Söögem rohkem hapukapsast: kuidas hapendatud toidud tervist toetavad

Toitude hapendamine on tuhandeid aastaid vana komme, mis on levinud üle terve maailma. Hapendatud toidud on kuulunud traditsioonilise pühadeaegse menüü sisse nii Eestis kui ka mujal. Ning selleks on ka põhjust. Paljud pühadetoidud on raskestiseeditavad ja sageli sööme jõululauas ka rohkem kui muidu iga päev. Selleks, et pühad mööduks rohkem rõõmu ja naeru ning vähem kõhuprobleemide tähe all, tasub kaaluda, kas liha ikka peab tingimata meie jõululauale kuuluma. Ning milline iganes on sinu jõululaua pearoog, tasub meeles pidada, et kõrvale sobib hästi hapukapsas ja hapukurk. Hapendatud toidud aitavad seedimist toetada ja kasulike soolebakterite hulka suurendada.
Kääritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille käigus toimub teatud bakterite ning pärmseente ainevahetusprotsess – esialgu hapnikuvaeses keskkonnas ning seejärel hapniku osalusel, kus käärimisel vabanevat energiat kasutavad need organismid ära oma elutegevuseks. Köögiviljade kääritamisel alustavad piimhappebakterid seda protsessi glükoosi lagundamisega, mis ajapikku kiireneb ning jõuab lõppfaasi paari nädala möödudes.
Selle kõige tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, omega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada laktoositalumatust.

Traditsiooniliste toiduainete fermenteerimine
Peamised aiasaadused, milles kasutatakse fermenteerimise meetodit, on kapsad ja kurgid. Kapsaste kääritamise eesmärk on säilitada neis leiduvate A ja C vitamiinide rohkus. Samuti on uuringutest selgunud, et neis leiduvad ained aitavad hoida kolesterooli taset normis ning neil on põletiku- ja vähivastane toime. Hapukurkides tekkinud bakterid hoiavad seedeelundkonna mikrofloora tasakaalus ning moodustunud B-grupi vitamiinide ühendid tagavad normaalse makrotoitainete ainevahetuse.
Tänapäeva keskkonnast on valdaval enamikul inimestel probleeme soolestiku mikroflooraga. Me saame pidevalt kas otseselt või kaudselt toiduga antibiootikume, suur hulk naisi võtab rasestumisvastaseid pille, mis kahjustavad mikrofloorat, ning toksilised ained ümbritsevad meid nii toitudes, jookides kui ka ümbritsevas keskkonnas. Kahjustunud soole mikrofloora vähendab keha võimet mürke eemaldada ning need ladestuvad rasvkoes, ajus, seljaajus ja isegi luuüdis, kus need võivad olla vallandavad tegurid leukeemia, lümfoomi ja immuunsüsteemi probleemide jaoks.
Hapendatud toidud on väga tõhusad mürkide kehast välja viimisel. Nendes leiduvad kasulikud bakterid suudavad siduda laia hulka erinevaid toksiine ja raskemetalle ning toetavad keha enda puhastumise mehhanisme. Ning selleks ei pea neid sööma tohututes kogustes. Pigem on oluline seda teha pidevalt pikema aja vältel. Lisaks hapendatud köögiviljadele aitavad seedimise mikrofloorat parandada ja mürke kehast välja viia ka näiteks pastöriseerimata jogurt või eksootilisem kombucha tee.

5 põhjust, miks hapendatud toidud meie tervist toetavad
Aitab paremini seedida. Kääritatud toit sisaldab palju probiootikume ja ensüüme, mis aitavad seedeelundkonnas hoida tasakaalu ning tugevdavad ka organismi vastupanuvõimet.
Suurendab vitamiinide hulka toidus. On leitud, et fermenteeritud piimatoodetes on võrreldes pastöriseeritud toodetega tunduvalt kõrgem foolhappe, pürodoksiini, B-grupi vitamiinide, riboflaviini ning biotiini tase.
Soodustab toitainete tõhusamat imendumist. Tänu ensüümide rohkusele paraneb seedimine ja peensooles muutub tõhusamaks toitainete imendumine verre ning lümfi.
Toiduainete säilivusaeg pikeneb. Käärimisprotsessil osalevad bakterid toodavad antimikroobseid ühendid, mis takistavad toidu riknemist ja mikroobide juurdepääsu.
Muudab maitse rikkalikumaks. Ained, mis fermenteerimise käigus tekivad lisavad toidule intensiivsust ning muudavad selle maitse veelgi tugevamaks.

Eelista kodus valmistatud hapukapsast poekaubale
Fermenteerimine on veidi ennustamatu tulemusega protsess – rohkem kunst kui teadus – ning toiduainetööstused on välja arendanud tehnikad, mille abil hoida suurte koguste tootmiselt ühtset standardit. Tehniliselt on kõik soolvees kääritatu fermenteeritud, kuid umbes sealtmaalt sarnasus koduse hapukapsa ja poe müüdava vahel võib ka lõppeda. Äädika lisamine, pastöriseerimine ja külmkapis hoidmine peatavad fermenteerumise protsessi, mistõttu kasutavad tööstused neid meetodeid selleks, et toit enne tarbijani jõudmist üle ei hapneks. Kuid need vähendavad lõpp-produkti väärtust. Poeletilt haaratav hapukapsas võib olla mugav, kuid kodus ise valmistatu on hoopis tervislikum. Tavalised supermarketi hapukurgid on lihtsalt pakitud äädika ja soolaga ning pastöriseeritud – kasulike soolestikubakteritega ei ole sellel mitte mingit seost.
Hapukapsa ja hapukurkide valmistamiseks on mitmeid erinevaid retsepte ja lõpptulemus oleneb väga paljust. Kuid värske hapukapsa või kurkide valmistamine ei võta kaua aega ega ole liialt keerukas. Kui paned täna kurgid soolveega purki, siis võid neid juba homme nautida.

12 moodust, kuidas oma rahutuid mõtteid vaigistada‏

Kas sulle on tuttav tunne, et lebad voodis, üritades uinuda, kuid lõputu mõtete voog ei lase sul rahus unne vajuda. Millest selline mõttevoog tuleb ja kuidas seda vaigistada? Põhjused on teadagi erinevad, aga omajagu süüd pidevas mõttevadas su peas on ühiskondlikel mõjudel, mis tõstavad ego ja materialismi kõige kõrgemale.
Meedia meie ümber maalib sageli pilte unistuste elust, mida paljud inimesed soovivad ka endale. See aga hägustab meie enese tajumist ning paneb meid (tihti alateadlikult) mõtlema materialistlikest asjadest ning sellest, kuidas teised inimesed meid näevad. Kui laseme sellel mõjutada meie mõtteid ja maailmatajumist, loome ebaratsionaalseid mõtteprotsesse, mis põhinevad täielikult väljamõeldud ideedel, ettekujutustel ja eeldustel.
On inimesi, kes tunnevad ennast sageli häiritult pärast hiliste uudiste ja reklaamide vaatamist, mõeldes alateadlikult elule, mida neil ei ole, aga tundub, et teistel on, sest tarbimiskultusele suunatud reklaamid sisendavad, et ilma teatud asjadeta oled sa ebatäiuslik.

“Aeg on raha”
Rahutut mõttelaadi on juurde tekkinud ka 20. sajandi teisel poolel sügavalt juurduma hakanud suhtumisest, et “aeg on raha”. Selle kreedo on, et iga sekund tuleb arvele võtta ja midagi olulist korda saata. Alateadlikult võtame me seda eeldust reaalsusena, otsides vabandusi, miks me ei leia “aega“, et leida rohkem looduses viibida või mediteerida. Aga aja tajumine võib olla sama moonutatud kui televiisoris näidatav väljamõeldud perekond, aga me usume pimesi seda aja ja raha arusaama.
Suur osa lõputust vadinast meie mõtteis tuleneb sellest, et meie mõistus eraldab ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid mõtteid, mis viib kognitiivse dissonantsi ehk tunnetusliku ebakõlani. Me kipume alateadlikult uskuma väljamõeldud stereotüüpe, kuigi samal ajal teine osa meie alateadvusest kinnitab meile vastupidist.

Mida teha, et anda oma rahututele mõtetele puhkust?

• Küsi endalt, mis on liiga aktiivsete mõtete peamisteks teemadeks? Tihti on need seotud rahaprobleemide ja majandusliku süsteemi orjamisega. Võib-olla tasuks hoopis mõelda uue töökoha peale või proovida leida töö, mida sa tõesti armastad? Kõige lihtsam on küsida endalt: “Mida ma teeksin oma eluga, kui raha poleks olemas?“ Peale reisimise ja meelelahutuse jõuad välja tegevuseni, mida sa tegelikult teha tahad. Seejärel jääb üle vaid sellega tegelema hakata – kasvõi oma ebameeldiva töö kõrvalt. Nii või naa oled sa jõudnud tegevuseni, mida sa naudid, isegi kui sa kohe alguses ei saa sellega täisajaga tegeleda.
• Piira telerivaatamist – televisioon on väga salakaval mõistusekontrolli vahend, mis mängib olulist rolli meie maailmavaates. Seal kujutatu mõjutab seda, kuidas me ennast tajume ning alateadlikult näha soovime. Kui aga proovida hoida ennast mõjutustest vabamana, muutuvad meie unenäod rahulikumaks.
• Mediteeri – üks peamisi vabandusi mitte mediteerimiseks on ajanappus, aga statistika järgi on inimestel mitmeid tunde päevas aega televiisorit vaadata. Jäta mõni saade vaatamata ja võta rohkem aega enesele. Veel on levinud põhjuseks mitte mediteerida see, et inimesed ei suuda oma mõtteid peatada. Uuri erinevaid meditatsiooni stiile – paljude hulgas leidub kindlasti üks, mida saad nautida.
• Eemalda ego – paljud inimesed elavad kogu oma elu nii, et nad ei tea, kes nad päriselt on, aga teesklevad olemast midagi, mida ühiskond nendest ootab. Ometi oleme me vaimsed olendid ja meie keha on vaid kest meie hingele. Kui võtad selle arusaama omaks, mõistad, et me kõik oleme omavahel ühenduses. Hea moodus ego eemaldamiseks on harjutada empaatiat, kujutades ette seda, mida teised inimesed võivad tunda. Empaatia kaudu tunneme, kuidas meie egod hoiavad meid eraldatud isikutena, takistades kollektiivse teadvuse ilminguid. Empaatia annab meile ühtsustunde.
• Sinu keha on tempel: mõtteid võivad mõjutada liigne suhkru ja kofeiini tarbimine. Vältima peaks ka fluoriidi sisaldavat vett, GMO-sid, liigset alkoholi ja muid stimulante. Kõige olulisem on kuulata oma keha – kui sul on kõrvetised, söö aluselisemaid toite, kui sul on vaba päev ja tunned ennast väsinult, tee uinak.
• Tee trenni. Terves kehas terve vaim, seega kui vähegi võimalik, proovi oma päeva sisse paigutada füüsilist tegevust.
• Põgene aja eest. Õpi oma vabadel päevadel aja eest põgenema. Aeg surub meid “töönädala“ piiridesse, seega vabal päeval proovi mitte kiigata oma telefoni, ära vaata telekat ning proovi oma tegevusi teha ilma täpset kellaaega teadmata. Kui on käsil pikem puhkus, proovi kuulata oma keha, et aru saada, millal on vaja uinakut ja kui kaua sa tahad ärkvel olla.
• Tee asju, mida sa tõesti naudid. Lase oma mõistusel keskenduda puhkusele mõttetute asjade asemel, mida sa ei saa kontrollida. Sa võid tunda, kuidas su mõttemustrid muutuvad, kui sa hakkad tegelema nauditavate asjadega.
• Lase lahti vajadusest kõike kontrollida – tihti ei taha “mõistus vait olla“, kuna inimesel on vajadus kõike kontrollida. Lihtsalt see, et me olukorda ei kontrolli, ei tähenda, et meil pole kontrolli enda üle. Sündmused toimuvad ilma meie kontrollimiseta, meie peame olema vastutavad vaid iseenda tegude eest. Kui üritada kontrollida teisi, siis loome lihtsalt veel murettekitavaid mõtteid, millega mõistus maadlema hakkab.
• Hakka pidama päevikut. Tänapäeval on lihtne alustada blogi, mida saab pidada vaid iseendale. Väga hea on ka vanamoodsalt päevikusse kirjutamine – kas siis oma igapäevastest asjadest või unenägude kirja panemiseks. Pannes asju kirja, pakud endale lihtsat väljundit, mis aitab eemaldada mõtete virvarri.
• Ela hetkes – liiga aktiivne mõttetegevus on keskendunud liigselt kas tuleviku või mineviku peale. Elades hetkes, oled suuteline laskma lahti sellest, mida sa ei saa kontrollida. See ei tähenda, et muutud kohe mitteteadlikuks juhtunust või tulevikust, vaid on pigem mõistmine, et minevikku ei saa muuta ja tulevikku pole veel toimunud, seega miks nende pärast muretseda?
• Leia kontakt loodusega – leia aega, et olla looduses, kas siis tehes pikema jalutuskäigu metsas või rannas (või mis tahes paigas, kus sa tunned endas sisemist rahu ja looduse lähedust). Kui sa looduses oled, proovi mitte mõelda igapäevaelule ja hinda seda, mida loodus pakub. Proovi keskenduda helidele ja nautida looduse hääli (meremüha, metsakohinat, linnulaulu jmt), mis viivad sind tõelisele elule ja iseendale lähemale. Ja ära unusta aeg-ajalt vaatamast taevasse – pilvede ränd või ülendavalt mõjuv tähistaevas aitavad vaadata iseennast distantsilt ja mõista paljude argiritiinide tühisust.

  Allikas:Telegram

Armastus aeglustab haiguste kulgu ja tugevdab immuunsüsteemi‏

Miami ülikooli meditsiini ja psühholoogia teadlased on kindlaks teinud, et kaastundlik armastus ning usk kõrgemasse jõusse kiirendab haigustest paranemist ning aeglustab haiguse progresseerumist HIV-ga inimeste puhul. Teadlased Lynn Underwoodi juhtimisel jälgisid kümne aasta jooksul 177-t HIV-ga nakatunud inimest. Selle aja vältel vaadeldi nende kehas viiruse hulka ja immuunsüsteemi tugevuse näitajaid.

Lisaks analüüsidele viisid teadlased läbi ka regulaarseid küsitlusi ja palusid patsientidel kirjutada esseesid. Intervjuude ja esseede põhjal püüti hinnata kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt iga patsiendi elus kaastundlikku armastuse hulka – nii pakutavat kui ka saadavat.
Teadlased leidsid, et neil patsiendid, kes pakkusid ja andsid kõige enam kaastundlikku armastust ning kes näitasid üles armastust ja andestust ka iseenda suhtes, oli palju aeglasem haiguse kulg ning tugevam immuunsüsteem. Samuti leiti, et neil, kes uskusid heatahtliku ja armastava kõrgema jõu olemasolusse, oli HIV progresseerumine oluliselt aeglasem kui neil, kes uskusid, et jumal on haiguse neile karistuseks saatnud.
Teadlased defineerisid avatust ja vaimsust järgnevalt: “Vaimne teadvelolek sellest, et ollakse osa millestki endast suuremast ning tunne, et ollakse ühenduses kõrgema jõuga. Avatus ja vastuvõtlikkus kaastundliku armastuse inspireerivale kvaliteedile.“
Inimeste suhe enda ja kõrgema jõu suhtest peegeldas ka seda, kui palju nad näitasid kaastundlikku armastust üles iseenda vastu. Need, kes arvasid, et kõrgem jõud armastas neid, näitasid sagedamini üles hoolivust ja armastust ka teiste suhtes ning neil oli kergem armastust ja hoolimist vastu võtta. Ning samal ajal olid nende immuunsüsteemi näitajad kõrgemad ja viiruse koormus kehale madalam. Need, kes tundsid end eemaletõugatuna ja mitte armastatuna, pakkusid ja said vähem kaastundlikku armastust ning see kajastus ka analüüsides, mis näitasid suuremat viirusekoormust ning nõrgemat immuunsüsteemi.

Oluline on vaba tahe


Uurimus näitas ka seda, et neil, kes pakkusid ja said rohkem kaastundlikku armastust, oli väiksem tõenäosus haigust edasi kanda. Mitte tingimata selle pärast, et nad kasutasid rohkem kaitsevahendeid, vaid ka selle pärast, et esines perioode, kui viiruse hulk nende kehas oli peaaegu tuvastamatu ning seetõttu oli võimalus teisi haigusega nakatada 96% väiksem.
Väga oluline on selle uuringu põhjal vaba tahte faktor. Kui inimene on mis tahes moel kohustatud hoolimist pakkuma või vastu võtma, siis ei olnud see sama efektiivne kui vabatahtlik ning ilma tasu eeldamata hoolimine.
Hoolimise ja armastuse mõju haigustest paranemise protsessile on tunnustatud igal pool, ka lääne meditsiinis. Kliiniliselt on lihtne seda vaadelda, kuid teaduslikult raske tõestada ja põhjendada. See viitab sellele, kuidas meie vaim ja keha on omavahel seotud. Vaimne tervis on füüsilise tervise säilitamisel väga oluline ning igaüks meist saab oma immuunsüsteemi mõjutada ning haigusi ennetada. Loomulikult ei välista see vajadust oma kehaga lugupidavalt ringi käia, kuid vaimu eest hoolitsemine aitab ka füüsilise keha eest hoolida.

Allikas: Telegram