Õnneliku elu saladused on lihtsad.

Õnneliku elu saladus peitub öösel kuues tunnis unes, 20-minutiga tööle- ja koju jõudmises ning kahes tunnis päevas, mille jooksul saab lastega mängida.
4000 täiskasvanu elu ja harjumusi hõlmanud uuringus paluti inimestel hinnata viie palli süsteemis oma õnnelikkust.
Kõige õnnelikumad töötasid päevas veidi üle seitsme tunni, nautisid viit hästivalmistatud einet nädalas ning lendasid kaks korda aastas puhkusele.
Lisaks veetsid nad nädalas korra aega oma sõpradega, vaatasid kolme osa oma lemmiktelesarjast ning tegid neli korda nädalas trenni.

Õnnelikud inimesed nautisid ka peaaegu neli tundi aega oma abikaasaga... jah, paljud õnnelikemaist inimestest olid abielus. Üllatav, kas pole?
Õnneliku elu saladused
Segamatu une tunnid 6h 15min
Tööle- ja koju jõudmise aeg 20 min
Kodus valmistatud eined 5
Treeninguid nädalas 2h 45min
Väljas veedetud aeg 2h 49min
Iga päev lastega veedetud mänguaeg 2h
Aeg oma partneriga 3h 58min
Televiisori vaatamine 2h
Ööd, mida nädala jooksul väljas veeta 1
Alkohoolsed joogid nädalas 4
Kaasaostetud toit nädalas 1
Lühike nädalavahetuse puhkus aastas 3
Puhkus välismaal 2
Tööaeg päevas 7h 15min
Väljas söömine kuu jooksul 3
Osturetked kuu jooksul 4
Töölt koju jõudmise aeg 17.42
Allikas: newslite.tv

Kolm asja ei tule kunagi tagasi:

Aeg, sõna, võimalus

Kolme asja ei tohi kaotada:

Rahu, lootust, au.

Kolm asja on elus kõige väärtuslikumad:

Armastus, veendumused, sõprus.

Kolm alati ebakindlat asja:
Võim, õnn, varandus.

Kolm asja määratlevad inimese:

Töö, ausus, saavutused.

Kolm asja lammutavad inimese:

Viin, uhkus, õelus.

Aga mõnikord kulub selle mõistmiseks terve elu.

ÜKS. Anna inimestele rohkem, kui nad ootavad ja tee seda rõõmuga.
KAKS. Võta endale abikaasaks see, kellega sul on alati millestki rääkida. Kui saad vanemaks, on tema suhtlemisvõime sama oluline, kui kõik ülejäänu.
KOLM. ära usu kõike räägitavat, loobu kõigest, mida omad ja maga niipalju, kui soovid.
NELI. Kui ütled: Ma armastan sind, pea JUST SEDA silmas!
VIIS. Kui ütled: Mul on väga kahju, vaata inimesele silma.
KUUS. Ole vähemalt kuus kuud enne abiellumist kihlatud.
SEITSE. Usu armastusse esimesest silmapilgust.
KAHEKSA. ära kunagi naera teiste unistuste üle. Unistusteta inimesele on väga vähe antud.
ÜHEKSA. Armasta sügavalt ja kirglikult. Võib-olla su süda puruneb, kui see on ainus võimalus kogeda elu täiel rinnal.
KüMME. Eriarvamuste korral vaidle ausalt. ära solva vastaspoolt.
ÜKSTEIST. ära otsusta inimeste üle nende sugulaste järgi.
KAKSTEIST. Räägi aeglaselt, aga mõtle kiiresti...
KOLMTEIST. Kui sulle esitati küsimus, millele sa ei soovi vastata, naerata ja küsi: Miks sa seda tahad teada?
NELITEIST. Pea meeles, et suur armastus ja suur edu on alati riskantsed.
VIISTEIST. Kui keegi aevastab, soovi talle tervist.
KUUSTEIST. Kui kaotasid, tee kaotusest enesele õppetund.
SEITSETEIST. Kolm olulist asja: isiklik väärikus, lugupidamine teiste vastu ja vastutus oma tegude eest.
KAHEKSATEIST. ära kunagi luba väiksel tülil rikkuda suurt sõprust.
ÜHEKSATEIST. Kui märkasid, et tegid vea,paranda see kohe.
KAKSKüMMEND. Naerata, kui vastad telefonile. Sinu naeratus on tajutav suhtletoonist.
KAKSKüMMEND üKS. Leia aega iseenese jaoks.

10 asja, mida 2011 aastaks soovitan

Tee vähem neid asju

1. Muretse vähem
Oled sa kunagi mõne probleemi ära lahendanud muretsemise kaudu? Jah, muidugi mitte. Muretsemisel ei ole mingeid positiivseid tagajärgi, välja arvatud sinu negatiivne seisund ning sellest lähtuv stress. Probleeme lahendab reaalselt ainult tegutsemine. Seetõttu hetkedel, kui muresid tundub olevat palju, astu samm tagasi ning teadvusta, et nende lahendamiseks pead sa midagi ette võtma, mitte ainult nendest mõtlema.

2. Mõtle vähem
Liigsest mõtlemisest tuleneb suurem osa meie probleemidest. Eriti sellest, et me usume kõiki oma mõtteid. Ükskõik, kas sa kõnnid metsas või oled töö juures, piisab vaid ühest mõttest, et sinu tuju ära rikkuda. Miks? Sest sa usud seda, mida mõte sulle "ütleb". Aga sel hetkel teadvusta endale, et see on lihtsalt üks mõte ning lase sel mõttel minna. Jah, kõikide mõtetega ei saa nii teha, sest mõnede mõtete tagajärjel tuleb kohe tegutseda, aga suur enamus meie mõtetest on tühised ja korduvad, millel ei ole päris maailmaga mingit seost.

3. Söö vähem
Liigne söömine on paljudele inimestele stressi põhjustajaks. Sõltuvalt, kas sa oled oma kehakaaluga hädas, võib liigsest söömisest tulenev stress olla kahene: esiteks stress, sest peale maitsva toidu nautmist tuleb sulle taas meelde, et selle 5 minutilise nautlemise loomulik tagajärg on üha kasvav õllekõht või pepu, ning teiseks, ülesöömine röövib meie kehalt tohutu hulga energiat, mida see kasutab selle toiduhunniku äraseedimiseks. Seetõttu tunneme end väsinuna ja rahulolematuna. Püüa sel aasta teadvustada iga kord, kui sa lauda istud, et toidust saadav maitsenauding on samasugune nauding nagu iga teinegi. Nautida võib, aga targalt. Ära nautle hilisema stressi hinnaga.

4. Tööta vähem
Tööta vähemate asjade kallal, aga fokusseeritumalt. Tihti on meie nõrkade tulemuste põhjus selles, et me võtame väga palju asju ette, aga ei tegele ühegagi piisava põhjalikkusega. Tee enda jaoks kindlaks, mis on kõige prioriteetsemad valdkonnad ning keskendu nendele. Sa ei pea teistest valdkondadest loobuma, vaid tegele nendega siis, kui olulised asjad on juba tehtud. Vähem on alati rohkem.

5. Taha vähem
Kõik, absoluutselt kõik probleemid saavad alguse meie teadvustamata tahtmistest. Me ei ole ju iialgi rahul sellega, mis on, vaid tahame alati midagi uut, midagi veel ja paremat. See on lihtne tõde, mis on paljudel meist ära ununenud. Me tahame paremat tööd, me tahame rohkem raha, me tahame rohkem armastust, me tahame ilusamaid riideid, me tahame rohkem sõpru, me tahame, me tahame, me tahame ...

Mitte tahtmised iseenesest ei ole meie probleemide põhjuseks, vaid hetked, mil me oma tahtmist ei saa. Kuni me kõik oma tahtmised realiseerime, oleme õnnelikud ning elu on ilus. Kuid niipea, kui midagi läheb vastu meie tahtmist - keegi teeb midagi, mis meile ei meeldi, või midagi juhtub, mis meile ei meeldi -, on selle loomulik tagajärg meie poolne rahulolematus. Aga rahulolematus ei saa alguse mitte nendest asjadest, nagu me tavaliselt arvame, vaid meie TAHTMISTEST, et asjad oleksid teistmoodi. Tahtes teadlikult vähema asju, ei ole ka nii palju stressi, kui me oma tahtmisi ei saa.

Tee neid asju rohkem

1. Leia enda jaoks rohkem aega
Leia iga päev enda jaoks vähemalt 15 minutit, et teadvustada, mis läks täna hästi ning mis on elus tervikuna hästi. Leia aega enda jaoks olla sõber ning enda mõistmiseks. Ära süüdista end selles, et sa ei ole täiuslik ning sinu tulemused ei ole täiuslikud. Kui isegi sina ei ole iseenda kõige parem sõber, kes sind täielikult mõistab ja toetab, kes siis veel saaks see olla? Leia enda jaoks rohkem aega sel aastal. See on kõike olulisem soovitus sulle.

2. Liigu rohkem
Et saaksime olla õnnelikud, peab meie keha-meele kompleks olema heas korras. Me võime küll olla vaimsed ja heatahtlikud, aga seda peaks toetama ka meie füüsiline keha. Meie keha on meie vaimu tempel. Leia vähemalt 3 korda nädalas, et sa saaksid end füüsiliselt liigutada: jaluta sõbrannaga 1km, tee kepikõndi, mine ujuma, tee aeroobikat või joogat. Liigu rohkem ja sa märkad, kuidas juba ainuüksi selle kaudu sinu meeleseisund palju positiivsemaks muutub.

3. Söö rohkem puuvilju ning juurviljasid
Söö rohkem puuvilju ning juurvilju, ja vähem liha. Puuviljad hoiavad meid "kergetena", kuna seda on lihtne seedida. Samas annavad need meile palju vitamiine ning head energiat. Eriti palju proovi süüa puuvilju ning juurvilju, mis on kodus kasvatatud.

4. Joo rohkem puhast vett
Meie keha koosneb 70% ulatuses veest. Kui meie keha ei saa piisavalt vett, on see kogu aeg säästurežiimil, mis kajastub ka meie seisundis. Olen hiljuti lugenud uuringuid, kus inimesed on ainuüksi vee joomise tagajärjel hakanud kaalu kaotama, sest organism ei püüa kõiki vajalikke aineid enam ebakvaliteetsest toidust kätte saada, vaid kompenseerib seda puhta veega, mis on talle väga vajalik.

5. Naerata rohkem teistele inimestele
Naeratamine ning andestamine ei muuda küll sinu jaoks ebameeldivaid inimesi paremateks, aga aitavad sinul endal olla õnnelikum ja rõõmsameelsem. Viha ja rõõm tekivad alati meie sees, mistõttu ei ole mõtetki oma pead vaevata selle üle, kas meie andestamine on ikka põhjendatud. See on alati põhjendatud, sest me vabaneme selle kaudu valust ning negatiivsusest enda sees. Iga inimene vastutab ainult ise oma õnne eest. Naeratamine ja andestamine on kõige efektiivsemad tööriistad maailmas oma õnneseisundi parandamiseks.

Soovin sulle head uut aastat!
http://www.sisekosmos.ee

Oska olla õnnelik siin ja praegu

Teadlased on seisukohal, et inimesed, kes oskavad rõõmu tunda käesolevast hetkest, on õnnelikumad neist, kes elavad unistustes või möödanikus. Oskus argielus rõõmu märgata, tunda ja luua kipub nüüdisaegse eluõpetuse gurude arvates inimestel aga vägisi kaduma.

Paljud meist elavad unistustes, sest unistada on ju nii tore! Ühel ilusal päeval, kui ostame maakodu… kui aega ja raha on rohkem… kui lapsed on suured… Paljud meist loodavad end tunda palju-palju õnnelikumana kunagi tulevikus ega vaevugi mõtisklema selle üle, mis õigupoolest takistab sedasama tunda siin ja praegu. Me pühime ise justkui möödaminnes oma elust minema väikesed rõõmud, unistades aina millestki suurest ja ilusast.

Uue ajastu filosoofid, nagu Eckhart Tolle, Jon Kabat-Zinn, Byron Katie ja paljud teised, võtavad meiesugustelt unistajatelt aga kõik illusioonid: need, kes ei oska olla õnnelikud siin ja praegu, ei oska seda ka homme ega ülehomme, täitugu kas või kõik nende unistused ühekorraga või langegu kaela lotovõit. Need tänapäeva eluõpetuse gurud on veendunud, et eduühiskonna inimeste üks suuremaid hädasid on suutmatus ja oskamatus olemasolevast rõõmu tunda.

Inimesed seavad õnnetundele järjest suuremaid ja enamasti ebareaalseid nõudmisi, makstes selle petutunde eest ränka hinda nii psühholoogiliselt, materiaalselt kui ka moraalselt. Ning lõppkokkuvõttes ollakse sellest kõigest nii läbi, et peale kaela sadanud kohustustekoorma (õnne-, turva- ja heaolutunne ju maksab, mis parata, ja mitte vähe!) midagi muud järele ei jäägi. Me justkui häbeneme öelda, et rõõmud võivad olla argised, väikesed ja n-ö tavalised, ja tunda naudingut, istudes hommikul, kohvitass käes, ja vaadates oma tärkavat aeda. Enamik meist joob hommikul kohvi, paljudel on ehk isegi aed, kuid vaid üksikud tajuvad seda kui naudinguhetke… Miks meile õigupoolest tundub, et rõõmu- ja heaolutundeks on vaja midagi enneolematut, suurt ja ebamaist? Sest meid tüüritakse selles suunas raudse järjekindlusega, meile müüakse igal sammul unistusi, mis panevad meid vägisi uskuma, et ilma nendeta me hakkama ei saa ning et meie praegune elu on ilma nendeta vähe väärt, leiavad gurud. Matkime elamist Tihti ei olegi see meie loodetud-oodatud õnn (ükskõik mida see kellegi jaoks konkreetselt tähendab) kättesaamatus kauguses, vaid lausa käeulatuses, ning leidub hulganisti neidki tarmukaid, kes üksnes ei unista, vaid oma unistused entusiastlikult ka teoks teevad — kulugu sellest arusaamiseks, milles see õnn siis õigupoolest seisneb, või selle teostumiseks kui tahes palju aastaid, raha ja energiat. “Tehtud!” tahame ühel ilusal päeval hüüda. Tehtud? Muidugi, kuid iseküsimus on, kas üht või teist megaponnistust saadab tõepoolest ka rõõmu- ja rahulolutunne või on see, mida me enda rahustuseks õnneks nimetame, lihtsalt üks materiaalsete asjade jahtimine, tegevusteraapia viimseni pingul närvide maharahustamiseks või lihtsalt põgenemine iseenda ja maailma eest. Vaata enda ümber teraselt ringi, keskenda oma meeled olemasolevale ning peaasi — ole ise oma elus tõeline osaline, ütlevad uue põlvkonna eluõpetuse jagajad. Nad lubavad, et ainult siis, kui me tõepoolest elame siin ja praegu, mitte ei matki elamist, on võimalik üles leida palju ja tõelisi rõõmu- ja rahuloluallikaid. Kuid mida tähendab “matkima”? Kuidas on võimalik elamist matkida, kui me ometi reaalselt sööme, liigume, magame, armastame? Väga lihtsalt — kõiki neid tegevusi on võimalik sooritada, ilma et meie meeled selles osaleksid, ilma et meie hing ja süda selles kaasa lööksid, ütlevad gurud. “Pole võimalik!” hüüame meie. On küll, ja kuidas veel! Kui sind pole siin, siis sind pole olemas Cambridge’i ülikooli kraadiga kirjamehe ja vaimse õpetaja Eckhart Tolle raamatut “The Power of Now” (“Hetke vägi” — toim.) peetakse üheks tänapäeva mõjukamaks spirituaalseks teoseks ja autor ütleb seal tabavalt: “Paljud meie probleemid on kinni selles, et me ei keskendu ega pühendu sellele, mida teeme: embame abikaasat, kuid meie mõtted on mujal; kuulame, mida laps räägib, kuid ise vaatame telerit; sööme lõunat, rääkides vahetpidamata telefoniga… Me toimime, oleme füüsiliselt olemas, kuid vaid väheste tegevuste puhul oleme tõesti kohal.” Kogu oma olemusega — mõtte, sõna ja teoga — reaalsuses, käesolevas hetkes olemine ja elamine on ka Jon Kabat-Zinni ja Byron Katie eluõpetuse raamatute vundamendikivi. Millest õigupoolest siiski jutt käib? Sellest, et ainult siis, kui oleme asja kallal oma mõtete ja südamega, kogeme tõelisi elamusi, ning neid elamusi saadaksegi eelkõige argipäevast. Nii psühholoogid kui ka gurud on veendunud, et meie tegelik kohalolek vähendab tunduvalt stressi, sest siis keskendume olemasolevale, tegutseme märksa adekvaatsemalt ning lisame oma toiminguisse emotsioonid ja tõelise hoolimise, mida autopiloodil toimides kunagi ei kaasne. Mida teised arvavad? Palju pärsib ja vähendab elust rõõmu tundmist seegi, et sotsiaalsetest normidest ja tavadest sõltujaina mõtleme liialt tihti oma tegevusi ja otsuseid läbi arutades sellele, mida teised meist seejärel arvavad, kuidas nad reageerivad ja kuidas meie peale vaatavad. Olgem ausad — nii mõnegi otsuse puhul oleme kartnud jätta endast tobeda mulje, näida rumal, saamatu või reeta oma rahakoti kesine sisu. Neid hetki on tulnud ühel või teisel moel ette kõigil, see aga tähendab, et oleme endast läbi lasknud hulga täiesti tarbetuid ebameeldivaid tundmusi ning suutnud ära rikkuda tükikese ilusast päevast. Isegi kui me lõpuks teeme ja toimime nõnda, nagu me siiski heaks arvame, on see negatiivne mõttevoog meist juba mühinal läbi kihutanud ja jätnud endast maha jälje. Teine asi, mis samuti tarbetult tihti inimese mõtteid ja tegevusi suunab ning olemasolevast rõõmu tunda ei lase, on enda pidev allutamine vastumeelsetele tegevustele. Kas need tulenevad suhetest, tööst või olmest, pole vahet — suutmatus langetada enda jaoks õigeid ja vastuvõetavaid otsuseid tähendab kahjuks piinarikast ekslemist rahulolematuse radadel. Lahendus? Tuleb õppida ütlema ei, teha valikuid, mis tõesti langevad kokku sinu seisukohtade ja väärtushinnangutega, ehk veelgi lihtsamalt: tuleb olla enda vastu aus. Seejuures ei tohiks unustada, et enda vastu ausaks jäämine ei tähenda mingil juhul kohustust kellelegi teisele liiga teha. Iga tegevus võib olla nauditav Hoolimata sellest, et kõik eelöeldu kõlab justkui lihtsalt ja loogiliselt, pole nende iseenesestmõistetavate põhimõtete järgimine elus ometi niisama lihtne. Vastupidi — kõige kergem, tuleb välja, võib olla kõige raskem! Tee lihtne katse, nagu soovitab Kabat-Zinn: vali välja üks objekt, olgu see lill vaasis või mobiiltelefon laual. Vaata, kui kaua sa suudad nii mõtte kui ka pilguga sellele keskenduda. Vaid mõne hetke, sest katkematu mõtete vool ei näi lõppevat, me ärritume, see kõik tundub tüütu ja tobe, teab tõde Kabat-Zinn, üks Ameerika tuntumaid keskendumisteooria gurusid. “Kahjuks liigume selles suunas, et talume järjest vähem eluga paratamatult kaasas käivaid ebamugavusi ja ebameeldivusi ning seetõttu oleme pidevalt rahulolematud. Kuid negatiivsete mõtetega ja tunnetega on see paradoks, et ükskõik kui jõuliselt me neid endast eemale ei peletaks, tulevad nad alati tagasi, kui me ei muuda oma suhtumist.” Kabat-Zinnile sekundeerib hollandi psühholoog Gijs Jansen, kes kasutab oma raamatus “Mõtle, mida tahad, tee, millest unistad” samuti võtmesõna realiteeditunne. Autori sõnul peame endale aru andma, et elus ei ole ega saagi olla kõik ainult hea, meeldiv ja positiivne: “Reaalsus on see, et elus on paraku kõike, ning me peame neis oludes elama ja hakkama saama.” Jansen rõhub tervele talupojamõistusele ja tuletab meelde, et elu ei kulge turvalises, soojas ja toiduküllases inkubaatoris. Ta lisab, et just negatiivsete kogemuste, mõtete ja tunnete kogemine annab võimaluse neid hiljem paremini elimineerida: “Kui sa oma vaenlast tunned, oskad temaga kohtumist vältida ja ta ei saa sind rünnata. Kuid selleks peab temaga vähemalt korra kohtuma ning selleks peab olema julgust.” Teine suur häda on gurude meelest tohutu toimingute rohkus, millega inimesed oma päevi täidavad ja mis ületab paljude jaoks taluvuse ja suutlikkuse piiri. Nad paluvad teha endaga lihtne katse: loe kokku toimingud, mille jaoks on sul päeva jooksul enda arvates just nii palju aega, kui sa tõepoolest soovid. Nii psühholoogid kui ka gurud on mures, et neid toiminguid jääb järjest vähemaks. See tähendab aga just seda, millest loo alguses juttu oli: me ei keskendu millelegi, toimime autopiloodil ja meie meeled on hajevil — seega ei suuda me elu nautida ega rõõmu tunda. Keskendumine hoiab keha ja vaimu terve Kuid mis sel kõigel tegelikkusega pistmist on? Kuidas end mitte lasta häirida nii paljust negatiivsest, mis meid reaalses elus lausa igal sammul varitseb? Budistlikule õpetusele toetuv Kabat-Zinn on seisukohal, et tähtsaim relv sellega hakkama saamiseks on meditatsioon ehk keskendunud mõtlemine. Budistlik õpetaja Samdhong Rinpotše peab mediteerimise motiivi tehnikast märksa olulisemaks ja on selle sõnastanud väga tabavalt: “Kui minult küsitakse, miks ma mediteerin, siis vastan küsimusega: miks teie sööte toitu ja joote vett? Ilmselt te vastate, et peate elus püsimiseks oma keha toitma ning muidu sureksite. Minu vastus on sama: pean mediteerima, sest mu meel ja teadvus on tarvis hoida tervena ning need vajavad toitu. Keskenduva meele arendamise tulemusena on keha väsimatu.” Kabat-Zinn, nagu paljud tema mõttekaaslased, väidab, et keskendunud mõtlemiseks pole tingimata vaja võtta põrandal lootoseasend ega süüdata viirukid. Keskendumise olemus on palju lihtsam ja see algab enda ümber vaikuse loomisest (st kõrvalda igasugune müra, nii heli kui ka infomüra) ja keskendumisest sellele, mida teed. “Keskenduge sooritatavale kõigi oma meelte ja vaimuga, pole tähtis, mida te parasjagu teete — see võib olla lihtsamast lihtsam argitegevus. Kuid tulemus, mis sellest sünnib, on kindlasti parem kui teie eemal olles ehk siis keskendumata,” ütleb Kabat-Zinn. Teine käepärane tööriist on keskendumine ühele asjale või tegevusele korraga. Mitme asjaga samal ajal tegelemine, n-ö eemalolek, võib näiteks maanteel kaasa tuua juhusliku otsasõidu teisele autole, inimsuhetes toob pidev kohalolematus tõenäoliselt kaasa läheduse hääbumise või koguni suhte purunemise… Kolmas tööriist on tekitada endale igasse päeva kas või mõned oaasid ehk hetked, mille puhul tõesti tunned, et sa neid naudid, ja mis suurendavad sinus positiivseid tundeid ja energiat. On tõsi, et nn reaalsusesse tagasi tulek ja elamise mängimise lõpetamine ei pruugi olla kerge ettevõtmine. Ei, mitte sellepärast, et see nõuaks aega või raha, mida pole kellelgi kunagi ülearu. See otsus nõuab märksa rohkem, kui raha eest antakse — siirast tahet elada siin ja praegu, tundes rõõmu ja seda teistega jagades. * TESTI END: Kuivõrd sa elad tänases päevas? Märgi enda jaoks viiepunktiskaalal, milline väide sinu arvamusega kõige enam sobib. Skaala: Ei ole üldse nõus ----- Täiesti nõus 1. Mul juhtub toidu ja küpsetistega sageli äpardusi, sest mu mõtted on hajevil. 2. Kui ma kuhugi minema pean, jätan selle viimasele minutile ja torman siis nii, et ei pane kedagi ega midagi tähele. 3. Tihtipeale adun alles tagantjärele, kui palju põnevat mu elus tegelikult on. 4. Kui keegi end mulle esitleb, unustan ma juba hetke pärast tema nime. 5. Tegutsen ja toimetan tihti justkui autopiloodil. 6. Kui ma kedagi kuulan, teen enamasti ikka oma toimetusi edasi. 7. Ma jään tihti mõttesse, et mida ma siis nüüd õigupoolest tegema pidingi. 8. Tihti juhtub, et söön, ilma et üldse mõtleksin, mida suhu pistan ja mis maitse sel on. 9. Ma keskendun eesmärgile, mitte sellele, kuidas seda saavutada. 10. Ma tunnen end tihti kui tagaaetu ja unustan asju, mida tegema pean. 40 punkti või rohkem Kui kogusid 40 punkti või rohkem, siis on kindel, et hoolimata oma füüsilise keha kohalolust uitad sina ise küll kusagil kaugetel radadel. Käesoleval hetkel ei ole sinu jaoks tähtsust, mingil põhjusel on su mõtted ja süda kusagil mujal — seotud möödanikuga või hõljumas unistustes. On üsna tõenäoline, et selline ajasild ei lase sul end siin ja praegu õnnelikuna tunda või valmistab koguni probleeme. Loe eelolev artikkel hoolega läbi ja katsu enda jaoks tarkuseterad välja noppida. 21–39 punkti Sinu elu kulgeb suures plaanis küll tänases päevas, kuid sa lased jalga otsekohe, kui elu- või tööpinged kuhjuma kipuvad, probleemid laheneda ei taha või olemine muidu ebamugavaks kisub. Raalid kiirelt probleemse olukorra peast läbi, ent kui see n-ö sõrmenipsu peale ei lahene, ei vaevu sa sellega edasi tegelema, vaid jätkad mõtteid-mõlgutusi-unelusi sealt, kus ennist pooleli jäid. Selle artikli nõuanded aitavad sul maa peale tulla ja nautida elu koos kõige sinna juurde kuuluvaga, nii hea kui ka halvaga. 20 punkti või vähem Sina oled kindlalt see, kelle kohta võib öelda, et oled kohal — kahe jalaga keset reaalset elu. Oled kogu oma olemise, mõtete ja südamega selle küljes, millega parasjagu tegeled. Sinu jaoks on sinu siseilm ja sinu ümber toimuv selge ja arusaadav ning mis peaasi — üks tervik. Sul on haruldane oskus õnne pisemadki killud päevast kokku korjata ja nende üle rõõmustada.

Marie Claire

---

On kerge saada õnnelikuks

On kerge saada õnnelikuks

Mis teeb sind õnnelikuks? Erinevad inimesed vastavad sellele küsimusele erinevalt. Tegelikult on õnne ja täiuslikkuse otsimine jätkunud juba aastasadu.

Tihti koguvad inimesed muinasjutulisi rikkusi ning mõistavad hiljem, et nad on ikka samasugused inimesed, kui enne jõukaks saamist ja et raha ei ole neid õnnelikuks teinud.

Mis toob õnne?

Minu kogemuste põhjal tuleb õnn koos probleemide lahendamisega. Eks ole ju sinulgi hea olla, kui sa oled lahendanud edukalt mõne probleemi!

On olemas teatud tunne, mida tekitab kordaminek. Seda võid tunda vaid edu puhul. See on õnne, rahulolu ja täiuslikkuse tunne.

Mida rohkem kordi sul tegevused õnnestuvad, seda tihemini sa aistid seda tunnet. See viib tarkuseni -teatud hulk õnnestumise tundeid viib tarkuseni.

Õigesti tegemine

Mis asi teeb meie olemise heaks kui me lahendame probleeme? Miks see toob meile õnne? Võibolla ehk seepärast, et me oleme tulnud siia ilma parandama probleeme, ning tehes seda, mida me tulime siia tegema, saame tunde vormis tasuks õnne, rahulolu ja täiuslikkuse. Kas sulle on mõnikord mõtesse tulnud küsimus, et kes sind siia saatis ja miks?

Mina olen seda mõttes küsinud.

Olen küsinud, et kas ma ehk tulin siia selleks, et vaid nautida maiseid rõõme.

Kuid nii see ei saa olla. Palju veini, mitu naist ja liiga palju pidutsemisi loovad inimesele probleeme. Olen tundnud mitut inimest, kes on surnud alkoholi ja kõikvõimalikust üleliigsusest tekkinud stressi tõttu.

Kui midagi, mida sa teed, teeb su kehale halba ja põhjustab enneaegset surma, siis sa ei peaks seda tegema. See tõde tundub kindlasti olevat liiga lihtne.

Mida sa peaksid tegema.

Teisalt olen ma kindel selles, et osaledes konstruktiivses ja loovas tegevuses inimene rikastub. Keegi ei maksa teisele palka "magusa elu" eest. Ja jookide, naiste ja lõbustuste peale kulub palju raha.

Kuid inimesed maksavad, ja maksavad hästi, nende asjade eest, mida teed konstruktiivsel ja looval viisil ja mille abiga parandad probleeme ja teed maailmast koha, kus on parem elada.

Samuti ma arvan, et ka kõrgem intelligents toetab meid probleemide lahendamise teel. Me ei ole siin vaid selleks, et süüa, magada ja lihtsalt püsida elus. Me oleme siin probleemide lahendamiseks.

Kuidas sa lähed siit edasi.

Meile on ikka öeldud, et õpime vigadest. Meile on öeldud, et me peame minema läbi tule ja vee enne kui jõuame trepi kõrgema astmeni – õnneni. Kuid nüüd on teada parem variant:

Kasuta ära neid õnnestumisi mis sul on, et veel paremini tegemistes õnnestuda. Alati, kui sul õnnestub lahendada üks probleem, vallutab sind see tüüpiline õnne ja rahulolu tunne.

Hiljem mine tasandile, tuleta meelde ja ela uuesti läbi mõlemad, nii õnnestumise, kui ka ennekõige selle erilise õnne tunde. Siis sul õnnestuks see tegu justkui teist korda veel.

Üks õnnestumine viib järgmise õnnestumiseni. Mitmed kogunenud õnnestumised viivad tarkuseni.

Nii, et kasuta ära neid õnnestumisi, mis sul on, kuigi sul alguses neid ehk eriti palju võibolla ei ole, nõnda, et need juhiks sind uutele õnnestumistele.

Oma sügaval sisemuses saad sa veel rohkem kasu, kui sa avastad, et teedki seda, mida sa tulid siia tegema ning võttes osa konstruktiivsest ja loovast tegevusest, liigud samas suunas loojaga.

Selle tulemusena muutub sinu mina-pilt, sa hakkad ennast rohkem hindama, ja järjest enam tõuseb eneseusaldus ning tekitab sinus täiuslikkuse tunde.

Ei ole olemas võlusõnu, millega võib selle sinu eest kõik ära teha. Ainult oma suhtumiste muutmisest ei piisa, peab ka füüsilisel tasandil tegutsema õigesti.

Kui sinust saab parem inimene (sest sa teed seda, mida sa tulid siia tegema), siis sa ka tunned end olevat parem inimene. Ning mis kõige tähtsam – sa ka tõesti oledki parem inimene. Mida enam sa probleeme lahendad, seda suurem on ka sinu tasu.

Keegi ei maksa sulle lõbutsemise eest. Tegelikult läheb lõbutsemine sulle päris palju maksma.