9 võimalust hinnata oma tervist

Need lihtsad testid võtavad kõigest mõned minutid. Kuid nad aitavad hinnata organismi üldist seisundit ja avastada õigeaegselt võimalikud probleemid.

SILMAD

Tumedad ringid silmade all võivad tekkida kolmel põhjusel. Esiteks, vähesest unest. Teiseks, sellepärast, et vananedes nahk õheneb, muutub läbipaistvamaks, tähendab, nahaalused veresooned muutuvad rohkem märgatavamaks. Kolmandaks, veresooned võivad asetseda nahale liiga lähedal algusest peale. Kui tumedad ringid silmade all ilmuvad ootamatult, võib see olla allergia sümptomiks. Paistes nahk ja tursed ümber silmade räägivad sellest, et häiritud on vedelike väljumine organismist. Püüdke süüa vähem rasvast, soolast, suitsutatud ja küpsetatud toitu.
Tegutsemisplaan: Kunagi ärge nühkige silmi kätega- toote infektsiooni. Kui silmad väga sügelevad, peske neid lahja teega. Kui teid paneb muretsema ringid silmade all, või paistetus, püüdke pidada päevikut ja märkige üles mis täpselt seda põhjustab.


PAINDUVUSE TEST


Kui teie keha säilitab painduvuse, tähendab, et sidemed ja liigesed töötavad hästi, järelikult risk rebenditele ja äravenitamistele on minimaalne. Istuge põrandal, sirutage jalgu ja püüdke sõrmedega haarata varvastest. Mida lihtsamalt see teil õnnestub, seda paremas vormis on teie keha.
Tegutsemisplaan: Keha painduvust aitab kiiresti parandada jooga ja ujumine. Aga üldiselt on tõestatud, et isegi 5 minutit ükskõik millist füüsilist koormust päevas aitab oluliselt tõsta lihastoonust.


KONTROLLIME KOLESTEROOLITASET

Peenike valge joon ümber silmatera räägib kõrgenenud kolesteroolitasemest veres. Veel üks hoiatav märk- väikesed kollakad laigud silmalaugudel või ümber silmade.
Tegutsemisplaan: Te peate kaaluma dieeti: sööma vähem rasvast ja praetud toitu, rohkem täisteratooteid, ube, juur- ja köögivilju.


HINNAKE OMA JALGADE SEISUNDIT

Jalgade järgi võib suure tõenäosusega ennustada organismi üldist seisundit. Näiteks peenikesed kriipsud, triibud ja lõhed küüntel räägivad sellest, et hiljuti olite üsna tõsiselt haige. Asi on selles, et haiguse ajal kasvavad küüned aeglasemalt, mille tagajärjel tekivadki lõhed ja mõrad. Valged laigud küüntel aga ei näita sugugi mitte kaltsiumi puudust, vaid lihtsalt küünte vigastusi. Küünte kihistumine võib aga viidata küll kaltsiumi puudusele. Kuid võimalikud on ka teised variandid: käed on liiga palju vees, või kasutate ebakvaliteetset nõudepesuvahendit. Kui küüned on väga kahvatud ja kasvavad sisse, on teil eeldatavasti rauapuudus. Punetus, valulikkus ja sügelus küünte ümbruses on tingitud tavaliselt infektsioonist, mis pääseb naha alla haavade ja lõhede kaudu.
Tegutsemisplaan: Jälgige, et küüned on alati kuivad ja puhtad. Niiske ümbrus on bakterite paradiis. Kui pesete nõusid või töötate aias, kasutage kummikindaid. Kaks korda päevas kandke küüntele niisutavat kreemi. Ja regulaarselt tarvitage vitamiine.


IGEMED

Punased, paistes igemed, mis hakkavad veritsema isegi kergest surumisest, võivad saada tõsiste haiguste põhjustajaks. Asi selles, et kahjustatud igemetest satuvad verre bakterid ja jõuavad kogu organismi. Viimased uuringud on tõestanud isegi vastastikust seost igemehaiguste ja südameatakkide vahel.
Tegutsemisplaan: Kui teil tekib igemetele tihti väikesi haavu, mis veritsevad ja ei taha pikalt paraneda, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.


KÄED

Õppige oma sõrmedest jäljendeid tegema. Peenestage pliiatsi süsi, kastke sõrmed sellesse, seejärel suruge käsi valgele paberile. Jäljend ongi valmis. Kui ülekaalus on lihtsad, kaarjad jooned, on kõik korras, kui aga jooned on keerulised, keerdus ja lõikuvad, tuleks kontrollida vererõhku. Nüüd vaadelge peopesi. Uuringud on näidanud, et pikkade ja kitsaste peopesadega inimesed kannatavad sagedamini hüpertoonia käes, kui laiade peopesadega inimesed.


SÕRMED

Kallake klaasi väga külma vett (võib lisada jääd). Hoidke sõrmi selles 30sekundit. Kui sõrmeotsad muutuvad valgeks või sinakaks, on teil häiritud vereringe. Järsk temperatuuri langus (või stress) põhjustavad soontes spasme, mis varustavad verega sõrmi, varbaid, nina ja kõrvu. Selle tulemusena lakkab nendes kehaosades piisava koguse vere kättesaadavus, ning nad jäävad kangeks, kohmetavad.
Tegutsemisplaan: Võimalusel hoiduge järskudest temperatuuri muutustest, külmal aastaajal kandke soojustatud sokke ja kindaid. Kui te suitsetate, loobuge kiiresti: nikotiin mõjub vereringele negatiivselt.


MILLEST RÄÄGIB NAHA SEISUND

Vananedes muutub nahk kuivemaks, see on normaalne. Kui ta on muutunud väga kahvatuks, karedaks ja tihti ketendab, võib see olla seotud kilpnäärme aktiivse töö puudujäägiga. Teised sümptomid: kiire kaalu tõus, apaatia. Kilpnääre toodab hormooni tiroksiin, mis aitab kaasa aju tööle, esimeses järjekorras kannatab tiroksiini puuduse pärast aju. Kui nahk sügeleb, aga jalgadele tekivad punased laigud, on kilpnääre hüperaktiivne. Nii ruttu kui võimalik, pöörduge arsti poole.
Tegutsemisplaan: Jälgige sünnimärkide ja tedretähnide ebatavalisi muutusi, eriti, kui neid on teil palju. Kui sünnimärk hakkab suurenema, muudab kuju või värvi, konsulteerige kindlasti arstiga.


KAS TE KALDUTE STRESSI ?

Sagedane stress toob kaasa organismi enneaegse vananemise, hüpertoonia, probleemid seedimisega, peavalud. Kas teie närvid on korras? Kontrollige ennast.
1) Teil on unehäired või ärkate liiga vara ilma mõjuva põhjuseta?
2) Olete viimasel ajal muutunud agressiivseks ja kergesti ärrituvaks?
3) Joote sageli alkoholi, sööte ja suitsetate palju, et end lahti rebida ja lõdvestuda?
4) Teil on peavalud?
5) Või on teil põhjendamatud paanikahood?

Kui te vastasite "ja" rohkem kui ühel korral, olete te riskigrupis. Tuleb kiiresti vahetada harjunud eluviisi, ja leida rohkem aega iseenda jaoks. Aga kõige tähtsam- tuleb kindlaks teha stressi põhiline allikas ja proovida probleem lahendada.

Tõlkija: Seemnemaailm

Ingver – maitse andja, ravitseja ja potitaim

Ingver on üks tuntumaid ingveriliste sugukonna maitsetaimi. Teda müüakse kauplustes nii jahvatatult kui ka terve juurikana. Kui ingveri risoom pikemat aega köögis kasutust ei leia, hakkavad pungakohtadest välja kasvama väikesed rohekad nupsud.
Nüüd oleks paras aeg risoom potti pista ja hakata ise kodus ingverit kasvatama. Sobib tavaline toataimemuld ning risoom kaetakse pealt vaid väga õhukese mullakihiga. Paljas risoomis ei ole piisavalt toitu, et temast taim kasvaks ja seepärast võrsehakatised peagi kuivavad. Kuid potitaimena saab ingverit kodus aknalaual kasvatada.
Ingverit kasvatatakse kõikjal troopilistel aladel. Tema kodumaa arvatakse olevat Lõuna-Aasias. Soojadel aladel ta sageli naturaliseerub ja moodustab teeservades tihedaid puhmaid. Harilik ingver on kuni 2,5 m kõrgune püsik. Risoom on harunenud ning sellest kasvavad välja vahelduvalt asetsevate lehtedega võrsed ja ka lehtedeta õisikuvarred. Kollakaspunased õied asetsevad tihedas õisikus.

Taimede kasvuaeg kestab vaid 9–10 kuud, sellele järgneb puhkeperiood. Risoomid kaevatakse välja pärast maapealse osa kolletumist. Need pestakse ja kaubastatakse kas koorimata (must e hiina ingver) või kooritult (jamaika ingver). Maailma suurimad ingveritootjad on India ja Hiina.
Ingverit tarvitatakse värskelt või kuivatatult jookide, toitude ja kondiitritoodete maitsestamiseks ning maiustuste valmistamiseks. Risoom sisaldab 1–3 % lõhnavat ingveriõli ning kuni 1,5 % kibeda maitsega gingerooli.
Harilik ingver on hinnatud ravimtaim. Ta soodustab seedimist, tõrjub sooleparasiite, tugevdab südant ja immuunsüsteemi, kaitseb külmetushaiguste eest. Samuti on taimel iiveldus- ja põletikuvastane toime. Ülisuurtes annustes võib ingver põhjustada nahaärritust ning muidki tervisehädasid.
Aasias on ingverit maitse- ja ravimtaimena pruugitud tuhandeid aastaid. Kuulus Hiina filosoof Confucius maitsestas ingveriga kõiki oma toite, sest ingveri igapäevane tarvitamine usuti tagavat pika eluea. Euroopas sai ingver tuntuks 11. sajandil.
Ingverit kasvatatakse troopilistel aladel sageli ka ilutaimena.


Eevi Siibak, Tallinna Botaanikaaed

Pihlakamarja maitse paraneb pärast esimesi öökülmasid .

Kui kevadel ei paista pihlakas oma õiteiluga kuidagi silma, siis sügisel teeb ta selle oma kaunite marjadega tasa.
Olgu viimased siis kas hariliku pihlaka (Sorbus aucuparia) punakasoranzi värvi või hoopis kultuurpihlaka kollased või tumepunased marjad.

Pihlaka vilju kutsutakse rahvasuus marjadeks, kuid botaaniliselt oleks õige öelda õunvili. Nende maitse on pisut mõrkjas, kuid sellest hoolimata kasutatakse pihlakamarju erinevate hoidiste, želeede, veini ja äädika valmistamiseks. Marju korjama minnes tasub meeles pidada, et pärast esimesi öökülmi muutub nende maitse tunduvalt paremaks.
Pihlakamarjad sisaldavad rohkelt C-vitamiini ja karotiini, lisaks veel mineraalaineid, pektiini, flavonoide, eeterlikke õlisid ja parkaineid. Pihlakas leiab kasutust nii maagilistes riitustes kui rahvameditsiinis.
Ravimtaimena aitavad pihlakamarjad vähendada kõhugaase, seovad sooltes tekkinud mürkaineid ja aitavad taastada sealset normaalset mikrofloorat. Pihlakamarjadest saab abi hingamisteede haiguste puhul, nad vähendavad vere kolesteroolisisaldust ning neid on tarvitatud kui veeajatit ja kerget kõhulahtistit.
Pihlakamarju võib süüa värskelt või külmutatult. Kui värske mari tundub liiga mõrkjas süüa, võib neile lisada suhkrut või mett. Kuivatatult on marjad hea lisand mitmesugustesse teesegudesse. Ka on marjad head erinevate hoidiste valmistamiseks. Loomulikult võib neid valmistada suurema või vähema suhkru hulgaga, pihlakaid võib kombineerida õunte ja teiste marjadega. Pihlakamarjadest hoidised on heaks lisandiks erinevate liharoogade juurde. Mina valmistan oma pihlakamarjamoosi vanaema lihtsa retsepti järgi:
Vanaema pihlakamarjamoos
Selleks on vaja umbes 1 kg puhastatud pihlakaid, umbes 700g suhkrut, pool klaasi vett. Vartest eemaldatud pihlakad pesta ja nõrutada sõelal. Panna poole klaasi veega paksupõhjalisse potti keema. Kuumutada tasasel tulel, kuni marjad muutuvad pehmeks. Seejärel purustada pehmenenud marjad roostevabast pudrunuiaga, lisada suhkur ja aeg-ajalt segades kuumutada kuni segu pakseneb veidi. Pealetõusnud vaht riisuda vahukulbiga. Kes põlgab ära moosis leiduvad kestad ja seemned, võib keedise läbi sõela ajada. Valmis moos panna väikestesse purkidesse ja sulgeda eelnevalt läbikeedetud kaantega.
Astrid Lepik

Pihlakas – koduhaldjas, iidne toidu- ja ravimtaim

Pihlakas on põhjamaal suur kingitus, sest ta on kõige külmakindlam vitamiinirikaste viljadega puu.
Pihlakate ilu imetleme kaks korda aastas - kevadel nende lopsakaid õiepuhmaid ja sügisel punavaid marjakobaraid. Pihlakat on ikka peetud pühaks puuks, õnne ja rõõmu majja toojaks. Vanasti usuti, et isegi pihlapuu all istumine annab tervist.

Väärt toiduaine

Põhjamaades on juba vanast ajast kasutatud pihlakat toiduks. Temast on tehtud leiba, mahla, siirupit, veini, moosi jm.

Pihlakamarjad on suure vitamiinisisaldusega. C-vitamiini hulk sõltub aastast ja kasvukohast ning seda võib 100 g marjades olla 40 -220 mg. Veel rohkem C-vitamiini leidub vaid kibuvitsa- ja mustasõstramarjades.

Pihlakamarjad on rikkad ka teistest vitamiinidest, nagu D, K, E, B-grupp. Mineraalainetest leidub nendes rohkesti rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, räni, väävlit, mangaani jt.

Karotenoidide hulgalt suudab pihlakamarjadega võistelda vaid porgand. Nad sisaldavad veel flavonoide, sahharoosi, glükoosi, parkaineid, pektiine, eeterlikke õlisid, kiudaineid, orgaanilisi happeid. Marjade väärtus on sedavõrd suur, et päevas piisab vaid 10-15 suhu pistmisest, et anda organismile vajalikud vitamiinid.

Raske uskuda, aga pihlakad sisaldavad rohkem suhkrut kui maasikad ja vaarikad. Magusa maitse tundmist segab mõruaine parasorbiinhape. Ometi on seegi meile vajalik maohäirete ja isupuuduse korral.

Asjata peljatakse pihlakate mõrusust, sest külm aitab seda leevendada. Vanal ajal oodati marjade korjamisega esimeste miinuskraadide saabumiseni, tänapäeval saame nad pista sügavkülma. Sinna võivad pihlamarjad jäädagi talve
ootama, kuid kui kasutame neid hoidiste tegemisel, saab nad paari päeva pärast välja võtta. Külmade saabumisel võime metsast tühja puu eest leida, sest pihlakamarju armastavad ju ka linnud.

Hea on, et pihlaka toiteväärtus külmutamisel ei vähene nii nagu kibuvitsal. Säilivad ka tema raviomadused.

Turgutab ja ravib

Pihlakas ravib. Seda teadsid juba vanaaja rahvad - haiged tõusid voodist, loomad kosusid jne. Kui kanadele anti pihlakamarju, ei hakanud nad mitte üksnes virgalt munele, vaid linnulihagi sai meeldivama maitse.

Rahvameditsiin kasutab veel pihlaka õisi, vähem lehti. Ravi eesmärgil võib pruukida marjadest tehtud mahla, siirupit, püreed, teed või marju koos meega. Kuid mitte ainult need, vaid ka kõik toidud-hoidised pihlamarjadest ravivad ning turgutavad meie organismi.

Kui valmistate teed tervetest tooretest või kuivatatud marjadest, on parem panna need ööseks keeva veega termosesse.

Võib valmistada ka seguteesid koos teiste ravimtaimedega. Näiteks kõrgvererõhu ja veresoonte lupjumise vastu on hea järgmine segu: 1 osa marju, 1 osa võilillejuurt, 2 osa raudrohtu, 1 osa porrujuurt või sibulat.

Pange segu termosesse ja valage peale kuum vesi. Laske 5 tundi tõmmata, kurnake ja jooge 1 kl lonkshaaval söögi vaheaegadel kuni 3 korda päevas.

NB! Kuna pihlakamarjad sisaldavad kibedamaitselist parasorbiinhapet, siis pole soovitatav neid korraga toorelt palju süüa. Ettevaatlik peab olema mao ülihappesuse korral, enamikule aga marjad kuumtöödeldult probleeme ei tekita. Pihlamarjad sisaldavad väheses koguses ka amügdaliini (mürkainet), kuid seda inimorganismile ohutus koguses.

Marjade kuivatamine

Õigesti kuivatatud marjad säilitavad oma toiteväärtuse. Kui korjate pihlakaid koos kobaratega, siis enne kuivatamist puhastage nad raagudest (kuivanud viljadelt on neid võimatu eemaldada). Kuivatage algul ühekordse kihina paar päeva päikesepaistel ning edasi 40-60 kraadi juures praeahjus tihti segades.

Kui soovite pihlakatest valmistada ainult teed, võite kuivatada ka kobaratena tuuletõmbuses katusealuses. Eemaldada tuleb kindlasti mustaks tõmbunud viljad.

Pihlakamarjad toiduks

Marju sobib lisada küpsetistesse, salatitesse, hautistesse, suppidesse jm. Pihlakamarjadega võib roogi või hoidiseid ka maitsestada. Väga hästi sobivad need metsloomalihast toitudesse, aga sama hästi ka linnulihast roogadesse.

Sügavkülmutada saab puhastatud marju karbis, samuti püreena. Võib näiteks valmistada pehmetest suviõuntest ja marjadest püree koos suhkruga. Selleks keetke suhkrusiirup, valage marjadele ja õunatükkidele ning purustage saumikseriga. Sobib magustoitude maitsestamiseks ja kookide valmistamiseks.

Kes kasutavad pihlakat kui maitseainet, võivad kuivatatud marjad jahvatada ja lisada pulbrit putrudesse, pitsakattesse, kastmetesse, püreesuppidesse jm.

Need, kes armastavad hoidiseid valmistada, ei tohiks unustada ka pihlakamarju. Kuna marjad sisaldavad säilimist soodustavat sorbiinhapet, saate neid hoidistes kasutades ära hoida käärimisprotsesse.

Vanast ajast on tuntud pihlakate marineerimine, kusjuures kena on sel juhul kasutada terveid kobaraid. Võib kokku sobitada ka arooniakobaratega või paradiisiõuntega. Marineerida võiks aga sidrunhappe või õunaäädikaga, punase sõstra või ebaküdoonia mahlaga. Sel juhul saate hiljem marineerimisvedeliku ära kasutada kastmete, salatite või teiste toitude maitsestamiseks.

Paljudesse hoidistesse võib marju lisada kui maitseainet, nagu kapsastele hapendamisel, segasalatitesse kaunima välimuse ja maitse andmiseks, kõrvitsasalatisse jm.

Hästi sobib pihlakas kokku õunte ja porgandiga. Need, kes valmistavad porgandimoosi, võiksid proovida kokku keeta seda pihlakatega. Ise olen teinud porgandimoosi punase sõstraga ja sügisel astelpajumarjadega, kuid pihlakamarjadega sobib samuti.

Retseptid

Pihlaka-kabatšoki salat

Suvi- või tavakõrvitsast võib teha koos marjadega moosi. Mina teen igal aastal pihlaka-kabatšokimoosi, mida saab kasutada nii magusroana kui ka salatina, olenevalt suhkru kogusest.

1 l marju
1 l tükeldatud kabatšokki (võib ka kõrvitsat)
12 kl tükeldatud ebaküdoonia vilju (mahla) või punase sõstra mahla
0,25-0,75 kg suhkrut
tükk kaneeli ja nelki või vanilli maitseks.

Puhastage marjad ja laske terve öö sügavkülmikus seista (võite hoida ka mõru maitse vähendamiseks tunnikese soolakas vees). Keetke marjad ja ebaküdoonia viljad pehmeks (mahla kasutamisel lisage see hiljem), lisage kabatšoki- või kõrvitsatükid ning keetke veel 15 minutit koos suhkru ja maitseainetega. Moos/salat tõstke ettevalmistatud purkidesse ning sulgege õhukindlalt.

Salatiks tehes võite juurde lisada sibulat ja tomatit üheaegselt kabatšoki või kõrvitsaga. Hoidis säilib paremini, kui hautate viimased eraldi õlis.

Pihlaka-õunatarretis

1 kg puhastatud pihlakamarju
2 kg õunu
1,5 kg suhkrut
piparmündi või melissilehti maitseks

Puhastage-tükeldage õunad ning hautage väheses vees pehmeks, püreestage. Teises potis hautage sügavkülmas seisnud pihlakamarjad pehmeks, lõpus lisage maitsetaimed ja püreestage. Lisage õunapüreele. Keetke segu ilma suhkruta umbes 15 min ja siis lisage vähehaaval suhkur pidevalt segades. Keetke segades, kuni püree muutub läikivaks ja paksemaks (tehke proov: tilgutage lusikast külmale taldrikule, kus see peab tarduma). Pange kuum püree purkidesse ning sulgege õhukindlalt.

Pihlaka toorsiirup

Kuna tänavused marjad on valminud päikeseta ja külmade ilmadega, on nad jäänud üsnagi heledaks. Seepärast soovitan võimalusel lisada peotäie musta aroonia marju värvikama siirupi saamiseks.

1 kg pihlakaid
1 kg suhkrut

Hoidke marju 1 ööpäev sügavkülmas ja seejärel sõelaga paar minutit keevas vees. See aitab mahlal paremini välja tulla. Pange potti kihtimisi suhkruga vähemalt kaheks ööpäevaks seisma, päeva möödudes hakake segama, et suhkur sulaks. Kui mahla on eraldunud vähe, vajutage marju segamise ajal katki. Pange marjad marliga kaetud sõelale nõrguma. Saate punase värvusega maitsva ja kõrge toiteväärtusega toorsiirupi. Villige see pudelitesse või väiksematesse keeratava kaanega purkidesse ning hoidke külmkapis. Kui külmas hoida pole võimalik, võite siirupit 80-kraadises kuumuses potis 10 minuti jooksul steriliseerida. Siis säilib siirup kaua ka toatemperatuuril.

Marjad, mis nõrutamisel üle jäävad, võite kuivatada praeahjus või panna sügavkülma. Nii saate neid kasutada paljudes toitudes ning küpsetistes. Ise olen lisanud neid leiva- ja sepikutainasse.

Sepik pihlakatega

1 kl pihlakamarju
1 kl tükeldatud porgandit
0,75 l vett
2 sl hapukoort või õli (võib mõlemaid)
2 sl suhkrut
1 tl soola
0,5 pakki kuivpärmi
2 kg täistera-nisujahu või odrajahu

Keetke pihlamarjad ja porgandid vees ning püreestage saumikseriga või suruge puulusikaga puruks. Maitseks võite lisada piparmündilehti. Jahtumisel lisage suhkur, sool, hapukoor või õli ja kuivpärmiga segatud jahu. Kui kasutate odrajahu, võite parema kerkimise tagamiseks pool sellest asendada tavalise nisujahuga. Sõtkuge, kuni tainas lööb kausi servadest lahti. Jätke umbes 30 minutiks sooja kohta kerkima. Kui tahate sellest kuklid veeretada, peab tainas olema tugevam. Tõstke tainas vormidesse ja laske veel kerkida. Küpsetage 200 kraadi juures umbes 40 minutit, olenevalt pätsi suurusest.

AIVE LUIGELA, toitumisspetsialist

Kümme toitu võitluseks vähiga

Vähi ennetamine ja tervislik toitumine käivad käsikäes. Antioksüdandid, vitamiinid ja polüfenoolid on vähkkasvaja arenemise takistamiseks esmatähtsad.

FoxNews.com tõi uudisteportaali meditsiinialane nõuandja doktor Cynara Coomer välja nimekirja toitudest, mille söömine on abiks võitluses vähiga.

Tšillipipar ja jalapeno

Nende kasulikkus ei seisne vaid taldrikute kaunistamises. Tšillipipar ja jalapeno sisaldavad kemikaali nimega kapsaitsiin, mis hoiab vähki põhjustavaid elemente (nitrosoamiine) eemal.

Avokaado

Avokaadod sisaldavad rohkelt antioksüdanti nimega glutatioon, mis ründavad kehas vabu radikaale. Need on ka suurepäraseks kaaliumi ja beetakarotiini allikaks.

Porgandid

Porgandid on head nii silmanägemisele kui vähi vastu. Beetakarotiin aitab vältida mitmeid kasvajaid, sealhulgas kopsu-, kõri-, mao-, seedekulgla-, eesnäärme- ja rinnavähki.

Mõne uuringu kohaselt on beetakarotiini toidulisandid aga hoopis kõrgete riskirühmade puhul – näiteks suitsetajad – näidanud suuremat tõenäosust kopsuvähki haigestuda.

Linaseemned

Linaseemned sisaldavad hulganisti tervislikke koostisosi nagu antioksüdandid, mis takistavad kasvaja arenemist. Samuti on need rikkad oomega-3-rasvhapete poolest, mis kaitsevad rinna- ja käärsoolevähi vastu.

Küüslauk

See aitab immuunsüsteemi tugevdada ja vähendada organismis kasvajat põhjustavate ainete hulka. Küüslaugus sisalduvad ühendid takistavad kantserogeensete ainete jõudmist rakkudesse ning aeglustavad kasvaja arengut. Uuringud on küüslaugu söömise sidunud väiksema mao- ja käärsoolevähi riskiga.

Roheline tee

Paljude teadustööde väitel ravib roheline tee pea kõike. Seda teatakse kui naha-, söögitoru-, mao-, jämesoole-, kõhunäärme-, kopsu-, põie-, eesnäärme- ja rinnavähki ennetava abinõuna. Roheline tee sisaldab polüfenoole, mis uuringute andmetel peatab ja ennetab vähkkasvajat.

Lagritsajuur

Uuringud viitavad, et lagritsajuur võib olla abiks eesnäärmevähi ennetamisel, kuna sisaldab kemikaali (glütsürritsiin), mis aitab testosterooni komponente blokeerida. Lagritsa maius ei loe, tuleb süüa juurt. Seda ei tohiks tarbida aga kõrge vererõhu puhul.

Rosmariin

Katsed on näidanud, et rosmariin aitab loomade rinna- ja nahakasvajate edasiarenemist peatada. Inimeste peal pole küll nimetatud toimet uuritud, kuid taime on pikalt kasutatud teistel meditsiinilistel eesmärkidel – näiteks kõhuvalude, seedehäirete ja peavalu vastu.

Merevetikas

Beetakarotiini, proteiinide, B12-vitamiini ja klorofülli rohkuses sisaldab mereadru olulisi rasvhappeid, mis aitavad võidelda rinnavähiga.

Kurkum

Kurkumil on tugev põletikuvastane toime ning see aitab põletikuga seotud ensüümide tootmist aeglustada, mida on rohkelt näiteks soole- ja käärsoolevähi puhul.

ILUSAID HETKI SYDAMEST SYDAMESSE.....

Sõbrapäev: Püha Valentini päev - traditsioonid erinevates riikides

Aegade jooksul on Püha Valentini päeva tähistamisel tekkinud omad kombed ja traditsioonid ning igas riigis on need erinevad.

Inglismaa.

Keskaegsel Inglismaal oli levinud komme valida sellel päeval endale "Valentina". Noormehed kogunesid ja kirjutasid pärgamenditükile tüdrukute nimed, panid need mütsi sisse ja tõmbasid liisku. See tüdruk, kelle nimega sedel sattus noormehe kätte, muutus terveks aastaks nooruki "Valentinaks" ja noormehest sai temakese "Valentin". "Valentin" lõi oma tüdrukule sonette, mängis talle lautol, saatis teda kõikjal, ühesõnaga käitus nagu tõeline rüütel. Tundub, et Inglismaa poisid ja tüdrukud on eriti sentimentaalsed ja seda sellepärast, et Püha Valentini päeva ennustustesse suhtutakse suure tõsidusega. Nii näiteks tõusevad vallalised neiud 14. veebruaril enne päikesetõusu, lähevad akna juurde ja vaatavad mööduvaid mehi. Vastavalt uskumusele saab esimesena märgatud mehest tulevane abikaasa.

Ameerika.

Möödunud sajandi algul hakkasid ameeriklased Püha Valentini päeval oma pruutidele saatma martsipani. Martsipan sisaldas aga suhkrut, mis oli tol ajal väga kallis. Laialdase leviku saavutas see traditsioon peale 1880 a., kui suhkru valmistamisel hakati kasutama suhkrupeeti. Ameeriklased käivitasid oma kontinendil kiiresti karamelli tootmise ja hakkasid kommidele vormima tähtpäevade nimesid. Seejärel hakati selleks pühaks tootma spetsiaalseid komme, millele olid kantud tervitussõnad ning hiljem hakati neid pakkima südamekujulistesse kartongist karbikestesse, mis said suure menu osaliseks. Karamellkommid tehti puna-valget värvi. Punane värv sümboliseerib kirge ja valge - armastuse puhtust.

Saksamaa.

Tõsimeelsed sakslased peavad kangekaelselt armastust meeltesegaduse taoliseks seisundiks ja seega on nende arvates Püha Valentin ennekõike hullumeelsete kaitsepühak. Sellel päeval kaunistavad sakslased psühhiaatriakliinikuid helepunaste lintidega ja kabelites toimuvad spetsiaalsed jumalateenistused. Niisiis, kui te näete 14. veebruaril Saksamaal mõnda hoonet, mis on rikkalikult kaunistatud lintide ja õhupallidega, võite kindel olla – teie ees on psühhiaatriahaigla.

Prantsusmaa.

Kirglikel ja armuküllastel prantslastel on kombeks Valentinipäeva puhul kinkida väärisesemeid. Samuti võtsid prantslased esimestena kasutusele "valentinkad" - armusaadetised-nelikvärsid.

Taani.

Romantilises Taanis saadavad inimesed üksteisele kuivatatud valgeid lilli.

Jaapan.

Jaapanis levinud traditsioon sellel päeval magusat kinkida ei tekkinud niisama, vaid on seotud ühe suure šokolaaditootja algatusega. Selles riigis hakati Püha Valentini päeva tähistama 30-ndatel aastatel ja senini on šokolaad jäänud kõige levinumaks kingituseks. Muuseas meenutab sealne Valentinipäev veidi "8. märtsi meestele", sest mehed saavad sellel päeval naistest isegi rohkem kingitusi.

Saudi Araabia.

Kuid maailmas leidub ka selliseid riike, mis paistavad eriliselt silma Valentinipäeva tähistamise poolest. Esmajärjekorras tuleks mainida Saudi Araabiat, mis on ainuke riik maailmas, kus selle pidupäeva tähistamine...on ametlikult keelatud ning selle keelu ületajat ähvardab suur rahatrahv. Kõigil selle riigi kauplustel on Valentinipäeval kategooriliselt keelatud kaubelda plüüsist karude, "valentinkade" ja igasuguse selle päevaga seotud sümboolikaga. Lillekauplustele on tehtud ettekirjutus, mis keelab sellel Kõikide Armunute päeval punaste roosidega kauplemise. Nii on meil teiega väga vedanud, et me ei ela Saudi Araabias ja saame õnnitleda oma lähedasi ning võime sellel päeval kogu südamest pidutseda!

Jamaika.

Selleeest mööduvad kõige tormilisemad Valentinipäeva pidustused juba mitmeid aastaid Jamaikal. Muuseas toimus möödunud aastal siinses moodsas kuurordis "Hedonism-P" mitu... "alasti pulma": noorpaarid seisid altari ees ja vahetasid abielusõrmuseid täiesti alasti.

CoffeTea.info

Ananass ravimina: puhastab verd ja põletab rasvu

Rahvameditsiinis kasutatakse taime mahla ja koort väga erinevate haiguste raviks – alates tüügastest ja lõpetades vähiga.
Teadlased on kindlaks teinud, et ananassimahlas sisalduvad ained aitavad tselluliidi vastu, seega on taim nüüd populaarne ka kosmeetikatööstuses.
Ananassimahl kiirendab rasvade põletamise protsessi. Samuti sisaldab ananass valke lõhustavaid fermente ning seedimist soodustavat, verd puhastavat ja vererõhku alandavat bromeliini. Nii aitab ananass vältida südameinfarkti, tromboosi ja insulti. Peale selle lahustab bromeliin soolestikus valgujääke ja hävitab parasiidid. Toore ananassi mahl võib aga põhjustada kõhuprobleeme. Bromeliin leevendab ka atsidoosi (happeliste ainete haiguslik kuhjumine organismi). Aitab hoida happe ja leelise tasakaalu ning ravib allergiat, nahahaigusi, kõhukinnisust ja puhitust. Peroksidaasi nimeline ferment aga pidurdab vähirakkude paljunemist.

Värske ananassi mahl alandab palavikku ja lahtistab röga. Süües ananassi hommikueineks (kas eraldi või koos teiste puuviljadega) puhastate organismi sinna kogunenud jääkainetest. Ananass on tuntud oma kaalu langetava efekti poolest, on tõhus rasvade põletaja.
Kui teil on seedehäired, siis soovitatakse regulaarselt juua enne sööki klaas värsket ananassimahla või süüa lõik värsket ananassi. Päikese käes kuivatatud ananassi tuleks süüa mitu lõiku.
Aialeht.ee

Vürtsid tervise teenistuses‏

Vürtside kasutamisel on hea teada, kuidas need mõjutavad meie tervist.
Apteegitill aitab külmetuse ja köha puhul, kergendab hingamist, tugevdab närvisüsteemi, ergutab seedimist, leevendab gaasivalusid, aitab uinuda.
Aniis soodustab seedimist, alandab põletikke, leevendab köha, tõstab toonust, parandab meeleolu.
Tšillipipar ergutab vereringet, soodustab seedimist, alandab palavikku, mõjub antibakteriaalselt.
Ingver tugevdab immuunsüsteemi, aitab külmetuse ja iivelduse puhul, rahustab magu, leevendab valu.
Kadakamari alandab põletikke ja palavikku, soodustab uriini eritumist, aitab reuma ja podagra puhul, soodustab seedimist, vähendab gaaside teket, soodustab sapi nõristumist, lahtistab röga, on hea südamehaigetele, tõhus vahend meestele eesnäärme suurenemise korral.

Kaneel hävitab kahjulikke baktereid, ravib kõhu­lahtisust, leevendab liigesepõletikke, mõjub lõõgastavalt, aitab hajameelsuse ja mäluhäirete puhul.
Kardemon ergutab vereringet, kergen­dab hingamist, tugevdab mälu, leevendab kõhupuhitusi ja toob leevendust mao ülitundlikkuse puhul.
Koriander mõjub antiseptiliselt, tugevdab närve, aitab kontsentreerumishäirete puhul, leevendab kurnatust ja migreeni.
Kurkum tugevdab maksa ja sappi, puhastab verd, tugevdab närvisüsteemi, annab energiat.
Köömen soodustab seedimist ja uriini teket, leevendab gaase ja spasme, aitab noortel emadel kaasa piima tekkele, kergendab lima ja röga eritumist.
Ristiköömen soodustab seedimist, vähendab gaaside teket, parandab naha verevarustust, leevendab krampe.
Muskaat vaigistab põletikke, tugevdab maksa, rahustab närvisüsteemi.
Nelk ergutab seedimist, puhastab verd, vaigistab valu, desinfitseerib, parandab verevarustust.
Paprika takistab veresoonte lupjumist, korrastab vereringet, tugevdab südant.
Pipar soodustab toitainete omastamist, leevendab valu, aitab külmetuse ja kõhukinnisuse korral, peletab väsimust, aitab kerge depressiooni korral.
Safran tugevdab südant, leevendab kurnatust ja menstruatsioonihäireid.
Tähtaniis soodustab seedimist, ravib köha ja reumat, värskendab hingeõhku.
Vanilje tugevdab kaitsevõimet seenhaiguste vastu.
Targu talita