BLOGGER TEMPLATES - TWITTER BACKGROUNDS »

Monday, May 30, 2011

Aluseline toitumine päästab haigustest

“Toituda on vaja selleks, et olla terve, mitte nautlemiseks, kuid tervislik toit võib olla väga nauditav,” ütleb joogaõpetaja Ragnar Kurm. Haigusi põhjustab kontsentreerunud happeliste jääkainete kuhjumine. Organismi ülihappelist seisundit on võimalik ravida aluseliselt toitudes, mitte happeliste ravimitega.

Inimese tervise võti on keha sisemine puhtus. Toksiliste happeliste jääkainete kuhjumine tipneb degeneratiivsete haigustega, nagu vähk, diabeet, multiskleroos jne. Happelises kehas on nõrkus, jõuetus ja valu, meelt täidab depressioon ja apaatia, sageli kaob sellega ka eluisu. Täiusliku tervise puhul on mõistus terav, mälu selge, keskendumisvõime hea ja meeleorganid terased. Inimese liigutused on sujuvad ja nõtked, keha on energiast tulvil ja nahk sile, hinges on tegutsemistahe.
Kahjulikud happed
Happeliste ja aluseliste ainete tekkimisel on kaks peamist allikat - toitumine ja mõtlemine, sh emotsioonid ja inimsuhted. Üldist heaolu peegeldab kõige paremini vere kvaliteet, mille kõige olulisem määraja on pH tasakaalu hoidmine ja vere puhtus. Kui keha pH kaldub happesuse suunas, võib mikroskoobiga verd vaadates näha mikroorganismide (bakterid, viirused, hallitus, seened) teket ja vohamist. Sõltuvalt happest võivad verre tekkida kristallid, mis on vihje, et organismis hakkavad tekkima kivid, nt neeru- või sapikivid.
Organism annab endast kõik, et hoida vere pH-d väga kitsastes piirides. Ta on valmis loovutama tasakaalu hoidmiseks isegi kudesid ja organeid, kuid on ka teisi mehhanisme, näiteks jääkainete talletamine rasvkoesse või luudest aluselise kaltsiumi (osteoporoos ja hammaste lagunemine) ja lihastest aluselise magneesiumi verre toomine. Lõpuks hakkavad happed organites kontsentreeruma, kuni muutuvad mõneks degeneratiivseks haiguseks, nagu näiteks vähk.
Enamik nüüdisaegse inimese toiduvalikust on happeline. Mitmed toiduained põhjustavad organismis lima ja mikroorganismide teket. Näiteks kulub ühe tassi piima põhjustatud happesuse neutraliseerimiseks 20 tassi aluselist jooki, ühe tassi jäätise puhul 240 tassi aluselist jooki. Happeliste toiduainete hulka kuuluvad näiteks magusained, töödeldud toidud, piimatooted, liha ja munad, pärm, seened, alkohol ja kofeiin, rafineeritud sool ja küllastunud rasvad.

Happelised ja aluselised toiduained dr Youngi teooria kohaselt

-39,4 äädikas
-38,0 sealiha
-34,5 loomaliha
-33,4 suhkruga magustatud puuviljamahl
-27,1 must tee
-26,5 kunstlikud magusained
-25,1 kohv
-20,0 kanaliha ja munad
-20,0 ookeanikala
-18,1 tahke juust
-17,6 valge suhkur
-16,4 vein
-12,4 ketšup
-11,8 mageveekala
-10,1 küps banaan
-10,0 sai
-9,2 apelsin
-8,0 Kreeka pähkel
-7,6 mesi
-5,4 maasikas
-3,9 või
-2,5 rukkileib
-2,0 sarapuupähklid
-1,7 greipfruut

  • 0.0 destilleeritud vesi
+0,5 tatratang
+0,6 läätsed
+1,0 oliiviõli
+1,3 rõõsk piim
+2,2 roheline salat
+2,5 sojajahu
+3,1 lillkapsas
+3,2 tofu
+3,6 mandel
+4,8 toores banaan
+6,3 rabarberivars
+9,04 kookosemahl
+10,0 spinat
+11,3 värske punapeet
+13,6 tomat
+16,7 punane redis
+22,7 võilill
+28,8 odraoras
+31,5 värske kurk
+33,8 nisuoras
+38,0 puhas sojaletsitiin

Allikas: Robert O. Young "The pH Miracle"
Kasulikud alused

Nende asemel peaks toidulauale tooma vee, värsked köögiviljad, rohelised mahlad ja külmpressitud õli. Päevas peaks jooma 2-4 liitrit aluselist vett, mis on saadud lisandite abiga või ioniseerimisega. Aluselise toidulaua juurde kuulub ka spetsiaalne roheline jook, mille on välja töötanud pH-toitumise tuntuim eestvedaja doktor Robert O. Young. Murumaitseline jook sisaldab kuivatatud idusid, oraseid, võrseid, lehti ja vilju ning seda doseeritakse üks teelusikatäis ühe liitri aluselise vee kohta.
Peale puhta kvaliteetse vee aitavad organismi puhastada ka klorofüllirikkad köögiviljad. Samuti aitavad need jõudsalt taastoota verd, kuna klorofülli ja hemoglobiini molekulid on peaaegu identsed. Kõige paremini saab klorofülli kätte erinevatest kapsastest, rohelistest salatitest ja taimedest ning orastest, samuti kuulub dieedi juurde igasugune värske köögivili. Juurde peaks sööma idusid, sest kõiges värskelt tärkavas on kõrge elektriline potentsiaal. Aluseline toitumine eeldab ka külmpressitud õlide kasutamist, mis aitavad siduda happeid ja ehitada raku membraane ning "õlitavad" organismi. Õlidest soovitatakse tarbida oliivi-, kanepiseemne-, linaseemne-, viinamarjaseemne- ja teisi puhtaid õlisid.
Dr Youngi järgi võiks ideaalne menüü koosneda 80% aluselisest ja 20% kergelt happelisest toidust. 20% happeliste toitude hulka mahuksid näiteks pudrud, magusad puuviljad jne (vt toitude skaalat). Toiduainete kombineerimisel tuleks arvestada, et koos ei maksa süüa tärklist ja loomse päritoluga valku, näiteks kartulit ja liha. Tulemuseks võib olla selline kogus happeid, et immuunsüsteem lülitub kuni viieks tunniks välja.
Igal toiduainel on energiaväli, mida on võimalik fotografeerida ja mille sagedust on võimalik mõõta. Mida suurem ja kõrgema sagedusega on see väli, seda paremini ja teotahtelisemana tunneb ennast inimene pärast söömist. Toitudes aluseliselt, hakkab veri muutuma aluselisemaks ja nendes tingimustes hakkavad rakud vabastama isegi aastakümnete jooksul kogunenud jääkaineid. Kui keha puhastub, siis see ka terveneb.
9 aluselise toitumise näpunäidet
1. pH tasakaal
Pööra tähelepanu, et toidukorrad sisaldaksid rohkem aluselisi toiduaineid. Tõsta järk-järgult latti kõrgemale, kuni 80 protsendini. Näiteks 80% rohelist salatit ja 20% makarontooteid.
2. Eelista toortoitu
Iga töötlusaste vähendab toidu kvaliteeti ehk mida vähem töödeldud on toit, seda parem. Loobu toidu kuumutamisest (üle 47 ˚C), sest muidu hävib osa bioaktiivseid aineid ja toidu energiaväli ning toit muutub seetõttu raskemini seeditavaks. Kui soovid siiski sooja toitu, keeda või soojenda seda nii lühikest aega kui võimalik. Väldi toidu kõrbemist, pruunistumist ja krõbedaks muutumist, mis tekitavad palju toksiine. Õli lisa toidule julgelt ja alati kõige lõpus, kui toit on juba jahtumas, sest nii säilivad õli kasulikud omadused.
3. Loobu magustoidust
Üks suhkruga magustoit võib rikkuda parimagi aluselise eine. Alguses asenda kommid, šokolaadid, koogid jms puuviljade ja meega ning seejärel vähenda ka nende osakaalu. Lõpuks võid kasutada ka steviat ehk suhkrulehte (Paraguaist pärit põõsastaim, mille lehed sisaldavad magusamolekuli steviosiidi), mis annab magusa maitse, kuid pole süsivesikurikas. Ajapikku hakkab intensiivsetest maitsetest nüristunud keel tajuma ka peeneid maitseid. Aluseliselt süües väheneb iseenesest isu happeliste toitude järele ja suureneb soov toituda aluseliselt.
4. Lihatoodete asemel pähklid ja kala
Lihatoodete asemel kasuta valgurikkaid taimseid toiduaineid, nagu näiteks tofu, pähklid ja seemned. Väga head on mandlid, sarapuupähklid ning päevalille-, kõrvitsa-, lina- ja seesamiseemned. Pähkleid ja seemneid võiks enne söömist leotada, nii aktiveeruvad bioaktiivsed ained ja neid on ka kergem seedida. Kala, eriti lõhe sisaldab palju kasulikku oomega-3-rasvhappeid, kuid ka teisi kasulikke aineid.
5. Lehmapiima asemel sojapiim
Lehmapiima võiks asendada sojapiimaga, kuigi lisandivaba sojapiima on Eestis raske leida. Samuti võid kasutada mandli-, seesami-, riisi- või kookosepiima, mida saab ka ise teha. Loobuda tuleks ka juustust, jäätisest ning teistest hapendatud piimatoodetest. Ühe tassi piima põhjustatud happesuse neutraliseerimiseks kulub 20 tassi aluselist jooki, ühe tassi jäätise puhul 240 tassi aluselist jooki. Inimene omastab kergemini ka kitsepiima.
6. Loobu pärmist
Pärmist, sh leivast, saiast, pirukatest tuleks täielikult loobuda. Ka suurtest seentest tuleks loobuda. Organismi pärmist puhastamiseks mine esimese sammuna üle pärmivabale leivale, söö näiteks õhukest lavašši.
7. Väldi valget jahu ja riisi
Kui armastad makarone, saad need asendada näiteks tatrast tehtud toodetega, millele ei ole lisatud muna. Valge rafineeritud nisujahu saab asendada tatrajahu või speltaga. Head on täisterapudrud, nagu näiteks hirss, spelta, riis või tatar. Valge riis asenda pruuni riisiga. Sobib ka basmati ning metsik riis. Tärkliserikkad toidud mahuvad 20% toidukoguse hulka.
8. Vähem magusaid puuvilju
Magusaid puuvilju söö mõõdukalt, sest peale kasulike mineraalide ja vitamiinide on neis ka suur kogus suhkrut, mis tekitab käärimist. Endiselt võid tarbida näiteks sidrunit ja greipfruuti. Parim puuvili on avokaado ja selle tarbimisel pole piiri.
9. Alternatiiv kastmetele
Enamik kastmeid ja vürtse sisaldab palju suhkrut, soola ja kääritatud ning happelisi lisandeid. Ära kasuta ketšupit, äädikat, sinepit, majoneesi ja sojakastet, vaid eelista külmpressiõlisid, sidrunit, küüslauku, sibulat, ingverit. Lisada sobib ka taimseid vürtse, nagu estragon, basiilik, koriander jne.

Thursday, May 26, 2011

8 organismi superpuhastajat

Pole parimat aega organismi puhastamiseks kui aasta algus, mil soov end värskendada nii seest kui ka väljast on suurem kui muidu. Organismi puhastamine ei ole järjekordne dieet, vaid võimalus igapäevaselt oma toidulauda korrastades vanadest jääkidest lahti saada. Toome sinuni kaheksa parimat hea enesetunde tagajat! Toores toit
Esimene lihtne viis oma kõhtu seestpoolt küürida on tarbida ohtralt toorest toitu. Selleks sobivad hästi nii toored juurviljad, toorsalatid kui ka värsked mahlad. Töödeldud toit kaotab suure osa oma toiteväärtusest, samal ajal kui näiteks igapäevane toorsalatite söömine tõstab veres foolhapete, C- ja E-vitamiini, kasuliku antioksüdandi lükopeeni ja alfa- ning beetakaroteeni taset. Aedviljade söömine annab kehale vajalikke kiudaineid, mis kiirendavad toidu liikumist sooles ja ennetavad võimalikku kõhukinnisust. Kõhule teevad eriti head kurk, kapsalised, spinat, kabatšokk, lehtsalat jpt. Salateid valmistades tasub lisada hulka ka sellerit, küüslauku, sibulat ja porrut, mis panevad kõhu seestpoolt suisa läikima. Toidu tegemiseks kulub seejuures maksimaalselt viis minutit!
Vesi
Organismi puhastamisel ei saa kuidagi mööda vaadata veest. Just veest ja mitte limonaadist, kohvist või alkoholist. Vee esmane funktsioon on keha tasakaalu hoidmine, sh on vesi vajalik rakkude ja organite tööks ning ainevahetuse tagamiseks. Kui oled parajasti sellel lainel, et sööd tervislikult, on vesi hädavajalik, kuna aitab kehast kahjulikud jääkained välja uhtuda. Organismi puhastamise eesmärgil joo päevas vähemalt kaks liitrit vett, seejuures alusta hommikuid ühe klaasi veega, mis äratab ainevahetuse üles. Seedetegevusele aitab kaasa ka näiteks teelusikatäie õunaäädika lisamine hommikusse joogivette. Kui vee joomine on piinarikas, pane kannu kurgi-, apelsini- või sidruniviile.
Roheline tee
Roheline tee paneb ainevahetuse 4% kiiremini tööle, kui lasta teel vaid mõni minut tõmmata. Eksperdid soovitavad päevas juua lausa viis tassi rohelist teed, sest peale ainevahetust soodustava toime on roheline tee ka võimas antioksüdant, mis aitab ennetada vähki ja alandada kolesterooli ning vererõhku. Peale rohelise tee aitavad organismi puhastada ka näiteks apteegitilli-, kibuvitsa-, kadakamarja-, kummeli- ja saialilletee.
Spargelkapsas
Spargelkapsas ehk brokoli on võrreldes oma sugulase lillkapsaga kõhule kordi kasulikum. Annab vähe kaloreid ja on hea seedida, mistõttu tasub seda aasta algul ohtralt tarbida. Tänu kiudainete rohkusele täidab spargelkapsas ka hästi kõhtu ega lase muid asju liigselt tarbida. Vitamiinidest annab spargelkapsas rikkalikult A-, C- ja K-vitamiini. Organismi puhastamise eesmärgil võib spargelkapsast süüa nii toorelt kui ka hautatud kujul, võis praadimine aga unusta siiski ära.
Kapsas
Jõulune hapukapsas söödud, asu nüüd peakapsa kallale muul moel. Praadimise asemel söö seda pigem toorelt või kergelt töödelduna, sest kapsa parimad omadused ilmnevad just toorel kujul. Jättes kõrvale kasuliku C-vitamiini, on kapsas üks paremaid soolepuhastajaid tänu kiudainete suurele sisaldusele. Valmista riivitud kapsasalat kerge õlikastmega, mis mõjub justkui soolte harjamisena seestpoolt. Lisaks on kapsas kasulikku tetroonhapet, mis ei lase süsivesikutel rasvaks muutuda. Kes ei pelga kapsamahla, võiks puhastamise eesmärgil päevas ka seda klaasikese juua.
Quinoa
Lõuna-Ameerikast pärit quinoa pakatab kasulikkusest ja on kerge valmistada. Üks tassitäis quinoa't sisaldab kaheksa grammi proteiini ja viis grammi kiudaineid. Lisaks saab teradest organismile vajalikku rauda, tsinki, seleeni ja E-vitamiini. Sel moel aitab quinoa nii puhastuda, kaalu kontrollida kui ka alandada südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeediriski. Peale quinoa söö ka amaranti, hirssi ja pruuni riisi.
Oad ja muud kaunviljad
Kuna detsember möödus paljudel liha söömise tähe all, võiks jaanuari pühendada pigem taimetoitlusele. Oad on hea aseaine, kuna täidavad kõhtu tervislikult. Erinevalt rasvasest sealihast alandavad oad kolesteroolitaset, tasakaalustavad vere suhkrusisaldust ja alandavad kõrget vererõhku. Kõhutäitmisele aitab kaasa ka kõrge kiudainesisaldus. Tavaliste aedubade kõrval tasub süüa teisigi kaunvilju, oma koht võiks toidulaual olla ka läätsedel.
Täisteraviljad ja seemned
Kõiksugu teralised ja seemned on kiudaineterikkad, sisaldades seejuures kahte tüüpi kiudaineid, mis sooled seestpoolt puhtaks küürivad. Peenleiva asemel eelista täisteraleiba ja ka teiste jahutoodete puhul ürita valida täisteratooteid. Kõhule on eriti kasulik süüa otra, maisi ja tatart. Seemneid ja pähkleid süües eelista maitsestamata seemneid, mis on soolamata ja suhkrustamata. Poevalikust tasub kindlasti krõbistamiseks valida kõrvitsa- ja päevalilleseemneid, aga pea nendega kõrge kalorsuse ja rasvarohkuse tõttu piiri.
Lase organismil puhata ja väldi:

  • suhkrurikkaid toite
  • piimasaaduseid
  • alkoholi
  • kohvi ja kofeiinirikkaid jooke
  • gaseeritud jooke
  • praetud toite
  • valgest jahust valmistatud toite
  • liigset soola
  • konserve
  • salatikastmeid ja majoneesi
Ajakiri Naised

Monday, May 23, 2011

Mahlaga kehale appi!

Alati ei pea otsima hambavalule, kaalu langetamisele, luude tugevdamisele rohtu apteegist. NaisteMaailm.ee soovitab muretseda mõned viljad, teha nendest üks mahl ja nautida paranemist.

Õunad: eemaldavad toksiine seedekulglast, stimuleerivad seedimist ja sisikonda, puhastavad neere, naturaalne hape seedimisele
Aprikoos: kaalium ja magneesium energiale ja sitkusele, raud vereloomele, silikoon juustele ja nahale. Kõrge beetakaroteen (vähi vastu).
Banaan: kaalium
Paprika: silikoon.
Seller: kaalium, naatrium
Kirsid: raud, magneesium, kaalium, silikoon, A-vitamiin.
Tsitruselised: vitamiinid A ja C.
Kurk: silikoon.
Võilillelehed: magneesium.
Ingverijuur: tsink.
Lehtkapsas: seleen, kaltsium.
Petersell: kaltsium.
Maasikad: ellaaghape (vähi vastu).
Retseptid
Nahale: 6 porgandit, pool rohelist paprikat, käputäis lehtkapsast, pool käputäit kaalikalehti.
4 porgandit, 200 g muskusmelonit.
8 maasikat, 120g rohelisi või lillasid viinamarju.
5 porgandit, 1 õun.
1,25 sentimeetrit ingverijuurt, 6 porgandit, pool rohelist paprikat.
4 aprikoosi, 1 kobar rohelisi või punaseid viinamarju, 1 pirn.
Ürt-allikkerss (aknele- vajalik mineraal on silikoon).
Porgandimahl päikesepõletuse vastu.
Valu vastu: ananassimahl, tumedad lehtjad aedviljad, vermerohu tee.
Valutavad luud ja hambad: kaltsiumijoogid, ükskõik, mis sisaldavad: brokolit, lehtkapsast, aedvilju, mandariine.
Veritsevad igemed, igemehaigused: tsitrus, kõrge magneesiumi sisaldajad (kirsid).
Hammaste lagunemine: viinamarjamahl, aedviljad, võilillelehed, petersell, lehtkapsas, porgandid.
Sinikad: tsitrus, eriti apelsinimahl.
Kõhukinnisus: kiujoogid, spargel, kartulid, porgand, kartul, õun, pirn, petersell.
Toitumisalane tugi: 5 porgandit, 10 spinatilehte, 4 kaalikalehte, 4 ürt-allikkerssi lehte.
4 porgandit, 1-2 spargeli vart, 1 selleri vars (ka krampide vastu ja lihaskoe toeks).
Kõõlustele, lihastele: porgand, seller, spinat, petersell.
Pool kurki, pool peeti või aedvilju, 2-3 porgandit.
Pool kurki, 1 sellerivars, 1 väike lõik laimi.
Väike kurk, 4 porgandit, 2 kapsalehte.
6 porgandit, pool rohelist paprikat, käputäis kapsalehti, pool käputäit spinatit, pool käputäit kaalikalehti.
Naistemaailm




Friday, May 20, 2011

Kuidas olla tervem?

Miks on üks inimene sagedamini haige kui teine? Kuidas oma keha kaitsemehhanisme tugevdada? Nõuandeid jagavad tava- ja alternatiivmeditsiini esindajad.

Heidi Tago,
perearst
“Meie tervis sõltub palju sellest, kuivõrd oleme iseenda ja maailmaga rahul.”
Miks on üks inimene tugevama, teine nõrgema immuunsussüsteemiga?
See sõltub suuresti õnnest – kas sündisime hästi käivituva süsteemiga või tekkis loote arengus häireid. Kui on õnnestunud sündida vähegi korraliku geneetilise materjaliga, sõltub ülejäänu sellest, milline on meie lapsepõlv ja mida me ise endaga teeme. Naljaga pooleks võib öelda, et immuunsussüsteem on paljuski kahe kõrva vaheline asi. Laps saab emalt sündides kaasa antikehad, immuunsussüsteemi aluse. Tema enda organism hakkab neid sünteesima umbes kuuendal elukuul. Emalt saadud antikehad kaovad lapse verest aga juba varem ning kui laps ei saa sel ajal rinnapiima, on ta väga haavatav. Õnnelikud on need, kes saavad emalt kaua kaitsvat “materjali”, nende organism jaksab tänu sellele paremini ise vajalikke aineid tootma hakata. Kaasasündinud immuunsussüsteem toimib nagu piirivalve. Limaskestal on rakud, mis kogu aeg toimuvat jälgivad. “Sissetungijad” tuleb “arreteerida”, “tuvastada“ ja “hävitada”. Elu käigus areneb omandatud immuunsussüsteem, mille rakud on juba märksa kompetentsemad ning mäluga. Immuunsussüsteem ongi tegelikult inimese teine, väga spetsiifiline mälu. Rakud mäletavad kõike, millega oleme kunagi kokku puutunud. Organism käitub vastavalt sellele, kas rakumälus on juba andmed järjekordse “arreteeritu” kohta. Kui kogemus olemas, siis ta juba teab, kuidas käituda. Kui “sissetungija” pole tuttav, võtab antikehade tootmine pisut rohkem aega. Kuigi immunoloogia on kiiresti arenev teadus, on immuunsussüsteem sedavõrd keeruline, et teame selle toimimisest ikka veel küllaltki vähe. Eesti keeles pole selle kirjeldamiseks isegi kõiki vajalikke sõnu. Seda, kus midagi võib viltu olla, on nii palju, et pole võimalik leida ühtainsat kohta, mida mõjutades saaks parandada kogu süsteemi. Me ei tea, miks mõni süsteem on vigane. Võib-olla on viga juba sündides kaasa saadud, inimene liiga palju päevitanud või röntgenis kiiritust saanud. Samuti võib mõne aine puudus või üleküllus kaitsevõimet pidurdada. Stress ajab immuunsussüsteemi lääbakile, see pole võimeline enam oma tavalise jõuga tegutsema. Ka liigne füüsiline koormus on stress, sellepärast võivad haigestuda tippvormis sportlasedki.
Mida teha, et oma kaitsevõimet tugevdada?
Ravimit pole. On eluviis. Rahvatarkus ütleb, et armunud noormees võib magada lumehanges ja temaga ei juhtu midagi. Aga niipea, kui ta saab teada, et tema tunnetele ei vastata, piisab märgadest varvastest ja ongi häda käes. Õnnelik olemine on kõige tähtsam kaitsemehhanism. Aga õnnel ei ole valemit. Meie tervis sõltub palju sellest, kuivõrd oleme iseenda ja maailmaga rahul. Kui inimene pole sisekonfliktidega hädas, on väiksem tõenäosus, et mingi info läheb mõnes süsteemi lülis valesti, midagi saab liiga palju või jääb puudu. Et organism suudaks õigesti reageerida, peame lihtsalt “paigas” olema. Hea näide, kuidas immuunsussüsteemi tugevus sõltub meie üldisest olukorrast, on ohatis – see tuleb huulele ikka siis, kui tunned end kehvasti, on mingi probleem, tööd on kuhjunud ja oled niigi õnnetu.
Klassikalisim stressitekitaja on ületöötamine – kui elad tööle ja töö muutub sinu eluks. Aga peaks olema ka isiklik elu. Tasakaalupunkt on muidugi igaühel erinev. Mõni jõuab teha tööd kahe eest, teisele on pool koormustki juba küllalt. Ühte sobilikku soovitust, kuidas olla vähem haige, ei ole. Oluline on iseennast tähele panna ja mitte unustada, et vahel tuleb end tuulutada. Peab mõõdukalt sööma ja jooma, piisavalt puhkama, päikesevõtuga mitte liialdama ja leidma endale meelepärase hingekosutava tegevuse. Pinged peavad kusagil väljapääsu leidma – kes lõhub puid, kes rajab aeda või maalib. Mõnele sobib nõelravi, teisele vabastav hingamine, Pilates või jalutuskäik metsas. Emotsioonid mõjutavad tervist väga tugevalt. Ehkki tunne pole kaalutav ega mõõdetav, võib emotsionaalne tasakaalutus haigusele värava avada.
Kas võiks otsida abi ka alternatiivmeditsiinist?
Tava- ja alternatiivmeditsiini peamine erinevus on see, et esimene kasutab ainult teaduslikult tõestatud toimega ravimeetodeid ja ravimeid. Alternatiivmeditsiin usaldusväärsust ei taga – meetod võib olla leitud empiirilise kogemuse pinnal, tõhus ja kasutusel juba tuhandeid aastaid, aga võib osutuda ka ravitsejaks pürgija väljamõeldiseks. Ametlik meditsiin tegeleb füüsilise keha ja psüühikahädadega. Alternatiivmeditsiin võib aidata eelkõige siis, kui vaevus on psühhosomaatilist laadi – kui asi on pigem mõtte- või eluviisis, mitte konkreetses haiguses. Oluline on leida endale sobivad ravimeetodid, õige elurütm ja -stiil, sobiv amet ning toetusgrupp elus – olgu selleks siis terve suguvõsa või paar head sõpra.
Kuidas suhtuda kergetesse haigustunnustesse?
Haigena töötamine pole hea. Kui palavik on 37,2 kraadi, siis pole veel vaja voodisse heita ega ravimeid võtta, sest palavik on organismi loomulik kaitsemehhanism, mis immuunsussüsteemi tööle ärgitab. Haigust eitades ja tõbisena tööl käies pärsime organismi kaitsesüsteemi. Käies nädal aega 37,6kraadise palavikuga tööl, võib olla tagajärjeks näiteks kopsupõletik. On mõtlematu joosta mööda linna nagu elav bioloogiline relv.
Haigustunnuste ilmnedes on targem kolm päeva kodus püsida ja anda immuunsussüsteemile võimalus oma kaitsevõimet täies mahus kasutada. Lihtne viirusinfektsioon läheb mõne päevaga üle. Kui me organismile puhkust ei võimalda, on ta pidevalt võitlusega ametis ning liiga väsinud ja jõuetu, et uute viirustega toime tulla. Teisalt ei tasu ka nohu ja väikese palaviku korral liialt muretseda, näiteks ülearu palju ja tugevatoimelisi ravimeid võtta, kui piisaks lihtsalt väikesest puhkusest. Nohuga tasuks kaks päeva kodus töötada ja enda suhtes tavalisest tähelepanelikum olla. Tundes väsimust, maga rohkem ja vali hoolikamalt toiduaineid. Ürgne sisemine tarkus ütleb meile meie kohta väga palju, aga sageli unustame seda kuulata.

Sirje Uusbek,
elu ja inimeste vaatleja
“Inimene jääb haigeks, kui temasse kuhjuvad ühesuunalised mõtted või tunded, mingit energiat koguneb liiga palju või jääb väheks.”
Hea tervis näitab inimese terviklikkust. Elame polaarsuste maailmas – taevas ja maa, mees ja naine, öö ja päev. Kõik siin ilmas on tervik, milles vastandid peaksid olema tasakaalus. Haigus on tasakaalust hälbimine. Inimene jääb haigeks, kui temasse kuhjuvad ühesuunalised mõtted või tunded, mingit energiat koguneb liiga palju või jääb väheks.
Me vaatame kogu aeg endast väljapoole. Pool sellest, mida enda ümber näeme, asub meie endi sees. Kui inimene millegi peale ärritub, on ärrituse põhjus temas endas. Sellest aru saades me ei ärritu enam nii palju ega tunne liiga palju hirmu, vaid leiame tasakaalu. Väikseimgi asi toimub kõigepealt meie mõtetes ja tunnetes, ilmudes alles siis füüsilises maailmas, mis on vaimse ehk sisemaailma peegeldus. Tänu peegeldustele väljastpoolt võime mõista, mida on meis liiga palju või vähe. Uskudes ainult välismaailma, jätame end sealt tulevate energiate, tunnete ja mõtete lükata-tõmmata ning kaotame iseenda. Tõmmates väljast kõikvõimalikke mõtteid ja tundeid enda sisse, vähendame oma immuunsussüsteemi vastupidavust.
Enesehinnang juhib keha tööd
Me ei saa vastutada oma ema, isa ega laste eest. Saame vastutada vaid iseenda eest. Kui vajad hellust, soojust ja armastust, ei saa sa seda kuidagi väljast enne, kui selle enda sees ära tunned. Armastus on inimese põhiolemus. Ei ole vaja takerduda välistesse eripäradesse. Nii mees, naine kui ka laps on armastusolendid. Seda mõistes on konflikte vähem.
Hakates oma vigu sallima ja mõistma, õpid ka neist. Avardud sissepoole, saad teisest paremini aru. Mida terviklikuma ja tasakaalukamana end tunned, seda paremini talud endast väljaspool toimuvat ning oled selle suhtes immuunsem. Inimesed teevad palju arutut. Ometi on meile antud võimalus teha seda, mis oleks harmoonilise tulemusega. Kiirustame, ei mõtle järele, ei oska oma tegude eest vastutada. Vastutama peab ka oma mõtete ja tunnete eest, ehkki kipume arvama, et neil pole tagajärge. Kõik mõtlevad ja tunnevad midagi, aga usuvad selle nähtamatust. Kui su sees on vihane tunne, aga teed näo nagu oleks kõik hästi, valitseb sisemaailmas pinge. Kogunedes saab sellest valest võnkest energeetiline pallike, mis saadab välja impulsse ja tõmbab ligi inimesi, kes pakuvad sulle just sedasama – keegi valetab sulle, sest su enda sees oli vale. See, et öö on justkui nähtamatu, kuna me magame, ei tähenda, et ööd pole. Tunnete ja mõtetega võib ennast hävitada. Kui inimene annab endale hävitava hinnangu, sest mõtleb, et teised on targemad, rikkamad, ilusamad jne, võib ta lõhkuda kogu iseendaks olemise ja oma immuunsussüsteemi. Igal organil on teadvus, sest ta on ju elus. Andes endale ühes aspektis halva hinnangu, annad selle endale tervikuna ning organid su kehas võivad lakata töötamast. Siis tekivadki haigused. Me võiksime osata endasse süüvida ja mõista kõigi oma organite juttu. Öeldes, et olen äpu, jõuab info ka mu valge verelibleni, kes aitab organismi puhastada batsillidest ning tema liikumine vere struktuuris võib aeglustuda. Verelible usub, et suudab aidata inimest, kelle teenistuses ta on. Kui aga inimene sellesse ei usu, võtab ta verelt jõu ja füüsis jääb nõrgaks, sest puhastussüsteem ei tööta.
Raha ei tee terveks
Kui keegi arvab, et raha teeb õnnelikuks ja turvab teda, näeb ta maailma poolikult. Arvatakse, et on vaja rikkaks saada, sest siis on kergem elada, võib endale kõike lubada. Aga kui sa ei tunne end iseendas turvaliselt, ei tunne sa end turvaliselt mitte kusagil. Me viime ju kõikjale kaasa oma sisemuse – probleemid, vaevad ja suhtumise maailma.
Kohavahetus värskendab, viib harjumuspärasest rütmist välja, annab kõigele teise vaatenurga. Aga vaataja jääb ikka samaks ning temaga on vaja tegeleda. Ta tuli maailma kogema hirmu või armastust. Armastus on voolav, hirm seisak. Kõik liikumatu muutub hävinguks. On eneseteostus ja enesetõestus. End teostades teen seda, mis pakub rõõmu ja see rõõmustab ka teisi, sest vibreerin teostamise rõõmus. Ükskõik, kas lõhun puid, keedan suppi või kirjutan lugu. Tahtes end kellelegi tõestada, teisi veenda, et minu tehtu on parim, leidub alati keegi, kes väidab, et tema oma on veelgi parem. Selles lõputus võitluses lõhume iseennast. Ole, kes sa oled, siis oled tervik ja immuunne. Ükskõik, kui raskesse olukorda satud, leiad ikka iseendas lahenduse, jõu, potentsiaali. Inimene on lõpmatu ja piiritu.
Immuunsus on läbielatud arukus. Oleme mõne elusündmuse puhul rahulikud ja mõistvad, mõne puhul pinges ja hirmul. Küsi endalt, miks see nii on. Leia vastus oma sisemaailmast, leia tasakaal oma tunnete ja mõtete, tahtmiste ja vajaduste vahel ning su elu kulgeb loomulikult.
Ajakiri Anne


Saturday, May 14, 2011

Kuidas olla terve ja elada kaua‏

Mee väärtuslikke omadusi avastavad enda jaoks üha uued inimesed, kes soovivad mee ja teiste mesindussaaduste abil parandada ja tugevdada tervist, töö- ja läbilöögivõimet. Sel põhjusel on mee tarbimine tuntavalt suurenenud just kõrge arengutasemega maades – mesi aitab olla terve, edukas ja pikaealine ka pingelise eluviisi korral. Näiteks jaapanlased on suured meesööjad – ja nende keskmine eluiga on pingelisele tööle ja elule vaatamata 80 aasta ümber.
Eestimaalaste elu on viimastel aastatel muutunud aina pingelisemaks ja närvilisemaks. Paljudel on probleeme uues olukorras toimetulekuga, teised pingutavad kõigest väest edu saavutamise nimel. Mesi ja teised mesindussaadused aitavad ka pingelise elu- ja tööviisi korral tervist säästa ja tugevdada ning vajaduse korral ka leebel viisil ravida.




Kas Sa teadsid, et
• MESI on puhas loodustoode
• MESI on mesilaspere peamine toit suvesoojas ning talvine toidu- ja energiatagavara. Mesilasperes elab kesksuvel ligi 70 000 mesilast, kellest enam kui pooled lendavad taimedelt nektarit, õietolmu ja taruvaiku koguma ning vett tooma. Mesilane kogub taimeõitelt nektarit, mis tarus töödeldakse meeks. Mesilane toob tarru korraga kuni 50 mg nektarit, kus lisaks suhkrutele on suur osa vett, mille mesilased nektarist mett valmistades välja aurutavad
• MESI sisaldab süsivesikuid, fermente, paljusid vitamiine, mineraalaineid, õietolmu, vett ja muidugi kergesti omastatavaid lihtsuhkruid (glükoos, fruktoos jt.)
• MESI ei lõhu hambaid ega põhjusta hambaaukude teket
• MESI on rahustava toimega ja aitab unehäirete korral
• MESI on kasutamisel tuntava terapeutilise mõjuga - rahustav, valu- ja köha vaigistav, immuunsust tõstev jm.
• MESI aitab kaasa paljude haiguste ravimisel, ka rasvumise ja alkoholismi puhul
• MESILASED koguvad ka ÕIETOLMU, mille asetavad kärjekannudesse, lisavad natuke nektarit ja töötlevad ümber suiraks
• SUIR on mesilastele tähtis valgurikas toit, mida nad vajavad oma järeltulijate üleskasvatamiseks ja varuvad ka talveks
• ÕIETOLM ja SUIR sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke vitamiine, valke, rasvu, süsivesikuid, mineraale, bioloogiliselt aktiivseid aineid
• ÕIETOLMU ja SUIRA tarvitamine vähendab inimese veres kolesterooli, tugevdab veresooni, pidurdab kurgus ja sooltes mikroobide kasvu, tõstab vaimset ja füüsilist töövõimet, korrastab hormonaalsüsteemi, kaotab depressiooni, pikendab eluiga, aitab paljude haiguste korral
• MESILASED korjavad taimede ja puude pungadelt, lehtedelt, okastelt ja koorelt TARUVAIKU ehk PROOPOLIST, mida kasutavad oma pesa steriliseerimiseks, aukude ja pragude kittimiseks
• TARUVAIK on bioloogiliselt aktiivne, antiseptiline, seene- ja põletikuvastaste omadustega tumepruun, hea lõhna ja mõrkja maitsega vaigutaoline aine. Taruvaik sisaldab vaike, eeterlikke õlisid, vaha, vitamiine, üle 20 elemendi.
• TARUVAIKU nimetatakse ka looduslikuks antibiootikumiks
• TARUVAIKU kasutatakse salvidena, ekstraktidena või naturaalselt nahahaiguste, haavade, seedetrakti-, günekoloogiliste-, külmetusjpm -haiguste raviks. Allergiat taruvaigu suhtes täheldatakse harva. Mesilased koguvad tarru vajaliku mee- ja suiravaru, et pikk talveperiood üle elada ja kevadel taas elujõuliselt alustada. Ka ravim haiguste ärahoidmiseks - taruvaik tuuakse tarru. Mesinik saab tarust mett ja teisi mesindussaadusi vaid niipalju, kui seda mesilaste vajadustest üle jääb.
• MEE, ÕIETOLMU ja teiste mesilassaaduste pidev tarvitamine tugevdab tervist
• MESI aitab taastada jõuvarusid pärast suuri jõupingutusi ja kurnavate haiguste korral
• MESI on kergesti omastatav energeetiline mahedate raviomadustega loodustoode
• METT võib kasutada mitmete toitude või jookide valmistamisel
• MEESINEP on sinep, mille valmistamise juures kasutatakse mett suhkru ja siirupi osaliseks asendamiseks ja tootele maheda maitse andmiseks.
• METT võib kasutada mooside, tarretiste ja teiste marjatoodete valmistamisel suhkru osalise asendajana. Mee kasutamine suurendab toote väärtust organismile, tõstab esile marjade meeldivat maitset ja annab tootele omanäolise peene maitse, samas kui suhkru kasutamine teeb toote küll magusaks, kuid peidab või kaotab marjade maitse omapära
• METT kasutatakse ka mitmesuguste kastmete, sealhulgas salatikastmete ja majoneesi valmistamisel. Nende toodete peamisteks komponentideks on põhikastmed, mahlad, maitsetaimed, suhkur (ja mesi), sool, õlid ja vesi
• METT kasutatakse ka nahahoolduseks ja kosmeetikas. Kreemidesse lisatakse tihti mett, õietolmu, taruvaiku, ka mesilasema toitepiima.
• SAUNAMESI on tavaline mesi, mida kasutatakse saunas kehale määrimiseks. Tihti segatakse saunamee hulka väikeses koguses erinevaid taimede ekstrakte ja (eeterlikke) õlisid, mis annavad meeprotseduuridele tervistava lisatoime.
• METT kasutatakse saunas pärast esmast leilivõtmist ja pesemist. Saunamesi hõõrutakse käega õhukese kihina puhtale nahale, millega võiks kaasneda kerge massaaž. Seejärel võetakse laval veel kümmekond minutit kerget leili. Lõpuks loputatakse keha veega, kasutamata seepi või muid pesuaineid. Lavasoojuses imendub pea kogu mesi mõne minuti jooksul läbi naha ja mee tervistav ning lõõgastav toime levib sealt edasi üle kogu keha. Meesaun alandab närvipinget, annab jõudu, parandab, pehmendab ja noorendab nahka.
Allikas: Eesti Mesinike Liidu ajaleht "Mesinik"

Tuesday, May 10, 2011

Kuidas ehitada kiviaeda‏

Kiviaia ehitamine ja eriti parandamine on jõukohane igaühele.
Eesti taluehituse lahutamatu osa on õue- ja karjaaiad, mis on ühtlasi olnud omapäraseks sidemeks meid ümbritseva looduse – metsade, karjamaade ja põldude – ning taluhoonete vahel.
Esimesed karja- ja õueaiad tekkisid arvatavalt juba siis, kui Eestimaa elanikud hakkasid metsloomi kodustama ja karja kasvatama. Tuli hoida koduloomad koos ning piirata metsloomade pääsu eluhoonete juurde. Mõistetavalt muutus aedade tähtsus eriti oluliseks siis, kui hakati tegelema põllundusega ja omaks võeti paikne elamisviis.
Kui õueaedade lahendused on olnud kogu Eesti alal enam-vähem ühesugused, siis karjaaia tüübid olenesid peamiselt kohalikust kättesaadavamast ehitusmaterjalist. Põhja-Eestis oli selleks eelkõige paekivi, põllukivi ja puit, Lõuna-Eestis kasutati aedadeks eelkõige puitu ja põllukivi. Lääne-Eestis ja saartel seevastu domineerivad dolokivist aiad, kuigi piirkonniti võis kohata ka maakivist või puidust aedu.



Hästi ehitatud kiviaed võib püsida aastasadu, nõudmata erilist hoolt või vaeva, olles iseseisvat kultuurilist väärtust omav ja säilitamst vääriv objekt. Põllu- ja paekivist aiad tekkisid paljude aastate jooksul põllupeenardele ja külavahe- ning karjateede äärde põllult kokku kogutud kividest. Aja jooksul on aiad pikenenud ja suurenenud on ka nende kõrgus. Eesti kultuurmaastikul on kiviaiad olnud üks enampüsivaid elupaiga tunnuseid.
Kiviaiad võivad olla piirkonniti vägagi erinevad, nende hulk külas olenes maastikust ja aluskorra kivimist. Vanemad kiviaiad koosnevad sülletõstetavatest kividest, nendesse kiviaedadesse on rohkesti valatud talupoja higi ja vaeva. Suuri kive lasti maa sisse ning aeti tule ja kiiludega lõhki. Uuemal ajal lõhuti kive lõhkeainega ning seda tegid juba vastava oskusega kivilõhkujad.
Kiviaia ladumisel omad reeglid
Reeglina ei vaja kiviaed vundamenti ja kivid laotakse otse pinnasele. Eelnevalt eemaldatakse pinnasest kännud ja huumuskiht. Kiviaedade ladumisel tuleb lähtuda loogikast, et ülemise rea kivid ei töötaks kiiluna alumise rea suhtes, vaid toetuksid neile. Kivide asetuse põhimõte on selline, et suuremad kivid alla ja väiksemad peale. Samuti tuleb jälgida, et nn vertikaalsed vuugikohad ei kattuks. Ladumisel peaks iga asetatud kivi toetuma vähemalt kolmest punktist alumistele kividele ja fikseeruma. Logisevad või fikseerumata kivid muudavad massi suurenedes oma asendit ja võivad kaasa tuua varingu.
Erandiks on vaid Muhu- ja Saaremaal ehitatud aiad, mille puhul kiviaia alumised kivid lasti umbes 30 sentimeetri sügavusele maasse, ehk teisi sõnu tehti kiviaia jalg, et vältida kivide kerkimist külmaga. On teada, et XVII sajandi lõpul saatis kuberner Kuressaarest sealsetele mõisavalitsejatele ringkirjalise korralduse, milles esitati kindlad nõudmised piirkondlikele kiviaeda­dele. Seal oli selgelt kirjas, kui laiad ja kui kõrged kiviaiad pidid olema ja mitu sülda kiviaeda iga adramaaomanik aastas tegema pidi. Veel sadakond aastat tagasi kehtisid Saaremaal kindlaks määratud trahvisummad, kui loomad üle kehva aia naabrimehe põllule läksid. Mandril oli karjuste pidamine üsna tavaline ja seal vastutasid loomade paha peale minemise eest põhiliselt nemad, aga mitte kehva aia omanik.
Kiviaia ehitus toimus enamasti peale sügiseste põllutööde lõppu, siis veeti põllutööde käigus väljatulnud kivid kiviraunadest sinna, kus kiviaeda ehitati. See kivide vedu ja aia ehitamine toimus tavaliselt talgute korras ja põhilised talgulised olid mehed. Aia kõrgemaks ladumise ja parandamisega said hakkama ka naised. Kuid eks see tegemine sõltub otseselt ka kivide suurusest, sest suuremad kivid jäävad tavaliselt ikka meestele tõsta. Hea tava nõudis, et aiad pidid parandatud olema jüripäevaks, 23. aprilliks, sest siis lasti kari karjamaale.
Uue aja kiviaiad
Viimase sadakonna aastaga on toimunud nihe kiviaedade väljanägemises. Varasemal ajal ei pööratud nii suurt tähelepanu sellele, milline kiviaed oli, esmane ülesanne oli kivid põllult jalust ära saada ja teine, et aed peaks kinni loomad. Praegusel ajal peab kiviaed ka silmale ilus vaadata olema ja tihti ongi probleem selles, et kuna põllumaad pole endises ulatuses kasutuses, ei tule ka piisavalt palju kive maa seest, millega aeda parandada või juurde ehitada.
Paljud kunagi rajatud kiviaiad on praeguseks hävinend. Muhumaal näiteks veeti juba XIX sajandi lõpul paljud aiad Väinamere tammi ehitamiseks. Eelmise sajandi 50ndatel veeti mandril tohutul hulgal maakiviaedu killustikutööstusesse killustiku valmistamiseks ja kilomeetritest paekiviaedadest on põletatud lupja. Küllap see kõik käibki asja juurde, samas on ometi kurb, et ajaloolised kiviaedade süsteemid igaveseks hävitatud või kadunud on.
Suured muutused kiviaedade asukoha või funktsiooni osas toimusid ka seoses maade kruntimistega. Kord üles laotud kiviaeda transporditi harva teise kohta, kui maa piirid muutusid. Samas on ka teada, et paljusid kiviaedu, mis piiritülide käigus maha kisti, keegi enam korralikult tagasi ei ladunud.
Hoolitse oma kiviaia eest
Loodus ei salli tühja kohta ja nii on lugu ka kiviaiaga – ikka leidub taimi ja putukaid, kes kasutavad teie kiviaeda oma koduna. Seepärast ongi mõistlik hooldada kiviaedu nii minimaalselt kui võimalik, ehk teisisõnu, kiviaia äärest tuleks eemaldada võsa ja rohi, aga samblad ja samblikud, mis kividele kasvanud on, võiks lahkesti rahule jätta.
Samuti võiks jälgida vana kiviaia uuesti ülesladumisel, kas seal ei ole väikeste loomade käiguradu. Värskelt üleslaotud kiviaed võib mõnele väikesele metsloomale üsna suureks ebameeldivuseks osutuda ja saatuslikukski saada, kui ta palehigis põgeneda püüab.
Paekiviaeda saab laduda kuubiks, samas kui maakiviaed peab kindlasti ristlõikes trapetsikujuline olema. Paekiviaia puhul peaks lihtsalt vaatama, et sirgema ja pikema servaga kivid on välimises reas, siis ei lõhu loomad ja inimesed end nii kergesti vastu kive ära.
Uue kiviaia ehitaja peaks vaatama, millised aiad on just tema kodukohale omased. Kindlasti tuleks kasutada sellele paikkonnale omast materjali, sest siis moodustub loomulik side aia ja seda ümbritseva looduse vahel. Samas ärge unustage, et luba küsimata ei maksa naabri põllult kive ära vedada ega neid rannast korjata! Mõlemad teod on rangelt karistatavad.

Thursday, May 5, 2011

Borjom, sajandeid vana sinivereliste jook

Sel aastal väärikat juubelit tähistav kuulus Gruusia veemark on säilitanud algse koostise ning ühes sellega omadused, mis võitsid kunagi populaarsuse ka vene aadelkonna seas.
Tsaari armee sõdurite kaudu jõudsid kuuldused mineraalvee väidetavalt tervistavatest omadustest vene aadelkonna sekka. Uskudes, et mineraalveel on tervendavad omadused kasutati seda näiteks sõdurite kõhutõbede ravitsemiseks. Pudelisse hakkas Borjomi piirkonna allikatest ammutatud vett villima suurvürst Mihhail Nikolajevitš Romanov 19nda sajandi lõpus, kelle residents (ülemisel pildil) on muide kujutatud ka pudeli etikettidel. Varsti muutus vesi populaarseks ka vene eliidi seas — näiteks armastas tuntud helilooja Pjotr Tšaikovski veeta aega Borjomi orgu sel ajal ehitatud parkides, hotellides ja spaades.
Uus tõus populaarsuses
Vanematele lugejatele on Borjomi teada-tuntud kindlasti juba Nõukogude ajast. Sellesse perioodi jääb ka tootmise tipp-mahud: Nõukogude ajal villiti ühtekokku aastas 400 miljonit pudelit Borjomi vett. Vesi oli kuulus ja armastatud üle terve punaimpeeriumi, kuid koos raudse eesriidega sai Gruusia mineraalvee tootmine korraliku tagasilöögi.

72438_01
72438_01
Nüüdseks on vee tootmislitsentsi omav IDS Borjomi Beverages taas vanade aegade vaimus edasi liikumas — sellest annab tunnistust fakt, et Borjomi tehasel on ühena vähestest Gruusia ettevõtetest ISO 22 000 sertifikaat. See annab kinnitust kõrgetest kvaliteedinormidest — tehas täidab ülirangeid hügieenistandardeid ja Euroopa Liidu direktiive, mis lubavad vett müüa loodusliku mineraalvee sildi all. Seda välja arvatud Venemaal — sest huvitaval kombel „avastasid“ vene võimud pärast 2008. aastal Gruusiaga peetud sõda, et tehas ei täida hügieeninõudeid ning keelasid vee müügi Venemaal. Sellest hoolimata on ettevõte, mille Euroopa peakorter asub muide Leedus, Ida-Euroopa üks suurimaid mineraalveetootjaid ning vett müüakse rohkem kui 30s riigis üle maailma.
Mis vahe on looduslikul ja kunstlikul mineraalveel?
Inimese keha koosneb 70% ulatuses veest, mistõttu on vesi meileeluliselt vajalik — seda isegi kuni 2,5 liitrit vedelikku päevas.Seetõttu tuleks hoolikalt valida, mis vett me joome.
Me liigitame vett reeglina selle järgi, kas tegu on mulli- võitavalise veega. Olulisem on teada siiski seda, kas tegu on looduslikumineraalveega või n-ö kunstliku mineraalveega.
Esimesel juhul on tegu puhta ja töötlemata loodusliku veega, mispeab vastama rangetele Euroopa Liidus kehtestatud regulatsioonidele. Ainsa lisandina võib looduslik mineraalvesi sisaldada süsihappegaasi. Kuid Gruusiast pärit loodusliku mineraalvee näitel on olemas vesi, mis on juba looduslikult gaseeritud. Seega erineb pudelisse villitud vesi allikasügavustes olevast veest minimaalselt. Vesi ammutatakse kuni 1,5 kilomeetri sügavuselt hiiglasliku Borjomi-Kharagauli rahvuspargi alalt ning seda ilma pumpade abita —vesi tõuseb maapinnale iseenesest, olles rikastatud loodusliku süsihappegaasi ja 60 erineva mineraaliga. Kuigi Kaukasusest ammutatakseka teisi mineraalveesid, pole ükski neist Borjomile sarnase koostise ja omadustega.
Teiste Eestis tuntud looduslike mineraalvete sekka kuuluvad näiteks Perrier, Värska ja San Pellegrino.

Suurem osa poes müüdavatest mineraalvetest on valminud keemilise protsessi tulemusena, mille käigus segatakse tehases mineraalaineid veega, et saavutada erinevaid maitseomadusi. Rahvusvaheliselt liigitatakse need veed „lauavee“ mõiste alla, Eestis müüakse sellist sorti vett ka allika- või tavalise mineraalvee nime all.

Sunday, May 1, 2011

Pane värvid enda kasuks tööle

Tugev immuunsüsteem, terve süda, veatu nahk — seda kõike võib saavutada värvilise toidulaua abil. Milline on sinu värvitoon? Millist puu-ja köögivilja valida? Millised on nende mõjud? Loe ja saad teada.
Punane
Värviteraapia järgi lisab see värv sisemist energiat.
Punane paprika sisaldab bioflavonoide, mis takistavad trombide moodustumist ja arterite ummistumist. See köögivili sobib ideaalselt südame- ja veresoonkonna haiguste profülaktikaks.
Kirsid. Marjadele annavad värvi antotsüaanid (mida tumedamad marjad, seda kasulikumad need on), mille toime organismis sarnaneb atsetüülsalitsüülhappe toimega. Näiteks vähendavad nad liigeste põletikku ja valu. Kujutage ette, et 20 küpset kirssi võivad asendada aspiriinitableti, kusjuures ilma igasuguste kõrvalmõjudeta. Kui süüa umbes 250 g kirsse päevas, võib reguleerida kusihappe taset ja vähendada artriiti haigestumise riski. Raviefekt on värsketel marjadel. Kookides ja keedistes kaotavad kirsid oma kasulikud omadused.
Tomatid. Siin pole oluline, kas laual on salat, ketšup või mahl — kõik on vägagi kasulik. Kõige väärtuslikum on tomatis lükopiin, millele ei mõju ei termiline ega ka muu töötlemine. Lükopiin alandab „halva“ kolesterooli taset, kaitseb infarkti ja insuldi eest, alandab vererõhku ja onkoloogiliste haigestumiste riski.
Veel võiks proovida…
punast kapsast. See aitab korda seada östrogeenide ainevahetust ning kaitseb meid rinnavähi eest.
redist, mis sisaldab karotiini. Karotiin hävitab vabu radikaale ja lükkab edasi vananemist.
punaseid viinamarju, mille antotsüaanid mitte üksnes ei aeglusta vähirakkude kasvu, vaid lausa hävitavad kuni 20% nendest.
peeti, mis sisaldab rikkalikult betaniini. See tugevdab immuunsüsteemi ja stimuleerib ainevahetusprotsesse.

Kollane
Oranžid ja kollased toonid aitavad maailma paremini näha.
Aprikoosid. 200 g aromaatseid, õrnamaitselisi aprikoose katavad ööpäevase provitamiin A vajaduse. Viimane vastutab selle eest, et meie nägemine oleks terav ja nahk puhas.
Veel võiks proovida…
mangot. Mango hoiab ära kuivade silmade sündroomi, mis tekib kauase arvuti taga istumise tagajärjel. Viljades sisalduv beetakarotiin stimuleerib immuunsüsteemi rakkude väljatöötamist harknäärmes. Mango on ka suurepärane vahend külmetushaiguste profülaktikas.
porgandit, mis sisaldab samuti hulgaliselt alfa- ja beetakarotiini. Mõlemad ained hoolitsevad silmade, juuste ja naha tervise eest. Pealegi on porgand oluline komponent vähivastases dieedis.
Peab vaid teadma, et kasulikud ained, mille poolest on rikkad erksavärvilised juurviljad, on paremini omastatavad koos taimeõliga.

apelsine. Nõuanne võib näida veidi kummaline, kuid ometi: sööge alati ära ka viljaliha ja apelsini koort eraldav valge kelme. Selles leidub kasulikke bioflavonoide, mis aeglustavad vitamiinide hapnemisprotsesse (järelikult ka hävimist) organismis, tugevdavad immuunsüsteemi ja parandavad mikrotsirkulatsiooni kapillaarides.
kõrvitsat, mis sisaldab hulgaliselt taimseid pigmente, millised kaitsevad silmade võrkkesta ealiste muutuste eest.
maisi, mille erk värv pole mitte ainult meeldiv, vaid ka väga kasulik silmadele. Kollane pigment kaitseb kindlalt nende rakke ultraviolettkiirguse kahjustava toime eest.
Roheline
Rahu ja lepituse värv, mis maandab närvivapustuste puhul hingelisi pingeid.
Oad aitavad kindlamalt vastu seista agressiivse keskkonna mõjudele. Pigment kvertsetiin kaitseb südant ja veresooni, aitab toime tulla allergiaga ja onkoloogiliste haigestumistega, alandab glaukoomi riski ja tapab viiruseid.
Brokkoli on liider kõikide roheliste köögiviljade ees võitluses vähiga. Selle koostisse kuulub klorofüll, mis soodustab toksiliste ainete väljutamist organismist, kaitseb rakke väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning taastab isegi vigastatud membraane. Klorofüll kindlustab ka hapniku kauemat säilimist ajurakkudes. Seega töötab aju aktiivsemalt, ning meie ei reageeri stressisituatsioonidele nii tormiliselt.
Kiivi. Oma viljaliha originaalse värvi võlgneb ta klorofüllile. Keemiliselt struktuurilt on klorofüll lähedane hemoglobiinile — põhilisele vereloome elemendile. Kui kiivi on iga päev meie toidulaual, saame ennetada aneemia teket.
Peasalat sisaldab aktiivset ainet tseaksantiini, mis kaitseb silmi.
Veel võiks proovida…
rohelist sparglit, mis on tunduvalt kasulikum valgest, kuna sisaldab mitte ainult hulgaliselt klorofülli, vaid ka teisi tähtsaid taimseid komponente. Spargel normaliseerib neerude tööd. Ka on tal kerge uriinieritust soodustav efekt. Spargel aitab organismist välja viia ülemäärast vedelikku, vabastades meid liigsest kaalust ja tursetest.
spinatit, mis polegi nii väga rikkalik rauasisalduse poolest, nagu arvatud on. Teadlased on pärast hoolikaid uuringuid selle müüdi hajutanud. Selle eest avastati spinatis palju karotinoide, mis kindlustavad meile terve naha ja hea nägemise. Kui süüa spinatit regulaarselt, võib edukalt lahti saada kroonilisest kõhukinnisusest. Veel aitab spinat oma suure kaltsiumisisalduse tõttu väikelastel kiiremini kasvada.
Valge
Moodustub kõikidest vikerkaarevärvidest ning sel on unikaalne toime.
Küüslauk. Ühed ei kannata seda silmaotsaski, teised aga lisavad iga roa juurde. Arstide soovitus on süüa ära kasvõi üksainus küüs päevas. Eriti kasulik on noor, kerge violetse tooniga küüslaugumugul. Selles peitub rohkesti aineid, mis takistavad haigustekitavate viiruste ja bakterite kasvu. Küüslaugu flavonoidid kaitsevad rakke vabade radikaalide rünnaku eest, neil on põletikuvastane toime ning nad kaitsevad veresooni.
Sibul. Selles on hulgaliselt bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis kaitsevad immuunsüsteemi. C- ja E-vitamiinid kaitsevad südant, ja ka kogu organismi tervikuna vananemise eest.
Veel võiks proovida…
rõigast. Rõigas sisaldab eeterlikke õlisid ja terpeene, mis teevad temast esmavahendi külmetuse puhul. Rõika viljaliha võib kasutada sinepiplaastrina, mahla aga köhamikstuurina ning tilku nohu vastu.
Sinine
Aitab sinist tooni pigmentide abil vabaneda pingeist ja lükata vanaduse saabumist kaugemale.
Mustikad. Jaapanis peetakse mustikaid võlumarjadeks, mis aitavad noorusaega pikendada. Mürtilliin, värviv substants, muudab veresoonte seinad siledateks ja elastseteks. Seejuures on kõige suurem toime just aju- ja silmade veresoontele. Arstid soovitavad neid marju patsientidele, kellel on kehv nägemine.
Põldmarjade värv on tingitud suure koguse pigment flavooni olemasolust, mis tugevdab veresoonte seinu. See aitab inimesi, kellel on varikoossed veenilaiendid. Lisaks avaldavad flavoonid põletikuvastast toimet limaskestadele. Kas hääl on ära? Loputa siis kurku kergelt soojendatud põldmarjamahlaga.
Tähelepanu! Marjad ei tohi seisma jääda. Need tuleb kohe ära süüa või kiiresti külmutada.

Veel võiks proovida…
leedrimarju. Neid kutsuti vanasti „vaeste apteegiks“. Kaasaegsed teaduslikud uuringud kinnitavad leedrimarjade ravivõimeid. Peale paljude teiste kasulike ainete sisaldavad need rekordkoguse antotsüaane: 100 g marjades on neid 450-600 mg! Kasutades leedrimahla, töötasid Madalmaade teadlased välja erilise teraapiaskeemi, mis võimaldab oluliselt langetada eakate patsientide insuldiriski.
Vähendamaks radikuliidivalusid, tuleb iga päev hommikul ja õhtul võtta 1-2 teelusikatäit leedrimahla. Soojalt aitab see külmetuse puhul ka palavikku alandada.

Värve ajule
Päikesevalgus on efektiivne vahend halva tuju vastu. Teadlaste andmetel suudab valgusteraapia aidata 70% depressiooni all kannatavatest patsientidest.
Valgus. Erineva pikkusega elektromagnetilised lained, millest igaüks vastab vikerkaarevärvile. On huvipakkuv, et igale ajupiirkonnale sobib oma toon. Seejuures, näiteks punane erutab, rohelina aga rahustab. Sel moel saab valgusterapeut valida värvitooni, mis hakkab stimuleerima või, vastupidi, alla suruma erutust ajukoores.
Värviteraapia
Violetne on palsam pinges närvidele.
Roheline kergendab bronhiaalastma atakke ja normaliseerib südamerütmi.
Punane suurendab lihaste aktiivsust ning aitab tsüstiidi puhul.
Valge parandab naha seisundit psoriaasi korral.
Kollane aitab seedimisprobleemide, liigeste haiguste ja kõhuvalu puhul.
Sinine alandab arteriaalset vererõhku ning vähendab artroosi ja migreeni valusid.

Värvilised uudised
Ravim hirmu vastu. Kompuutertomograafiat tehes suletakse patsient kapsliga sarnanevasse hermeetiliselt suletud aparaati. Kuid mitte kõik ei talu seal viibimist. Et vähendada ebameeldivaid tundeid, asendasid teadlased päevavalguslambid värviliste vastu. 43%-le patsientidest olid sellised lambid vastuvõetavamad, sest hirm oli kadunud.
Toonus ja lõdvestus. Ühes Hamburgi kliinikus viidi läbi ebaharilik eksperiment. Öö saabudes lülitati patsientide palatites sisse sume oranž valgus, mis soodustab lõdvestumist. Et aga meditsiiniõed tööl magama ei jääks, varustati nende töökohad sinise valgustusega, mis lisas reipust kogu öövahetuse ajaks.

Allikas: Dobrõje Sovetõ, oktoober, 2009