tagasi viidi Inglismaal läbi anonüümsed küsitlused. Nende järgi on umbes 60% inglannasid oma meestele truud ning isegi ei mõtle neid petta. Ja seda vaatamata ovulatsioonile, geneetilisele programmeeritusele iga mõne aasta tagant partnerit vahetada ning teistelegi füsioloogilistele lõksudele. Ustavaid mehi oli aga statistika järgi kaks korda vähem. Ometi on nad olemas!
Millistest inimestest siis tavaliselt saavad ainuarmastajad?
• Nendest, kellel on keskmine või nõrk suguline konstitutsioon. See ei tähenda muidugi, et nad seksist ei hooliks. Lihtsalt eluväärtuste skaalal ei ole seks nende jaoks kaugeltki mitte esimesel kohal. Selline inimene teeb meelsamini remonti ja paneb kartuleid maha, kui andub intiimsetele rõõmudele.
• Inimestest, keda on harjutud pidama tasakaalukateks — tugevatest, korralikest ning vaadetelt konservatiivsetest. Ja seda mitte üksnes seksi suhtes, vaid kogu maailma asjade suhtes. Nemad ei hakka seksima esimese vastutulijaga paljalt uudishimust, et tunnetada midagi uut. Seda ei luba nende printsiibid. Ja ega see neid ka eriti ei huvita…
• Nendest, kes on võimelised pikaajalisteks suheteks. Ja mitte ainult armusuheteks, vaid ka sõprussuheteks. Nii et kui sinu kallim sõbrustab endiselt oma koolikaaslastega, on see hea märk.
Lemmikteema?
Kas aga ikka on nii hea vaid ühele inimesele pühenduda? Loomulikult on suur õnn, kui kohtuvad kaks ainuarmastajat. Ometi ei juhtu seda just eriti sageli. Lisaks on see suur töö — armastada kogu elu vaid ühte inimest ja jääda temale kalliks. Salakaval olme kaotab ju õige varsti suhetest romantismi. Romantismi, mis teeb kohtumised erutavateks ja nõiduslikeks. Ning sellest katsumusest tulevad auga välja vaid vähesed. Eriti raske on see meeste jaoks. Nad võivad näiteks olla väga pettunud, kui avastavad, et kallim unustab perioodiliselt teha epilatsiooni, mille tõttu tema kenadele jalgadele kasvavad torkivad karvad. Et kullake ei magagi iga päev siidist pesus, vaid flanellist öösärgis. Et ta ei kanna kodus kauneid kingi, vaid vanaema villaseid sokke…
Järeldus on ilmselge — tahad olla ihaldatud kuni hauani, jää alati naiseks — igas vanuses ja igas olukorras.
Kõige raskem on aga armastada pikki aastaid ühte inimest — ja seda ilma igasuguse lootuseta vastuarmastusele. Seda juhtub nii meeste kui ka naistega, kusjuures meeste seas juhtub seda isegi sagedamini. Ilmselt saavad naised luhtunud armastusest kiiremini üle. Mehed võivad aga kuni pensionieani meenutada oma „ainsat armastust“, keda nad kohtasid seitsmendas klassis või ülikooli esimesel kursusel. Nad kinnitavad, et see noorusarmastus oli kõige tugevam, kõik järgnevad suhted aga pole neile erilist rahuldust toonud.
Õnnetuteks ainuarmastajateks saavad tavaliselt kergesti haavatavad, melanhoolsed inimesed, kes anduvad masohhistliku rõõmuga mineviku nostalgiale. Paljudele nende seast meeldib selline kannataja roll — inimesed tunnevad kaasa ja ka naisega saab manipuleerida („Sina ei jõua iialgi minu tõelise armastuse tasemele…“).
Tegelikult ei tasu vastuseta jäänud armastust lõputult leinata. Tuleta meelde psühholoogide kinnitust: inimesed on võimelised armuma mitmeid kordi elu jooksul. Vastamata armastuse ihalusest võib saada sinu jaoks lausa haiglaslik lemmikteema. Nii nagu ka patoloogiline truudus, mida sagedamini harrastavad kaunima soo esindajad. Nad lahustuvad oma partneris, arvestavad vaid tema huvidega ning nende armastus muutub sõltuvuseks. See on aga juba haiglaslik nähtus, mille taga on peidus mitte moraalsed printsiibid ja tugevad tunded, vaid hirm üksinduse ees. Alandlik andumus on muidugi meeltmööda, kuid mitte enam. Pea meeles, et iga mees on oma hinges jahimees. Ning „saagi“ vastu, kes ise talle ette viskub, kaotab ta kiiresti huvi.
Allikas: Dobrõje Sovetõ

Soovitusi elulõngade istutamiseks

Enne istutamise alustamist kastke elulõng korralikult läbi.
Lihtsaim tee selleks on taim koos potiga mõneks ajaks ämbrisse likku panna. Seejärel tõstke pott veest välja ning laske üleliigsel veel enne istutama asumist mullapallist välja nõrguda.
Istutusauk kaevake vähemalt kaks korda nii suur kui taime juurepall vajaks. Nõnda leiab taim ümbritseva mullaga kergemini kontakti ja juurdub kiiremini.
Täitke istutusauk ning vajutage taim korralikult kinni.
Harutage võrsed pärast istutamist lahti, et neil oleks võimalikult palju kasvuruumi. Kinnitage pikad võrsed ia 30 cm tagant toestusele.
Suunake noored võrsed võimaluse korral seina ning toestuse vahele. Kasvades peab taim võrestikust läbi kasvama ning haarab sel ajal toestusest kinni. Kui taim on istutatud ning võrestikule kinnitatud, kastke seda veel kord korralikult. Ühele taimele kulub umbes 10 l kastmisvett.

Allikas: "Lihtne aiatööraamat"

See õige Napoleoni kook

Need napoleoni koogid, mida müüakse kauplustes-kohvikutes, ei ole õiged. Lehetaigen ja moos selles koogis rikuvad maitse. Jõuluks aga tehakse ikka ehedaid asju. Tainas: 200 g margariini või võid 100 g suhkrut 200 g vett 1 muna jahu 1/2 tl söögisoodat Kreem 2 l piima 10 muna vaniljesuhkrut 10 spl jahu 1/2 kg suhkrut 200 g võid valmistamine: Sulata või või margariin, lisa vesi ja suhkur. Jahuta saadud segu. Seejärel lisa muna, jahu ja sooda. Jahu sõtku taignasse nii palju, et tainas jääks pehme, kuid sõrme vahel saaks teda õhukeseks vormida. Lase taignal 1 tund seista. Seejärel jaga taigen 7-8-ks osaks, vaali vähese jahu abil kõik osad üliõhukesteks lehtedeks. Hea on vaalida otse küpsetuspaberil, et sellega koos plaadile tõsta. Siis ei lähe õhuke taignaleht katki. Kui siiski tekivad taignasse augud, ei ole sellest midagi. Taigna servad lõika tasasemaks, järele jäänud ribad tõsta kaunistamiseks kõrvale.Küpseta kõik lehed eraldi 180 kraadi juures. Lõpuks küpseta äralõigatud servad. Kreemi tegemiseks pane piim keema. Samal ajal mikserda munad, suhkur ja jahu ühtlaseks massiks. Kui piim hakkab keema tõusma, lisa ühtlaselt segades munasegu . Kui segu on keema tõusnud ja paksenenud, pane jahtuma. Jahtunud, kergelt leigele segule hõõru sisse toasoe või. Määri kõik taignaplaadid ühtlaselt kreemiga, asetades need üksteise otsa. Viimasele kreemikihile puista taignaäärtest saadu puru (vajuta tükid peopesas katki). Kook peab tõmbama ca 8 tundi. Seepärast on hea valmistada kook peoeelsel õhtul. Valmistamisaeg ca 2 tundi. Poole väiksema koogi tegemiseks tee 4 taignalehte ja lõika need küpsetusplaadil pooleks. Siis tuleb kook ikkagi õige kõrguse ja pehme. Kristiina Mariann Võlma, Naistekas 14. detsember 2009 14:44

Skoori üks tund päevas lisaks

Sul pole iial piisavalt aega, et oma asjadega toime tulla? Võtsime sind kuulda ja kogusime ekspertidelt rea geniaalseid ajasäästunippe. Pane need enda kasuks tööle ja naudi, kuidas päev pikemaks venib.
On esmaspäeva hommik ja sul on mõtteis suurepärane päevaplaan: vaatad kiiresti oma e-posti läbi, teed pisut trenni ja päeva lõpetuseks lähed sõpradega õhtusöögile. Aga juba varsti mõistad, et su hiilgav plaan hakkab vägisi käest libisema: kleit, mille mõtlesid selga panna, on kortsus ja sa kaotad seda triikides väärtuslikke minuteid; sa istud liiga kaua Facebookis; 30minutiline koosolek venib tunni peale. Kell on saanud märkamatult viis ja sa mõtled: “Kuhu see päev küll jälle kadus?”
Meil kõigil tuleb seda ette… aga see ei pea sugugi nii jääma. Viimasel ajal on käitumispsühholoogia ja neuroloogia alal tehtud hulgaliselt uusi ja põnevaid avastusi, mis näitavad, et aja juhtimisel on ülimalt tähtis roll meie õnnetunde saavutamisel. Uurimused on võtnud sihikule ka meetodid, kuidas kõige tulemuslikumalt oma minutitel ja tundidel silma peal hoida.

“Mõtle oma aja korraldamisest nagu kapi koristamisest,” soovitab raamatu “Never Check E-mail in the Morning” autor Julie Morgenstern. Sinu riidekapp on väga piiratud ruumiga, sinna mahtuvate asjade hulk sõltub paljuski sellest, kuidas need kappi on paigutatud. Sarnaselt on ka igas päevas piiratud arv tunde ja palju teha saab ainult nende piires, kuid mida paremini sa oma aega organiseerid, seda rohkem ka jõuad teha. Pöördusime ajajuhtimise tippekspertide poole, et teada saada, kuidas kõige lihtsamini kõigega, mida teha tahad, hakkama saada. Just kõigega.
1. Järgi number kahe reeglit
Vali iga päev välja üks tööalaselt kõige tähtsam ülesanne ja üks isiklikus plaanis kõige olulisem tegevus, nagu joogatrenn või õhtusöök kallimaga. Kõik muud tegevused planeeri nende kahe ettevõtmise ümber.
2. Võta hommik kontrolli alla
Enamik inimesi kulutab tööpäeva kaht esimest tundi “soojenduseks” – kolleegidega lobisemiseks, netis surfamiseks jne. Selle asemel võta endale 30 minutit, et hommikust süüa, pilk lemmikblogidele visata ja asu siis kohe asja kallale. Või veelgi parem, mine teistest vähemalt pool tundi varem tööle. Eksperdid väidavad, et saad kolm korda rohkem tehtud, kui kedagi sind segamas pole.
3. Kasuta oma bioloogilist kella
Selgita välja, millised on sinu kõige ärksamad tunnid ja võta siis ette ülesanded, mis nõuavad tõsist ajude ragistamist. Kui sul aur otsa hakkab lõppema (tihti pärastlõunasel ajal), tee ajuvabamaid tegevusi – maksa arveid, köida dokumente kaustadesse. Teine energiapuhang tuleb tavaliselt õhtupoolikul, kasuta seda aega trenni tegemiseks, sõpradega suhtlemiseks või keskendu mingile isiklikule ettevõtmisele.
4. Alista oma e-post
Kõigepealt vähenda oma e-posti vaatamise sagedust (näiteks, iga kahe tunni tagant). Siis tühjenda oma postkast: kustuta sõnumeid, vasta päringutele või vajadusel salvesta mõni kiri eraldi kausta. Lõpetuseks kaks põhiasja: ära iial kirjuta meilisõnumeid, mis on pikemad kui viis lauset (pigem helista, kui on vaja pikemalt rääkida) ja vasta ainult vajadusel (jäta ära kõik “okei”- ja “tänud”-vastused).
5. Tee õige vastikum asi kõigepealt
Kui sa mingi ebameeldiva ülesande tehtud saad, tunned nagu oleksid kohe suure asjaga hakkama saanud.
6. Vähenda koosolekuid
Võimalusel saada e-sõnum või helista. See on pea alati kiirem võimalus.
7. Püüa teha järjest üht tüüpi ülesandeid
Sarnased tegevused (asjaajamised, ajurünnakud, tagasihelistamised) haaravad erinevate ajupiirkondade tööd ja kui pead kogu aeg nende erinevate vaimsete “kanalite” vahel klõpsima, hävitab see asjatult energiat. Michigani Ülikooli uurimus väidab, et kui sa ennast niimoodi pidevalt ümber lülitad, vajab aju iga ülesandega hakkama saamiseks üle 50% rohkem aega.
8. Määra minitähtajad
Kui sa mingi töö lõpetamiseks endale mingi konkreetse aja annad, liigud paremas tempos edasi ja töötad kiiremini kui tähtajatute tegevuste puhul. Näiteks otsusta, mis sul peab lõunaks tehtud olema. Või luba endale, et helistad emale tunni aja pärast, kui sul mingi muu asi juba lõpetatud on.
9. Tegele iga dokumendiga vaid üks kord
Kui sa oma postkastis mingi meili juba avasid, siis toimeta sellega kohe. Kas (a) tegele sellega kohe, (b) delegeeri see edasi või (c) kui sul on selle täitmiseks rohkem aega või infot vaja, pane see eraldi kausta ja tegele sellega hiljem.
10. Leia üles peidetud ajavarud
Kui istud arsti ooteruumis või seisad kohvikusabas, kasuta väärtuslikke minuteid mobiilist e-sõnumite tšekkimiseks, arutamaks koosolekuideid või sõpradele nädalavahetusplaanidega seotud SMSide saatmiseks.
11. Lühenda töökõnesid
Tõuse kõne ajal püsti ja alusta vestlust selgitusega, miks sa helistasid. Veel üks hea võte: hoia laual nähtaval töö, mille sa järgmisena tahaksid ette võtta, siis ei jää sa kauaks lobisema.
12. Lõpeta asjad rekordkiirusel
Vaata, kui palju aega kulub sul duši all käies, tolmu imedes jm sarnaseid asju tehes, ning ürita järgmisel korral oma rekordit lüüa. On lihtsalt üllatav, kui palju kiiremini sa ajaga võidu joostes ennast liigutad. Võid Internetist alla laadida ka abilise nimega “Time Tracker”, mis peab sinu eest arvet, kui palju sul mingile tegevusele aega kulub.
13. Vähenda vahelesegamisi
Uuringufirma Basex tegi kindlaks, et pärast vahelesegamist kulub inimestel katkestuse kestusest endise süvenemisastme taastamiseks 10 kuni 20 korda rohkem aega. Tegelikult kaotavad inimesed iga päev keskmiselt üle kahe tunni ebavajalike katkestuste tõttu. Kui sul on vaja mingi tööga ühele poole saada, pane kõrvaklapid pähe (isegi siis kui sa midagi ei kuula, jätad hõivatud mulje ja inimesed ei tülita sind), suuna kõned kõneposti ja anna kolleegidele teada, et oled järgmised paar tundi kinni.
14. Sea endale realistlikud eesmärgid
Iga kord, kui sa mõne tööga valmis saad, vallanduvad ajus beeta-endorfiinid, heaoluhormoonid, mis tõstavad loovust, keskendumisvõimet ja motivatsiooni. Lõpetamata projektid kahandavad aga energiat. Nii et jaota suurem töö väiksemateks portsudeks ja iga kord, kui mingi lõik valmis saab, kriipsuta see nimekirjast maha, kuni kogu töö on tehtud.
15. Pea meeles kolm V-d
Igaühel on alati mingeid toiminguid, mida saab välistada, vähendada või volitada ehk delegeerida. Reasta neist vähemalt viis – näiteks, teleka vaatamine, tomatipasta algtoorainetest valmistamine, taustauuringu tegemine, mida saaks oma praktikandile delegeerida – ja oledki mitu tundi kokku hoidnud.

16. Ära tee mitut asja korraga
Tihti pole su aju võimeline korraga rohkem kui ühele ülesandele keskenduma, nii et isegi siis, kui sa arvad, et teed mitut asja korraga, hüpled tegelikult nende vahel pidevalt edasi-tagasi. Nii kulub nende toimetuste tegemiseks hoopis rohkem aega, kui neile ükshaaval keskendudes. Mitme asjaga samal ajal tegelemine segab ka mälu meelespidamise protsessi – sa ei haara enam nii palju infot ja on suurem oht vigu teha.
17. Õpi selgeks mõned võlusõnad
Et lõpetada pikaleveniv vestlus, ütle: “Ja viimane asi…” (millele järgneb midagi kiiret, nagu “Mulle meeldis sinu koosolekul välja käidud idee…”). Kui on kiire ja sul on vaja kedagi kaelast ära saada, proovi nii: “Ma tahaksin sinu probleemile põhjalikumalt pühenduda, las ma lõpetan oma kiire töö ja helistan sulle tagasi.”
18. Koosta igal õhtul tööde nimekiri
See aitab homse pärast muretsemisest lahti saada ja hetke nautida ning sa ei pea seda hommikul tegema, kui juba uued mured kukil.
19. Loo rituaale
Rutiinsete tegevuste kehtestamine – näiteks tassike teed töö alustamise juurde – aitab kiiremini keskenduda. Korrapärast käitumismalli järgides saadad ajule sõnumi, et on aeg kiiresti asja kallale asuda.
20. Loo 30 minutit päevas korda
Vastavalt ülemaailmsetele uuringutele kulutavad töötajad 30% oma ajast kadunud dokumentide otsimisele ja peaaegu pooled ameeriklased tunnistavad, et organiseerimatuse tõttu peavad nad vähemalt kahel-kolmel päeval nädalas ületunde tegema.
21. Lõpeta päev nauditava tegevusega
Kui sind ootab pärast tööd ees midagi meeldivat, nagu kohting või massaaž, on see heaks stiimuliks gaas põhja vajutada ja ülesandega enneaegselt valmis saada.

Molly Triffin, Ajakiri Cosmopolitan
14. detsember 2009 00:00

Ka kõige intiimsemad lihased vajavad treenimist!

Kes pole nende pallikestega varem kokku puutunud, küsib kohe — mille jaoks neid vaja on. Paljud peavad neid kuulikesi tavaliseks seksileluks. Esmajärjekorras on tupekuulid aga tupelihaste trenažööriks. Kuidas need kuulikesed välja näevad?

Kõige sagedamini on see põimitis kahest, vahel ka rohkemast ümarast või ovaalsest kuulikesest diameetriga 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit. Kuulikesed on erinevast materjalist: plastmassist, metallist, lateksist; erineva kattematerjaliga; krobelised või siledad; nihkunud raskuskeskmega või raskendatud.
Kui teil on nõrgenenud lihased (seksi ajal tunnetate halvasti partneri suguelundit) või olete sünnitanud ja soovite taastada lihastoonust, peab valima küllaltki suured tupekuulid (2,5-3 cm), soovitatavalt krobelised (selline pealispind võimaldab hoida kuulikesi enda sees) ja kindlasti nihkunud raskuskeskmega. See tähendab, et kuulike ise on õõnes, selle sees aga asub veel üks metallist kuulike.
Nihkunud raskuskeskmega kuulikeste kasutamisel põrkab sisemine kuulike välise kesta vastu, sundides seda liikuma. Intiimsed lihased hakkavad iseenesest liikuma, püüdes hoida kuulikesi sees. Tööle hakkavad needki lihased, mis ei ole tegevuses isegi kõige tormilisema seksi ajal, kuna asuvad väljaspool stimulatsiooni piirkonda.
Erinevate lihasrühmade liikumine kutsub esile vere juurdevoolu vagiinasse, lisaks meeldivale tundele aitab see alandada peetuse ilmingute tekkimise riski, mis võivad tekitada naistehaigusi.
Tupekuule võib kanda ka poodi ja tööle minnes ning kodus, alguses 15-30 minutit päevas, pikendades järjekindlalt kandmisaega mõne tunnini. Proovige ise kuulikesi kokku suruda ja veeretada.
Umbes kuu aja pärast hakkate tundma nende lihaste liikumist, millega varem olite tuttavad vaid pealiskaudselt. Tunnetab teie partnergi, sest nad hakkavad tihedamalt haarama tema meheuhkust. Soovi korral ja sihikindlalt treenides võib sundida mehe lõpetama enda keha liigutamata, pinguldades ja lõdvestades tupelihaseid.
Kui olete paar-kolm kuud korralikult treeninud, võib minna üle raskendatud kuulikestele. Need on väiksemad ja siledad. Et neid sees hoida, tuleb alguses teha teatud jõupingutusi, kuid see tasub end ära, sest mida tugevamad on vagiina lihased, seda tugevam on orgasm.
Kuidas kasutada?
Pärast ostu on vaja kuulikesi seebiga pesta ja antiseptilise vahendiga töödelda. Hiljem tuleb neid enne ja pärast iga kasutamist pesta sooja vee ja seebiga (parem oleks antibakteriaalne).
Esimese kasutamise eel määrige kuulikesed kokku vähese koguse intiimõliga (edaspidi võite proovida ilma selleta) ning viige need lamavas asendis ettevaatlikult tuppe, jättes niidikese väljapoole. Tõuske üles ja proovige hoida neid enda sees nii kaua, kui jaksate. Mõned suudavad kohe käia, mõnel aga on vaja mitu päeva treenida, et kuulikesed liikudes välja ei libiseks.
Tupekuulide kasutamise plussid:

• võimalus muuta oma seksuaalelu palju värvikamaks ja mitmekülgsemaks;
• intiimsete lihaste tunnetamine rikastab lähedust kirgaste elamustega, sest paraneb ka vastastikune tunnetus;
• tupelihased tugevnevad, areneb võime tuppe kitsamaks muuta;
• treenitud lihased on nõtkemad ja tõmbuvad paremini kokku, mis võimaldab taastada tupe tiheduse pärast sünnitust.

Ärge kasutage tupekuulikesi seksi ajal. Kui aga väga soovite, ostke spetsiaalsed: need on väiksemate mõõtudega ning ette nähtud seksimängude jaoks.

Erobalt.com
07. mai 2009 05:31

Toiduained, mis põletavad rasva

Pidev dieeditamine on stressirikas ja täiesti eilne päev. Tarbi parem toiduaineid, mis panevad su ainevahetuse turboga tööle.
Roheline tee
Selles sisalduv kofeiin stimuleerib südametegevust ja sunnib keha kiiremini kaloreid kulutama. Lisaks sisaldub rohelises tees ainet nimega katehhiin, mis aitab osade ekspertide arvates põletada kõhul paiknevat rasva. Proovi juua kolm väikest tassitäit päevas.

Jogurt
Jah, piimatoodetes on küll palju kaloreid, samas sisaldavad nii tavaline kui ka madala rasvasisaldusega jogurt probiootikume ehk “sõbralikke” baktereid, mis vastavalt uuringutele aitavad lahti saada rasvast, mida keha ladestab.
Kohv
Kofeiin annab ainevahetusele paraja vungi, samuti algatab see kehas lipolüüsi ehk rasvarakkude lagundamist. Üks kuni kaks tassi kohvi päevas teeb su kehale head.
Kaneel
Et mitte laskuda meetripikkustesse selgitustesse, miks kaneel on kasulik, lisa ¼ kuni 1 tl kaneeli iga päev näiteks müslisse, salatikastmesse, marinaadi või jogurtisse. See aitab veresuhkrul liikuda rakkudesse, kus see kulutatakse energiaks — vähem suhkruid ladestub rasvaks.

Jogurt
Jah, piimatoodetes on küll palju kaloreid, samas sisaldavad nii tavaline kui ka madala rasvasisaldusega jogurt probiootikume ehk “sõbralikke” baktereid, mis vastavalt uuringutele aitavad lahti saada rasvast, mida keha ladestab.
Kohv
Kofeiin annab ainevahetusele paraja vungi, samuti algatab see kehas lipolüüsi ehk rasvarakkude lagundamist. Üks kuni kaks tassi kohvi päevas teeb su kehale head.
Kaneel
Et mitte laskuda meetripikkustesse selgitustesse, miks kaneel on kasulik, lisa ¼ kuni 1 tl kaneeli iga päev näiteks müslisse, salatikastmesse, marinaadi või jogurtisse. See aitab veresuhkrul liikuda rakkudesse, kus see kulutatakse energiaks — vähem suhkruid ladestub rasvaks.
Tšillipipar
Seda leidub suures koguses tulises salsakastmes ning Tai, India ja Hiina karriroogades. Need toidud on tulvil ainevahetust ergutavat ainet — kapsaitsiini –, mis annab tšillipiprale terava maitse. Lisaks suurendab kapsaitsiin kehatemperatuuri, lükates ainevahetuse veel kiirema hooga kaloreid põletama.
Kana ja kala
Toidu seedimine kulutab energiat. Keha põletab rohkem kaloreid, seedides valke, kui ta teeks seda süsivesikute ja rasvadega tegeledes. Ühesõnaga, tarbides iga päev paar portsu valgurikkaid toite, nagu kana, kala ja tofu, hoiad ainevahetuse töös ka pikalt pärast söömise lõpetamist.Ajakiri Cosmopolitan
09. mai 2009 05:31

5 teed, mis aitavad pühadesöömingud üle elada‏

Need viis kasulikku teed aitavad jõule pidada nii, et kaal hiljem mitut lisakilo ei näitaks. Liiter päevas olgu baasnorm, lonks lonksu haaval terve päeva jooksul kaob see kogus suisa märkamatult.
Loodusel on pakkuda mitmeid intelligentseid rasvapõletajaid, mis kiirendavad ainevahetust ja hoiavad olemise saledana. Jõuluajal tuleb kasuks ka sellise tee joomine, mis takistab rasvade täielikku imendumist, pole ju vaja kogu seda seaprae ja verivorsti ladestumist puusadele. Keeda hommikul vähemalt liiter teed valmis ja joo seda pidevalt. Nii hoiad ainevahetuse töös.
Aastalõpumenüüsse võiksid kindlasti kuuluda:
· matetee – hoiab söömishood kontrolli all,
· ingveritee – põletab rasvasid,
· piparmünditee – hoiab seedimise korras.

Kibuvits ja sidrunhein pinguldavad nahka
Kibuvits ja sidrunhein kombineerituna võitlevad apelsinikoorese naha vastu ja pinguldavad nahka. Kibuvits on tuntud oma C-vitamiini sisalduse poolest, see tugevdab sidekude ja kollageeni tootmist. Sidrunhein omakorda aitab mürke väljutada – sidrunheina eeterlikud õlid ergutavad maksa tööd ja see kiirendab mürkide väljutamist.
Kuidas kasutada
Parima efekti saamiseks tuleks teed juua 4–6 nädala jooksul, iga päev üks liiter, ideaalsel juhul tervelt kaks liitrit. Rohke vedelik kiirendab ka jääkainete väljutamist.
Valmistamine
Aseta kaks sidrunheinavart ja kolm lusikatäit kuivatatud kibuvitsakoori potti. Värsked sidrunheinavarred uhmerda enne, et eeterlikud õlid liikuma pääseksid. Vala peale liiter külma vett, lase segu keema, võta tulelt ära ja lase viis minutit haududa.
NB! Värsket sidrunheina võib olla Eestis keeruline leida. Kuivatatud kujul on seda kergem saada, selleks vaata ringi vürtsipoodides. Kui mõni sõber või tuttav on suundumas Egiptusesse, lase endale sealt kohe suurem kogus tuua.

Ingver ja sidrun kiirendavad ainevahetust
Ingveri eeterlikud õlid kiirendavad ainevahetust seeläbi, et aktiveerivad seede-ensüüme, mis omakorda hoogustavad rasvapõletusprotsessi. Sidrun lisab joogile värsket maitset ja korrigeerib keha happelisust. Liiga happeline keskkond võib põhjustada vedelikupeetust ja tekitada vöökoha rasvumist.
Kuidas kasutada
Teed võib juua pidevalt, vähemalt üks liiter päevas.
Valmistamine
Pese sidrun ja riivi kooreosa õhemaks. Poolita ja tükelda sidrun ning aseta potti. Võta Kreeka pähkli suurune ingveritükk, millest pool riivi ja teine pool tükelda. Lisa sidruni juurde potti. Vala peale liiter keeva vett, lase viis minutit seista ja kurna.

Aniis ja piparmünt hoiavad seedimise korras
Piparmünt ja tähtaniis üheskoos on parimad abilised raskete jõulutoitude seedimisel. Piparmünt ergutab soolte tööd ja tähtaniis kiirendab seedimist. Üheskoos kaitsevad nad puhitiste eest, et lauast tõustes poleks tunnet, nagu oleksid õhupalli alla neelanud. Hoiavad tänu eeterlikele õlidele ka hingeõhu värskena.
Kuidas kasutada
Ideaalne pärast rasvarohkeid toidukordi. Kõige parem on juua lõunal ja õhtul üks klaas.
Valmistamine
Võta üks pihutäis piparmünti, pese ja tupsuta kuivaks, aseta potti. Lisa viis tähtaniisi ja vala peale liiter keevat vett. Lase viis minutit seista ja kurna seejärel läbi sõela.
NB! Kasuta värsket piparmünti või vajadusel kuivatatud piparmünti, pakiteede mõju ja maitse jääb puhtale piparmündile kõvasti alla.

Mate ja rosmariin pidurdavad söögiisu
Lõuna-Ameerikas populaarne mate on tuntud oma ergutava toime poolest, see aktiveerib ja tugevdab vereringlust ning ainevahetust. Tees sisalduvad park- ja mõruained pidurdavad üheaegselt söögiisu ja tekitavad täiskõhutunnet. Ka rosmariin kiirendab ainevahetust ja lisab koos hibiskusega matele uudset maitsenüanssi.
Kuidas kasutada
Joo 1–2 klaasi pool tundi enne söömist. Nii sööd automaatselt vähem ja kõht saab kiiremini täis.
Valmistamine
Aseta potti viis rosmariinioksa, kolm supilusikatäit matet ja sama palju hibiskuseõisi. Peale vala liiter keevat vett ja lase viis minutit seista.

Oolong ja vanill kiirendavad rasvapõletust
Oolongtee on maitse poolest midagi musta ja rohelise tee vahepealset. Tees sisalduv kofeiin töötleb keha rasvavarusid ja saponiinid hoolitsevad selle eest, et osa toidus sisalduvast rasvast ei jõuaks imenduda. Oolong üksi on maitse poolest liiga tugev, kombineeri seda millegi värskega, nt vanilliga. Vanillikauna eeliseks on magus maitse, mis pidurdab näljahoogude teket.
Kuidas kasutada
Kuna oolong mõjub ainevahetusele ja rasvade imendumisele, on mõistlik seda juua söögi ajal või pärast söömist. Ideaalis võid kombineerida matet ja oolongit – mateteed joo enne sööki, et isu vähendada, ja oolongit pärast sööki, et rasvade imendumist takistada.
Valmistamine
Lõika kolm vanillikauna lahti ja eemalda kauna sisu. Pane nii sisu kui ka kaun koos kolme supilusikatäie teega kannu, vala peale liiter keevat vett ja lase kolm minutit seista.

NaisteMaailm.ee

Milleks me vajame vitamiine?

Termini "vitamiinid" võtsid esimest korda kasutusele aastal 1912 Frederick Hopkins ja Casimir Funk. Juba antiikajal tunti Euroopas C-vitamiini puudusest tulenevaid haiguseid, kuid neid ei osatud veel seletada.
Keskajal täheldati raskekujulist surmaga lõppevat C-vitamiini puudust, mida nimetati skorbuudiks, just pikkadel merereisidel viibivatel madrustel. 6. sajandil leiti, et C-vitamiini puudus on ravitav värske aedvilja ja sidrunimahla abil. Kuigi sidruneid õpiti kasutama C-vitamiini puuduse vastu, ei täheldanud see veel vitamiinide avastamist.
B1-vitamiini puudust ehk haigust nimega beribeeri, avastati aladel, kus söödi enamasti riisi. 19 sajandil avastati, et B1-vitamiiini puudus on seotud puuduliku toitumisega. Samal ajal hakati toitumisega seostuvatele haigustele rohkem tähelepanu pöörama.
1912. aasta on vitaminoloogia tekkeaasta. Just siis sõnastasid F. Hopkins ja C. Funk põhiprintsiibi, mille kohaselt osad rasked haigused on tingitud mingi aine puudumisest toidus.
Avastatud vitamiine hakati tähistama suurte ladina tähtedega. Esimestena said tähistuse retinool ehk A-vitamiin ja beribeeri ehk B-vitamiin. Järgnes antiskrobuutne vitamiin C ja antirahhitne vitamiin D. Hiljem selgus, et B-vitamiinist oli saanud terve kogum. Leiti, et nad esinevad koos ning on vees lahustuvad. 1912. aastaks oli teada, et vitamiinide põhiallikaks on inimesele toit.
Vitamiinid on molekulaarsed kõrge bioloogilise aktiivsusega orgaanilised ühendid. Tänapäeval tuntakse üle 20 vitamiini. Inimestele mõõdetakse vitamiinide päevaseid vajadusi milligrammides.
Vitamiinide hulka kuuluvad ained on kõikidele elusolenditele vajalikud, sest neist sõltub meie tervis. Inimese organism tuleb toime vaid kolme vitamiini valmistamisega: B2, B5 ja päikesekiirguse toimel ka D2. Sellepärast peamegi vitamiine hankima toiduga. Tavaliselt ei ole kehas vitamiinivarusid, seetõttu peame saama neid iga päev.
Vitamiinitarvidus sõltub inimese vanusest, soost, kehalisest aktiivsusest. Normaalseks elutegevuseks peab saama nii taimseid kui ka loomseid toitaineid, kuna mõningaid vitamiine saame taimedest, teisi aga loomsetest toitudest. Samuti vajab organism regulaarselt kõiki vitamiine, kuna mitme vitamiini vahel võib esineda koostoime. Ühe vitamiini puudus võib nõrgendada ka teise vitamini toimet.
Vitamiinidega ei tohi liialdada. Eriti ohtlik on liialdamine rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K puhul. See avaldub halvas enesetundes ja ainevahetushäiretes. Vees lahustuvad vitamiinid inimkehas ei ladestu. Ainsaks erandiks võib olla C-vitamiin.
Põhjamaades tekib vitamiinipuudus eriti talvel ja kevadel. Eesti oludes on kõige tavalisem vitamiinide B1, B2, C ja A ning D puudus.

50Pluss, Keskkonnaportaal Bioneer
04. jaanuar 2010 00:00

Punane päevakübar — immuunsüsteemi raudvara‏

Ühe ravimtaime — punase päevakübara — ekstrakt suudab hävitada mitmesuguseid gripiviiruseid — sealhulgas praegu mööda maailma jalutavat seagrippi. Sellise järelduse saab teha, kui lugeda viroloogiaajakirjast vastavat uurimust. Uurimuse autoriks on dr Stephan Pleschka ja dr Michael Stein Justus Liebigi ülikooli meditsiinilise viroloogia instituudist Saksamaalt ning prof James B. Hudson Briti Columbia ülikoolist Kanadast. Kõik katsed on tehtud Šveitsi firma A.Vogel Bioforce AG tootega Echinaforce. Et asi selgem oleks, siis kirjeldan lühidalt ka katset ennast. Katseklaasidesse, inimese neerurakkudesse, pandi kasvama nelja erinevat viirustüve: * H3N2, mis on nn tavalise gripi üks tüvedest ehk Hong Kongi gripp * H5N1, mida linnugripina tuntakse * H7N7, mis samuti esineb nii lindudel kui inimestel * ja lõpuks H1N1 ehk seagripp. Neile lisati erineva ajavahemiku järel punase päevakübara ekstrakti arvestusega, et samasuguse doosi võiks saada seda suu kaudu sisse võttes. Tulemused on igal juhul huvitavad. Esiteks suutis ekstrakt väga hästi halvata viiruse võimet rakku nakatada. Erinevate tüvede puhul ulatus see alati 80%-st ülespoole. Mis tähendab, et viirus valdavalt ei pääsenudki rakku sisse, et paljuneda. Teiseks ei tekkinud gripiviiruse resistentseid ehk ravile allumatuid vorme, nagu see paljude ravimite puhul väga tavaline on. See kõik viib järeldusele, et punase päevakübara ekstrakt (vähemalt see, mis kindla tehnoloogiaga värsketest taimedest tehtud) suudab gripiviirust rakkudest eemal hoida ja seda on gripihooajal mõttekas ennetuseks kasutada. Punane päevakübar pärineb Põhja-Ameerika preeriatest ja on aastasadu olnud indiaanlastel väga austatud taim. Üle 100 a tagasi hakati seda taime ka uurima ja teostama kliinilisi katseid. Päevakübar on enamasti suur põõsasarnane sirgete vartega püsilill. Kasvab 60–100 cm kõrguseks ja õievarred võivad kasvada kuni 1,5 m pikaks. Õied on suured (13–16 cm), läikivad, keelõied lillakasroosad. Õitseb juuli lõpust külmadeni. Kasvavad hästi ka harilikul aiamullal. Kasvukoht peaks olema kuiv ja päikesepaisteline, sellele viitab ka taime nimi. Punane päevakübar on tunnistatud ürtide kuningannaks. Vanasti raviti õite leotisega maohammustusi, putukatorkeid, hamba- ja peavalu ning põletikke. Päevakübara juures on kõige tähtsamaks peetud võimet tõsta organismi vastupanu haigustele ja tõkestab põletike teket. Taimes sisalduvad toimeained takistavad ka viiruste levimist. Ergutab ainevahetust, suurendades nii toidu vastuvõtu võimet kui ka jääkainete eemaldamist organismist. Päevakübara tinktuur peaks olema lausa esmaabikapis. Sobib hästi nii gripi ennetamiseks kui raviks. Haigestumisel aitab tinktuur vähendada ja kergendada nii nohu kui ka kurgupõletikku. Välispidiselt kasutatakse väikeste pindmiste haavade, näole tekkinud põletikuliste vistrike, löövete ning ohatiste tupsutamiseks. On kindlaks tehtud punase päevakübara antiseptiline toime ja võime haavade puhul kiirendada uute kudede teket ja vähendada valu. Taime tinktuur aitab igemepõletiku puhul.

Terviseleht 05. jaanuar 2010 00:00

Sõda soolestikus.

Inimese seedesüsteemis on miljardeid mikroorganisme. Osa neist on sõbrad ja truud kaitsjad, teised jälle tungivad kehasse kui vaenlased. Biokliiniku arst Natalia Trofimova selgitab, kuidas aidata headel bakteritel võita. Mis meie soolestikus toimub ehk millised tegelased seal ringi askeldavad?

Soolestiku mikrofloora on jagatud kolme rühma. Esiteks n-ö oma mikrofloora, kus kõige tähtsamad on bifidobakterid ja laktobakterid oma erinevate tüvedega. Teine rühm on kaasnev floora, enterokokid – näiteks enterococcus fecalis ja enterococcus faecium. Mõned probiootikumid sisaldavad ka neid baktereid. Kolmas rühm on patogeense mikrofloora sarnane, seda võib nimetada jääkflooraks. Jääkfloora hakkab paljunema ja patogeenseks muutuma siis, kui inimene on külmetanud, organismis on põletik, viirus või mingid muud tegurid. Kasvamine on kiire ja normaalse mikrofloora tegevus surutakse maha. Nii et alati ei saa näiteks kõhulahtisuses süüdistada väljast saadud bakterit või viirust, võib juhtuda, et oma mikrofloora tasakaal läheb paigast ära, kaitsev mikrofloora ei suuda jagu saada patogeensest floorast, mis hakkab paljunema ja põhjustabki kõhulahtisuse.

Mida mikrofloora ehk need suured bakterihulgad meie heaks teha suudavad?

Soolestiku mikroflooral on organismis mitu funktsiooni. Mikrofloora võtab osa ainevahetusest, näiteks teatud bakterid produtseerivad happeid ja ensüüme, mida vajame toidu seedimiseks. Ka on soolestiku mikrofloora võimeline sünteesima mõningaid vitamiine ja kujundama kolesteroolitaset.

Teiseks on mikrofloora seotud immuunsüsteemiga, bakterid kaitsevad seda ja võtavad isegi osa immuunsüsteemi moodustamisest.

Kolmandaks – normaalne mikrofloora takistab patogeensete mikroobide paljunemist.

Mis mikrofloorat ennast mõjutab?

Mõjutavad kõik bakteriaalsed ja viiruslikud infektsioonid, toidumürgistused ja ka igapäevane toit, kui see sisaldab antibiootikume, hormoone või pole kvaliteetne. Kõik see segab normaalsete, n-ö heade bakterite kasvu ja nende funktsioneerimist ning süsteem ongi häiritud. Ka paljud teised ravimid, näiteks antidepressandid suruvad normaalset mikrofloorat alla. Kui inimesed peavad pidevalt võtma mingit ravimit, oleks vajalik tarvitada ka probiootikume.

Kuidas aru saada, et hea mikrofloora on soolestikus vähemusse jäänud?

Kõige levinum sümptom on kõhulahtisus, mis ei kao kolme-nelja-viie päevaga. Krooniline kõhulahtisus on väga sageli seotud toidutalumatusega, näiteks laktoosi- või gluteenitalumatusega. Pole välistatud, et probiootikumi võtmisest juba piisabki normaalse seedimise taastamiseks.

Veel osutab soolestikus tekkinud probleemile see, kui toit korralikult ei seedu, väljaheites leidub toidutükke ja kui kõhus on palju gaasi. Kuid ka kõhukinnisus annab märku, et midagi on valesti. Kõik see näitab, et vajalikke baktereid ei ole piisavalt. Kõhulahtisus viitab peensoole, kõhukinnisus rohkem jämesoole probleemidele. Mõlema puhul mängib olulist rolli soolte mikrofloora.

Mida teha, et mikrofloorat toetada?

Kui inimesel on krooniline kõhukinnisus, siis ainult lahtistavast teest ei aita, tuleb mehaaniliselt soolestikku puhastada, pärast seda võtta probiootikumi. Aga on ka ravimtaimi, mis soodustavad normaalsete bakterite kasvu. Näiteks naistepuna: kui inimesel on bakteriaalne infektsioon, siis võib juua naistepunateed. Sobib ka saialill. Sapieritust soodustavad teed koos probiootikumiga aitavad väga hästi. Kui on seeninfektsioon, siis on kasu koirohust. Nii et teatud ravimtaimed koos probiootikumiga annavad väga hea tulemuse.

Kõhulahtisuse, seedimata toidu ja kõhugaaside korral võib olla tegu varjatud toidutalumausega ja siis tuleks teha toidutalumatuse testid, mis annavad infot ka immuunsüsteemi kohta. Mina soovitan ka sel juhul sooled jääkainetest puhastada ja pärast seda võtta probiootikumi ning preparaati, mis peale bakterite sisaldab ka fermente.

Kui on kõhulahtisus, gaasid või viiruslik kõhuhäda, siis tuleks vältida toortoitu ja süüa ainult hautatud või keedetud sööki. Ka piimatooteid peaks sel perioodil vähem tarbima.

Põhiravi on selline, et kasutame ravimtaimi ja probiootikume. Sooltepuhastus kuulub vajadusel ravi juurde, aga seda teeme kolm kuni viis korda ja edasi soovitame sobivat toitumist. Sooltepuhastuse mõte ongi selles, et enne kui võtta normaalset mikrofloorat taastavat probiootikumi, tuleb puhastada sooled patogeensest mikrofloorast.

Palju on siin juttu olnud probiootikumist, mida see täpsemalt tähendab?

Probiootikumid on preparaadid, mis sisaldavad elusaid baktereid ja soolestiku mikrofloorasse sattudes toetavad meie tervist.

Väga palju propageeritakse probiootiliste bakteritega piimatooteid. Nende seast võiks valida selliseid, kuhu on lisatud mitme bakteri tüvesid. Muidugi ka üks laktobakter või bifidobakter on parem kui mitte midagi. Ja mida värskemad jogurtid-keefirid, seda parem, pika säilitusajaga tootes pole enam elu sees.

On kindlaks tehtud, et vedelad probiootikumid imenduvad organismis paremini kui pulbrilised. Kui organismi mikrofloora on juba väga häiritud, siis n-ö kuivad probiootikumid ei pruugi enam aidata. Samuti laste puhul, kelle immuunsüsteem alles areneb.

Mina kasutan vedelat probiootikumi, mis sisaldab 31 eri bakterit ja milles bakterite kontsentratsioon on kümme üheksale. Kui on vaja võitu saada patogeensest mikrofloorast, siis väiksemast kontsentratioonist ei pruugi piisata. See probiootikum sisaldab ka prebiootikume ehk toidukomponente, millel on soodne toime soolestiku mikrofloorale. Probiootikumi tuleks võtta hommikul pool tundi enne sööki.

Viiruste perioodil tuleks vedelat probiootikumi tarvitada profülaktilise vahendina, nii nagu ka küüslauku ja sibulat süüakse. Need pole gripiravimid, aga aitavad tugevdada organismi vastupanuvõimet. Kui mikrofloora toimib normaalselt, siis on haigestumise tõenäosus väiksem.

Mida veel viiruste perioodil silmas pidada?

Võiks ikka süüa sibulat ja küüslauku, mitte võtta neist tehtud kapsleid. Head teevad ka suure C-vitamiini kogusega marjad, nagu näiteks astelpajumarjad ja mustad sõstrad.

Kätepesu on gripiperioodil tõesti väga-väga oluline. Mina soovitan pesta sooja veega, vajadusel ka seebiga, vähemalt 30 sekundit. Ainult hetkelisest loputamisest on vähe abi. Inimene võib ennast juba tervena tunda, aga väljaheites elavad bakterid ja viirused veel nädal hiljemgi, sellepärast jäädaksegi kodus üksteise järel haigeks, et pole korralikult käsi pestud.

Ja veel – mitte süüa toortoitu, see soodustab bakterite levikut. Kui tahate salatit süüa, siis tehke seda kodus ise, toitlustusasutustes võib salat olla juba halbadest bakteritest pungil.

kirjutas Aivi Parijõgi ajakirjas Tervis Pluss

Toit, mis aitab stressi vastu

kaaluabi.ee
18. märts 2010 00:00

Mida suhu pista, et pea selge, tervis korras, närv rahus ja kaal normis püsiks?
Siin on kuus valikut, mida võid miksida ja muidugi eraldi maiustada. Hoia siis mõni neist ikka kodus-külmikus käepärast.
Mandlid, pähklid ja pistaatsiapähklid

Kui olukord muutub stressirohkeks, siruta käsi mandlite või pähklite järele, sest neis on rikkalikult E- ja B-vitamiini, mis aitavad Sinu kehal ja südamel raskustega toime tulla. Uuringud on näidanud, et peotäis pähkleid või mandleid aitavad hoida vererõhku kontrolli all ning südamel suure koormusega toime tulla.
Veidi mandleid-pähkleid salatisse, hommikusse putru või müslisse ning sinu süda on sulle tänulik.
Avokaadod
Jäta jäätis vahele ning sega endale selle asemel üks mõnus kodune, kreemja koostisega guacamole, mis leevendab hästi igasuguseid isusid. Lisaks on avokaado rikas monoküllastamata rasvhapete ja kaaliumi poolest, mis aitab langetada kõrget vererõhku.
Kaerahelbed
Süsivesikud käivitavad ajus serotoniini ehk õnnehormooni tootmise. Tervisliku, kiudaineterikka kaerahelbepudru söömine pärsib näljatunnet, teeb reipamaks ja väldib meeleolu kõikumisi. Kui tead, et ees ootab raske päev, valmista end selleks ette korraliku kaerahelbepudruga, mis võimaldab kehal stressiga paremini hakkama saada. Et õnnehormoon kiiremini käivituks, soovitame lisada pudrule ka lusikatäis maitsvat moosi.
Apelsinid
Apelsinide rõõmus värv toob juba iseenesest naeratuse näole. Kui aga muretsed näiteks tööintervjuu või olulise kohtumise pärast, luba endale värske apelsin või klaasitäis värskelt pressitud apelsinimahla. Imeline abimees apelsinis on C-vitamiin, mis on tuntud ka immuunsüsteemi võluvitsana. Saksa teadlaste tehtud uuring näitas, et need, kes võtsid 3000 milligrammi C-vitamiini enne suurema rahvahulga ees esinemist või raskete matemaatiliste ülesannete lahendamist, tundsid vähem stressi ning nende vererõhk ning stressihormooni tase normaliseerus pärast stressi tekitanud olukorda kiiremini.
Lõhe
Stressihormooni suureks vaenlaseks on Omega-3 rasvhape, mis ei lase kortisoolil ja adrenaliinil keha üle võimust võtta. Vähemalt kolm korda nädalas rasvast kala nagu näiteks lõhe, forell, heeringas, makrell, ning elu tundub jälle roosa ja rõõmus.
Spinat
Spinat, mis on rikas magneesiumi ja paljude teiste mineraalainete poolest, ei ole mitte asjata stressirohkete perelõunate laual. Nimelt aitab magneesium hoida keha stressinivood madalal, vältida peavalu ning väsimust. Kuna umbes seitse inimest kümnest kannatab magneesiumi puuduse all, siis mõni ime, et me end halvasti tunneme ning peavalude ja väsimuse üle kurdame. Lisa spinatit salatisse ja hommikuse võileiva vahele või küpseta perelõunaks maitsev spinatipirukas.
Allikas: womenshealthmag.com

Maarahva oma usk.

http://www.maavald.ee/maausk.html



Maausk on Eesti põlisrahva – maarahva – ainus oma loonausk. Maausku pole keegi kunagi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud sellel maal koos maarahvaga lugematute põlvkondade jooksul.

Olles lahutamatu tervik meie maa, pärimuskultuuri ning maakeeltega, on ta midagi enamat kui religioon. Maausk on järjepidev maailmatunnetus, pärimus ning elulaad, mis sellisel kujul on olemas vaid siin, Maavallas.


Maa usud

Nagu maakeel ja maarahvas on eripalgelised, koosnedes seto, võro, saare, viru jpt. maakeeltest ning -rahvastest, nii on eripalgeline ka maausk. Igas paikkonnas võime kohata mõnevõrra erinevaid tavasid ja kombeid. Näiteks lõunapool nimetatakse loona vägesid emadeks ja isadeks, põhjapool aga haldjateks. Lõunas ja läänes tähistatakse kevade saabumist mõni nädal enne kui põhjas. Kuid nii nagu erinevad maarahvad moodustavad yhe rahva, nii moodustavad erinevad maausudki yhe usu.

Maausu eripalgelisuse juured peituvad Maavalla erinevates maastikes, ilmastikuoludes, keeltes ning kultuurikontaktides.


Pärimuskultuur

Olla maausuline tähendab märgata ja väärtustada pärimust. Maausulised ei loo uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Kui siiski peaks selguma, et ilma laenamata ei saa, siis võetakse puudu olev pärimuskild hõimurahvalt. Maausk kuulub yhte perre teiste uurali rahvaste oma loonauskudega.

Maausuliste seas on neid, kelle peredes on läbi kõigi survesajandite põlvest põlve edasi antud teadlikku omausulist kuuluvust. Enamus jõuab siiski maausuni iseseisvalt, ajendatuna huvist esivanemate pärandi ja oma juurte vastu.

Maausuline pärimus elab kildudena eesti kultuuris. Meie kommetes, uskumustes, hoiakutes, aga eelkõige meie keeles on palju sellist, mis meie maausulistel esivanematelgi.

Just see osa pärimusest, mis on jõudnud tänapäeva, eriti see sõnastamatu ja kirjeldamatu, mis saadud kodust isikliku kogemuse kaudu, on kõige olulisem.

Teiseks on oluline see pärimus, mis on viimase 150 aasta jooksul kirja pandud ja talletatud erinevatesse muuseumikogudesse. Ja vast kõige viimaks pakub huvi kroonikates ja vanemas kirjanduses leiduv.

Kogu pärimus pole meile vastuvõetav. On kyllalt palju sellist, mis laenatud eri kultuuridest eri ajastutel ja mis on vastuolus tervikuga. Seetõttu sarnaneb maausulise pärimuse otsimine kullapesemisele – välja tuleb sõeluda väärtuslik ja oluline.


Hingestatud loond

Nagu räägivad maarahva ja meie hõimlaste vanad lood, oli alguses lind. Tema munadest syndis maa ja ilm – loond. Loond kasvas, nagu kasvab seemnest puu või rebust kotkas, kuni kõik sai hingelisi täis. Sest hing on tähtedel, kuul, päikesel, ilmal, veel, tulel, maal ja yldse kõigel, mis on.

Inimene on vaid yks paljude hingeliste seas. Meil koos kivide, taimede ja loomadega on yhine ema – Maaema. Maarahvas on tuhandeid aastaid järjest kasvanud Maaemast ja maarahva põrm on kasvatanud Maaema viljakat pinnakihti. Oleme tuhande niidiga seotud oma maa ja selle loonaga. Kõik, mida tehakse meie maale, tehakse maarahvale ja kõik, mida tehakse maarahvale, tehakse ka maale.


Ajastaeg, elu kooskõlas loonaga

Maarahva ajaarvamine jälgib tundlikult ajastaja ringi, õigemini loona – määratu suure jõu – muutumist selles. Meie pyhad ja tähtpäevad on murdepunktid loona igaveses liikumises.

Sellest, mida inimene pyhil päevil teeb või tegemata jätab, sõltub tema ja ta lähedaste hea käekäik. Jõulud, kihlakud, munapyha, suvisted, leedopäev, karusepäev, hingedeaeg jt. pyhad päevad on aeg, mil, pidades kalliks maarahva kombeid, ammutame loonast ja esivanematest jõudu.


Eluring ja esivanemad

Synd, varrud, pulmad ja matused on inimese eluringi murdekohad. Maarahva kombed ja taiad, mis neil puhkudel tehakse, aitavad elada mõnukalt – kooskõlas inimeste, surnute ja loona vägedega.

Maamehe elu ei lõpe surmaga, vaid jätkub teises ilmas, teisel pool Toonela jõge. Surnud omaksed ei lahku meist jäädavalt, vaid tulevad teatud pyhadel päevadel tagasi. Oma mõtetes oleme ikka nendega, kysime nõu ja jagame muret. Elavad ja surnud hoiavad sedasi kokku. Koos on meid palju.


Hiied

Hiis on maarahva pyhamu. See on kymnete ja kymnete põlvkondade pyha koht, kuhu minnakse tähtsamatel pyhadel ja olulisematel puhkudel. Seal kõneldakse loona vägedega, saadakse osa suurest rahust ja kogutakse jõudu.

Hiis on piiritletud maa-ala koos seal asuvate kivide, veekogude, taimede ja hiierajatistega. Enne hiide minekut puhastatakse oma keha ja meeled. Hiies ei mõelda kurje mõtteid, ei vannuta, ei tehta liiga puudele ja põõsastele ega teisele inimesele.


Maausk on mõnus

Maarahva ellusuhtumises on yks kesksemaid mõisteid mõnu. Oluline on elu ja kõige selles peituva sisu. Et elu kulgeks mõnukalt, tuleb olla mõnukates suhetes nii inimestega, esivanematega kui ka loona ehk selle vägedega. Mõnuka elu juurde kuulub tervislik toit, terve elukeskkond jpm. loomulikku. Muuhulgas võimalus käia laupäeva õhtul saunas.

Mõnukad suhted on elujaatavad ja jätkusuutlikud. Yhtegi suhet ei tohi ära kasutada ega kurnata. Osa suhetest peavadki jääma pinnapealseiks, et nad ei muutuks koormavaks ja tylikaks. Samas on suhteid, millesse võiks ja tuleks syyvida.

Oskus suhteid hinnata kujuneb aastatega koos kypsemisega. Mõnukad suhted ei ammenda end ning lubavad rahval paiksena, kooskõlas esivanemate, teiste rahvaste ja loonaga elada tuhandeid aastaid.

Rahvagi olemine peab olema mõnukas. Ka rahva olemine seisneb suhetes – suhetes rahvuskaaslastega, loonaga ning teiste rahvastega. Rahva või kultuuri tegelikkusetaju – oskus hinnata ja arendada suhteid – kypseb põlvkondadega. Seetõttu on vana kultuuri, vana rahva olemine mõnukam, tema suhted keskkonnaga kypsemad ja tasakaalukamad. Kypse rahva liige teab, kes ta on, kuhu ta kuulub ja mida ta peab tegema. Tema elu on seetõttu mõnukas.

Oliivõli pole vaid salati jaoks

Oliivõli pole vaid salati jaoks

Juuste säravamaks, siidisemaks ja pehmemaks muutmiseks proovi kodus lihtsat oliivõli hooldust. See mõjub parimalt kuivade juuste ja soovimatute lokikeste korral. Kasutada võib umbes paar korda kuus või ka iga nädal, kui juuksed nõuavad.

Sul on tarvis:

¼ tassi oliivõli (sõltub juuste pikkusest)
Kilekotti

Pese juukseid sooja veega. Seejärel pane umbes lusikatäis õli peopessa ja hõõru käsi, et seda soojendada. Masseeri sõrmeotstega õli õrnalt peanahka ja juustesse. Jätka, kuni juuksed on võrdselt õliga kaetud ning jälgi, et ka otsad saaksid kindlasti niisutatud. Nüüd aseta pähe kilekott, kattes sellega juuksed ning kinnita otsad sõlme või juukseklambriga. Hoia õli peas vähemalt 30 minutit, seejärel loputa ning pese šampooni ja palsamiga nagu tavaliselt.

Allikas: FitSugar.com

Armastus

Kõige olulisem õppetund elus on armastus. Armastus on tugev, seda pole võimalik purustada, samas on see tabamatu. Sa võid armastust teada, tunda, kuid Sa ei saa sellest kinni hoida. Niipea, kui Sa proovid haarata, libiseb see käest nagu elavhõbe. Armastust pole võimalik omada, see on vaba nagu tuul ning liigub sinna, kuhu soovib. Sa võid sellega kaasa liikuda. Armastus on ühtsus ja terviklikkus. Armastus ei tunne piire ega tõkkeid. Armastusega kaasneb vabadus. Hirm on see, mis seob ja piirab hinge, armastus vabastab ja lõikab läbi kõik köidikud. Armastus avab kõik uksed, muudab elusid ning sulatab ka kõige kõvemad südamed. Armastus loob ja ehitab, ta loob ilu, harmooniat ja ühtsust. Armastus töötab alati millegi heaks, mitte millegi vastu. Armastus toob rõõmu, mida pole võimalik maha suruda. See tantsib ja laulab läbi elu. Kas Sinu südames on armastus? Armastus üksteise vastu? See algab Sinu seest ning liigub välja üha kaugemale ja kaugemale.

— "Teekond iseendasse", Eileen Caddy

Maa hingamise päeval künda ega istutada ei tohi

Lehekuu- mai kuu

Lehekuu 13. päeval on maa hingamise päev. Sel päeval maa puhkab, on suur püha. Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta.

Tähtpäevad

9. Ligupäev. Vadja maarahvas tegi ligupäeval korda küla ühise pesupesemiskoha. Meil sobib hästi puhastada sauna või pesumasinat.

13. Maahingaus ehk maa hingamise päev. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei tohi ka rohtu tallata, murul magada või maad lüüa. Kõik puud on sel päeval pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.

23. Suvisted. Suve- ja naistepühad, Põhja-Eestis ka kiige- ja munapühad. Suvistelaupäeval koristatakse kodu ning tuuakse tuppa kased. Pühapäeval kogunetakse kiige juurde pidutsema.

Lehekuu kõvad ja pehmed ajad

6. päev – Kuu viimane veerand, kõva aja algus.

12. päev – vana kuu pehme aja algus.

14. päev, kell 4.04 – Kuu loomine.

16. päev – noorkuu kõva aja algus.

21. päev – Kuu esimene veerand, pehme aja algus.

26. päev – täiskuu kõva aja algus.

28. päev, kell 2.07 – täiskuu.

30. päev – täiskuu pehme aja algus.

Pehmel (mädal) ajal raiutakse võsa ja külvatakse-istutatakse kõike, mis kasvatab alla.
Kõval (kalgil) ajal külvatakse teravili ja kõik muu, mis kasvatab peale.
Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi.

Maaleht. 02.05.10