Kuidas jääda alati endale kindlaks ja uskuda oma võimetesse?
Kuidas mitte kaotada lootust raskel ajal, kui kõik tundub viltu vedavat?
Need 10 lihtsat ja motiveerivat mõtet aitavad sul kerge vaevaga õigel
teel püsida.
1) On väga oluline, et oma elu kõige raskemal ja pimedamal hetkel
leiaksime mingi lootusekiire või näeksime võimalust muutuseks paremuse
poole.
2) Usu endasse! Usu oma võimetesse, sest ilma kasvõi tagasihoidliku usuta oma vägevusse ei saa sa saavutada õnne ja rahulolu.
3) Pärast kõige pöörasemaid ja keerulisemaid aegu saabuvad tavaliselt rahulikud ajad.
4) Meie kõige suurem nõrkus on soov loobuda, aga kindel tee
õnnestumiseks on alati enne lõpplikku loobumist proovida veel ühe korra.
5) Uue päevaga saabub uus jõud ja uued mõtted.
6) Ole õnnetu ebaõnnestuja või motiveeri ennast õnnestuma, see on alati sinu enda valik.
7) Sa ei pea olema iga päev kõigist teistest parem, aga sa võiksid olla iga päev natuke parem, kui olid eile.
8) Anna endast alati parim juba täna. See, mille täna istutad, hakkab hiljem vilju andma.
9) Kui valmistud ebaõnnestuma, siis sa ka ebaõnnestud.
10) See, kui edukalt sa kõik oma eesmärgid saavutad, ei ole nii oluline kui see, kelleks sa läbi eesmärkide saavutamise kujuned.
Allikas: Alkeemia
Friday, May 30, 2014
10 motiveerivat mõtet
Posted by Tiia at 10:46 PM 0 comments
Tuesday, May 27, 2014
Salat koduaiast: nendest "umbrohutaimedest" saad tervisliku ja vitamiinirikka eine!
Veel paarisaja aasta
eest tundis eestlane eksimatult ära umbes 300 kohalikku taime, söögiks
koguti neid loodusest sadakond. Ent mida eurooplasemaks me saame, seda
enam oleme võõrdumas oma korilaskultuuril põhinevast eluviisist.
Selle asemel, et valida kohalikest toidutaimedest välja parema maitsega ja saagikamaid, peame nüüd oma kliimaga lõpmatut võitlust, relvastudes kasvuhoonete, lavade, kiletunnelite ja kattemattide järjest keerukamaks muutuva tehnoloogiaga.
Vägisi võõrasse keskkonda kasvama pandud ja saagikusele orienteeritud lõunamaised kultuurtaimed aga minetavad aretustöös oma loomulikud kaitsemehhanismid. Meie jaheda lühikese suvega põhjamaises kliimas jäävad nad nõrgaks ega suuda võidelda kahjurite ja haigustega. Appivõetud keemiatööstuse rikkaliku arsenali jäägid salvestuvad pinnases ja meie organismis.
Kutsun kõiki neid, keda selline asjakäik parasjagu kummastab, lähemalt uurima meie esivanemate toidulauda. Võtaks õige sammu tagasi ja vaataks üle õla!
Loodustaimed eraldi peenrasse
Väikeses aias on ohtlik loodustaimi kultuursortidega segada, sest esimesed külvavad end ise, nad tunnevad end aia peremeestena ja neid tuleb vaos hoida. Võid aga teha loodustaimedele eraldi peenra, kus mõned kõrgemad taimed, näiteks kikkaputked, võtavad juhttaime rolli, nende ümber kasvavad ja annavad saaki punased hanemaltsad ja õrnade valgete õitega köömned.
Päikesepaistes võiks pinna katta raudrohu, mets-harakputke ja teelehega, sekka võilillesaareke, mis pleegitamiseks kevadel kinni kaetakse. Varjulises kohas levib kiiresti jänesekapsas, maajalg ja naat. Istuta peenra eesäärde merikapsa võimas hekk, kust mai algul üle ühe taime matti võtta. Kui sa pole just kohalike loodustaimede ortodoks, võiksid peenrasse lisada rabarberit, lehtpeeti, rooskapsast või muid vastupidavaid ja kauneid köögivilju.
Ainult nopi!
KÕRVENÕGES Utrica dioica
on meie söödavatest taimedest kõige toitvam. Värske nõges sisaldab 15 % viinamarjasuhkrut, 5,5 % valku, 0,6 % rasva ning rekordilisel määral (2,3 %) mineraale, millest tähtsaimad on raud, kaalium, kaltsium, magneesium. Rikkalikult pakub nõges C-, B-, A- ja E-vitamiini. Nõges on sama toitev kui kartul, porgandist kaks ja spinatist kolm korda toitvam. Nõgesel on oluline koht ravitoidus, ta tugevdab verd, parandab kopsuhaigusi ja vähendab sisemiste verejooksude ohtu.
Varakevadel nopi kuni 10 cm kõrgusi võrseid. Pese need külmas vees, karvaste ja krobeliste lehtede vahel on palju liiva, mis võib hamba all ragisema hakata. Keeda nõgest 1-5 minutit, haki peeneks ning lisa salatisse, suppi, hautisse. Tal on puhas hapukas maitse, meeldivam kui hapuoblikal.Kõige õigem on keeta vanavanaema kombel nõgesesuppi, siis ei lähe mineraaliderikas leem kaduma.
Vali aia tagant välja tihe, suurte lehtede ja sirge kõrge varrega nõges ning istuta peenrasse nagu piparmünt: laota jämedad juured peenral laiali ja kata mõnesentimeetrise mullakihiga. Sügisel multši nõgesepeenar paksult koorepuru või õlehakkega, et vihm noori võrseid varakevadel mullaseks ei pritsiks.
Lõika ühest juurejupist kasvanud võrsetelt 3-5 korda saaki ja jäta siis taim jõudu koguma. Enne õitsemist lõika nõgesel ladvad maha, et ta end umbrohuna laiali ei külvaks. Nõgese varrest saab läikivvalget siidist kiudu, millest vanasti tehti suviseid kirikuriideid. Soomlastel on nõgesekiu kasvatamise ja töötlemise tehnoloogia ellu äratatud ja käsitöökodades müüakse nõgesesärkegi.
HARILIK NAAT Aegopodium podagraria
oli vanades taluaedades väärt toidutaim. Ükski korralik perenaine ei vedanud selle lopsakaid lehti käruga komposti. Varakevadel tärkavad lehed on vitamiinirikkad, maitse on küll omapärane, kuid meenutab veidi lehtsalatit, kahjulikke kõrvalmõjusid ei ole me esivanemad aastatuhandete jooksul täheldanud.
Harilik naat kasvab igasuguses mullas ja valgusrežiimis iseenesest ja ülemääragi. Nopi mahlaseid noori lehti, mis pole end veel laiali sirutanud, ja haki salatisse või sega vokkpannil köögiviljadega. Kui taime õitsema ei lasta ja suuremad lehed pidevalt ära lõigatakse, jätkub salatit kesksuveni. Naati võib süüa segasalatis koos keedetud nõgese, värske hanemaltsa ja valge iminõgesega. Naadist keedeti vanasti suppi ja teda hautati piimas. Toitev ja kasulik, muidu käes, aga meie ei söö!Naadi valgekirjude lehtedega sort ’Variegata’ on ilus ja söödav.
HARILIK KIKKAPUTK Angelica archangelica
kasvab kogu Euroopa territooriumil Lapimaast Vahemereni, Hispaaniast Baikalini ja kaugemalgi. Selle taime väärtust kiidetakse meie regilauludes, tema ravijõust kirjutasid antiikautorid ja laulsid lapi nõiad.
Kikkaputk on šartröösi ja vermuti rohi, hinnatud toidu- ja ravimtaim. Asja ette läksid nii aromaatse õli poolest rikkad seemned ja lehed, suhkrused varred kui ka mahlakad juured. Selle taime eri osad ravivad reumat, podagrat, kopsuhaigusi, köha ja külmetushaigusi, mitmeid neeru- ja põiehädasid, puhitust ja voolmeid. Peale selle ei hakka kikkaputke söönud inimesele külge mürk ega nõidus.
Harilik kikkaputk on kahe- kuni mitmeaastane taim. Ta eelistab päikest ja niisket rammusat mulda, kuid kasvab hästi ka liivasel künkal, kui noort taime väetatakse ja kastetakse. Kriitiline on esimene kevad. Kasvuhoo sisse saanud kikkaputk kasvatab esimesel aastal kuni meetrikõrguse, rabarberit meenutava võimsa lehepuhmiku, teisel või kolmandal aastal hakkab võrsuma võimas õievars, mis soodsates oludes ulatub üle kahe meetri. Tugev juurikas võib õitsemise aastal anda uinuvast pungast tütartaime, siis ei hukku kikkaputk ka pärast õitsemist.
SIBERI KARUPUTK Heracleum sibiricum
on teine hallidest aegadest saati tuntud söödav putk. Muinaseestlased koorisid ja sõid noort vart maiusena, Euraasia parasvöötme loodusrahvad teevad seda tänapäevani. Jaapanlased ostavad Kaug-Idast oma toidulauale tuhandeid tonne karuputke.
Selle taime sammasjuur on suhkrurikas, toitev ja maitsev. Kesk-Euroopas on karuputke seemnetest ja lehtedest kääritatud pärmijooki, Siberis põletatakse tema vartest viina. Meil kulutatakse kümneid miljoneid riigi raha selle taime hävitamiseks. Probleemiks on kõrvetavad lehed, millega see kasulik taim nõgese kombel oma elu kaitseb.
NB! Eestis on lindpriiks kuulutatud Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi), mis sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis ärritavad ja kahjustavad nahka. Taimega kokkupuutumisel ilmnevad nahal põletikunähud: kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, samuti võivad tekkida villid. Kahjustusi võimendab otsene päikesepaiste — toksilised ained mõjuvad nahapigmentidele, millega seoses tekib ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes.
HARILIKU PILLIROO Phragmites communis
risoomi uinuvatest pungadest puhkevad kevadel ja suvel noored nöörjad kahvaturohelised võrsed. Lõika need enne lehtimist lahti ja keeda soolavees ning söö nagu sparglit — pilliroovõrse maitset peavad gurmaanid isegi vürtsikamaks. Pilliroojuurikatest tegid meie kauged esivanemad jahutoitu, kesistel aastatel oli see isegi põhitoidus.
VALGE HANEMALTS Chenopodium album
on kõige tavalisem umbrohi, laiade „spinatilehtede” ja helehalli õievarrega taim. Söödud on enamikku selle perekonna liike, haisev hanemalts Ch. foetida välja arvatud.
Pese noor terve taim ära ja haki koos mahlase varrega salatisse, hautisse, supisse koos porgandi ja võilillejuurikaga. Põhjarannikul söödi enne jaanipäeva maltsa-kalahautist rikkaliku tilli ja murulauguga. Maltsapannkoogi saad, kui lisad maltsahautist pannkoogitaignasse. Hanemalts on spinati lähisugulane ja tema puhul peab paika kõik, mis spinati kohta kehtib. Hanemalts on ka üks aedmaltsa punaselehise teisendi Atriplex hortensis var. rubra esivanemaid. See punaste lehtedega üheaastane taim on segaaias asendamatu. Purpurne, kuni 2,5 m kõrgune harulise õisikuga taim annab isekülvi, kaunistab salatit ja peolauda, pealegi ületab ta mineraali- ja vitamiinirikkuselt spinatit.
HARILIKU VÕILILLE Taraxacum officinale
raviks mõeldud juurikas kaevati vanasti sügisel üles, pesti puhtaks, tükeldati ja kuivatati. Mitmete maksa-, kõhu- ja näärmehaiguste raviks joodi võililleteed. Toiduks kaevati juurikas koos tärkavate lehtedega üles kevadel ja kraabiti tume koor pealt maha. Taim lõigati pooleks, tükeldati koos lehtedega, keedeti soolvees 3 minuti jooksul mõruained välja ja lisati supisse või hautisse, kus see koos teiste köögiviljadega pehmeks haudus. Võilille juurikas kuulus koos seente, porgandi ja kartuliga lihasupi koosseisu.
Prantslased on välja valinud vähem kibedate ja õrnemate lehtedega hariliku võilille taimi ning kasvatavad nende järglaskonda toiduks. Kevadel kaetakse võilillepeenar musta kiletelgiga kinni ja pimedas kasvanud valgete, veidi kirbemaitseliste lehtedega maitsestatakse toorsalatit või hautatakse neid nagu spinatitki. Inglismaal seevastu pole võilille söödavaks peetud, kuid Norrast ja Rootsi mägedest on teada mitmeid keerukaid võililletoitude retsepte.
MERIKAPSAS Crambe maritima
kasvab suurte viljuvate puhmikutena Saaremaa ja Hiiumaa paeklibustel randadel ja on meil looduskaitse III kategooria all ohustatud liikide hulka arvatud. Õitseb rikkalikult ja seemned valmivad sügise alguses. Hulgaliselt kasvab merikapsast Inglismaa lõunarannikul, kus osa taimi on suurte sinakate lehtedega nagu meie omadki, paljud aga tugeva purpurse värvinguga kuni tumelillani. Merikapsas on ka hinnatud ilutaim ja sobib ideaalselt segaaeda.
Kuni meie botaanikaaiad ega muudki asjaomased asutused selle taime seemneid üldsusele ei vahenda, loodusest seemnete muretsemine on aga kuritegu, tuleb seemned tellida Inglismaalt. Merikapsas peab lugu sügavast liivasest mullast.
Külva seemned varakevadel 30 cm suuruste vahedega 1-2 cm sügavusse ja lase taimel paar aastat jõudu koguda. Kui puhmik on sügiseks 40-50 cm kõrgune ja 50-60 cm laiune, võid ta kasvkoha järgmisel kevadel juba aprilli lõpul mustast kilest telgiga kinni katta. Pimedas ja soojas õhus kasvab juurikast välja pleegitatud rabarberit meenutav lehepunt. Murra igalt taimelt 2-3 lehte ja kata jälle kinni. Juuni algul hakka teda taas valgusega harjutama ja lase juurikasse jõudu koguda. Väetamine ja kastmine aitab tal kosuda. Ühelt taimelt murtakse lehti 3-4 korda, mida vanem taim, seda suurem saak. Merikapsast süüakse nagu lehtpeeti ehk mangoldit vokkroana, hautatult või suppides.
HARILIK ORASHEIN Elymus repens
on sada korda neetud umbrohi. Temast ei saa jagu kõpla ega kultivaatoriga — sööme ta siis parem ära! Orasheina juurika toiteväärtus võrdub teraviljaga, see sisaldab tärklist ja suhkruid 76 %, valku 8,8 % ja rasva 0,5 %. Peale selle on juurikal omadus tuua välja teiste toidutaimede peent kõrvalmaitset.
Risoom pestakse, tükeldatakse, kuivatatakse, röstitakse ja jahvatatakse peeneks ning lisatakse teesegusse. Saksamaal on joodud peterselliga maitsestatud orasheinateed seedimise kiirendamiseks ja maksa raviks. Pehmeks keedetud ja hakitud risoomi võib lisada salatitesse, suppidesse ja kastmetesse.
HARILIK KÖÖMEN Carum carvi
on juba aastasadade eest aiast loodusesse kolinud ja tunneb end seal hästi. Külva seemneid peenrasse või köögiviljaaia püsikute vahele. Tema noored lehed kõlbavad salatiks, sügisel väljakaevatud juurikas suppi maitsestama, seemned teeks ja ravimiks. Mulgid peavad köömneteed obligatoorseks mulgikapsaste kõrvale — see hoiab ära kapsasöömisele järgneva kõhupuhituse.
PAISELEHE Tussilago farfara
noori lehti süüakse mais ja juunis nagu kapsast või spinatit, soolvees keedetud lehtedesse keeratakse lusikatäis hakklihatäidist ja saadakse paiseleherullid. Paiseleht kuulub ravitoidu hulka: parandab ja aitab vältida hingamisteede haigusi ja köha. Vanarahvas uskus, et ta kasvab veesoontel ja näitab kaevukoha kätte.
VEREVA KUKEHARJA Sedum telephium
paksud sinakad lehed on omapärase maitsega. Kui see sulle ei meeldi, leota neid mõni tund külmas vees ja valmista toituks nagu spinatit, hautades koos või ja munaga.
VILLTAKJA Arctium tomentosum
noori kooritud varsi süüakse toorelt, hautatakse võiga või keedetakse soolavees. Maitsev ja tervislik! Risoomikeedust lisati toitudele luuvalu ja külmetuse raviks. Villtakja lehti seoti mädanevaile haavadele.
Loodusest salatisse
Veenmaks lugejat, et meie esiemad looduse toidulauda hästi tundsid, nimetagem siinkohal supisse ja hautisse lisatud või toorelt liha ja leiva kõrvale söödud taimi. Meie toitumisharjumused on sellest ajast saati muutunud. Kui tunned huvi meie pärimuskultuuri vastu, siis õpi neid taimi kõigepealt ära tundma.
Paljud metsa- ja aasaasukad on mürgised ja taime määramine looduses küllaltki keerukas ülesanne. Ladinakeelse nime järgi leiad interneti otsingumootori abiga hulga pilte ja teavet. Kõigepealt maitse sind huvitavat taime, proovi erinevates segudes ja katseta retsepte — nii saab selgeks, kas ta sulle toiduks sobib. Taime keemilist koostist tajub inimene maitsmismeele abil. Kui ühe või teise taime maitse on sulle vastukarva, on õigem see söömata jätta.
Taimedega tutvust tehes ära too neid enne kööki, kui oled täiesti kindel, et oled taime õigesti määranud.
Salatitaimed:
Allikas: internett
Selle asemel, et valida kohalikest toidutaimedest välja parema maitsega ja saagikamaid, peame nüüd oma kliimaga lõpmatut võitlust, relvastudes kasvuhoonete, lavade, kiletunnelite ja kattemattide järjest keerukamaks muutuva tehnoloogiaga.
Vägisi võõrasse keskkonda kasvama pandud ja saagikusele orienteeritud lõunamaised kultuurtaimed aga minetavad aretustöös oma loomulikud kaitsemehhanismid. Meie jaheda lühikese suvega põhjamaises kliimas jäävad nad nõrgaks ega suuda võidelda kahjurite ja haigustega. Appivõetud keemiatööstuse rikkaliku arsenali jäägid salvestuvad pinnases ja meie organismis.
Kutsun kõiki neid, keda selline asjakäik parasjagu kummastab, lähemalt uurima meie esivanemate toidulauda. Võtaks õige sammu tagasi ja vaataks üle õla!
Loodustaimed eraldi peenrasse
Väikeses aias on ohtlik loodustaimi kultuursortidega segada, sest esimesed külvavad end ise, nad tunnevad end aia peremeestena ja neid tuleb vaos hoida. Võid aga teha loodustaimedele eraldi peenra, kus mõned kõrgemad taimed, näiteks kikkaputked, võtavad juhttaime rolli, nende ümber kasvavad ja annavad saaki punased hanemaltsad ja õrnade valgete õitega köömned.
Päikesepaistes võiks pinna katta raudrohu, mets-harakputke ja teelehega, sekka võilillesaareke, mis pleegitamiseks kevadel kinni kaetakse. Varjulises kohas levib kiiresti jänesekapsas, maajalg ja naat. Istuta peenra eesäärde merikapsa võimas hekk, kust mai algul üle ühe taime matti võtta. Kui sa pole just kohalike loodustaimede ortodoks, võiksid peenrasse lisada rabarberit, lehtpeeti, rooskapsast või muid vastupidavaid ja kauneid köögivilju.
Ainult nopi!
KÕRVENÕGES Utrica dioica
on meie söödavatest taimedest kõige toitvam. Värske nõges sisaldab 15 % viinamarjasuhkrut, 5,5 % valku, 0,6 % rasva ning rekordilisel määral (2,3 %) mineraale, millest tähtsaimad on raud, kaalium, kaltsium, magneesium. Rikkalikult pakub nõges C-, B-, A- ja E-vitamiini. Nõges on sama toitev kui kartul, porgandist kaks ja spinatist kolm korda toitvam. Nõgesel on oluline koht ravitoidus, ta tugevdab verd, parandab kopsuhaigusi ja vähendab sisemiste verejooksude ohtu.
Varakevadel nopi kuni 10 cm kõrgusi võrseid. Pese need külmas vees, karvaste ja krobeliste lehtede vahel on palju liiva, mis võib hamba all ragisema hakata. Keeda nõgest 1-5 minutit, haki peeneks ning lisa salatisse, suppi, hautisse. Tal on puhas hapukas maitse, meeldivam kui hapuoblikal.Kõige õigem on keeta vanavanaema kombel nõgesesuppi, siis ei lähe mineraaliderikas leem kaduma.
Vali aia tagant välja tihe, suurte lehtede ja sirge kõrge varrega nõges ning istuta peenrasse nagu piparmünt: laota jämedad juured peenral laiali ja kata mõnesentimeetrise mullakihiga. Sügisel multši nõgesepeenar paksult koorepuru või õlehakkega, et vihm noori võrseid varakevadel mullaseks ei pritsiks.
Lõika ühest juurejupist kasvanud võrsetelt 3-5 korda saaki ja jäta siis taim jõudu koguma. Enne õitsemist lõika nõgesel ladvad maha, et ta end umbrohuna laiali ei külvaks. Nõgese varrest saab läikivvalget siidist kiudu, millest vanasti tehti suviseid kirikuriideid. Soomlastel on nõgesekiu kasvatamise ja töötlemise tehnoloogia ellu äratatud ja käsitöökodades müüakse nõgesesärkegi.
HARILIK NAAT Aegopodium podagraria
oli vanades taluaedades väärt toidutaim. Ükski korralik perenaine ei vedanud selle lopsakaid lehti käruga komposti. Varakevadel tärkavad lehed on vitamiinirikkad, maitse on küll omapärane, kuid meenutab veidi lehtsalatit, kahjulikke kõrvalmõjusid ei ole me esivanemad aastatuhandete jooksul täheldanud.
Harilik naat kasvab igasuguses mullas ja valgusrežiimis iseenesest ja ülemääragi. Nopi mahlaseid noori lehti, mis pole end veel laiali sirutanud, ja haki salatisse või sega vokkpannil köögiviljadega. Kui taime õitsema ei lasta ja suuremad lehed pidevalt ära lõigatakse, jätkub salatit kesksuveni. Naati võib süüa segasalatis koos keedetud nõgese, värske hanemaltsa ja valge iminõgesega. Naadist keedeti vanasti suppi ja teda hautati piimas. Toitev ja kasulik, muidu käes, aga meie ei söö!Naadi valgekirjude lehtedega sort ’Variegata’ on ilus ja söödav.
HARILIK KIKKAPUTK Angelica archangelica
kasvab kogu Euroopa territooriumil Lapimaast Vahemereni, Hispaaniast Baikalini ja kaugemalgi. Selle taime väärtust kiidetakse meie regilauludes, tema ravijõust kirjutasid antiikautorid ja laulsid lapi nõiad.
Kikkaputk on šartröösi ja vermuti rohi, hinnatud toidu- ja ravimtaim. Asja ette läksid nii aromaatse õli poolest rikkad seemned ja lehed, suhkrused varred kui ka mahlakad juured. Selle taime eri osad ravivad reumat, podagrat, kopsuhaigusi, köha ja külmetushaigusi, mitmeid neeru- ja põiehädasid, puhitust ja voolmeid. Peale selle ei hakka kikkaputke söönud inimesele külge mürk ega nõidus.
Harilik kikkaputk on kahe- kuni mitmeaastane taim. Ta eelistab päikest ja niisket rammusat mulda, kuid kasvab hästi ka liivasel künkal, kui noort taime väetatakse ja kastetakse. Kriitiline on esimene kevad. Kasvuhoo sisse saanud kikkaputk kasvatab esimesel aastal kuni meetrikõrguse, rabarberit meenutava võimsa lehepuhmiku, teisel või kolmandal aastal hakkab võrsuma võimas õievars, mis soodsates oludes ulatub üle kahe meetri. Tugev juurikas võib õitsemise aastal anda uinuvast pungast tütartaime, siis ei hukku kikkaputk ka pärast õitsemist.
SIBERI KARUPUTK Heracleum sibiricum
on teine hallidest aegadest saati tuntud söödav putk. Muinaseestlased koorisid ja sõid noort vart maiusena, Euraasia parasvöötme loodusrahvad teevad seda tänapäevani. Jaapanlased ostavad Kaug-Idast oma toidulauale tuhandeid tonne karuputke.
Selle taime sammasjuur on suhkrurikas, toitev ja maitsev. Kesk-Euroopas on karuputke seemnetest ja lehtedest kääritatud pärmijooki, Siberis põletatakse tema vartest viina. Meil kulutatakse kümneid miljoneid riigi raha selle taime hävitamiseks. Probleemiks on kõrvetavad lehed, millega see kasulik taim nõgese kombel oma elu kaitseb.
NB! Eestis on lindpriiks kuulutatud Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi), mis sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis ärritavad ja kahjustavad nahka. Taimega kokkupuutumisel ilmnevad nahal põletikunähud: kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, samuti võivad tekkida villid. Kahjustusi võimendab otsene päikesepaiste — toksilised ained mõjuvad nahapigmentidele, millega seoses tekib ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes.
HARILIKU PILLIROO Phragmites communis
risoomi uinuvatest pungadest puhkevad kevadel ja suvel noored nöörjad kahvaturohelised võrsed. Lõika need enne lehtimist lahti ja keeda soolavees ning söö nagu sparglit — pilliroovõrse maitset peavad gurmaanid isegi vürtsikamaks. Pilliroojuurikatest tegid meie kauged esivanemad jahutoitu, kesistel aastatel oli see isegi põhitoidus.
VALGE HANEMALTS Chenopodium album
on kõige tavalisem umbrohi, laiade „spinatilehtede” ja helehalli õievarrega taim. Söödud on enamikku selle perekonna liike, haisev hanemalts Ch. foetida välja arvatud.
Pese noor terve taim ära ja haki koos mahlase varrega salatisse, hautisse, supisse koos porgandi ja võilillejuurikaga. Põhjarannikul söödi enne jaanipäeva maltsa-kalahautist rikkaliku tilli ja murulauguga. Maltsapannkoogi saad, kui lisad maltsahautist pannkoogitaignasse. Hanemalts on spinati lähisugulane ja tema puhul peab paika kõik, mis spinati kohta kehtib. Hanemalts on ka üks aedmaltsa punaselehise teisendi Atriplex hortensis var. rubra esivanemaid. See punaste lehtedega üheaastane taim on segaaias asendamatu. Purpurne, kuni 2,5 m kõrgune harulise õisikuga taim annab isekülvi, kaunistab salatit ja peolauda, pealegi ületab ta mineraali- ja vitamiinirikkuselt spinatit.
HARILIKU VÕILILLE Taraxacum officinale
raviks mõeldud juurikas kaevati vanasti sügisel üles, pesti puhtaks, tükeldati ja kuivatati. Mitmete maksa-, kõhu- ja näärmehaiguste raviks joodi võililleteed. Toiduks kaevati juurikas koos tärkavate lehtedega üles kevadel ja kraabiti tume koor pealt maha. Taim lõigati pooleks, tükeldati koos lehtedega, keedeti soolvees 3 minuti jooksul mõruained välja ja lisati supisse või hautisse, kus see koos teiste köögiviljadega pehmeks haudus. Võilille juurikas kuulus koos seente, porgandi ja kartuliga lihasupi koosseisu.
Prantslased on välja valinud vähem kibedate ja õrnemate lehtedega hariliku võilille taimi ning kasvatavad nende järglaskonda toiduks. Kevadel kaetakse võilillepeenar musta kiletelgiga kinni ja pimedas kasvanud valgete, veidi kirbemaitseliste lehtedega maitsestatakse toorsalatit või hautatakse neid nagu spinatitki. Inglismaal seevastu pole võilille söödavaks peetud, kuid Norrast ja Rootsi mägedest on teada mitmeid keerukaid võililletoitude retsepte.
MERIKAPSAS Crambe maritima
kasvab suurte viljuvate puhmikutena Saaremaa ja Hiiumaa paeklibustel randadel ja on meil looduskaitse III kategooria all ohustatud liikide hulka arvatud. Õitseb rikkalikult ja seemned valmivad sügise alguses. Hulgaliselt kasvab merikapsast Inglismaa lõunarannikul, kus osa taimi on suurte sinakate lehtedega nagu meie omadki, paljud aga tugeva purpurse värvinguga kuni tumelillani. Merikapsas on ka hinnatud ilutaim ja sobib ideaalselt segaaeda.
Kuni meie botaanikaaiad ega muudki asjaomased asutused selle taime seemneid üldsusele ei vahenda, loodusest seemnete muretsemine on aga kuritegu, tuleb seemned tellida Inglismaalt. Merikapsas peab lugu sügavast liivasest mullast.
Külva seemned varakevadel 30 cm suuruste vahedega 1-2 cm sügavusse ja lase taimel paar aastat jõudu koguda. Kui puhmik on sügiseks 40-50 cm kõrgune ja 50-60 cm laiune, võid ta kasvkoha järgmisel kevadel juba aprilli lõpul mustast kilest telgiga kinni katta. Pimedas ja soojas õhus kasvab juurikast välja pleegitatud rabarberit meenutav lehepunt. Murra igalt taimelt 2-3 lehte ja kata jälle kinni. Juuni algul hakka teda taas valgusega harjutama ja lase juurikasse jõudu koguda. Väetamine ja kastmine aitab tal kosuda. Ühelt taimelt murtakse lehti 3-4 korda, mida vanem taim, seda suurem saak. Merikapsast süüakse nagu lehtpeeti ehk mangoldit vokkroana, hautatult või suppides.
HARILIK ORASHEIN Elymus repens
on sada korda neetud umbrohi. Temast ei saa jagu kõpla ega kultivaatoriga — sööme ta siis parem ära! Orasheina juurika toiteväärtus võrdub teraviljaga, see sisaldab tärklist ja suhkruid 76 %, valku 8,8 % ja rasva 0,5 %. Peale selle on juurikal omadus tuua välja teiste toidutaimede peent kõrvalmaitset.
Risoom pestakse, tükeldatakse, kuivatatakse, röstitakse ja jahvatatakse peeneks ning lisatakse teesegusse. Saksamaal on joodud peterselliga maitsestatud orasheinateed seedimise kiirendamiseks ja maksa raviks. Pehmeks keedetud ja hakitud risoomi võib lisada salatitesse, suppidesse ja kastmetesse.
HARILIK KÖÖMEN Carum carvi
on juba aastasadade eest aiast loodusesse kolinud ja tunneb end seal hästi. Külva seemneid peenrasse või köögiviljaaia püsikute vahele. Tema noored lehed kõlbavad salatiks, sügisel väljakaevatud juurikas suppi maitsestama, seemned teeks ja ravimiks. Mulgid peavad köömneteed obligatoorseks mulgikapsaste kõrvale — see hoiab ära kapsasöömisele järgneva kõhupuhituse.
PAISELEHE Tussilago farfara
noori lehti süüakse mais ja juunis nagu kapsast või spinatit, soolvees keedetud lehtedesse keeratakse lusikatäis hakklihatäidist ja saadakse paiseleherullid. Paiseleht kuulub ravitoidu hulka: parandab ja aitab vältida hingamisteede haigusi ja köha. Vanarahvas uskus, et ta kasvab veesoontel ja näitab kaevukoha kätte.
VEREVA KUKEHARJA Sedum telephium
paksud sinakad lehed on omapärase maitsega. Kui see sulle ei meeldi, leota neid mõni tund külmas vees ja valmista toituks nagu spinatit, hautades koos või ja munaga.
VILLTAKJA Arctium tomentosum
noori kooritud varsi süüakse toorelt, hautatakse võiga või keedetakse soolavees. Maitsev ja tervislik! Risoomikeedust lisati toitudele luuvalu ja külmetuse raviks. Villtakja lehti seoti mädanevaile haavadele.
Loodusest salatisse
Veenmaks lugejat, et meie esiemad looduse toidulauda hästi tundsid, nimetagem siinkohal supisse ja hautisse lisatud või toorelt liha ja leiva kõrvale söödud taimi. Meie toitumisharjumused on sellest ajast saati muutunud. Kui tunned huvi meie pärimuskultuuri vastu, siis õpi neid taimi kõigepealt ära tundma.
Paljud metsa- ja aasaasukad on mürgised ja taime määramine looduses küllaltki keerukas ülesanne. Ladinakeelse nime järgi leiad interneti otsingumootori abiga hulga pilte ja teavet. Kõigepealt maitse sind huvitavat taime, proovi erinevates segudes ja katseta retsepte — nii saab selgeks, kas ta sulle toiduks sobib. Taime keemilist koostist tajub inimene maitsmismeele abil. Kui ühe või teise taime maitse on sulle vastukarva, on õigem see söömata jätta.
Taimedega tutvust tehes ära too neid enne kööki, kui oled täiesti kindel, et oled taime õigesti määranud.
Salatitaimed:
- valge ristiku Trifolium repens noored lehed;
- hariliku kirikakra Bellis perennis noored lehed parandavad salatina süües kopsukelmepõletikku;
- hariliku nurmenuku Primula officinalis noored lehed;
- harilik jänesekapsas Oxalis acetosella sobib salatisse ja vokkpannile;
- harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris;
- harilik maajalg Clechoma hederacea maitsestab salatit;
- ahtalehise põdrakanepi Chamaenerion angustifolium noored võsud ja lehed hakitakse salatiks;
- põldohaka Cirsium arvense noored võrsed;
- valge iminõgese Lamium album ja vereva iminõgese L. purpureum noored võsud ja lehed;
- hariliku kortslehe Alchemilla vulgaris varjus kasvanud mahlakad noored lehed maitsevad nagu spinat;
- kõigi teelehtede Plantago major, P. media ja P. lanceolata noored lehed;
- hariliku raudrohu Achillea millefolium noorte lehtedega maitsestati salatit, et tugevdada verd, ravida nõrkust ja melanhooliat;
- haput oblikat Rumex acetosa söödi nagu spinatit või maltsa salatis, suppides ja hautistes;
- põld-piimohaka Sonchus arvensis noored lehed ja võrsed;
- vesihein Stellaria media sobis suppidesse ja hautistesse, võrsetipud toorsalatisse.
Posted by Tiia at 10:44 PM 0 comments
Saturday, May 24, 2014
Vasaku käe rusikasse pigistamine aitab õpitut meenutada
Käe kokku surumine võib aidata ajusoppidesse tugevamaid
mälestusi jätta. Teadlased on tuvastanud, et kui suruda kokku parem
käsi, tekib tugevam mälestus sündmusest või toimingust. Kui aga
pigistada rusikasse vasak käsi, on lihtsam toimunut meenutada, kirjutab
ERR-i teadusportaal.
Eksperimendis osales neli gruppi katseisikuid, kes pidid püdma meelde
jätta nimekirjas antud 72 sõna. Hiljem tuli neid sõnu meelde tuletada.
Üks grupp surus vahetult enne sõnade õppimist 90 sekundiks kokku parema
käe. Sama tehti ka vahetult enne sõnade meelde tuletamist. Teine grupp
tegi sama vasaku käega. Kaks teist gruppi surusid enne sõnade õppimist
kokku ühe käe ning pärast enne meelde tuletamist teise käe.
Kontrollgrupp ei surunud oma kätt rusikasse ühelgi puhul.
Selgus, et rühm, kus suruti parem käsi rusikasse enne sõnade õppimist
ning vasak käsi enne nende meelde tuletamist, sai parema tulemuse kui
ükskõik milline teine grupp. Seejuures oldi parem ka kontrollgrupist,
kuigi see tulemus polnud statistiliselt oluline.
Teadlaste sõnul on see näide, et mõni lihtne liigutus suudab mälu
parandada läbi selle, et muudab ajutiselt aju tööd. Edasistes katsetes
soovitakse uurida, kas käe rusikasse surumine võib aidata näiteks nägude
meelde jätmisel või võtmete asukoha meenutamisel. Teadlased oletavad
varasemate uuringute põhjal, et käe kokku surumine aktiveerib
tõenäoliselt spetsiifilised ajupiirkonnad, mis on samuti seotud
mälestuste kujunemisega.
Allikas: ERR, Medical Xpress
Posted by Tiia at 10:43 PM 0 comments
Wednesday, May 21, 2014
Kevad salatipeenral. Kuidas aedsalatit kasvatada?
Millised on aedsalati kasvunõuded ja kuidas külvata?
Kohe kui muld on peenral tahenenud, võib sinna salati külvata.
-
Aedsalat hakkab idanema juba 2–5° juures, kuid kui idanemise ajal on
üle kümne päeva jahe (2–8°), soodustab see putkumist (ennakõidumist).
Sobivaim idanemistemperatuur on 16–22°, liigne soojus (25–30°) seevastu
ei soodusta idanemist.
- Noored taimed taluvad hästi öökülma
(kuni –5°). Kui sooja on üle 22°, muutuvad lehed kibedaks, samuti võivad
taimed kiiresti putkuda.
- Aedsalat vajab kogu kasvuperioodi vältel rohkelt niiskust, niiskuse puudusel jääb saak väikeseks ja taimed putkuvad kiiresti.
- Aedsalat on valgusnõudlik, varjulises kohas venivad taimed välja ja jäävad kiduraks, peasalat ei moodusta pead.
Kasvukoht
-
Aedsalat kasvab kõige paremini huumusrikkal, keskmise raskusega või
raskemal nõrgalt happelisel (pH 5,8–6,5) niiskemal mullal. Kiirelt
soojeneval mullal
-
Külvikorras sobib aedsalat mõne orgaanilist väetist saanud kultuuri
järele, suhteliselt hästi talub ta ka iseendale järgnemist.
-
Salatipeenar on soovitatav multšida: katta musta kile, peenravaiba,
niidetud rohu, peenestatud põhu vmm sobiva materjaliga. Multšimine hoiab
salatitaimed puhtad.
- Kevadel peenra ettevalmistamisel andke
mikroelemente sisaldavat kompleksväetist, sest aedsalat on tundlik
molübdeeni-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja booripuuduse suhtes.
-
Anumas kasvatades täitke see universaalse kasvusubstraadiga, põhja pange
drenaažiks kivikesi, potikilde jm vett ära juhtivat materjali.
Seemnest või istikutest
-
Aedsalatit võib külvata otse peenrale, aga taimed võib ka ette
kasvatada ja siis kasvukohale istutada. Ette tasub kasvatada eelkõige
peasalatit (või- ja jääsalat)
- Varajase saagi saamiseks külvake aprillis esimesel võimalusel peenrale või anumatesse.
-
Külviskeem: reavahe 20–25 cm, taimede vahe reas (pärast harvendamist)
15–20 cm. Liiga tihedalt külvates venivad taimed vähese valguse tõttu
välja.
- Sobiv külvisügavus on 0,5–1,5 cm. Külv on soovitatav katta looriga.
- Kõige mugavam on kasutada seemnelinti, sel juhul ei pea taimi harvendama.
-
Varajase saagi saamiseks ette kasvatatud taimed võib välja istutada
siis, kui istikul on arenenud 3–4 pärislehte. Kasvukohale istutage nad
esimesel võimalusel.
Allikas: Tiina Paasik, “Maalehe salatiraamat”
Posted by Tiia at 10:41 PM 0 comments
Monday, May 19, 2014
Rohelus toob rahulolu
Rohelus toob rahulolu ja toob märgatavalt.
Briti teadlased olid ka ise üsna üllatunud, kui nende uuringust selgus,
kui märgatavalt võib linnarohelus tugevdada linnaelanike tunnet, et nad
on eluga rahul.
Mathew White ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Psychological Science,
et inimesed, kelle elukoha lähedal on rohkesti parke või aedu, on
küsitluste põhjal eluga selgelt rohkem rahul ka sellisel juhul, kui
kõigi muude mõeldavate rahulolu tegurite nagu jõukuse ja inimsuhete mõju
statistika nippide abil võrdlusest kõrvaldada.
Selgus, et
roheline elukeskkond võib eluga rahulolu tõsta tervelt kolmandiku võrra
sellest rahulolu tõusust, mille annab abielus olemine või kümnendiku
võrra sellest, mille osaks saavad tööl käivad inimesed võrreldes
töötutega. Tõsi, roheluse mõju inimese rahulolule on töökoha või abielu
mõjust ju väiksem, aga päris märgatav siiski.
Nii et White ja ta
kolleegid soovitavad linnaplaneerijatel sellega kindlasti arvestada.
Isegi kui linnaroheluse mõju on ühele inimesele suhteliselt väike, siis
linnas elab inimesi ju palju ja üleüldine rahulolu kasvab rohelusest
siis selle võrra enam.
Autor: Priit Ennet
Allikas: www.teadus.err.ee
Posted by Tiia at 10:39 PM 0 comments
Friday, May 16, 2014
Kevadväsimusele vastu organismipuhastusega!
Kevadel tekib kehal soov puhastuda, et vabaneda aastaga
kogunenud jääkidest. Võimust võtnud kevadväsimus vähendab entusiasmi
ning muudab inimesed loiuks. Isegi kui me oleme talvel keha trimmis
hoidmiseks piisavalt trenni teinud, on meie energiavarud kevadel ikka
madalavõitu. Sügisel hoiustatud toit on kevadeks kaotanud aina enam
vitamiine ja teisi tähtsaid aineid ning päikese vähesuse tõttu ei suuda
keha väheseid kätte saadud vitamiine maksimaalselt ära kasutada.
Kevadväsimuse alistamiseks saab toimida mitmeti. Esiteks toovad kasu füüsiline treening ja hingamisharjutused. Isegi kiirkõnd ja matkamine aitavad higistamise teel väljutada märkimisväärse koguse kehasse kuhjunud jääkidest. Higistamine on hea kuna stimuleerib nahka ja aitab toksiine eritada, kuid tuleb olla ettevaatlik, et mitte külmetuda.
Veel aitab kevadväsimuse vastu saunas, aurusaunas ning vannis käimine. Niimoodi eritab keha toksiinid kõige kiiremini, kuid nende tegevustega ei tohi liiale minna, tuleb olla mõistlik ning jälgida oma südame tegevust. Et süda oleks vastupidavam, võib võtta looduslikku südametoonikut.
Loomulikult tuleb kevadel vitamiinipuuduse tõttu tarbida tavalisest enam värskeid toiduaineid. Lisaks puu- ja juurviljadele saab vitamiine manustada ka mitmete taimede kaudu. Näiteks on huvitav vaheldus korjata noori nõgesevõrseid ning lisada neid kergelt aurutatuna ja peeneks hakituna salatisse. Samamoodi võib tunduda eksootiline maksale kasuliku võilillelehe salatina kasutamine.
Üks parimaid abinõusid üldise heaolu säilitamiseks on paastumine. Paastumise ajal on kehal võimalus vabaneda kuhjunud kahjulikest jääkainetest. Tähtis on enne paastumise alustamist veenduda, et soolestik on puhas. Seda aitavad saavutada linaseemne- ning unimaguniõli või looduslik kõhulahtisti. A. Vogeli Molkosan vadakutooted sisaldavad rohkelt piimhapet ja aitavad seega kaasa organismi puhastumisele, mürkidest vabanemisele, tugevdavad immuunsüsteemi ja lisaks annavad „energiasüsti“.
Kui maks on heas korras, võib puuviljamahladieeti alustada apelsini-, greibi või viinamarjamahlaga, olenevalt hooajast. Marjahooajal tasub nimekirja lisada ka marjamahlad. Nii väljutatakse kehast kõik jääkained ning organite töö paraneb.
Kui paastu ajal hakkab halb, aitab naha stimuleerimine energilise pesemise ja kuivatamise näol ning sügavad hingamisharjutused. Ka lühikesed jalutuskäigud looduses taastavad hea enesetunde. Nälja korral soovitab A.Vogel närida paari rosinat aeglaselt ja põhjalikult, kuid rosinate nahad välja sülitada ning nautida lihtsalt viinamarjasuhkrut.
Paastumise puhul on tähtis reegel: ära kunagi alusta paastumist kui oled häiritud, pahane või mures. Õnnetunne on looduslik ravim, mis stimuleerib ning tõhustab sisenõrenäärmete tööd.
Paastumise kestus on individuaalne. Paarist-kolmest päevast peaks piisama, kuid kolm esimest ja kõige raskemat päeva vastupidanuna võib hakata kahju peatuma. Paastu raskeim osa ongi esimesed kolm päeva, edasi läheb asi kergemaks ning isegi lausa nauditavaks. Keha on siis muutusega kohanenud ning saab samal režiimil hakkama veel viis päeva. Kaheksapäevane paast, juues ainult puuviljamahla, annab kehale täieliku kevadpuhastuse.
Paastumise ajal tuleb looduslikke ravimeid võtta 1/3 või isegi veerand tavapärasest kogusest kuna organism töötab efektiivsemalt. Veel on oluline hoida normaalset elutempot, liiga suur kuid samas ka liiga väike aktiivsus ei ole kasulikud. Kindlasti tasub võtta arvesse, et paastudieedile minek ning samuti tavadieedile naasmine peaks olema sujuv.
Allikas: GoodNews
Kevadväsimuse alistamiseks saab toimida mitmeti. Esiteks toovad kasu füüsiline treening ja hingamisharjutused. Isegi kiirkõnd ja matkamine aitavad higistamise teel väljutada märkimisväärse koguse kehasse kuhjunud jääkidest. Higistamine on hea kuna stimuleerib nahka ja aitab toksiine eritada, kuid tuleb olla ettevaatlik, et mitte külmetuda.
Veel aitab kevadväsimuse vastu saunas, aurusaunas ning vannis käimine. Niimoodi eritab keha toksiinid kõige kiiremini, kuid nende tegevustega ei tohi liiale minna, tuleb olla mõistlik ning jälgida oma südame tegevust. Et süda oleks vastupidavam, võib võtta looduslikku südametoonikut.
Loomulikult tuleb kevadel vitamiinipuuduse tõttu tarbida tavalisest enam värskeid toiduaineid. Lisaks puu- ja juurviljadele saab vitamiine manustada ka mitmete taimede kaudu. Näiteks on huvitav vaheldus korjata noori nõgesevõrseid ning lisada neid kergelt aurutatuna ja peeneks hakituna salatisse. Samamoodi võib tunduda eksootiline maksale kasuliku võilillelehe salatina kasutamine.
Üks parimaid abinõusid üldise heaolu säilitamiseks on paastumine. Paastumise ajal on kehal võimalus vabaneda kuhjunud kahjulikest jääkainetest. Tähtis on enne paastumise alustamist veenduda, et soolestik on puhas. Seda aitavad saavutada linaseemne- ning unimaguniõli või looduslik kõhulahtisti. A. Vogeli Molkosan vadakutooted sisaldavad rohkelt piimhapet ja aitavad seega kaasa organismi puhastumisele, mürkidest vabanemisele, tugevdavad immuunsüsteemi ja lisaks annavad „energiasüsti“.
Kui maks on heas korras, võib puuviljamahladieeti alustada apelsini-, greibi või viinamarjamahlaga, olenevalt hooajast. Marjahooajal tasub nimekirja lisada ka marjamahlad. Nii väljutatakse kehast kõik jääkained ning organite töö paraneb.
Kui paastu ajal hakkab halb, aitab naha stimuleerimine energilise pesemise ja kuivatamise näol ning sügavad hingamisharjutused. Ka lühikesed jalutuskäigud looduses taastavad hea enesetunde. Nälja korral soovitab A.Vogel närida paari rosinat aeglaselt ja põhjalikult, kuid rosinate nahad välja sülitada ning nautida lihtsalt viinamarjasuhkrut.
Paastumise puhul on tähtis reegel: ära kunagi alusta paastumist kui oled häiritud, pahane või mures. Õnnetunne on looduslik ravim, mis stimuleerib ning tõhustab sisenõrenäärmete tööd.
Paastumise kestus on individuaalne. Paarist-kolmest päevast peaks piisama, kuid kolm esimest ja kõige raskemat päeva vastupidanuna võib hakata kahju peatuma. Paastu raskeim osa ongi esimesed kolm päeva, edasi läheb asi kergemaks ning isegi lausa nauditavaks. Keha on siis muutusega kohanenud ning saab samal režiimil hakkama veel viis päeva. Kaheksapäevane paast, juues ainult puuviljamahla, annab kehale täieliku kevadpuhastuse.
Paastumise ajal tuleb looduslikke ravimeid võtta 1/3 või isegi veerand tavapärasest kogusest kuna organism töötab efektiivsemalt. Veel on oluline hoida normaalset elutempot, liiga suur kuid samas ka liiga väike aktiivsus ei ole kasulikud. Kindlasti tasub võtta arvesse, et paastudieedile minek ning samuti tavadieedile naasmine peaks olema sujuv.
Allikas: GoodNews
Posted by Tiia at 10:25 PM 0 comments
Tuesday, May 13, 2014
Korraliku kevadpuhastuse 25 reeglit!
Pime talv on möödas
ning on aeg oma kodu uueks hooajaks ette valmistada. Kui plaanid teha
kevadise suurpuhastuse, siis siin on sulle 25 reeglit ja sammu, mida ei
tohiks mingil juhul unustada!
1. Puhasta ülevalt alla ja seest välja, vältimaks seda, et äsja puhastatud ja koristatud kohad uuesti mustaks või asju täis lähevad.
2. Võta ette üks kapp või ruum korraga — nii ei avasta sa end olukorrast, kus kogu elamine on veel rohkem sassis, sest kõik tööd on korraga pooleli.
3. Kasuta aega targalt — samal ajal, kui pesumasin töötab, korista vannituba.4. Ära jäta tähelepanuta kõiki väikeseid lahtiseid kruvisid ja liiste — kui teed, tee põhjalikult ja kui ise ei oska, palu kedagi appi.
5. Investeeri korralikesse vinuul- või kummikinnastesse, et su käed jääksid puhtaks ja terveks.
6. Enne tolmuimeja käima panemist, pühi harjaga ära suurem tolm — niisaab tolmuimeja puhastada kõik kitsamad kohad.
7. Ära toeta oma põrandaharju harjaste peale — see surub harjased valesse asendisse ja vahend pole enam nii efektiivne.
8. Alusta riidekappidest. Viska või anna ära riided, ehted ja aksessuaarid, mida sa ei kanna ning organiseeri allesjäänu vastavalt sellele, kui sageli sa midagi kannad.
9. Tuppa saab uue ilme ja kevadise värskuse tuua dekoratiivpatjade või mõne muu värvilise detailiga. Isegi vaas lilledega või kauss roheliste õuntega laual annab toale uue elu.
10. Vaipade pesemine on tüütu, kuid seda sammu ei tohiks kindlasti vahele jätta, eriti kui sul on koduloomad, väikesed lapsed või lausa mõlemad.
11. Tee nimekiri kõikidest asjadest, mis tegemist vajavad. Nii on sul kontroll selle üle, kui ruttu kodu korda saab ja võimalus linnukesi kirja panna (ja kellele ei meeldiks ülesannete taha linnukesi teha?)
12. Sorteeri ära raamaturiiul — jaota raamatud suuruse ja tüübi järgi, vabane vanadest raamatutest, mille järele sa tõenäoliselt enam ei haara ja paranda võimalikud lahti tulnud lehed ja kaaned.
13. Kontrolli üle oma suitsu- ja vargaalarmide patareid.
14. Keera ja pööra oma madratseid, et need kuluksid ühtlasemalt.
15. Ära unusta pesta lisaks padjapüüridele ja tekikottidele ka patju ja tekke.
16. Sorteeri köögis ära külmkapp, maitseaineriiul ja nõudekapp. Kui mõttetuid kruuse on liiga palju kogunenud, vabane neist. Viska ära kõik säilivusaja ületanud toidud.
17. Tee köögis aknalaud lagedaks ja pane sinna kasvama erinevad maitsetaimed, mida kevadel ja suvel toidu sisse näpistada.
18. Akende pesemine on kohustuslik samm, mida ei tohi vahele jätta!
19. Ka aiamööbel vajab enne uut grillimise ja suviste aiapidude hooaega veidi hoolt. Häid nippe-nõuandeid leiad SIIT artiklist.
20. Tee koju jõudmine ilusamaks nii sulle kui külalistele ning vaheta välja oma kulunud uksematt.
21. Enne koristamise alustamist hoolitse selle eest, et sul oleks olemas kõik vajalikud puhastusvahendid. Ühe üldisega ei saa sa nii head tulemust kui mitme kindlaga. Klaaspinnad, vann ja kraanikauss, tualettpott, põrandad ja tööpinnad vajavad kõik eraldi puhastusvahendit.
22. Jaga ülesanded ära. Kui sul on kodus mees ja lapsed, ei ole ühtegi põhjust, miks sa peaksid kõigega üksinda hakkama saama.
23. Ava koristamise ajaks aknad, et tube õhutada. 10 minutit pärani olev aken õhtuab efektiivsemalt kui tund aega irvakil olev aken.
24. Pese seestpoolt puhtaks ka külmik, ahi, ja mikrolaineahi.
25. Sorteeri paksemad talveriided ära, puhasta need (joped võiksid käia keemilises puhastuses) ja pane need kevadeks ja suveks niimoodi kõrvale, et nad kapis ja garderoobis asjatult ruumi ei võtaks.
Allikas:internett
1. Puhasta ülevalt alla ja seest välja, vältimaks seda, et äsja puhastatud ja koristatud kohad uuesti mustaks või asju täis lähevad.
2. Võta ette üks kapp või ruum korraga — nii ei avasta sa end olukorrast, kus kogu elamine on veel rohkem sassis, sest kõik tööd on korraga pooleli.
3. Kasuta aega targalt — samal ajal, kui pesumasin töötab, korista vannituba.4. Ära jäta tähelepanuta kõiki väikeseid lahtiseid kruvisid ja liiste — kui teed, tee põhjalikult ja kui ise ei oska, palu kedagi appi.
5. Investeeri korralikesse vinuul- või kummikinnastesse, et su käed jääksid puhtaks ja terveks.
6. Enne tolmuimeja käima panemist, pühi harjaga ära suurem tolm — nii
7. Ära toeta oma põrandaharju harjaste peale — see surub harjased valesse asendisse ja vahend pole enam nii efektiivne.
8. Alusta riidekappidest. Viska või anna ära riided, ehted ja aksessuaarid, mida sa ei kanna ning organiseeri allesjäänu vastavalt sellele, kui sageli sa midagi kannad.
9. Tuppa saab uue ilme ja kevadise värskuse tuua dekoratiivpatjade või mõne muu värvilise detailiga. Isegi vaas lilledega või kauss roheliste õuntega laual annab toale uue elu.
10. Vaipade pesemine on tüütu, kuid seda sammu ei tohiks kindlasti vahele jätta, eriti kui sul on koduloomad, väikesed lapsed või lausa mõlemad.
11. Tee nimekiri kõikidest asjadest, mis tegemist vajavad. Nii on sul kontroll selle üle, kui ruttu kodu korda saab ja võimalus linnukesi kirja panna (ja kellele ei meeldiks ülesannete taha linnukesi teha?)
12. Sorteeri ära raamaturiiul — jaota raamatud suuruse ja tüübi järgi, vabane vanadest raamatutest, mille järele sa tõenäoliselt enam ei haara ja paranda võimalikud lahti tulnud lehed ja kaaned.
13. Kontrolli üle oma suitsu- ja vargaalarmide patareid.
14. Keera ja pööra oma madratseid, et need kuluksid ühtlasemalt.
15. Ära unusta pesta lisaks padjapüüridele ja tekikottidele ka patju ja tekke.
16. Sorteeri köögis ära külmkapp, maitseaineriiul ja nõudekapp. Kui mõttetuid kruuse on liiga palju kogunenud, vabane neist. Viska ära kõik säilivusaja ületanud toidud.
17. Tee köögis aknalaud lagedaks ja pane sinna kasvama erinevad maitsetaimed, mida kevadel ja suvel toidu sisse näpistada.
18. Akende pesemine on kohustuslik samm, mida ei tohi vahele jätta!
19. Ka aiamööbel vajab enne uut grillimise ja suviste aiapidude hooaega veidi hoolt. Häid nippe-nõuandeid leiad SIIT artiklist.
20. Tee koju jõudmine ilusamaks nii sulle kui külalistele ning vaheta välja oma kulunud uksematt.
21. Enne koristamise alustamist hoolitse selle eest, et sul oleks olemas kõik vajalikud puhastusvahendid. Ühe üldisega ei saa sa nii head tulemust kui mitme kindlaga. Klaaspinnad, vann ja kraanikauss, tualettpott, põrandad ja tööpinnad vajavad kõik eraldi puhastusvahendit.
22. Jaga ülesanded ära. Kui sul on kodus mees ja lapsed, ei ole ühtegi põhjust, miks sa peaksid kõigega üksinda hakkama saama.
23. Ava koristamise ajaks aknad, et tube õhutada. 10 minutit pärani olev aken õhtuab efektiivsemalt kui tund aega irvakil olev aken.
24. Pese seestpoolt puhtaks ka külmik, ahi, ja mikrolaineahi.
25. Sorteeri paksemad talveriided ära, puhasta need (joped võiksid käia keemilises puhastuses) ja pane need kevadeks ja suveks niimoodi kõrvale, et nad kapis ja garderoobis asjatult ruumi ei võtaks.
Posted by Tiia at 10:23 PM 0 comments
Saturday, May 10, 2014
Üheksa nippi kevadväsimuse vastu
Sul on kiire ja üha
sagedamini tunned, et nüüd küll enam ei jõua... Kevadväsimuse vastu on
rohtu. Kui järgid neid üheksat väikest nippi, oled päeval ergas ja magad
öösel nagu kott. Mida veel tahta?
1. Loobu kohvist!
Kofeiini leidub mujalgi kui kohvis, näiteks tees ja karastusjookides. Kõigest kofeiinisisaldavast tuleks loobuda, aga kui seda ei suuda, ära joo enam vähemalt kohvi ja näed, kuidas kurnatus hakkab kaduma. Kofeiin on võimas erguti, mille mõju kestab kehas kuni 7 tundi - või kauemgi, kui võtad suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid -, ärritades neerupealiseid ja takistades magamajäämist.
Sama paha on ka alkohol. Nimelt vähendab alkohol hapnikuhulka ajus ja alkoholis on ka palju suhkrut.
2. Loobu suhkrust!
Suhkru kuhjamine kehasse põhjustab hormoonidele suurt stressi. Neerupealised kurnavad end ajapikku välja, püüdes veresuhkru taset reguleerida, ja tekitavad kasinus
kurnatustunde. Loobu suhkrust ja ka kunstlikest suhkruasendajatest
järk-järgult.Asenda mõttetud suhkrurikkad joogid, näiteks
karastusjoogid, puuviljasmuutidega. Nüüd tuleb süüa ka marju ja
brokolit. Toidulisandiks võta glutamiini, sest see petab keha ära - keha
arvab, et saab sellega glükoosi.
3. Jälgi, millist rasva sööd!
Lisaks suhkrule mürgitavad niigi kurnatud keha ka küllastatud rasvhapped ja üldse töödeldud toidud. Väldi hüdrogeenitud rasva ja transrasvhappeid, sest need suurendavad halva kolesterooli hulka ja takistavad heade rasvhapete nagu Omega-3 omastamist.
4. Söö hommikul, ja söö hästi!
Ainevahetus on haripunktis keskpäeval. Sellepärast söö korralikult hommikust ja lõunat. Õhtupoole muutub nii hormoonide eritamine kui ka ainevahetus laisemaks. Kui sööd vastu ööd, tuleks süüa puuvilju, juurvilju ja täisteratooteid. Need aitavad sul rahuneda ja puhastavad une ajal keha mürkidest.
5. Söö värvilist toitu!
Fütotoitained on taimede ainevahetuse produktid, mis annavad õitele ja viljadele värvikirevuse, lõhna ja maitse. Keha kaitsevad nad haiguste eest, mõjudes põletikuvastaselt ja mürkeväljutavalt.
6. Maga nutikamalt!
Ära vaata voodis telerit! Ära kasuta voodit üldse muuks kui kaheks asjaks - magamiseks ja seksiks.
Keha võib teleriekraani helenduse tõttu arvata, et päev veel kestab.
Väike annus (0,5 milligrammi) melatoniini võib aidata sul paremini magama jääda.
7. Hinga korralikult!
Võta endale enne magamaminekut aega ja hinga. Leia mugav paigake, istu ja keskendu viieks minutiks sügavale sisse- ja väljahingamisele. See aitab väga hästi rahustada nii meeli kui ka keha.
8. Võimle!
Stressis keha naudib joogasirutusi ja -painutusi. Need ei nõua sinult ka liiga suurt energiakulu. Püüa ka muidu hoida head rühti.
9. Võta päikest! Kõige parem tervendaja on päike. Päevad hakkavad minema pikemaks ja päike tõuseb üha kõrgemale, lase sel enda peale paista!
Allikas: Mail Online
1. Loobu kohvist!
Kofeiini leidub mujalgi kui kohvis, näiteks tees ja karastusjookides. Kõigest kofeiinisisaldavast tuleks loobuda, aga kui seda ei suuda, ära joo enam vähemalt kohvi ja näed, kuidas kurnatus hakkab kaduma. Kofeiin on võimas erguti, mille mõju kestab kehas kuni 7 tundi - või kauemgi, kui võtad suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid -, ärritades neerupealiseid ja takistades magamajäämist.
Sama paha on ka alkohol. Nimelt vähendab alkohol hapnikuhulka ajus ja alkoholis on ka palju suhkrut.
2. Loobu suhkrust!
Suhkru kuhjamine kehasse põhjustab hormoonidele suurt stressi. Neerupealised kurnavad end ajapikku välja, püüdes veresuhkru taset reguleerida, ja tekitavad ka
3. Jälgi, millist rasva sööd!
Lisaks suhkrule mürgitavad niigi kurnatud keha ka küllastatud rasvhapped ja üldse töödeldud toidud. Väldi hüdrogeenitud rasva ja transrasvhappeid, sest need suurendavad halva kolesterooli hulka ja takistavad heade rasvhapete nagu Omega-3 omastamist.
4. Söö hommikul, ja söö hästi!
Ainevahetus on haripunktis keskpäeval. Sellepärast söö korralikult hommikust ja lõunat. Õhtupoole muutub nii hormoonide eritamine kui ka ainevahetus laisemaks. Kui sööd vastu ööd, tuleks süüa puuvilju, juurvilju ja täisteratooteid. Need aitavad sul rahuneda ja puhastavad une ajal keha mürkidest.
5. Söö värvilist toitu!
Fütotoitained on taimede ainevahetuse produktid, mis annavad õitele ja viljadele värvikirevuse, lõhna ja maitse. Keha kaitsevad nad haiguste eest, mõjudes põletikuvastaselt ja mürkeväljutavalt.
6. Maga nutikamalt!
Ära vaata voodis telerit! Ära kasuta voodit üldse muuks kui kaheks asjaks - magamiseks ja seksiks.
Keha võib teleriekraani helenduse tõttu arvata, et päev veel kestab.
Väike annus (0,5 milligrammi) melatoniini võib aidata sul paremini magama jääda.
7. Hinga korralikult!
Võta endale enne magamaminekut aega ja hinga. Leia mugav paigake, istu ja keskendu viieks minutiks sügavale sisse- ja väljahingamisele. See aitab väga hästi rahustada nii meeli kui ka keha.
8. Võimle!
Stressis keha naudib joogasirutusi ja -painutusi. Need ei nõua sinult ka liiga suurt energiakulu. Püüa ka muidu hoida head rühti.
9. Võta päikest! Kõige parem tervendaja on päike. Päevad hakkavad minema pikemaks ja päike tõuseb üha kõrgemale, lase sel enda peale paista!
Allikas: Mail Online
Posted by Tiia at 10:23 PM 0 comments
Wednesday, May 7, 2014
Peiulill kui looduslik taimekaitsja
Lillepeenral on peiulill suurepärane tigude-nälkjate ligimeelitaja - ole
vaid valmis neid ära korjama. Kui jätkub aega ja tahtmist, siis võib
peiulillede lähedale pinnasesse kaevata pooleliitrised purgid (purgi
serv olgu pinnasega ühel tasandil) ja täita need veega, millesse on
valatud sorts õlut. Nii ongi mitme peibutajaga teopüünis olemas.
Veelgi
suurem mõjujõud on peiulilledel nematoodide (ümarussid) vastu. Mulla-
ja taimenematoodid (kiduussid ja ingerjad) on inimsilmaga raskesti
eristatavad 1-2 mm pikkused taimeparasiidid, mis põhjustavad tervete
kudede mädanemist ja kärbumist.
Ka siin evivad peiulilled nematoode
ligimeelitavaid aineid, kahjurid tungivad taime ja kahjustuvad seal
kaotades paljunemisvõime ja hukkuvad.
Seega koduaias, kus on palju nematoode (eriti endine kartuli- ja maasikamaa), tuleks see katta paksu peiulille vaibaga.
Peiulille
ei ole soovitav ka sügisel öökülmade kahjustuse korral koristada, vaid
jätta taimejäänused maapinnale ning nad sisse kaevata, tekitades
nematoote tõrjuva multši,
Allikas: Internett
Posted by Tiia at 10:13 PM 0 comments
Sunday, May 4, 2014
Presskannukohv kaitseb rinnavähi eest
Tundub, et press- ja keedukannu kohv on
teenimatult halva maiguga, sest Rootsis hiljuti läbi viidud uurimus
näitas, et kohvis leiduvad rasvhapped kaitsevad rinnavähi eest.
Press-
ja keedukannu kohvil on senini olnud halb maine väidetava
ebatervislikkuse tõttu, sest need sisaldavad vastupidiselt
filtrikohvile rasvu, mis suurendavad kolesterooli taset. Uus uurimus
aga näitas, et filtreerimata kohvi nautimine ei olegi nii kahjulik.
Uuring
hõlmas 64 000 inimest ning tulemus näitas, et naised, kes joovad
keedukannu kohvi neli korda päevas, vähendavad oma riski haigestuda
rinnavähki võrreldes naistega, kes joovad tavalist filtrikohvi.
Põhjuseks peetakse kohvis leiduvaid rasvhappeid, mis kaitsevad vähi
eest.
Kohvis leiduvaid rasvhappeid on võimalik
saada vaid juhul, kui ei valmistata kohvi filtrimeetodiga. Loomadel
tehtud katsed näitasid ilmekalt, et kohvis leiduvad rasvhapped
takistavad vähirakkude kasvu.
Allikas: Iform.nu
Posted by Tiia at 9:49 PM 0 comments
Thursday, May 1, 2014
16 toitumise reeglit, mida sa ei pea järgima
Emily Nolan-Joseph on modell ja regulaarne blogija veebilehel MyKindofLife.com.
Ta jagab oma kogemusi selle kohta, kuidas ta võitles kümme aastat
toitumishäiretega ning julgustab naisi oma keha armastama ning mitte
lähtuma ühiskonna poolt pealesurutud kehakuvandi survele. Emily kirjutas
portaalis Mind Body Green sellest, milliseid toitumise kohta seatud
reegleid ei ole mõtet järgida.
Toitumise ja toidu kohta on nii palju reegleid seatud. Kas ei oleks aga aeg hakata järgima ühte selget reeglit? Kui me lihtsalt kuulaksime oma keha, siis teaksime, millal meil on kõht täis või tühi ning millal meil on janu. Kas sa ei arva, et me oleme võimelised vaatama mööda turundusmullist, teadmaks ise kõige paremini, mida meie keha vajab?
Kümne aasta jooksul erinevate toitumishäirete all kannatanuna võin julgelt öelda, et mul on olnud palju aega järele mõelda, mida sooviksin toitumise ja selle kohta käivate reeglite osas muuta. Olen koos paljude tervisespetsialistidest sõprade ja vilunud kokkadega koostanud 16 reeglit toitumise kohta, mida sa ei pea järgima.
1. Söö viis toidukorda päevas. Ainus, kellel on aega viis korda päevas laua taha einestama istuda, on fitnessi-sõltlane, kes treenib järgmise võistluse jaoks. Hommikusöök, lõuna, õhtusöök ja mõni käigupealt võetud suupiste on piisav. Kui me kuulame oma keha, siis sisemine kompass aitab köögi üles leida, kui nälg näpistab.
2. Vajad igal toidukorral valku. Loomulikult me vajame valku, aga kas tead, et seda leidub pea igal pool, isegi salatilehtedes. Valk on üldlevinud ehitusmaterjal looduses, ja mitte ainult lihas. Miks meile öeldakse, et lihaste kasvatamiseks vajame vähemalt 50 grammi valku päevas? Lihased kasvavad siiski ainult treenides, mitte tablettide, pulbrite või lihasöömise tagajärjel.
3. Kui sa jälgid oma kaalu, siis jälgi portsjonite suurust. See reegel on värav toitumishäirete maailma. Niipea, kui hakkame oma toitumist piirama, selle asemel, et kuulata oma keha vajadusi, ei paku me enam kehale piisavalt vajalikke toitaineid, mille järele see küsib. Selle asemel, et piirata toidukogust, küsi endalt, kas oled veel näljane? Kui muretsed ülesöömise pärast, siis harjuta teadlikku söömist ning püüa rohkem viibida värskes õhus ja treenida.
4. Piim on kehale kasulik. Teise liigi rinnapiim, mis on hormoone täis, ei ole mõeldud inimestele tarbimiseks. Meie kehad on loodud selliselt, et need suudavad väikeses koguses võõraste ainetega võidelda, kuid see ei anna õigustust, miks peaks piimatööstuse huvides turustama piima meie lastele. Kui sa tahad piima, vali taimedel põhinev piim.
5. Kui tahad olla sale, ära söö süsivesikuid. Olid ajad, kui Atkinsi dieet tegi võidukäiku ning minu vanaisa kuulutas kogu pere süsivesikute sõltlasteks ning sõi rõõmuga hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks peekonit. Hiljem mõistis ta oma viga, kui haigestus vähki. Pea meeles: dieediprogrammid võivad aidata sul ajutiselt kaalu kaotada, kuid peamiselt on need loodud selleks, et müüa raamatuid ning pakendatud toitusid, millel on sildil kirjas, kui palju need punkte annavad. Ära lähtu trendidest, vaid söö seda, mis sinu jaoks õige tundub.
6. Teravili ja maiustused sobivad hommikusöögiks. USA-s ja üle terve maailma serveeritakse aina enam hommikusöögiks rafineeritud suhkruid hommikusöögihelveste näol. Kui sa tahad hommikuks midagi magusat, siis söö puuvilja või tee endale smuutit.
7. Söö madala kalorsusega toitusid, et olla terve. Kui ostad midagi, mille silt ütleb “vähendatud kalorisisaldusega“, siis ostad sõna otseses mõttes rämpsu. Meie keha vajab toiduainet terviklikul kujul, selleks, et suudaks seda korralikult seedida ning toitaineid kätte saada. Selleks, et süüa tervislikumalt, jäta pigem välja lisatud suhkru ja rasvaste kreemidega toidud.
8. Väldi rasva. Tervislikud rasvad on aju funktsioonide jaoks hädavajalikud. Kui me asendame tõelised rasvad toksiliste asendajatega selleks, et luua “rasvavaba“ toodet, siis ei saa keha sellest soovitud rahuldust ning nõuab lisa, nii et me sööme aina enam. Ära keela endale tervislikke rasvu – söö neid rohkem!
9. Ära söö gluteeni. See on tänapäeva üks suuremaid keelutrende. Kui sul on tsöliaakia või gluteenitalumatus, siis loomulikult väldi gluteeni iga hinna eest. Kuid ära väldi gluteeni sel põhjusel, et soovid saledamaks saada. Meie keha kuju ning meie arvamus sellest põhineb toidul, harjutustel ja geenidel.
10. Omega-3 rasvhapete saamiseks tuleb tarbida kalaõli. Omega-3 rasvhapped leiduvad rohelistes meretaimedes ja vetikates. Kalad söövad neid taimi ning saavad neist oma omega-3 rasvhapped. Kuid miks mitte pöörduda kohe algallika poole? Söö vetikaid ja meretaimi, et anda kehale vajalikke toitaineid ning olla tervem ja rõõmsam.
11. Söö multivitamiine. Kas sa ei leia, et kui meie kehas mõnda vitamiini või mineraali puudu on, siis tuleks tarbida selle tegelikku allikat? Kaltsiumipuudusel proovi brokolit; kui vajad rohkem rauda – tee spinatisalatit. Selleks, et vitamiinid ja mineraalid imenduksid, vajab meie keha neid terviklikul kujul originaalallikast.
12. Kui sa tahad toituda tervislikult, ole taimetoitlane. Küpsised on ka taimetoit. See ei tähenda seda, et nad on tervislikud. Kui sa tahad toituda tervislikult, siis mõtle sellele, kas toidu koostisained on tervislikud, mitte lihtsalt sellele, kas tegemist on taimse toiduga.
13. Vajad iga päev 8 klaasi vett. Kas ei oleks lihtsam öelda endale – joo nii palju, kui sa tahad. See on su kehale ja nahale hea. Kui me loome ükskõik mille tarbimiseks kindlad reeglid, siis loome võistlusliku õhkkonna, mis maskeerib meie võimet kasutada loomulikku instinkti juua siis, kui me seda vajame ning jätta joomata, kui meil pole vaja. Mõtle, kuidas koerad käituvad. Kui nad tulevad jalutuskäigult, siis joovad palju vett – me ei pea neile ütlema, kui palju vett juua. Unusta numbrid ja lähtu instinktidest.
14. “Kolestreoolivaba“ tähendab, et see on sinu jaoks hea. Kolesteroolivabaduse silti kasutatakse väga sageli trikina, mille tõttu peaks toit näima tervislikum. Kolesterool on loomse päritoluga rasv. Kui sa ostad midagi, mis loomseid produkte ei sisalda, siis loogiliselt ei sisalda see ka kolesterooli. Kui kolesterooli puudumist tuuakse eraldi välja toote puhul, mis nagunii loomseid koostisaineid ei sisalda, siis küsi endalt, miks seda tehakse?
15. Hea tervise jaoks söö mune. Munavalge söömine on sisuliselt sama nagu imikut emaüsas ümbritseva lootevedeliku joomine. Kui sa vajad valku, siis söö näiteks ube ning väldi võimalikke terviseprobleeme, mida loomsed toidud põhjustada võivad.
16. Avokaado ja kookospähkel teevad paksuks. Kas oled kuulnud puuviljatoitlastest. Nad on väga heas vormis ja väga toitumisele pühendunud inimesed, kes võivad ühe toidukorraga ära süüa viis avokaadot ja terve kookospähkli. Nendes puuviljades olevad tervislikud rasvad on kasulikud nahale ja ajule.
Igaühel on erinevad toidu kohta käivad reeglid, kuid kõige olulisem on meeles pidada ühte asja – kuula oma keha!
Toitumise ja toidu kohta on nii palju reegleid seatud. Kas ei oleks aga aeg hakata järgima ühte selget reeglit? Kui me lihtsalt kuulaksime oma keha, siis teaksime, millal meil on kõht täis või tühi ning millal meil on janu. Kas sa ei arva, et me oleme võimelised vaatama mööda turundusmullist, teadmaks ise kõige paremini, mida meie keha vajab?
Kümne aasta jooksul erinevate toitumishäirete all kannatanuna võin julgelt öelda, et mul on olnud palju aega järele mõelda, mida sooviksin toitumise ja selle kohta käivate reeglite osas muuta. Olen koos paljude tervisespetsialistidest sõprade ja vilunud kokkadega koostanud 16 reeglit toitumise kohta, mida sa ei pea järgima.
1. Söö viis toidukorda päevas. Ainus, kellel on aega viis korda päevas laua taha einestama istuda, on fitnessi-sõltlane, kes treenib järgmise võistluse jaoks. Hommikusöök, lõuna, õhtusöök ja mõni käigupealt võetud suupiste on piisav. Kui me kuulame oma keha, siis sisemine kompass aitab köögi üles leida, kui nälg näpistab.
2. Vajad igal toidukorral valku. Loomulikult me vajame valku, aga kas tead, et seda leidub pea igal pool, isegi salatilehtedes. Valk on üldlevinud ehitusmaterjal looduses, ja mitte ainult lihas. Miks meile öeldakse, et lihaste kasvatamiseks vajame vähemalt 50 grammi valku päevas? Lihased kasvavad siiski ainult treenides, mitte tablettide, pulbrite või lihasöömise tagajärjel.
3. Kui sa jälgid oma kaalu, siis jälgi portsjonite suurust. See reegel on värav toitumishäirete maailma. Niipea, kui hakkame oma toitumist piirama, selle asemel, et kuulata oma keha vajadusi, ei paku me enam kehale piisavalt vajalikke toitaineid, mille järele see küsib. Selle asemel, et piirata toidukogust, küsi endalt, kas oled veel näljane? Kui muretsed ülesöömise pärast, siis harjuta teadlikku söömist ning püüa rohkem viibida värskes õhus ja treenida.
4. Piim on kehale kasulik. Teise liigi rinnapiim, mis on hormoone täis, ei ole mõeldud inimestele tarbimiseks. Meie kehad on loodud selliselt, et need suudavad väikeses koguses võõraste ainetega võidelda, kuid see ei anna õigustust, miks peaks piimatööstuse huvides turustama piima meie lastele. Kui sa tahad piima, vali taimedel põhinev piim.
5. Kui tahad olla sale, ära söö süsivesikuid. Olid ajad, kui Atkinsi dieet tegi võidukäiku ning minu vanaisa kuulutas kogu pere süsivesikute sõltlasteks ning sõi rõõmuga hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks peekonit. Hiljem mõistis ta oma viga, kui haigestus vähki. Pea meeles: dieediprogrammid võivad aidata sul ajutiselt kaalu kaotada, kuid peamiselt on need loodud selleks, et müüa raamatuid ning pakendatud toitusid, millel on sildil kirjas, kui palju need punkte annavad. Ära lähtu trendidest, vaid söö seda, mis sinu jaoks õige tundub.
6. Teravili ja maiustused sobivad hommikusöögiks. USA-s ja üle terve maailma serveeritakse aina enam hommikusöögiks rafineeritud suhkruid hommikusöögihelveste näol. Kui sa tahad hommikuks midagi magusat, siis söö puuvilja või tee endale smuutit.
7. Söö madala kalorsusega toitusid, et olla terve. Kui ostad midagi, mille silt ütleb “vähendatud kalorisisaldusega“, siis ostad sõna otseses mõttes rämpsu. Meie keha vajab toiduainet terviklikul kujul, selleks, et suudaks seda korralikult seedida ning toitaineid kätte saada. Selleks, et süüa tervislikumalt, jäta pigem välja lisatud suhkru ja rasvaste kreemidega toidud.
8. Väldi rasva. Tervislikud rasvad on aju funktsioonide jaoks hädavajalikud. Kui me asendame tõelised rasvad toksiliste asendajatega selleks, et luua “rasvavaba“ toodet, siis ei saa keha sellest soovitud rahuldust ning nõuab lisa, nii et me sööme aina enam. Ära keela endale tervislikke rasvu – söö neid rohkem!
9. Ära söö gluteeni. See on tänapäeva üks suuremaid keelutrende. Kui sul on tsöliaakia või gluteenitalumatus, siis loomulikult väldi gluteeni iga hinna eest. Kuid ära väldi gluteeni sel põhjusel, et soovid saledamaks saada. Meie keha kuju ning meie arvamus sellest põhineb toidul, harjutustel ja geenidel.
10. Omega-3 rasvhapete saamiseks tuleb tarbida kalaõli. Omega-3 rasvhapped leiduvad rohelistes meretaimedes ja vetikates. Kalad söövad neid taimi ning saavad neist oma omega-3 rasvhapped. Kuid miks mitte pöörduda kohe algallika poole? Söö vetikaid ja meretaimi, et anda kehale vajalikke toitaineid ning olla tervem ja rõõmsam.
11. Söö multivitamiine. Kas sa ei leia, et kui meie kehas mõnda vitamiini või mineraali puudu on, siis tuleks tarbida selle tegelikku allikat? Kaltsiumipuudusel proovi brokolit; kui vajad rohkem rauda – tee spinatisalatit. Selleks, et vitamiinid ja mineraalid imenduksid, vajab meie keha neid terviklikul kujul originaalallikast.
12. Kui sa tahad toituda tervislikult, ole taimetoitlane. Küpsised on ka taimetoit. See ei tähenda seda, et nad on tervislikud. Kui sa tahad toituda tervislikult, siis mõtle sellele, kas toidu koostisained on tervislikud, mitte lihtsalt sellele, kas tegemist on taimse toiduga.
13. Vajad iga päev 8 klaasi vett. Kas ei oleks lihtsam öelda endale – joo nii palju, kui sa tahad. See on su kehale ja nahale hea. Kui me loome ükskõik mille tarbimiseks kindlad reeglid, siis loome võistlusliku õhkkonna, mis maskeerib meie võimet kasutada loomulikku instinkti juua siis, kui me seda vajame ning jätta joomata, kui meil pole vaja. Mõtle, kuidas koerad käituvad. Kui nad tulevad jalutuskäigult, siis joovad palju vett – me ei pea neile ütlema, kui palju vett juua. Unusta numbrid ja lähtu instinktidest.
14. “Kolestreoolivaba“ tähendab, et see on sinu jaoks hea. Kolesteroolivabaduse silti kasutatakse väga sageli trikina, mille tõttu peaks toit näima tervislikum. Kolesterool on loomse päritoluga rasv. Kui sa ostad midagi, mis loomseid produkte ei sisalda, siis loogiliselt ei sisalda see ka kolesterooli. Kui kolesterooli puudumist tuuakse eraldi välja toote puhul, mis nagunii loomseid koostisaineid ei sisalda, siis küsi endalt, miks seda tehakse?
15. Hea tervise jaoks söö mune. Munavalge söömine on sisuliselt sama nagu imikut emaüsas ümbritseva lootevedeliku joomine. Kui sa vajad valku, siis söö näiteks ube ning väldi võimalikke terviseprobleeme, mida loomsed toidud põhjustada võivad.
16. Avokaado ja kookospähkel teevad paksuks. Kas oled kuulnud puuviljatoitlastest. Nad on väga heas vormis ja väga toitumisele pühendunud inimesed, kes võivad ühe toidukorraga ära süüa viis avokaadot ja terve kookospähkli. Nendes puuviljades olevad tervislikud rasvad on kasulikud nahale ja ajule.
Igaühel on erinevad toidu kohta käivad reeglid, kuid kõige olulisem on meeles pidada ühte asja – kuula oma keha!
Allikas: Telegram
Posted by Tiia at 9:57 PM 0 comments
Subscribe to:
Posts (Atom)
