Väsimus kimbutab? Loe siit, kuidas oma särtsakus tagasi saada!

Päikest on vähe, pidevalt sajab vihma, tuju on nullis ja hommikused sissemagamised hakkavad juba regulaarseks saama. Tuletame sulle meelde lihtsad ja mitmeid kordi üle korratud nipid, kuidas  energiat juurde saada.
1. Ükskõik kui kiire sul ka poleks, hommikusööki ära vahele jäta. Müsli, puder või täisteraleib vähese võiga hoiab su kõhu kauem täis ja sa ei tunne kl 11 vajadust lähima burgeriputka poole joosta.
2. Joo päeva jooksul vett ning väldi kofeiini sisaldavaid teesid ka kohvi. Need viivad kehast vedeliku hoopis välja ja seetõttu tunned end väsinuna. Hoia veepudel kogu aeg laual ja lonksa aeg-ajalt, ära oota, kuni sul janu tekib. Siis on juba hilja.

3. Mine õue värske õhu kätte. Pimedad õhtud tekitavad masendust, värske õhk ja valgus annavad energiat ja positiivseid emotsioone.Kasuta päevavalgust nii palju kui võimalik, näiteks tee lõunapausi ajal üks mõnus jalutuskäik. Võimalusel jaluta õhtul töölt koju.
4. Unusta rämpstoit, valmistoit ja poolfabrikaadid ning pane rõhku puu- ja köögiviljadele, seemnetele ja pähklitele. Neist saad vajalikus koguses antioksüdante, vitamiine ja mineraale.
5. Väldi suhkrut ja karastusjooke. Need löövad sul küll kiiresti silma lahti ja annavad tunde, et võid minna maailma vallutama, kuid mõju kaob kiiresti ning pärast tunned end veelgi rohkem väsinuna.
6. Jälgi, et saaksid piisavalt B-vitamiini, mis konverteerib rasvad ja süsivesikud energiaks; magneesiumi, mis hoiab magusaisu ja stressi eemal; tsinki, mis annab energiat ja elujõudu ning C-vitamiini, mille varud stress kiiresti hävitab.
7. Kui sa veel regulaarselt ei treeni, on viimane aeg alustada. Lisaks kaunile figuurile annab trenn ka hea enesetunde. Sa ju teadsid seda ennegi, miks sa siis veel trennis ei ole?!
8. Tee päeva jooksul endale restart. Teleka ees pikutamine või Facebookis istumine ei ole lõõgastus. Lülita kõik elektroonikaseadmed välja, istu sirgelt, sule silmad ja hinga rahulikult, proovi unustada kõik muu enda ümber.
9. Püüa igal hommikul ärgata samal ajal. Tööpäeviti varahommikul voodist välja astumine ning nädalavahetusel poole lõunani magamine ajab su keha segadusse ja rikub su hea une täielikult.
10. Kui eelpoolnimetatud tegevused ei aita ja vajad kiiresti särtsu juurde, võta ženženni- või guaraanatablette. Need mõjuvad tõesti kärmelt, kuid pea meeles, et neod tohib võtta vaid lühiajaliselt. Pikemalt tarvitamine võib lõppeda hoopis täieliku kurnatusega.
Allikas: thegoodwebguide.co.uk

Minu tähelepanekud hoidiste valmistamisel‏

Olen oma elu jooksul üsna palju hoidiseid valmistanud. Lapsena tegin seda ema juhendamisel, kes oli lõpetanud Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli. Sealt olengi saanud oma sellealased põhiteadmised.
Hoidiste valmistamise põhitõed olid ja on ikka ühesugused: puhtus; maksimaalne hoidistava juurvilja, marja, õuna jm. väärtuse säilitamine. Võrreldes endisajaga, on kaasajal hoidistamine tunduvalt lihtsam, sest hoidiseid on võimalik lihtsalt õhukindlalt sulgeda, millega tagame hoidise hea säilivuse. Sel põhjusel võime teha mõningaid lihtsustusi hoidiste valmistamisel.
Puhtus. Tänu väljaehitatud veevarustuse süsteemile, on meil garanteeritud vee (mikrobioloogiline) kvaliteet, seetõttu saame kindlad olla, hoidistatavad juurviljad, marjad, õunad saame korralikult puhtaks pesta. Ka purkide ja kaante pesemine on lihtsam. Olen viimastel aastatel tõesti purke ainult Fairyga pesnud, pesemisel (küürimisel) kasutan pesušvammi karedamat poolt, ja voolava vee all hoolikalt loputanud (vee kulu on üsna suur) ning seejärel resti peal kuivaks nõrutanud. Ma ei ole neid enam desinfitseerimiseks ei keetnud ega praeahjus kuumutanud. Purgikaasi pesen väga hoolega, eriti mitmekordselt kasutatavaid kaasi. Seal püüan eriti hoolega švammiga pesta kaane serva, kuhu võib olla jäänud eelmise hoidistamise jääke. Purgi kaaned kuivatan võimalikult horisontaalasendis, et serva või tihendi vahele vett ei jääks. Ka neid ei ole ma enam ei keetnud ega kuumutanud.
Hoidise valmistamine. Igal ühel on selleks kindlasti oma retseptid ja harjumused. Mina olen oma marja- ja õunahoidistes suhkru hulka tunduvalt vähendanud. Õuntele panen alla 200 grammi suhkrut 1 kg puhastatud õunte kohta. Praeguse suhkru hinna juures on see oluline võit, rääkimata võidust tervisele. Samuti ei koori ma õunu. Praegusel ajal, kui kogu aeg räägitakse, et meie toidus on väga vähe kiudaineid ja lisame paljudesse toitudesse neid kunstlikult, on loomuliku õunakoores oleva kiudaine eemaldamine lausa kuritegu. Õuna koor hakkaks segama talveõuntest (säilitusõuntest) valmistatud hoidistes. Seda me ju tavaliselt ei tee. Eriti hea õunamoosi saame antoonovkast, millel on õhuke koor ja õun laguneb keetmisel hästi. Keetmisel lisan suhkru siis, kui kogu mass juba keeb ja õunad lagunema hakkavad. Koorimata õuntest vähese suhkruga keedetud moos sobib eriti hästi hommikuse pudru juurde, pannkookide peale, rullbiskviidi vahele.
Suhkrust veel. Suhkruga hoidise säilivuse tagamiseks, peab suhkru hulk olema väga suur. Mäletame, et moosidesse pandi 800gr kuni 1 kg suhkrut 1 kg hoidistatavate marjade või õunte kohta. Praegu on võimalik hoidise säilivust tagada korraliku hoidise purgistamisega.
Hoidised panen purki keemise temperatuuril. Purgi täidan maksimaalselt servani, et sinna võimalikult vähe õhu ruumi jääks ja kaanetan kohe. Keeran purgi, põhi ülespidi, kaane peale, viin keldrisse jahtuma. Järgmisel päeval pööran jahtunud purgi õiget pidi ja panen hoidiste riiulile. Jahtumisel hoidise maht väheneb ja hermeetiliselt suletud jahtunud hoidise purki on tekkinud vaakum, mis tagab hoidise säilivuse.
Vaakumis, ilma õhuta ruumis, anaeroobsetes tingimustes, ei saa areneda mikroorganismid, mis hoidiseid rikuksid. Kui purgi kaas on mingil põhjusel ebahermeetiliselt sulgunud, kuulen kuidas purgi pööramisel hakkab purk õhku imema. Sellise purgi panen külmkappi ja kasutan lähemal ajal. Korralikult, hermeetiliselt suletud purkide avamisega peame tõsist vaeva nägema. Sageli ei ole selleks muud võimalust kui peame purgi kaane serva veidi avama, et vaakum katkestada. Mahlade purki panemisel, panen purgile sõna otseses mõttes „kuhja" peale, et kaane alla jääks võimalikult vähe õhu ruumi.
Kuumutamisega tehtavad hoidised. Kuumutamisel hoiame hoidist temperatuuril, millel hävinevad hoidist kahjustada võivad mikroorganismid (80+ kraadi) ja aja jooksul, mil kogu purgis oleva hoidise massi temperatuur ulatuks vajaliku temperatuurini (15-20+minutit). Kuumutamise teine ülesanne on eemaldada kuumutatavas massis olev õhk (hapnik). Selle eemaldumist näeme eralduvate väikeste mullidena. Kuumutamisele mineva hoidisepurgi täidame servani ja katame kaanega. Kui kuumutamine on lõppenud, sulgeme purgikaane kiiresti. Servani täidetud purki ei jää õhuruumi.
Säilivusest veel. Võin kinnitada, et kuumalt, hermeetiliselt suletud hoidised säilivad hästi. Paari-kolmekümneaasta tagused probleemid säilivusega (hallitused hoidistel jm.) olid enamasti selles, et ei olnud võimalik purke hermeetiliselt sulgeda (muidugi eeldusel, et puhtus oli tagatud). Sellepärast oli vaja kasutada kõrgeid suhkru, soola või äädika kontsentratsioone. Arusaamatu on mulle, miks peab kasutama kaasajal hoidiste tööstuslikul (ka kodusel) valmistamisel kunstlikke säilitusaineid. Kui need on kahjulikud mikroorganismidele, on need kahjulikud ka minu organismile. Ma ei kasuta kunagi hirmkallist „moosi suhkrut", sellesse on kasutaja „elu kergendamiseks" lisatud kunstlikke säilitusaineid, paksendajaid ja igasuguseid muid mittevajalikke (pigem kahjulikke) aineid.
Sel aastal on meie kanti õnnistatud rohke õunasaagiga. Olen hoidiste riiuli huvitavamaks tegemiseks katsetanud erinevate segudega. Praegu on juba veidi hilja, aga soovitan hästi valminud valge klaar õuntele lisada punaseid sõstraid (vahekorras õunad, sõstrad 2:1, aga tehku igaüks vastavalt oma maitsele). Õunad oleks üksinda jäänud liiga lääged, punase sõstra seemned kadusid aga õunte sisse peaaegu ära. Ime hea on antonovkast tehtud õunahoidis koos kõrvitsa ja ebaküdooniatega. Õuntele võib ka veidi jõhvikaid lisada (3:1), saab väga mõnusa maitsega moosi. Suhkruga olen ikka väga kokkuhoidlik.
Soovin kõigile head hoidistamist! Kasutame iga viimse kui õuna ära, sest tuleval aastal tahavad puud puhata ja ka meie saame õuntest puhata.


Allikas: internet

Peet puhastab organismi kahjulikest jääkainetest‏

Ärge jätke punapeete sahvrisse tohletama – eriti kasulik on peeti süüa just värskelt.
Vanas Kreekas olnud peet ebaõnne sümbol. Kui naabrid kuulsid kellegi perekonnatülist, riputati tülitsejate uksele salaja peedilehepärg. Kui aga taheti kedagi pilgata, siis ootas vaest patukotti lillekimbu asemel punt peete.
Tervisliku toidu sõbrad hindavad ammu kultuuristatud peedi juures nüüd üle kõige selle köögivilja suurt biokeemilist väärtust. Kõrvitsa järel on punapeet üks tähtsamaid pektiiniallikaid (4,8–7,2%), seega puhastab peet inimorganismi kahjulikest jääk-ainetest hästi tõhusalt.
Kuna enne öökülmi üles võetud söögipeet säilib keldris hästi, saab seda köögivilja tarvitada kogu aasta. Peet säilib paremini, kui jätate alles u 2cm varrejupid ja pika peene peajuure. Toitudesse sobivad ka peedi noored lehed, alles kasvavad väikesed juurviljad on aga suvel juba tarvitamiskõlblikud. Moondunud kujuga väikesi peete võite talvel ajatada värskete lehtede saamiseks.

Punapeeti sööme salatites, suppides jm värskelt, kuivatatult, soolatult, marineeritult ja konserveeritult.
Kuigi punapeedil on palju efektse välimusega sorte, on köögis kõige hinnatumad ikka tumepunase värvusega peedid. Maitselt on paremad keskmise suurusega juurviljad (läbimõõt mitte üle 10 cm), sest nad sisaldavad vähem kiudainet, rohkem suhkrut ja mineraalsooli. 100 g
peeti annab 40–50 kilokalorit energiat.
Maksa- ja südamehaigete toidupoolis
Peeditoidud, ja eriti toortoitud, on hästi tervislikud. Juurviljad sisaldavad suhkrut 8–12%, suhteliselt palju naatriumi, kaaliumi, magneesiumi, joodi, rauda, 1,5% valku, kiudainet, rasva, värvaineid, askorbiinhapet, B1-, B2-, P-, PP-vitamiini, foolhapet ning alkaloiditaolist ainet betaiini, mis reguleerib koliini teket ja parandab sellega maksa ainevahetust.
Peedi loodusliku suhkru ja raua sisaldus parandavad aga koos mälu ja kontsenratsioonivõimet ning stimuleerivad vereloomet. Noortest lehtedest saab ka hulga C-vitamiini (25–45 mg%).
Seega peaks punapeet olema südamehaigete, veresoonte lupjumise ja kõrge vererõhu all kannatajate igapäevane toidupoolis. Peet on ka arvestatav kaaliumiallikas (288 mg/%) ja üks joodirikkamaid köögivilju. Joodist on põhjamaalasel pidevalt vajaka – sellest tuleneb oht jääda kilpnäärmehaigustesse.
Kaaliumil on südame rütmi normaliseeriv toime, magneesium alandab vererõhku ja aitab jalakrampide vastu, jood mõjustab rasva (ka kolesterooli) ainevahetust.
Kiudained ja orgaanilised happed stimuleerivad maosekretsiooni ja soole peristaltikat, seetõttu võib peeti kasutada ka spastiliste soolepõletike korral. Peedis leiduv beetakarotiin muutub inimorganismis A-vitamiiniks.
Peedimahl aitab rasvunuid
Ravitoiduks tarvitatakse tavaliselt peedimahla ja noori lehti, kuid tõbine hoidku oma menüüs ka nii toorest kui keedetud peedist salateid. Kui tervis lubab, võiks peeti salateis süüa koos mädarõika, küüslaugu, selleri ja aedtilliga. Päeva jooksul pistke peedisalatit 5–6 supilusikatäit.
Peedimahl on hea looduslik kõhulahtisti, uriini eritumist ja punaliblede teket soodustav ning immuunsüsteemi tugevdav vahend. Seda soovitasid juba Vana-Kreeka arstid.
Väga hea on peedimahl kliimaksi, veresoonte lupjumise, rasvumise, kõrgvererõhu-, sapipõie- ja neeru-maksahaigete dieedis. Värsket peedimahla jooge päevas 200–400 g, pruukige seda 2–4 joogikorraga tühja kõhu peale ehk pool klaasi enne iga söögikorda. Raskete tervisehäiretega inimesed võivad mahla juua kuni pool liitrit päevas.
Kehvveresuse korral on mahla võetud mitu kuud 1–2 supilusikatäit enne sööki. Rahvameditsiinis tohterdati värske peedimahlaga immutatud tampoonidega nohu.
Viimaste aastate uuringutega on selgunud, et peedil on tugevad antitoksilised (mürgiseid aineid kõrvaldavad) omadused ning et peedis sisalduvad ained (betaiin, koliin, mikroelemendid) stimuleerivad inimese immuunsüsteemi ja parandavad vereloomet. Antotsüaanid on eriti aktiivsed ilma kuumtöötluseta.
Toorest peeti hakake siiski sööma ettevaatlikult – iga kõht ei pruugi suurt peedikogust välja kannatada. Maitse parandamiseks ja ilusa värvi hoidmiseks lisage peeditoitudele hapusid mahlu või sidrunhapet.

Miks tasub pihlakamarju kuivatada?

Hoia kuivatatud pihlakaid käepärast ja pista pärast söömist alati paar marja suhu - pihlakad mõjuvad hästi seedimisele, sisaldavad mineraale ja C-vitamiini.

Pihlakais sisalduv sorbiit toimib kui sapiajati, veres langeb kolesteroolisisaldus. Sorbiit on ka kerge kõhulahtisti, eriti kui kõhukinnisuse põhjuseks on sapiteede haigused. Pihlakas leiduv pektiin ja parkained pidurdavad süsivesikute käärimist, mistõttu väheneb marjade mõjul gaaside kuhjumine sooltes. Pihlakad soodustavad liigsete süsivesikute ja rasvade eemaldamist organismist, sidudes ühtlasi sooltes tekkivaid mürgiseid jääkaineid, tagades samas soolestiku normaalse mikrofloora arengu.
Hariliku pihlaka vilju soovitatakse koguda koos kobaratega hilissügisel pärast esimesi öökülmi, mil nad omandavad meeldiva maitse. Viljad puhastada viljaraagudest ja kuivatada. Enne kuivatamist hoida marju külma õhu käes, seejärel kuivatada ahjus või kuivatis 40-60 °C õhukese kihina.



Kui pihalakatest soovitakse valmistada ainult teed, võib neid kuivatada kobaratenanööril tuuletõmbuses katusealuses. Kuivavaid kobaraid tuleks sageli üle vaadata ning eemaldada mustaks tõmbuvaid vilju või kobaraosi.
Kuivatamise kiirendamiseks ka maisteomaduste parandamiseks võib pihlakaid 2-3 minutit keevas vees blanšeerida ja seejärel nõrutada ning kuivatada. Säilitada riidest või paberist kottides kuivas jahedas kohas. Kuivatatud pihlakamarjad säilitavad oma raviomadused ja toiteväärtuse paar aastat.
Kultuurpihlaka magusamaitselisi vilju kuivatada viljaraagudest puhastatult, hoides neid algul õhukese kihina 5-6 päeva päikesepaistel, närbunud vilju pidevalt segades. Kui marjad hakkavad muutuma kortsuliseks, kuivatada need kiiresti 60 °C juures - nii saame isegi rosinatest väärtuslikuma lõppsaaduse. Pilviste ja vihmaste ilmade korral kuivatada ahjus nagu harilikku pihlakatki. Kuivatatud aedpihlakat kasutada kompottide ja kompotiseguse valmistamiseks, aga ka rosinate asemel.
Pihlakamarjadest võib teha ka kaelaehte - võta nõel ning aja toored marjad punasele niidile või lõngale ritta. Ehe muutub seda kaunimaks, mida enam marjad kuivavad ja värvi muudavad. Marjadest kee sobib nii kaela panemiseks kui ka kodu kaunistamiseks.
Allikas: "Pihlakas aias ja köögis", Maalehe Raamat; YLE Olotila

NAISTELE: 6 tõde, mida sa spermast ei tea‏

Seks ja sperma käivad käsikäes - tavaliselt ei saa olla üks ilma teiseta. Mehed võivad saada orgasmi ilma ejakulatsioonita, aga enamast vabastab mehe organism haripunkti jõudes laadungi spermat. Paljud naised lähevad spermat nähes endast välja, samas leidub neid (eriti pornofilmides), kes näivad meeste seemnevedelikku armastavat. Levivad jutud sperma halvast maitsest ja imelikust tekstuurist, kuid tegelikult on sel omapärasel vedelikul eeliseid, mida ilmselt paljud isegi ei tea. Appi tõttab portaal Ask Dan and Jennifer, kes naistele sperma positiivseid omadusi avaldavad.
Naine võib spermale allergiline olla.Umbes 5% naistest on tegelikult spermale allergilised, mis muudab seksimise (ja tõenäolise rasestumise) natuke raskemaks. Õnneks ei ole allergia reaktsioon enamasti väga raske ja võib kõigest ebamugavust tekitada. Allergilised naised peaksid kõrvaltoimete vähendamiseks kasutama kondoomi.

Sperma neelamine
Uskuge või mitte, aga kui naine teeb mehele oraalseksi (ja eelistatult neelab sperma alla) regulaarselt enne rasestumist, siis tal on kergem ja vähemate probleemidega rasedus. Vähem esineb probleeme vererõhuga ja pre-eklampsiaga. Põhjus selles, et ta kehale on antud piisavalt aega, et harjuda võõra DNA-ga mehe spermas.
See teeb naise õnnelikumaksSee on põhjus, miks naised tunnevad end elevil pärast seksimist. Enamasti ei ole asi selles, et mees kinkis piigale unustamatult võimsa orgasmi, vaid tegelikult suurendab vagiinas olev sperma tüdruku meeleolu ja tekitab temas heaolutunde.
See on tingitud erinevatest hormoonidest, mis on seemnevedelikus. Näiteks testosteroon, östrogeen, prolaktiin ja palju erinevaid prostaglandiine. New Yorki ülikooli uurimus näitas, et suhtes, kus kasutati kondoomi, kannatasid naised tõenäolisemalt depressiooni ja ärevust, kui suhtes, kus kondoomi kunagi ei kasutatud.
Mehel sperma otsa ei lõppe
Ükskõik, kui tihti mees seksib või masturbeerib, ta seemnevedelik ei lõppe kunagi otsa. Uuringud näitavad, et mehele piisab 15minutist (mõnele isegi vähem), et end taas täita. See tõestab, et mehed on võimelised kogema mitut orgasmi.
Sperma põhjustab kaariest
Seemnevedelikus on koostisosi, mis meeldivad happebakteritele, kes pärast sperma saabumist, sinu suus igemeid ja hambaid järama hakkavad. See võib soodustada õõnsusi, hammaste lagunemist ja igemehaigusi, kuid ärge laske end sellest liigselt häirida. Mehele suuseksi tegemine ei lõppe teie jaoks proteeside paigaldamisega. Lihtsalt pärast tegutsemist pese hambaid ja loputa suuveega.
Seemnevedelik on toitev
Olete ehk kuulnud, et seemnevedelik sisaldab palju valku, kuid ka palju muid vitamiine. Ühte teelusikat spermat võib pidada suurepäraseks toiduks! Madal rasvasisaldus (ainult 5-7 kalorit), terve apelsini jagu C-vitamiini, sisaldab kaltsiumit, magneesiumi, kaaliumi, vitamiini B12 ja tsinki. Valik on Teie - kas vitamiin kallist purgist või mehe spermast?

Porgand on maitsev ja tervislik‏

Saagikoristusel võib mõni porgand jätta kustumatu mälestuse. Näiteks on porgand kasvamise käigus ennast läbi peenramullas roostetanud mutri ajanud ning kohkumata edasi kasvanud, vana mutter taljet ehtimas. Igatahes on porgand üks tähtsamatest köögiviljadest maailmas ning selle kasvatamine ja tarbimine suureneb iga aastaga.
Jäljed porgandi kasutamisest tarbetaimena ulatuvad eelajaloolisse aega. Eestisse levis porgandi kasvatamine sakslastest mõisnike kaudu ja oli 19. sajandi lõpuks mõisaaedadest jõudnud juba ka paljudesse taludesse.


Eestlane on maalähedase rahvana ikka soovinud põllulapil või peenramaal midagi ise kasvatada ning enamasti valitakse selleks ka porgand.
Toiduvalmistamises peetakse porgandit koos kurgiga valge peakapsa järel Eestis tähtsuselt teiseks-kolmandaks oluliseks köögiviljaks, mille kasutusvõimalused on laiad ning säilitamise ja hoidistamise võimalused erinevad.
Porgandis on rikkalikult karotiini ja tselluloosi, mis soodustab terve naha arengut, tasandab tema struktuuri ja värvi. Termiliselt töötlemata porgandi karotiinist omastab inimorganism ligikaudu 10 %, kuid seda on võimalik rasvaine lisamisega suurendada kuni 90 %-ni. Karotiinist saab organismis A-vitamiin, mis parandab nägemist.
Porgand sisaldab veel B1- ja B2-vitamiini, pantoteen- ja foolhapet, süsivesikuid (8—15 %), magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, mangaani ja fosforit. Vähem leidub porgandis C-ja E-vitamiini.
Porgandi värskelt säilitamiseks sobib kõige paremini kelder või hoiuruum, kus temperatuur oleks 0…+1°C ja õhuniiskus 90—95 %. Säilitada võib hunnikusse laotuna, kastides või salvedes. Sageli pannakse porgandid liiva sisse, et vähendada niiskusekadu, mis on peamiseks porgandi kudede vananemise põhjuseks.
Porgandit saab blanšeeritult ka sügavkülmutada. Eriti sobivad selleks noored väikesed porgandid, mida on parajate portsjonite kaupa sügavkülmast hea võtta ning toiduvalmistamise juures kasutada.
Porgand kuulub paljude klassikaks saanud hoidiste koostisesse. Mitmed salatid, supipõhjad ja kastmed pole ilma porgandita mõeldavad, samuti võib teda marineerida või hapendada koos teiste köögiviljadega.
Vähem levinud on porgandi kuivatamine, kas maitsesegude tarvis või krõpsudeks. Samuti annab see oranž köögivili ilusa värvuse ja huvitava maitse erinevatele keedistele.
Allikas: hoidised.ee

Kasulikud kiudained‏

Kiudained on organismile väga kasulikud ja aitavad hoida korras ainevahetust. Ometi ei tohi kiudainetega liiale minna, sest tekkida võivad omad ohud. Kui palju üldse on soovitatav päevas kiudaineid tarbida?
Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks tselluloosi ja pektiini leidub peamiselt täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades.
Jämesooles elavad mikroorganismid on võimelised kiudaineid osaliselt lõhustama, nad on toiduks seedetrakti mikroobidele, kellel omakorda on oluline roll inimese kaitsevõime tagamisel.Kiudained:
— suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde,
— kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles,
— aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme,
— soodustavad kolesterooli väljutamist organismist,
— aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu.
Kiudained ei imendu organismis, kuid tänu osalisele lagundamisele jämesooles seedetrakti mikrofloora toimel, annavad nad energiat 2 kcal.
Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid:
• Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad.
• Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad.
Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25–35 g kiudaineid. Nooremad, alla 18-aastased inimesed peavad päevase soovitusliku koguse arvestamisel kasutama valemit: vanus aastates + 5 g.
Kiudainete väga suur ületarbimine on ebasoovitav, sest tekib oht, et mõni organismile vajalik mineraalaine seotakse raskestilahustuvasse ühenditesse ja organism ei suuda mineraalainet omastada.
Allikas: toitumine.ee

Vesi — targa naise ilu saladus ja igavese nooruse allikas‏

Hispaania konkistadoor Ponse de León avastas igavese nooruse allika otsinguil uusi maid. Ometi allikat ennast ta ei leidnud. Meie aga võime sukelduda sellesse kodunt väljumata. Piisab vaid kraani lahti keeramisest. Müstika? Kaugeltki mitte! Me lihtsalt teame seda, mida suur maadeavastaja ei osanud aimatagi.
Peamiseks vahendiks, mis kaitseb meie kudesid närbumise eest, on lihtne puhas vesi. Vesi on organismile vajalik kõikideks tähtsateks protsessideks: alates hapniku transpordist kuni kehatemperatuuri reguleerimiseni. Juues iga päev piisava koguse vett me mitte üksnes ei toeta oma eksistentsi, vaid suudame säilitada tervet, noorena näivat nahka ning ennetame probleeme, mis sunnivad inimesi tundma end oma aastatest hulga vanemana.Kortsude pesemine
Elu annab meile näidistunde. Kuivatame viinamarju — saame rosinad. Mahlane ja prink muutub karedaks ja kortsuliseks. Samas, kui on vaja särki siledaks triikida, niisutame seda auruga. Kui me ei taha, et roosid närtsiksid, asetame need vette.
Meie nahaga toimub just seesama. Kui tahad, et ta jääks elastseks ja siledaks, niisuta seda regulaarselt. Terve nahk — see on umbes 10-20% vett. Kui aga nahk kaotab kasvõi poole oma niiskusest, muutub ta kuivaks ja karedaks. Enamgi veel, kuiv nahk vananeb palju kiiremini.
Üks kaitseviisidest on niisutavad vahendid: toonikud, losjoonid ja kreemid. Need imenduvad nahka ning see sileneb ja muutub värskemaks.
Teatud vanusest alates muutub nahk aina kuivemaks. 30-selt hakkavad higi- ja rasunäärmed aeglustama oma sekretsiooni. Milline on väljapääs? Lihtsalt lisa vett. Joo või niisuta nahka välispidiselt — efekt on üks ja seesama: nahk muutub niiskemaks ja nooreneb. Et veest maksimaalset kasu saada, pööra tähelepanu järgnevatele momentidele.
Optimaalne temperatuur. Kui sul kulub kaua aega pesu või nõude pesemiseks kuuma veega, on su käed peagi krimpsulised kui kuivatatud ploomid. Tasub vaid seista kuuma duši alla, kui keha hakkab juba mõne minuti pärast paluma niisutavat losjooni. Paradoksaalne, kuid kuum vesi kuivatab nahka. Järeldus? Et säilitada kena väljanägemist, püüa kasutada võimalikult sagedamini jahedat vett, isegi siis, kui lõdvestud vannis.
Säästev seep. Tugevatoimelised seepide sordid pesevad küll kergesti maha mustuse, samas eemaldavad nahalt selle kaitsva rasvakile, mille tagajärjel muutub sinu nahk liivapaberi sarnaseks. Kasuta seebi pehmeid sorte, veel paremad on ikkagi niisutavad losjoonid. On hea, kui nende koostisse kuuluvad sellised komponendid nagu vesi, naatriumlaurüülsulfaat, tsetüül- ja stearüülalkohol.
Õige aeg. Kehale tuleks niisutavaid vahendeid kanda kohe pärast vanni või dušši, kui nahk on veel läbi imbunud veest.
Õhuniiskus. Kuiv õhk toas, eriti veel siis, kui on sisse lülitatud keskküte, vähendab oluliselt naha veesisaldust. Päästjaks on balloon termaalveega, mis peaks alati käepärast olema. Pritsi sellega oma nägu niipea kui tunned kuivust. Lisaks küllastab termaalvesi nahka kasulike mikroelementidega. Sinu magamistoas peab kindlasti olema õhuniisutaja või siis äärmisel juhul veeanum radiaatoril.


Naised vajavad rohkem vett
Meie kehas on ligikaudu 50% vett. Nii võime end pidada pooleldi täis klaasiks. Et aga see ei muutuks pooleldi tühjaks, tuleb juua (keskmise füüsilise aktiivsuse juures) vähemalt 2 liitrit vett päevas. Naiste jaoks on see eriti oluline, kuna nende organism kogub vett meeste organismist halvemini. Meil on kõrgem protsent veeta rasva ning vähem muskleid. Järelikult on ka vett vähem, ning selle kaotust tuleb sagedamini kompenseerida. Loomulikult peavad rasedad ja rinnaga toitvad emad jooma veelgi rohkem — 2,5 — 3 liitrit päevas. Muide, ka teised naised võivad edukalt veenormi suurendada, kui soovivad säilitada elastset nahka ja kindlustada kõikide süsteemide optimaalset tööd.
Et vältida veetustumist, järgi mõningaid lihtsaid reegleid.

• Tegutse vastavalt olukorrale. Sa vajad rohkem kui 2 liitrit vett päevas, kui oled haige, elad kuumas kliimavööndis või veedad palju aega keskküttega ja konditsioneeriga ruumis. Aga ka siis, kui sul tuleb palju rääkida (töötad õpetajana…) või on su kaal keskmisest suurem.
• Ära oota janu. See on halb orientiir. Enne kui tunned janu, võid juba kaotada kuni 5% oma niiskusevarudest. Et seda vältida, püüa juua graafiku järgi: niipea kui ärkad, kui jõuad tööle, vaheaegadel, enne sööki, enne magamaheitmist — igal korral klaasitäis. Nii saadki oma keskmise vajaliku veekoguse kätte.
• Jälgi värvi. Vaata oma uriini värvi. See peab olema läbipaistev, helekollane, peaaegu värvitu. Kui värv on erk-kollane, tuleb rohkem juua.

Kui kindlustad oma organismi vajaliku veekogusega, näed välja mitte ainult noor ja värske, vaid saad ka täiendavad boonuspunktid oma tervise jaoks, ilma milleta pole ka ilu.


Tervise sõõm
Vesi mitte üksnes ei silu nahka, vaid selle õige kogus on hädavajalik kõikide eluprotsesside soodsaks kulgemiseks. Vee arvelt võib kaotada kuni 2% kehamassist, tundmata seejuures janu. Ometi asub organism sel juhul tööle optimaalsel režiimil. Tekib väsimus, nõrkus, loidus, aeglus, hajameelsus. Piisav kogus vett kindlustab meile lisaks nooruslikule värskuse tunde ka kaitse meid ohustavate reaalsete terviseprobleemide eest.

• Kasvajavastane efekt. On tõestatud, et soovitatav kogus vett — 2 liitrit — kaitseb käärsoolt halvaloomuliste uusmoodustiste eest.
• Kaalu langetamine. Mida rohkem on kudedes vett, seda kiiremini põlevad rasvavarud. Ja veel, mida rohkem on magu veega täidetud, seda vähem ruumi jääb seal liigsele toidule — tekib täiskõhu tunne.
• Kusepõie desinfitseerimine. Vesi aitab kusepõiest eemaldada haigusttekitavaid baktereid. Pealegi on küllaldane joomine hea viis neerukivide tekke profülaktikaks. Kui uriin pole küllaldaselt lahjendatud, võivad selles lahustunud ained põhjustada neerudes liiva või koguni kivide tekke.
• Lihasvalude ennetamine. Piisav kogus vett vabastab ebameeldivatest tunnetest, mis tekivad lihastes peale intensiivseid füüsilisi koormusi — koristamine, treeningud, aiatööd… Selliste tegevuste puhul kaotab organism niiskust, mille tulemusel kaotavad lihased oma elastsuse. See mitte ainult ei nõrgesta lihaseid, vaid võib tekitada neis ka mikrotraumasid, mis annavad endast teada valuga. Seda kõike on lihtne vältida — klaasitäis vett enne ja teine pärast koormust, lisaks pool klaasi iga 15-20 minuti järel pärast seda.

Nõuandeid
Võib-olla tundub 2 liitrit vett sulle liiga suure kogusena. Siin tulevad appi väikesed kavalused.

• Otsi asendust. Vett ei pea ainult puhtal kujul jooma. Seda leidub hulgaliselt ka piimas, mahlades, suppides, arbuusides, viinamarjades, apelsinides. Arvesse ei lähe vaid kofeiini ja alkoholi sisaldavad joogid, kuna neil on uriini väljutavad omadused, ning selle tulemusel annavad vett vähem kui seda väljutavad.
• Aromatiseeri. Kui puhas vesi sulle hästi ei istu, pigista sinna sisse sidrunit või laimi. Samuti võid lisada jääkuubikuid.
• Hoia käepärast. Kus sa ka ei viibiks, hoia veepudel käeulatuses.
• Ära kiirusta. Ära joo kiirustades, muidu võivad tekkida puhitused

Allikas: SamaJa

Dalai Lama juhised eluks‏

1. Võta arvesse, et suur armastus ja suured saavutused käivad käsikäes suure riskiga.

2. Kui kaotad, ära lase õppetunnil kaduma minna.

3. Järgi kolme olulist aspekti:

- austust iseenda vastu

- austust kaasinimeste vastu

- vastutuse kandmist iga oma tegevuse eest.

4. Pea meeles, et oma tahtmise mitte saamine võib mõnikord osutuda suurepäraseks õnne hoobiks.

5. Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.

6. Ära lase väikesel lahkarvamusel kahjustada tõelist suhet.

7. Kui mõistad, et oled eksinud, astu koheselt samme selle parandamiseks.

8. Iga päev leia veidi aega üksinda olemiseks.

9. Võta avasüli vastu muutused, kuid jää oma põhimõtete juurde.

10. Pea meeles, et vaikus on mõnikord kõige parem vastus.

11. Ela head, austusväärset elu, siis vanana tagasi vaadates, saad nautida seda uuesti.

12. Armastav õhkkond Sinu kodus on sinu elu aluseks.

13. Lahkarvamuste korral oma armastatud inimestega, tegele ainult hetkesituatsiooniga. Ära võta kõneaineks minevikus toimunut.

14. Jaga oma teadmisi. See on viis surematuse saavutamiseks.

15. Käi õrnalt ümber mullaga /Maaga.

16. Aastas korra mine mõnda paika, kus Sa pole varem kunagi käinud.

17. Pea meeles, et parim suhe on see, milles teie armastus teineteise vastu ületab teie vajaduse teineteise järele.

18. Otsusta oma edu üle selle järgi, millest Sul tuli loobuda, et seda saavutada.

19. Lähene armastusele ja toidutegemisele hulljulge andumisega.

alkeemia.ee

Veini serveerimine ja toiduga sobitamine‏

Kodune veinitegu on jõudnud niikaugele, et suurem osa tänavusi veine on valmis ja ilusasti keldris riiulitel oma avamise aega ootamas. Millisel puhul milline vein avada?

Koduveini serveerimisse ja toiduga sobitamisse võib suhtuda sama tõsiselt kui peente viinamarjaveinide serveerimisse ja sobitamisse. Muidugi võib omatehtud veini rüübata ka savikruusist, kuid veini parimad omadused toob siiski esile õige klaas.
Klaasid
Sobib universaalne tulbikujuline läbipaistev klaas. Proovige oma veini siiski ka eri kujuga klaasidest – äkki toob ümar Burgundia veini klaas teie veini omadused, lõhna ja maitse palju paremini esile kui pikliku kujuga Bordeaux’ klaas.
Dessertveine ehk magusaid veine juuakse väiksemast klaasist kui kuivi lauaveine.
Õige temperatuur
Üldine reegel on, et heledamaid veine juuakse jahedamalt ja punasemaid soojemalt. Vein soojeneb ka klaasi valades kohe paari kraadi võrra, seega võib vein pudelist välja valamise ajal olla tsipa jahedam, kui seda jooma hakates.
Serveerimistemperatuur
Kuiv valge lauavein (õunavein, valge sõstar, rabarber, roheline tikker, alõtša) 6–8°.
Poolkuiv valge vein (samad mis eelmised, maitselt pisut magusamad) 9–11°.
Kuiv kerge punane vein (maasikas, vaarikas, punane sõstar) 10–12°.
Täidlane punane vein (must sõstar, kreek, aroonia, kirss) 14–16°.
Dessertveinid 16–18°.
Toiduga sobitamine
Kleepuvalt magusat kodust õunaveini loomalihaprae juurde rüübates kaotavad nii vein kui ka söök, samamoodi ei klapi omavahel kokku lõikavalt hapu vein ja magus sefiiritort. Kuidas siis valida nii, et maitseksid hästi nii söök kui jook?
Kuna iga veinimeister teeb kas või punasesõstraveini omamoodi ja tulemused ei sarnane üksteisega ka mitte aastate lõikes, siis ei saa absoluutse tõena võtta soovitust
à la õunaveini võtke praekana kõrvale ja vaarikaveini hautatud pardi kõrvale. (Kui jutt on kuivadest veinidest, siis võib neid kooslusi proovida küll.) Pigem on võimalik jagada üldisi näpunäiteid.
Kodune vahuvein, kuiv õunašampanja – aperitiiviks (söögiisu tekitajaks), salati ja eelroogade kõrvale, aga ka prae kõrvale.
Heledad kuivad lauaveinid – õuna-, valgesõstra-, rabarberi-, rohelise tikri, alõtšavein – suupistete, kergete salatite, külmade kalalõikude juurde.
Heledad poolkuivad lauaveinid – õuna-, rabarberi-, valgesõstravein, roosad veinid nagu maasika-rabarberivein – soojade kana- ja kalatoitude kõrvale, muude heledate kastmetega linnulihatoitude juurde.
Punased poolkuivad veinid – maasika-, vaarika-, tikri-, jõhvikavein, punase sõstra segud – sealiha, eri kastmetega loomaliha, pardiprae kõrvale.
Tugevamaitselised kuivad punased/tumedad veinid – mustasõstra-, kirsi-, aroonia-, ploomi-, kree-
gi-, aroonia-, pihlakavein – seltskonnaveinina iseseisvalt nautimiseks, aga ka metsloomaprae ja tumedas kastmes loomaliha kõrvale.
Dessertveinid sobivad näiteks soolase sinihallitusjuustuga, aga ka paljude magustoitudega – õunavein õuna- või kohupiimakoogiga, mustasõstravein marjakoogiga jne.
(Peatükk on pärit Tiina Kuuleri “Koduveini aabitsast”)