BLOGGER TEMPLATES - TWITTER BACKGROUNDS »

Thursday, February 26, 2015

Mis on vahet looduslikul ja sünteetilisel vitamiinil?

Viimase paarikümne aastaga on meie toidulauale jõudvate hõrgutiste toiteväärtus drastiliselt vähenenud, mille tagajärjel on inimeste tervisenäitajad kehvemad kui kunagi varem. Kuna toidust ei ole võimalik saada piisavas koguses kõiki organismile vajalikke vitamiine, on ravimitööstus leidnud raha teenimiseks ideaalse võimaluse – vitamiinid purgis. Loomulikult vajab organism lisaturgutust, kuid silmas tuleb pidada, et vitamiinil ja vitamiinil on vahe. Looduses toitained puhtal kujul ei esine. Ei ole võimalik minna metsa ja korjata kausitäis C-vitamiini, samuti ei saa kasvatada põllul proteiini. Vitamiinid ei ole üksikmolekulid, vaid bioloogilised ühendid. Neid ei saa isoleerida lootuses, et seejärel on need võimelised täitma oma algupärast funktsiooni, kuid just seda ravimitööstus teebki. Looduslik vitamiin on oma olemuselt protsess, sünteetiliselt toodetud vitamiin vaid surnud kemikaal. Oleks vale neid isegi vitamiinideks nimetada, sest need on minetanud oma elutähtsad funktsioonid rakkudes, olles võõrkehad meie organismis. Toidulisandite valikul tuleb selgeks teha, millise päritoluga on selles leiduvad vitamiinid. Looduslike vitamiinide puhul on allikad loomsed, taimsed või mineraalsed. Vitamiinid vajavad imendumiseks teatavaid ained, millega nad looduses koos eksisteerivad. Looduslik C-vitamiini kompleks sisaldab bioflavonoide, koliini ja K-vitamiini ning vaseensüümi, mis moodustab tervikliku organismile sobiva kompleksi. Seetõttu on soovitatav kasutada looduslikke puhtaid vitamiine koos neid toetavate toimeainetega. Ebausuga peaks suhtuma toidulisanditesse, mille pakendil on koostisosadesse märgitud lihtsalt K-vitamiin või C-vitamiin ilma ühegi viiteta selle olemuse või päritolu kohta. Samuti tasub uurida ingliskeelset märgistust, kus sünteetiliste vitamiinide nimetused on hästi eristatavad. Neid reedavad eesliide dl- (nt dl-alpha) ja lõpud -ate või -ide (nitrate, cloride). Silma tuleb peal hoida ka lisaainetel. Tihti püütakse just lastele mõeldud vitamiine muuta neile atraktiivsemaks kahjulike magustajate ning värv- ja maitseainetega. Ära anna lapsele (ega söö ka ise) vitamiine, mille koostisosadesse on märgitud aspartaam, sorbitool, hüdrogeenitud taimsed õlid, alumiinium või kunstlikud värvained. Enda ja oma pere tervise eest tuleb hoolitseda pidevalt Haigus on vale elustiili otsene tulemus. Kui inimesel on tervis korrast ära, on ilmselt tegu mõne aine puudujäägiga, mille tulemusel langeb immuunsus. Oluline pole mitte võidelda tagajärgedega, vaid leida ja kõrvaldada põhjus ning mis kõige tähtsam – tegeleda ennetusega. Praktika on näidanud, et sünteetiliste vitamiinitoodete tarbimisel gripi ja põletikuliste haiguste põdemine ei vähene. Vastupidi, see võib endaga kaasa tuua isegi soovimatuid kõrvalnähte. Samal ajal patsiendid, kes kasutavad looduslikest allikatest saadud vitamiinitooteid, on märganud, et haigestuvad varasemast kordi vähem. Lisaks ei arene neil haigus kergelt edasi põskkoopa-, kopsu- või kõrvapõletikuks ning seetõttu jäävad ära antibiootikumikuurid. Kaovad ka kuseteedenakkused ning grippi haigestumise korral on selle kulg märksa kergem ja paranemine kiirem. Lastel, kes manustavad kalamaksaõli ja muid looduslikke vitamiine, suureneb vastupanuvõime haigustele. Seega võivad vitamiin ja vitamiin tähendada täiesti eri aineid. Uuri alati toidulisandite päritolu ja ära söö kalli raha eest endale sisse kemikaale! Hea valiku kvaliteetseid ja kontrollitud looduslikke vitamiinitooteid leiab näiteks Eliksiiri loodusapteegist. Allikas: Internet

Monday, February 23, 2015

Kuidas veresuhkur normis hoida? Mis on madala GK-ga toit?‏

Kõrge veresuhkru taseme näit on märgiks, et inimesel võib olla diabeet või metaboolne sündroom ehk ainevahetussündroom (nimetatakse ka X-sündroomiks). Ja kui neid probleeme ja haigusi veel ka ei ole, on jätkuva kõrge veresuhkru taseme juures tõsine oht need tulevikus saada. Samuti on küsimus selles, et kui liialt palju süsivesikute rikast toitu (mitte ainult suhkrut!) süüa, võib kehakaal suureks minna, mis on omakorda kõikvõimalike teiste haiguste, ka diabeedi riskitegur. Veresuhkur ja insuliin Kõhupiirkonnas asuv kõhunääre ehk pankreas toodab insuliininimelist hormooni, mis reguleerib vere suhkrusisaldust ning aitab glükoosil ja mitmel muul toitainel jõuda meie keha rakkudesse. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, et see eritaks küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseeruks. Tervete inimeste keskmine veresuhkru näit peaks olema 5,5 mmol/l. Kui inimene on terve, ta ei ole ülekaaluline ning tema perekonnas pole varem olnud diabeetikuid, ei pea ta spetsiaalselt arsti juures veresuhkrut mõõtmas käima. Kui aga tekivad mingid kaebused ja perearst kahtlustab diabeeti, määrab arst patsiendile jälgimisplaani. Sest tuleb rõhutada: ühekordne veresuhkru taseme tõus ei tähenda veel diabeeti. Veresuhkur ja diabeet Diabeet võib tõsta inimese veresuhkru taseme ohtlikult kõrgele. Suurem osa toidust, mida sööme, muutub ainevahetuse käigus glükoosiks või suhkruks, mida organism kasutab energiaallika ehk „kütusena“. Selleks et glükoos pääseks rakkudesse ja sellest saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama piisavas koguses insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis suhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Veresuhkru taset võib tõsta ka insuliiniresistentsus, millest tuleb juttu eraldi. Eristatakse kaht tüüpi diabeeti: esimene tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet tekib enamasti lastel ja noorematel inimestel. Sel juhul on kõhunääre saanud kahjustada ega suuda enam insuliini toota. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on peamiselt vanemate ja ülekaalus inimeste haigus. Nende pankreas küll eritab insuliini, kuid see ei vii glükoosi verest rakkudesse. Enamik suhkruhaigetest põeb teist tüüpi diabeeti. Diabeet on oluline südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur. Tõenäosus, et diabeetikust täiskasvanul tekib mõni südamehäire või infarkt, on 2–4 korda suurem võrreldes nendega, kes diabeeti ei põe. Kui veresuhkur on diabeetikul pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkurtõve hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Veresuhkur ja ainevahetussündroom Metaboolseks sündroomiks ehk X-sündroomiks peetakse seisundit, millele iseloomulikud sümptomid on kõrge vererõhk, kõrge LDL-i ehk „halva” kolesterooli tase, kõrge triglütseriidide tase, insuliiniresistentsus (kurnatuse tõttu ei reageeri rakud enam insuliinile ning veresuhkru tase jääbki kõrgeks) ja keskkoha rasvumine. Need on kõik ka südamehaiguste ja insuldi riskifaktorid ning loomulikult on niimoodi suur risk haigestuda II tüübi diabeeti. Metaboolne sündroom algab insuliini tootmisest vastuseks kõrgele veresuhkru tasemele, mida kasutatakse energia tootmiseks. Kui glükoosi saabub liiga palju ja liiga kiiresti, ületab see keha vajadused ja rakud ei võta seda vastu. Veres jääb suhkru tase kõrgeks, pankreas toodab insuliini muudkui edasi, aga rakud glükoosi vastu ei võta. Tulemuseks on, et glükoos muudetakse organismis rasvadeks ja keha muutub insuliinile tundetuks ehk tekib insuliiniresistentsus. Insuliinreistentsusega seostub palju tervisehäireid: viljatus, polütsüstilised ovaariumid, häiritud immuunsus, krooniline põletik, vähk ja maksahädad. Madal veresuhkru tase Liiga madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia) on aga samuti halb. Nagu öeldud, kasutab inimese organism veresuhkrut nii-öelda „kütusena” energia saamiseks. Kui „kütust” on vähe, toodetakse ka vähem energiat. Tagajärjeks võib olla lakkamatu näljatunne, keha värinad, higistamine, ärrituvus, tuju langus, nõrkus, väsimus või pidev unisus, nägemishäired, segadustunne ja konsentratsioonivõime puudus, tõmblused kehas, minestushood. Hüpoglükeemiaks loetakse veresuhkru taset alla 4,0 mmol/l. See ohustab suhkruhaigeid juhul, kui nad pole piisavalt söönud, aga on tarbinud ravimeid. Veresuhkru taseme kiireks tõstmiseks sobib hästi paar glükoositabletti või klaas apelsinimahla või paar teelusikatäit mett. Sellele peab järgnema toidukord ja korduv veresuhkru kontroll. Raske hüpoglükeemia korral tuleb kutsuda kiirabi, kes üldjuhul süstib haigele glükagooni. Kerge hüpoglükeemia tekib ka pärast kiirete süsivesikute tarvitamist, sest veresuhkru tase tõuseb ja insuliin viib suhkru hästi kiiresti rakkudesse. Seepärast tunnevad inimesed ennast tihti pärast suurt sööki väga loiuna. Kui veresuhkru tase langeb järsult või kui inimene on vihane või hirmul, vabastavad neerupealised adrenaliini ja kortikosteroide. Need hormoonid aitavad lõhustada ladustatud glükogeeni ekstraenergia saamiseks kriisi või erivajaduse korral. Kõige hullemaks peetaksegi pidevat veresuhkru taseme kõikumist, sest see koormab liialt neerupealiseid. Sestap soovitatakse süüa viis korda päevas ja igal korral vähese glükeemilise koormusega toitu. Veresuhkur ja aju Veresuhkru taseme kõikumine mõjutab kergesti ka aju seda osa, mis juhib meie uute teadmiste omandamist ja mälu. Toiduga omastatavast energiast umbes 20 protsenti kulub aju tööks, mis vajab pidevalt glükoosi. Aju vajab keskmisel hulgal energiat iga päev, mitte liiga palju ning mitte ka liiga vähe. Kõige paremini mõjub ajule, kui veri sisaldab umbes 25 grammi glükoosi, mis vastab umbes ühele banaanile. Kuna aju ise koosneb umbes 60 protsendi ulatuses rasvast, peaks tarbima ka piisavalt rasva. Soovitatav on eelistada küllastamata rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid, nagu rasvane kala, seemned ja pähklid. Teatud toiduained aga muudavad meid väsinuks, jõuetuks või, vastupidi, erksaks, õpihimuliseks ning parandavad mälu. Kui süüa liiga süsivesikutevaest toitu, siis glükoosipuuduse tõttu ajutegevus väheneb, halveneb hindamisvõime ning tekivad kontsentratsiooniraskused. Jällegi on soovitav tarbida aeglaseid süsivesikuid, nagu täisteratooted, oad-herned ning värsked aedviljad, sest nende glükoosiks muutmine võtab aega ning see tagab keha pikaajalisema energiaga varustamise ning veresuhkru tase on ühtlasem. Nõuandeid õigeks söömiseks: * Söö regulaarselt viis korda päevas: kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. Sagedasem söömine kiirendab ainevahetust ning tasakaalustab veresuhkrut. *Tarbi vähese glükeemilise koormusega (GK-ga) toiduaineid. (Toidu glükeemiline koormus näitab seda, missuguse koormuse süsivesik kehale pikemas perspektiivis annab.) Madala GK-ga toit on eeskätt aedvili. Enamikku aedvilju võib süüa piiramatus koguses. Päevas peaks sööma vähemalt viis portsjonit (üks portsjon on umbes klaasitäis) aedvilja, sellest pool toorena, pool hautatuna. Toitude GK oleneb muu hulgas nende töötlemisest. Seepärast on tarvis valida täisteratooted ning vältida rafineeritud tooteid. Mahlad on enamasti suure GK-ga. Mida vähem on toiduainet töödeldud, seda väiksem on tema GK. Vähese GK-ga toiduained on piimatooted, (v. a riisipiim ja magustatud kondenspiim), põldmarjad, mustikad, maasikad, vaarikad, kirsid, ka muud puuviljad peale banaani, rosinate ja datlite. Kuivatatud puuvili on suurema GK-ga. Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi, kaunvili, täisterajahu ja -pasta, oliivid, pähklid, roheline lehtvili, enamik köögivilju (v.a. kartul, jamss, pastinaak ja maguskartul), tomatimahl ja köögiviljamahlad, suhkrutest fruktoos, agaavisiirup, ksülitool ja steevia on vähese GK-ga. Teraviljadest on vähese GK-ga kaerahelbed, täisterarukkileib ja kinoa (Eesti ökopoodides müügilolev inkade teravili). Suure GK-ga on peale eespool loetletute veel valge riis, hirss, tatar, saiad, koogid ning suhkruga magustatud tooted. * Söö süsivesikuid koos valkudega. Näiteks sobivad pruun basmati riis (valge riis on suure GK-ga) koos kanalihaga, täisteranisust pastatooted koos lõhega või rukki-röstleib koos munapudruga. Süsivesikute ja valkude lahus söömist soovitatakse seedmisprobleemide korral, kuid veresuhkru tasakaalustamise seisukohast tuleb seda vältida. * Tarbitav toit peab olema kiudainerikas. Kiduainerikkad on puu- ja aedvili ning kaunvili. Kiudained vähendavad toidu GK-d. * Rasvu ei tohi vältida, kuid tarbida tuleb eeskätt taimseid rasvu: külmpressitud õlisid ning mitmesuguseid seemneid. Vältida tuleb transrasvu sisaldavaid toite, mille hulka kuulub näiteks enamik margariine. * Joo piisavalt, vähemalt 1,5–2 liitrit päevas. Joo puhast vett, eelistatult allikavett. Veevajadus sõltub ka vanusest, kehalisest koormusest, välistemperatuurist ja muudest teguritest. Mahlad on tavaliselt suhkrurikkad, joo puuviljamahla veega pooleks lahjendatult ning mitte üle ühe klaasi päevas. Head on ka taimeteed. * Tuvasta varjatud toidutalumatus. Inimene ei pruugi alati ise teada, et tal on mõne toiduaine suhtes talumatus. Toidutalumatust on võimalik välja selgitada katsetades, kuid kindlam on teha toidutalumatuse analüüs. Talumatust põhjustavate toitude vältimisel hakkab ka kaal langema. *Vitamiinid ja mineraalained. Veresuhkru ainevahetuseks on tarvis niisuguseid hädavajalikke toitaineid nagu kroom, mangaan, magneesium ning vitamiine B1, B2, B3 ja B6. B-grupi vitamiinid vastutavad toidust energia vabastamise eest. Kroomita on insuliini toime blokeeritud ja vere suhkrutase kõrgenenud, kuna rakud ei omasta glükoosi. Kroomi allikateks on õllepärm, spargelkapsas, sink, kalkuniliha, viinamarjamahl, koorikloomad. Mangaani leidub enim pähklites, täisteratooteis, rohelistes lehtköögiviljades, hernestes, peedis, munakollases. Magneesiumi allikad on nisukliid, täisteratooted, rohelised lehtköögiviljad, piim, liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepipulber, karripulber, kookos. Allikas: Elukiri

Friday, February 20, 2015

Milliseks on muutunud tänapäeva elu?‏

George Carlin oli eelmise sajandil tuntud terava keelega satiirik. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatult kohase artikli. „Meie aja pardoks on see, et meil on kõrged majad aga madal taluvuslävi, laiad teed kuid kitsad vaated. Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem. Meil on suuremad majad kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi aga vähem aega. Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised kuid hindame halvemini situatsioone. Meil on rohkem eksperte aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin aga kehvem tervis. Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe. Oleme suurendanud oma nõudmisis aga vähendanud väärtusi. Räägime liiga palju, armastame liiga harva ja vihkame liiga tihti. Teame kuidas ellu jääda, aga mitte kuidas elada. Lisame elule aastaid aga mitte aastatele elu. Oleme käinud kuul, aga tänavat ületada ja oma naabriga tutvuda on raske. Teeme suuri, mitte häid tegusid. Puhastame õhku aga määrime oma hinge. Allutasime aatomi aga ei saa jagu oma eelarvamustest. Kirjutame rohkem, teada saame vähem. Planeerime rohkem, saavutame aga vähemat. Õppisime kiirustama, aga mitte ootama. Loome aina kiiremaid arvuteid kus hoitakse aina rohkem informatsiooni ja mis sültavad välja rohkem koopiaid kui kunagi varem, kuid suhtleme aina vähem. See on kiirtoidu ja halva seedimise, suurte inimeste ja väikeste hingede, kiire kasumi ja raskete suhete ajastu. See on suuremate perekondlike sissetulekute, rohkemate lahutuste, ilusate majade ja purunenud kodude ajastu. See on lühikeste vahemaade, ühekordsete mähkmete, ühekordse moraali, üheöö suhete, ülekaalulisuse aeg. Tablettide aeg mis teevad kõike: ergutavad, rahustavad ja ka tapavad meid. See on üleküllastatud vitriinide aga tühjade ladude aeg. See on aeg kus tehnoloogia lubab sellele kirjutisel jõuda teieni, samal ajal võimaldades seda jagada või lihtsalt vajutada „Delete“ nuppu. Pidage meeles ja eraldage rohkem aega nendele, keda armastate, sest nad ei ole teiega igavesti. Pidage meeles ja kallistage oma lähedast inimest, sest see on ainuke aare mille saate anda kogu puhtast südamest ja mis ei maksa sentigi. Pidage meeles ja öelge „Armastan Sind!“ oma armsatele inimestele, kuid esmalt tundke seda ise. Suudlus ja kallistus võivad siluda iga tüli ja ebameeldivuse, kui need tulevad südamest. Pidage meeles ja hoidke üksteisel käest, hinnake neid hetki kui olete koos, sest ühel päeval seda inimest ei ole enam teie kõrval. Leidke aega armastusele, leidke aega suhtlemisele ja leidke aega võimalusele jagada oma mõtteid. Elu ei mõõdeta hingetõmmete järgi vaid hetkede, mil hing kinni jääb. Allikas:internet

Tuesday, February 17, 2015

Iga kord, kui mind tabab mingi negatiivne tunne, siis ma teadvustan, et see ongi ainult minu tunne‏

"Meile on õpetatud, et kui oled saavutanud midagi, siis oled tähtis. AGA TÄHTIS ON HOOPIS OLLA ÕNNELIK JA TEHA SEDA, MIDA SA ISE SOOVID. See on kõige tähtsam saavutus." Selgeltnägija Mai-Agate Väljataga mõtted elust on ilmunud raamatus „Elutarkuse terad“, mida saab lugema hakata ükskõik milliset kohast. HÄBIST JA UHKUSEST Häbi ja uhkus on tunded, mis on seotud moraalinormiga. Eri kultuurides on need enamasti erinevad. Mis aga kusagil parajasti häbiks on kuulutatud, seda pole kusagil kirjas. HÄBI ON ENERGIA, MILLEL ON VÄGA TUGEV MÕJU INIMESE ELUENERGIALE. See võib täielikult halvata ja viia seisundisse, kus inimene teeb enesele midagi mõtlematut. UHKUSEST Uhkus on enda tähtsustamine ja teistest inimestest paremaks pidamine, enda teistega võrdlemine. Ei ole paremaid ega halvemaid inimesi ega tegusid. See on meile tugevasti peale õpetatud kultuuri kontekst, et kui saavutad midagi, mis on teistest rohkem või kõrgemal, oled kohe parem. Meile on õpetatud, et kui oled saavutanud midagi, siis oled tähtis. AGA TÄHTIS ON HOOPIS OLLA ÕNNELIK JA TEHA SEDA, MIDA SA ISE SOOVID. See on kõige tähtsam saavutus. ÄREVUSEST Ärevus tekib sellest, kui kardad midagi. See on hirm või eneses kahtlemine. SAMUTI TEKIB ÄREVUS USALDUSE PUUDUMISEST. Ärevus tekitab ka tunde, et sa ei julge teha midagi, mida sa tunned, et tahaksid teha. Surud selle energiavälja enda sisse ja keha hakkab vibreerima. Kui sa ei saa aru, miks sa värised, siis püüa mõelda, mis tunde sa endas maha surusid. STRESSIST Stress – see on negatiivsed tunded. Üldsõnadena: hirm, alaväärsus, süütunne, väärtusetustunne. KUI JÄTAME STRESSI KÕRVALE JA PÜÜAME MÕISTA, MIS TUNNET ME TUNNEME, SIIS SAAME SELLE TUNDE KA ÄRA LIKVIDEERIDA. Vaata oma tunde taha. Kui oled pidevalt stressiseisundis, siis võib olla tegemist ka sinu sünnihetkel kaasa pakitud tunnetekomplektiga ning sa ei pruugi aru saada, mis on nende tunnete põhjus. SURMAST JA LEINAST Palju oleneb, kuidas sa millessegi usud. Meile on õpetatud, et kui inimene sureb, siis on sellega kõik, ja kui elame sellise teadmisega, siis me kardamegi meeleheitlikult surma. Enamik inimesi kardab, sest neil on tunne, et kui neid enam pole, siis on kõik lõppenud. Pean teid rõõmustama (või kurvastama). Ei ole lõppenud! Siis alles läheb asi huvitavaks! SELLEL HETKEL, KUI SU TEADVUS KEHAST VÄLJUB, SIIS SEE LAIENEB NII TOHUTULT JA SA MÕISTAD NEID ASJU, MILLEST SA KEHAS OLLES JA ELADES ARU EI SAANUD. Siis saad laiendatud teadvusega silmapilk aru, mida sa siin maises elus korda saatsid. Mida tegid ja mida tegemata jätsid. Ja kas pead tagasi tulema, et seda õppetundi korrata. SELLEL HETKEL, KUI MÕTLED, ET TAHAD MINNA OMA LÄHEDASE JUURDE, KES MAHA JÄI… SELLEL HETKEL OLEDKI TEMA KÕRVAL. Su laiendatud teadvus võimaldab seda. Seal pole aega ega ruumi ning mõte läheb kohe täide. See ongi igavik… INGLITE OLEMASOLUST Inglid on l o o m u l i k u l t olemas. Kõigepealt on sul endal kaitseingel ja teejuht, kes on sinuga alati kaasas. IGAL INIMESEL ON OMA KAITSEINGEL, KELLEGA VÕIB IGA PÄEV SUHELDA. Temaga saab suhelda nõnda, et kui oled millelegi mõelnud, siis esitad küsimuse ja keskendad oma tähelepanu rindkeresse. Ning siis sa kuuled, kuidas ingel mõtleb. See on harjutamise küsimus. Kogu vaimne areng ja õppetunnid on sulaselge harjutamine. Kui mina tahan oma kaitseingliga rääkida, siis kõigepealt lõpetan mõtlemise ja lähen üle tunnetamisele. Kui ma tunnetan, siis on mu silmad fookusest väljas, ja siis ma ka näen teda – oma kaitseinglit. Ma räägin temaga, küsin temalt oma küsimuse ning siis tunnetan tema vastust mulle. See on puhas tunnetamise küsimus ja seda saab harjutada. See pole mitte kellelegi võimatu või lootusetu ettevõtmine. Aga inglid võivad olla ka igavesed tegelased! Nad võivad sind ka lohku tõmmata ja su üle nalja visata. Pole mõtet solvuda. PALVEST Vaata, mis on su palve sisu. Veel tugevamini mõjub, kui sa selle peas mõeldud palve välja ütled. See ongi palve. Meil on palvetamisest valed arusaamad. Et peame põlvili laskuma ja teatavas ruumis olema vms. Oleme selle palvetamise justkui ära seadustanud. Palve mõju on seotud tugevalt uskumisega. Kui sa siiralt usud, siis läheb palve täide. Palve võib olla ka lihtsalt tänamine. MINA TÄNAN. MINA OLEN TÄNULIK. ANDESTAMISEST JA LAHTILASKMISEST See inimene, kes ei tea elumängude tegelikku sisu, saab tõesti andestada. Järelikult on tal vaja õppida andestama. See tähendab seda, et ta lepib sellega, et talle vastu kõrvu löödi, ja arvab, et ju siis oli talle seda vaja. Ja ta ei hakka hauduma kättemaksu, kuidas tagasi teha. KUI OLED JÕUDNUD JUBA ARENGUS KAUGEMALE JA MÕISTAD, KUIDAS MAA PEAL NEED ELU MÄNGUD KÄIVAD, SIIS SUL TEGELIKULT EI OLEGI MIDAGI ANDESTADA. Sest siin Maa peal ei juhtu ühtki asja juhuslikult. Kõik, mis sinuga siin juhtub, selle oled sa ju eelnevalt kokku leppinud. Ja kui sa oled kokku leppinud, et see või too inimene peab sinus negatiivseid tundeid esile kutsuma, siis sa mõistad teda ja oled talle pigem tänulik. Kui ma saan teada, et minus on nii palju negatiivsust sellepärast, et ma saaksin selle ringi teha, siis mida ja kellele on mul andeks anda? RINGITEGEMISEKS ON ERINEVAID TEHNIKAID. Iga kord, kui mind tabab mingi negatiivne tunne, siis ma teadvustan, et see ongi ainult minu tunne. Ja vaatlen seda tunnet: mida see tunne minuga teeb? Sest tunne on energiaväli ja iga tunne käivitab meis meie keha biokeemia. Kui on tegemist negatiivse tundega, siis see loob ka negatiivse biokeemia ehk negatiivsed molekulid, mis hakkavad meie füüsilist keha ja rakkusid hävitama. Teine variant on see, mille on teadlased ja geneetikud avastanud, et kui paned sõnad ritta ja nimetad selle tunde nime, näiteks „alaväärsustunne”, ja kordad siis: „Mina kogen praegu alaväärsustunnet…” – see on koodlause. See on nagu koodvõti sinu tunde juurde. Nii muudad sa selle negatiivse tunde disharmoonilise välja harmooniliseks. SEE ON SINU VÕIMUSES. Allikas:Elutark

Saturday, February 14, 2015

Kasulik teada - mee vähemtuntud tervendavad omadused‏

Kes meist ei teaks, et mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. Järgnevalt mõned üllatavad tõestused mee laiahaardelisele tervenduspotentsiaalile. Mesi ravib herpest paremini kui ravimid. 2004. aastal avaldatud uurimuses selgus, et paikselt pealekantuna toimis mesi efektiivsemalt kui herpese ravim Zovirax (toimeaine atsikloviir), ja seda nii labiaalse (suu-huule) kui ka genitaalherpese haiguskollete puhul. Oluline fakt on seegi, et villidele kantuna ei tekitanud mesi mingeid kõrvalnähte, samal ajal kui ravim tekitas osal katsealustel sügelust. Mesi aitab tasakaalustada veresuhkru taset. Filtreerimata mee ja kvaliteetse kaneeli sümbioos aitab stabiliseerida vere glükoositaset ja ennetada südamehaigusi. Kaneeli on soovitav meele lisada just selle kõrge kroomisisalduse tõttu, mis reguleerib täiendavalt veresuhkrut. Segu tuleks eelnevalt kokku segada, nii on seda mugavam kasutada ja ka ained imenduvad paremini. Mesi võitleb edukalt halbade bakteritega nii suus kui ka kehas. Kõlab uskumatult, aga mesi saab hakkama ka ravimiresistentse Staphylococcus aureusega. See bakter toodab biokihti, millest tavalised mikroobide vastased ravimid on võimetud läbi tungima. Lisaks parandab mesi tavapäraste antibiootikumide toimet, pannes ravimiresistentse stafülokoki neile paremini alluma. Mesi aitab reguleerida maohappe taset. Soodne mõju algab u 5 minutit pärast mee võtmist ja kestab kuni 45 minutit. Seedeprobleemide puhul soovitatakse võtta 1 tl mett 3 korda päevas enne sööki. Mesi toidab hellalt seedetraktis olevaid häid baktereid. Mesilaste kehas, söögitoru ja nn pugu vahel on kühmuke, kus elutseb rikkalikult erinevat tüüpi kasulikke piimhappebaktereid. Public Library of Science´i (PloS) poolt avaldatud uuringus leidis kinnitust fakt, et erinevad mesilaseliigid pakuvad kodu täiesti uudsetele Lactobacilluse ja Bifidobacteriumi perekonda kuuluvatele bakteriliikidele ning nende kollektsioon mesilastes on suurem kui üheski teises putukaliigis. Seega, naturaalne kuumutamata mesi toidab tõhusalt häid baktereid. Eksperimendi käigus selgus, et tavalise suhkruga võrreldes kasvas meega kokkupuutunud erinevat tüüpi piimhappebakterite arv katseklaasis lausa 10-100-kordselt. Just see on ka põhjuseks, miks paljud holistilised arstid candida ülekasvu puhul siiski mett soovitavad: piimhapet tootvad bakterid aitavad soolestiku loomulikku mikrofloorat taastada, toituvad candida'st ja aitavad pärmseenele vohamisele piiri panna. Mesi teeb imet haavadega. Meega on haavu ja haavandeid edukalt ravitud juba Vana-Egiptuse aegadest peale. Üks põhjus, miks mesi nii tõhusalt toimib, on tema võime toota antibakteriaalset vesinikperoksiidi. Kui puhas vesinikperoksiid on õhu ja valgusega käes üsna ebastabiilne ning võib oma karmi toimega paranemist isegi pikendada, siis mees tekib bakteritega kokku puutudes aeglaselt vabanev stabiilne vesinikülihapend, mis aitab patogeene hävitada ja kudesid efektiivselt taastada. Mesi kaitseb mao limaskesta. Uuringud on näidanud, et mesi hoiab ära alkoholi ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID - indometatsiin ja aspiriin) tarvitamisel tekkida võivaid mao limaskesta kahjustusi. Mesi võib aidata õietolmu allergia puhul, seda muidugi juhul, kui inimene pole meele allergiline. Saksamaal läbiviidud uuringutest selgus, et mees leiduvat õietolmu ei lagundata seedeprotsessi käigus ja see jõuab vereringesse. Ilmnes, et õietolmulahus leevendas heinapalaviku ning allergiaga seotud astma sümptomeid tervelt 84% juhtudest. Seega soovitatakse õietolmuallergia leevendamiseks süüa inimese lähipiirkonnast pärit mett, mis eeldatavasti sisaldab samu osakesi, mis allergiat põhjustavad. Teisisõnu tundub tegu olevat homöopaatia põhimõtte"Similia similibus curantur" (sarnane ravib sarnast) teadusliku tõestusega, kus vaevuse ravimiseks kasutatakse sama ainet, mis algselt vaevuse tekitas, kuid pisut teises potentsis. Mesilaste hävimise mõistatus Viimastel aastatel on ka meil hakatud järjest rohkem rääkima mesitarude müstilisest tühjenemisest ja mesilaste kummalisest hävimisest. Katsed on näidanud, et nii targad, kui mesilinnud ka ei paista, ei oska nad siiski vahet teha värskelt Round up'iga (glüfosaadil põhinev teratogeenne taimemürk) mürgitatud põllu ja puhta looduse vahel. Sobimatu toidu ja keskkonnatoksiinide poolt nõrgestatud immuunsusega mesilased põevad kummalisi haigusi ega anna kahtlemata ka kvaliteetset mett. Lootus jääb, et Eestimaale ei jõua kunagi USA-s levinud trend, kus mesilasi suurema tootlikkuse ja kasumi saamise eesmärgil mööda riiki ringi veetakse, orjadena ekspluateeritakse ja GMO maisisiirupiga toidetakse. Seniks aga eelistage puhta südametunnistusega tuttavalt mesinikult pärit kodukoha mett ja tundke sellest tervistavast ambroosiast rõõmu. Allikas: www.telegram.ee

Wednesday, February 11, 2015

Kas mul on õietolmuallergia või külmetus?

Mis on õietolmuallergia?
Allergia all mõistetakse üldiselt organismi ebatavalist reageerimist kas teatud välistele või organismis leiduvatele teguritele, mille tagajärjel vallandub rida ebameeldivaid vaevusi. Tegurit, mis allergiat tekitab, nimetatakse allergeeniks ning pollinoosi puhul toimib allergeenina erinevate puude ja taimede õietolm. Limaskestadele sattunud õietolm kutsub esile erinevaid allergilisi reaktsioone, millest tavalisemad on silmade punetamine, silmade sügelemine, pisaravool, kratsiv tunne või sügelus kurgus, köhatamine, nina sügelemine, sage aevastamine, vesine nohu või raskendatud hingamine. Sageli kaasneb pollinoosiga ka palavik, liigesevalu, nahalööbed, migreen, seedehäired, tõsisema allergia puhul võivad haiget piinata isegi astmahood.
Millal vallandub allergia?
Õietolmuallergia taandub tavaliselt talveperioodiks peaaegu täielikult ning ägeneb enamasti juba varakevadel, kui tuul kilomeetrite tagant “külakostiks” lõunanaabrite õietolmu kaasa toob. Märtsist kuni maini on aga Eestis pollinoosi esimene kõrgaeg, sest järjepanu õitsevad-tolmlevad pea kõik puud.
Suuremad allergiatekitajad on sarapuu-, lepa- ning kasetolm. Õietolmuallergia üheks iseärasuseks on see, et allergiaohtlikumad on ilusad, päikesepaistelised päevad. Kui lisaks puhub ka mõõdukas tuul, suureneb ärritava õietolmu hulk õhus veelgi. Niiskes õhus õietolm nii kiiresti ei levi, seega toovad vihmased ilmad tavaliselt allergikule leevendust, samuti esineb õietolmu tunduvalt vähem veekogude ääres.
Teine pollinoosi ägenemisperiood langeb jaanipäeva kanti (juuni-juuli), mil õitsema puhkevad kõrrelised ning aasheinad. Selle perioodi levinumad allergiatekitajad on timut, aruhein, kerahein, rukis ja nisu.
Kolmas suurem allergiapuhang vallandub umbrohtude ja sügislillede õitsemise algusega augustis-septembris, mil tolmlevad puju, koirohi, malts, astrid, krüsanteemid jne.
Ristuv allergia.
Paraku kipuvad hädad ikka käsikäes käima. Ülekohtuselt tavaline on allergia korraga mitme erineva õietolmu suhtes ning ristuv allergia, mille tõttu pollinoosihaiged ei talu lisaks õietolmule ka erinevaid toiduaineid, mis tekitavad samuti ebameeldivaid allergianähtusid. Levinud nähtus on sarapuutolmu suhtes allergilistel inimeste pähklite talumatus.  Samuti tekitavad puudetolmu allergiaga inimestele sageli vaevusi õunad, viinamarjad, mandlid, kasemahl ja maitsetaimed. Tuntud allergeen on ka mesi, eriti suure õietolmusisaldusega mesi.
Kui tekib allergiakahtlus, tuleks kindlasti pöörduda allergoloogi poole. Pole mõtet vaevelda teadmatuses ning lasta haigusel süveneda. Eriti tähelepanelik võiks olla juhul, kui kevadel tekivad sageli külmetushaigustele sarnased nähud, tegemist võib olla hoopis õietolmuallergiaga! Erinevate testide abil on võimalik täpselt kindlaks teha, milliste ainete suhtes olete ülitundlik – siis on võimalik hoiduda ärritajatest ning saada õiget ravi. Paraku saab neid teste teha vaid siis, kui ei esine aktiivseid allergiahoogusid. Arsti poole pöörduda võib loomulikult igal ajal!
Kui on diagnoositud pollinoos, ei tasu siiski meelt heita. Teatud ettevaatusabinõud aitavad ebameeldivaid allergianähte oluliselt leevendada ning isegi ära hoida. Tähelepanelikult tuleks jälgida allergiainfot ning oma tegemisi-toimetamisi vastavalt sättida. Võimaluse korral võiks viibida ohtlike taimede õitsemise ajal toas ning seada oma käigud varahommikusele ning õhtusele ajale, mil õietolmu on õhus vähem. Toaõhku aitavad puhastada spetsiaalsed filtrid, toimiv alternatiiv on õhutada siseruume akna kaudu, mille ette on asetatud märg lina! Abi on ka pidevast tolmu eemaldamisest märja lapiga ning pesu kuivatamisest toas. Õuest tuppa tulles tuleks vahetada kindlasti riideid ning pesta võimaluse korral pead. Tuppa ei maksa tuua puuoksi, urbi, lõikelilli, kuivatatud taimi, ka suitsetamine ärritab limaskesti ning süvendab allergianähte. Leevendust toob niiske ilm ning viibimine veekogu ääres, ujumine.
Spetsialistid soovitavad võimaluse korral planeerida puhkus “ohtlikule ajale” ning veeta see mere ääres või lõunamaades, kus allergiat tekitavad taimed on juba ära õitsenud! Autoga sõites aitab õietolmu hulka vähendada akende kinnihoidmine. Kõige tervisesõbralikum on hankida endale konditsioneeriga auto – paraku eeldab see aga tõsiseid lisaväljaminekuid. Ka toidu valmistamisel võiks arvestada ristuva allergia võimalusega ning riskifaktoriga toiduainetest loobuda. Kui vaevused on suured, tuleb kindlasti kasutada arsti poolt määratud ravimeid!
Paraku tekib tänu elukeskkonna saastumisele allergiahaigeid üha rohkem – ning selle “tüütu kaaslasega” tuleb lihtsalt õppida koos elama! Kui haigus võimalikult vara diagnoosida ning ravi alustada ja ohutegureid piisavalt hästi tundma ning vältima õppida, ei pruugi õietolmuallergikutel kevade saabumist siiski paaniliselt karta.
Allikas: Allergialiit

Sunday, February 8, 2015

Viis asja, mida inimesed enne surma enim kahetsevad‏

Bronnie Ware töötas palju aastaid lootusetute haigetega, hoolitsedes koju surema saadetud patsientide eest. Ta oli inimestega koos nende elu viimased kolm kuni kaksteist nädalat.
“Inimesed kasvasid sisemiselt märkimisväärselt, kui sattusid silmitsi iseenda surelikkusega,” kirjutab Ware. “Õppisin hindama inimeste võimet areneda, mõned muutused olid lausa vapustavad. Inimesed kogesid eri emotsioone: eitust, hirmu, viha, kahetsust, veel eitust ja lõpuks leppimist. Kõik mu patsiendid leidsid enne siit ilmast lahkumist rahu, iga viimane kui üks.”
Ent kui Ware uuris oma patsientidelt, kas nad kahetsevad midagi või teeksid võimalusel midagi oma elus teisiti, kordusid ikka ühed ja samad vastused. Ware võttis need kahetsused kokku raamatusse, mida allpool põgusalt refereerime. Viis sagedamini esinenud teemat olid järgmised.
1. Elasin nii, nagu teised minult ootasid, mitte, nagu oleksin ise tahtnud
“See oli kõige levinum kahetsus. Kui inimesed mõistsid, et elu on peaaegu läbi, ja vaatasid sellele selge pilguga tagasi, nägid nad, kui paljud unistused olid jäänud täitumata. Enamikul ei täitunud pooledki unistused. Nad surid teadmisega, et see oli nende endi valikute tagajärg.
Inimesed peaksid oma eluteel püüdlema vähemalt mõne unistuse täitmise poole. Sellega ei saa lõpmatult venitada — kui tervis on läinud, on juba hilja. Vähesed teadvustavad, et vabaduse annab just tervis.”
2. Töötasin liiga palju
“Seda ütlesid kõik meessoost patsiendid, kes ei saanud piisavalt osa oma järeltulijate lapsepõlvest või elukaaslase seltsist. Huvitaval kombel kahetsesid liigset tööle pühendumist ka naised, ehkki enamik neist olid vanemast generatsioonist ja paljud ei käinud üldse tööl.
Aga kuidas liigset töötamist vältida? Lihtsustades oma elu ja tehes teadlikke valikuid, võib hakkama saada väiksema sissetulekuga. Kui niiviisi oma elu ümber “ruumi tekitada”, muudab see inimese õnnelikumaks ja avatumaks uutele võimalustele, mis muutunud eluviisiga paremini sobivad.”

3. Mul polnud julgust oma tundeid väljendada

“Paljud inimesed varjasid oma tundeid, et teistega mitte tülli minna. Selle tulemusel pidid nad leppima keskpärase eluga ega saanud kunagi inimesteks, kelleks oleksid olnud võimelised arenema. Paljudel põhjustas hinge kogutud kibestumine koguni haigusi.
Kuigi inimesed võivad alguses pahaks panna, kui me muudame oma eluviisi ja hakkame ausalt rääkima, siis kokkuvõttes tõstab see suhtluse täiesti uuele ja tervemale tasemele. Või kaotab meie elust ebaterve suhte. Mõlemal juhul saame sellest ainult võita.”
4. Kaotasin kontakti sõpradega
“Tihtipeale ei mõistnud inimesed kuni viimaste elunädalateni vanade sõprade väärtust, aga alati polnud võimalik neid enam üles leida. Inimesed kahetsesid sügavalt, et ei kulutanud õigel ajal headele sõpradele aega ja tähelepanu, mida nood oleksid väärinud. Surres tunnevad kõik sõpradest puudust.
Kui seisad surmaga silmitsi, kaovad ebaolulised detailid. Inimesed soovivad, et nende rahaasjad oleksid nii korras kui võimalik. Kuid tegelikult pole ei raha ega staatus olulised. Vanas eas hakkavad inimesed tahtma, et asjad oleksid korras nende jaoks, keda nad armastavad. Kahjuks on nad ise siis tavaliselt juba liiga haiged ja vaevatud, et midagi ära teha.”

5. Ma ei lasknud endal õnnelik olla

“Seda ütlesid surijad üllatavalt sageli. Paljud ei saanud viimase hetkeni aru, et õnnelik olemine on valik. Harjumuspärase käitumise petlik mugavus varjutas nii nende emotsioone kui ka füüsilist elu. Hirm muutuste ees pani nad teiste — ja iseendi ees rahulolu teesklema, ehkki sügaval sisimas tahtsid nad siiralt naerda ja rumalusi teha.
Surivoodil mõtled sa kõige vähem sellele, mida teised sinust arvavad. Mõtled, et oleks tore, kui saaks kordki veel lasta asjadel omasoodu minna ja naeratada. Aga seda peaks tegema kaua aega enne seda, kui sa surema hakkad.”
Inglise keelest tõlkinud Askur Alas
 
Allikas: Internet

Thursday, February 5, 2015

Tervislik suupiste, mis võib osutuda ebatervislikuks‏

Paljud usuvad, et kuivatatud puuviljade söömine on sama tervislik kui samade puuviljade tarbimine värskena. Kuivatatud puuvilju peetakse ideaalseks tervislikuks suupisteks, mis annab energiat terveks päevaks. Kuid tihti jääb märkamata tõsiasi, et eelkõige annavad kuivatatud puuviljad kiire energia nendes sisalduvast suhkrust, aga see ei kesta kaua ja õige pea tekib uuesti isu.
 
Värsketes puuviljades olev fruktoos on mõõdukal tarbimisel tervislik. Aga kuivatatud puuviljades on see suhkrukogus kontsentreeritud kujul. Värske puuvilja kaalust moodustab vesi väga suure osa, kuivatades tõuseb suhkrusisaldus saja grammi kohta olulisel määral. Kujuta ette, et sul on peotäis viinamarju või rosinaid – kaalu poolest sama suur kogus rosinaid annab üle nelja korra rohkem kaloreid ja suhkrut. Sama kehtib ka üleküpsenud puuviljade kohta. Banaan, mis on hakanud pruuniks minema, on palju suurema suhkrusisaldusega kui värske banaan.
Looduslikult kõrge suhkrusisaldusega puuviljad võivad tõsta veresuhkru taset väga kiiresti ning on inimesi, kes peavad selles osas ettevaatlikud olema – eeskätt diabeetikud ja ülekaalulised inimesed. Sellisel juhul tasub eelistada madala fruktoosisisaldusega puuvilju. Kuivatatud viigimarju, aprikoose, rosinaid ja värskeid viinamarju tuleks tarbida mõõdukas koguses.
Tasub olla ettevaatlik ja jälgida ka seda, et osale kuivatatud puuviljadele on lisatud rafineeritud suhkrut, väävlipõhiseid säilitusaineid, sünteetilisi värvaineid ja taimeõli. Kui rafineeritud suhkru ja sünteetiliste värvainete kahjulikku mõju tervisele on laialt kajastatud, siis vähem teatakse seda, et vääveldioksiid ja sulfiidid võivad põhjustada neile ainetele tundlikele inimestele terviseprobleeme. Astmat põdevad inimesed võivad olla neile ainetele rohkem tundlikud.
Kuivatatud puuviljade söömine on hea viis tarbida osa igapäevasest vajalikust puuviljakogusest. Aga oluline on meeles pidada, et ainult sellest ei piisa – kuivatatud puuviljad on mõõdukas koguses head, kuid need ei asenda värskeid puuvilju.
 
 
Allikad: Alternative Daily, Fit Day, Fedup

Monday, February 2, 2015

Käbikeha müsteerium

Käbikeha ehk epifüüs on teadlasi paelunud juba sajandeid. Anatoomid, füsioloogid ja biokeemikud on järjest lahti harutanud kesknärvisüsteemi, aju ja endokriinsüsteemi, kuid käbikeha on suures osas jäänud arusaamatuks. Mis rolli see meie kehas mängib? Veel üsna hiljuti arvati, et sellel ei olegi inimese kehas mingit funktsiooni ning tegemist on lihtsalt jääknähuga evolutsiooni varasematest staadiumidest. Käbikeha on umbes riisitera suurune (5–8 mm) hallikas kuusekäbi kujuga struktuur, mis asub keskajus üsna madalal, lähedal seljaaju algusele, olles ühel joonel punktiga kulmude vahel, mida peetakse kolmanda silma asukohaks. Lisaks ajuripatsile on see ainus ajustruktuur, mis ei ole kahe ajupoolkera suhtes sümmeetriline. Käbikeha tähendus läbi ajaloo Käbikeha tähendus on ajaloo vältel olnud erinev. Iidsed kultuurid omistasid sellele suurt tähendust. Kreeka anatoom Herophilis on 4. sajandil eKr nimetanud seda "mõtete voolu reguleerivaks sulgurlihaseks". Sellele on omistatud "peanäärme" tähendust, mõeldes, et see kontrollib kogu endokriinsüsteemi. Veel tänini on kohati kasutusel terminoloogia, mis nimetab käbikeha ülemiseks ajuripatsiks ja hüpofüüsi alumiseks ajuripatsiks – see võib viidata sellele, et käbikeha kontrollib hüpofüüsi kaudu kogu endokriinsüsteemi tööd. 1886. aastal leidsid kaks anatoomi H. W. De Graff ja E. Baldwin Spencer üksteisest sõltumatult, et käbikeha on justkui rudimentaarne silm, kuna sellel on kõik tavalise silma olulised omadused: pigmendiga võrkkestarakud ümbritsevad sisemust, mida täidab läätselaadne mass. Hilisemad katsed on tõestanud, et see reageerib valgusele nii otseselt kui ka kaudselt silmade kaudu vastuvõetava närvisignaali kaudu. Ei saa olla kokkusattumus, et India joogide ja teiste iidsete traditsioonide pühad tekstid on viidanud käbikehale kui intuitsiooni silmale või kolmandale silmale. Käbikeha funktsioon kehas Käbikehast on leitud kahte hormooni – melatoniini ja seratoniini. Esimest toodab käbikeha ise ning see on n-ö keha bioloogiline kell, reguleerides une- ja ärkveloleku rütmi. Lisaks toodetakse käbinäärmes hormoone, mis pidurdavad sugulist küpsemist ja liiga varajase puberteedi teket. Käbikeha on kõige aktiivsem lapseeas enne puberteedi algust. Serotoniini käbikeha ise ei tooda, kuid näib toimivat selle aine reservuaarina ning mõjutab selle levitamist teistesse ajupiirkondadesse. Melatoniini toodetakse serotoniinist. Aju serotoniinitase vastutab ratsionaalse mõtlemise eest ja muutus serotoniini tasemes muudab ka n-ö normaalset reaalsust. See tähendab, et käbinääre on tegelikult see, mis füüsilisel tasandil reguleerib teadvuse liikumist teisele tasandile. Inimene on igapäevaelus oma teadvuse tavapärase tasandi vang, ning köidik, mis meid sellel tasandil kinni hoiab, näib olevat aju serotoniinitase. Laste laienenud teadvuse tasand Enne puberteedieas toimuvat käbikeha regressiooni on lastel palju kergem ligipääs erinevatele teadvuse kogemustele kui täiskasvanutel. Nad on tihti väga intuitiivsed, näevad tulevikku ja teavad, mida nende vanemad mõtlevad. Lastel on hämmastav võime teeseldud fassaadi taga reaalset olukorda näha, mistõttu on neile raske valetada. Lapsed mängivad kujuteldavate sõpradega mitmedimensioonilistes maailmades, mis nende vanematele ei ole ligipääsetavad. Nende aktiivselt funktsioneeriv käbikeha muudab serotoniini melatoniiniks, mis ühest küljest vähendab aju serotoniinitaset, andes võimaluse teistsuguse teadvuse taseme kogemiseks. Teisest küljest pidurdab aktiivselt toimiv käbikeha seksuaalset küpsemist. Umbes 7–8 aasta vanuses hakkab käbikeha funktsioon taanduma ning algav puberteediiga toob veidi hiljem kaasa suure emotsionaalse ja vaimse segaduse, kui laps kohaneb oma uue rolliga seksuaalse inimesena. Melatoniini taseme vähenemine ja serotoniini taseme suurenemine sulgeb järk-järgult uksed lapse intuitiivsesse tunnetuslikku maailma, kus valitseb kujutlusvõime ja mäng. Tihti jäävad need uksed kahjuks suletud terveks ülejäänud eluks. Kundalini jooga Kuid me ei pea igaveseks jääma enda ajukeemia vangideks. Me saame käbikeha taasaktiveerides ja kolmandat silma avades oma teadvuse tasandit laiendada. Selle käigus kohtume enda sisemise lapsega ning samal ajal täidame oma täiskasvanuelu kohustusi ja kanname vastutust. Siis saab tööst ja elust mäng, mitte tõsine ja masendav tegevus, nagu see praegu paljude jaoks on. Jooga on teadus, mis võimaldab ajna tšakra taasäratamist, käbikeha taasaktiveerimist. Sellel on suur mõju keha üldise hormonaalse taseme reguleerimisele ning aju serotoniinitaseme langemisele. See on nagu rännak tagasi lapsepõlve: muutes aju biokeemiat, suudame tagasi minna sarnasele laienenud teadvuse tasandile. Kundalini äratamine tähendab ürgse jõu tõusu läbi tšakrate kuni käbikehani. Kuulus õpetaja, joogi Bhajan on öelnud: "Nii, nagu kõik jõed voolavad ookeani, on kõikide joogaliikide eesmärgiks kundalini tõusmine. Mis on kundalini? See on inimese kogupotentsiaal." Puberteedi alguse ja seksuaalse identiteedi leidmisega saab keha reproduktiivsest süsteemist kõige võimsam teadlikkuse kandja. Sellega kohanedes sulgub tee kõrgematele teadvuse tasanditele. Kundalini jooga juhib energia järk-järgult tagasi algsele rajale. Toimetas Katrin Suik Allikas: Internet © 2014 MicrosoftTermsPrivacy & cookiesDevelopersEnglish (United States)