BLOGGER TEMPLATES - TWITTER BACKGROUNDS »

Tuesday, February 26, 2013

Appi, ma olen otsustusvõimetu!‏

Iga tähtsusetumgi tegevus nõuab otsustamist. Mida teha lõunaks — riisi või makarone? Milline dress osta tütrele — kas roosa (talle see värv meeldib) või tumesinine (see on praktilisem)? Igal sammul võtad sa vastu mingeid otsuseid, kuigi ei anna sellest endale üldse aru. Kuid meil kõigil on vahel ka raskeid päevi.

Jah, meil kõigil on häid ja halbu päevi — ka otsuseid vastu võttes. Valikut on raskem langetada, kui oled väsinud või millegi pärast mures. Siis tunned end ebakindlalt ning võib juhtuda, et eksid ning kahetsed hiljem.

Otsustamine on keeruline loomult otsustusvõimetute inimeste jaoks. Sama raske on ka … perfektsionistidel. Nad vajavad nii väga ideaalset tulemust, et igasugune pisiasi võib neis tekitada kahtlusi — äkki oleks ikka teine variant parem olnud? Nii võib ka tühise otsuse vastuvõtmine muutuda saatuslikuks valikuks. Hirmust eksida, hakkad otsustamise hetke edasi lükkama. Lähed närvi, kaotad aega ja energiat. Sageli piinad ka teisi, anudes abi. Samas pole tulemustega ikkagi rahul.
Täiesti võimalik, et otsustusvõimetus on seotud mineviku kogemusega. Kui sind tavaliselt aitasid hädast välja hoolitsevad vanemad, siis pole midagi imeks panna, et sa ei usu iseendasse. Sulle näib, et teiste inimeste arvamus on alati sinu omast õigem. Seetõttu tunned end otsust langetades täiesti ebakindlana.
Või siis vastupidi. Vanemad usaldasid sulle tähtsate küsimuste lahendamise — millede üle otsustamine oli sinu jaoks liiga raske — seejärel aga kritiseerisid sind. Selle tulemuseks võib olla, et täiskasvanuna kardad sa otsustada, kuna lapsena olid veendunud, et teed alati valesid valikuid.
Suurenda usku iseendasse! Vahel peitub otsustusvõimetuse taga reaalne poolt- ja vastuargumentide mittetundmine. Sel juhul võiks võtta paberilehe, murda see pooleks ning kirjutada ühele poole üles kõik plussid, teisele — miinused. Nii muutub otsustamine kergemaks.
Kui aga otsustusvõimetuse põhjuseks on vähene enesekindlus, tuleb asuda enesehinnangut tõstma. Mida kindlam sa endas oled, seda enam usud endasse ning seda kergem on otsustada. Et nii sünniks, võid hakata oma saavutuste päevikut pidama, kuhu kirjutad üles kõik, mis sul õnnestub.
Esialgu sa ei näe oma edusamme. Asu siis neid hoolega otsima, pane tähele ka kõige väiksemaid õnnestumisi (naabrinaine kiitis su toalilli). Mida enam positiivsust ja jõudu sa endas leiad, seda kergem on ennast usaldada. Tasub pingutada!
Leia mingid tegevusalad, kus saad hakata treenima otsuste vastuvõtmist. Leia ka need momendid, kus võid kellegi abi paluda. Ega sa ju ometi pea kõike ise tegema.
Oleks hea, kui konkreetses olukorras seletaks keegi, keda sa usaldad, sulle sinu valiku tagajärgi. Lõpliku otsuse pead aga ise langetama. Aja jooksul tunned, et see pole üldsegi hirmus. Kui selgub, et jääd oma valikutega rahule, lisandub ka enesekindlust. Ja siis sa ei vajagi enam nii väga tugevat lähedaste toetust.
Sa ei oska ära ütelda
Abist keeldumine on meist paljudele tõeline probleem. Arvame, et meil pole õigust ära öelda, kui meilt midagi palutakse. Ja seetõttu võtame oma õlgadele langetatud koorma alandlikult vastu, otsekui oleks see kõik täiesti enesestmõistetav.
Kui sa kuulud selliste inimeste kategooriasse, siis on ilmselge, et sul tuleb selle eest kallilt maksta. Keerled kui orav rattas. Sind jälitab tunne, et sa ei suuda oma isiklike asjadega mitte kuidagi toime tulla. Jätad need kõik pärastiseks — ajaks, mil oled lahendanud teiste probleemid.

Millest see tuleb? Endale aru andmata kardame, et keeldudes abist haavame kellegi tundeid, kaotame usalduse. Me ju tahame, et meid armastatakse. See on loomulik. Kuid mõned meist soovivad, et neid armastaksid absoluutselt kõik. Psühholoogid nimetavad seda neurootiliseks armastuse vajaduseks.
Tavaliselt võib ebameeldivaid emotsioone põhjustada vaid see, kes on meile väga tähtis. Kõrvaliste inimeste käitumine meid eriti ei liiguta. Neurootilise armastuse vajaduse puhul on aga inimesele tähtis kõikide suhtumine.
Kui sina kuulud sellesse kategooriasse, siis püüad sa meeleheitlikult kõikidele meeldida, et nende heakskiitu pälvida. Miks küll? Ilmselt on põhjused sinu mitte eriti õnnelikus lapsepõlves. Laps, keda eriti ei armastatud, otsib suuremaks saades sooje tundeid teistelt inimestelt.

Juhtub, et väikest last kiidetakse üksnes edusammude eest. Kui ta aga ei õigusta ootusi, näidatakse välja oma rahulolematust. Laps hakkab tundma, et armastuse peab välja teenima ning edaspidi püüab ta seda tõesti teha.
Sellised inimesed kardavad ära öelda, kuna on arvamusel, et siis kaotavad nad armastuse ja sõpruse. Seetõttu ei keeldu nad mitte kunagi. Ja isegi juhul, kui koguvad julgust ja ütlevadki „ei“, siis ei ole nad sellega mitte kunagi rahul.
Keeldu raskest koormast
Keeldumist saab õppida. Kuid seda peab tegema järk-järgult, väikeste sammude haaval. Sa pead aru saama, et keeldumine ei tähenda kaugeltki seda, et seetõttu sa enam teistele ei meeldi.
Kõigepealt õpi ära ütlema inimestele, kes pole sinu jaoks eriti olulised — naabrile, kolleegile… Isegi kui nad solvuvad, võid sa elada ka ilma nendele meeldimata.
Tee endale selgeks, et sa pole kohustatud end üleni teistele andma. Sul on endal õigus otsustada, kas sa tahad seda või ei. Sul on ka õigus oma isiklikeks tunneteks ja viisideks, kuidas neid väljendada. Seetõttu, kui tunned, et kellegi palvet on raske täita või sulle näib, et sind kasutatakse ära, ütle seda. Teised teevad samuti. Ära karda sinagi.
Samas ei tasu ka üle pingutada. Püüa alati hinnata teiste palveid oma jõudude seisukohast. Sa võid kolleegile ära öelda ning mitte minna temaga poodi. See on tühiasi. Kui ta on aga haige ja palub, et tooksid talle rohtu, siis on keeldumine vägagi inetu žest.
Tegutse leebelt, kuid otsustavalt. Kui sa selliselt toimid, siis ei ole äraütlemine nii hirmus. Kui tunned, et tahad „ei“ öelda, siis lausu sissejuhatuseks mõned heatahtlikud sõnad ning alles seejärel keeldu.
Selline äraütlemine sisaldab kolme elementi: esiteks on meeldiv märkus, et adressaat ei tunneks end solvununa, teiseks tuleb keeldumine ise ja kolmandaks — äraütlemise põhjus. Tänu sellele „komplektile“ ei tunne vestluskaaslane end solvatuna. Kui aga millegipärast on võimatu ära öelda, võid lisada palvele juurde omad tingimused.

Naistekas
26. jaanuar 2011

Friday, February 22, 2013

INIMESES PEAB KÕIK PUHAS OLEMA


Keele puhastamine

Mitte kõik ei tea, et toidujäägid roiskuvad keele juurel. Isegi sagedamini kui maohaigused, põhjustavad need toidujäägid suus halba hingeõhku. Keele haiguslik seisund võib olla ka teiste haiguste põhjuseks, seepärast on keele puhastamine sama vajalik kui hammaste pesemine ja suu loputamine.
Keele seisundi põhjal diagnoositakse paljusid seedetrakti haigusi. Kui keele eest ei kanta hoolt, siis mõjub see negatiivselt seedekulgla seisundile.
Keele juurele koguneb lima, mis tuleb eemaldada. Lima eemaldamist võib teha hõbelusikaga. Võib teha ka nii: kolm sõrme : nimetis-, keskmine ja nimetu – panna kokku, panna nende ümber side või marli ja puhastada katt keelelt, alustades keele juurelt tagant poolt ettepoole.
Seejärel pöidla pehme otsaga suruda suulaele (võib õrnalt surudes vedada mööda suulage kuni hammasteni). Eralduv lima tuleb välja sülitada. See on hea kõhunäärmele.

Terves Kehas terve Vaim

Sageli me mõtleme, et meie peenkehad ja füüsiline keha on mõneti erinevad asjad. Paljud kirjatükid vaimse arengu teemal eraldavad vaimu ja keha. Kehale omistatakse haigused ja jõuetus. Vaimule omistatakse kättesaamatud kõrgused ja võim. Kuid ilma hea kehata ei saa olla head vaimu. Ega asjata ei öelda, et "terves kehas terve vaim".
Tuleb välja, et rakud, koed ja meie füüsilise keha mitmesugused osad vastutavad informatsiooni säilitamise eest kõigest sellest, mis toimub meie mittefüüsilise maailmaga. Rakud peavad meeles emotsioone ja mõtteid, säilitavad seda informatsiooni, mille meie oleme ammu unustanud. Nad mäletavad isegi meie peenkeha rännakuid. Iga selline mälestus säilitatake täiesti erinevas kohas, meie energeetilise keha piirkonnas ja selline informatsioon mõjutab märgatavalt meie füüsilist seisundit.
Võite ainult ette kujutada, mis toimub südame piirkonnas, kui inimene ei ole rahul kõige toimuvaga ja on vihane kogu maailma peale. Tekivad energeetilised ummistused, mis takistavad energia vaba liikumist, mis omakorda põhjustab haiguslikke kroonilisi protsesse. Need energeetilised ummistused ongi haiguste põjustajad.
Selleks, et sellised ummistused likvideerida, tuleb võtta sooja dussi või pesta veega ning mõttes puhastada blokeeritud kohad päeva jooksul kogunenud saastast. Vees sisalduv peenenergia ja mõte aitavad meie kehal ebamugavast  minevikust lahti saada, eemaldades  negatiivse energia ja informatsiooni füüsiliselt kehalt .
Kui olete õhtul dussi all, ärge unustage puhastada teie energeetilise keha saladusi säilitavaid erilisi kohti. Sellest sõltub otseselt ka teie füüsiline tervis.
Tahan lisada, et on soovitav pesta keha igal õhtul ja õpetada seda ka lastele ja lastetastele ning mida varem, seda parem. Uni on rahulikum ja hommik rõõmsam ja järgmine pärev energilisem. Vesi ja positiivne mõte eemaldavad kogu möödunud päeva negatiivsuse.




A.L. Tsizevski (1924) ideid inimeste haiguste sõltuvusest Päikese energeetilisest aktiivsusest, mis jäid aastakümneteks unustusse, teadvustatakse viimasel ajal üha sagedamini. Konkreetsete ravitehnoloogiatega, mille hulka kuuluvad eelkõige bioenergoteraapia ja hirudoenergoteraapia, tõestatakse seda jätkuvalt. A.L. Tsizevski tööd ärgitasid avama esoteeriliste teadmiste seda osa, mis käsitleb inimese kohta ja rolli Universumis, sundisid vaatlema inimese energosüsteemi mitte ainult kui jõudu, mis reguleerib energiavahetust ja teisi vahetuseliike, vaid ka kui ideaalset "kompuutrit” tervise juhtimiseks.
Vastavalt eksperimentaalsetele tõestusele, võtab närvikude valguse kvanti vastu kui ärritajat. Impulss antakse edasi mööda kogu närvikiudu. Need matrjalid kinnitavad, et
inimese ja Univeresumi vahel on energeetiline side.  Perifeerne ja tsentraalsne närvisüsteem jaotatakse energia ”transpordimagistraalideks” e kehasisesteks teedeks. Energosüsteemile omistati juhtiv koht homeostaasi reguleerimismehhanismide hierarhias.
Ettekujutus energosüsteemist kui difuussest, kindlalt piiritlemata ja funktsionaalse jooniseta protsessist, kui põhilisest vahetusest, on  muutunud ja on omandanud süsteemsuse. Tekib teadmine, et tänu kanalitele (meridiaanidele) on  võimalus muuta füüsilise tervise näitajaid. Mõjutades erinevate võtetega bioloogiliselt aktiivseid punkte, saame  tunnistust sellest, et organismis on energeetiline konstruktsioon, mis juhib elutegevust ja on siduv lüli inimese ja Universumi vahel.
Teadmiste valdkond, millest rääkima hakkame, koosneb nii teaduslikult tõestatud materjalidest kui ka esoteerilistest (salajastest, sisemistest) eeldustest, millel on otsene seos esitatava teemaga. Selline sümbioos ei peaks tänapäeval kedagi hämmastama, sest tänu strateegilise füüsika jõupingutustele on mittefüüsikaline (metafüüsiline) reaalsus, kaasaarvatud mõtted ja emotsioonid, mittemateriaalsest sfäärist ümber orienteerunud peenmateriaalsesse, energeetiliselt sõltuvasse sfääri.
Füüsilises plaanis kehastunud inimesel on seitse keTšakrad läbivad kõiki inimese peenkehi, täites peenmateriaalsete tundeorganite rolli ja tegeldes energia diferentseerimise ja jaotamisega. Bioenergoteraapia valdkonnas töötavate spetsialistide sõnul dubleerivad vähemtähtsad energiakeskused põhitšakrate tööd ka teistes kehapiirkondades, mis on korduvalt leidnud kinnitust kliinilisel tasemel kaanide panemisel nahale nende teisejärguliste energiakeskuste projektsiooni piirkonnas.

Tšakra tähendab sanskriti keeles "ratas". Inimese keha "sõidab" seitsmel ratta (peamisel rattal). On kindlaks tehtud, et tšakrad sulevad energiavood küll päripäeva, küll vastupäeva, olenevalt funktsioneerimise tingimustest. See tähendab, et nad pöörlevad sarnaselt ventilaatorile, mis sundventilatsiooni puhul kord tõmbab õhku sisse, kord ajab välja. Kõigile on hästi teada, mis toimub siis kui ventilaatorid lõpetavad või aeglustavad oma töö: ruumis tõuseb või jääb samale tasemele kahjulike ainete kontsentratsioon. Sama ilmneb energiasüsteemis, kui tšakrad blokeeruvad – defektse tšakra kontrollitavates anatoomilistes struktuurides tekib energianälg. Hiina meditsiini üks reeglest ütlebki: "Kui peatub energia – peatub ka veri."
Sellisel juhul võib aidata ainult "energeetiline tõmbetuul", seisaku ja ummistuste likvideerimine peamistes kanalites, nendes energiavoogude taastamine. Seejuures taanduvad mõningal määral nii põhi- kui ka kaasnevad haigused, kuna kõik patofüsioloogilised reaktsioonid terves organismis on seoses energeetiliste kanalitega, mööda mida liigub energia – umbes nii nagu selja- ja peaaju süsteemis liigub vedelik. Maksab vaid patoloogilisest ahelast eemaldada kas või üksainus lüli, kui hakkavad rehabiliteeruma ka teised patoloogilise defektse ringi osalised.
Arvatakse, et tšakrate kaudu projetseeritakse füüsilisele kehale signaalid Elu Allikast, vajaduse korral toimub nagu virtuaalsete skeemide paikamine energeetilise jootekolbi abil. Seda, et kogu looduse loomele on perioodiliselt vaja jooksvat remonti, kinnitab mägede hävimine, pinnase erosioon, kõrbe pealetung jne., mis toimub arvatavasti virtuaalsete matriitsite nõrgenemise tulemusel, mis korrodeeruvad liigse energiahulga tõttu (summaarsed doosid), mida pumpab meie jalgealusesse maasse inimeste ebaratsionaalne tegevus.
Energia ülekandmine iga peenkeha sees tšakralt tšakrale toimub mööda energiakanaleid, mis paknevad piki selgroogu ja skelettiha:

Iga tšakra võib töötada kahes reziimis: horisontaalses, võttes vastu, omandades, jaotades ja kiirates väljapoole endoenergiat, ja vertikaalses, võttes vastu ülevalt ja alt (pealaest, õndraluust) tulevat energiavoogu.
Vastavalt indo-tiibeti traditsioonile, ei koosne inimese energiasüsteem ainult tšakratest, vaid ka kanalitest-mediaanidest, mis suhtlevad nahaga bioloogiliselt aktiivsete punktide kaudu.
Tšakrate koonuste tippudes asuvad energia komandokeskused - padmad, mille mõjutamisel kaani, mesilase või mõne muu bioenergeetilise allikaga, on võimalik muuta tervisenäitajaid etteantud suunas, loomulikult, kui mõjutamine on konkreetse inimese suhtes rangelt doseeritud.

Igal tšakral on täiesti kindlalt fikseeritud anatoomiline asukoht ja ainult temale omased funktsionaalsed karakteristikud: vibratsiooni sagedus, mantra (silp, mille hääldamine võimaldab tšakrat arendada),  helikõrgus, ja värv. Vastavalt ka tšakrate omaduste mõjutamine eraldi parameetritega mõjutavad ka inimese tervist, s.t. et energiakeskuste üksikute osiste abil on võimalik juhtida tervise olekut. Iga tšakra kontrollib konkreetsete organite ja süsteemide funktsiooni, teatud ilminguid psüühikas. Samal ajal võib erinevate tereviserikete põhjal aru saada, kui tšakrate töö on häiritud.
Näiteks, võib täiesti konkreetseid tervisenäitajaid mõjutada värvide abil.
Punane värv erutab närvisüsteemi, stimuleerib tundlikkust, aktiviseerib vereringesüsteemi tööd, aitab infektsioonihaiguste ravil ning radiatsiooniravi ja põletuste puhul. Punane aniliinvärv (fuksiin) tasakaalustab emotsioone, normaliseerib vererõhku, stimuleerib neerude ja neerupealsete tööd oma värviga. Helepunane (purpurpunane) värv stimuleerib samuti neerude ja neerupealsete tööd, tõstab emotsionaalset taset, aktiviseerib suguorganite tööd, tõstab vererõhku.
Oranz värv soodustab kopsude ja bronhide (kopsutorude) tervenemist, stimuleerib kilpnäärme ja mao tööd, vähendab veresoonte spasme ja lihaste krampe, soodustab luude kasvu.
Kollane värv stimuleerib lümfisüsteemi tööd, samuti ka seedimist ja võimendab hormoonide produktsiooni.
Sinisel värvil on vähivastased omadused.
Sellisel moel ning samuti tšakraid teiste parameetritega mõjutades ( sageduste diapasooniga, mantraga, oktaaviga) on võimalik muuta tervise seisundit. Siit tuleneb värviravi, ravimine muusikaga jn.

Inimene on energiakeskuste kaudu seotud kogu Universumiga. Tšakrate normaalse töötamise ning karma- või pärilik-füüsiliste haiguste puudumise korral on inimene täiesti terve ja looduse kaitse all. Kui energeetilised kontaktid on häiritud, siis tekivad haigused: inimene on vastuvõtlik teiste inimeste mõjule (nõidus, kaetamine, sõnumine, needus, vampiiride toime) ja võib ise muutuda energiavampiiriks. Energia, mida inimene saab väliskeskkonnast tšakrate kaudu, kuid samuti ka õhu, vee ja toidu kaudu, kontsentreerub passiivses, "uinuvas" olekus.
Kui biovälja seisund on normaalne, siis koonusesarnased keerislehtrid pöörlevad kellaosuti suunas vastava vibratsiooni sagedusega, energia läheb vabalt energiakeskustesse, kõik organid ja süsteemid funktsioneerivad füsioloogilises reziimis ja inimese areng toimub füüsilises plaanis läbi kolme alumise tšakra, kuid vaimses plaanis – läbi kolme ülemise. Keskmine, neljas tšakra annab energiat inimese arenguks astraalses plaanis. Mida rohkem on inimeses energiat, seda tervem ta on. Tasakaalu häirumine või energia juurdevoolu blokeerumine põhjustab haigusi.
Kõige sagedamini areneb haigus, kui energiavahetus väliskeskkonnaga on häiritud: bioväljas tekivad energeetilised "ummistused" ja ümbritsevast keskkonnast ei tule küllaldaselt energiat, energiavoogude tsirkulatsioon keha sees on häiritud, mille tulemuseks ongi funktsiooni rike.
Kui normaliseerida biovälja funktsioonid, siis terveneb inimene kiiremini.

Blokeeringu mahavõtmiseks tšakrates ja kanalites kasutatakse mitmesuguseid võtteid, millest kõige efektiivsem on hirudoteraapia, mis kasutab peale kaanisekreedi fermentide universaalse komplekti veel ka meditsiinilise kaani energeetilisust. Teised energiavahetuse meetodid on vähem stabiilsed. On kindlaks tehtud, et peale ekstrasensoorikat on tšakrate läbitavad 3 – 4 päeva, kuid peale hirudoteraapiat – 6 – 7 kuud.
Hirudoteraapia võib taastada inimese nii füüsilise kui ka energeetilise keha funktsioonid, millest üks – mõtte mentaalne keha – väljub kõigi teiste kehade piiridest, tal on munakujuline vorm ja moodustab helendava aura, milles on nähtavad mõttevormid erineva ereduse ja konfiguratsiooniga tompude näol. Mõnikord aetakse segamini mõisted "bioväli" ja "aura". Bioväli on inimese energeetiline keha, mis on osa Maa energiaväljast. See asub nii füüsiliselt kehastunud kehas kui väljub ka tema raamidest. Aura on osa inimese bioväljast, mis väljub tema füüsilise keha raamidest. Ikoonidel kujutatakse oreooli, nimbust pühakute pea ümber. See ongi aura tinglik kujutamine. Tegelikult on inimese aura munakujuline, ellipsoidse vormiga ja ümbritseb kogu keha. Inimene on nagu munakoore sees ja kui rääkida pea aurast, siis on n&uum l;ri ots kõrvalestade tasandil ja terav ots – peast kõrgemal, ühinedes kogu kehale ühise ellipsi ülemise kupliga.

Oma raamatus "Bioväli – ravija" dešifreerib J.A. Trepakov aura vätrvipaletti järgmiselt:
- tulipunane – tundlikkus ja loomalik kirg; punane erepunaste sähvatuste kujul – robustne - - -meeleline armastus; tume-vaarikavärv – ülev armastus; tulipunane – intellekt, mida kasutatakse egoistlikel eesmärkidel, musta maagia tunnus; punakaspruun – ihnus, ahnus;
- erkoranz – uhkus, auahnus; tumekollane – intellekt; helekollane – kõrgema taseme

intellekt; kuldkollane – kõrged vaimuanded;
- erkroheline – kannatlikkus, kohanemisvõimelisus, takt, viisakus, elutarkus; määrdunud-
roheline – armukadedus, roheline punaste triipudega – raev; mustjas-roheline – pettus;
- helesinine – vaimsus; tumesinine – religioossus, emotsioonis; eresinine – altruism,
religioossus;
- erelilla – religioossed kavatsused; tihe-lilla – altruism kõrgete vaimsete omaduste foonil;
- helehall – egoism; kuhtunud tooni hall – hirm, õudus;
- must – vihkamine, õelus, kättemaksuiha.
Toodud andmete põhjal võib kaudsete tundemärkide järgi eristada konkreetse inimese aura.
Muide, veidi tšakrate värvi karakteristikutest. Iga tšakra energial on ainult talle omane värv, mis peegeldab energiakeskuste sageduslikke iseärasusi – mõned ekstrasensid näevad seda. Tšakrate värvus õndraluust kuni kiiruni vastab vikerkaare spektrile ja muutub järjekindlalt: punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – lilla. See on veel üks viide nii elavate kui ka mitteelavate universumi objektide energeetilise olemuse standardsetele karakteristikutele, kõige ja kõigi reguleerimise standardsetele mehhanismidele. Värviravi toetub just sellele fenomenile.
Kui järgida vana-slaavi transkriptsiooni, siis esimest tšakrat nimetatakse Juureks, teist Sigimikuks, kolmandat - Kõhuks , neljandat – Südameks, viiendat - Kõriks , kuuendat – Laubaks, seitmendat – Allikaks.
Esimene tsakra – Juur (Muladhra). Värv – punane, neli kroonlehte. Ruudu sees on kolmnurk: elevant, elevandi seljas lamab madu Kundalini, kes on keerdunud 3,5 kordsesse rõngasse. Oma peaga suleb ta inimese keha peamise kanali Sušumna. Vasakult läheb kanal Ida, paremalt – Pingala.
Juur kontrollib liikumisorganeid. Selliseid haigusi, nagu alajäsemete halvatus, laste tserebraalne halvatus, neuralgiad ja teised sellega seotud luustiku ja lihastiku haigused. Esimese tšakra anatoomilina projektsioon – õndraluu. Temalt suundub kiir suguorganitele.
Esimeselt tšakralt läheb energia teisele tšakrale – Sigimikule (Svadhisthana). Ta on oranži värvi. Anatoomiline projektsioon – eesnääre meestel ja munasarjad naistel. Projektsioon nahapinnal – kõhul naba ja kubemepiirkonna vahel ning kolmanda ristluu lüli kohal. Selle tšakra abil saab juhtida suguenergiat ja sigimist. Sellega on seotud ka vampirism. Meeste ja naiste viljatus on samuti selle tšakraga seotud. Sellest tšakrast väljub ka loomeenergia.
Selles tasandis asuvad kõigi tšakrate väljapääsud, nende täpsed peenmateriaalsed koopiad. See energiakeskus on tihenenud astraali baas, emotsionaalse tegevuse peamine keskus nn. "madal süda". Teine tšakra koordineerib kõiki sisenevaid ja väljuvaid teid inimese eeterlikul kehal, läbi eeterliku matriitsi kontrollib kõigi siseorganite funktsiooni. Aktsent – seksuaalne funktsionaalsus. Sigimik kindlustab kehastunud inimese üldise koordineerimise selles maailmas kus ta elab, peegeldab kuuendat tšakrat.
Kolmas tšakra - Kõht (Manipura), füüsilise energia tšakra. Kollane värv. Asub kaks sõrme ülevalpool naba. Anatoomiline substraat – päikesepõimik. Projektsioon selgrool – viies selroolüli . Kõik kõhukoopa organite haigused – gastriit, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavand, haavandiline jämesoolepõletik, maksa ja kõhunäärme haigused – on mingil määral tingitud selle tšakra seisundist. Rasedus provotseerib sageli kolmanda tšakra allalangemise. Siit tuleneb ka täidlus, krooniline kõhukinnisus, mis näitab, et Manipura on alla vajunud. Reeglina näitab kõhulahtisus, et tšakra on nihkunud üles. Kõht on elu sõltumatute astraalenergiate keskus.
Ruumiliselt on orienteeritud Planeedi aurale või Päikese aurale, mis kindlustab

eluenergia juurdevoolu nendelt planeetidelt ja tähtedelt, sõltuvuse millest määrab ära inimese sünnihetk.
Normaalselt arenenud kolmanda tšakrata ei ole elu meie maailmas võimaliik või on füüsiliselt ja psüholoogiliselt äärmiselt keeruline. Tasub see tšakra vaid osaliselt "kinni keerata" – ja inimene muutub tahtmatult energiavampiiriks või isegi sureb. Selle tšakra blokeerimine nõiduse ja teiste sihipäraste maagiliste operatsioonide abil toob nende operatsioonide täideviijale kõige raskema karma vastutuse, nagu katse eest inkarnatsioonis elu katkestada (tapmiskatse, kui väljendada maiste seaduste järgi). Praegu ei lükku karma vastutus enam mingisse määramatusse tuleviku ümbersündi, nagu see toimus meie tsivilisatsiooni eksisteerimise varasematel aastatuhandetel, vaid toimub vahetult praeguse maapealse elu jooksul, mõne aasta pärast, kuid mõnikord isegi kuude või nädalate jooksul. Kaugeltki mitte iga inimene ei oska seostada põhjus t ja tagajärge, eraldades need oma tajudes mitmeks erinevaks "tükiks" ning seetõttu ei mõista "saatuse löökide" päritolu.
Neljas tsakra - Süda (Anahata), südametšakra. Kaks kolmnurka on asetatud teineteise peale Taaveti tähe kujuliselt, mis sümboliseerib nais- ja meesalget. Värv – roheline. Projektsioon selgroolülil – neljas rinnalüli. See tšakra kontrollib inimese kolme südame tööd: verepumba, mis asub rinnakorvi vasakus pooles; energeetilise südame, hinge keskuse, mis asetseb diafragma kuplil ja mis projitseerub rinnakul natuke ülevalpool mõõkjätke kinnitumise kohta; lümfaatilise, mis projitseerub parema abaluu alla.
Südametšakra on avatud ja väga suur just headel inimestel, kes sagedamini kui teised kannatavad südame-veresoonkonnahaiguste käes, sest rikuvad universumi seadust: kõigiga ei ole lubatud hea olla, kõigile ei tohi head teha, vaid ainult neile, kes seda väärivad. On lubatud ravida ainult neid, kes on kannatuste hinnaga on teadvustanud oma haiguse (põhjuse) ja raviprotsessis puhastunud. Kui haige ei ole suutnud seda iseseisvalt teha, peab arst tegelema tema hingelise puhastamisega, aitama tal ümber orienteeruda nii sootsiumis kui ka universumis. Alles seejärel, peale vaimsuse taastumist, võib ravivõtted suunata soomale (organismi kehale) , kehaliste konfliktide likvideerimisele , ilma riskita , et arstile langeks negatiivne energia.
Seega, nagu juba Platon on öelnud: "On rumalus püüda ravida keha enne kui on ravitud hinge." Hoida oma südant – see tähendab hoida Anahata-tšakrat ja vastupidi. Ükskõik mis maailmas ka ei toimuks – kõik ikka paremuse suunas. Mitte kurvastada, mitte solvuda – need on hingelise tasakaalu peamised tingimused. Neljanda tšakra "südamlikkust" ei maksaks hinnata kui verd mööda veresooni pumpava füüsilise südame esindust. See tšakra asetseb topoloogiliselt selle organi kõrval, mida me oleme harjunud nimetama südameks. Ta on keskne.

Süda vastutab elu jooksul otsuste tegemise eest. Selles ei ole ta aruandekohustuslik, kuid tunneb üleval- ja allpoolasetsevate energiakeskuste, s.t. vaimse ja loomaliku poole poolt pidevat mõjutamist. Seejuures kasutab viimane (sisemise "saatana" lokaalne analoog) aktiivset pressingut, surudes peale oma otsuste variante madalate emotsioonide kaudu: agressioon, hirm, iharus ja kirg, kasuahnus, auahnus jne.
Vaimne külg (sisemise "ingli" lokaalne analoog) ei avalda neljandale tšakrale mitte mingit survet ning püüab ainult lubatavuse piires läbi südametunnistuse ja südame hääle suunata kehastunud inimest õigele teele. Veelgi enam – ülevale otsusele peab psühholoogiline olend jõudma ise, teadlikult ja sihikindlalt. Selleks peab ta transformeerima oma loomaliku aspekti, muutes ta saatanast inimesesarnaseks, mis lubab sellel olendil ja uuenenud loomalikul aspektil taasühineda ja tõusta koos vaimsuse järgmisele astmele.

Südame energia paigutub ümber viiendasse tšakrasse – Kõri (Višudha) kõri tšakrasse. Ta asub veidi ülalpool kägiauku. Projektsioon selgrool – esimene rinnakulüli. Värv – helesinine. Anatoomiline substraat – kilpnääre. Sümbol – kolmnurk, mille tipp on allapoole pööratud, kolmnurga sees on ring. See on Egiptuse templite sümbol, mille Atlantis sai universumist. Višudha on naise armastuse keskus. Kui naisel kõri soojeneb, siis see tähendab, et ta on armunud. See on puhta mõistuse energiakeskus või maailmaruumi mõistuse keskus, mida ei maksaks segi ajada mõituse kui aktiivselt funktsioneeriva ilmutatud teadvuse suurusega. Esoteerikas nimetatakse seda tšakrat puhtaks Manassiks.
Viies tšakra võtab vastu ja saadab mõttemateeriat. Teadvuses võib ta ilmneda episoodiliselt intuitiivsete vaimuvälgatustena. Peamiste tšakrate süsteemis on viies tšakra nagu üleminekuväli psühhiloogilise olendi ja vaimse sfääri vahel. Ega tema huvide sfääris ei ole ilmaasjata esoteerilise tajumise võimed ja looming, sotsiaalsed ilmingud ja intuitsioon, bronhiaal- ja hääleaparaadi kontroll, kopsud, neel, söögitoru, kilpnääre ja parakilpnääre.
Kõri energia läheb edasi kuuendasse tšakrasse - Laup (Adžna), "kolmas silm". Värv – sinine. Sümbol – kolmnurk, mille tipp on allapoole pööratud. Kaks kroonlehte. Asub kulmude vahel, punktis In-tan. Projektsioon selgrool – kolmas kaelalüli. Anatoomiline substraat – hüpofüüs. Lühinägelikkus tuleneb sellest tšakrast, tema tegevusfääris on samuti peaaju tüviosa, vasak silm, kuulmisorgan, ninakäigud, intellekt, mõtlemine, tahte ilmingud. Esoteerikas nimetatakse kuuendat tšakrat toaks "perekonnaseisuametiks", kus ühinevad Vaim ja Hing. Siin paikneb ka inkarnatsiooni kõrge süda, absoluutse armastuse keskaspekt, armastus Looja vastu. Üks kuuenda tšakra osa koordineerib inimese psüühilist tegevust. Ei ole välistatud, et Adžna reguleerib otseselt mitmeid peaaju struktuure: hüpotalaamus, hüpofüüs.
Veel üht kuuenda tšakra osa tuntakse kui "kolmandat silma". See "projektsioonilamp" on järjestikku ja paralleelselt seotud iga peamise ja mõne teisejärgulise tšakraga. "Kolmanda silmaga" seotud avatud tšakra annab selgeltnägemise efekti, millele kindlasti eelneb ühe alumise tšakra avanemine, kõige sagedamini teise, kolmanda või neljanda, vahest ka viienda. Kuuendale ja seitsmendale energiakeskusele mingit "kolmandat silma" vaja ei ole, sest neil on oma isiklik "silm". Näiteks seitsmendal tšakral loendatakse neid kuni tuhat. Umbes sama kehtib ka viienda tšakra suhtes, kuid Višudha on "ülemineku tsoon" ja "kolmas silm" võib funktsioneerida temaga paaris .
Seitsmes tsakra- Allikas (Sahasrara), tuhandeõieline lootos. Värv – lilla. On lokaliseerunud kiiruluul, kiiruluu õmbluse ja väliseid kuulmekäike ühendava kujuteldava joone ristumispunktis kinnikasvanud allika piirkonnas. Vastutab tähelepanu, mõtlemise ja kõne eest. Kontrollib ajukoort , paremat silma, kõrgemaid psüühilisi, vaimseid ja intuitiivseid ilminguid. On seotud epifüüsiga.
Igal inimesel on kolm "mina": tõeline, isiksuslik ja superego. Igaühel on teisik. Teise "minaga" on inimene seotud kaheksanda tšakra kaudu, mis asub peast 15 cm kõrgusel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et värvidominantide rida punasest lillani on evolutsiooniline positiiv. Kuid igal inimesel on oma iseärasused, oma lähenemine ettemääratud saatuse realiseerimisele: kellele on unistuste piir helesinine värv, kellele kollane, aga neile, keda taevas eriliselt soosib, on ka lilla saavutatav. Igaühel formeerub aura konkreetsel alusel. Konkureerivad erinevate tšakrate dominandid, võidavad nende keskuste värvid, millel on suurem energiamahukus. Viimane sõltub sellest, kui aktiivselt pumpab neljas tšakra seda võimsust teistesse energiakeskustesse.
Mantrad soodustavad sisenemist sellesse sageduste diapasooni, milles töötab üks või teine tšakra. Muusikaheli vibreerimise kindlas diapasoonis asendab mingil määral ühe või teise tšakra vibreerimist, ja juba viimasest läheb impulss kontrollitavatele organitele – umbes sellisena võib ette kujutada tšakrate kaudu mittespetsiifiliste mõjutuste abil (muusika, värv, hirudoteraapia jne.) tervenemise mehhanismi. Muide, esitatud materjalide kontekstis tuleks ülesloetletud toimeid hinnata kui spetsiifilisi inimese energiasüsteemi suhtes.
Vasakule või paremale poole pöörlevad tšakrad võivad osutada kas haigusele või energiavahetuse tüübile (vasakule või paremale pöörlevad .... spiraalid) või inimese geneetiliselt determineeritud orientatsioonile universumi energiasüsteemis või inimese seotusele ühe või teise planeediga – kõik see tuleb lahti mõtestada ja võimaluste piires eksperimentaalselt tõestada.
Tšakratele dominantide ja aura värvi valimisel ei sõltu mitte kõik inimesest endast. Õigemini öeldes – ei sõltu selles asjas inimesest mitte midagi, kuna see on Jumala tahe. Inimene võib kas ülevaltpoolt ettemääratu alandlikult vastu võtta või sellele vastu hakata ja isemeelitseda ning sellega om saatuse realiseerumise tulevastesse reinkarnatsioonidesse edasi lükata.

Tšakrad, tšžen-tszju punktid, bioloogiliselt aktiivsed punktid – need kõik on informatsioni organismi sisekeskkonda sisseviimise teed energiasüsteemi parameetrite kaudu. Kuid organismi funktsioonide häirumise korral tuleb informatsiooni sisestada hierarhiliselt ja täpsel aadressil, mitte aga nii korrapäratult, kui seda kaasajal tehakse refleksoteraapia sildi all.
Energiasüsteemi ilmumine inimese teiste süsteemide seas mitte ainult võrdõigusliku osalisena, vaid ka funktsioonide peamise juhtijana, süsteemi loova faktorina, selgitab rakkude ja organismide katkematut sidet sise- ja väliskeskkonnaga, iseloomustab inimest kui avatud süsteemi, mis vahetab väliskeskkonnaga energiat ja mateeriat. Energiat reguleerivate mõjude arvestus annab kontseptsioonile kliinilise kõla. Kontseptsioon räägib sellest, et tulevase tulemuse parameetrid kindlaksmääratud mudeli kujul formeeruvad varem kui tuleb tulemus ise ja et vajalik lõpptulemus luuakse komponentide valikulisel (on fikseeritud suunaga saamaks antud tulemust) vastastikusel tegevusel.
Eeldused, mis osutavad energiasüsteemi olemasolule inimesel, ei ilmunud ei eksperimendis ega ka kliinikus ootamatult. Teadlased on põhjendanud immuniteedi ja rakulise diferentseerumise elektromagneetilise olemuse.
Olgu öeldud, et kaanide kliinilist fenomeni ei õnnestu seletada energeetilisi mehhanisme
kaasamata. Ka tervise tasandid arutatakse kaasajal läbi mitte ainult rahalis-materiaalsest ja füüsilisest aspektist lähtudes, vaid võetakse arvesse ka energeetiline, psühho-emotsionaalne, intellektuaalne ja informatsioonivälja tervis. Kuid kliiniline meditsiin tunnistab seni ainult tervise füüsilist tasandit, suunates kõik oma jõupingutused inimese somaatiliste parameetrite taastamisele.

Kaasaegse meditsiini ees seisavad ülesanded - esiteks, leida vahendeid, mõjutamaks energiasüsteemi parameetreid ja sel moel efektiivsemalt mõjutada tervist, ja teiseks, valmistada ette spetsialiste, kes valdaksid energiat korrigeerivaid meetodeid.
Selliste meetodite seas on tuntud refleksoteraapia ja bioenergoteraapia. Kuid on selgunud, et reflekso- ja bioterapeudina saavad efektiivselt töötad ainult need spetsialistid, kellel on üleloomulikke võimeid, eelkõige tugevad looduslikud energeetilised karakteristikud,
mistõttu ei ole võimalik neid meetodeid laialdaselt praktikasse juurutada.
Seoses elanikkonna seas suureneva nõudlusega sellise meditsiiniteenuse järele, on märgata tendentsi mitmesuguse aparatuuri tootmisele, mille abil mõjutatakse patsientide peenmateriaalset sfääri, mis annab põhjust nimetada sellist ravi kvantteraapiaks. Reeglina on kvantteraapia tulemused palju paremad kui mingeid teisi füsioteraapia-aparaate kasutades. Võrreldes teiste tehnokraatlike meetoditega, on kvantteraapia kliinilises meditsiinis samm edasi, kuna mõjutab iga haiguse arengu patogeenset etappi, energiasüsteemi struktuure.
Kuid oleks otstarbekas arvesse võtta, et antud situatsioonis toimub naturaalsete mõjutamismeetodite (reflekso-, bioenergo-) vahetus mittenaturaalsete vastu, mis sekkuvad jämedalt kõigile bioloogilistele objektidele omaste sageduste looduslikku diapasooni, moonutades nende vibratsioonilist olemust. Teiste sõnadega, ettevaatlikult viiakse ellu tervendamise ideede osavalt maskeeritud labastamist tervikliku organismi tasemel, kui viimase all mõista inimese kolmesugust struktuuri – Vaim, Hing ja Keha. Inimest kodeeritakse teise inimese poolt väljamõeldud programmi järgi, selle asemel, et omandada Looja poolt ettemääratu ja võtta vastu Tema programmi elemendid looduslikes vahendites.
Kuid on olemas looduslikud retseptuurid, mis võivad taastada haige energeetika inimesele vajalikus kiirgusrežiimis, milles töötavad tema enda süsteemid ja organid. Selliste vahendite hulgas paistab universaalse terapeutilise efektiga silma kaan, kuna ta ei sisalda ainult energiat, vaid ka fermentide komplekti, mille abil korrigeerib nii füüsilise kui ka peenkeha häireid, laiendades oma mõju välja tasandini, vaimsuse sfäärini, mille füüsilise (peenmateriaalse) olemuse on kaasaegse teadus tõestanud.
Vaatleme kas või pealiskaudselt kaani energiat korrigeerivaid eeliseid võrreldes sellise laialt levinud energiasüsteemi mõjutava meetodiga nagu nõelravi. Mõlemal juhul viiakse ravi läbi ühe joonise järgi. Kuid nõelravi puhul on vaja pimesi, puht intuitiivselt tabada energiakanalit, punkteerides nahka bioloogiliselt aktiivse punkti piirkonnas ja suunates sealjuures nõela vertikaalselt või kindla nurga all rangelt etteantud sügavusele, mis on erinevate punktide puhul erinev.Milline intuitsioon ja taktiilne tunlikkus peab arstil küll olema, et sellise primitiivse tehnikaga suuta nõelaga siseneda ummistunud energiakanalisse?!
On selge, et ainult harukordsed võimed lubavad enam-vähem rahuldavaid ravitulemusi
saavutada. Aga igale bioloogiliselt aktiivsele punktile omased individuaalsed karakteristikud, mis on tingitud konkreetse patsiendi geneetilisest ja patofüsioloogilisest arengust? Aga isiksuse energeetiliste parameetrite ja metalli, mis torgatakse selle isiksuse sisse, justkui ravi eesmärgil, sobimatus? Lõvi – kuld, Vähk – hõbe, Kalad – tina jne. Ühesõnaga, arvutu hulk arvestamata faktoreid, mis tihti muudab mõttetuks nõelravi tulemused eriti veel selle ravisuuna massilise vaimustuse tingimustes, kui on välja ilmunud terve armee ebakompetentseid spetsialiste, kes arvavad olevat leidnud "kullasoone".
Kaan, kui ta on asetatud bioloogiliselt aktiivsele punktile, pumpab energiakanalid oma fermentide ja energiaga läbi seal, kus nad tegelikult kulgevad. Mitte jõupositsioonilt, kus arst torkab läbi selles suunas, mille arvab õige olevat, vaid mitteagressiivselt, füsioloogiliselt, täielikus kooskõlas angioarhitektoonika ja siserõhuga. Tähtis on ka energeetiliste voogude bifurkatsiooni variant, kui magistraalkanalites ja meridiaanides tekivad ummistused ja energia on sunnitud kulgema mööda hargnenud kõrvalteid. Sellistel juhtudel leiab kaanienergia eksimatult üles ja pumpab läbi need patofüsioloogilised teed ning taastab magistraalsete kanalite läbitavuse, likvideerib ummistused , muidugi, kui see on veel võimalik Ühesõnaga, hirudoinformatsiooniline teraapia on meetod, mida kasutatakse massiliselt, mis on jõukohane igale spetsialistile, kes on ära õppinud 15 – 20 kaanide panemise punkti ja kes ei karda kaani kätte võtta.

Reeglina kasutatakse energorehabilitatsiooni eesmärgil kompleksi looduslikke meetodeid, millest paljud võimendavad hirudoteraapia efekti, sulgedes ühtedele või teistele kompleksi osadele kättesaamatud pataloogilise protsessi parameetrid, tehes sellise hübriidse tehnoloogia universaalseks.
Looduslike vahendite eelist inimese energorehabilitatsioonis võrreldes tehniliste vahenditega, on kaasaegses teaduses, mis uurib inimese kohta kosmoses, juba tähele pandud.
Inimene elab pidevas kontaktis keskkonna energeetiliste parameetritega, täites seda programmi sama täpselt ja märkamatult kui südamelihas, kindlas rütmis kokku tõmbudes. See on sellepärast nii, et elusaine asub evulutsioneeruva hologrammi ruumis (N.A. Kozõrevi holograafiline ruum), olles ise tema osa. Haigus häirib inimese seotust keskkonnaga, mis loob eeldused vigase ringi formeerumiseks: haigus kahjustab soomat, vigastades energosüsteemi kommunikatsiooniaparaati, mille tulemusel väheneb energia eeltoide väljastpoolt, suurendades somaatiliste struktuuride energianälga, mis võimendab kudede troofika häireid ja viib endoenergia tootmise vähenemisele.

V.P. Kanatšejevi arvates on kaan selles olukorras bioloogilise kandja rollis, mis on seotud keskkonna holograafiliste väljadega ja soodustab kas või osaliselt inimese organismil nende väljade omastamist kudede, ajuga. See tähendab, et kaan kannab mikro- ja makromaailmast üle sedasama informatsiooni, mida inimene lakkas haiguse tõttu vastu võtmast. Kaan – see on kaitsemehhanism, vahendaja universumi ja inim

Monday, February 18, 2013

Soovitusi mungalille kasvatamiseks‏

Suur mungalill on vähenõudlik ja leplik kultuur, mida võib kasvatada nii istikutest kui ka kasvukohale külvatult.
Suur mungalill (Tropaeolum majus), mida rahvapäraselt ka kressiks kutsutakse, kuulub mungalilleliste sugukonda ja pärineb Lõuna-Ameerikast Boliiviast ja Kolumbiast.
Arvatavasti levis mungalill Euroopas ja sattus ka Eestisse munkade vahendusel, kes teda kloostriaedades kasvatasid kui lillekultuuri, ravitoimelist salatitaime ning viinamäetigude söödataime. Suur mungalill on üheaastane rohttaim, mis moodustab kompaktse maapinda hästi katva 40–60 cm kõrguse laiuva puhmiku.
Sageli tärkavad sügisel mulda varisenud seemnetest kevadel uued taimed. Nii levib suur mungalill koduaias isekülvi teel öökülmade eest kaitstumas koduaias kohati isegi massiliselt.

Köögiviljakultuurina on soovitav mungalille kasvatada kergema lõimisega eelmisel aastal rohkesti orgaanilist väetist saanud mullal. Kasvukoht olgu päiksepaisteline. Istikutest kasvatamisel teha külv aprillis sooja kasvuhoonesse 2–3 seemne kaupa pottidesse. Vahetult kasvukohale tuleks ta külvata mai lõpul, pannes seemned mulda 2–3 kaupa 3 cm sügavusele külviskeemiga 25 x 40 cm. Parema idanevuse tagamiseks on soovitav seemneid eelnevalt 6–12 tundi toasoojas vees leotada. Küllaldase niiskuse ja soojade ilmade korral tärkab mungalill 8–14 päevaga. Seemnete idanevus säilib 5–8 aastat.
Suurt mungalille kahjustavad suur- ja väike kapsaliblikas, kelle röövikud võivad mõnikord kogu taime hävitada ja samuti kapsakoi. Tõrjeks tuleb kapsaliblika röövikud lihtsalt käsitsi ära korjata. Erilisi hooldustöid peale umbrohutõrje mungalill ei vaja. Noorte võrsete pidev kärpimine ja toiduks tarvitamine tuleb taime välimusele pigem kasuks kui kahjuks. Esimese söögiks kõlbliku lehe-võrsesaagi saame kuu-pooleteist pärast külvi. Lehti, õienuppe, õisi, valmimata seemneid saab koristada pidevalt kuni öökülmade tulekuni. Lillekultuurina sobib kasvatamiseks eelkõige ronitaimena aga ka rõdukastidesse, aknalauale ja suurematesse kõrgemal asetsevatesse (rippuvatesse) vaasidesse ja pottidesse, mis täita rammusa liivaseguse aiamullaga.
Suvelillepeenardesse on sobilikumad mitteroomavad põõsasjad sordid. Liiga niiskel ja rammusal mullal jäävad õied lehtede varju. Mungalill sobib aga ka roomavana püsilillepeenarde tühemikesse, eriti kevadiste sibullillede poolt tekkinud, aga ka suurema laiguna suvelillepeenrasse. Üksiktaimena ta erilist efekti ei anna. Levinumad sordid: Gleam seeria (pooltäidisõied), ‘Empress of India’ – lillakasrohelised lehed ja punased pooltäidisõied; Jewel seeria (mitteroniv, põõsasjas, pooltäidis- ja täidisõied), Tip-Top seeria ja Whirlybird seeria (mitteroomav-põõsjas).
Mungalill ravimina. Lehtedes, eriti aga õites, on rohkesti flavonoide, mis mõjuvad soodsalt hüpertooniatõve (kõrge vererõhk), maksa- ja seedekulgla haiguste, ateroskleroosi jt haiguste profülaktikas ning ravimisel. Hinnatud on mungalille gripiviirust ja Coli-bakterite elutegevust pärssiv toime. Kõik mungalille osad sisaldavad mitmesuguseid raviva toimega glükosiide ja eeterlikke õlisid. Glükosiididest tähtsaim on tropeoliin, mis koos eeterlike õlidega annabki mungalillele omase mädarõika ning sinepi vahepealse maitse- ja lõhnabuketi.
Mungalill taimekaitses. Kasvav mungalill peletab eemale ka lehetäid. Kui kuivatatud ning peenestatud hõõrutud lehepuru hoidlas mugulate ja juurikate vahele puistata, parandab see porgandite ja kartulite säilivust.
Allikas: Maitsvad lilled, Toivo Niiberg, Maalehe Raamat

Friday, February 15, 2013

Orgaaniline toit vähendab kaalu ja pikendab eluiga‏

Kui juba akadeemikud ütlevad, et orgaaniline toit mõjub hästi meie elueale, tervisele ning kehakaalule, siis on aeg seda ka kuulda võtta.
Teadlased on välja arvutanud, et orgaanilise toidu eelistamine pikendab eluiga meestel keskmiselt 25 ja naistel 17 päeva, kuid mõned õnnelikud võivad “rohelise energia” abil oma eluiga koguni kuid ja isegi aastaid pikendada. Uuringu kohaselt on maksimumpikkus lausa viis aastat.
Newcastle’i ülikooli uuring väidab, et orgaanilise toidu kasutegur on võrreldav Suurbritannias läbiviidavate rinnavähi kontrolli programmidega. Samas uurimuses tõdeti, et kuna orgaaniline toit sisaldab aineid, mis panevad meie keha aktiivselt rasvu põletama, siis parandavad värsked puu- ja köögiviljad ka üldist tervislikku seisundit. Viimasest faktist peaksid eriti suurt kasu lõikama kaalujälgijad. Kunstväetiseta kasvatatud puu- ja juurviljad sisaldavad rohkem vajalikke toitaineid, muuhulgas näiteks C-vitamiini.

Teadlaste järeldused esitavad väljakutse Suurbritannia toiduametile (Food Standards Agency), mis on orgaanilise toidu kasutegureid pikka aega maha salanud. Orgaanilise toidu propageerijad on aga omakorda rõõmsad, sest lisaks puhta toidu tervislikkusele, väärtustatakse seda kaudu ka mahepõllumeeste pingutusi säästliku põllumajanduse ning loomade heaolu tagamise toetamisel.
Puhas toit kaitseb
Newcastle’i põllumajandusülikooli teadlased uurisid orgaanilistes puu-ja juurviljades sisalduvaid toitaineid. Tulemustest selgus, et orgaaniline toit sisaldab rohkelt väärtuslikke toitaineid nagu C-vitamiin ja sekundaarsed metaboliidid (fenoolid, parkhape, P-vitamiinid jt). Viimased on ained, mis tugevdavad meie immuunsüsteemi ja kaitsevad organismi rakke kahjustavate vabade radikaalide eest.
Varasemad uuringud on näidanud, et värskete köögiviljade sekundaarse metaboliidi tase on 12% üle normi, C-vitamiini tase oli 6% keskmisest suurem. Teadlased kasutasid neid andmeid, et arvutada välja orgaanilise toiduga kaasnev eluea pikenemine.
Uurimistulemusi kommenteerinud doktor Kirsten Brandti, kes on ühtlasi vanemteadur toidukvaliteedi ja tervise alal, väitel on tegu üksnes saadaoleva informatsiooni põhjal tehtud parima võimaliku hinnanguga. Tema sõnul ei pruugi enamik orgaanilise toidu sööjatest sugugi kauem elada, samas kui mõni teine võib just seetõttu kuni viis aastat oma elueale juurde lisada.
Resveratroolid on tuntud selle poolest, et need “eksitavad” meie keha rohkem rasvu põletama. Ühe pikema eluea põhjusena toodigi ära kaalulangus või selle kasvu pidurdumine.

Allikas: dailymail.co.uk

Monday, February 11, 2013

Aedsalvei - imeline ravimtaim‏

Üks legendaarsemaid maitsetaimi on salvei. Vanade roomlaste ütlus Cur moniatur homo cui Salvia crescit in horto? – (Miks peab inimene surema, kui ta aias kasvab salvei?) - kehtib ka meie päevil.
Piiblilegendi järgi võttis salvei ainukesena taimedest oma puhmaste varju jumalaema Maria koos pojaga, kui nad pagesid Herodese sõdurite eest, ja päästis nad. Selle eest kingiti salveile igaveseks võime teha inimestele head, ja ta on seda usinasti kasutanud. Tema botaaniline nimetus on tuletatud ladinakeelsest sõnast salvere – end tervena, hästi tundma. Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel.
Kulinaarias ja meditsiinis tarvitatav, vaevalt 60cm kõrgune poolpõõsas aedsalvei (Salvia officinalis), pärineb Vahemeremaadest. Maailma parimat salveid kultiveeitakse Lõuna-Europas – Jugoslaavias, kus Makedoonias ja Dalmaatsias katab salvei terveid mäekülgi. Hinnatud on samuti Kreeka, Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa salvei.

Meie tingimustes oleks salvei tänulik, kui ta paigutatakse aia kõige päikselisemasse nurka. Eelistab kerget liivakat, keskmise viljakusega mulda. Lisaks dekoratiivsele väljanägemisele on taväga hea hea mee-, maitse- ja ravimtaim. Maapinnalt harunev salveivars on alumises osas puitunud, ülalt aga rohtne. Pealt krobelised, nahkjad ja pikliksüstjad lehed on noorelt hallikasviltjad, hiljem hallikasrohelised. Kobarasse koondunud huulõied, mis asetsevad varre tipus, on sinakaslillad.
Salvei lehti kogutakse juunis, õitsemise algul. Seemneist kasvatatud taimedelt saab arvestatavat saaki koguda alles tuleval aastal, samal aastal kärbitakse vaid latvu, et taim haruneks. Vanematelt taimedelt saab suve jooksul kaks lõikust. Esimest korda lõigatakse taim maha puitunud osani, teist korda samuti varreni enne sügiseseid öökülmasid. Värskeid ja kuivatatud lehti lisatakse salatitele, juustule, kalatoitudele, munaroogadele, lihatoitudele ning ulukiliha maitsestamiseks. Eriti kõrgelt hinnatakse salveid inglise köögis.
Salvei sisaldab eeterlikke õlisid (2,5%), millest suurema osa moodustab tsineool. Leidub veel pineeni, borneooli, tujooni, salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine, alkaloidide jälgi. Lühidalt, salvei üksi on kui koduapteegikapp.
Antiikarstid Hippokrates ja Dioskorides pidasid salveid ravijõu poolest imeliseks taimeks, teda on peetud väga heaks vahendiks naiste viljatuse vastu. Vanas Egiptuses kohustati naisi pärast epideemiaid ja sõdu sööma rohkem salveid, et taastuks kiiremini rahvaarv. Viljatuse vastu soovitab rahvameditsiin võtta naistel päevas teelusikatäis salveimahla, millele on lisatud pisut soola. Ka valulike menstruatsioonide korral saab abi salveist.
Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ja haavandeid (troofilisi haavandeid) ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib salvei ka parodontoosi puhul.
Rahvameditsiinis on salveid tarvitatud tõmmise ja teena. Teeks võetakse 5 g ürtiklaasi keeva vee kohta ja lastakse 15-20 minutit tõmmata. Teed hoitakse suus, loputatakse suud ja kuristatakse kurku, kuid seda ei neelata alla.
Rahvameditsiinis on salvei tuntud ka kui üleminekuvaevusi taandav ravim. Salveitee kaotab öise paduhigistamise ja nõrkustunde; ainevahetuse korrastudes organism tugevneb. Oli aeg, millal salveid peeti imerohuks, temaga tehti noorenduskuure ja ta aitas rasvumise vastu. Sel pole alust peale hea usu.
Salveikeediseks võetakse üks teelusikatäis ürti, pannakse keevasse vette (üks klaas) ja keedetakse 3 minutit õrnal tulel kaane all. Seejärel lastakse 5 minutit tõmmata ja kurnatakse. Salveikeedist üle kahe klaasi päevas ei tarvitata. Üldse ei sobi salvei pidevaks tarvitamiseks: teda juuakse üks nädal järjest ja tehakse siis kolmenädalane vaheaeg.
Kui gripp või mõni külmetushaigus on laastanud teie tervist ja kuidagi ei taastu hea enesetunne, tehke salveiteed ja jooge mõned päevad üks tass päevas.
Salveisuits, sütel põletatud salveilehed või ruumide pesu salveitõmmisega desinfitsserib ruume ja tõrjub koisid.
Allikas: Aili Paju, Aed ja mets kui apteek, Maalehe Raamat

Thursday, February 7, 2013

Vesi‏

Sellest on paljud kuulnud, et meeleolud ja ümbrus mõjub veele päris suuremahuliselt, sellega tahan öelda et heatujuline söök on hea maitsega ja kõrgema kvaliteediga, säilib kaueb ja tervisele mitmeid kordi kasulikum, seda on öelnud nii Anastasia kui paljud teised...

ning vihaga tehtud söök toob haigusi ja palju kahjulikku sööjale...

toon välja lõigu David R. Hamilton avastusest....

Inimorganism koosneb 70% ulatuses veest. Hea infotalletajana on vesi vastuvõtlik meie mõtetele ja sõnadele, millega loome maailma enda ümber. Kuidas oskab vesi „lugeda“ ja kuidas inimesele vee „lugemisoskuses“ igapäevaelus kasuks võiks tulla?

David R. Hamilton tegi 2003. aastal mõned lihtsad eksperimendid, mis mõõtsid paari sõna bioloogilist mõju. Hamilton kirjutas sedelitele sõnad „armastus“, „hirm“, „õnnelik“ ja „kurb“ ning kleepis need sedelid plastmasstassidele. Seejärel pani mees igasse tassi natuke vett, uskudes, et tema teadlikkus igast sõnast jätab iga tassi veele erineva jäljendi vastava sõnaga seotud energiast.

Siis võttis Hamilton 30 lillepotti ja pani igasse ligikaudu 50 kressiseemet. Seejärel kasutas ta iga päev armastusesildiga tassi kuue poti kastmiseks ja tegi seda sama tassidega, millel oli silt „hirm“, „õnnelik“ ja „kurb“. Kuut potti kastis mees ka märgistamata veega. Iga päev pani mees igasse tassi täpse koguse vett ja kasutas seda seemnete kastmiseks.

Hamilton kasutas iga sõna jaoks kuut potti, et võiks saada statistiliselt õige tulemuse – mõõtes iga sõna mõju 300 kontrollseemne puhul. Iga kuuene komplekt sai iga päev vett ikka samast tassist, nii et seemnetele ei olnud mingit võõra sõna mõju.

Kui Hamilton oli potte kastnud seitse päeva, mõõtis ta iga kressitõusme pikkuse ja avastas, et seemned, mis olid saanud vett armastusetassist, kasvasid palju pikemaks kui seemned, mida kasteti hirmutassist, ja tõusmed, mida kasteti tassist sildiga „õnnelik“, olid palju pikemad kui need, mis kasvasid „kurva“ veega. Armastuse ja hirmu tasside puhul oli erinevus tõusmete pikkuses 7 protsenti ning „õnneliku“ ja „kurva“ tassi juures oli see 15 protsenti. „Õnnelik“ vesi pani seemned kõige pikemaks kasvama. Ja möödunud oli vaid seitse päeva!

Võib ju olla, et mehe teadlikkus igast sõnast, isegi teadvustamata tasandil, muutis energiat, mida ta keha välja saatis. Teame, et näiteks südamest tulevaid elektriimpulsse saab mõõta mitme tolli kaugusel kehast, ja ka siis, kui tunneme piinlikust, võivad inimesed tunda meie näost levivat kuumust. Mõned niisuguse energiaväljundi küljed võivad jätta jäljendi veele niisugusel viisil, et see mõjutab seemnete kasvamist.

Lisaks on kõik seotud kvanttasandil. Mehe teadlikkus veest muutis seda otsekohe – sõna, millest oli mees veele mõeldes teadlik, muutis seda.

Ka rahvusvaheliselt tunnustatud Jaapani teadlane Masaru Emoto on tõestanud, et niisugused muutused võivad vees aset leida, fotografeerides sõnade esile kutsutud muutusi veekristallide struktuuris. Ta pani kirja sõnad ning kleepis need veepudelitele ja kasutas tehnikat, mida kutsutakse pimevälja mikroskoopiaks, tehes fotosid veest pärast seda, kui vesi oli jäätunud. Katse näitas selgesti, et erineva tähendusväljaga sõnad tekitasid erinevaid jääkristalle.

Näiteks avastas Emoto, et sõnad „armastus“, „tänan“ ja isegi „ema Teresa“ tekitasid ülimalt kristalselt sädelevaid jääkristalle, aga negatiivsed sõnad muutsid kristallid tuhmiks ja ebamääraseks. Ta salvestas ka muutusi vee struktuuris, kui inimesed olid selle läheduses palvetanud või oli mängitud erinevaid muusikapalu. Tiibeti või budistide retsiteerimised või klassikalise muusika palad tekitasid sädelevaid kristalle, samas kui hevimuusika mõjus veele nii destruktiivselt, et kristalle ei moodustunudki. Tekkisid vaid ähmased lõhustunud kujutised.

Innustatuna Jaapani teadlase uurimustöö tulemustest alustas Eestis 2007. aastal Võluvee tootmist Eesti ettevõte Wisewater OÜ. Ettevõtte toodab seitset erinevat temaatilist vett nimedega: küllus, elurõõm, õnn, armastus, tervis, tasakaal, rahu. Vesi on villitud kahepoolsete siltidega pudelitesse, mis on disainitud nii, et vesi saaks „lugeda“ siltide siseküljele trükitud positiivseid sõnumeid.

Aga miks mitte endale koduste vahenditega võluvett villida? Täida pudel puhta veega ja kleebi pudelile sõnad, mis tähistavad Sinu elus parasjagu puudu olevaid „asju“, nt rahu, tervis vms. Sildid peavad olema kindlasti kleebitud nii, et ka vesi neil olevaid sõnu „lugeda“ saaks. Parema efekti saavutamiseks tasuks kindluse mõttes veele neid sõnu mõned korrad päevas ka peale lugeda. Ja siis tuleb loomulikult seda vett ka juua. Head katsetamist! : )

Allikad:
1.      Väljavõte David R. Hamilton, PhD. raamatust „Mõte on see, mis loeb“. Pilgrim, 2007

Monday, February 4, 2013

10 peamist seksitapjat abielus‏

Oled mõelnud, miks sa oma muidu õnnelikus abielus järjest harvem kaasaga linade vahele mürama jõuad? Siin on levinuimad seksi kadumise põhjused ja mõned soovitused, kuidas voodimängud uuesti abiellu tagasi tuua!
10. Harjumus
20% abielupaaridest seksivad vähem kui 10 korda aastas. Ja kui selline rütm juba saavutatud on, kipub see nimoodi ka jääma, hoiatab seksuoloog Carol Queen.  Kui seks ja erootika on suhtest kadunud, on paljudel paaridel seda väga raske taastada, olgu põhjuseks siis lapsed, haigus, pingeline töö või midagi muud.  „Muidugi on paare, kes on sellise eluga rahul, aga paljud teised paarid tegelikult tahaksid rohkem seksi, kuid lihtsalt ei jõua sinnani," selgitab ta.

9. Erektsioonihäired
52% üle 40aastastest meestest on raskusi erektsiooni saamise ja säilitamisega. „Viagra söömise asemel peaksid mehed hoopis trenni tegema, tervislikult toituma, hoiduma alkoholist ja teistest meelemürkidest, loobuma suitsetamisest ning uurima oma arstilt, kas mõni ravimitest, mida ta parasjagu tarvitab, võib erektsiooni mõjutada," soovitab seksuoloog. Paljud mehed ei mõista, et nende seksuaalne erutus muutub aja jooksul ning vanuse lisandudes vajavad nad rohkem otsest ja füüsilist stimulatsiooni, et erektsioon tekiks.
8. Menopaus
Rohkem kui 60% lahutustest algatavad lahutuse menopausiaastatel, kui nende libiido on madalam.  See muudatus on võrreldav puberteediaegse hormoonimölluga ning võib olla veelgi hullem, räägib Queen. Nised on õnnetud, sest nende kehad muutuvad, mehed on õnnetud, et naised võtavad sel perioodil kaalus juurde ja nii edasi. Lisaks on keskealisete naiste eluviisid sellised, mis libiidole just soodsalt ei mõju. Stress ja trennist hoidumine on kõige hullemad seksiisu vähendajad, suitsetamine, mõned ravimid ning rasvased ja praetud toidud samuti.  
7. Välimuse muutumine
43% abielupaaridest tunnistavad, et nende kaasa pole nende jaoks enam atraktiivne. „Enda käest laskmine" tähendab tavaliselt kaalutõusu ning ebatervislike eluviiside juurde pöördumist, ütleb pereterapeut  Wendy Strgar.  Tervis mängib suhtes suurt rolli ja seksielus on see veel eriti määrava tähtsusega.
6. Erinevad soovid
Peamine rahuldamatuse põhjus on erinevad soovid voodis. Kui ühele partnerile meeldib kindel poos, tahab nahistada igal hommikul ja vannitoas, kuid teisele on need soovid täiesti vastuvõetamatud, läheb seksisuhe allamäge. Erinevad ihad võivad põhjustada liigset survet, pahameelt, süüdistamist ja teisi negatiivseid tundeid. Kui need hakkavad suhtes domineerima, on jama majas.  
5. Truudusetus
Truudusetus lõhub suhte ning kaotab sellest intiimsuse. Avatud suhetes, kus partnerid on ühel nõul, et teistega suhtlemine ja isegi intiimsuhted on lubatud, on kodune seks kordades parem ja rahuldavam, ütleb seksiekspert David Steinberg. Kuid partneri selja taga teistega magamine on suhte ja seksi lõpp!  
4. Lapsed
30% naistest ei tunne esimesel aastal pärast lapse sündi kõige vähematki soovi oma lapse isaga voodisse hüpata. Mõnel on põhjuseks hormoonide möll, kuid kõik noored emad on lapse kantseldamisest kurnatud ja stressis. Vähesed paarid suudavad lapse esimese eluaasta jooksul intiimsuse samal tasemel hoida kui see oli enne sünnitust.
3. Rasedus
Naiste seksiisu langeb titeootuse ajal koguni 39%.  Queen selgitab: "Rasedus toob kaasa olulised muutused mehe ja naise rollis. Naise keha muutub ja sellega harjumiseks vajab aega nii ta ise kui abikaasa. Mõnele mehele ei mõju suure kõhuga naine väga erutavalt ning hormonaalsed muutused naise kehas võivad seksiisu miinimumini viia või täiesti kaotada. Noored paarid ei pruugi neid muutusi mõista ning tulemuseks on arusaamatused ja tülid.
2. Igavus
Ajakirja Woman's Day küsitluses tunnistas kaks kolmandikku naistest, et nende abielu on igav ning vaid kolmandik kinnitas, et nende kooselus või abielus on endiselt särtsu ja põnevust. „Suhe püsib huvitavana, kui partnerid säilitavad oma identiteedi, mitte ei hakka elama vaid oma partnerile ja täielikult pühenduma suhtele," ütleb Strgar.  Ja kui suhe on igav, kaob igasugune seksiisu. 
1. Ajapuudus
80% paaridest süüdistab oma puudulikus seksielus ajapuudust. „Kui sa ei sea seksi prioriteediks, peaksid väga tõsiselt mõtlema, miks see nii on," ütleb Steinberg. Oma elu tuleb organiseerida nii, et töö ja stress ei tapa su suhet ja voodielu.
Allikas: Askmen.com

Friday, February 1, 2013

Madal enesehinnang mõjub seksielule hävitavalt‏

Meie suhtumine oma kehasse mõjutab meie käitumist, suhtlemist ja suhteid. Madal enesehinnang ja negatiivne suhtumine oma kehasse panevad meid leppima kahtlaste suhetega või üldse armastuse ja armuseikluste otsimisest loobuma. Naised, kes end häbenevad, ei julge eksperimenteerida ning nende voodielu on kesine. Anname nõu, kuidas mustast august välja tulla ning seeläbi oma suhteid ja seksi paremaks muuta!
1. Enesekindluse saad oma tegudest, mitte väljanägemisest
Enesega rahulolevad inimesed on säravad, positiivsed ja rõõmsad. Ning mitte miski ei tõmba vastassugupoolt ligi rohkem kui enesekindlus! Vahet pole, kui palju sa kaalud, kui sile su kõht on või mis suurusnumbriga rõivaid kannad. Mida rohkem sa ise endale meeldid, seda rohkem tahavad ka teised su seltskonnas olla. Oma kehaga leppimine lihtsustab lõõgastumist, elu nautimist ja uute asjade proovimist ning romantika ja lõbu oma ellu toomist (ja seal hoidmist).

Eelpoolkirjeldatut on rakse uskuda ja ellu viia, kui oled ülekaaluline ning suudad mõelda vaid sellest, mis su keha juures valesti on. Moeajakirjad õptavad, et naine peab olema piitspeenike ja imetore. See paneb põntsu pea kõikide naiste enesehinnangule — naised tunnevad, et ei vasta standarditele, sunnib naisi end liigselt kritiseerima ning see omakorda viib meeleolulanguseni ja negatiivsuseni, mis omakorda lõhuvad suhteid.
Kõhnaks saamisest unistamise asemel ole aktiivsem ning vali tervislikum toit, et end oma kehas hästi tunda. Su eesmärgiks peaks olema uus, sinule sobiv ja nauditav elustiil pikemas perspektiivis, mitte vaid nädalavahetuseks 3 kilo kaotamine, et oma uue kleidi sisse mahtuda. Ka väikesed sammud parema elu suunas annavad sulle energiat ning tunned end kohe paremini.  Eduelamus motiveerib sind veelgi rohkem pingutama ning üsna pea märkad, et juba tunnedki end seksikamana, särtsakamana ja kaunimana. Ja oled ühtlasi valmis kogema uusi asju nii tööalaselt, suhetes kui magamistoas.  
- Elustiilitreener Alice Greene
2. Ära räägi endast halvasti!
Riideid vahetades seisad peegli ees ning kirud omaette (või valju häälega): „Mu kintsud on liiga jämedad” või „Miks mu tissid ei võiks suuremad olla” või „Mul on kõrini oma lotendavast kõhust!”
Naised kipuvad enda juures märkama vaid negatiivset ning unustama kõik, mis nende juures kaunis on. Kui mõtled endast pidevalt halvasti, kinnistuvad need mõtted ning hakkadki seda lõpuks uskuma. Negatiivsed mõtted aga viivad su enesehinnangu täiesti nulli. Ja kui sa tunned end oma kehas halvasti, oled rahulolematu ka kõige muu suhtes ning see mõjutab su suhteid kõikide teistega.
Väljendit „Armasta ennast, siis armastavad ka teised sind” kuuled sa nii tihti vaid ühel lihtsalt põhjusel — see on tõde! Õnnetud lükkavad sõpru endast eemale, eralduvad ja satuvad sellega veelgi suuremasse masendusse. Õnnelikud ja rõõmsad inimesed aga äratavad tähelepanu ja on avatud suhtlejad. Ning mehed, kes on rõõmsatest ja enesekindlatest naistest sisse võetud, ei märka vigu, mis naiste endi meelest vägagi silmatorkavad on. Mehed lihtsalt jumaldavad naiste kehasid!
Kuidas siis enesekriitikast loobuda ning end hoopis teisele lainele viia? Esiteks muuda oma mõtteviisi! Astu peegli ette ning selle asemel, et endale etteheitei tegema hakata, proovi seekord endale öelda hoopis: „Mulle meeldib mu keha”, „ Ma armastan oma keha, mis on mu lapsed ilmale toonud” või „Ma olen ilus ja vormikas naine!” Kiida oma häid omadusi ning harju seda tegema iga päev. Armasta ja austa end, nagu sa seda tegellikult väärt oled. Siis armastavad ja austavad sind ka teised.
-Nõustaja Lisa Goldberg
3. Mõtle nagu laps
Lapsed ei häbene oma keha siira huvi ja põnevusega uurida. Elu õpetab meile, et me pole piisavalt head, piisavalt huvitavad ja me ei vääri armastust! Tegelikult võiksime me kõik jõuda tagasi sinnani, et julgeme taas mõelda: „Ma olen ideaalne, terviklik ja täiuslik!“  Ära häbene end avastada ja sellest rõõmu tunda, et julgeksid samamoodi avatud olla ka suhetele oma elus.
Kui tunned end oma kehas ebakindlalt, on sul „sein ees” ka teistega suheldes ning sa pole just eriti avatud armastusele ja intiimsuhetele. Kas üritad vältida haiget saamist ning hülgamist? Proovi kõigepealt vabaneda kinnisideest, et maailmas ei ole nagunii kedagi, kes sind suudaks armastada, sest sul on nii palju vigu.
Ole tänulik oma keha eest, oma elu eest, inimeste ees su elus ning hinda oma saavutusi. Bloki ära kõik negatiivne — unusta kõik halvad sõnad, mis panid sind uskuma, et sa ei ole piisav. Pole midagi atraktiivsemat kui naine,  kes armastab ja austab end ning oskab hinnata seda imelist elu, mille ta on endale loonud.
Endaga hästi läbi saamine on kõige olulisem samm tervisliku, kauapüsiva ja rahuldava suhteni.
-Elustiilitreener Richele Henry
Allikas: Huffington Post