BLOGGER TEMPLATES - TWITTER BACKGROUNDS »

Friday, November 22, 2013

Kolesterooliravimid võivad põhjustada mälukaotust

Statiinid on veres kolesterooli vähendamiseks kasutatavad ravimid, mida tarvitatakse sageli südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Neid on kiidetud imeravimina, mis aitab ära hoida hulgaliselt südameinfarkte ja insulte. Statiinid teevad võidukäiku ka Eestis. Kui 1998. aastal oli meil umbes 500 igapäevast statiinide kasutajat, siis 2008. aastal 22 000 ning veel kaks aastat hiljem juba 42 000.

Statiinide kõrvalmõjude hulgas on üles loetud maksa- ja neerupuudulikkus, müopaatia, katarakt ja diabeet. Iroonilisel kombel soovitatakse Eesti diabeediliidu kodulehel ennetada südamehaigusi regulaarse statiinide tarbimisega. Kuid kõige rohkem on viimasel ajal tähelepanu saanud asjaolu, et statiinid halvendavad oluliselt mälu ning põhjustavad dementsust.

Mälukaotust põhjustav toime
Bristoli ülikooli teadlased uurisid statiinide mõju ning leidsid, et mõnda tüüpi statiinidel on mälukaotust põhjustav toime. Võrreldi pravastatiini atorvastatiini mõju laboris ning leiti, et pravastatiin vähendab lühimälu ning äratundmisvõimet. Siiski näib, et ravimite toime on ajutine, kuna laborirottidel mälu taastus pärast seda, kui neile lõpetati ravimi andmine.
Leonard Coldwell, kes on vähi ja stressiga seotud haiguste alternatiivravi ekspert, nimetab statiine massimõrvaks. Tema sõnul põhjustavad need alati maksakahjustust ning vähendavad eeldatavat eluiga vähemalt 20 aasta võrra. Kolesteroolil on kehas ja eelkõige ajus väga suur roll ning statiine võetakse kolesterooli langetamise eesmärgil. Coldwelli sõnul on liigse kolesterooli ohtlikkus müüt. Kolesterool ladestub veresoonte seintele vaid selle tõttu, et need on eelnevalt põletikuprotsessi tõttu kahjustada saanud. Ta leiab, et kolesterooli ei pea ravima ega eemaldada püüdma – hoopis vastupidi, see on kehale vajalik aine. “Mitte ükski raviv jõud ei asu inimese kehast väljaspool, tervenemine on alati keha sisene jõud,“ ütled Coldwell. Imeravimit ei ole olemas.

Meditsiiniuuringud on ebausaldusväärsed
Tegelikult ei ole meditsiiniteaduses haruldased juhtumid, kus üks uuring näitab üht ja teine teist; kus aja jooksul mingite ravimite tõhusus väheneb ja kus uuemad uuringud lükkavad ümber vanu tõdesid, aga mõnikord ka vastupidi – vanad tõed tulevad tagasi. Enamiku ravimite ebapiisav tõhusus või isegi ohtlikkus hakkab huvitaval kombel lagedale tulema siis, kui nende patendid aeguvad ning tekib oht, et need välja töötanud farmaatsiafirma hakkab kaotama kasumit, kuna turule saavad tulla sama toimeaine põhised geneerilised ravimid.
Meditsiiniuuringute nõrkustel on palju põhjusi. Vahel isegi pahatahtlikkus ja võltsimine. Aastal 2012 tunnistas näiteks GlaxoSmithKline ennast USA-s süüdi kriminaalasjas ja nõustus kolme miljardi dollari suuruse trahviga. Kaasus puudutas kolme ravimit – Paxil, Wellbutrin ja Avandia – ning näiteks diabeetikutele mõeldud Avandiat turustati ka Eestis aastail 2005–2010, enne kui Euroopa Komisjon selle müügiloa peatas. Neil ravimitel olid tõsised kõrvalmõjud, mida firma küll teadis, aga varjas.
Otsesed pettused on aga pigem erand kui reegel, enamikul juhtudel on asi muus. Kui neli uuringut näitavad, et ravim toimib, aga neli uuringut näitavad, et ei toimi, siis tõenäoliselt avaldatakse need, mis näitavad toimimist. Seda tahavad ju kõik: teadlased, ravimifirma, ülikool, teadusajakiri. Keegi ei taha avaldada teadusartiklit pealkirjaga, et uurisime küll, aga midagi huvitavat ei leidnud.
Allikas:telegram


Saturday, November 9, 2013

Aluseline vesi võib tervise taastada‏

Kuidas ebatervislikud eluviisid võivad mõjutada meie organismi pH-tasakaalu, muuta selle happeliseks ja sel viisil esialgu täiesti märkamatult viia meie tervise. Organismi tasakaalu aitab aga taastada näiteks aluseline vesi.

Inimese keha aluselisuse-happelisuse (pH) ideaalne tase on 7,35. See on kergelt aluseline ja iga väiksemgi kõikumine happelisuse poole mõjutab kogu meie organismi. Seepärast ongi väga oluline, et meie toidulaual oleks aluseliste ja happeliste toiduainete suhe tasakaalus.
Enim mõjutab tänapäeval vere pH-taset inimeste elustiil ja toitumisharjumused. Halba mõju avaldab liigse magusa, kohvi, alkoholi ja rasvase toidu tarbimine, kuid see pole veel kõik. Lisaks toiduainetele tekitavad organismis happelisi jääkaineid ka negatiivsed emotsioonid, stress, vähene uni ja keskkonnas levivad ja tahtmatult omastatavad saasteained. Meie keha ei suuda kõikidest happelistest jääkainetest iseseisvalt vabaneda ja osa neist salvestub meie organismi.

Tihtipeale me ei söö ega joo piisavalt tooteid, mis sisaldavad aluselisi mineraale nagu kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium, et seda jääkainete hulka neutraliseerida ja pH uuesti tasakaalu viia.
Meie keha näeb küll tohutut vaeva, et liigset happelisust neutraliseerida, kuid ei tee seda alati kõige paremaid võtteid kasutades. Nimelt laenab ta aluselisi mineraale meie luudest ja kudedest, nõrgestades nõnda organismi ning luues soodsaid tingimusi rasvumiseks ja muude haiguste tekkeks. Ka vähirakud saavad alguse liiga happelisest keskkonnast.
Siinkohal saame ise oma kehale abiks olla. Rusikareegel on see, et kõik rohelist värvi aedviljad on aluselised (nt värske kurk, kapsas, brokoli, spinat, petersell, avokaado) ning kõik suhkrut sisaldavad toiduained happelised (nt üleküpsenud banaanid, šokolaad, kuivatatud puuviljad). Kui aga teatud toiduainetest (nt kohv, must tee, maiustused, nisutooted) loobumine tundub liiga karm, päästab just aluselise vee joomine. Sobib hästi nii sidruni-, laimi- kui ka kurgivesi.

Jaapanis läbi viidud põhjalikest uuringutest on selgunud, et aluseline vesi on parandanud mitmeid kroonilisi haigusi nagu diabeet, kõrgvererõhutõbi, kõrvetised, halb verevarustus, luude hõrenemine, seedehäired, migreen, stress, jalakrambid ja krooniline väsimus. Lisaks aitab aluselise vee joomine taastada pH-taset suus ja parandab seeläbi hammaste tervist.
Seega võib kokkuvõttes öelda, et looduslikult aluselise vee joomine on kõige lihtsam moodus oma organismile tuge pakkuda, taastada selle loomulikku vastupanuvõimet ja saavutada organismis tasakaalu, mis muudab inimesed elujõulisemaks.
Teooriaga nõustuvad ka paljud arstid, nende seas dr Riina Raudsik, kes leiab, et aluseline vesi on mugav ja maitsev alternatiiv soodaveele ning soovitab seda julgelt kõigile oma patsientidele. Lisaks soovitatakse aluselist vett kasutada ka kaalulangetajatel, mao ülehappesusega võitlejatel ja kontoriinimestel, kes tarbivad palju kohvi.
Allikas:Portaal Mees.eu

Wednesday, November 6, 2013

Kemikaalide taseme test andis ehmatavad tulemused‏

Dateline’i produtsent Andrea Canning tahtis näha, kuidas tema igapäevakeemia tarbimine mõjutab bisfenooli (BPA), ftalaatide ja triklosaani taset tema kehas, tegi testi ja sai ehmatavad tulemused.


Kõigepealt määras Canning kemikaalide algse taseme oma kehas – tulemus oli keskmine. Siis üritas ta välistada asjakohased kemikaalid oma päevasest menüüst: ta sõi värskeid puu- ja juurvilju, kasutas lõhnaainetevaba kosmeetikat, vältis antibakteriaalset seepi ning plastikut, millel on taaskasutuse number 7. Kui ta testid uuesti tegi, olid numbrid langenud peaaegu nulli.

Järgmisel päeval üritas ta numbreid uuesti kõrgemaks ajada, järgides oma tavapärast päevakava: soojendas oma hommikuputru plastkarbiga mikrolaineahjus, sõi purgisuppi ja -juurvilju lõunaks ja õhtuks, kasutas lõhnaainetega kosmeetikat, jõi dieetkoolat, pesi käsi Diali seebiga ning hambaid Colgate Totaliga. Ja tulemus? Numbrid hüppasid taas kõrgele.

Samuti testis ta oma lapsi. Canningi 6-kuusel lapsel olid triklosaani näinud kümme korda kõrgemad kui rahvastiku keskmine, tema paariaastase lapse triklosaani näidud olid sada korda kõrgemad kui rahvastiku keskmine. Arvatavasti ei pese tema noorem laps käsi antibakteriaalse seebiga ega hambaid Colgate Totaliga. Ka Andrea Canning ise ei osanud arvata, kustkohast sellised näidud tema noorema lapse puhul tulevad.


Triklosaan on toksiline kemikaal

Antibakteriaalne seep, mis sisaldab triklosaani, ei ole ohutu ega ka tõhus. Eelmisel nädalal võitis USA loodusvarade kaitse nõukogu NRDC (Natural Resources Defense Council) olulise kohtuasja USA toidu- ja ravimiameti FDA (Food and Drug Administration) vastu, mis oli seotud triklosaaniga. Sarah Janssen selgitas, et 1978. aastal tegi FDA ettepaneku lõpetada triklosaani (ja teiste kemikaalide) kasutamine seepides, sest oli teada, et see ei ole turvaline ega tõhus. Kuid ettevõtetel lubati triklosaaniga seepe edasi müüa seni, kuni seadus jõustub.

35 aastat hiljem ei ole see seadus ikka veel jõustunud ning antibakteriaalse seebi tööstus on üha laienenud. NRDC kaebas FDA kohtusse pädematuse eest kaitsta rahva tervist. New Yorgi ringkonnakohus leidis, et NRDC liikmed, kes puutusid kokku triklosaan-seebiga, võivad edaspidi oma seepi taskus kaasas kanda ning tühistas kohtuasja. Õnneks oli teise astme kohus eri meelt. See tähendab, et kohtuasi läheb edasi ning lõpuks ehk jõustub ka FDA seadus.


Uudised BPA kohta ei ole head

Me kõik sööme siis, kui isu on, ja joome aeg-ajalt koolajooke. Inimesed puutuvad tõenäoliselt palju kokku ka kassatšekkidega, mis on kaetud BPA-ga (bisfenool A on keemiline aine, mida kasutatakse polükarbonaadist plastiku tegemiseks). FDA keelas BPA kasutamise beebipudelitel ja joogipudelitel, kuid see toimus keemiatööstuse korraldusel. Väidetavalt kulus FDA-l vaid üheksa kuud, et nõustuda tööstuse palvega. Kuid avaliku huvigrupi palvele FDA ei vasta. Samal ajal tulevad mitmed tööstused avalikule huvile vastu ja on lõpetanud BPA kasutamise.


Kahjuks ei tähenda „BPA-vaba“ ohutust

Kõige tavalisem aseaine BPA-le on BPA keemiline sugulane, mis on samuti östrogeenne. See tõestab vaid fakti, et FDA ei suuda identifitseerida ja reguleerida inimestele kahjulike kemikaalide kasutusallikaid.

Ja lõpetuseks – ftalaadid: uus uurimus ftalaatide leidudest meie toidus näitab, et isegi kui sa käitud „õigesti“, on ftalaate äärmiselt keeruline toidust eemaldada.
Vaata ka NBC videolugu siit


Allikas: Elephant

Sunday, November 3, 2013

Silmside

Meil kõigil on tekkinud olukordi, kus vaatame teineteisele sügavalt silma ja tardume lummatuna paigale. Ka romantikute paleus – armastus esimesest silmapilgust – on meile tuttav … vähemalt filmidest.

Aga tegelikult on sellel kõigel suurem tähendus ja potentsiaalne arenguvõimalus, kui me arvata oskame. Küündides visualisatsioonideni eelnevatest eludest kuni tulevikuni välja ja rohkemgi veel, võib see kõik saada väga reaalseks, kui kaasata oma sügav taotlus ja keskendumisvõime.
Silmside on hindude ja budistide iidne praktika. Sufi traditsioonides on otsene seos tantraga. Seda praktikat peetakse üheks võimalikuks valgustumise teeks, sest see on imeline moodus saada ühendust vaimsel tasandil. Seda saab praktiseerida oma armastatuga enne seksuaalset sidet ja selle ajal.

Barjäär kahe inimese vahel lahustub
Mitmete enesearendamise ja vaimsete teoste autor Will Johnson kirjeldab silmsideme sügavust järgnevalt: “Kui silmside kahe inimese vahel on algatatud ja säilib, siis on loodud nähtamatu energeetiline side, kus lahustuvad barjäärid, mis tavaliselt eraldavad meid üksteisest, see lähendab meid avardavale teadvuse lainele, mida me hetkes jagame.”
Silmsidet saab harrastada igaüks – kogemused, mis me selle kaudu saame, on erinevad, aga garanteeritud on mingi tähendus ja kasu. Kas sa teed seda partneriga või üksi, see pole väga oluline. Peamine on määrata mingi kavatsus, mida sa soovid selle protsessiga saavutada. Selleks võib olla lihtsalt enda sügavama olemuse aktsepteerimine või vaade kuhugile kaugemale nagu eelnevad elud.
Sa võid kasutada seda tehnikat ka leidmaks ühendust kellegi teisega, aru saamaks tema tunnetest, kavatsustest jne. Taotluse kehtestamine on üsna lihtne: sa ütled endale, mida sa soovid saavutada ja seejärel lubad sellel minna. Partneriga on parim tulemus, kui mõlemad esitavad sarnaseid taotlusi.

Proovi kas partneriga või ilma
Teadaolevalt on suurim kasu, kui praktiseerida seda koos partneriga, aga tehes seda omaette ei vähenda see kogemuse olulisust ja tähtsust. Partneriga võib see lähendada teid mitte ainult füüsiliselt, vaid just vaimselt. Arvestades seda, kui intiimne ja siiras on kavatsus, kogevad paarid väga erilisi tundeid.
Ühendus sügavamal tasandil oma partneriga eeldab muidugi üksteise usaldamist ja mugavust teineteise suhtes. Füüsilised ja ühiskondlikud rollid selle käigus kaovad täielikult, tekib veel tõelisem ning vaimsem ühendus. Juhul kui on saavutatud sügav tasakaal, siis võivad paarid lubada protsessil minna niikaugele, kuhu te selle ise viite.
Proovige seda harjutust nii tihti kui soovite. Ei ole tõest ega väära viisi selle praktiseerimiseks. Kui me laseme endil kulgeda, juhindudes ootusteta protsessist, triivib see ise loomulikus suunas.

Harjutused looduses
Lisaks saab selliseid harjutusi teha ka looduses ja selle käigus võid sa avastada, et see on sinuga kuidagi varem juhtunud.
Loo tähelepanelik ja pinev silmside puu, lille või mis tahes aspektiga loodusest. Igal juhul hakkad sa täheldama üha rohkem ühendust selle lihtsa eluvormiga ja kõik muu muutub ebaoluliseks. Sa võid hakata märkama energialaineid, sagedusi, aurasid, mida elav loodus meile nähtamatul kujul pakub ning parimal juhul saavutad ühenduse, mis eeldab tihedamat praktiseerimist. See on kindlasti üks loomulikumaid ja rahustavamaid meditatsioonipraktikaid, mis õpetab sind elama harmoonias iseenda ja kõige elavaga meie ümber.

Kuida alustada silmsidet üksi, paarilisega või loodusega?
Alustuseks sulge oma silmad minutiks ja proovi oma mõtted veidi maha rahustada. Et seda teha, lihtsalt keskendu oma hingamisele ja lase lahti kõik ootused sellelt protsessilt.
Ava oma silmad pärast meelte rahustamist. Keskendu oma silmadele peeglis (üksi praktiseerides) ja lase ennast üha rohkem ja rohkem mugavalt oma silmade sügavusse.
Partneriga keskenduge vastamisi üksteise silmadele – kui on keeruline jälgida mõlemat silma, keskendu vaid ühele. Soovitavalt vasakule silmale, sest vasakut kehapoolt peetakse vastuvõtlikumaks. Pärast mõnda minutit märkad, et su ümber olev keskkond muutub üha hägusemaks, kuni lõpuks näed vaid oma silmi (peeglist), ei midagi muud.
Siinkohal hakkab protsess varieeruma, sõltudes taotlusest. Üldiselt ongi kogu protsessi kulg täpselt selline, mida sa ise taotled, sest sa saad lubada sellel minna täpselt nii kaugele, kui sa soovid, aga mida pikemalt sa seda teed, seda sügavam on kogemus.
Sa ei pruugi kohe alguses mõne minuti jooksul mitte midagi märgata, seepärast soovitan seda teha vähemalt 5–15 minutit.
Kogenumad praktiseerijad võivad seda protsessi vastavalt soovile pikendada kas 30–60 minutini, mis tagab kindlasti ka uued tasandid ühenduses olemise ja visualisatsioonid.
Väidetavalt praktiseeris sufi poeet ja müstik Rumi seda tundide ja isegi päevade kaupa.

Allikad: Hingepeegel, The Institute for Embodiment Training