Ained, mis meie tervist kahjustavad

Meie igapäevases toidus ja kodukeemias leidub hulgaliselt kemikaale, mis võivad tervisele ohtlikud olla. Seepärast on mõned riigid tervisekaitseametite nõu kuulda võtnud ning mitmed kahjulikke aineid sisaldavad tooted müügilt ära koristanud.

Välisajakirjanduse Põhjal Triin Thalheim



HUULED LÖÖVALT ILUSAKS: USA teadlaste sõnul põhjustab huulepulkades olev kemikaal kollane nr. 10 astmat ja lööbeid.

Siin on ülevaade kemikaalidest, mis meie toidus leiduvad ning mis võivad haigusi põhjustada.

Tartrasiin

Mis see on? Kollane toiduvärv, mida valmistatakse naftast. Seda kasutatakse mitmetes magustoitudes nagu tordid, koogid, puuviljapudingid ja kastmed. Munavabrikutes lisatakse munadele tartrasiini, et munakollaste värv oleks intensiivsem.

Riskid: põhjustab allergilisi reaktsioone, eriti nende hulgas, kes on allergilised aspiriinile. Samuti põhjustab nahaallergiaid ja hingamisprobleeme. Võib vastuvõtlikes lastes esile kutsuda hüperaktiivsust.

Keelatud: Soomes ja Norras.

Päikeseloojangukollane

Mis see on? Veel üks kollane toiduvärv, tuntud ka FD&C kollane nr. 6 nime all. Kasutatakse maisihelvestes, snäkkides, maiustustes, jäätistes ja karastusjookides.

Riskid: on seostatud kromosoomikahjustuste, neerukasvajate, löövete, iivelduse ja oksendamise ning samuti hüperaktiivsusega.

Keelatud: Soomes ja Norras.

Dursban

Mis see on? Laialt käibel olev kodudes kasutatav kahjuritõrje, mida kasutatakse kirpudest, termiitidest või teistest parasiitidest lahtisaamiseks.

Riskid: USA teadlased väidavad, et see võib tekitada närvikahjustusi, eriti lastel.

Keelatud: USAs ja paljudes Euroopa riikides.

E952

Mis see on? Kalorivaba kunstlik suhkruasendaja, mida kasutatakse karastusjookides ja paljudes magustoitudes, nt. marmelaadis. E952 on suhkrust 30-40 korda magusam.

Riskid: põhjustas USAs tohutu tervisepaanika, kui testid rottidega näitasid, et aine võib tekitada põievähki.

Keelatud: USAs.

Lisanditega maisihelbed

Mis see on? Maisihelbed, kuhu on lisatud vitamiine ja mineraale.

Riskid: lisatud vitamiinid ja mineraalid viivad lisaainete ülekülluseni organismis.

Keelatud: Taanis korjati lettidelt 18 Kelloggsi maisihelbetoodet.

Formaldehüüd

Mis see on? Säilitusaine, mida kasutatakse šampoonides, palsamites, vannivahtudes, antibakteriaalsetes seepides ja teatud küünetugevdajates.

Riskid: mõned eksperdid usuvad, et võib soodustada vähi teket.

Keelatud: Jaapanis ja Rootsis.

Efedra

Mis see on? Taimne stimulant, mida tuntakse ka Ma-Huangi nime all. Kasutatakse mitmetes kõhnumistablettides. Aitab isu vähendada ja annab energiat.

Riskid: seostatakse südameatakkide ja insultidega.

Keelatud: USAs.

Paraquat

Mis see on? Putukamürk, mida kasutatakse viljapõldude kahjuritest puhastamiseks.

Riskid: mürgi kasutamine lõppenud mitmetele taimepritsijatele surmaga.

Keelatud: Malaisias.

E123

Mis see on? Toiduvärvi E123 tuntakse ka FD&C punane nr. 2, happeline punane nr. 27 ja toidupunane nr. 9 nime all. Kasutatakse puuviljamagustoitudes ja puuviljamaitselistes täidistes.

Riskid: põhjustab astmat, ekseemi ja hüperaktiivsust. Võib põhjustada sünnidefekte ja nurisünnitust, maksaprobleeme ja vähki.

Keelatud: USAs, Norras, Austrias, Rootsis ja Venemaal.

FD&C kollane nr. 10

Mis see on? Huulepulkades, juuk­setoodetes, parfüümides ja mitmetes tablettides kasutatav värv.

Riskid: terviseeksperdid väidavad, et kollane nr. 10 põhjustab astmat, lööbeid ja hüperaktiivsust.

Keelatud: Jaapanis, USAs ja Norras

LISAAINETE LOETELU

Lisaaine nimetus Numbriline tunnus E number2Lisaaine rühm

1 2 3

Kurkumiin (75 300)3 E 100 Toiduvärv

Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Toiduvärv

Tartrasiin (19 140) E 102 Toiduvärv

Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Toiduvärv

Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranþkollane S (15 985) E 110 Toiduvärv

Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Toiduvärv

Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Toiduvärv

Amarant (16 185)4 E 123 Toiduvärv

Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Toiduvärv

Erütrosiin (45 430)4 E 127 Toiduvärv

Punane 2G, Red 2G (18 050)4 E 128 Toiduvärv

Võlupunane AC, Allura Red AC (16 035) E 129 Toiduvärv

Patentsinine V, Patent Blue V (42 051) E 131 Toiduvärv

Indigokarmiin, indigotiin (73 015) E 132 Toiduvärv

Briljantsinine FCF, Brilliant Blue FCF (42 090) E 133 Toiduvärv

Klorofüll (75 810), klorofülliinid (75 815) E 140 Toiduvärv

Klorofülli ja klorofülliini vasekompleksid (75 815) E 141 Toiduvärv

Roheline S, Green S (44 090) E 142 Toiduvärv

Karamell, karamell I E 150a Toiduvärv

Sulfitkaramell, karamell II E 150b Toiduvärv

Ammooniumkaramell, karamell III E 150c Toiduvärv

Ammooniumsulfitkaramell, karamell IV E 150d Toiduvärv

Briljantmust BN, Brilliant Black BN, must PN, Black PN (28 440) E 151 Toiduvärv

Taimne süsi E 153 Toiduvärv

Pruun FK4 E 154 Toiduvärv

Pruun HT, Brown HT (20 285) E 155 Toiduvärv

Karoteenid:
1) karoteenide segud (75 130),
2) beeta-karoteen (40 800) E 160a Toiduvärv

Annaato, biksiin, norbiksiin (75 120)4 E 160b Toiduvärv

Paprikaekstrakt, kapsantiin, kapsorubiin E 160c Toiduvärv

Lükopeen E 160d Toiduvärv

ß-apo-8´-karotenaal (C 30) (40 820) E 160e Toiduvärv

ß-apo-8´-karoteenhappe etüülester (40 825) E 160f Toiduvärv

Luteiin E 161b Toiduvärv

Kantaksantiin4 E 161g Toiduvärv

Betaniin, peedipunane E 162 Toiduvärv

Antotsüaanid E 163 Toiduvärv

Kaltsiumkarbonaat (77 220) E 170 pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator

Titaandioksiid (77 891) E 171 Toiduvärv

Raudoksiidid ja -hüdroksiidid (77491, 77492, 77499) E 172 Toiduvärv

Alumiinium4 E 173 Toiduvärv

Hõbe E 174 Toiduvärv

Kuld E 175 Toiduvärv

Litoolrubiin BK4 E 180 Toiduvärv

Sorbiinhape E 200 Säilitusaine

Kaaliumsorbaat E 202 Säilitusaine

Kaltsiumsorbaat E 203 Säilitusaine

Bensoehape E 210 Säilitusaine

Naatriumbensoaat E 211 Säilitusaine

Kaaliumbensoaat E 212 Säilitusaine

Kaltsiumbensoaat E 213 Säilitusaine

Etüül-p-hüdroksübensoaat E 214 Säilitusaine

Etüül-p-hüdroksübensoaadi naatriumisool E 215 Säilitusaine

Propüül-p-hüdroksübensoaat E 216 Säilitusaine

Propüül-p-hüdroksübensoaadi naatriumisool E 217 Säilitusaine

Metüül-p-hüdroksübensoaat E 218 Säilitusaine

Metüül-p-hüdroksübensoaadi naatriumisool E 219 Säilitusaine

Vääveldioksiid E 220 Säilitusaine, antioksüdant

Naatriumsulfit E 221 Säilitusaine, antioksüdant

Naatriumvesiniksulfit E 222 Säilitusaine, antioksüdant

Naatriumdisulfit E 223 Säilitusaine, antioksüdant

Kaaliumdisulfit E 224 Säilitusaine, antioksüdant

Kaltsiumsulfit E 226 Säilitusaine, antioksüdant

Kaltsiumvesiniksulfit E 227 Säilitusaine, antioksüdant

Kaaliumvesiniksulfit E 228 Säilitusaine, antioksüdant

Ortofenüülfenool E 231 Säilitusaine

Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Säilitusaine

Nisiin E 234 Säilitusaine

Natamütsiin E 235 Säilitusaine

Heksametüleentetraamiin E 239 Säilitusaine

Dimetüüldikarbonaat E 242 Säilitusaine

Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine

Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, värvifiksaator

Naatriumnitraat E 251 Säilitusaine, värvifiksaator

Kaaliumnitraat E 252 Säilitusaine, värvifiksaator

Äädikhape E 260 säilitusaine, happesuse regulaator

Kaaliumatsetaadid E 261 säilitusaine, happesuse regulaator

Naatriumatsetaadid:
1) naatriumatsetaat
2) naatriumatsetaadi ja äädikhappe kompleks E 262 Säilitusaine, happesuse regulaator, sekvestrant

Kaltsiumatsetaat E 263 Säilitusaine, stabilisaator, happesuse regulaator

Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 happesuse regulaator

Propioonhape E 280 Säilitusaine

Naatriumpropionaat E 281 Säilitusaine

Kaltsiumpropionaat E 282 Säilitusaine

Kaaliumpropionaat E 283 Säilitusaine

Boorhape E 284 Säilitusaine

Naatriumtetraboraat (booraks) E 285 Säilitusaine

Süsinikdioksiid E 290 Pakendusgaas

Aspartaam

“Raha paneb rattad käima” - kes meist seda vanasõna kuulnud või elus realiseerituna kogenud poleks. Kui kõne all on aga meie tervis?

E- ainete kohta on vastakaid arvamusi. Enamus neist lubab meie elu mugavamaks muuta. Ja mitte ainult meie – ka suurfirmade, mis saavad väikeste kulutustega pikendada toodete realiseerimisaega, parandada nende värvi, maitset jne. Millised võivad olla järelmõjud pikemaajalisel tarbimisel, koosmõjus teiste ainetega - sellised pisiasjad jäetakse teadlikult kas uurimata, avalikustamata või nende tähtsust vähendatakse.

Meie saledate kehade ihalus andis toiduainetetööstusele impulsi otsida suhkrule asendajaid ja neid siis iga hinna eest võimalikult kiiresti ja vahendeid valimata tarbimisse paisata. Üks enim tagasisidet andnud aine on ASPARTAAM, mida võib leida dieetjookide, sportlastele mõeldud toidulisanditest, küpsetiste jms seest.

Ajalugu

Aspartaam kui eraldi aine avastati 60ndate aastate keskel. Selle avastuse ja edasise hämamise kronoloogia leiate siit.

Aspartaami kasutamine kuivainetes seadustati Ühendriikides (avastajamaa) aga alles 1981. aastal. Miks? Kaheksa aastat ei soostunud Ühendriikide ravimiamet aspartaami kasutamist lubama, kuna laborikatsetes esinesid loomadel krambid ja ajukasvajad. Positiivne otsus suruti läbi (ja sedagi raskustega) kui presidendiks sai Reagan (Searle`I sõber) ning siiani aspartaami lubamisest keeldunud Ravimiameti juht ametist vabastati ning asendati dr. Arthur Hull Hayes`ga. Moodustati uus komisjon, mille otsus oli endiselt EI –aspartaamile. Dr. Hayes tühistas komisjoni otsuse ning vahetult pärast aspartraami kasutamise lubamist gaseeritud jookides lahkus ta ravimiametist ja läks tööle G.D. Searle'i suhtekorraldusfirmasse. Aspartaami võidukäik sai alata.

Pikaajaline kahju

Aspartaam põhjustab aeglast pikaajalist kahju neile õnnetutele, kellel ei teki kohest reaktsiooni ja kes ei ole seepärast sunnitud seda sisaldavate toiduainete kasutamisest loobuma. Selleks võib kuluda aasta, viis, 10 või 40 aastat, aga antud aine tarbimine tekitab organismis pöörduvaid ja pöördumatud muutusi.

10 % aspartaamist moodustab metanool (teisisõnu puupiiritus)

Septembris Pärnus toimunud metanoolitragöödia ei ole Eestis veel unustusse jõudnud langeda. Alles neil päevil pääses haiglast viimane ohver. Metanool/puupiiritus on surmav mürk.

Metanooli eraldub peensooles, kui aspartaam puutub kokku kümotrüpsiini-nimelise ensüümiga. Metanooli organismi imendumine kiireneb vaba metanooli seedimisel. Vaba metanool tekib aspartaamist, kui seda kuumutada üle 30 kraadi. See võib juhtuda siis, kui aspartaami sisaldusega tooteid ei hoiustata õieti või kuumutatakse.

Metanooli peetakse kumulatiivseks mürgiks, kuna enamus sellest jääb organismi. Ohutu metanooli tarbimiskogus on 7,8 mg päevas, aga liitris aspartaamiga magustatud joogis on umbes 56 mg metanooli.

Paari olulise ensüümi puudumise tõttu on inimesed aspartaami suhtes palju tundlikumad kui loomad. Seepärast ei peegelda loomadel tehtud katsed täpselt inimestele põhjustatud ohtu. Ei inimestel ega imetajatele ei ole tehtud uurimisi, hindamaks metüülalkoholi kroonilisest tarbimisest põhjustatud mutageenset, teratogeenset ja kantserogeenset mõju.

Aspartaami kaitsjad väidavad, et puuviljamahlades ja alkoholis sisaldub samuti metanooli, aga “unustavad” mainimata, et looduslikes toodetes esineb metanool harva üksinda. Metanooli looduslikku vastumürki etanooli esineb looduslikes toitainetes viis kuni 500.000 korda rohkem kui metanooli. Etanool pärsib metanooli seedimist ning annab kehale aega see toksiin kopsude ja neerude kaudu kehast välja viia.

Lahesõja ajal operatsioonis Kõrbetorn osalenud sõdurid tarbisid suures koguses aspartaamiga magustatud jooke, mis olid kuuma kõrbepäikese käes kuumutatud üle 30 kraadi. Paljud neist pöördusid tagasi mürgitusnähtudega, mis meenutasid formaldehüüdi mürgitust. Jookides sisalduv vaba metanool võis sellele kaasa aidata.

Kui sellega asi veel ei piirdunud.

1993. aastal vastu võetud otsusega, mida võib lugeda kuritegelikult hoolimatuks, kiitis Ühendriikide ravimiamet heaks aspartaami kasutamise arvukates toiduainetes, mida kuumutatakse alati üle 30 kraadi.

Ja mis veel hullem, 1996. aastal kaotas ravimiamet kõik piirangud aspartaami kasutamiselt kõikides toiduainetes, sealhulgas kuumutatud ja küpsetatud toidus.

Tõde aspartaami toksilisuse kohta on hoopis erinev sellest, mida selle tootja NutraSweet Company inimestele avaldada tahab. 1994. aasta veebruaris esitas Ühendriikide terviseteenistus ravimiametile nimekirja toiduainete negatiivsete kõrvalmõjude kohta. Aspartaami arvele langes üle 75 protsendi kõigist negatiivsetest kõrvallmõjudest. Ravimiamet ise on tunnistanud, et tegelikult teavitab ravimiametit toiduainetega seotud probleemidest vaid alla ühe protsendi neist, kes tegelikult probleemide all kannatab. Seega paisub registreeritud 10.000 kaebust tegelikult miljonini. Enamusel ohvritest ei ole aimugi, et paljude nende probleemide põhjus peitub aspartaamis. Aprataam võib põhjustada tõsist reaktsiooni, sealhulgas krampe ja surma.

Allikas:Internet

Vabane stressist mõnusalt trenni tehes‏

Treening on hea viis stressihormoonidest vabanemiseks. Kui stress on aga liiga suur, tuleb seda muidugi lahendada muud moodi.
Ent kui ööpäevas on kogu pika nimekirja asjade tegemiseks liiga vähe tunde ning tunned, et see tekitab stressi, ei ole midagi paremat kui kiire jalutuskäik värskes õhus või muuta kogu pinge trennihigiks. Treening on nimelt looduse kõige parem viis pingete maha võtmiseks ning rahu ja tasakaalu leidmiseks oma kehas.
Treenides kaob kehast stressihormoon kortisool. Kui oled muidu ka treenitud, suudab keha enne stressihormooni tootmist kauem vastu pidada, enne kui hakkab kortisooli tootma. Kuid vahel võib muidu nii kasulik treening olla iseenesest stressifaktor. Kui näiteks niigi pingelisse kalendrisse on lisatud kuus tugevat treeningut nädalas, võib see omakorda stressi tekitada ning keha toodab veelgi rohkem kortisooli. Väikestes kogustes on see hormoon hea, sest paneb meid kiiremini jooksma ning mitmeid asju üheaegselt igapäevaselt tegema, kuid kui seda kõike tuleb liiga palju, kurnab see nii keha kui ka hinge.

USAs on kortisooli hellitusnimi „surmahormoon“, sest keha ei talu, kui hormooni tase on kogu aeg kõrge. Tervel inimesel kõigub kortisooli eraldumine kehas igapäevaselt. Tase on kõige kõrgem hommikul ning madalam õhtul. Inimestel, kes kannatavad pikaajalise stressi käes, on kortisooli tase kõrgenenud, mis häirib elutähtsat tasakaalu aktiivsete ja lagundavate protsesside vahel kehas ning võib viia tõsiste haiguste ning teiste ebameeldivusteni. Tõsisem tagajärg on vererõhu tõus ja südame seiskumine, sest vererõhk ja pulss töötavad pidevas ülekoormuses. Lisaks tekivad uneprobleemid, keskendumisraskused või nõrgenenud vastupanu haigustele. Kortisool muudab ka ainevahetust, mille tõttu keha põletab süsivesikuid, mitte rasva, ning seda on hästi ka kaalul näha. Lihased ei suuda enam kaloreid põletada, mis selle asemel kogunevad siis rasvana kõhule ning põhjustavad kaalutõusu. Ning just kõhurasv on kõige ebatervislikum ning võib põhjustada hilisemat diabeeti.
Liigne kortisooli tase kahjustab lihaseid ning sellega treeningute tulemust, mille nimel oled pikka aega vaeva näinud. Samal ajal kui mõõdukas treening, näiteks 30-minutiline jalutuskäik, võib langetada kortisoolitaset kaheks päevaks, võib liiga tugev treening hoopis lihaseid kahjustada. Kuna kortisool muudab lihased insuliini vastu resistentseks, väheneb lihastes valgu tase ning neid ei ole võimalik suuremaks kasvatada. Seetõttu võib pikaajaline stress lihaste suurust hoopis vähendada.
Inimesel endal on raske hinnata, millal treening kasu asemel hoopis kahju hakkab tegema. Kuid treening ei tohi muutuda kunagi niigi stressirohke päeva täiendavaks stressiallikaks. Treening peab alati tekitama hea tunde. Kui mõnel päeval treenid ilma rõõmu tundmata, siis on targem treening üldse vahele jätta.


kaaluabi.ee

Ära ürita oma stressi ära süüa‏

On päevi, mil sa oled vihane kogu maailma peale. Maha rahunemiseks asud komme hävitama. Tuju tõuseb... ja ühes sellega ka kaal. See tähendab, et oled nõuks võtnud oma stressist toidu abil vabaneda.
Mõned naised pole võimelised tugeva emotsionaalse pinge tõttu alla neelama isegi kõige väiksemat suutäit. Teised aga (ja neid on enamus) söövad stressisituatsioonides kahe eest. Õhtuti püüavad end šokolaadi abil päästa.
Päeva jooksul pistame me pidevalt midagi suhu - küll krõpse, küll maiustusi, küll teisi mitte just kõige kasulikumaid suupisteid. Neid saab ju osta igast suvalisest müügikohast, seega pole vaja kusagile kaugele minnagi. Me sööme, kuigi ei tunne üldse nälga. Maius aitab meil vabaneda rahutusest. Miks siis?

Magus meelelahutus
Sünnist saati oleme harjunud sellega, et toit mitte ainult ei täida kõhtu, vaid vabastab ka negatiivsetest emotsioonidest. Nuttev imik rahuneb ema rinda imedes, isegi kui ta pole näljane. Ta lihtsalt tunneb ema soojust ja lähedust, mistõttu lõpetab nutu. Ning harjumus süües rahuneda jääb meiega kogu eluks.
Väikese lapse katkine põlv ei valuta enam, kui vanemad ostavad talle šokolaadi. Et tõsta lapse tuju või tunnustada teda hea käitumise eest, viivad vanemad ta jäätisekohvikusse. Laps sirgub ja temast saab iseseisev inimene, kuid harjumus jääb. Toit ei hajuta lihtsalt nälga, vaid sellest saab auhind või meelelahutus.
Kõik saab alguse peast
Stressiolukorras saadab aju ajuripatsisse signaali, mille tõttu asub too suuremal hulgal adrenaliini ja noradrenaliini tootma. Selle tulemusel tõuseb vererõhk ning süda hakkab kiiremini tööle. Samaaegselt alaneb ajus serotoniini tase. See hormoon on aga vastutav hea enesetunde ja meeleolu eest. Stressi tagajärjel tekib verre tavalisest rohkem glükoosi, mistõttu kõhunääre asub intensiivselt insuliini tootma. Tulemuseks on veresuhkru taseme järsk langus ja me hakkame tugevat nälga tundma.
Just see on aeg, mil tahaks rohkem süsivesikuterikast toitu. Me sööme suure mõnuga maiustusi, kuna need leevendavad kiiresti nälga ja annavad täiskõhutunde. Kahjuks möödub see efekt kiiresti ning õige pea kordub sama protsess otsast peale. Maiustused põhjustavad glükoosi ülekülluse veres. Kõhunääre reageerib sellele otsekohe insuliini tootmisega. Veresuhkru tase kukub jälle alla normi ning näljatunne on taas kohal. Meid on nüüd tabanud järjekordne vastupandamatu soov midagi magusat süüa.
Kui stressisituatsioone tuleb pidevalt ette, satume kiiresti magusast sõltuvusse. Selle tulemusel aga avastame ühel ilusal päeval, et meil pole enam midagi selga panna, kuna kõik riided on kaks numbrit väiksemaks jäänud. See uudis aga tekitab uue stressi, millest tahaks kiiresti lahti saada... Kuidas siis sellest suletud ringist välja pääseda?
Halvad emotsioonid lisavad kaalu
Esimene samm ringist väljumiseks on endale täpselt aru anda, kuidas sa stressile reageerid. Tasub mõelda selle üle, millal sinu magusaisu suureneb või millal ostad endale hamburgeri ilma seejuures nälga tundmata. Kui sa need hetked suudad ära tabada, siis see teadmine aitab sul ennast kaitsta. Kui tead näiteks, et tööl ootab sind raske jutuajamine kliendiga, võta kaasa õun, kuivatatud puuvilju või täisteravõileib juustuga. Siis pole sul enam vajadust näljast jagu saamiseks joosta lähimasse kioskisse šokolaadi järele.
Kui sul tõuseb tuju mööda poode kolades, siis ära unusta, et kaubanduskeskustes kutsuvad sind samuti isuäratavad lõhnad ja vitriinidesse kenasti laotud küpsetised. Et sellest piinavast ahvatlusest pääseda, söö kodus korralik lõuna ja mine poodi alles pärast seda. Unustamaks stressi võiksid püüda oma meelt lahutada. Mine näiteks kinno. Ja ära sealgi osta popkorni ja Coca-Colat. Hea film aitab sul ilma nendetagi lõdvestuda ja unustada oma rasket tööpäeva.
Šokolaadi asemel
Kui sa siiski ilma maiustusteta hakkama ei saa, tasuks need vähemalt vahetada selliste vastu, mis sisaldavad organismile kasulikke aineid ja mikroelemente. Šokolaadiküpsised asenda kaeraküpsistega, vahvlid aga müslibatoonikestega. Piimašokolaadi asemel söö parem tumedat šokolaadi, milles on palju kakaod. Esiteks sööd sa seda vähem, kuna see pole nii magus. Teiseks varustad oma organismi väärtusliku magneesiumiga. Magusaisu võib edukalt leevendada ka kuivatatud puuviljade abil: datlid, mustad ploomid, aprikoosid, viigimarjad. Kui aga ilma krõpsudeta elada ei saa, püüa kartulikrõpsud asendada banaani- või kuivatatud õuntest krõpsudega.
Allikas: Planeta Ženštšinõ

Helene Hadsell ja tema SPEC

Legendaarse “auhinnamängude kuninganna” Helene Hadselli tähelend algas sellest, kui ta 1958. aastal luges dr. Norman Vincent Peale’i raamatut “Positiivse mõtlemise jõud” (The Power of Positive Thinking).Raamatust vaimustunud, küsis ta oma mehelt, kes parasjagu kõrval ajalehte luges, mida too võiks tahta – me võime saada kõik, mida soovime! Abikaasa vastas: “Näe, Coca-Colal on siin reklaamlause võistlus ja auhinnaks on välja pandud paadi päramootor. Sellega oleks ilmatuma hea kalal käia.” Helene läks teise tuppa ning mõtles nõutud 25-sõnalisele reklaamtekstile. Algul tundus talle raske väljendada mõtet, miks Coca-Cola talle meeldima peaks, sest nende peres seda ei joodud. Kuid siis, kujutledes, kuidas tema abikaasa oma uue paadimootoriga kalal on, tuli välja järgmine tekst: “Väljasõidule võtan kaasa Coca-Cola, sest olen üksildane kalamees ning Coke on minu vaikne kaaslane. Temalt ei tule mingit vadistamist, ainult jahe ja värskendav karastus, kui tema poole pöördud.” Lause posti pandud, kinnitas Helen järgnevate nädalate jooksul endale iga kord, kui asi talle meenus, et nad võidavad paadimootori, lubamata kahtlustel mõtetesse kerkida. Lõpuks oli ta selles nii kindel, et küsis endalt, kuhu nad ometi oma auhinnaga juba jäävad? Peale kolmenädalast ootamist helises telefon ning anti teada, et just nende lause oli võistluse võitnud. Siis läks lahti! Järgmisteks võitudeks oli lisatelefon köögis, mille arved aasta jooksul kinni maksti, lastele jalgrattad, filmikaamera. Nüüd oli juba kogu perekond asja juures, otsides sobivate auhindadega auhinnamänge ning andes oma positiivsete mõtetega panuse võitude saamisele, mis aina tulid ja tulid. Kvaliteetne köögisisustus, reisid esimeses klassis Euroopasse, autod, rahalised võidud. 1969. aastal võideti uus ja ruumikas, 4300 ruutjalane (400 m²) maja Irvingu linna, Teksase osariigis, milles Hadsellid elavad tänaseni. Helene Hadsell ei ole sellest, kuidas võidud tema juurde tulid, teinud mitte mingisugust saladust. Ta on esinenud sel teemal loengutega ümber maailma ning juba 1971. aastal ilmus tema raamat “Contesting: The Name It and Claim It Game : Wineuvers for Wishcraft”. Kõige esmalt toonitab ta, et ei usu mitte mingisuguse “õnne” olemasollu või juhusesse, kõik toimunu on olnud sihiteadliku töö ja tegevuse tulemus. Iga võit on tulnud sellest, et seda on mõttes positiivse energiaga eelnevalt tugevasti laetud. Kogu selle töö on Helene võtnud kokku inglisekeelse tähelühendiga SPEC: 1. S-elect it (vali see) 2. P-roject it (projitseeri seda) 3. E-xpect it (oota seda) 4. C-ollect it (võta see vastu) Esimese punktina tuleb lihtsalt teha selgeks, mida soovitakse, piiritledes võimalikult täpselt, missugune on soovitud asi: milline mudel, mis värvi jne. Järgmiseks tuleb ette kujutada, et valitud asi ongi juba olemas. Milline lõhn on selles uues autos, millise häälega töötab selle mootor? Kujustada ennast vaimusilmas seda kasutamas, sellega ringi sõitmas, seda puhastamas jne. Mida rohkem ja tugevama tundega seda teha, seda enam positiivset energiat asja täideviimiseks koguneb. Helene tegi igast auhinnamängust osa võttes sellist kujustamist mitmete nädalate jooksul iga päev. Seejuures tuleb olla tähelepanelik, et positiivset energiat mitte ära nullida negatiivsega (kahtlused, hirmud). Kolmandaks tuleb olla kindel, et asi kindlasti tuleb. Oodata asja, umbes nagu kui olled vormistanud postimüügi tellimuse: pole ehk küll täpselt teada, millal asi kohale jõuab, kuid püsid siiski raudses veendumuses, et ta tuleb. Eelmisele kolmele võtmetähtsusega punktile lisandub neljandana asja vastuvõtmine. Väga oluline on püsida positiivsetes mõtetes ja tunnetes, muretsemata selle üle, kuidas täpselt asi teoks saab. Keskenduma peab lõpptulemusele, jättes vabaks selle kuidas see täpselt toimuma saab, millised mehhanismid lõpptulemuseni jõudmiseks töötavad jne. Üks Helene Hadselli lemmiklauseid kõlab veel selliselt: “Ebaõnnestumisi ei ole, on ainult tulemuste viibimine.” Mõte on selles, et kui mingit asja kujustades ja oodates aeg üha läheb ning asja ei paista kusagilt, ei maksa meelt heita ja negatiivsete tunnetega kõike tühjaks teha. Tulemus lihtsalt “veidi” viibib. Ja muidugi kinnitab Helene, et see positiivsele mõtlemisele toetuv meetod ei ole piiratud mitte sugugi ainult auhinnamängudega, sama põhimõte kehtib kõikjal.

Loomise õpetus- Mai-Agate Väljataga

Raamat „Loomise õpetus” on sündinud Mai-Agate Väljataga peetud samanimelise loengusarja salvestiste põhjal.
„Loomise õpetuses” mõtestab Mai-Aga­te lahti elu tõelist sisu ja väärtust, edastades õpetusi, kuidas tunnetega paremi­ni toime tulla ning oma elus isiklik­ku tasakaalu ja vabadust luua. Suurt austust elu vastu näitab autor ka tunde­puhangutega luule kaudu, mil­lest selle raamatu lugeja samuti osa saab.

Mai-Agate Väljataga – ahviaastal sündinud Ambur – on Ees­tis tuntud alternatiivravit­sejast teadjanaine, regressiooni­­terapeut ja oodatud vaimu-teemadel-kõneleja laagrites ja loengu­tel.
Mai-Agatel on võime vastu võtta ja vahendada infot kõiksusest, näha haiguste põhjusi, tunnetada inimese rolle eelmistes eludes ja selgitada elu­ülesandeid.
Mai-Agate Väljataga avastas oma teadja- ja nägija­võimed paar­küm­­mend aastat tagasi ning sellest ajast on ta tegele­nud­­ ini­mes­te­ aitamise ja tervendamisega. Mai-Agatet­ si­dus­ lähedane sõprus „Ellujäämise õpetuse” autori, terven­daja Luule Viilmaga, kelle sõnumeid teispoolsusest on ta samuti meediumina kanaldanud ja vahendanud.

Teil kõigil on väeisiksus, mis pannakse kokku sünnihetkel. Seda võib nimetada egoks, mida te kõik tahate ära suretada ja isetuks teha. Ärge tahtke! Millega te siis tööd teete? See väeisiksus ehk ego panebki teid endaga tööle. Kui hing tahab siin elus midagi ära õppida, siis paneb ta Saatuse jumalate ja jumalannade abil kokku väeisiksuse ja sünnib täpselt sellesse momenti sekundi pealt, mis vastab taevalael olevate energia mustritele. See ongi teie iseloom.

Teil on kolm varianti muuta neid negatiivseid tundeid, millega Maa peale tulite.

Üks variant on tavaline elu: elate oma igapäevast elu, lasete tunnetel endaga teha, mis tunded tahavad. Loote täpselt nende tunnete ajendil, mida te sisemiselt tunnete, ja töötate need energiad läbi, kuni ükskord 50- 60, -70- aastaselt saate aru - küll ma ikka olen loll olnud! See ei tähenda seda, et te peaksite ennast kiruma ja lolliks sõimama. Te vaid jõudsite lõpuks arusaamisele, mis on vaja enda sees ära muuta!

Teine variant on vaatlemine: paljudel juhtudel lööb kõige eredamini välja trotsitunne, mis paneb teid seltskonnast jalga laskma, kui seltskond ei meeldi; kaasale vastu hakkama, kui midagi ei meeldi; jonnima; kangekaelne olema - teeks küll, aga vaat käskis teha ja ei tee! Teie ei tee seda, mida te võiksite heameelega teha. Olete enda sees trotsi tähele pannud?

Panete trotsi, viha, süütunnet tähele ja vaatelete neid! Ja ei ütle et mina olen süüdi; mina olen õnnetu; mina olen saamatu; mida iganes...

Kui te nii ütlete siis see energia teeb teiega, mis ta heaks arvab. Te lähetegi selle illusiooni lõksu! Ja te oletegi kõike seda! Universum ei tunnista sellist asja kui süü! See on inimlik väljamõeldis: sina oled süüdi, et mina olen õnnetu. Te peate kogema tundeid, aga te ei ole need, mida te tunnete või kogete, te ei ole süüdi. Et mõista hea-olemise-tunnet, peate kogema ka halb-olemise-tunnet. Ei ole paha, et tunnete süüd, aga sellesse tundesse ei tohi kinni jääda. Te ei saa olla süüdi mitte milleski! Te võite oma tegevusega mõningaid asju põhjustada, aga süüdi olla ei saa! Te võite oma tegevuses eksida, mis on ka vajalik, et te saaksite kogemuse kätte. Mõtlete, tunnete ja lasete sellel tundel minna. Te saate vaid kogemuse, missugune toimimisviis viib eksitusse. Süüd ei ole!

Kolmas variant on koondlause kasutamine: mina kogen praegu ... tunnet.

Tuulepesa

Kui ma hakkasin ennast armastama

(Charlie Chaplin kirjutas selle luuletuse oma 70 sünnipäevaks)

Kui ma hakkasin ennast armastama,

mõistsin, et olen igas olukorras õigel ajal ja õiges kohas.

Ja ma mõistsin, et kõik, mis juhtub, on hea –

sellest ajast peale ma suudan säilitada meelerahu.

Täna ma tean: see on USALDUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

mõistsin, kuivõrd see võib teist inimest haavata,

et ma üritan peale suruda oma soove.

Kuigi ma tean, et aeg ei ole õige

ja see inimene ei ole selleks valmis.

Isegi kui see inimene olin mina ise.

Täna ma tean: see on LAHTI LASKMINE.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

mõistsin, et emotsionaalne valu on lihtsalt hoiatus,

et ma ei elaks oma tõe vastu.

Täna ma tean: see on ISE OLEMINE.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

lõpetasin unistamise teistsugusest elust

ja hakkasin nägema, et kõik minu ümber andis võimalusi kasvada.

Täna ma tean: see on KÜPSUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

siis ma ei keelanud endale enam vaba aega

ja lõpetasin vaimustavate projektide edasilükkamise määramata tulevikku.

Täna ma teen ainult seda, mis teeb mulle rõõmu,

mis mulle tõeliselt meeldib ja paneb mu südame hõiskama.

Omal viisil ja omas tempos.

Täna ma tean: see on AUSUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

hakkasin põgenema kõige eest, mis ei olnud mulle hea:

toidud, inimesed, asjad, olukorrad ja kõik muu,

mis kiskus mind iseendast eemale.

Alguses ma nimetasin seda “terveks egoismiks”,

aga täna ma tean: see ongi ENESEARMASTUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

loobusin vajadusest, et mul oleks alati õigus.

Mis tähendab, et mu arvamus oli ka vale harvemini.

Täna ma tean: see on LEPLIKKUS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

keeldusin elamast minevikus ja muretsemast oma tuleviku pärast.

Nüüd ma elan selles hetkes, kus toimub KÕIK.

Nii ma elan iga päev ja ma nimetan seda TEADLIKKUSEKS.

Kui ma hakkasin ennast armastama,

mõistsin, et minu enda mõtted võivad teha mind õnnetuks ja haigeks.

Kui ma hakkasin oma südame jõudu kasutama, sai mu meel tähtsa kaaslase.

Täna ma nimetan seda ühendust SÜDAMETARKUSEKS.

Meil ei ole vaja karta diskussioone, konflikte ja probleeme

iseenda ja teistega, sest isegi tähed põrkuvad vahel ja loovad uusi maailmu.

Täna ma tean: SEE ONGI ELU!