Kombed on erinevates maades mõistagi erinevad. Üldtuntuim on tava aastavahetusel tänavatele-väljakutele koguneda, tulevärki teha ja kihisevaid jooke juua. Šotimaa Jaapan Hispaania Holland Kreeka Uue aasta esimesel päeval mängitakse õnnemänge. Kaarte mängitakse ja täringuid veeretatakse nii kohvikutes kui ka kodudes üle terve maa. Kodudes on tavaks mängida kaarte veel vana-aasta õhtul. Panused hoitakse tavaliselt madalal, et kaotajaid mitte kurvastada. Inglismaa Wales Puerto Rico Prantsusmaa Armeenia Portugal Rumeenia Boliivia Saksamaa
Just Šotimaalt on pärit kõige traditsioonilisem aastavahetuse laul inglise keelt rääkivates maades – “Auld Lang Syne”. See on vana laul, mille sõnad avaldas esimest korda luuletaja Robert Burns 1796. aastal. Burns kirjutas selle väikeste parandustega üles, kui oli kuulnud seda laulmas üht vana meest oma kodukohas. Laul küsib, kas vanad sõbrad ja ajad unustatakse, ning lubab neid ikka meeles pidada.
Jaapanis on aastavahetus kõige tähtsam püha, sümboliseerides uuenemist. Detsembris peetakse nn unusta see aasta pidusid, et öelda hüvasti probleemidele ja valmistada end ette uueks alguseks. Arusaamatused ja viha unustatakse, majad küüritakse puhtaks. Populaarne komme on saata uue aasta kaarte. Uue aasta esimene päev on rõõmupäev ning mingit tööd siis ei tehta.
Hispaania vana-aastaõhtu rituaal on süüa südaööl 12 viinamarja. Selle mõte on tagada algaval aastal 12 õnnelikku kuud.
Hollandi komme on põletada tänavatel jõulupuudest tehtud tuleriitu ning teha ilutulestikku. Tuli põletab ära vana ja tervitab uut.
Kreekas kogunevad inimesed vana-aastaõhtul linnakeskusesse või väljakule viimase hetke šopingule või lihtsalt jalutama ja aega veetma. Koogitainasse segatakse hõbe- või kuldmünt. Kes leiab oma küpsetise seest mündi, seda tabab uuel aastal erakordne õnn.
Inglismaal avavad inimesed uue aasta tulekul tagaukse, et lasta vana aasta sealtkaudu välja, ja paluvad esimesel tumedapäisel mehel, keda näevad, astuda sisse esiuksest, kandes soola, sütt ja leiba. See tähendab, et aasta jooksul on kõigil majas piisavalt süüa (leib), raha (sool) ja sooja (süsi).
Inimesed Walesis usuvad, et peab maksma ära kõik võlad, enne kui uus aasta algab. Usutakse, et kui oled aasta lõpus võlgu, tulebki üks võlgadeaasta.
Puerto Ricos viskavad lapsed veeämbrid südaööl aknast välja. See puhastavat kodu kõikidest pahadest vaimudest.
Prantslased usuvad, et kuhja pannkookide söömine toob head õnne ja tervist.
Armeenia naised küpsetavad oma perele erilise leiva. Tainast sõtkudes soovitakse sinna sisse kõike head.
Põhja-Portugalis käivad lapsed jõululaule lauldes majast majja. Neid kostitatakse ja neile antakse münte. Lapsed laulavad vanu laule, mille kohta öeldakse, et need toovad õnne.
Rumeeniast on teada komme kuulatada, kas taluloomad aastavahetusel räägivad. Kui loomad seda teevad, toovat see halba õnne. Seega tunnevad rumeenlased kergendust, kui ei kuule loomi rääkimas.
Boliivias tehakse ilusaid väikesi puust või õlgedest nukke, mis riputatakse kodude ümber, et tuua head õnne.
Saksamaal nagu Eestiski on kombeks valada õnnetina.
Thursday, December 29, 2011
Aastavahetuse kombed ja uskumused erinevates maades
Posted by Tiia at 11:30 AM 1 comments
Labels: Aastavahetus
Monday, December 26, 2011
Jõulujutte
Jõululaupäeva öösi eksinud üks teekäija tuisuse ilmaga ära. Eksinult ringi käies jõudnud ta ühe maja juurde, kus tuli paistnud. See olnud vihusaun. Mees läinud sisse teed ja öömaja küsima. Seal leidnud ta õled põrandal, tule põlemas ning ühe halli habemega vanamehe.
Teekäija küsinud vanamehe käest, kas ta ei võiks siia ööseks jääda, sest ta ise ja ta hobune olevat teekäigust väsinud ning ilm väga tuisune. Ta mõtelnud, et siin oleks õige hea soojas saunas külmetanud konte puhata.
Vanamees kostnud: "Mine enne mäele toa juurde ning vaata, kas seal on kõik vagane." Mees läinud ja näinud rehealuse läve ees verist hobuseraibet maas. Majja sisse minnes leidnud ta kõik magavat.
Ühe abielupaari suude ümber näinud ta liblikat lendavat, teisel paaril käinud madu ühe suust teise suhu.
Väljas kuulnud ta oigamist ning hõikamist: "Korja mind, tõsta mind!"
Kui rändaja sauna juurde tagasi tulnud, ütelnud vanamees: "Hobuse võid sauna eeskotta panna, ega siin varast ega murdjat ei ole." Mees võtnud hobuse lahti ja pannud sööma.
Saunas küsinud vanamees: "Mis sa seal mäel nägid?"
Nüüd seletanud mees, mis ta näinud ja kuulnud: et hobuseraibe olnud läve ees, et ühtedel lennanud liblikas ja teistel käinud madu suust suhu ning et väljas kostis hõikamist.
Seepeale seletanud vanamees teekäijale nõnda: " Hobuseraibe tähendab seda, et kõik hobuseriistad on kallil ööl seina veeres vedelemas ja reed väljas lume sees.
Paar, kelle suude ümber liblikas lendleb, elab jumalakartlikku elu ning on ingli valve all. Need, kellel madu suust suhu käib, on kurja täis. Nad riidlevad ja sõimlevad teineteisega ühtevalu.
Seda häält, mida sa väljas kuulsid, teevad need viljapead ja terad, mis hooletuse ja laiskuse pärast on maha jäetud."
Nüüd heitnud mees sauna lavale õlgede peale ja jäänud magama. Hommikul, kui ta üles ärganud, leidnud ta ennast palja lava peal magavat, viht pea all. Pole olnud õlgi, pole olnud näha tuld ega vanameest - kõik olnud kadunud.
Mees pannud oma hobuse ette ning läinud jälle oma teed.
Rõngu khk - A. Rahi
Posted by Tiia at 11:19 AM 0 comments
Labels: Jõulud
Sunday, December 25, 2011
Jõulujutte
Kord mees olnud naisega kuri. Jõuluõhtul oli koolimajas jõulupuu. Mees läks koolimajja jõulupuule, aga naist ta ei lasknud. Naine hakkas mõtlema: "Kuidas ma saaksin minna, et mees mind ei näeks?" Enne minemist ütles naine: "Taevaisa, saada rahuinglid mu lapse juurde!"
Naine võttis suure rätiku ümber ja läks. Ta ei julgenud minna saali, vaid jäi eeskotta meeste taha seisma.
Mehel hakkas vist saalis palav. Ta tuli välja jahutama. Sääl nägi ta enda rätti, läks vaatama - naine oli sääl. Ta ei julgenud naisega taplema hakata ja läks koju. Ta vaatas läbi akna, kelle naine oli lapse juurde jätnud. Sääl nägi ta kahte inglit, kes kiigutasid last ja söötsid teda.
Pärast julges ta tuppa minna ja käis magama. Naine tuli kodu. Ta arvas, et mees hakkab temaga tõrelema, kuid mees ei hakanud tõrelema. Pärast küsis ta naiselt: "Kelle sa lapse juurde käskisid tulla?" Naine ei teadnud midagi ütelda. Teist korda küsis mees: "Kelle käskisid lapse juurde tulla?" - "Kui koolimajja tulin, ütlesin: "Taevaisa, saada rahuinglid lapse juurde!"" /vastas naine/. Mees ütles: "Kui neid rahuingleid ei oleks olnud, oleksid mult keretäie peksa saanud."
Kuusalu khk, Viinistu algkool - Margit Heinakroon, 13 a.
Posted by Tiia at 11:18 AM 0 comments
Labels: Jõulud
Saturday, December 24, 2011
Jeesuse esimene imetegu
Kui Joosep ja Maria põgenesid Herodese eest Jeesusega, siis nendel põlnd kuskilt öömaea saada. Aga nad leidsid ühe kaljukoopa ja läksid sinna sisse. Noor naine tuli nendele seal vastu ja ütles, et ta ei saa võeraid siia vastu võtta. Joosep küsis siis: "Kas teil on nii palju inimesi, et põle ruumi?" Naine ütles: "Jah, kui meie mehed kodu tulevad, siis on meil palju inimesi." Maria hakkas kohe kartma, mis maja nisuke on, noor naine üksi ja palju mehi. Aga Joosep jähi siiski öömaeale.
Sellel naisel oli ka laps, aga see laps oli aiglane. Suur poiss oli juba, kuid ei käind ja oli kärnas. Õhtu Maria tahtis Jeesusele vanni teha ja küsis naise kääst sooja vett. Naine andis ka lahkesti talle. Et sooja vett järele jähi, siis Maria soovitas, et naine eese last ka peseks. Naine ütles: "Ei, ma tohi eese last mette näidatagi, ta nii ull ja kärnas, sul nii ilus poeg." Aga nii kui ta sai oma lapse vanni pannud, kus Jeesust enni sees pesti, kohe laps aeand ennast sirgeks ja kärnad kadund ära.
Õhtu röövlipealik tuleb meestega koju ja poiss jookseb talle vastu: "Isa, ma sain terveks!" Isal ea meel, kudas see juhtus. Siis poeg rääkis ära: "Meil on üks küla naine väikse lapsega. Tema käskis mind pesta oma lapse vannist ja ma sain terveks." Röövlipealikul nii ea meel, tänas veel Mariat ja Joosepit ja andis neile oma mehi kaitseks kaasa, sest seal ümbruses oli palju röövleid.
Õhtul Maria nendele mudugi rääkis, et temal on tõotatud laps ja röövlivanemad akkasid Jumalat uskuma ning jätsid oma kurja ameti maha.
Teise öösi põlnd Marial ja Joosepil jälle peavarju. Siis nad leidsid ühe suure puu ja olid seal all. Öösi akkas kangesti sadama, siis puu lasknd oma lehed longu nende katteks. Nüid see puu, millel lehed longus, selle all on Jeesus olnd.
Röövlivanemad jätsid küll röövimise maha, aga poeg kasvas ja akkas uuesti seda tööd tegema. Siis kui Jeesus oli ristisambal ja röövel tema kõrvas ja tema eest kostis, sest et ta Jeesuse ära tundis ja mäletas, mis ead ta temale oli teinud.
Lääne-Nigula khk, Palivere v, Allikma k - E. Ennist
Posted by Tiia at 11:16 AM 0 comments
Labels: Jõulud
Jõulud
Häid ja ilusaid Jõulupühi teile kallikesed, kes te minu lehte käite lugemas.
Posted by Tiia at 11:13 AM 0 comments
Labels: Jõulud
Monday, December 19, 2011
Oh, küll on hea ilma lihata
Loobumine lihast võib tähendada nii maailmavaatelist hoiakut kui ka tervisest tingitud sundolukorda, see võib olla kas vaba valik või ainus võimalus.
Täisvegetariaane, kes ei söö ühtki looma, lindu, kala, samuti muna ja ei joo piima, on meil väga vähe. Need, kes end taimetoitlasteks nimetavad, tavaliselt ei söö liha, küll aga piimatooteid ja muna, või siis ei söö liha, aga söövad linnuliha ja/või kala.
Kindlasti on kõige rohkem inimesi, kes mõnda aega on taimetoitlased ja siis jälle ei ole ja siis jälle on ja siis jälle ei ole. Nende kohta võiks öelda: vahelduvtoidulised.
Vahelduvtoidulise tähelepanekuid
Ka ma ise kuulun viimaste hulka ja tean seetõttu, kui hästi mõjub tervisele aeg, mil ma liha ei söö. Ja mitte ainult füüsilisele tervisele. Kui ma ei söö liha, siis on ka mu pea selgem ja see on täiesti kindlasti nii. (Vahel on ka nii, et pea küll selgem, aga mõtleb ainult kõvale kõhutäiele…) Veel olen märganud, et taimset toitu süües on mul kergem tegeleda joogaga, aga raskem suusatada. Kergem suhetes tasakaalu säilitada ja leebe olla, aga raskem millestki väga süttida. Ma ise meeldin endale kindlasti rohkem siis, kui ma liha ei söö, teistele meeldimise koha pealt ma nii kindel ei ole… Samas ma tunnen, et kui mul on taimetoitlusperiood, siis teiste arvamus mind nagu ei huvitakski. Taimetoidul olles tunnen end vabama, enesekindlama ja otsustusvõimelisemana. Liha süües suudan aga paremini oma eesmärke realiseerida, kiiremini teotseda.
Vahelduvtoidulisena tean ka seda, kuidas tahe murdub, ja tavaliselt ei murdugi see lihahimust, pigem on põhjuseks mugavus, laiskus ja kergemeelsus - soov valida lihtsamaid lahendusi. Eks kipub see kergemini juhtuma kas kusagil reisil olles või siis, kui on selgunud, et kogemata sai suhu pistetud paar vorstilipsu. Selle asemel et seda rahulikult ühekordse ebaõnnestumisena võtta, kipun ikka pulkadega koos ka trummi ära viskama.
Iseasi on, kas üldse on hea taimetoitlane olla. Kui ikka liha väga maitseb ja sellest loobudes depressiooni langetakse, siis oleks vahest siiski õigem kõigesööjate pikka rivvi tagasi astuda?
Paindlikkus ja individuaalsus võiksid olla märksõnad, millega läheneda taimetoitlusele kui elulaadile, kus muu hulgas tuleb kindlasti arvestada mitmeid tegureid. Eelkõige inimese tervist, vanust, elukutset, klimaatilisi tingimusi, milles ta elab. N-ö tavalise inimese puhul võib arstide sõnul päris hästi toimida ka eelkirjeldatud vahelduvtoitumine, et süüa näiteks soojal ajal, maikuust augustini taimset toitu, külmal ajal aga olla kõigesööja. Ka on istuvat ja vaimset tööd tegeval inimesel taimetoidust küll, kuid kalur või metsatööline peaks kindlasti ka loomset valku saama. Nii, et alus, millelt lähtuda, on mitmekihiline.
Talvine taimetoit olgu tulisem
Meditsiiniprofessor taastumise biokeemia alal ja loodusravi asjatundja dr Aili Paju rõhutab, et meie põhjamaises kliimas tuleks kindlasti süüa piimatoite, samuti kala ja ka muna. Eriti on see tähtis noortele. Dr Paju ütleb, et noored kipuvad taimetoitlust liiga sõna-sõnalt võtma, arvates, et sel puhul on keelatud tõepoolest kõik muu peale taimse. Tegelikult on nii, et valdav osa inimestest, kes nimetavad end taimetoitlaseks, elavad lihtsalt lihavabal menüül. Ka võiks need, n-ö liikuvad sööjatüübid, vahelduvtoidulised silmas pidada, et pooltaimsel, lihavabal toidul on soovitatav olla suvisel ajal, ka kevadisel ajal, eriti paastukuul - märtsis, et vabastada end talvel loiult töötava ainevahetuse tõttu organismi kuhjunud jääkainetest. Praegu, rõskel ja tuulisel ajal söödav taimetoit peaks olema hautatud, keedetud, tähendab - soe, et hoida ärkvel sisemist tuld. Lisada võiks toidule tule hõõgvel hoidjaid, nagu ingver, tšilli jt tulised maitsetaimed. Toortoit aedviljadest jahutab sisemust, mistõttu sobib kevadesse ja suvesse.
Taimetoitlaste võimalikku A-vitamiini defitsiidi muret kommenteerib dr Paju nii, et kui tarvitada piima ja karoteeni (A-vitamiini provitamiin), siis selle vaegust küll tekkida ei tohiks. Karoteeni leidub enamikus aedviljades, nagu näiteks porgandis, paprikas, tomatis, kapsas, kõrvitsas, sibulapealsetes. Dr Paju ütleb, et kui suurem osa taimetoitlasi on seda omal vabal tahtel ja äratundmisel, siis on haigusi, millest jagusaamiseks lihtsalt tuleb lihast loobuda. Ja kui arst patsiendile lihavaba menüüd soovitab, siis peaks sellest ka tõepoolest kinni pidama.
EHA REMME,
juuksur
Esmakordselt puutusin taimetoiduga kokku 1984. aastal. Selleks ajaks olin olnud juba üle 20 aasta suitsetaja ning ei suutnud kuidagi sellest pahest vabaneda. Kurtsin seda Gunnar Aarmale ja ta soovitas mitme muu hea juhise kõrval mõned kuud taimetoitlane olla. Kõige põnevam oli algus, esimesele lihavabale supile lisasin pool pakki võid, et oleks veidi rammusam… Nii lisas taimetoidule üleminek mulle mõned kilod. Umbes aasta pärast loobusin suitsetamisest ja siis tuli kaalu veelgi juurde. Ühel pingelisel ajajärgul tegin mõned suitsud ja siis läks paar aastat enne, kui uuesti loobusin. Järgmisel pingelisel perioodil hakkasin liha sööma. Seegi kestis aastaid.
Praegu ma liha ei söö, söön kala, aga loodan, et ühel päeval loobun sellestki. Soovitaksin kõigil olla mõni aegki taimetoitlane, aga kindlasti just nii pikalt, kui kavandatud! See on hea võimalus iseendaga tutvumiseks, et üles leida habras ja püha olend, keda tormlev mina on kuhugi rämpsu vahele kägarasse surunud.
Minu lemmiktoiduks on kujunenud wokpanni juurvili, mida saab valmistada ka igal teisel pannil. Eelistan kergelt hautatud juurvilja toorele, armastan juurvilja- ja püreesuppe ning vormiroogi, samuti putrusid. Nüüd püüan aineid valida ka vastavalt veregrupile. Kuid hoolimata kõigest meeldivast, mis sellega kaasneb, on mul omad heitlused ja ma pole suutnud püsivalt ja lõplikult taimetoitlane olla. Ja jõulude ajal olen ikka ahjukartuleid ja seapraadi söönud. Sellepärast ma end õigeks taimetoitlaseks pidada ei saa.
TUNNE KELAM,
poliitik
Olen taimetoitlane olnud 35 aastat. 60ndatel tõid selle eluviisi Eestisse armeenia kunstnikud ja mina liitusin Olav Marani ja Andrei Kormašovi eeskujul. Kuna olin tuttav india filosoofiaga, siis ei olnud taimetoitlus mulle võõras. Nagu alustasin, nii kohe ka selle juurde jäin.
Ma söön piimatooteid ja muna, muu on taimne. Inimesed, kes ütlevad end teistele mitte liiga tegevat, aga söövad liha, petavad nii iseennast kui ka teisi. Arvan, et kui on võimalik midagi omalt poolt teha, et teisi olendeid mitte kahjustada, siis peaks seda ka tegema. Sellest lähtungi. Ka usun, et mu hea tervis on paljuski tingitud just söömisharjumustest. Kas mul jääb midagi vajalikku saamata, kuna ma liha ei söö? Jah, olen nõus nendega, kes ütlevad, et kala on väga tervislik, kuid usun, et ka sellest loobudes ei jää mul midagi olulist vajaka. Nüüdisaegse tervisliku toitumise teooria kohaselt soovitatakse ju igale inimesele, et pool tema söögist olgu puu- ja juurvili, neljandik teravili ja vaid neljandik liha või kala.
Kas taimetoitlane on raske olla? Ei ole, kõik oleneb inimese enda suutlikkusest mitmekesist ja huvitavat menüüd koostada. Taimetoit pole ju ainult keedetud juurvili. Minu abikaasa on väga osav kokk ja kodus sööb temagi vaid taimetoitu, omal soovil muidugi. Ka armastame me juustu ja sellega kipun vahel üle pakkuma. Mina teen juustufondüüd ja see on väga rasvane toit. Salatites kasutame õli, võid me üldse ei söö, kui, siis vaid margariini. Vastuvõttudel, kus käime ju koos abikaasaga, on aga nii, et tema maitseb enne ja teatab, kas see sobib ka mulle. Olen nii kaua taimetoitlane olnud, et ei mäletagi enam liha maitset.
MIINA SAARNA,
õpilane
Taimetoitlane olen olnud umbes poolteist aastat. Pööre tuli päeval, kui nägin telekast dokumentaalfilmi veiste elust, et kuidas neid nuumatakse, mingeid steroide täis süstitakse ja siis ära tapetakse. Filmis näidati isegi seda, kuidas lihakeresid pooleks saetakse, roogitakse jne. See film jättis mulle väga sügava mulje ja on siiani täpselt meeles.
Pärast seda filmi pole ma üldse liha söönud ega kavatse seda ka enam kunagi teha! Tõsi, alguses sõin ma küll kala, kuid nüüdseks olen sellegi ära jätnud. Piimatooteid ma söön, piima panen vaid kohvi peale. Söön palju sojatooteid ning koorejäätisest pole suutnud loobuda! Arvan, et nii vahest ongi parem, sest, nagu mu ema kordab: ma olen ju siiski veel kasvav ja arenev tütarlaps. Aga muna ma ei söö.
Kuna taimetoitlus oli minu enda vaba valik, siis loobuma pole ma nagu millestki pidanud. Ja ega mulle ennegi sealiha maitsenud, sõin vaid kala ja kana ja neidki mitte palju. Nii et taimetoidule minek tuli kergelt. Mu sõbrad olid üllatunud, küsides, et miks ma end piinan… Nad ise on suured liha- ja kalasõbrad, öeldes, et peavad iga päev liha sööma! Ema oli alguses mures (see kasvamise teema ikka) ja pidas nõu oma tuttavate arstide ja dietoloogidega. Nüüd on kõik korras, ainult et igal kevadel olen lubanud vereproovi anda, et selgitada, kas kõik on ikka normis (hemoglobiin ja raud jms)!
Tegelikult tunnen ise, et pärast lihast loobumist on mu tervis palju parem (pole kordagi sel ajal haige olnud) ja ma tunnen end kuidagi kergemalt ja rõõmsamalt. Öeldakse ju, et liha pidi kurjaks tegema. Mina küll usun, et sel hetkel, kui loom tapetakse, salvestub tema lihasse kogu see hirm ja stress ja kui inimene seda liha sööb, siis sööb ta ka seda hirmu ja stressi. Mul on endal piisavalt probleeme, miks peaksin veel teiste omi endale sisse sööma! Olen väga õnnelik, et valisin selle tee, ja olen kindel, et jään sellele rajale püsima!
Kes on taimetoitlane?
Vegetariaan toitub ainult aed-, juur- ja teraviljast.
Laktovegetariaani toidulaual on eelloetletule lisaks piim.
Ovolaktovegetariaanile on peale piima lubatud ka muna.
Makrobiootilise toidu sööja menüüs on olemas kala, aga puudub muna.
Peamine on see, et keegi neist ei söö linnu- ega loomaliha.
Posted by Tiia at 11:05 AM 1 comments
Labels: Taimetoitlus
Thursday, December 15, 2011
Süsivesikud vs. rasvad
Süsivesikutele ja rasvadele kleebitakse tihti külge vääraid silte. Küll kimbutab üks terviseprobleemidega ja teine ülekaalulisusega. Toitumisspetsialist Tagli Pitsi sõnul ei saa üht eelistada teisele, sest organism vajab toimimiseks mõlemaid ning nende mõõdukal tarbimisel ei ohusta inimest ükski probleem.
Mis on rasvad?
Rasvad ehk lipiidid ületavad energiaväärtuselt süsivesikuid ja valke üle kahe korra. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab aga südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist.
1 g rasva = 9 kcal
Miks on vaja rasvasid?
Rasvadel on organismis palju ülesandeid, need annavad energiat, varustavad organismi rasvlahustuvate vitamiinide ning asendamatute rasvhapetega ning kaitsevad organeid põrutuste eest. Nende vähesuse korral võib pidurduda organismi areng ja langeda vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Rasvad kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Ka rasvade alla kuuluv kolesterool on vajalik sapphapete, suguhormoonide ning D-vitamiini sünteesiks organismis. Toidus kannavad rasvad aroomaineid, mistõttu on rasvata toit tuimem ja maitsetum.
Kui palju peaks päevas tarbima?
Toidurasvad peaksid katma päevasest toiduenergiast 25–30%, seejuures:
• küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhapped kokku mitte rohkem kui 10%,
• monoküllastumata rasvhapped 10–15%,
• polüküllastumata rasvhapped 5–10%, sh asendamatud polüküllastumata rasvhapped vähemalt 3% toiduenergiast.
Toidud, kust saab rasvasid
Küllastunud rasvhapped: või, liha, juust, täispiim ja -jogurt, kondiitritooted, margariin, rasv praadimiseks, pekk, kookospähkliõli
Monoküllastumata rasvhapped: rapsiseemned, pähklid (mandlid, sarapuu-, pistaatsiapähklid) ning neist valmistatud õlid
Polüküllastumata oomega-3-rasvhapped: forell, heeringas, lõhe, rapsiseemned, linaseemned ning neist valmistatud õlid, sojaoad
Transrasvad: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes, ka pirukad, tordid, koogid, küpsised
Mis on süsivesikud?
Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Need lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti.
1 g süsivesikuid = 4 kcal
Miks on vaja süsivesikuid?
Süsivesikud on organismi põhiline energiaallikas, kogu päevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 55–60%. Süsivesikud kuuluvad rakkude ja kudede ning paljude hormoonide koostisesse, määravad veregrupi, neil on kaitsefunktsioon antikehade koostises ning organismi varuaine roll. Süsivesikute alla kuuluvad kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.
Kui palju peaks päevas tarbima?
Süsivesikud peaksid katma kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast 55–60%,
suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast.
Süsivesikuid võib märkamatult saada liiga palju magustatud tooteid, nt karastus- ja mahlajooke tarbides – pool liitrit limonaadi võib sisaldada ligi 200 g ehk 40 teelusikatäit suhkrut.
Toidud, kust saab süsivesikuid
Mono- ja disahhariidid ehk lihtsüsivesikud ehk suhkrud: mesi, puuviljad, marjad, mahlad, piim ja piimatooted, teraviljatooted, suhkruroog, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted
Oligosahhariidid: saadakse tärklisest, leidub ka leivas ja õlles, kaunviljad
Polüsahhariidid: teraviljatooted, riis, makaronid, puuviljad, kartul
Mida siis ikka eelistada?
Tagli Pitsi sõnul ei saa figuuri seisukohalt öelda, kumb on parem või halvem. Kaalu seisukohast mängib peamist rolli siiski koguenergia saamine tervikuna. “Kui toiduga saadakse energiat sama palju kui kulutatakse, ülekaalu üldjuhul ei teki,” annab Pitsi lihtsa reegli, mida järgida.
Probleem on pigem selles, et inimesed tarbivad soovitatavast rohkem küllastunud rasvhappeid ning vähem polüküllastumata (eriti oomega-3-) rasvhappeid. “Seega tuleks rasvade tarbimise seisukohast süüa rohkem kalades ning taimsetes toiduainetes (õlid, pähklid, seemneid) leiduvaid rasvu ning vähem loomse päritoluga rasvu,” soovitab toitumisnõustaja eelistada taist liha ja väiksema rasvasusega piimatooteid. Süsivesikutest tuleks kindlasti eelistada neid, mida leidub teraviljatoodetes, puu- ja köögiviljades ning kartulites. Küll peaks tagasi hoidma lisatava suhkru poolest rikaste toodete, nagu kommide, šokolaadide, küpsiste, kookide, saiakeste, karastus- ja mahlajookide tarbimisega. “Üldjuhul võivad sellised tooted sisaldada ka palju rasvu ning vähe kiudaineid, vajalikke vitamiine ja mineraalaineid,” hoiatab Pitsi.
Millised on head näksid?
Kõige parem on oodeteks kasutada puu- ja köögivilju, kuid olenevalt päeva jooksul söödud teistest toitudest sobivad ka võileivad, kuivatatud puuviljad, pähklid ja seemned, mahl, kama, näkileivad, piim ja piimatooted. Vältima peaks suure suhkru-, soola- ja/või rasvasisaldusega toite, mille vitamiinide ja mineraalainete sisaldus on väike, näiteks kõikvõimalikud maiustused, saiakesed, magusad joogid, kartulikrõpsud, rasvarikka majoneesiga valmistatud salatid.
Allikas: Airi Kelp ajakirjas Naised
Posted by Tiia at 11:02 AM 1 comments
Labels: Süsivesikud
Sunday, December 11, 2011
Toiduõlid pole kaugeltki ühesugused
Rikkalik valik toiduõlisid meie kaupluseriiulitel on ühest küljest igati meeldiv, teisest küljest aga üsna segadusseajav ning ostja on sageli hämmingus: millist õli eelistada?
Õli valik võiks toimuda kolme kriteeriumi järgi: esmalt kuumustaluvus ja seejärel maitse; terviseteadlike inimeste jaoks on väga oluline ka rasvhappeline koostis. Külmalt kasutatavate ehk salatiõlide puhul saate esimese kriteeriumi vahele jätta ning arvestada vaid maitse ja tervislikkusega.
Kuumustaluvus ja sellega koos ka suitsemispunkt jagavad õlid selgelt kahte suurde rühma – praadimisõlid ja salatiõlid. Praadimisõlid peavad taluma pannil või friteerimisanumas tekkivat kõrget kuumust ilma, et neis hakkaksid tekkima ebasoodsad, vitamiine lõhustavad, magu ja seedeorganeid ärritavad, ensüümide tegevust takistavad ning halvemal juhul isegi vähki tekitavad ehk kantserogeensed ained.
Suitsemispunkt on temperatuur, mille ületamisel õli hakkab suitsema, omandab ebameeldiva maitse ning annab selle edasi ka toidule. Reeglina tekivad kuumust halvasti taluvates õlides ebasoovitatavad muutused juba varem, kui suitsemine sellest märku annab.
Nende kriteeriumite järgi on parimateks praadimisõlideks maisi-, viinamarjaseemne-, rapsi-, rüpsi-, maapähkli-, päevalilleseemne- ja sojaõli; hästi talub kuumust ka tavaline oliiviõli. Sojaõli kuumutamisel tekkiv maitse ega ka lõhn ei pruugi alati meeldida, mistõttu võiksite pannil kuumutatud õli eelnevalt maitsta saiatüki abil ning ka nuusutada.
Kui tegemist pole mitte kindla õliliigi, vaid seguõliga, peab selle praadimiskõlblikkust näitama etiketil olev kasutussoovitus. NB! Kui vähegi võimalik, valige alati mõni ülalpool loetletud õlisortidest, mis lisaks kuumuskindlusele on ka tervislikud. Seguõlide koostis jääb pahatihti teadmatuks ning jätab nii mõnigi kord soovida nii maitse-ja lõhnaomaduste kui tervislikkuse poolest. Mitte kuidagi ei saa heaks kiita ka toiduõli ostmist turgudelt.
Nii mõnedki erilise maitsega, eksootilistest ja kallitest õlidest nagu pähkli-, seesami-, mandli-, avokaado- jm õlid sobiksid küll ka praadimiseks, kuid neid pole mõtet selleks raisata. Maitsestage nendega hoopiski roogi, esmajärjekorras salateid; praadimisel võiks näiteks seesami- või pähkliõli kasutada ainult köögiviljade wokkimisel. Salatiõlide hulka kuulub ka oliiviõli; eriti küllusliku ja tugeva maitse annab ekstra-virgiinõli.
Rasvhapete sisaldus. Enim polüküllastumatuid ja seega tervisele soodsaid rasvhappeid leidub saflooriõlis (74,5%) ja viinamarjaseemneõlis (71%). Neist esimene jääb küll vaid Ameerika mandrile, kuid teine on meilgi suurtes toidupoodides saadaval ning sobib muide suurepäraselt nii salatiõliks kui pradimiseks.
Tavalisematest õlidest on parim päevalilleõli (65,7%), järgnevad maisiõli (58,7%) ja sojaõli (57,9%). Tervislikud on ka rüpsi- ning rapsiõlid. Viimast esindab meil kodumaine toode Olivia, milles on vaid 7% küllastatud rasvhappeid.
Kui õli etiketil aga on vaid lakooniline “Toiduõli”, siis otsige sealt kindlasti ka teavet kasutatud toorainete ja õli enda rasvhapete sisalduse kohta. Kui seguõlis on küllastumatuid rasvhappeid vähem kui 50% või küllastunuid (tervisele mittesoodsaid) enam kui 15%, oleks oma tervise huvides arukas eelistada puhtaid õlisid isegi siis, kui nende hind on kõrgem.
Kui eelarve lubab, võiksite tervisekauplustest otsida Soomes külmpressimismeetodil valmistatud Pellava linaseemne-toiduõli, mis sisaldab kuni 60% organismile ülivajalikku alfalinoleenhapet, mida organism ise ei suuda toota. Alfalinoleenhappest tekivad organismis omega-3 rasvhapped, mis omavad muu hulgas ülisuurt tähtsust vähktõve ennetamisel ning viimastel andmetel ka hingelise tasakaalu, eriti depressiooni seisukohalt. Pellava-õli tarbitakse ainult toidulisandina kas jogurtisse või kohupiimakreemisse segatuna ja kuni 2 supilusikatäit päevas. NB! Seda linaseemneõli, mida müüakse ehitustarvete poes, ei maksaks toiduks tarvitada.
Suurpoed pakuvad küllaltki suures valikus ürtide või muude maitseandjatega maitsestatud õlisid, mis on ühtviisi mõnusad nii salatikastmete valmistamisel kui ka praadimisel. Taoliste õlide kodusel valmistamisel võiksite arvestada, et kui äädikad säilivad väga kaua isegi maitsestatult, kipuvad maitseõlid juba kolme kuu pärast ilmutama kergeid räästumismärke. Seetõttu tehke üht sorti korraga vaid niisuguses koguses, mille te jõuate kiiresti ära tarvitada. Ning nagu äädikagi puhul, nii võiks siingi piirduda ainult üheainsa lisandiga või siis kasutada näiteks niisugust rahvusvahelises kulinaarias tunnustust leidnud maitseühendit nagu küüslauguküüntega pikitud väikesed õhukesekoorelised sidrunid, tshillipipra kaunad, ingverijuur, must pipar, või siis basiilik ja/või estragon koos küüslauguga.
Kallake vajadusel katki vajutatud või peenemaks lõigatud maitseandjad üle mõne tavalise neutraalse heleda õliga, mis sobib nii praadimiseks kui salatiõliks. Sulgege anum ja hoidke vähemalt kaks nädalat jahedas pimedas kohas. Edasi talitage samuti kui äädika puhul. Tshilliõli saamiseks kuumutage 100 g peenestatud tshillipipraid (vt ettevaatusabinõud peatükist Tshillipiprad) 3 dl õlis madalal kuumusel 10–15 minutit; laske jahtuda. Lisage 2 tl Cayenne’i pipart, segage hästi läbi ja laske vähemalt 12 tundi maitsestuda. Kurnake läbi kohvfiltri pudelisse ja lisage paar värsket tshillikauna.
Hoidke maitsestatud õlisid pimedas ja jahedas, sahvri või jahekapi puudumisel külmkapi kõige soojemas osas. Külmkapis omandab õli küll piimja varjundi, kuid muutub toatemperatuuril uuesti läbipaistvaks. Tavalised õlid säilivad ka tavalises kapis.
Oliiviõlist.
Oliiviõli peetakse kõikide toiduõlide kroonimata kuningannaks, ja seda mitte asjatult. Eks olnud ju meiegi oma suletud piiridega riigis juba ammu enne oliivide müügileilmumist oliiviõlist vähemalt kuulnud. Väga suur osa, kogunisti 93% oliivide maailma kogutoodangust pressitaksegi õliks.
Omadustelt kõige väärtuslikum ja ka hinnalt kõige kallim on külmpressitud oliiviõli, mis itaalia keeles kannab nimetust olio vergine ehk neitsilik või virgiinõli. Neitsiõli peab olema läbipaistev, madala happesusega, värvus oliivide sordist ja nende küpsusastmest sügavrohelisest kuni kuldkollaseni. Ka õli maitsevarjundid sõltuvad esmajoones kasutatud viljadest. Nii võib eri maades ja erinevatest oliivisortidest valmistatud õli olla mõru-, magusa-, terava-, puuvilja- või rohumaitseline.
Külmpressimine tähendab, et oliive surutakse kokku väga aeglaselt ning seetõttu jääb oliivimassi temperatuur madalaks. Taoline meetod soodustab kõikide maitse- ja lõhnaomaduste, aga samuti muude väärtuslike omaduste säilimist, mis kõrgemal temperatuuril häviksid. Samal põhjusel ei raisata külmpressimisel saadud õli kunagi praadimiseks, vaid ikka ja ainult roogade maitsestamiseks.
Kui te pole oliiviõli varem kasutanud, alustage mõnest tavalisest õlist, mis pole nii tugeva maitse ja lõhnaga kui neitsiõli; ka on tavaline oliiviõli tunduvalt “õhem” ja tundub maitsmisel just nagu vähem õlisena ega ole ka maitselt liiga vägev. Väga sobiv esmakasutajale on Borgese õli Extra Light ehk eriti hele, mis on helekollane, ilma eriliste maitse- või lõhnaomadusteta.
Hoidke kasutusel olevat õlipudelit alati toatemperatuuril, kuid otsese päikesevalguse eest varjatuna. Pikemaks hoidmiseks võite õli ka külmkappi panna, kus ta muutub küll läbipaistmatuks, aga toatemperatuuril taastab oma läbipaistvuse.
Ükskõik millise oliiviõli maitse ja lõhn tulevad kõige paremini esile vahemerelistes selge maitsega roogades nagu pasta ja keedetud köögiviljad. Neitsiõli võite tilgutada bruschettale või Capri salatile ning segada koos kvaliteetse naturaalse veiniäädikaga vinegrett-salatikastmeks. Tavaline oliiviõli sobib oma kõrge suitsemispunkti tõttu friteerimiseks, aga muidugi ka liha või kala marineerimiseks.
Posted by Tiia at 6:19 PM 0 comments
Labels: Köök
Wednesday, December 7, 2011
Toataimede väetamine ja hooldamine talvel
On üldlevinud arvamus, et talvel toataimed puhkavad ega vaja sellist valgust, temperatuuri ja väetamist nagu kevadsuvisel perioodil. Tegelikult sõltub taime puhkeaeg taime liigist.
Paljude toalillede puhul see tõepoolest kehtib, et talv on puhkeaeg. Küll aga on erandeid, misjuhul tuleks ka talvel väetada ja rohkelt kasta.
1. Troopilistelt aladelt pärit taimed, mille kasv on kiire, sageli aastaringne. Näiteks ebakrooton, tõlvpuud, kalatea, draakonipuud.
2. Talvisel ajal õitsevad taimed nagu alpikann, kalla, jõulutäht, magnoolia, jõulukaktus. Need taimed vajavad talvel ka rohkem kastmist.
3. Turbamullas kasvavad toalilled. Lillepoodides müügil olevad taimed on sageli istutatud turbamulda, mis ei sisalda piisavalt toitaineid, ning jätkuvalt väetatud. Seda tuleks jätkata ka kodus taime eest hoolitsedes.
Seda kõike arvesse võttes on paljudel väetisetootjatel olemas aastaringseks väetamiseks sobivad väetised. Väetislahuse võiks teha poole lahjema kui kevadel. Enne väetamist võiks kasta mulda puhta leige veega, et väetislahus ei põletaks juuri.
Sügisel sobivad hästi looduslikud taimeväetised. Lämmastikurikas kasvu soodustav väetis muudab taimed kevadeks nõrgaks, heledaks ja väljaveninuks. Humifitseeritud taimejääkidest valmistatud toitelahusega on väga hea sügistalvel väetada, sest sellega ei saa üleannustada.
Teine asi, mida talvisel perioodil jälgida, on kastmine. Mõistlik on kasta toataimi kord nädalas, et muld saaks läbimärjaks. Reeglina on aga nii, et pigem võib taim olla pisut kuivem kui liiga märg.
Kolmandaks teguriks, mis kevadel ja talvel toataimede kasvutingimused erinevaks muudab, on valgus. Enamus taimi tahab ka talvisel ajal maksimaaset valgust, seepärast on taimedele hea koht aknalaud. Eranditena tuleb siin mainida taimi, mis ei talu asukoha muutmist (näiteks jõulukaktus). Kui sellistel taimedel ka külg valguse poole keerata, võib tagajärjeks olla närbumine. Samuti on olemas taimi, mis tahavad puhkeperioodil hämarust. Selliseks taimeks on näiteks toamirt.
Reeglina ei maksa taimi ka talvisel ajal ümber istutada, isegi siis, kui nad väga kidurad ja haiged on. Valguse puudumine peale ümberistutamist võib taime jaoks nii traumeeriv olla, et taim muutub nõrgaks või närbub.
Maaleht.ee
Posted by Tiia at 9:44 PM 0 comments
Labels: Toataimed
Saturday, December 3, 2011
Trikid sügismasenduse peletamiseks
Pärast talveajale üleminekut oleks nagu päevavalgust palju vähemaks jäänud, varajased tööletõttajad ärkavad pimedas, lähevad tööle ja tulevad koju pimedas. Tänapäeva elutempo nõuab inimeselt üha rohkem energiat, üksnes tervislikust toitumisest ja aktiivsest liikumisest võib väheseks jääda.
Kui töö ja rahakott lubavad, saab ette võtta päikesereisi, kuid naasmine koju võib olla seda masendavam, kel piisavalt aega, saab päeval rohkem väljas liikuda. Neil, kellele ei sobi üks ega teine, tasub uurida täisspekterlampide võimalusi.
„Valgus mõjub inimesele läbi silmade ja naha. Silmade kaudu avaldab toimet täisspektervalgus, UVB-valgus mõjub läbi naha ja see aitab ravida nahahaigusi,” selgitab Algis Ventsas Valgusravi OÜ-st. Ebapiisav päevavalgus on sügismasenduse tekitajaks, mistõttu valdavalt siseruumides viibivatele inimestele on tervislik valgustus tervena püsimiseks eriti oluline.
Kodus võib õdusa ja sooja tunde saavutamiseks süüdata küünla või läita kaminas tule, valgemal ajal annab energiat juurde päikesetõusu või -loojangu vaatamine.
Tõhusat abi päevavalguse pikendamisel annavad spetsiaalsed lambid — täisspektriga päevavalguslambid, mille valgus on väga lähedane looduslikule päikesevalgusele, see valgus ei plingi ega moonuta värve.
Eesti Päevaleht Online
Posted by Tiia at 9:40 PM 1 comments
Labels: Mis meeldib meie kehale.....
Tuesday, November 29, 2011
Miks toataimel lehed kolletuvad ja maha langevad?
Ilmselt on nii mõnigi murelikult oma toataime vaadanud ja imestanud, miks küll täiesti terved ja rohelised lehed ühtäkki kolletuvad ja maha pudenevad.
Põhjuseid, miks taime lehed kolletuvad ja maha langevad võib olla mitu ja nende tuvastamine on omajagu keeruline - tegu võib olla nii tavapäraste kasvutingimuste muutustes kui kahjurite või haigustega.
Kuid alati polegi muretsemiseks põhjust, sest alumiste lehtede äratulek kuulub nii mõnegi taime kasvu normaalse protsessi juurde. Näiteks alumised lehed kolletuvad ja tulevad taime kasvades ära draakonipuul, diifenbahhial, noliinal, soomuslehikul jpt. Kolletuvaid lehti langetavad ka taimed, kes talvel lähevad puhkeseisundisse, nt tsitruselised, viigipuulised, leitselill, ratsuritäht, sinningia jpt.
Kui tegu pole taime normaalse kasvuprotsessiga või puhkeseisundisse mineva taimega, tuleb põhjusi otsida muutunud kasvutingimustest või haigustest kahjuritest.
* Järsud muutused asukoha kasvutingimuste suhtes. Kasvutingimuste järskudele muutustele reageerb taim lehtede mahalangemisega.
Näiteks kui taim on kasvanud heades valgustingimustes, siis pimedas kasvukohas reageerib ta lehtede mahaviskamisega. Sagedasti esineb seda sügistalvel, mil suvine valgusküllus on asendunud talvise hämarusega, aga ka siis kui viime taime valgusküllaselt aknalaualt toa pimedasse nurka. Abi on, kui leida taimele talveks võimalikult valge kasvukoht, hellikutele võib anda ka lisavalgust taimelambiga.
Lehti poetab taim ka siis kui on saanud külma tõmbetuult või on kasvukoht endise sooja asemel liiga jahe. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata talvel aknalaudade ja lillepottide soojustamisele ning olla ettevaatlik ka toa tuulutamisega.
Kuivale jätmisele või ülekastmisele reageerib taim samuti lehtede kolletumise ja langetamisega. Nii nagu liiga kuivas mullas on häiritud toitainete kättesaadavus, on see häiritud ka liigselt märjas mullas. Seetõttu tuleks taime kastmisega olla hoolas, et vältida apsakaid ning väetada ettevaatlikult jälgides taime seisundit, aastaaega ja väetisepakendil olevaid juhiseid. Kolletumisele ja hilisemale lehtede mahalangemist põhjustab ka taimede kastmine lubjarikka veega.
* Ebasobiv mullasegu ja potisuurus. Lisaks nimetatud põhjustele võivad lehtede mahalangemise põhjuseks olla ka taime vale ümberistutusaeg.
* Füüsilised kahjustused. Kui taimed on kohas, kus nende kasvu pidevalt häiritakse näiteks möödakäimisega, võivad nad sellele reageerida lehtede langetamisega. Lapsed ja lemmikloomad võivad samuti oma pideva taimenäppimisega põhjustada lehtede mahalangemist.
* Taimekahjurid ja -haigused. Oma elutegevusega lillepotis ning taimel võivad taimekahjurid ja haigused põhjustada nii lehtede kolletumist kui mahalangemist. Lillepotis esinevad kahjurid sagedamini, kui sealne muld on liigniiske. Näiteks meeldib niiskes mullas tegutseda leinasääskedele, hooghändadele ja mullaussidele, aga ka mitmesugused mädanikud on liigniiskes mullas kerged tulema. Kõik nad härivad taime normaalset elutegevust, millele taim reageerib lehtede kolletumise ja varisemisega.
Astrid Lepik
Posted by Tiia at 9:53 PM 0 comments
Labels: Toataimed
Sunday, November 27, 2011
Nipid ebameeldivast parfüümist vabanemiseks
Endale meelepärase lõhna valimine on mõnus protsess. Paljudele meeldib käia parfüümipoes, proovida uusi tooteid, minna koju ning tunda lummavaid lõhnanoote oma kehal. See on suur rõõm, kui valik on tehtud edukalt ning me tormame hea meelega tagasi poodi toodet ära ostma. Mida teha aga siis, kui peale piserdatud lõhn kohe üldse ei sobi?
Kui sulle parfüüm ei meeldi, soovid selle endalt, nii kiiresti kui võimalik, maha saada. Kuid ometi jälitab see Sind kõikjal ning tundub juba, et kõik asjad lõhnavad tolle kummitusliku parfüümi järele. Kuidas on võimalik sellest lahti saada?
Piiritus
See on ilmselt üks tuntumaid nõkse lõhna eemaldamiseks. Samas ei saa seda siiski pidada kuigi universaalseks, kuna kõikidest lõhnadest nii lahti ei saa ning pealegi võib nahk jääda kuivaks ja ärritatuks. Siiski on see esimene asi, mida võiksid proovida. Piirituse puudumisel sobib ka viin. Niisuta vatitupsu ning pühi lihtsalt piirkonnast, kuhu parfüümi piserdasid.
Deodorant ja puhastuvahend
Üllatav ehk tõesti, aga selline kombinatsioon töötab väga tõhusalt. Kõigepealt võta lõhnatu deodorant ja hõõru sellega piirkonda, kuhu parfüümi panid. Seejärel pese nahka (soovitavalt samuti lõhnatu) puhastusvahendiga.
Soodapasta
Valmista segu soodast ja soojast veest, mõlemaid võta võrdne kogus. Aseta pasta nahale, oota kümme minutit ning loputa sooja veega (kuid mitte kuuma).
Äädikas ja oliiviõli
Veel üks retsept, mida leidub igas köögis. Võta äädika ja oliiviõli segu, pühi sellega nahka, oota kümme minutit ning pese maha sooja vee ja lõhnatu seebiga.
Allikas: GeniusBeauty.com
Posted by Tiia at 9:28 PM 1 comments
Labels: Nippe ja nõuandeid
Wednesday, November 23, 2011
Ravimtaimed, mis aitavad köha vastu
Sügistalvisel ajal kiusab paljusid köha, mis võib inimese täiesti ära kurnata ka siis, kui on põhjustatud suhteliselt kergest tõvest. Teeleht vaigistab valu, lahtistab röga, laiendab bronhe, tõrjub mikroobe. Võtke 1 sl kuivi peenestatud lehti, valage üle ühe klaasi keeva veega, laske 2 tundi tõmmata, kurnake. Võtke sisse 1 sl neli korda päevas 20 minutit enne sööki.
Köha on organismi kaitsereaktsioon hingamisteedes olevatele ärritajatale. Sageli on selleks ärritajaks viirusnakkusest põhjustatud põletik. Tohtrite sõnul kujutab selline köha endast nn iseparanevate viirushaiguste sümptomit, mis möödub mõne päevaga. Ravimist vajab sellisel juhul eeskätt enesetunne.
Põdemise ajal aitavad enesetunnet paremaks muuta mitmed ravimtaimed, manustatagu neid siis teena või hoopis mõne preparaadi kujul.
Köha vastu taimedega
Nurmenukk ajab higistama, lahtistab röga, toimib põletikuvastaselt. Valage 1 sl peenestatud lehti üle 1 klaasi keeva veega. Jooge soojalt 1/3 klaasi kolm korda päevas 30 minutit enne sööki.
Männikasvud lahtistavad röga ja tõrjuvad mikroobe. Valage 1 sl kasve üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit tõmmata, kurnake. Võtke pärast sööki 2 sl kolm korda päevas.
Liivateel on põletiku- ja viirusevastane, röga lahtistav toime. Valage 2 sl peenestatud taimi üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit seista, kurnake. Võtke 30 minutit enne sööki 1 sl kolm korda päevas.
Raudrohi leevendab gripi ja külmetushaiguste sümptomeid ning kiirendab tervenemist. Valage 1 tl raudrohtu üle ühe tassi kuuma veega. Laske tõmmata umbes kümme minutit. Ärge jooge seda rohkem kui kaks tassi päevas.
Targu talita
Posted by Tiia at 9:27 PM 0 comments
Labels: Ravimtaimed
Saturday, November 19, 2011
Jõulutäht pelgab tuult ja külma
Kindlasti tuleb jõulutähte kaitsta külmakraadide ja tõmbetuule eest. Sellele peab mõtlema juba poes lille ostes: isegi siis, kui auto seisab sõna otseses mõttes poe ukse ees, ei maksa jätta jõulutähte korralikult paberisse pakkimata. Mõni sekund tuult ja külma – see võib olla põhjus, miks lill kodus peagi lehti poetama hakkab ja kena välimuse kaotab.
Otsi lillele sobiv asukoht
Jõulutähte ostma minnes uurige selle õisi – mida rohkem on punaseks värvunud kõrglehtede keskel varte tipus pungi, seda pikemat eluiga on taimele loota. Jõulutähe õied on nii tagasihoidlikud, et neid märgatakse tihti alles siis, kui pungast ilmuvad välja kuldkollased tolmukad.
Kodus valige jõulutähele valgusküllane kasvukoht – mida lähemal aknale, seda parem, praegu pole põhjust peljata ka otsest päikesevalgust. Sobivaim õhutemperatuur on 15–19 kraadi, aga taim saab kenasti hakkama ka pisut soojemas ruumis. Kindlasti tuleb vältida järske temperatuurikõikumisi. Kui peate taime asukohta mingil põhjusel vahetama, ärge tõstke teda kuuma ahju või radiaatori kõrvale, ka arvuti või teleri ülemäärane lähedus ei pruugi talle meeldida. Samuti väidavad lillekasvatajad, et jõulutäht, nagu mõni teinegi lill, ei talu puuviljade lähedust – puuviljadest eralduv etüleen hakkab taime närtsitama.
Kasta korrapäraselt ja parasjagu
Kõige parem on jõulutähte kasta uputades: pott pannakse umbes kümneks minutiks toasooja veega täidetud nõusse nii, et pott jääb vee alla. Seejärel lastakse ülemäärasel veel ära nõrguda ning tõstetakse lill oma kohale tagasi. Kui jõulutäht läheb koos kasvupotiga veel ilupotti, tasub kindlasti kontrollida, et selle põhja ei jääks vett, sest ülemäärases niiskuses võivad taime juured mädanema minna.
Kasta tuleb korrapäraselt – enne järgmist kastmist peab muld olema korralikult tahenenud. Sobiva kastmisvahemiku leidmiseks tuleks alguses lihtsalt aeg-ajalt näpp potti pista: parajalt tahenenud muld on katsudes pealt soe ja kuiv, sügavamalt vaevu niiske. Läbikuivamist taime juured ei talu.
Keskküttega korteris võiks lille läheduses hoida veekausikest või pisikest purskkaevu, lehti veega piserdada ei tohi.
Jõulutäht on hooajataim
Eelmisest aastast alles jäänud jõulutähte on kodus üsna raske uuesti õitsema saada, eriti pühadeks.
Aianduskeskuse Hansaplant tootmisjuht Mihkel Saar on selgitanud, et õitsema minekuks vajab see lill kõigepealt umbes kolmeks kuuks lühipäevarežiimi: 14 tundi pimedust ja 10 tundi valgust ööpäevas. Seejuures peab pimedus olema tõeliselt pime – ka tänavalaterna valgus või kuupaiste rikub vajaliku režiimi.
Et looduslikult algab meil lühipäev 16. oktoobril ja kestab 16 märtsini, võivad mulluse jõulutähe kroonlehed soodsates tingimustes taas punaseks värvuda ehk jaanuari lõpul või veebruari algul. Aiandites varjutatakse jõulutähte öösel kunstlikult ja päeval antakse tugevalt lisavalgust. Kodus on jõulutähte uuesti õitsema meelitada raske ja nii ilusaks, nagu taim oli poest ostes, seda enamasti ei saa.
Püha öö lill
Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima). on pärit Mehhikost ja Ameerikas kuulub see jõulude juurde juba 1843. aastast. Heal lapsel mitu nime – jõulutähe kodumaal kutsutakse teda hispaaniakeelse nimega, mis tõlkes tähendab püha öö lille. Looduses kasvab kaunis piimalill kuni kolme meetri kõrguse põõsana, mis on punasekirju peaaegu aasta läbi.
Eesti aiandites on jõulutähte kasvatatud ligi 40 aastat, menukaks jõululilleks on ta meil muutunud viimastel kümnenditel.
Ia Mihkels
Posted by Tiia at 9:24 PM 0 comments
Labels: Toataimed
Tuesday, November 15, 2011
Kuidas hoolitseda jõulukaktuse eest
Kuidas hoolitseda poest koju toodud jõulukaktuse eest, et ta õienuppe maha ei poetaks ja õitseks ka järgmistel aastatel?
Jõulu- ehk lülikaktuse (Schlumbergera) hübriidid ja sordid on hästi värvikirevad ning ahvatlevad ostma. Poes valige välja kõige ilusam ja jõulisem eksemplar.
Pakkige taim külma ja tuule kaitseks kindlasti paberisse. Kui on väga külm, võiks ümber poti panna isegi mitu kihti paberit.
Oma ostuga pole mõistlik ette võtta pikki jalutuskäike, targem on suunduda otsejoones koju.
- Kodus ärge kiirustage poti paberist lahti harutamisega. Laske sel rahulikult mõni tund pakendis seista, et temperatuurid ühtlustuksid. Alles siis pange taim talle välja valitud kohale.
- Parim kasvukoht jõulukaktusele on põhjasuunda avanev aknalaud: seal on piisavalt valgust, kuid mitte eredat lõunapäikest. Kindlasti ei sobi taimele toa tagumised pimedad sopid. Hästi edeneb jõulukaktus ka akna ette riputatud amplis.
- Kui toas on liiga kõrge (üle 23°) või väga madal (alla 12°) temperatuur, ei taha jõulukaktus õitseda.
- Jõulukaktusele ei meeldi järsk ja püsiv asukohamuutus valguse suhtes, siis tükib ta õiepungi, aga ka õisi ja lülisid maha viskama. Lühiajaline asupaiga muutus, näiteks akna puhastamisel, ei mõjuta taime, kui asetate ta samamoodi endisele kohale tagasi.
- Õiepungad võivad hakata pudenema siis, kui tavapärasele väheldasele kastmisele järgneb tugevam kastmine.
- Taim võib õiepungi maha visata, kui kasvumuld on olnud pikemat aega liigniiske. See võib juhtuda näiteks siis, kui lillepoti ümbrispotti on kogunenud liigne kastmisvesi.
- Õiepungade pudenemise põhjuseks võib olla ka liiga kuiv õhk, toitainetevaene muld ja ebapiisav valgus.
- Pärast õitsemist algab jõulukaktustel puhkeperiood, mis kestab 2–3 kuud. Siis ärge taime enam väetage ning kastke harvem.
- Kui on vaja jõulukaktus ümber istutada, tehke seda vahetult enne uue kasvuperioodi algust märtsis-aprillis. Sobiv muld on vett läbi laskev, huumusrikas ja kergelt happeline. Hästi sobib näiteks kompostmuld, millele on lisatud liiva. Istutuspoti põhja (eriti kui on sügavam pott) pange drenaažiks kergkruusa või jämedamat liiva.
- Märtsist juulini on jõulukaktusel intensiivne kasvuperiood, mil moodustub hulgaliselt uusi lülisid ja kogu taim omandab ilusa rohelise värvuse. Sel ajal kastke teda regulaarselt, aeg-ajalt piserdage ning väetage umbes kahe nädala tagant.
- Juulist septembrini on jõulukaktusel teine puhkeperiood. Siis kastke taas vähem, kuid ärge laske taimel liiga ära kuivada. See periood on oluline uute õiepungade arenguks. Kui nähtavale ilmuvad õienupud, s.o septembri lõpus – oktoobri alguses, vajab taim taas rohkem vett.
5 põhjust, miks jõulukaktus ei õitse
1. Taim ei läbinud puhkeperioodi.
2. Liiga pime, liiga soe või liiga jahe kasvukoht.
3. Potimullas pole piisavalt toitaineid.
4. Muld on liiga rammus, see soodustab lehtede kasvu.
5. See sort või hübriid võib-olla õitsebki teisel ajal.
Astrid Lepik
Posted by Tiia at 9:23 PM 0 comments
Labels: Toataimed
Friday, November 11, 2011
Monstera head ja vead
Vähenõudlikkuse pärast oli troopilise päritoluga liaan meeldiv monstera (Monstera deliciosa) levinud toataim juba meie esivanemate elutubades.
Taime kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine, vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus. Monstera talub nii jahedamaid temperatuure (mitte siiski alla +10ŗ C), temperatuurikõikumisi kui isegi tuuletõmmet. Seetõttu on ta suurepärane asukas kodude (valgusküllastes) esikutes ja asutuste fuajeedes. Lopsakate ja suurte mulguliste lehtede tõttu täidab ta hästi ruumi ja mõjub efektselt. Kuigi kasvamiseks tahab monstera valget kasvukohta, lepib ta ajapikku ka keskpärase valgusega.
Taime iseäralik väljanägemine on andnud põhjust kutsuda teda vahvate nimetustega nagu: swiss cheese plant, cheese plant, fruit salad plant, monster fruit, delicious monster jpt.
Kuigi monstera eelistab lehtede dekoratiivsuse säilitamiseks valget kasvukohta, pole hea teda asetada ereda ja kõrvetava lõunapäikese kätte. See võib põhjustada lehtede pleekimist ja isegi põletust.
Monstera ei talu sagedasi asukohavahetusi. Kui ta on ühel kohal harjunud kasvama, siis teise kohta viimisele (eriti, kui seal on valgusolud kasinamad) võib ta reageerida sellega, et uued lehed on väiksemad ja aukudeta.
Valgusepuudus võib põhjustada leheservade kolletumist ja hilisemat kuivamist. Puudulikus valguses kasutab taim ära vanemates lehtedes olevad toitainetevarud ning need jäävad nälga ja muutuvad kollaseks ning kuivavad.
Talvisel ajal, halbades valgusoludes tuleks taime vähem kasta kui suvel, mil valgust on piisavalt. Kastmiskordade vahel lasta mullapallil kolmandiku osas kuivada, kuid vältida mullapalli läbikuivamist. Suvel, heades valgusoludes tuleks kasta sagedamini.
Vältida pidevalt liiga märga mulda. Liiga märjas mullas on häiritud juurte hapnikutarbimine ja see omakorda häirib kogu taime veega varustatust, taim reageerib sellele kolletuvate, isegi mustaks muutuvate lehtedega.
Monsteral on rohkesti pikki, jämedaid ja nahkjad õhujuuri. Kuigi nad võivad mõningal juhul häirivaks muutuda, ei maksaks neid siiski ära lõigata. Nende abil taim kinnitub (eelkõige looduses) ja toitub. Ära võib lõigata juba kuivanud õhujuured ja vaid mõne üksiku neist, mis tõepoolest ette jäävad. Õhujuured tasuks suunata võimalusel potti.
Kuigi monstera lehed on mulgustunud, on nad siiski piisavalt suured (läbimõõt võib küündida kuni 50cm-ni, vahel isegi rohkem) tolmu kogumiseks. Et taimel säiliks kena värske välimus ja ta saaks lehtede kaudu hingata, puhastage lehti regulaarselt niiske lapiga või niiskete puuvillaste kinnastega. Puhastamine aitab ära hoida ka võimalikke kahjureid, nt lehetäid, kilptäid jms pahalased. Niiske keskkonna loomiseks võiks taimi sagedasti piserdada eelnevalt keedetud veega.
Taimekasvu kontrolli all hoidmiseks võib teda kevadeti veidi tagasi lõigata. Kuna tegemist on liaaniga, siis vajab monstera kasvamiseks tuge. Selleks võib olla spetsiaalne sein, tugevam potti asetatud post, mis nt kookoskiududega kaetud või konksude külge kinnitatud nöörid. Päris noori taimi istutatakse ümber igal aastal, vanemaid taimi umbes 3 aasta tagant. Istutusmuld võiks olla nõrgalt happeline, vett hästi läbilaskev (liivasegune), huumus- ja toitaineterikas. Väetamisega ei maksa liialdada, piisab, kui väetada aktiivsel kasvuperioodil rohelistele taimedele mõeldud väetisega paar korda kuus. Hästi reageerib taim ka kalapesuveele. Talvisel ajal, oktoobrist veebruarini mitte väetada.
Posted by Tiia at 9:05 PM 0 comments
Labels: Toataimed
Monday, November 7, 2011
Kolesterooli vähendav toit
See, mida sa sööd, mõjutab ka sinu vere kolesteroolisisaldust. Kui toit sisaldab palju puu- ja aedvilja, kaunvilju, täisteratooteid, rasvast kala, pähkleid ning vedelaid taimseid rasvu, aitab see sul oma vere kolesteroolisisaldust muuta.
Varem hoiatati toidu eest, mis sisaldab palju kolesterooli nagu munad, krevetid ja rupskid, ning inimestel, kel oli kõrge kolesteroolisisaldus veres, soovitati neist hoiduda. Tänapäeval on teada, et tarbides kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, vähendab keha oma kolesterooli tootmist, kirjutab netdoktor.se. Seepärast võivad ka inimesed, kel on veres kõrge kolesteroolitase, tarbida kolesterooli sisaldavaid toiduaineid.
Suuremat mõju meie vere kolesteroolisisaldusele avaldab söödavate rasvade valik. Kehas on nimelt kahte tüüpi kolesterooli, „halb“ ehk LDL, mis suurendab arteriseinte paksenemist ning „hea“ ehk HDL, mis aitab LDL-kolesterooli kehast välja viia.
Kui sööme palju küllastatud rasva ja transrasva sisaldavaid tooteid, väheneb veres HDL-kolesterooli osakaal. Süües aga mono- ja polüküllastatud rasva ning väheses koguses küllastatud rasva, väheneb LDL-kolesterooli tase.
Eelistama peaks taimset rasva, mis sisaldab suures koguses küllastamata rasva nagu näiteks rapsiõli, oliivõli, vedel margariin. Lisa ka salatile veidi õlikastet ning lisaks toitudele pähkleid, mandleid, avokaadot ning seemneid. Küllastatud rasva sisaldavate toodete tarbimisel peaks aga olema ettevaatlikum nagu näiteks vorstid, viinerid, peekon ning rasvased piimatooted nagu vahukoor, hapukoor ja juust.
Ohtlikke transrasvu leidub snäksides, maiustustes ning küpsetistes.
Kui süüa rasvast kala paar korda nädalas, väheneb ka vere triglütseriidide tase. Triglütseriidid on üks vererasva vorm, mis võib põhjustada ka veresoonte lupjumist. Rasvase kala polüküllastamata rasvhapped omavad aga triglütseriidi tasemele positiivset mõju.
Kaeras ja odras on palju veeslahustuvaid kiudaineid, mis mõjuvad positiivselt vere kolesteroolisisaldusele. Kui süüa päevas üks portsjon kaerahelbeputru või keedetud odraterasid väheneb vere kolesteroolisisaldus. Kaera ja otra on paljudes toodetes nagu kaerahelbed, kaeraklii, kaerajoogid, odrajahu, leivad, müsli, hommikuhelbed, täisterapasta, millesse on lisatud kaera ja odrakiude.
Vees lahustuvaid kiudaineid on veel ka puu- ja aedviljades ning eriti palju hernestes, ubades ja läätsedes. Söö erinevaid aedvilju ning proovi jälgida, et iga toidukord sisaldaks midagi rohelist. Söö hernesuppi, läätsesuppi, pruune ube ning kasuta ube salatites ning pajaroogades.
Taimsed steroolid on rasvad, millel on kolesterooli vähendav efekt. Antud ainet leidub õlides, pähklites, seemnetes, teraviljatoodetes, aedviljas ja puuviljas.
Kõiki nimetatud toiduaineid tarbides hoiad oma kolesteroolitaset kontrolli all ning lisaks sellele võid kindel olla, et toitud tervislikult ja keha saab kõik vajaliku normaalseks toimimiseks.
kaaluabi.ee
Posted by Tiia at 9:00 PM 0 comments
Labels: Kolesterool
Thursday, November 3, 2011
Toit kui ilu saladus
Mandlid-küllastumata rasvhapped aitavad pidada kolesterooli kontrolli all. E-vitamiin aitab vältida naastude akumuleerumist arterites, mis võib viia südameatakini. Kaltsium aitab tugevdada luude moodustamist ja ka südamelöökide reguleerimist ning normaliseerib vererõhku.
õun- õunad on head diabeetikutele, sest lahustuv kiudaine aitab reguleeride veresuhkrut, hoides ära suhkrutaseme äkilise tõusu või langust seerumis. Aitab ära hoida südamehaigusi, alandades kolesteroolitaset. Aitab säilitada normaalset veresuhkrut.
Aprikoos- on A-vitamiini rikkad, nende söömine vähendab vähkkasvajate teket. Kaalium aitab säilitada organismis normaalset vedelike taset ja normaliseerida südame funktsioneerimist. Boor võib aidata vältida osteoporoosi, abistades naisi, kes on läbinud menopausi, säilitada östrogeeni, mis lihtsustab kaltsiumi imendumist. Raud on oluline punaste vereliblede moodustamiseks. Ja rauavaegus võib põhjustada väsimust ja nõrgendada vastupanuvõimet infektsioonidele.
Spargel-foolhape võib ära hoida sünnidefekte, emakakaelavähki, käärsoole- ja pärakuvähki ning südamehaigusi. C-vitamiin kaitseb vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu ning aitab immuunsüsteemi parandada. Kaalium aitab reguleerida elektrolüütilist tasakaalu rakkudes, samuti aitab säilitada normaalset südametööd ja vererõhku. Spargel võib aidata vältida veepeetust.
Banaan- kaalium aitab alal hoida normaalset vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu keharakkudes. Reguleerides vererõhku ja südametegevust, aitab banaanis sisalduv kaalium ära hoida südameatakki, ajurabandust ja ohtlikku südamearütmiat. Vitamiin B6 on looduslik immuunsuse turgutaja. Koos C-vitamiiniga aitab organismil võidelda infektsioonidega. Kõrvetiste korral võib süüa banaani.
Oder- alandab üldkolesterooli ja kolesterooli taset, oder aitab ära hoida südamepärgarteritõbe ja ajurabandust. Kiirodratoidud on head hommikueineks, maitsestage neid tükikese väherasvase margariiniga ning kaneelipulbriga.
Meriahven- väherasvane toit kaitseb südamehaiguste, ajurabanduse ja mõningat liiki vähkkasvajate vastu. Ahven on üks tervislikumatest kaladest. See kala on omega-3 rikas: alandavad kolesterooli taset, vähendades ohtu haigestuda südamepärgarteritõppe; võivad alandada vererõhku ja ära hoida ohtlike veretombukeste moodustamist, kaitstes nii südameinfarkti kui ka ajurabanduse vastu; võivad pärssida vähkkasvajate arengut; on põletikuvastaste omadustega ning võivad kasu tuua artriidi, psoriaasi, luupuse, astma ja jäme soole haavandite ravis; on olemas rinnapiimas ja on olulised aju ja silmade normaalseks arenguks.
Oaidud (munguba)- C-vitamiin aitab kaitsta vähi ja südamehaiguste vastu. See aitab ka organismil võidelda nakkuste vastu. Kiudained aitavad säilitada regulaarset sooletühjendust ja kaitsevad käär- ja pärasoolevähi vastu.
Pehme loomaliha- lahja loomaliha on üks toitaineterikkamaid loodussaadusi. Raud ja vitamiin B12 võivad aidata ära hoida aneemiat. Teatud liiki loomalihas leiduvat rauda omandab organism kergemini kui köögiviljades või teraviljades sisalduvat. Vitamiin B12 puudus võib vanematel inimestel põhjustada mälu kadumist, segiolekut, meeleolu muutusi- kõiki neuroloogilisi muutusi, mida võib kergesti segi ajada seniilsusega. Tsink ja vitamiin B6 on tähtsad immuunsuse tõstjad. B-vitamiinid on üldtähtsad toidu muundamisel energiaks.
Mustad oad-mitmed uuringud on tõestanud, et ubades sisalduv kiudaine võib aidata alandada vere kolesteroolitaset, misomakorda võib vähendada ohtu haigestuda suhkruhaigusesse, südamehaigustesse või saada ajurabandus. Ilmneb, et suure kiudainesisaldusega toit kaitseb käär- ja pärasoolevähi vastu.
Mustikas- kolesteroolitaseme alandamine vähendab märkimisväärselt südame- veresoonkonnahaigustesse haigestumist, mis võib viia südameinfarkti ja ajurabanduseni, ohtu. C- vitamiin võib ära hoida arterite seintele kogunevate naastude moodustamist ja erinevate vähkkasvajate teket. Lisaks sellele, tõstab see vastpanuvõimet nakkustele. Kaalium aitab säilitada organismi normaalse vedeliku tasakaalu ning normaalse südamefunktsioneerimise ja vererõhu.
Hiina kapsas- kaitseb mitmesuguste vähkkasvajate ja südamepärgarteritõve haiguste eest. C-vitamiin võib aidata ära hoida vähki ning arvatakse, et C-vitamiin aitab parandada vastupanuvõimet nakkustele. Kaltsium, mis on abiks tugevate hammaste ja luude arengul, on tähtis normalse vererõhu säilitamisel ja südame funktsioneerimisel. NB- et saada tõeliselt vähivastast, südant tervistavat, külmetushaiguste- ja gripivastast suppi, raputage kuuma kanasupi kaussi Ā½ tasse värsket hiina kapsast.
Tatar- sellel on kõik täistera head omadused- selles on palju kiudaineid ja vähe kaloreid ning rasva. Aiatb soodutada regulaarset sooletühjendust ja võibaidata ära hoida mitmesuguseid vähkkasvajaid. Tatar tõstab organismi võimet muundada suhkrut, mis võib aidata ära hoida suhkruhaigust. Tatar varustab organismi täiuslikuma valgu vormiga kui paljudel teistel teraviljadel ja on sellepärast eriti hea taimetoitlastele.
Porgand- võib aidata vähendada paljude värhkkasvajate tekke ohtu, sealhulgas kopsu-, suu-, kõri-, mao-, soole-, põie-, eesnäärme- ja rinnavähk. kOlesterooli vähendamisega aitavad porgandid ära hoida südamepärgarteritõbe ja ajurabandust.
Lillkapsas- sisaldab ühendeid, mis võivad deaktiveerida kartsinogeene. C- vitamiin võib aidata ära hoida haigestumist mitmesugustesse vähi vormidesse ja südamepärgarteritõppe. Kaalium aitab säilitada kehas normaalset vedelikutasakaalu ning reguleerida südametegevust ja vererõhku- kaitseb ka käär- ja pärasoolevähi tekkimise eest.
Kirss- inaktiveerides kartsinogeene, võib gallushape aidata ära hoida vähki.
Kanasupp-aitab nina puhastada limast ning võidelda hingamisteede nakkuste vastu.
Tursk- väherasvase toidu, nagu tursk, söömine võib aidata alandada kolesteroolitaset ja kahandada ohtu haigestuda südamehaigustesse ja teatud liiki vähki.
Mais- kiudaine aitab vältida kõhikinnisust ja võib vähendada ohtu haigestuda mitmesugust tüüpi vähihaigustesse. Kaalium aitab säilitada normaalset vererõhku ja südametegevust, mis vähendab südameataki ja insuldi ohtu.
Jõhvikas- jõhvikas võib aidata ära hoida kusteede nakkuste kordumist ja eelkõige nakatumist üldse.
Kurk-kurk võib aidata kaitsta südameveresoonkonna haiguste vastu, vähendades kolesterooli. Kurgi koort ei peaks eemaldama. Kuid poest ostes on kurgid vahaga kaetud, oleks targem neid külma vee all nuustikuga hõõruda.
Võilille lehed- kaitseb südamehaiguste ja mitmesugust liiki vähkkasvajate eest. C- vitamiin kaitseb südamehaiguste ja vähi vastu ning aitab ergutada immuunsüsteemi.
Lest (merikeel)- aitab vähendada kolesteroolo, kõrge kolesteroolitase veres on juhtivad tegurid südameataki ja insuldi puhul. Väherasvased toidud vähendavad ka riski haigestuda mitmesugustesse vähihaigustesse.
Küüslauk- takistab vähkkasvajate arengut. Aitab ära hoida südameatakki ja insulti. Soodustab paremat vereringevoolu. Küüslauku võib praadida pannil, siis läheb see paremini alla.
Viinamari- võivad aidata kolesterooli vähendamisega ära hoida südameatakki ja insulti. Viinamarjades leidub mineraal- boor, võib aidata ära hoida vanematel naistel osteoporoosi või luude hõrenemist, säilitades veres kõrgema östrogeeni taseme.
Greipfruut- päevas tuleb vähemalt üks greipfruut süüa! Aitab ära hoida südameatakki ja insulti. On kaitseks mitmete vähkkasvajate tekkimisele, sisaldab C vitamiini, aitab ära hoida südamehaigusi, c-vitamiin vähendab külmetushaiguste ägedat kulgu.
Roheline tee- aitab hambakaariese vastu ja igemete haigestumise vastu. Võib ära hoida südamepärgarteritõbe ja insulti. Võib aidata ära hoida kopsu- ja nahavähki ning südamehaigusi, kaitseb rakke vigastuste korral.
Lehtkapsas- stimuleerib organismi tootma vähiga võitlevaid ensüüme, C ja E- vitamiinid aitavad immuunsüsteemil õigesti funktsioneerida ja kaitsta mitmesuguste vähivormide ja südamehaiguste vastu, kaltsium ja kaalium on abiks normaalse RR säilitamisel. Kiudaine kaitseb käärsoole/pärasoolevähi vastu.
Kiivi- C-vitamiin kaitseb teatud liiki vähkkasvajate ja südamehaiguste eest. C-vitamiin võib anda immuunsüsteemile laskemoona viirustega võitlemiseks. Kiudaine on abiks soolte tühjendamise regulaarsuse tagamisel ja võib kaitsta pära- ja käärsoolevähi vastu. Kaalium aitab säilitada keharakke ning on abiks südameteguve normaalsel funktsioneerimisel ja normaalse RR alalhoidmisel.
Nuikapsas- C-ja E- vitamiin võivad ära hoida vähkkasvajate teket. C- vitamiin aitab organismil tõrjuda nakkusi. Tarvitada tuleks noori nuikapsaid, sest neid ei pea siis koorima. Vanu tuleb koorida.
Sidrun- C-vitamiin aitab ära hoida vähki ja tõstab organismi võimat võidelda nakkuste vastu, limoneen võib abistada vähkkasvajate kahanemisel ning takistada nende edasist arenemist. Leevendab allergiat, stimuleerib ensüüme, mis takistavad kartsinogeenidel hävitamast terveid rakke. Suvel võiks valmistada sidrunijooki ise, jääkuubikutega.
Rasvavaba piim- kaltsium on oluline tugevatele hammastele ja luudele. See aitab reguleerida normaalset RR ja südame funktsioneerimist. D-vitamiin ja fosfor toimivad koos kaltsiumiga tugevate luude ülesehitamisel.
Aedoad- oad sisaldavad lahustuvat ja lahustumatut fiibrit. Lahustuv fiiber aitab vähendada kolesteroolitaset veres, mis lõikab ära ohu haigestuda südamehaigustesse, diabeeti ja saada ajurabandust. Lahustumatu kiudaine aitab soodutada soolestiku tühjendamise regulaarsust. See vähendab ohtu haigestuda käärsoole- ja pärasoolevähki. Oad on väherasvased:seega, väheneb oht haigestuda südamehaigustesse.
Kaerakliid- aitab alandada kolesteroolitasemeid vereseerumis, vähendades sellega ohtu haigestuda südamepärgarteritõppe ja saada ajurabandust. Fütaadid deaktiveerivad potentseid hormoone, mis võivad valla päästa kasvajate arengut.
Oliivõli- aitab ära hoida südamepärgarteritõbe, suurendades HDL ehk kolesterooli. On rasvane.
Sibul- peretsellioksake võib aidata kaotada suust sibulalõhna või otsige hingeõhu värskendaja, mison valmistatud peterselliseemnete õlist. Sibul võib pakkuda kaitset vähi vastu, tõkestades pahaloomuliste kasvajate arengut. Võib ära hoida põletikulist reaktsiooni, mis võib viia allergia ja astmani. Hoiab ära vereklompide teket.
Apelsin- C-vitamiin aitab paljude vähiliikide vastu, sealhulgas emakakaela-, kõhunäärme-, pärasoole-, põie-, kopsu- ja rinnavähi vastu. C-vitamiin aitab võidelda südamehaiguste vastu, hoides ära LDL ehk kolesterooli oksüdatsiooni, mis võib viia naastuda moodustamisele elutähtsate arterite seintel. C-vitamiin võib aidata vältida meeste viljatust, takistades sperma DNA kahjustusi.
Austrid- kunagi ei tohi süüa tooreid austreid, alati tuleb keeta neid aurus, kuni nad on täiesti küpsed. Tsink on meestel suguiha tõstjaks. Tsink on ka oluline mineraalaine normaalsele maitsmis-, haistmis- ja nägemismeelele, samuti haavade paranemisele. C- vitamiin on hea külmetushaiguste vastu.
Karekala- see kala onäärmiselt väherasvane ja võib aidata vähendada ohtu haigestuda südamepärgarteritõppe ja teatud liiki vähkkasvajatesse. Seda kala püütakse puhtast veest, seetõttu on temas vähe saasteaineid.
Petersell- kaitseb mitmesuguste vähivormide ja südamehaiguste eest, C-vitamiin kaitseb vähi ja südamehaiguste est ning aitab tugevdada immuunsüsteemi, petersellis sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained on abiks vähi ja südamehaiguste ärahoidmisel. Petersellist saab valmistada ka teed: pane teekannu 10 petersellioksakest, vala peale keeva vett ja lase 10 minutit tõmmata. Maitsesta mee või sidruniga veidikene. See on suurepärane ravim külmetuse puhul.
Virsik- A- vitamiin kaitseb mitmete erinevate vähi vormide ja südamehaiguste vastu. Kiudaine on oluline normaalseks seedimiseks ja võib aidata ära hoida käärsoole- ja pärasoolevähki. Vähese kalori- ja rasvasisaldusega toidud aitavad vältida tüsedust, juhtivat südamehaigust, diabeedi ja vähi tekke põhjust.
Pirn- lahustumatu kiudaine võib aidata ära hoida kõhukinnisust ja seedehäireid, ning ka divertikuloosi(söögitoru sopistus). See võib samuti aidata ära hoida käärsoole- ja pärasoolevähki.
Herned(rohelised)- C-vitamiin aitab parandada teie vastupanu nakkusele ja arvatakse, et see aitab ära hoida teatud vähivorme. A-vitamiin kaitseb mitmesuguste vähkkasvajate ja südamehaiguste eest. Kaalium on oluline normaalseks südame funktsioneerimiseks ja võib alandada RR. Kiudaine võib ära hoida käärsoole- ja pärasoolevähki ning vähendada kolesterooli.
Paprika(punane)- võib ära hoida südamepärgarteritõbe, aitab vähkkasvajate vastu, hoiab ära ka rakukahjustusi, mis viivad enneaegse vananemiseni.
Popcorn- rahustab teie ihalust suupiste järele, aga ei koorma teid rasva ja kaloritega.
Seapraad- võib varustada vitamiinide ja mineraalainetega, mis on olulised organismi korralikuks funktsioneerimiseks. Rasedad naised pange tähele: sealiha on rikas foolhappe poolest, misaitab vältida sünnidefekte. Vitamiin B6 ja tsink aitavad ergutada immuunsüsteemi.
Kartul(valge)- C-vitamiin kaitseb vähi ja südamehaiguste vastu ning aitab ergutada immuunsüsteemi. Kaalium on oluline vedeliku jaelektrolüüdi tasakaalu säilitamiseks rakkudes ning samuti normaalseks südame funktsioneerimiseks ja RR alandamiseks. Kartulikoort ei tohi süüa, neid võib ollapritsitud mürgiga. Koorige kartuleid enne keetmist.
Kuivatatud ploom- soodustab soole tühjendamist ning hoiab ära käärsoolevähki. Aitab kaitsta mitmete vähkkasvajate, südamehaiguste eest. Vask võibolla abiks vereklompide moodustamise ära hoidmisel. Boor aitab menopausi üle elanud naistel säilitada östrogeeni, mis on vajalik kaltsiumi imendumisel. Kuivatatud ploomid on kalori rikkad (115 cal).
Kõrvits-võib ära hoida paljusid erinevaid vähkkasvajaid, võib suitsetajatel vähendada kopsuvähki haigestumise ohtu, beetakarotiin saab aidata ära hoida ateroskleroosi või arterite jäigastumist, mis võib viia südameataki või insuldini. On olemas kolme liiki kõrvitsaid, mis on sobivad toidu valmistamiseks: magusad, suhkru- või juustukõrvitsad. Küpsetage neid ahjus nagu ükskõik milliseid teisi kabatsokke. Eesnäärmeprobleemide puhul võib aidata kõrvitsaseemne õlid.
Vaarikad- vaarikad võivad teil aidata püsida väherasvasel dieedil. Kiudaine on abiks regulaarse soolestiku tühjendamise soodustamisel ja võib aidata kaitsta mitmesuguste vähkkasvajate vastu. C- vitamiin kaitseb vähi vastu ja südame- ja veresoonkonna haiguste vastu ning on immuunsuse ergutaja. Kaalium aitab normaliseerides RR ära hoida insulti ja südameatakki.
Punased aedoad- kiudaine aitab kiirendada toidu läbimist seedetraktist, alandab vere kolesteroolitaset, võivad ollaabiks diabeedi, insuldi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ohu vähendamisel. Foolhape aitab närvitorudefektide tekkimise vastu lootel. Kaalium säilitab norm. RR.
Rabarber- kaltsium selles on oluline tugevate hammaste ja luude arenguks ning aitab ära hoida osteoporoosi, aitab säilitada normaalset RR ja südametegevust, kaitseb pärasoolevähi vastu.
Lõhe- alandab kolesterooli taset, pärssib vähkkasvajate arengut, hoiab ära vereklompide teket, võivad olla abiks sellistest haigustest, nagu psoriaas(krooniline mittenakkav nahahaigus), artriit (liigesepõletik) ja lupus, põhjustatud põletike, vähendamisel. Kaltsium on oluline tugevate luude moodustamisel ja normaalse südametegevuse ja RR säilitamisel.
Sardiinid- vähendavad kolesterooli tast veres, aitab ära hoida vähkkasvajate arengut, võivad ära hoida vereklompide teket, on olulised aju ja silmade normaaseks arenguks. Kaltsium aitab moodustada tugevaid luid ja säilitada normaalset RR ja südametegevust. Nukleiinhapped võivad aidata teil elada kauem ja näha välja nooremana.
Maasikas-C-vitamiin aitab kaitsta mitmesuguste vähi vormide vastu. Kiudaine on abiks regulaarse soolte tühjendamise säilitamisel ja kaitseb käärsoole- ja pärasoole vähi tekkimise vastu. Gallushape võib ära hoida vähki, deaktiveerides kartsinogeenid, enne kui need saavad teha oma musta tööd.
Maguskartul- vähendab mitmesuguste vähkkasvajate, sealhulgas rinna-, munasarja-, emakakaela- ja põievähi tekke ohtu. Kaalium aitab säilitada keharakkudes vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu, samuti normaalset südametegevust ja RR.
Tomat- lükopiin ja C-vitamiin võivad aidata ära hoida mitmesuguseid vähi liike. C-vitamiin ergutab immuunsüsteemi. Kiudaine võib olla abiks käärsoole- ja pärasoolevähi ärahoidmisel.
Forell- võivad alandada kolesterooli ja triglütseriidide taset, võivad alandada RR ja ära hoida vereklompide teket, võivad ära hoida vähkkasvajate teket, on olulised normaalse aju ja silmanägemise arengul. Raud ja vitamiin B12 võivad aidata ära hoida aneemiat. B12 vitamiini vaegus võib vanematel inimestel põhjustada mälukaotust, segiolekut, meeleolumuutusi ja teisi neuroloogilisi sümptomeid.
Tuunikala- on oluline normaalseks aju ja silmade arenguks. Kõik muu on sama mis teistel kaladelgi.
Kalkun- foolhape aitab kaitsta sünnidefektide, mitmete vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu. Vitamiin B1 on abiks süsivesikute ainevahetusel ning on hea närvide tegevuseks ja kasvamiseks. Vitamiin B 6 aitab ergutada immuunsüsteemi. Kaalium on oluline normaalse südametegevuse ja RR säilitamisel. Tsink on abiks terveks saamisel ja on eriti meeste puhul tähtis sigivuse parandamisel.
Arbuus- C-vitamiin kaitsevad mitmesuguste vähkkasvajate vastu, kaalium on abiks südametegevuse reguleerimisel ja normaliseerib RR. Kiudaine aitab säilitada regulaarset soolte tühjendamist ja hoiab ära käärsoole/pärasoolevähi.
Vein- ilmneb, et mõõdukas veinijoomine tõstab HDL (ā€œheaā€¯ kolesterooli) taset ja pakub kaitset südameataki vastu nii meestel kui ka naistel.
Jogurt- aitab ära hoida tupe pärmseeneinfektsiooni. Aitab ergutada immuunsüsteemi. Jogurtissisalduv kaltsium aitab säilitada luude tugevust ja ära hoida osteoporoosi ning võib alandada vereseerumi kolesterooli. Kaalium aitab säilitada normaalset RR ja südametegevust. Riboflaviin on oluline toidu energiaks muundamisel. B12 toimib koos foolhappega aneemia ärahoidmisel. B12 puudus vanas eas võib lõppeda neuroloogiliste sümptomitega, mis on sarnased Alzheimeri tõvele.
Posted by Tiia at 8:51 PM 1 comments
Labels: Mis meeldib meie organismile.
Sunday, October 30, 2011
Lille Lindmäe
8.11.09 teatas planeet Maa minule päevaune ajal sügava, madala häälega, et suured muutused toimuvad 9. juuli ja 9. augusti vahel.
www.zetatalk.com-is zetade teadaanded räägivad World Synergy Institute leheküljel, et Gregoriuse kalender on segi ajanud ajaarvamise ja Nibiru planeedi põhjustatavad muutused toimuvad Maal hoopis juulikuus 2010. Aastaks 2012 on kõik juba toimunud. Selle sõnumi avastasin Araabiareisi järel 20.12.09
31.12.09 saatsin kanaldaja Erkki Tuomalale emaili:
Kas oleksid nii kena ja küsiksid minule antud teate kohta täpsemalt?
Siin on vastus:
Armas sõber, need antud tähtpäevad on täiesti täpsed, sest suured, väga suured muutused toimuvad just sel ajal. Esiteks, Maa-planeet areneb edasi väga tähelepanuväärsel viisil ja teiseks, ka inimkond toob esile uusi, seninägematuid muutusi.
Paljud inimesed jälgivad ja saavad varasemast tähtsamaid teateid. Need suured muutused dateeruvad esmajärguliselt juulikuu poolele, kuid ka augustikuu poolel toimub mingeid muutusi. Võtke need muutused vastu suure rõõmu ja armastusega, sest need aitavad teid sobituda paljude uute ja tähtsate asjadega.
Oleme jälginud teie Maa-planeeti suure rõõmuga, sest seal hakkab toimuma nüüd väga tähelepanuväärseid muutusi. Suurim ja tähtsaim muutus on olnud selle planeedi arenemine, mille tõttu planeet pääseb täiesti uude keskkonda, kui nii võiks öelda, sest toimunud muutus on tõepoolest tähtis.
Inimkonna osas suurim ja tähtsaim muutus on see, et on toimunud inimeste teadvuse avanemine uutele, varem tundmatutele asjadele. Neist tähtsaim on teie teadvuse osaline selginemine, mille tulemusel toimub ka see laienemine. Rõõmustame selle üle ja ootame neid muutusi väga suure huviga.
Armastusega,
Suur ja Tähtis Sõber.
Posted by Tiia at 2:50 PM 1 comments
Labels: Ennustusi
Wednesday, October 26, 2011
Loomad arstina
Psühholoogid ja arstid kinnitavad, et koduloomad võivad tõepoolest ravida mitmesuguseid haigusi, leevendada stressi ja parandada tuju. Juba sajandeid vana loomateraapiat on hakatud uue hooga taasavastama kogu maailmas. Kasside, koerte, hobuste ja teiste koduloomadega ravimine on andnud vägagi häid tulemusi.
Loomateraapia eelised on silmanähtavad. See on kättesaadav kõigile. Vastunäidustusi loomateraapial ei ole. Meetod on looduslik, valutu ning kontrollitud nii praktikas kui ka teaduslaborites. Ja veel – arstide eksimused on sel juhul välistatud!
Hiina meditsiini spetsialistist koer mõjutab nõelravipunkte
Mees, keda muserdasid tavalised vanadusega kaasnevad haigused, abistas kuumal suvepäeval oma õde aiatöödel ning väsitas end viimase piirini ära. Kurnatuna murule heitnud, ütles ta enda kõrval lebavale saksa lambakoerale: "Kuule, tohterda mind õige väheke – mis sa siin niisama vedeled!" Koer sai asjast aru, nuuskis peremehe põhjalikult läbi ning lakkus tema vasakut küünarnukki, oimukohta ja ühte ninapoolt. "Pärast paari-kolmeminutilist lakkumist tundsin end taas reipana, nagu oleksin puhanud vähemalt kaheksa tundi!" imestas mees.
Mõni aeg hiljem vaevas peremeest kõrvavalu. Koer tegi samasuguse "diagnoosimise" ja lakkus siis hoolega ühte selgroolüli ning ühte kõrvalesta. Kui peremees ütles, et valutab hoopis teine kõrv, ei teinud koer sellest väljagi. Kõrvavalu oli aga mõne aja pärast nagu peoga pühitud!
"Olen aeg-ajalt püüdnud teda väikestviisi petta ja haigust simuleerida, kuid õnnestunud see mul pole," seletab mees. "Aga kui mul oli kolmiknärvipõletik, polnud vaja abi küsidagi: koer alustas ravi ise, lakkudes mu vasakut kõrvalesta. Närvipinge korral lakub koer mu randmeid."
Akupunktuuri (Hiina meditsiinist lähtuv ravi kehal asuvate punktide mõjutamise kaudu – toim) spetsialistid kinnitavad, et kõik punktid, mida koer töödelnud, on ka akupunktuuritabelis ära toodud ja koer mõjutas tõepoolest õigeid kohti. Sõrmedega vajutades kuluks selle peale 10–12 minutit. Koer saab aga kareda keele tõttu hakkama viis-kuus korda kiiremini, kahe-kolme minutiga.
Mees rääkis ühele tuntud arstile, kuidas tema kõrv oli selgroolüli mõjutamisega terveks saanud. Selgus, et see on efektiivne ravimeetod, mille abil mõjutatakse kõrgemat närvitalitust. Ent kuidas teadis seda koer?
Kassist doktor ravib liigeseid, närvi- ja lihasvalu
"Ainult see, keda on vaevanud mitmesugused närvivalud ja -põletikud, lihasepõletikud, liigesehädad ja muud taolised asjad, oskab vääriliselt hinnata hetki, mil haigus pisut järele annab ning abaluude all, kaelas või nimmepiirkonnas puuriv valu mõneks ajaks taandub," räägib keskealine naine. "Seda lühiajalist õnne maitseme aga üksnes kilogrammide kaupa valuvaigisteid neelates või end tundide kaupa kõikvõimalike geelidega määrides. Püsivat tulemust nende abil paraku ei saa."
Abi tuli aga tütre koju toodud nirust kassipojast, kellest küll ajapikku korralik kass kasvas. Pealegi oli tal erakordselt sõbralik iseloom. Lisaks pidevale süllekippumisele sirutas ta end öösiti täies pikkuses välja perenaise tekil. Möödus pool aastat, enne kui naine taipas, et kogu selle aja jooksul polnud haigused endast märku andnud.
"Valuvaigistid olid kattunud tolmukorraga, valugeelid vedelesid unustatuna külmikus, aga minu kael, selg, nimmepiirkond ja vasak puusaliiges ei põhjustanud enam mingit valu!" on naine hämmeldunud. "Jõudsin järeldusele, et mulle oli hästi mõjunud kass ning just see eriline soojus, mis temast kiirgab, kui tal on hea olla. Sel ajal lähevad isegi tema kõrvad soojaks. Kui kassi hirmutada, tõmbuvad tema kõrvad muide momentaalselt jahedaks ja soojus kaob."
Kahju, et seda raviviisi ei saa soovitada kõigile: kassid annavad soojust ainult vabatahtlikult ning neid ei ole võimalik sundida ebameeldiva inimese põlvedel lamasklema või teda öösel soojendama. Sellest järeldus – saage kassidega hästi läbi!
Milline loom mis haiguse vastu aitab?
Peaaegu kõik loomad on ühel või teisel moel võimelised ravima. Kogemused näitavad, et kõige kergem on kodus pidada kassi. Lõpliku valiku peab aga patsient oma kiindumustest ja võimalustest lähtuvalt ise tegema.
Loomade abiga ravitavad haigused:
Alkoholism - eelistatult suurt tõugu koer, kuid aitab ka väike toakoer.
Bronhiaalastma - parimad on kass ja koer, aga hästi mõjub ka hobusega ratsutamine.
Angiin - aitab jahikoer või suurem toakoer.
Südame arütmia - vastu aitab suur koer.
Liigesepõletiku ehk artriidi ja ka artroosi - vastu aitab kõige paremini hobuse või poniga ratsutamine, toaloomadest hinnatakse nende haiguste puhul ka suurt koera või kassi.
Asteeniline neuroos - hästi mõjuvad koer, kass, paljud linnud, roomajad ja akvaariumikalad ning hobusega ratsutamine.
Ateroskleroos - koer ja kass.
Addisoni tõbi - hobusega ratsutamine ja koera pidamine.
Hüpertooniatõbi - akvaariumikalad, koer, kass, kits, lehm, hobune.
Haavandtõbi - koer, hobune ja lehm.
Krooniline bronhiit - koera- ja kassipidamine, loomaaias käimine, hobusega ratsutamine.
Kopsupõletik - suur koer ja hobusega ratsutamine.
Krooniline gastriit - suurt tõugu koer, roomajad, ratsutamine ja loomaaias käimine.
Gripp - koer, kass, mõõdukas ratsutamine.
Nahapõletik - kõikvõimalikud linnud, koer, kass ja hobusega ratsutamine.
Suhkruhaigus - koer, kass ja ratsutamine.
Diatees - kass ja suur koer.
Lihaspinge - kass, koer, ratsutamine, loomaaias käimine.
Kollatõbi - suur koer.
Südame isheemiatõbi - ratsutamine, loomaaias käimine, imetajate klassi kuuluvad loomad ja kõikvõimalikud linnud.
Infarkt - väikeimetajate ja lindude pidamine ning loomaaias käimine.
Hüsteeria - akvaariumikalade pidamine, ratsutamine, loomaaias käimine, koerte, kasside vm väike-imetajate pidamine.
Sapi- ja maksahaigused - suur koer, kits ja lehm.
Põiepõletik - suur koer ja kass.
Veritsustõbi - akvaariumikalad, igat liiki imetajad ja suured linnud.
Palavik - koer ja suur kass.
Südamepuudulikkus - suur koer.
Neerupuudulikkus - koer, kass ja ratsutamine.
Rasvumine - ratsutamine ja loomaaias käimine.
Kasvajad - suur kass, koer, orav, ratsutamine.
Selgroovaevused - suur koer.
Kõrvapõletik - suur koer.
Kõhunäärmepõletik - koer ja kass.
Neeruvaagnapõletik - koer, kass ja ratsutamine.
Rinnakelmepõletik - koer ja hobusega ratsutamine.
Podagra - suur koer.
Heinapalavik - koer, kass ja ratsutamine.
Infarktieelsed seisundid - koer, kass, ratsutamine ja loomaaias käimine.
Reuma - ratsutamine, koer ja suur kass.
Mandlipõletik - suur koer ja ratsutamine.
Maksatsirroos - suur koer ja ratsutamine.
Loomaravi tunti juba antiikajal
Loomateraapia juured ulatuvad antiikmaailma, kus see oli suure au sees. Näiteks ravisid palestiinlased ja juudid nahahaigusi lindude abiga: nad puudutasid kahjustatud nahapinda linnuga, et teda nakatada, kuna uskusid, et see aitab neil endil terveneda. Vanad egiptlased ja roomlased hakkasid pidama loomi just krooniliste bronhiitide, tuberkuloosi, südame- ja neerupuudulikkuse raviks.
Tänapäeval on loomateraapiat teaduslikult uuritud paljudes riikides. Skandinaavias sai see meetod eriti populaarseks pärast seda, kui loomateraapia abil raviti lastehalvatustõvest terveks üks naissportlane.
Loomateraapia kujutab endast raviviisi, mis saab toimida tänu inimese ja looma vahel tekkivale bioenergeetilisele sidemele: inimese aura viiakse resonantsi terve looma bioenergeetilise väljaga. Põhimõte on lihtne – väike-imetajate siseelundid sarnanevad suuresti inimese omadega ning seetõttu võivad nad loomuliku bioloogilise vahetuse käigus toita oma energiaga meie haigeid organeid ja organisüsteeme.
Posted by Tiia at 2:44 PM 1 comments
Labels: Loomad meie elus