Vahel aitab enesetunnet parandada õigesti valitud toit või jook.
Mida te vajate, kui...
...tunnete, et olete stressis?
Taldrikutäis putru
Sööge üks korralik ports kaerahelbeputru. Kaer ei anna teile ainult kergesti omastatavat energiat, mida vajate, et vastu pidada, vaid sellel on ka rahustav, depressioonivastane toime.
...olete väsinud?
Müsli puuvilja ja jogurtiga
See turgutab teid otsemaid ja annab energiat pikemaks ajaks. Lisaks saab seda toitu kiiresti ning lihtsalt valmistada - seegi on tähtis, kui tunnete end väsinuna.
...teete trenni?
Banaan
Selles sisalduv kaalium lisab energiat ja aitab vältida krampe.
...teil on palju vaimset tööd?
Tuunikala võileib
Rasvane kala, nagu tuunikala, on hästi tuntud aju turgutavate omaduste poolest. Pange tuunikala täisteraleivale (-saiale), lisage veidi rohelist. Skumbria, lõhe, anšoovis ja sardiinid on samuti head.
...tunnete, et läheneb külmetushaigus?
Kiivi
Teie keha vajab C-vitamiini, et haigusega võidelda, ning üks kiivi sisaldab seda peaaegu kaks rohkem kui apelsin. Seal on lisaks palju kaaliumi, mis tõstab energiataset.
...tunnete end tühjaks pigistatuna?
Tume roheline salat
Köögiviljad, nagu spinat ja ürt-allikkress, sisaldavad palju rauda, mida teie keha vajab, et võita kurnatus. Tehke endale salat oliiviõli, sidruni ja paari tilga äädikaga.
...pea valutab?
Piparmünditee meega
Piparmünt värskendab, teest saate vedelikku, mida keha vajab, ja mesi hoolitseb, et veresuhkru tase ei langeks liiga madalale. Pealegi maitseb see imehästi!
Ajakirjast Family Circle tõlkinud VIVIKA VESKI
Friday, March 2, 2012
Rohtu mitme häda vastu
Thursday, November 3, 2011
Toit kui ilu saladus
Mandlid-küllastumata rasvhapped aitavad pidada kolesterooli kontrolli all. E-vitamiin aitab vältida naastude akumuleerumist arterites, mis võib viia südameatakini. Kaltsium aitab tugevdada luude moodustamist ja ka südamelöökide reguleerimist ning normaliseerib vererõhku.
õun- õunad on head diabeetikutele, sest lahustuv kiudaine aitab reguleeride veresuhkrut, hoides ära suhkrutaseme äkilise tõusu või langust seerumis. Aitab ära hoida südamehaigusi, alandades kolesteroolitaset. Aitab säilitada normaalset veresuhkrut.
Aprikoos- on A-vitamiini rikkad, nende söömine vähendab vähkkasvajate teket. Kaalium aitab säilitada organismis normaalset vedelike taset ja normaliseerida südame funktsioneerimist. Boor võib aidata vältida osteoporoosi, abistades naisi, kes on läbinud menopausi, säilitada östrogeeni, mis lihtsustab kaltsiumi imendumist. Raud on oluline punaste vereliblede moodustamiseks. Ja rauavaegus võib põhjustada väsimust ja nõrgendada vastupanuvõimet infektsioonidele.
Spargel-foolhape võib ära hoida sünnidefekte, emakakaelavähki, käärsoole- ja pärakuvähki ning südamehaigusi. C-vitamiin kaitseb vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu ning aitab immuunsüsteemi parandada. Kaalium aitab reguleerida elektrolüütilist tasakaalu rakkudes, samuti aitab säilitada normaalset südametööd ja vererõhku. Spargel võib aidata vältida veepeetust.
Banaan- kaalium aitab alal hoida normaalset vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu keharakkudes. Reguleerides vererõhku ja südametegevust, aitab banaanis sisalduv kaalium ära hoida südameatakki, ajurabandust ja ohtlikku südamearütmiat. Vitamiin B6 on looduslik immuunsuse turgutaja. Koos C-vitamiiniga aitab organismil võidelda infektsioonidega. Kõrvetiste korral võib süüa banaani.
Oder- alandab üldkolesterooli ja kolesterooli taset, oder aitab ära hoida südamepärgarteritõbe ja ajurabandust. Kiirodratoidud on head hommikueineks, maitsestage neid tükikese väherasvase margariiniga ning kaneelipulbriga.
Meriahven- väherasvane toit kaitseb südamehaiguste, ajurabanduse ja mõningat liiki vähkkasvajate vastu. Ahven on üks tervislikumatest kaladest. See kala on omega-3 rikas: alandavad kolesterooli taset, vähendades ohtu haigestuda südamepärgarteritõppe; võivad alandada vererõhku ja ära hoida ohtlike veretombukeste moodustamist, kaitstes nii südameinfarkti kui ka ajurabanduse vastu; võivad pärssida vähkkasvajate arengut; on põletikuvastaste omadustega ning võivad kasu tuua artriidi, psoriaasi, luupuse, astma ja jäme soole haavandite ravis; on olemas rinnapiimas ja on olulised aju ja silmade normaalseks arenguks.
Oaidud (munguba)- C-vitamiin aitab kaitsta vähi ja südamehaiguste vastu. See aitab ka organismil võidelda nakkuste vastu. Kiudained aitavad säilitada regulaarset sooletühjendust ja kaitsevad käär- ja pärasoolevähi vastu.
Pehme loomaliha- lahja loomaliha on üks toitaineterikkamaid loodussaadusi. Raud ja vitamiin B12 võivad aidata ära hoida aneemiat. Teatud liiki loomalihas leiduvat rauda omandab organism kergemini kui köögiviljades või teraviljades sisalduvat. Vitamiin B12 puudus võib vanematel inimestel põhjustada mälu kadumist, segiolekut, meeleolu muutusi- kõiki neuroloogilisi muutusi, mida võib kergesti segi ajada seniilsusega. Tsink ja vitamiin B6 on tähtsad immuunsuse tõstjad. B-vitamiinid on üldtähtsad toidu muundamisel energiaks.
Mustad oad-mitmed uuringud on tõestanud, et ubades sisalduv kiudaine võib aidata alandada vere kolesteroolitaset, misomakorda võib vähendada ohtu haigestuda suhkruhaigusesse, südamehaigustesse või saada ajurabandus. Ilmneb, et suure kiudainesisaldusega toit kaitseb käär- ja pärasoolevähi vastu.
Mustikas- kolesteroolitaseme alandamine vähendab märkimisväärselt südame- veresoonkonnahaigustesse haigestumist, mis võib viia südameinfarkti ja ajurabanduseni, ohtu. C- vitamiin võib ära hoida arterite seintele kogunevate naastude moodustamist ja erinevate vähkkasvajate teket. Lisaks sellele, tõstab see vastpanuvõimet nakkustele. Kaalium aitab säilitada organismi normaalse vedeliku tasakaalu ning normaalse südamefunktsioneerimise ja vererõhu.
Hiina kapsas- kaitseb mitmesuguste vähkkasvajate ja südamepärgarteritõve haiguste eest. C-vitamiin võib aidata ära hoida vähki ning arvatakse, et C-vitamiin aitab parandada vastupanuvõimet nakkustele. Kaltsium, mis on abiks tugevate hammaste ja luude arengul, on tähtis normalse vererõhu säilitamisel ja südame funktsioneerimisel. NB- et saada tõeliselt vähivastast, südant tervistavat, külmetushaiguste- ja gripivastast suppi, raputage kuuma kanasupi kaussi Ā½ tasse värsket hiina kapsast.
Tatar- sellel on kõik täistera head omadused- selles on palju kiudaineid ja vähe kaloreid ning rasva. Aiatb soodutada regulaarset sooletühjendust ja võibaidata ära hoida mitmesuguseid vähkkasvajaid. Tatar tõstab organismi võimet muundada suhkrut, mis võib aidata ära hoida suhkruhaigust. Tatar varustab organismi täiuslikuma valgu vormiga kui paljudel teistel teraviljadel ja on sellepärast eriti hea taimetoitlastele.
Porgand- võib aidata vähendada paljude värhkkasvajate tekke ohtu, sealhulgas kopsu-, suu-, kõri-, mao-, soole-, põie-, eesnäärme- ja rinnavähk. kOlesterooli vähendamisega aitavad porgandid ära hoida südamepärgarteritõbe ja ajurabandust.
Lillkapsas- sisaldab ühendeid, mis võivad deaktiveerida kartsinogeene. C- vitamiin võib aidata ära hoida haigestumist mitmesugustesse vähi vormidesse ja südamepärgarteritõppe. Kaalium aitab säilitada kehas normaalset vedelikutasakaalu ning reguleerida südametegevust ja vererõhku- kaitseb ka käär- ja pärasoolevähi tekkimise eest.
Kirss- inaktiveerides kartsinogeene, võib gallushape aidata ära hoida vähki.
Kanasupp-aitab nina puhastada limast ning võidelda hingamisteede nakkuste vastu.
Tursk- väherasvase toidu, nagu tursk, söömine võib aidata alandada kolesteroolitaset ja kahandada ohtu haigestuda südamehaigustesse ja teatud liiki vähki.
Mais- kiudaine aitab vältida kõhikinnisust ja võib vähendada ohtu haigestuda mitmesugust tüüpi vähihaigustesse. Kaalium aitab säilitada normaalset vererõhku ja südametegevust, mis vähendab südameataki ja insuldi ohtu.
Jõhvikas- jõhvikas võib aidata ära hoida kusteede nakkuste kordumist ja eelkõige nakatumist üldse.
Kurk-kurk võib aidata kaitsta südameveresoonkonna haiguste vastu, vähendades kolesterooli. Kurgi koort ei peaks eemaldama. Kuid poest ostes on kurgid vahaga kaetud, oleks targem neid külma vee all nuustikuga hõõruda.
Võilille lehed- kaitseb südamehaiguste ja mitmesugust liiki vähkkasvajate eest. C- vitamiin kaitseb südamehaiguste ja vähi vastu ning aitab ergutada immuunsüsteemi.
Lest (merikeel)- aitab vähendada kolesteroolo, kõrge kolesteroolitase veres on juhtivad tegurid südameataki ja insuldi puhul. Väherasvased toidud vähendavad ka riski haigestuda mitmesugustesse vähihaigustesse.
Küüslauk- takistab vähkkasvajate arengut. Aitab ära hoida südameatakki ja insulti. Soodustab paremat vereringevoolu. Küüslauku võib praadida pannil, siis läheb see paremini alla.
Viinamari- võivad aidata kolesterooli vähendamisega ära hoida südameatakki ja insulti. Viinamarjades leidub mineraal- boor, võib aidata ära hoida vanematel naistel osteoporoosi või luude hõrenemist, säilitades veres kõrgema östrogeeni taseme.
Greipfruut- päevas tuleb vähemalt üks greipfruut süüa! Aitab ära hoida südameatakki ja insulti. On kaitseks mitmete vähkkasvajate tekkimisele, sisaldab C vitamiini, aitab ära hoida südamehaigusi, c-vitamiin vähendab külmetushaiguste ägedat kulgu.
Roheline tee- aitab hambakaariese vastu ja igemete haigestumise vastu. Võib ära hoida südamepärgarteritõbe ja insulti. Võib aidata ära hoida kopsu- ja nahavähki ning südamehaigusi, kaitseb rakke vigastuste korral.
Lehtkapsas- stimuleerib organismi tootma vähiga võitlevaid ensüüme, C ja E- vitamiinid aitavad immuunsüsteemil õigesti funktsioneerida ja kaitsta mitmesuguste vähivormide ja südamehaiguste vastu, kaltsium ja kaalium on abiks normaalse RR säilitamisel. Kiudaine kaitseb käärsoole/pärasoolevähi vastu.
Kiivi- C-vitamiin kaitseb teatud liiki vähkkasvajate ja südamehaiguste eest. C-vitamiin võib anda immuunsüsteemile laskemoona viirustega võitlemiseks. Kiudaine on abiks soolte tühjendamise regulaarsuse tagamisel ja võib kaitsta pära- ja käärsoolevähi vastu. Kaalium aitab säilitada keharakke ning on abiks südameteguve normaalsel funktsioneerimisel ja normaalse RR alalhoidmisel.
Nuikapsas- C-ja E- vitamiin võivad ära hoida vähkkasvajate teket. C- vitamiin aitab organismil tõrjuda nakkusi. Tarvitada tuleks noori nuikapsaid, sest neid ei pea siis koorima. Vanu tuleb koorida.
Sidrun- C-vitamiin aitab ära hoida vähki ja tõstab organismi võimat võidelda nakkuste vastu, limoneen võib abistada vähkkasvajate kahanemisel ning takistada nende edasist arenemist. Leevendab allergiat, stimuleerib ensüüme, mis takistavad kartsinogeenidel hävitamast terveid rakke. Suvel võiks valmistada sidrunijooki ise, jääkuubikutega.
Rasvavaba piim- kaltsium on oluline tugevatele hammastele ja luudele. See aitab reguleerida normaalset RR ja südame funktsioneerimist. D-vitamiin ja fosfor toimivad koos kaltsiumiga tugevate luude ülesehitamisel.
Aedoad- oad sisaldavad lahustuvat ja lahustumatut fiibrit. Lahustuv fiiber aitab vähendada kolesteroolitaset veres, mis lõikab ära ohu haigestuda südamehaigustesse, diabeeti ja saada ajurabandust. Lahustumatu kiudaine aitab soodutada soolestiku tühjendamise regulaarsust. See vähendab ohtu haigestuda käärsoole- ja pärasoolevähki. Oad on väherasvased:seega, väheneb oht haigestuda südamehaigustesse.
Kaerakliid- aitab alandada kolesteroolitasemeid vereseerumis, vähendades sellega ohtu haigestuda südamepärgarteritõppe ja saada ajurabandust. Fütaadid deaktiveerivad potentseid hormoone, mis võivad valla päästa kasvajate arengut.
Oliivõli- aitab ära hoida südamepärgarteritõbe, suurendades HDL ehk kolesterooli. On rasvane.
Sibul- peretsellioksake võib aidata kaotada suust sibulalõhna või otsige hingeõhu värskendaja, mison valmistatud peterselliseemnete õlist. Sibul võib pakkuda kaitset vähi vastu, tõkestades pahaloomuliste kasvajate arengut. Võib ära hoida põletikulist reaktsiooni, mis võib viia allergia ja astmani. Hoiab ära vereklompide teket.
Apelsin- C-vitamiin aitab paljude vähiliikide vastu, sealhulgas emakakaela-, kõhunäärme-, pärasoole-, põie-, kopsu- ja rinnavähi vastu. C-vitamiin aitab võidelda südamehaiguste vastu, hoides ära LDL ehk kolesterooli oksüdatsiooni, mis võib viia naastuda moodustamisele elutähtsate arterite seintel. C-vitamiin võib aidata vältida meeste viljatust, takistades sperma DNA kahjustusi.
Austrid- kunagi ei tohi süüa tooreid austreid, alati tuleb keeta neid aurus, kuni nad on täiesti küpsed. Tsink on meestel suguiha tõstjaks. Tsink on ka oluline mineraalaine normaalsele maitsmis-, haistmis- ja nägemismeelele, samuti haavade paranemisele. C- vitamiin on hea külmetushaiguste vastu.
Karekala- see kala onäärmiselt väherasvane ja võib aidata vähendada ohtu haigestuda südamepärgarteritõppe ja teatud liiki vähkkasvajatesse. Seda kala püütakse puhtast veest, seetõttu on temas vähe saasteaineid.
Petersell- kaitseb mitmesuguste vähivormide ja südamehaiguste eest, C-vitamiin kaitseb vähi ja südamehaiguste est ning aitab tugevdada immuunsüsteemi, petersellis sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained on abiks vähi ja südamehaiguste ärahoidmisel. Petersellist saab valmistada ka teed: pane teekannu 10 petersellioksakest, vala peale keeva vett ja lase 10 minutit tõmmata. Maitsesta mee või sidruniga veidikene. See on suurepärane ravim külmetuse puhul.
Virsik- A- vitamiin kaitseb mitmete erinevate vähi vormide ja südamehaiguste vastu. Kiudaine on oluline normaalseks seedimiseks ja võib aidata ära hoida käärsoole- ja pärasoolevähki. Vähese kalori- ja rasvasisaldusega toidud aitavad vältida tüsedust, juhtivat südamehaigust, diabeedi ja vähi tekke põhjust.
Pirn- lahustumatu kiudaine võib aidata ära hoida kõhukinnisust ja seedehäireid, ning ka divertikuloosi(söögitoru sopistus). See võib samuti aidata ära hoida käärsoole- ja pärasoolevähki.
Herned(rohelised)- C-vitamiin aitab parandada teie vastupanu nakkusele ja arvatakse, et see aitab ära hoida teatud vähivorme. A-vitamiin kaitseb mitmesuguste vähkkasvajate ja südamehaiguste eest. Kaalium on oluline normaalseks südame funktsioneerimiseks ja võib alandada RR. Kiudaine võib ära hoida käärsoole- ja pärasoolevähki ning vähendada kolesterooli.
Paprika(punane)- võib ära hoida südamepärgarteritõbe, aitab vähkkasvajate vastu, hoiab ära ka rakukahjustusi, mis viivad enneaegse vananemiseni.
Popcorn- rahustab teie ihalust suupiste järele, aga ei koorma teid rasva ja kaloritega.
Seapraad- võib varustada vitamiinide ja mineraalainetega, mis on olulised organismi korralikuks funktsioneerimiseks. Rasedad naised pange tähele: sealiha on rikas foolhappe poolest, misaitab vältida sünnidefekte. Vitamiin B6 ja tsink aitavad ergutada immuunsüsteemi.
Kartul(valge)- C-vitamiin kaitseb vähi ja südamehaiguste vastu ning aitab ergutada immuunsüsteemi. Kaalium on oluline vedeliku jaelektrolüüdi tasakaalu säilitamiseks rakkudes ning samuti normaalseks südame funktsioneerimiseks ja RR alandamiseks. Kartulikoort ei tohi süüa, neid võib ollapritsitud mürgiga. Koorige kartuleid enne keetmist.
Kuivatatud ploom- soodustab soole tühjendamist ning hoiab ära käärsoolevähki. Aitab kaitsta mitmete vähkkasvajate, südamehaiguste eest. Vask võibolla abiks vereklompide moodustamise ära hoidmisel. Boor aitab menopausi üle elanud naistel säilitada östrogeeni, mis on vajalik kaltsiumi imendumisel. Kuivatatud ploomid on kalori rikkad (115 cal).
Kõrvits-võib ära hoida paljusid erinevaid vähkkasvajaid, võib suitsetajatel vähendada kopsuvähki haigestumise ohtu, beetakarotiin saab aidata ära hoida ateroskleroosi või arterite jäigastumist, mis võib viia südameataki või insuldini. On olemas kolme liiki kõrvitsaid, mis on sobivad toidu valmistamiseks: magusad, suhkru- või juustukõrvitsad. Küpsetage neid ahjus nagu ükskõik milliseid teisi kabatsokke. Eesnäärmeprobleemide puhul võib aidata kõrvitsaseemne õlid.
Vaarikad- vaarikad võivad teil aidata püsida väherasvasel dieedil. Kiudaine on abiks regulaarse soolestiku tühjendamise soodustamisel ja võib aidata kaitsta mitmesuguste vähkkasvajate vastu. C- vitamiin kaitseb vähi vastu ja südame- ja veresoonkonna haiguste vastu ning on immuunsuse ergutaja. Kaalium aitab normaliseerides RR ära hoida insulti ja südameatakki.
Punased aedoad- kiudaine aitab kiirendada toidu läbimist seedetraktist, alandab vere kolesteroolitaset, võivad ollaabiks diabeedi, insuldi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ohu vähendamisel. Foolhape aitab närvitorudefektide tekkimise vastu lootel. Kaalium säilitab norm. RR.
Rabarber- kaltsium selles on oluline tugevate hammaste ja luude arenguks ning aitab ära hoida osteoporoosi, aitab säilitada normaalset RR ja südametegevust, kaitseb pärasoolevähi vastu.
Lõhe- alandab kolesterooli taset, pärssib vähkkasvajate arengut, hoiab ära vereklompide teket, võivad olla abiks sellistest haigustest, nagu psoriaas(krooniline mittenakkav nahahaigus), artriit (liigesepõletik) ja lupus, põhjustatud põletike, vähendamisel. Kaltsium on oluline tugevate luude moodustamisel ja normaalse südametegevuse ja RR säilitamisel.
Sardiinid- vähendavad kolesterooli tast veres, aitab ära hoida vähkkasvajate arengut, võivad ära hoida vereklompide teket, on olulised aju ja silmade normaaseks arenguks. Kaltsium aitab moodustada tugevaid luid ja säilitada normaalset RR ja südametegevust. Nukleiinhapped võivad aidata teil elada kauem ja näha välja nooremana.
Maasikas-C-vitamiin aitab kaitsta mitmesuguste vähi vormide vastu. Kiudaine on abiks regulaarse soolte tühjendamise säilitamisel ja kaitseb käärsoole- ja pärasoole vähi tekkimise vastu. Gallushape võib ära hoida vähki, deaktiveerides kartsinogeenid, enne kui need saavad teha oma musta tööd.
Maguskartul- vähendab mitmesuguste vähkkasvajate, sealhulgas rinna-, munasarja-, emakakaela- ja põievähi tekke ohtu. Kaalium aitab säilitada keharakkudes vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu, samuti normaalset südametegevust ja RR.
Tomat- lükopiin ja C-vitamiin võivad aidata ära hoida mitmesuguseid vähi liike. C-vitamiin ergutab immuunsüsteemi. Kiudaine võib olla abiks käärsoole- ja pärasoolevähi ärahoidmisel.
Forell- võivad alandada kolesterooli ja triglütseriidide taset, võivad alandada RR ja ära hoida vereklompide teket, võivad ära hoida vähkkasvajate teket, on olulised normaalse aju ja silmanägemise arengul. Raud ja vitamiin B12 võivad aidata ära hoida aneemiat. B12 vitamiini vaegus võib vanematel inimestel põhjustada mälukaotust, segiolekut, meeleolumuutusi ja teisi neuroloogilisi sümptomeid.
Tuunikala- on oluline normaalseks aju ja silmade arenguks. Kõik muu on sama mis teistel kaladelgi.
Kalkun- foolhape aitab kaitsta sünnidefektide, mitmete vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu. Vitamiin B1 on abiks süsivesikute ainevahetusel ning on hea närvide tegevuseks ja kasvamiseks. Vitamiin B 6 aitab ergutada immuunsüsteemi. Kaalium on oluline normaalse südametegevuse ja RR säilitamisel. Tsink on abiks terveks saamisel ja on eriti meeste puhul tähtis sigivuse parandamisel.
Arbuus- C-vitamiin kaitsevad mitmesuguste vähkkasvajate vastu, kaalium on abiks südametegevuse reguleerimisel ja normaliseerib RR. Kiudaine aitab säilitada regulaarset soolte tühjendamist ja hoiab ära käärsoole/pärasoolevähi.
Vein- ilmneb, et mõõdukas veinijoomine tõstab HDL (ā€œheaā€¯ kolesterooli) taset ja pakub kaitset südameataki vastu nii meestel kui ka naistel.
Jogurt- aitab ära hoida tupe pärmseeneinfektsiooni. Aitab ergutada immuunsüsteemi. Jogurtissisalduv kaltsium aitab säilitada luude tugevust ja ära hoida osteoporoosi ning võib alandada vereseerumi kolesterooli. Kaalium aitab säilitada normaalset RR ja südametegevust. Riboflaviin on oluline toidu energiaks muundamisel. B12 toimib koos foolhappega aneemia ärahoidmisel. B12 puudus vanas eas võib lõppeda neuroloogiliste sümptomitega, mis on sarnased Alzheimeri tõvele.
Thursday, May 26, 2011
8 organismi superpuhastajat
Pole parimat aega organismi puhastamiseks kui aasta algus, mil soov end värskendada nii seest kui ka väljast on suurem kui muidu. Organismi puhastamine ei ole järjekordne dieet, vaid võimalus igapäevaselt oma toidulauda korrastades vanadest jääkidest lahti saada. Toome sinuni kaheksa parimat hea enesetunde tagajat! Toores toit
Esimene lihtne viis oma kõhtu seestpoolt küürida on tarbida ohtralt toorest toitu. Selleks sobivad hästi nii toored juurviljad, toorsalatid kui ka värsked mahlad. Töödeldud toit kaotab suure osa oma toiteväärtusest, samal ajal kui näiteks igapäevane toorsalatite söömine tõstab veres foolhapete, C- ja E-vitamiini, kasuliku antioksüdandi lükopeeni ja alfa- ning beetakaroteeni taset. Aedviljade söömine annab kehale vajalikke kiudaineid, mis kiirendavad toidu liikumist sooles ja ennetavad võimalikku kõhukinnisust. Kõhule teevad eriti head kurk, kapsalised, spinat, kabatšokk, lehtsalat jpt. Salateid valmistades tasub lisada hulka ka sellerit, küüslauku, sibulat ja porrut, mis panevad kõhu seestpoolt suisa läikima. Toidu tegemiseks kulub seejuures maksimaalselt viis minutit!
Vesi
Organismi puhastamisel ei saa kuidagi mööda vaadata veest. Just veest ja mitte limonaadist, kohvist või alkoholist. Vee esmane funktsioon on keha tasakaalu hoidmine, sh on vesi vajalik rakkude ja organite tööks ning ainevahetuse tagamiseks. Kui oled parajasti sellel lainel, et sööd tervislikult, on vesi hädavajalik, kuna aitab kehast kahjulikud jääkained välja uhtuda. Organismi puhastamise eesmärgil joo päevas vähemalt kaks liitrit vett, seejuures alusta hommikuid ühe klaasi veega, mis äratab ainevahetuse üles. Seedetegevusele aitab kaasa ka näiteks teelusikatäie õunaäädika lisamine hommikusse joogivette. Kui vee joomine on piinarikas, pane kannu kurgi-, apelsini- või sidruniviile.
Roheline tee
Roheline tee paneb ainevahetuse 4% kiiremini tööle, kui lasta teel vaid mõni minut tõmmata. Eksperdid soovitavad päevas juua lausa viis tassi rohelist teed, sest peale ainevahetust soodustava toime on roheline tee ka võimas antioksüdant, mis aitab ennetada vähki ja alandada kolesterooli ning vererõhku. Peale rohelise tee aitavad organismi puhastada ka näiteks apteegitilli-, kibuvitsa-, kadakamarja-, kummeli- ja saialilletee.
Spargelkapsas
Spargelkapsas ehk brokoli on võrreldes oma sugulase lillkapsaga kõhule kordi kasulikum. Annab vähe kaloreid ja on hea seedida, mistõttu tasub seda aasta algul ohtralt tarbida. Tänu kiudainete rohkusele täidab spargelkapsas ka hästi kõhtu ega lase muid asju liigselt tarbida. Vitamiinidest annab spargelkapsas rikkalikult A-, C- ja K-vitamiini. Organismi puhastamise eesmärgil võib spargelkapsast süüa nii toorelt kui ka hautatud kujul, võis praadimine aga unusta siiski ära.
Kapsas
Jõulune hapukapsas söödud, asu nüüd peakapsa kallale muul moel. Praadimise asemel söö seda pigem toorelt või kergelt töödelduna, sest kapsa parimad omadused ilmnevad just toorel kujul. Jättes kõrvale kasuliku C-vitamiini, on kapsas üks paremaid soolepuhastajaid tänu kiudainete suurele sisaldusele. Valmista riivitud kapsasalat kerge õlikastmega, mis mõjub justkui soolte harjamisena seestpoolt. Lisaks on kapsas kasulikku tetroonhapet, mis ei lase süsivesikutel rasvaks muutuda. Kes ei pelga kapsamahla, võiks puhastamise eesmärgil päevas ka seda klaasikese juua.
Quinoa
Lõuna-Ameerikast pärit quinoa pakatab kasulikkusest ja on kerge valmistada. Üks tassitäis quinoa't sisaldab kaheksa grammi proteiini ja viis grammi kiudaineid. Lisaks saab teradest organismile vajalikku rauda, tsinki, seleeni ja E-vitamiini. Sel moel aitab quinoa nii puhastuda, kaalu kontrollida kui ka alandada südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeediriski. Peale quinoa söö ka amaranti, hirssi ja pruuni riisi.
Oad ja muud kaunviljad
Kuna detsember möödus paljudel liha söömise tähe all, võiks jaanuari pühendada pigem taimetoitlusele. Oad on hea aseaine, kuna täidavad kõhtu tervislikult. Erinevalt rasvasest sealihast alandavad oad kolesteroolitaset, tasakaalustavad vere suhkrusisaldust ja alandavad kõrget vererõhku. Kõhutäitmisele aitab kaasa ka kõrge kiudainesisaldus. Tavaliste aedubade kõrval tasub süüa teisigi kaunvilju, oma koht võiks toidulaual olla ka läätsedel.
Täisteraviljad ja seemned
Kõiksugu teralised ja seemned on kiudaineterikkad, sisaldades seejuures kahte tüüpi kiudaineid, mis sooled seestpoolt puhtaks küürivad. Peenleiva asemel eelista täisteraleiba ja ka teiste jahutoodete puhul ürita valida täisteratooteid. Kõhule on eriti kasulik süüa otra, maisi ja tatart. Seemneid ja pähkleid süües eelista maitsestamata seemneid, mis on soolamata ja suhkrustamata. Poevalikust tasub kindlasti krõbistamiseks valida kõrvitsa- ja päevalilleseemneid, aga pea nendega kõrge kalorsuse ja rasvarohkuse tõttu piiri.
Lase organismil puhata ja väldi:
- suhkrurikkaid toite
- piimasaaduseid
- alkoholi
- kohvi ja kofeiinirikkaid jooke
- gaseeritud jooke
- praetud toite
- valgest jahust valmistatud toite
- liigset soola
- konserve
- salatikastmeid ja majoneesi
Monday, April 25, 2011
Kuidas parandada organismi kaitsevõimet
Pimedal ja külmal ajal kahaneb paljudel inimestel soov liikuda ning kasvab isu rohke rammusa toidu järele. Kui aga liiga palju süüa ja vähe liikuda, häirub nii maksa kui neerude tegevus. Nad ei tule oma ülesannetega enam toime ja verre kuhjuvad saast-ained.
Kõndige iga päev vähemalt 4–5 kilomeetrit, osaliselt võite selle asendada ka sportimise ja majapidamistöödega. Liigutama peaks nii, et nahk saaks sellest kord päevas higimärjaks.
Lisage toidule sel perioodil rohkem küüslauku, mustrõigast, sellerit, sibulat. Jooge õhtuti ravimteed, mis sisaldab saialille, naistepuna, piparmünti ja harilikku punet.
Turgutavaid retsepte
Astelpajust mahla või teed
Astelpaju stimuleerib immuun- ja ergutab hormonaalsüsteemi. Nõnda soovitatakse teda kasutada üldtugevdava vahendina. Gripi ning muude sesoonsete haiguste ennetamiseks ja raviks pruukige astelpajumahla.
Astelpaju viljadest või lehtedest tee valmistamiseks võtke 1 sl ürti, millele lisage tass keeva vett, siis laske kuni 10 minutit soojas tõmmata. Jooge pool tassi korraga kaks korda päevas.
Küüslaugulõhn peitu
Küüslaugus leiduvad allitsiin ja mikroelemendid ergutavad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaal-süsteemile.
Küüslaugu tugevat lõhna aitavad vähendada soojendatud rõõsk piim ja koor, kohvioa närimine, viil sidrunit või greipi, peterselli- või sellerijuur ja -leht. Küüslaugu lõhna pole tunda ka siis, kui teda tarvitada värskelt söögi alla.
Küüslauk mee, sibula, mädarõika ja jõhvikatega
Võtke pool kilo mett, segage sinna 250 grammi küüslauku, 250 grammi sibulat, 250 grammi mädarõigast ning 250 grammi jõhvikaid. Hoidke segu 3 päeva külmikus kaane all. Seejärel tarvitage söögi juurde 1–2 supilusikatäit päevas. Sobib haigusjärgsel perioodil (bronhiit, kopsupõletik, gripp) ja üldise nõrkuse korral. Ei sobi neile, kes põevad kõhunäärmepõletikku.
Peet toorelt ja keedetult
Peedil on antitoksilised (mürgiseid aineid kõrvaldavad) omadused ning seal leiduvad ained – betaiin, koliin, mikroelemendid – stimuleerivad immuunsüsteemi. Ravitoiduks kõlbab nii keedetud kui ka toores peet.
Sidruni löökannus
Sidruni löökannustega võite esimeste haigustunnuste ilmnemisel organismile C-vitamiini juurde anda: jooge iga kahe tunni järel ühe värskelt pressitud sidruni mahl ühe klaasi leige veega. Kui tundub hapu, võite lisada veidi mett. Alla 12-aastastele lastele pole soovitatav sidrunit anda, sest nende magu ja soolestik on selle jaoks veel liiga tundlikud.
Kosutav kibuvitsatee
Kibuvitsas leiduv C-vitamiin tugevdab organismi kaitsevõimet ja kiirendab paranemist. Flavonoididel on põletikuvastane ja antibiootiline toime.
Kibuvitsatee valmistamiseks valage 2 tl kuivatatud kibuvitsamarju üle 1 tassi keeva veega. Laske umbes 10 minutit tõmmata ja kurnake. Lisage maitse järgi mett.
Must leeder
Leedriõied alandavad palavikku, lahtistavad röga ja tugevdavad organismi. Valage 1 sl kuivatatud leedriõisi üle 1 tassi keeva veega. Laske 10 minutit tõmmata, kurnake.
Tee kuivatatud pihlamarjadest
Pihlamarjateeks hõõruge 1 tl kuivatatud marju peeneks. Valage viljad üle 1 tassi keeva veega. Laske 10 minutit tõmmata, kurnake. Jooge 1–2 tassi päevas.
Porgandimahl õliga
Peske porgandid ja pressige mahl välja. Segage iga klaasitäie kohta 3–4 tilka kvaliteetset toiduõli (nt rapsiõli), mis soodustab porgandis leiduva A-provitamiini imendumist. Jooge värskelt, kui vitamiinisisaldus on kõige kõrgem.
Mustasõstratee
Must sõstar tugevdab organismi kaitsemehhanisme ja kiirendab paranemist. Teed võib valmistada mustasõstralehtedest. Selleks valage 1 sl kuivavatud lehti üle
1 tassi külma veega. Ajage keema ja kurnake kohe. Soovi korral lisage mett.
Vaarikalehetee
Organismi kosutab ka vaarikalehetee. Selle valmistamiseks valage 1 sl kuivatatud vaarikalehti üle 1 tassi keeva veega. Laske 10 minutit tõmmata ja kurnake. Soovi korral lisage mett.
Allikad: Anne Iburg, “Taimravileksikon”; Aili Paju, “Aed ja mets kui apteek” ja “Loodusravi”; “Terveks tablettideta” (kõik kirjastuselt Maalehe Raamat).
Tuesday, March 15, 2011
8 organismi superpuhastajat
Pole parimat aega organismi puhastamiseks kui aasta algus, mil soov end värskendada nii seest kui ka väljast on suurem kui muidu. Organismi puhastamine ei ole järjekordne dieet, vaid võimalus igapäevaselt oma toidulauda korrastades vanadest jääkidest lahti saada. Toome sinuni kaheksa parimat hea enesetunde tagajat! Toores toit
Esimene lihtne viis oma kõhtu seestpoolt küürida on tarbida ohtralt toorest toitu. Selleks sobivad hästi nii toored juurviljad, toorsalatid kui ka värsked mahlad. Töödeldud toit kaotab suure osa oma toiteväärtusest, samal ajal kui näiteks igapäevane toorsalatite söömine tõstab veres foolhapete, C- ja E-vitamiini, kasuliku antioksüdandi lükopeeni ja alfa- ning beetakaroteeni taset. Aedviljade söömine annab kehale vajalikke kiudaineid, mis kiirendavad toidu liikumist sooles ja ennetavad võimalikku kõhukinnisust. Kõhule teevad eriti head kurk, kapsalised, spinat, kabatšokk, lehtsalat jpt. Salateid valmistades tasub lisada hulka ka sellerit, küüslauku, sibulat ja porrut, mis panevad kõhu seestpoolt suisa läikima. Toidu tegemiseks kulub seejuures maksimaalselt viis minutit!
Vesi
Organismi puhastamisel ei saa kuidagi mööda vaadata veest. Just veest ja mitte limonaadist, kohvist või alkoholist. Vee esmane funktsioon on keha tasakaalu hoidmine, sh on vesi vajalik rakkude ja organite tööks ning ainevahetuse tagamiseks. Kui oled parajasti sellel lainel, et sööd tervislikult, on vesi hädavajalik, kuna aitab kehast kahjulikud jääkained välja uhtuda. Organismi puhastamise eesmärgil joo päevas vähemalt kaks liitrit vett, seejuures alusta hommikuid ühe klaasi veega, mis äratab ainevahetuse üles. Seedetegevusele aitab kaasa ka näiteks teelusikatäie õunaäädika lisamine hommikusse joogivette. Kui vee joomine on piinarikas, pane kannu kurgi-, apelsini- või sidruniviile.
Roheline tee
Roheline tee paneb ainevahetuse 4% kiiremini tööle, kui lasta teel vaid mõni minut tõmmata. Eksperdid soovitavad päevas juua lausa viis tassi rohelist teed, sest peale ainevahetust soodustava toime on roheline tee ka võimas antioksüdant, mis aitab ennetada vähki ja alandada kolesterooli ning vererõhku. Peale rohelise tee aitavad organismi puhastada ka näiteks apteegitilli-, kibuvitsa-, kadakamarja-, kummeli- ja saialilletee.
Spargelkapsas
Spargelkapsas ehk brokoli on võrreldes oma sugulase lillkapsaga kõhule kordi kasulikum. Annab vähe kaloreid ja on hea seedida, mistõttu tasub seda aasta algul ohtralt tarbida. Tänu kiudainete rohkusele täidab spargelkapsas ka hästi kõhtu ega lase muid asju liigselt tarbida. Vitamiinidest annab spargelkapsas rikkalikult A-, C- ja K-vitamiini. Organismi puhastamise eesmärgil võib spargelkapsast süüa nii toorelt kui ka hautatud kujul, võis praadimine aga unusta siiski ära.
Kapsas
Jõulune hapukapsas söödud, asu nüüd peakapsa kallale muul moel. Praadimise asemel söö seda pigem toorelt või kergelt töödelduna, sest kapsa parimad omadused ilmnevad just toorel kujul. Jättes kõrvale kasuliku C-vitamiini, on kapsas üks paremaid soolepuhastajaid tänu kiudainete suurele sisaldusele. Valmista riivitud kapsasalat kerge õlikastmega, mis mõjub justkui soolte harjamisena seestpoolt. Lisaks on kapsas kasulikku tetroonhapet, mis ei lase süsivesikutel rasvaks muutuda. Kes ei pelga kapsamahla, võiks puhastamise eesmärgil päevas ka seda klaasikese juua.
Quinoa
Lõuna-Ameerikast pärit quinoa pakatab kasulikkusest ja on kerge valmistada. Üks tassitäis quinoa't sisaldab kaheksa grammi proteiini ja viis grammi kiudaineid. Lisaks saab teradest organismile vajalikku rauda, tsinki, seleeni ja E-vitamiini. Sel moel aitab quinoa nii puhastuda, kaalu kontrollida kui ka alandada südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeediriski. Peale quinoa söö ka amaranti, hirssi ja pruuni riisi.
Oad ja muud kaunviljad
Kuna detsember möödus paljudel liha söömise tähe all, võiks jaanuari pühendada pigem taimetoitlusele. Oad on hea aseaine, kuna täidavad kõhtu tervislikult. Erinevalt rasvasest sealihast alandavad oad kolesteroolitaset, tasakaalustavad vere suhkrusisaldust ja alandavad kõrget vererõhku. Kõhutäitmisele aitab kaasa ka kõrge kiudainesisaldus. Tavaliste aedubade kõrval tasub süüa teisigi kaunvilju, oma koht võiks toidulaual olla ka läätsedel.
Täisteraviljad ja seemned
Kõiksugu teralised ja seemned on kiudaineterikkad, sisaldades seejuures kahte tüüpi kiudaineid, mis sooled seestpoolt puhtaks küürivad. Peenleiva asemel eelista täisteraleiba ja ka teiste jahutoodete puhul ürita valida täisteratooteid. Kõhule on eriti kasulik süüa otra, maisi ja tatart. Seemneid ja pähkleid süües eelista maitsestamata seemneid, mis on soolamata ja suhkrustamata. Poevalikust tasub kindlasti krõbistamiseks valida kõrvitsa- ja päevalilleseemneid, aga pea nendega kõrge kalorsuse ja rasvarohkuse tõttu piiri.
Lase organismil puhata ja väldi:
Ajakiri Naised
Tuesday, November 23, 2010
Õigest ja tervislikust toitumisest!
Kui Jumal nägi seda, mida Ta on loonud, see on - inimest, ütles Ta, et see on hea!
Inimese eksistents on seotud mitmesuguste seaduste: füüsiliste, keemiliste, bioloogiliste, mehhaaniliste, kuid ka igavestel põhimõtetel põhinevad moraalsete seadustega. Kogu inimorganism töötab nagu suur kellamahhanism või keemialabor. Kui püüame elu säilitada, peame andma ainevahetuse tarbeks kõik tingimused: värsket hapnikurikast õhku, kus viibime; head ehitusmaterjali ja energiat, mida annab meile toit; vett, mis puhastab jääkainetest; mõõdukat eluviisi - puhkepäevi, päikest ja füüsilist liikumist.
Kui usaldame end Looja kätesse, saab Tema kõige paremini korraldada meie elu. Jumal ütles, et meie keha on Püha Vaimu tempel - andkem siis sellele kehale õiget toitu. Jumalal on igaühe jaoks tervenemise plaan ja Jumal tervendab ka läbi toidu.
Meie toidus peab olema piisavalt valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraale, kiudaineid ja vett. Kui neid on puudu või neid kasutatakse vales proportsioonis, algavad tervisehädad. Valgud, rasvad ja süsivesikud annavad energiat tervele organismile. Väga harva esineb neid puhtal kujul - nii on puhas süsivesikuallikas ilma vitamiinide ja mineraalideta ainult valge suhkur ja peaaegu puhas rasv mõningaste vitamiinidega on taimeõli, koorevõi ja margariin.
Inimene pole see, mida ta sööb, vaid see, mida ta seedib
Söömisprotsess on võrreldav sümfooniaorkestri mänguga. Toit algul lõhustatakse, siis grupeeritakse, protsess algab juba suus. Hambad peenestavad toidu, mis vajab korralikku närimist, edasi astuvad mängu süljenäärmed fermentidega, mis teevad toidu vedelamaks ja annavad makku signaali. Edasi lõhustub toit lihtsamateks elementideks ja suundub soolde, kust toitained verre imenduvad. Algab ainevahetus - organismi ehitamine valgu telliskividest - aminohapetest tekib uus, eriline valk, mis arendab meie lihaseid, aju, juukseid, nahka ja nii edasi. Selles funktsioonis ei saa valku asendada mitte millegagi ja taimetoitlastel tuleb ettevaatlik olla.
Energiat annavad põhiliselt rasvad ja süsivesikud. Muidugi võib energiat anda ka valk, kuid see on väga kallis energia ning teeks sama välja, mis autobensiini asendamine puhta piiritusega.
Kui organism ei kasuta ära kõiki toidusolevaid rasvu ja süsivesikuid, tekivad rasvavarud. Väga oluline osa on mängida vitamiinidel ja mineraalidel. Organism ise ei saa neid sünteesida, need peavad tulema väljastpoolt, neid ei saa ladestada ja sellepärast tuleb iga päev tarvitada vitamiinirikast toitu.
Vitamiinipuudus võib tuua kaasa haigusi, näiteks pikkadel merereisidel on surnud rohkem meremehi kui merelahingutes kokku.
Kui organismis on puudu joodist (mineraal), mida on tegelikult vaja väga vähe, võivad sündida alaarenenud lapsed, täiskasvanutel võib tekkida struuma.
Kiudainete puudusest annab teada kõhikinnisus ja soolte pöörded, samuti mitmed vähivormid. Kiudained ise ei võta osa ainevahetusest, ei anna energiat ega seedu, aga on vajalikud sooltele nagu ballastaine ning neid seestpoolt küüriv “pudelihari”.
Vesi ei anna energiat, kuid ilma veeta ei ole elu. Inimese keha koosneb 70 % veest. Puuviljades ja juurikates on 98 % vett, lihas 70-75%. Vesi on elueliksiir, mida on lümfis, veres, rakuvedelikes. Vesi on asendamatu ainevahetuses, veega tulevad välja kahjulikud ja mittevajalikud keemilised ained, see aitab kaasa maksa ja neerude tööle. Kui inimene saab ilma toiduta elada mitu nädalat, siis veeta sureb ta juba kolme päeva pärast. Normaaltingimustes tuleb päevas juua 1,5 - 2 liitrit vett, raske füüsilise töö korral rohkem, sest higistades erituvad mineraalained.
Valkude, rasvade ja süsivesikute suhtarv peab olema 1:1:4. Valke sisaldavad toiduained on: liha (linnuliha, kala, kalmaarid), piim, piimast valmistatud toidud, pähklid, muna, oad (teraviljades on valke kaks korda rohkem kui lihas). Kaks retsepti taimevalkude paremaks omistamiseks: hernes koos majoneesi, mannapuder koos piimaga.
Valku on vaja 0,5 grammi kehakilogrammi kohta.
Rasvad annavad kaks korda rohkem energiat kui süsivesikud ja valgud. Rasv suures koguses on kahjulik, kuid teataval määral on seda vaja, sest organism ei omasta rasvata A,D, E ja K-vitamiini. Meestel kehamassis on 10-15 % rasva, naistel 15-25%.
Toitainete rasvasisaldus. Viinerid sisaldavad 25%, piim 3,5%, juust 20-29%, kohupiim 9%, vorst 23%, muna 11 % rasva. Kõige rohkem on mittevajalikku rasva margariinis, hüdrogeen-rasvades, emulgeeritud rasvades ning sea- ja loomalihast valmistatud toitudes. Ülikahjulik, vähkitekitava toimega on organismile eelmisest toidukorrast pannile jäänud rasv, mistõttu tuleb panni enne uue toidu valmistamist hoolikalt pesta!
eraarst G.T.
-----------------------------------------------------------------------
Mida teha, kui inimene on saanud arstilt raske haiguse diagnoosi?
Kõigepealt tuleb teada, et omavoliline range tervisliku toitumise programmi rakendamine on riskantne.
Kindlasti peab konsulteerima arstiga.
Seda sellepärast, et iga raskema haiguse, aga ka vähiliigi puhul tuleb rakendada küll põhimõtteliselt samal alusel põhinevat, kuid erinevaid komponente sisaldavat dieeti, samuti on arstil vaja teada inimese muid haigusi, mis võivad mõningate ainete tarvitamise välistada.
Arvesse tuleb ka patsiendi vanus - näiteks kasvava lapse organismi puhul on mõeldamatu isegi range kaalujälgimine.
Universaalsed on immuunsüsteemi tugevdavad üldised toitumispõhimõtted, mis aitavad organismil haigustega ise võitlema hakata ja uueneda ning parandavad soolte floorat.
Selleks võib esiteks kasutada punast päevakübarat (tablette või ekstrakti) ja mahlakuuri (vt. Benny Hinni tervisliku porgandimahla retsepti kõrval).
Teiseks tuleb tarvitada peenestatud küüslauku, kolm küünt päevas, seda piima või jogurtit peale juues. Küüslauk ei lase kasvaja rakkudel areneda ja hävitab neid.
Kolmandaks tuleb kindlasti süüa küllaldaselt antioksüdante: E ja C-vitamiini, beeta-karotiini ja flavonoide. Flavonoide sisaldavad oranzhid, kollased, rohelised ja punased puu- ja juurviljad: kaalikas, naeris, punapeet, kollane kartul, kabatshokk, kõrvits, melon, arbuus, virsik, aprikoos, kirss, ploom, greip, apelsin, sidrun, kiivi ning aed- ja metsamarjad. Eesti C-vitamiinirikkaim aedmari on mustsõstar.
Antioksüdantide ülesanne on vabade radikaalide inaktiveerimine, nende kahjutuks tegemine.
Vabad radikaalid tekivad radiatsiooni, saastatud õhu ja suitsetamise (aktiivse ja passiivse) mõjul ning alkoholi, ravimite ja ebatervislikke komponente sisaldavate toiduainete tarbimisel.
Üldised soovitused
Süüa palju naturaalset, Jumala poolt loodud, mitte inimese poolt keemiliselt töödeldud toitu. Eelistada pruuni riisi, III sordi jahu, teraleiba.
Vältida kofeiini, soodapulbreid, kemikaale, röntgenikiiri, retseptiravimeid, alkohoolseid jooke ja ülessoojendatud toitu.
Sealiha asemel tarvitada väherasvast loomaliha, igasugust kala, kohalikku, mitte Ameerika päritolu ja hormooniderohket kana- ja kalkuniliha.
Päevas juua 1,5 kuni 2 liitrit vett, tarvitada rohelist teed.
Kasutada ainult pisut “häid” rasvu, so oliiviõli, võid, kalaõli (ka kalades leiduvaid rasvu). Muu rasv muutub õhuga reageerides emulgeeritud rasvaks, mis ladestub veresoonte siseseintele ja tekitab infarkti, stenokardiat ning insulti.
Shokolaad, kartulikrõpsud, hamburgerid, hot-dogid, saiakesed ja Coca-cola on rämpstoit, mida enesest lugupidav inimene ei söö.
Tarvitada palju juur- ja puuvilju. Puuvilju, nagu näiteks apelsinid, greibid, õunad, mandariinid, kiivid, süüa koos koore ja seemnetega.
Mõõduka toiduportsu suurus: kahe käe kokkupanemisel (peopesad ülespoole).
Thursday, November 4, 2010
ORGANISMI VEEVARUSTUSSÜSTEEM
Üks üldise tervisefilosoofia ja ka hatha-jooga põhitõdesid on looduse anni - vee - mõistlik kasutamine. Inimesed peaksid teadma ja mõistma, et vesi on keha normaalses seisundis hoidmiseks üks peamisi abilisi. Kuna aga tänapäevainimene on enamasti oma kunstlike harjumuste ja tavade ohver, on ta harilikult loodusseadused täiesti unustanud. Ainus pääsetee on tagasipöördumine looduse juurde. Laps tajub instinktiivselt vee tähtsust ja nõuab, et seda talle antaks. Kasvades unustab ta selle ning omandab täiskasvanute valed ja sobimatud harjumused. See on nii eriti inimeste puhul, kes elavad suurlinnades, kus kraanist tuleb vaid loomuliku maitseta, leiget vett.
Nii harjuvad nad tasapisi vett mitte jooma. Need inimesed hakkavad aegamööda oma janu teisiti kustutama ja unustavad loodusseadusi eirates õiged seisukohad lõpuks täielikult. Jutuajamistes võime sagedasti kuulda ka selliseid ütlusi: "mina jala ei käi ja vett ei joo." Kui inimesed jälgiksid loodusseadusi, sooviksid nad nii jala käia kui ka juua just nimelt vett. Mõned on selles osas isegi nii kaugele läinud, et kinnitavad kõigi kuuldes: "janu on haigus" ja soovitavad inimestel üldse loobuda jookide kasutamisest. Niisuguste "teoreetikutega" vaielda pole mõtet, sest nende arvamuse paikapidamatus on selge igaühele, kes tunneb inimeste ja loomade loomulikke harjumusi. Tarvitseb vaid loodust jälgida ja te mõistate otsekohe, et vett tarvitavad kõik eksisteerivad eluvormid alates taimedest ja bakteritest kuni kõige kõrgemalt arenenud loomadeni.
Joogaharrastaja peab vee joomist nii tähtsaks, et loeb seda terve olemise tähtsaimaks tingimuseks. Tema veendumuste põhjal on enamus inimesi haiged just sellepärast, et nende kehas pole küllaldaselt vedelikku. Nagu taimele on vaja vett, samamoodi on ka inimesel tervise hoidmiseks ja säilitamiseks või selle tagasisaamiseks pärast haigust vaja kindel hulk vedelikku. Kellele tuleks pähe võtta taimelt vesi ära? Kes on nii julm, et ei anna vett oma janusele hobusele?
Vaatame, kui palju ja missugust vett on inimesele vaja ja otsustame siis, kas me elame ikka normaalselt.
Kõigepealt teeme endale selgeks, et inimkeha koosneb 70 % ulatuses veest. Sellest veekogusest kulutatakse kogu aeg teatud hulk keha vajadusteks ja kui soovime hoida oma keha normaalolekus tuleb iga käikuläinud veeliiter asendada uue sama suure veehulgaga. Organism eritab nahapooride kaudu higina vett. Higi on pidev, märkamatu ja lakkamatu vee eritumine nahast, Katseliselt on tõestatud, et kui elusolend ei saa higistada, siis ta sureb. Vanas Roomas kaeti pühade ajal üks poiss pealaest jalatallani kuldse lakiga, kuna ta pidi mängima jumalat. Pois suri enne, kui see lakk tema nahalt maha pesti, sest nahk ei saanud enam higina vett eritada.
Keemilise analüüsiga on tõestatud, et higi on täis mitmesuguseid kehast erituvaid jääkaineid, mis juhul, kui organismis pole küllaldaselt vett, jäävad kehasse, seda mürgitades ja põhjustades haigestumist, mõnikord aga isegi surma. Kui need ained organismi jätta, muutuvad nad mürkideks ja tekitavad haigusi, olles toitepinnaseks igasugustele mikroobidele, spooridele ja bakteritele.
Vesi on tähtis ka joogi igapäevases elus. Selleks, et olla terve, tuleb tal vett tarvitada nii seespidiselt kui ka väliselt. Anname teile täieliku ettekujutuse vee tähtsusest organismile ja palume teid seda meeles pidada, sest rohkem kui 7 inimest 10-st vajavad sellist nõuannet. Ärge jätke seda küsimust endale selgeks tegemata, sest see on teie tervise ja olemasolu suhtes väga tähtis.
Higistamine on vajalik ka selleks, et vabastada keha liigsest soojusest ja hoida normaalset kehatemperatuuri. Kuna higiga koos erituvad kehale kahjulikud ained, on nahk tegelikult veel ka erituselund, mis täiendab neere.
Normaalne täiskasvanud inimene eritab ööpäevas higina umbes liitri vett, nendel inimestel aga, kes teevad füüsilist tööd, eritub seda veel tunduvalt rohkem.
Kuivas õhus võib inimene taluda palju suuremat kuumust kui niiskes, sest higi eritub seal kiiremini ja jahutab nahka.
Osa veest eritub kopsude kaudu. Ka teiste erituselundite kaudu väljub kehast suur kogus vedelikku. Täiskasvanud inimene eritab päevas uriinina kuni poolteist liitrit vett. Et füüsiline keha saaks normaalselt toimida, tuleb see veehulk asendada uuega.
Vesi on organismile vajalik mitmel põhjusel. Üks neist on meie kehas pidevalt toimuva hapendumisreaktsiooni reguleerimine. Selle tekitajaks on hapnik. Hapnik tuleb meie organismi kopsude kaudu ja ühineb seal toidust pärineva süsinikuga. Selline aeglane "põlemine" toimub inimkeha miljonites keharakkudes ja tekitab neis soojust. Organismis liikuv vesi reguleerib seda protsessi, pidurdab ja ei lase liiga ägedaks muutuda.
Peale selle kasutab keha vett kui transportijat. Artereid ja veene mööda voolav vesi kannab endaga erinevatesse kehapiirkondadesse vereliblesid ja toitaineid, mida keha vajab uute keharakkude ehitamiseks. Ilma veeta hakkaks vere hulk organismis paratamatult vähenema. Kui veri veene mööda kehaosadest tagasi pöördub, kannab ta endaga kõlbmatut materjali, mis võiks muidu organismi mürgitada. Veri viib selle neerude, nahapooride ja kopsude juurde, kus mürgine, sumud materjal organismist välja visatakse. Ilma tarviliku vedelikuhulgata ei saaks organism seda tööd loodusele vajalikul määral teha. Küllaldase veehulgata ei saaks toidust pärast seedimist järele jäänud kahjulikud osakesed ja organismi tegevuse jääkained nii palju pehmeneda, et läbi soolestiku kehast välja minna.
Joogi teab, et üheksa kümnendikku kroonilistest haigustest tekib veepuuduse tõttu organismis ja ta teab ka, et üheksa kümnendikku kõigist haigustest võib ära hoida, kui pöörduda tagasi loodusliku harjumuse juurde juua küllaldane kogus puhast vett. Meil tuleb selle juurde veel mitu korda tagasi pöörduda, aga oleks soovitav, et lugeja pööraks kohe tähelepanu selle küsimuse kogu tähtsusele.
Inimesed, kes ei tarbi vajalikku kogust vett, kannatavad peaaegu alati verevaesuse all. Nende välimus räägib vähesest elujõust, nad on kahvatud ja aneemilised. Nahk on neil pea alati kuiv, palavikuline ja nad higistavad harva. Peaaegu alati on neil seedehäired, see aga põhjustab sadu teisi hädasid. Nende jämesool on saastunud ja organism on seetõttu sunnitud kogu aeg absorbeerima riknenud, mürgiseid aineid, mis selles on. Saaste üritab neist väljuda hingamisel tekkiva halva lõhnana, aga ka ebanormaalse higistamise ja uriini eritamisega. Seda pole kuigi meeldiv lugeda, aga asjast tuleb rääkida otse, et lugejad vajalikul määral sellele tähelepanu pööraks.
Kõik inimese siseelundid vajavad vett. Keha on vaja kogu aeg värske veega varustada. Kui veevarustus on puudulik, siis keha kannatab samamoodi, nagu põld põua käes. Iga keharakk, iga kude ja elund vajab vett, et terveks jääda.
Vesi on vajalik neerude õigeks toimimiseks. Seda on vaja ka sülje, sapi ja seedemahlade tekkeks ning teiste kehale tähtsate mahlade moodustumiseks, ilma milleta ei saa toit seedida. Kui väheneb joodava vee kogus, väheneb kohe ka kõigi nende vedelike teke kehas.
Neerud eritavad ööpäeva vältel poolteist liitrit uriini. See väljub organismist, viies minema riknenud ja mürgised keemilised ained, mis organismist neerudesse jõuavad. Peale selle eritab nahk sama aja vältel higina pool liitrit kuni liitri vett. Sellele lisandub veel väike hulk vett, mis eraldub organismist hingates, kopsude kaudu. Veidi vedelikku eritub organismist pisaratena ja teiste eritistena. Kui palju on siis vaja vett kõigi nende kulude kompenseerimiseks? Parimad autoriteedid jõudsid järeldusele, et inimene peab selleks, et neid vedelikukadusid kompenseerida, tarbima päevas kaks kuni kolm liitrit vett. Kui organism seda veekogust juurde ei saa, siis hakkab ta kasutama neid vedelikke, mis sinna varem on kogunenud ja inimene hakkab "ära kuivama". Siis aga muutuvad ka paljud tema enda keha füüsilised funktsioonid talle sobimatuteks ja kahjulikeks, kuna kehamehhanism on jäänud ilma võimalusest puhastuda.
Kaks liitrit, see on 12 klaasi päevas! Sellega tuleb arvestada ka neil inimestel, kes joovad vaid kaks-kolm klaasi vedelikku päevas ja arvavad, et rohkem juua on kahjulik. Pole siis ime, et nad kannatavad igasuguste füüsiliste hädade käes. Neil tekivad seedehäired, nad kannatavad verevaesuse, närvihaiguste ja muude terviseprobleemide tõttu. Inimkehas on palju mitmesuguseid kahjulikke, mürgiseid aineid, mida loodus ei suuda naha ja neerude kaudu eemaldada, kui organismis pole küllalt vett. Ei maksa imestada, kui niisuguse inimese jämesool täitub kahjulike jääkainetega, mis organismi mürgitavad ja mida loodusel pole võimalik normaalsel teel eemaldada, sest pole vajalikku hulka vett. Inimesel jääb sel juhul ka sülge ja seedemahlu vähemaks, sest loodus ei saa neid toota, kui tal pole selleks vajalikku hulka vedelikku. Tekib verevaesus - kust saab loodus verd võtta, kui pole vedelikku, millest verd valmistada? Siis pole ime ka see, kui inimese psüühika selle all kannatab.
Loodus teeb kõik, mida suudab, isegi siis, kui inimene tegutseb mõtlematult, toimides loodusseaduste vastu. Et mitte lõplikult kehamehhanismi seisma jätta, püüab ta leida vett organismi seest, aga see varu on liiga väike ja loodus on sunnitud tegema sedasama, mida inimenegi, kui vett on mingi töö tegemiseks vähe. Ta püüab sundida väikest mahtu vedelikku ära tegema suuremahulist tööd. Muidugi tuleb siis leppida sellega, et kõike tehakse vaid poolikult.
Joogi ei karda iga päev vajalikku hulka vett ära juua. Ta ei hakka muretsema, et vedeldab oma verd, nagu seda kardavad kuivad inimesed. Loodus viskab liigse vee kehast ise varsti välja. Joogi ei tarvita jääkülmi jooke; see on tsivilisatsiooni poolt loodud loodusvaenulik harjumus. Tema poolt joodava vedeliku eelistatud temperatuur on umbes 12 kraadi. Ta joob siis, kui tal on janu. Seda tehakse tihti, aga ei jooda kunagi korraga suurt kogust vett. Joogi ei vala vett endasse, nagu seda teevad lääne kultuurist pärit inimesed, kuna loeb sellist teguviisi ebaloomulikuks ja tervisele kahjulikuks. Juuakse väikeste koguste kaupa, aga sageli ja terve päeva vältel. Tööd tehes asetab ta veenõu enda kõrvale ja aeg-ajalt võtab sealt lonksu või paar.
Inimesel, kes on palju aastaid eiranud looduse poolt talle antud instinkte ja peaaegu unustanud oma loomuliku harjumuse juua, tuleb veidi praktiseerida, et seda harjumust taastada. Soovitav on hoida enda lähedal klaasi veega ja aeg-ajalt rüübata sealt lonks või paar. Seejuures tuleb ka meeles pidada, miks seda tehakse.
Inimesel tuleb endale öelda: "Annan oma kehale vedelikku, sest see on tema funktsioneerimiseks vajalik. Jook aitab mul olla terve, annab jõudu ja teeb mu tugevaks".
Enne magamaheitmist joob joogi kruusi vett. Seda vett on organismil vaja, et öösel kõik elundid saastast ja laguainetest puhastada. Kahjulikud ained eemaldatakse hommikul kehast koos uriiniga. Otsekohe pärast tõusmist joob ta teise kruusitäie vett. Joogi teab, et enne sööki joodud vesi puhastab kurku ja magu, pestes kõlbmatud ained ja jäätmed, mis öösel on sinna kogunenud, välja. Juua tuleb umbes tund aega enne söömist ja seejärel võib teha kergemaid füüsilisi harjutusi. See valmistab seedeelundeid tööks ette ja äratab loomuliku näljatunde. Joogi ei karda juua ka söögi vahepeal, aga ta ei vala kunagi toidu peale vett. Kui toidu peale on vett valatud, ei lase see süljel toiduga seguneda ja hambad ei saa toitu korralikult peenestada. Toidu niisutamine on joogaõpetuse nõuetele vastutöötamine. Söögi ajal tuleb juua ainult selleks, et pehmendada veidi makku jõudvat toitu, aga seda tuleb teha mõõdukalt, et mitte nõrgendada seedemahlade toimet.
Lisaks neile vee omadustele, millest eespool on räägitud, tuleb veel meeles pidada, et vees on üsna suur hulk prana. Sageli tunneb inimene vajadust võtta lonks vett. See on tunnuseks, et loodus nõuab pranavaru uuendamist. Kuna prana on kõige kiiremini ja kergemini võimalik saada veest, siis inimene tahabki juua. Peaaegu igaüks võib meenutada, kuidas klaas külma vett mõjus talle taastavalt ja värskendavalt. See andis jõudu ja energiat ning aitas katkestatud tööd jätkata. Ärge unustage vett, kui tunnete end väsinuna! Koos joogide hingamismeetoditega annab lonks vett inimesele uut energiat kiiremini, kui ükski teine vahend.
Hoidke vett neelates seda mõni aeg suus. Keele ja suu närvid neelavad suus olevast veest esimestena kõige kiiremini prana. Niisugune vee joomise moodus on eriti kasulik siis, kui inimene tunneb end olevat väsinud.
Organismi veevarustussüsteem [Ramatšaraka "Hatha-jooga"]
[Ramatšaraka "Hatha-jooga"; Tallinn 2002 Maya; lk. 29-34]Saturday, September 11, 2010
Keskaeg: ürte austati, maasikaid kardeti
Keskajast võiksime üle võtta usu ja lootuse ürtide tervistavasse jõusse ja saatust muutvasse väesse. Suupäraseks ja kõhusõbralikuks teevad nad meie toidu niikuinii.
Olde Hansa suveterrassi kaunistavad suureõieliste lillede asemel ürdid: sidrunmeliss, aedmajoraan, tema sugulane harilik pune, aedsalat, lavendel, aedpetersell, piparmünt, aedsalvei.
“Suurematest taimekastidest viinapuuvõsude kõrvalt võite leida ka maasikaid,” lubab Olde Hansa loovjuht Angela Randmets alias Inghel Angelbeke. “Keskajal, tõsi küll, tunti vaid metsmaasikat ja tedagi peeti ravimtaimeks. Maasikate ümber hõljus kerge kartuseloor, sest nad kasvasid tavaliselt paikades, kus oli palju mürkmadusid. Kuulus keskaegne ravitseja nunn Hildegard von Bingen, kelle kirjad ja raamatud on tänapäevani säilinud ning kelle järeldused taimede raviomaduste kohta on üldiselt üsna õiged, pidas maasikaid söömiseks lausa sobimatuks – ei muu, kui nende vahel roomavate madude ja kärnkonnade pärast.”
Keskajal peeti ürtidest väga lugu, neid kasvatati isegi rohkem kui ilutaimi. Ürte osati hinnata eelkõige ravimina, igast neist sai abi mitme häda puhul.
Juba Hippokrates ütles, et toit peab olema rohuks, sestap maitsestati keskajal toite ürtidega üsna rohkesti.
Kõik ülalnimetatud Olde Hansa terrassil kasvavad ürdid aitavad rasvastel toitudel seeduda, ei lase neil kõhus riidu minna. Teisalt oli neil ka isu tõstev omadus. Me ei tohi unustada, et hea isu ja hea seedimine on ikkagi ühe ja sellesama protsessi osad.
Ka oli eelnimetatud ürtidel rahustav omadus, paitades nii kõhtu kui meeli. Ja nagu sellest veel vähe oleks – kõiki neid ürte peeti armurohtudeks, mis vastavalt vajadusele pakkusid armuvalule leevendust või aitasid kellegi poolehoidu võita.
Esimese söögikorrana rohelist kraami süüa soovitavad meie tänasedki toitumisteadlased. Aga hea on teada, et aedsalatit osati tema maheda maitse tõttu söögiks soovitada keskajalgi. Aedsalatile omistati rahustav ja und parandav toime. Et salati maitse paremini välja tuleks, soovitati sellele lisada sibulat, murulauku, tilli ja äädikat.
Ürte lisati nii maitse- kui ka tervistavate omaduste tõttu jookidessegi. Õlle ja veini maitsestamiseks tarvitati aedmajoraani. Majoraan on pune sugulane, aga maitselt mahedam. Teadupärast on Itaalias pune pitsade maitsestamisel kohustuslik komponent. Õlle puhul lisati majoraani juba pruulimisel, veini maitsestati hiljem.
Üks moodus maitseveini teha oli niisugune: maitseürdid segati meega ja jäeti linasesse kotikesse kammitsetult veini sisse.
Pealinna apteekrid contra maanaised
Ürte kasvatati keskajal vähesel määral ka linnamajade tagahoovides, Tallinnas oli suurem ürdiaed Barbara kabeli juures, nüüdse Roosikrantsi tänava ja Kaarli puiestee nurgal. Samuti Harju tänava ees. Sealsete ürdiaedade omanikud olid raeapteekrid Claus Schulte ja Fabian Below.
Ürte ja nende lõunamaiseid suguvendi vürtse müüdi apteegis kuivatatult, neid keedeti kokku nii searasva kui siirupiga. Vürtse ja ürte siirupiga keetes saadi kompvekilaadseid maiuseid, mida müüdi ka raviotstarbel. Samuti armastati neid pidude ajal veini kõrvale mekkida. Ürtide ja vürtside baasil tehti ka leotisi – neid hoiti küll veinis, küll äädikas.
“Sajandeid olid raeapteeki pidavate apteekrite suurimaks nuhtluseks metsarohtudega kauplevad maanaised, kes müüsid oma puruks tambitud või tampimata õisi, varsi ja juuri otse apteegi vastas turul ning viimaks läksid koguni nii häbematuks, et kolisid oma “äri” apteegi kõrval asuvasse Saiakangi,” pajatab emand Angelbeke. “Apteekrid võtsid igatahes konkurentsiteema kurjalt üles, sest neil oli ikkagi haridus, litsents ja müügiluba!”
Kuid maanaistel oli oma tarkus. Nurmenukke korjati unetoovaks teeks, naistepuna naistevaevuste vastu ja ikka nii edasi. Kuid nad teadsid ka seda, et petersell võttis põletikud ja paistetused ära ning tegid ise mikstuure.
Oma kogemuste tõttu sõi maarahvas ka rohkem seeni. Linnarahvas, kes seeni suuremat ei tundnud, mäletas, et üks või teine oli seene söömise peale ära koolnud. Sestap julgesid nad süüa vaid kukeseeni, sest nende kohta teati kindlalt: ei tapa!
Salvei – ürtide primadonna
Salvei oli Araabia kultuuris väga tähtsal kohal, Euroopasse tõid ta ristisõdijad. Salveid peeti kõigeravijaks: kui keegi suri, imestati, kuidas see võis juhtuda – tema aias kasvas ju salvei!
Salveile omistati elusäästev, eluiga pikendav, aga ka eluandev jõud. “Vana-Rooma arstid soovitasid lastetutele abielupaaridele trikki, mille puhul paarikesel tuli neli päeva vallatlemisest hoiduda ja viksilt salvei mahla juua,” teab emand Angelbeke. “Ja kui siis seesinane vallatus viimaks ette võeti, tõi see kindlasti ka tulemusi peatse perelisa näol.”
Üks kuulus keskaja kokk on öelnud: kui ürdiaed oleks ooper, siis salvei oleks selle primadonna! Sest salvei – tema juba enda kõrval teisi maitseid ei kannata.
Salveile on omistatud tõepoolest ka selliseid raviomadusi, et tema kõrvale muid (arsti)rohtusid ei vajatagi. Milliste hädade vastu temalt parajasti leevendust leidis, johtus sellest, millisel viisil teda ümber töötatud oli: näiteks kas temast oli tehtud salv või leotatud äädikas.
Eelkõige peeti salveid kevadetoonikuks – maikuus söödi maitsevõid, millesse oli segatud vaid salveid.
Vanas Roomas peeti salveid pühaks taimeks. Salvei korjajaks määratud inimene pidi enne töö ettevõtmist viima läbi ohvritalituse (ohverdati veini ja leiba), siis end põhjalikult pesema ja riietuma üleni valgesse. Salveid korjama tuli minna paljajalu.
Ürte toidu sisse peenestades ei kasutatud mingeid terariistu – käte vahel murdes tuleb ürt just õigest kohast lahti. Organism omastab sel moel peenestatud ürti paremini ja ka raviomadused on nõnda suuremad. Raudesemega ei tohtinud salveid mingil juhul puutuda – see rikkus maitse ja kaotas ravijõu.
Ürt kui sümbol
Ürditaimede imetabasest võluväest teab Inghel Angelbeke rääkida järgmise loo.
“Teadupärast oli igal ürditaimel nii keskajal kui mõni sajand hiljemgi oma sümboltähendus, mida valdav osa tollastest inimestest tundis-teadis. Nii näiteks eelistasid keskaegsed rüütlid lahingusse tormates kaasa haarata kilbid, millele oli maalitud julguse ja vapruse sümbol – tüümian.
Inglismaal on aga pruutidel senimaani kombeks pulmapäeval juustes rosmariinioksi kanda. On ju rosmariin nii truuduse, armastuse kui ka igavese mälestuse sümbol.
Kui tänapäeval mõni naishing saaks oma austajalt kingiks kauni seade peterselli-, salvei-, rosmariini- ja tüümianioksakestest, maanduks see kimbuke ilmselt (ja sedagi vaid parimal juhul) lõikelaual ning õilistaks oma maitsebuketiga mõnd salatit, paja- või pastarooga.
Keskaegsed daamid aga oleks sellisest kimbukesest välja lugenud umbes sellise sõnumi: “Soovin, et minu siiras ja truu armastus Teie vastu pehmendaks Teie südant ja leevendaks kibedust, mida Te ehk minu vastu tunnete. Annan kogu oma jõu nüüdsest peale selle teenistusse, et suudaksin meie lahusoleku ajal vapralt vastu seista kõigile kiusatustele ja jääda ka üksindushetkedel Teile ustavaks. Soovin, et mul jätkuks vaprust kunagi Teie juurde tagasi pöörduda, et täita ka Teie kõige võimatumad soovid.”
Millise kimbu daam austajale seepeale vastu saatis, sõltus loomulikult kimbusaatja kohast daami südames…
Thursday, August 19, 2010
Armasta seda, mida sööd
Oled kunagi lõpetanud kommikoti tühjaks söömise ning soovinud veel ühte kommi? Oled üllatunud, kui sirutad käe kinos oma popkornitopsi ning see oleks nagu äkki tühjaks saanud? Oled tundnud end pärast söömist unise või ääretult ülesöönuna? Kõik need on ebateadliku söömise sümptomid.
Paljud inimesed söövad televiisorit vaadates, autot juhtides, töö kõrvalt. Ning paljud söövad liiga kiiresti, neil pole aega tähelegi panna, mida omale suhu pistavad, kirjutab amihungry.com.
Kuna aju suudab keskenduda vaid ühele asjale korraga, ei suuda ta registreerida ka täiskõhutunde tekkimist ning nii süües on oht ülesöömisele ning sa ei naudi toitu, seepärast sööd rohkem, kui keha tegelikult vajab.
Söömine on loomulik, tervislik ning nauditav tegevus, et rahuldada meie energiavajadust ning vältida näljatunnet. Lisaks sellele, mida süüa, on oluline ka, kuidas süüa. Kui valid teadliku toitumise, pöörates toidule ja söömisele kogu oma tähelepanu, pakub see sulle rahulolutunnet ja naudingut, mida sa teadmatu liigsöömisega ei saavuta.
Teadlik toitumine võimaldab sul tunda füüsilist rahulolu ning tajuda ära täiskõhutunde. Teadlikult toitudes saabub täiskõhutunne väiksema toidukogusega. Kui õpid teadlikult toituma ja saad teada, mille söömist sa tõesti naudid ning mida su keha vajab, siis paneb see aluse eluaegsele tervislikule kehakaalule.
Lihtsad sammud teel teadliku toitumiseni - proovi neid, et aidata tõlgendada oma keha signaale ning tõesti nautida söödavat toitu:
• Enne sööma hakkamist tunneta, kas oled tõesti näljane. Kui sa ei ole näljane, on sul raske söömisele keskenduda. Lisaks, kui vajadus ei tule näljast, ei saa söömine seda vajadust ka rahuldada.
• Ära oota, kuni nälg hakkab silmanägemist võtma. Üks söömise reeglitest on mitte kannatada, kuni nälg hakkab talumatuks muutuma, sest kui oled liiga näljane, on raske ülesöömist vältida.
• Otsusta, kui tugevat täiskõhutunnet söömise lõpetades soovid tunda. Kui alustad söömist vajadusega end paremini tunda kui enne sööma hakkamist, on vähe tõenäoline, et sööd, kuni taldrik on tühi, vaid kuni kõht on piisavalt täis.
• Vali toit, mis annab midagi nii su kehale kui ka hingele. Rahulolu tuleb toidu maitse nautimisest, ilma süütundeta. Kui tunned mingit toitu süües süütunnet, põhjustab see tõenäoliselt just ülesöömist, mitte vähem söömist.
• Söö ilma segavate faktoriteta. Kui teed söömise ajal midagi muud, näiteks vaatad televiisorit, sõidad autoga, räägid telefoniga, ei pööra sa tegelikult millelegi täit tähelepanu ning seepärast võid küll kõhu täis saada, kuid toit ei tekita sinus rahulolu.
• Söö istudes. Vali omale kodus ja tööl üks või kaks kohta, mida kasutatakse vaid söömiseks ning söö vaid seal. Ära näiteks söö seistes kraanikausi kõrval või voodis.
• Hinga enne sööma asumist paar korda sügavalt sisse ning keskendu söömisele. See aitab sul aega maha võtta ning kogu tähelepanu söömisele suunata.
• Hinda toidu lõhna ja välimust. Pane tähele värvust, koostist, lõhna ning kujuta endale ette selle maitset.
• Tunneta, milline toit näib kõige isuäratavam ning alusta sellest. Kui hoiad kõige paremad palad viimaseks, on oht, et sööd neid isegi siis, kui kõht on tegelikult täis.
• Toitu süües naudi seda, proovides tunnetada kõiki selle maitseid ja lõhnu.
• Kui sa ei naudi taldrikul olevat toitu, võta võimaluse korral selle asemel midagi muud. Kui sööd toitu, mida sa ei naudi, ei rahulda see su tundeid, mida toit peaks tekitama.
• Tee söömise keskel vähemalt kaheminutiline paus. Seejärel suudad hinnata, kui palju toitu veel sööd, et tunneksid end rahulolevana.
• Kui tunned, et kõht on täis, kuigi taldrikul on veel toitu, tõsta taldrik enda eest ära või pane laualt ära. Tuleta endale meelde, et sööd jälle siis, kui tunned end näljasena.
• Tunneta, kuidas end pärast söömise lõpetamist tunned. Kui sööd liiga palju, ära süüdista ennast. Selle asemel jäta meelde, kuidas end üle süües nii füüsiliselt kui ka vaimselt tunned ning tee plaan, kuidas järgmisel korral süües seda tunnet vältida.
Kui oled kogenud teadliku söömise naudingut, hakkad hindama seda ka teiste tegevuste juures. Hetkes elamine ning asjade tunnetamine suurendab sinu naudingut ning väärtustamist kõiges, mida teed.
kaaluabi.ee
08. juuni 2010 00:02
Friday, August 13, 2010
Tunne oma päevadest ja tsüklist rõõmu
| ||||||||||||
Proovige oma põhjustmasendusse langemiseks. Proovige oma menstruatsioonitsükli igast faasist parimat võtta — nii headest kui ka halbadest päevadest. Kui pea on paks ja lõhub nagu tormleks läheduses orkaan, kõhtu läbib lõikav valu, rindades on pinge ja lõuale ilmuvad tuhanded vistrikud, teab iga naine ka ilma menstruatsioonikalendrile pilku heitmata: „Mul hakkavad juba jälle päevad!“ Mõned arvestavad piinliku täpsusega välja, kas järgmine menstruatsioon võib nurjata eelseisva rannapuhkuse või kohtingu äsjakohatud unelmatemehega. Seega rikub tsükkel üsna tihti naistel hea tuju.
Aga olge oma hormoonide maapõhja kirumisel ettevaatlik! Sest ausalt öeldes on meil mõnikord ju ka hoopis teistsugust, palju meeldivamat laadi „päevad“: järsku läheb kõik palju paremini kui nädal varem, meie jume helgib roosakalt, juuksed on elastsed, me tunneme ennast ilusa, iseseisva ja energilisena ning kui me peeglisse vaatame, kumab sealt vastu see maagiline ja seletamatu „miski“. Pöörake nendele päevadele tähelepanu ja võtke teadmiseks: see reeglipäraselt saabuv hea, kerge aeg ei ole päris kindlasti juhus või silmapete, vaid samuti naiselike hormoonide kõikumiste tulemus. Tuleb vaid teada, millal see faas jälle algab. Ameerika günekoloog Rebecca Booth avaldas raamatu menstruatsioonitsükli headest päevadest („The Venus Week“). Meeldivat tsüklifaasi nimetab ta seal „Veenuse nädalaks“ ja lubab: „Kui te õpite elu läbi Veenuse prillide vaatama, saate päevi, mille vältel imeline välja näete ja ennast nii ka tunnete, enda jaoks hästi ära kasutada.“ Kõigist päevadest tuleb võtta lihtsalt parim – see põhimõte ei kehti mitte mingil juhul ainult toreda ja imelise Veenuse nädala kohta. Kui te oma keha märke tundma õpite, saate endale kiiresti selgeks teha, kuidas ka ülejäänud päevi optimaalselt ära kasutada. See nõuab ainult natuke raamatupidamist ja regulaarset ovulatsiooni. Kui kasutate aga pille, ei saa te kahjuks kaasa mängida. Imeline Veenuse nädal: kõik paistab nii lihtne Millal?: nädal enne ovulatsiooni Hetkeseisund: Vau – tunne on tõeliselt hea! Nahk on puhas, käed ja reied tugevamad ja saledamad kui tavaliselt ning ülemuse virinat suudame samuti palju paremini taluda. Rebecca Booth reedab, millest see tingitud on: ovulatsioonile eelneval nädalal tõuseb östrogeeni tase meie kehas jõuliselt ning muudab meid ilusamateks, loovamateks ja keskendunumateks. Lisaks suureneb meie vajadus läheduse järele. Kas soovite järsku rohkem kallimaga miilustada? Evolutsioonist lähtuvalt on see täiesti loogiline. Lõppude lõpuks tahab peagi liikvele asuv munarakk ju ka viljastatud saada! See mõjub meile hästi: Veenuse nädala head kurssi tuleb ära kasutada. Võtke tõsisemalt tööga seotud tähtaegu, millest muidu meelsamini kõrvale hiilite. Sama kehtib ka koduste kohustuste kohta. Erilist rõhku pange sealjuures oma loomulikule sarmile. Sellest piisab, et kõik pooleliolevad tegemised, isegi koormavad administratiivsed paberitööd lõpule viia. Kes oma suhtele midagi head teha tahab, otsib selles faasis teadlikult partneriga täielikku kontakti. Hea õnne korral saate oma pingutuste vilju ka järgmistel nädalatel maitsta. Sellest tuleks hoiduda: Vältige üleliigset meikimist! Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et naisi hinnati ovulatsioonile eelnevas faasis enamasti kaunimateks kui muidu. Efekt kadus aga silmapilkselt, kui nad endale meigi peale kandsid. Seega ärge peitke oma loomulikku ilu! Tähelepanelik tuleb olla aga ka pükste ostmisel. Veenuse nädalal tunnete te ennast tunduvalt saledamana ja seda te ka olete, kuna keha säilitab siis vähem vett. Kui ostate endale nüüd aga kitsad nahkpüksid, millesse täpselt sisse mahute, võite te seda juba järgmisel nädalal kahetsema hakata ja siis ennast nagu vorstikilesse mässituna tunda. Loobuge suhkrust, eriti valgest! See kahjustab Rebecca Boothi sõnul ovulatsioonieelset positiivset efekti. Hoiduda tuleks aga ka paksendavatest toiduainetest, näiteks valgest jahust. Mida me hetkel kuulda ei taha: „Kas sul on suurusehullustus?“ Või ka: „Kas sul on päevad?“ Superseksikas nümfifaas: midagi on toimumas! Millal?: üks või kaks päeva enne ovulatsiooni Meie hetkeseisund: Kas tunnete ennast taas metsiku kiskjana ja soov ennast kehtestada on meeletult suur? Anname teile konkreetse nõuande: märkige üks kuni kaks ovulatsioonile eelnevat päeva oma kalendris erksate värvidega! Sest just siis olete kuumemad kui tavaliselt ja mehed on teie järele lausa hullud. Loomalikud instinktid ei lase aga tekkida ka halval eelaimdusel ning seetõttu olete te flirdile eriti avatud. Põhjus seisneb ekstra suures testosterooni koguses, mis teie kehast sellel perioodil läbi voolab, unne vajunud ambitsioonid äratab ja võib-olla peas ka salajased täiskasvanute filmide imitatsioonid käivitab. Elu ei pea neil päevil tingimata aga ainult seksi ümber keerlema: mehelik hormoon võimaldab teil lihtsamini oma saaki püüda ja suurendab läbilöögivõimet – seda saate aga ka muudes eluvaldkondades hästi ära kasutada. See mõjub meile hästi: Nende päevade vältel on meid väga lihtne rahuldada. Kõik, mida vajame, on vaid seksuaalpartner, kas siis patareidega või ilma. Sellest tuleks hoiduda: Ärge laske ennast neil päevil armastuse esimesest silmapilgust pimestada! Lõbutsemisele liiga avatud olemises seisneb ka oht, et loovutame oma südame kellelegi, kes meile juba ülehomme närvidele käib või muul moel hästi ei mõju. Sest ainuüksi hormoonide möllamise tõttu kalduvad naised neil päevil kiiremini armuma kui muidu. Tagajärgedest on hiljem aga raske lahti saada. Seetõttu tuleb teil endale selgeks teha, et lõbutsemine ja armastus on kaks väga sarnast, aga siiski erinevat asja. Mida me hetkel kuulda ei taha: „Kas sa oled lihtsameelne või miks sa koguaeg niimoodi irvitad?“ Ja ka nüüd: „Kas sul on päevad?“ Kahe jalaga maa peal Minerva faas: tervislik kogus egoismi teeb imesid Millal?: kaks nädalat pärast ovulatsiooni ehk vastavalt enne menstruatsiooni Meie hetkeseisund: Minerva on tarkuse- ja taktilise sõjajuhtimise jumalanna, absurdsete tülide algatamisele on naistel nüüd annet! Seetõttu on ka meie juuksed pulstunud ja tuju halb. Ratsionaalsus omab neil päevil aga suuremat tähtsust kui nauding. Rebecca Booth selgitab: hormoon nimega progesteroon võtab sellel perioodil kehas juhtimise üle ja valmistab emakat ette eelseisvaks raseduseks. Aga üks hetk! Te ei ole ju rase ja ei soovi ka, et see juhtuks? Loodusest lähtuvalt oleks munarakk praeguseks aga juba viljastatud ja keha peaks käiku vahetama. Ning seda ta ka teeb: me oleme väsinud ja tujukad, elame läbi näljahooge ja tunneme ennast paksuna. Mõned nimetavad seda aega ka PMS-iks... See mõjub meile hästi: Hoolitsege oma naha ja juuste eest! Kõik, millel sõna „Wellness“ seisab, on leiutatud Minerva nädala tarbeks. Kas teie partner tundub teile hetkel eriti juhm? Ja lapsed ajavad tõeliselt närvi? See kõik läheb mööda, te ju teate seda! Nüüd on sobiv aeg ennast tagasi tõmmata: lugege lõpuni romaan, mille Veenuse nädalal pooleli jätsite või kasutage ära see kuudevanune massaaži kinkekaart! Sellest tuleks hoiduda: Tööintervjuud, tülid, flirtimised. Lisaks vältige ilmtingimata seda kohutavat riietuskabiinide valgust! Mida me hetkel kuulda ei taha: „Kuidas sa küll välja näed?“ Ja mitte mingil juhul: „Kas sul on päevad?“ Emotsionaalne Juno aeg: kõik on jälle tagasi alguses Millal?: kui uue tampoonipaki avate Meie hetkeseisund: Kurat küll, menstruatsioon – milline koormav aeg! Kas kolm või viis päeva, tiivakestega pesukaitsed või ilma, te ise teate nüüd kõige paremini, mida vajate. See mõjub meile hästi: Juno on rooma mütoloogias abielunaise ja ema prototüüp. See ei anna aga põhjust enda põlle taha peitmiseks. Vastupidi – depressiooni ja migreenihoogudega võitlemiseks on piisavas koguses spordi, näiteks rattasõidu, spinningu või tantsimisega tegelemine ideaalne lahendus. Võimaldage endale vähemalt paar kosutavat jalutuskäiku. Lisaks sellele mõelge ka antitsükliliselt! Sellest tuleks hoiduda: Mõnedel naistel on risk infektsioonide tekkimiseks neil päevil suurem. Seega vältige avalikke ujulaid. Sama kehtib aga ka parfümeeritud hügieenivahendite ja intiimpesugeelide kohta. Mida me hetkel kuulda ei taha: „Oi, kas sulle on väike kõhuke ette kasvanud?“ Ja tõesti, tõesti, tõesti (!) päris kindlasti mitte: „Kas sul on päevad?“ Pille neelata? Jah, aga... Piltlikult öeldes triigib see kõik ühtlaseks. Jah, vastab tõele: ükski teine rasestumisvastane vahend pole nii tõhus ja lihtne nagu beebipill. Paljud naised väärtustavad neid, kuna nii leevenevad ka tujukõikumised ja menstruatsioonivalud. Aga nähkem ka vastupidist külge: ilma mõõnadeta pole ka tõuse! Pillidega on PMS küll peaaegu välistatud, aga samas jääte seeläbi ilma ka eufoorilistest lõbufaasidest, näiteks nümfi- ja Veenuse nädalatest. Lõppude lõpuks peate te ise otsustama, kui palju lõbu (koos vahetevahel ilmnevate tagasilöökidega) te endale võimaldate või mitte. Allikas: petra.de |
Monday, May 24, 2010
Toiduained, mis põletavad rasva
Pidev dieeditamine on stressirikas ja täiesti eilne päev. Tarbi parem toiduaineid, mis panevad su ainevahetuse turboga tööle.
Roheline tee
Selles sisalduv kofeiin stimuleerib südametegevust ja sunnib keha kiiremini kaloreid kulutama. Lisaks sisaldub rohelises tees ainet nimega katehhiin, mis aitab osade ekspertide arvates põletada kõhul paiknevat rasva. Proovi juua kolm väikest tassitäit päevas.
Jogurt
Jah, piimatoodetes on küll palju kaloreid, samas sisaldavad nii tavaline kui ka madala rasvasisaldusega jogurt probiootikume ehk “sõbralikke” baktereid, mis vastavalt uuringutele aitavad lahti saada rasvast, mida keha ladestab.
Kohv
Kofeiin annab ainevahetusele paraja vungi, samuti algatab see kehas lipolüüsi ehk rasvarakkude lagundamist. Üks kuni kaks tassi kohvi päevas teeb su kehale head.
Kaneel
Et mitte laskuda meetripikkustesse selgitustesse, miks kaneel on kasulik, lisa ¼ kuni 1 tl kaneeli iga päev näiteks müslisse, salatikastmesse, marinaadi või jogurtisse. See aitab veresuhkrul liikuda rakkudesse, kus see kulutatakse energiaks — vähem suhkruid ladestub rasvaks.
Jogurt
Jah, piimatoodetes on küll palju kaloreid, samas sisaldavad nii tavaline kui ka madala rasvasisaldusega jogurt probiootikume ehk “sõbralikke” baktereid, mis vastavalt uuringutele aitavad lahti saada rasvast, mida keha ladestab.
Kohv
Kofeiin annab ainevahetusele paraja vungi, samuti algatab see kehas lipolüüsi ehk rasvarakkude lagundamist. Üks kuni kaks tassi kohvi päevas teeb su kehale head.
Kaneel
Et mitte laskuda meetripikkustesse selgitustesse, miks kaneel on kasulik, lisa ¼ kuni 1 tl kaneeli iga päev näiteks müslisse, salatikastmesse, marinaadi või jogurtisse. See aitab veresuhkrul liikuda rakkudesse, kus see kulutatakse energiaks — vähem suhkruid ladestub rasvaks.
| |
Seda leidub suures koguses tulises salsakastmes ning Tai, India ja Hiina karriroogades. Need toidud on tulvil ainevahetust ergutavat ainet — kapsaitsiini –, mis annab tšillipiprale terava maitse. Lisaks suurendab kapsaitsiin kehatemperatuuri, lükates ainevahetuse veel kiirema hooga kaloreid põletama.
Kana ja kala
Toidu seedimine kulutab energiat. Keha põletab rohkem kaloreid, seedides valke, kui ta teeks seda süsivesikute ja rasvadega tegeledes. Ühesõnaga, tarbides iga päev paar portsu valgurikkaid toite, nagu kana, kala ja tofu, hoiad ainevahetuse töös ka pikalt pärast söömise lõpetamist.Ajakiri Cosmopolitan
09. mai 2009 05:31
Punane päevakübar — immuunsüsteemi raudvara
Sunday, December 13, 2009
Tervislikult toitujad söövad 9000 aasta vanust nisu
Antiikajal Mesopotaamias kasvatama hakatud speltanisu on tervislikult toitujate seas nii populaarne, et Jõgeva sordiinstituut korraldas selle kasvatamiseks katse.
"Spelta on soojendav, rasvane, väärtuslik, pehmem kui kõik teised viljad. Kes teda sööb, saab õige liha ja vere, ta teeb inimese hinge kirkaks ja annab rõõmsa meele.”
Nii lõpetas eelmisel nädalal agronoomide aastakonverentsil oma ettekande speltakatsetega tegelnud teadur Reine Koppel. Ta tsiteeris 900 aasta eest elanud Hildegard von Bingenit, loodusraviga tegelnud sakslannat. Tema pärandi baasil tehtud Hildegardi instituudis ja Hildegardi seltsides on spelta ehk okasnisu aastakümneid au sees hoitud ja selle omadusi uuritud.
Esimene peotäis toodi taskus Saksamaalt
Speltanisu tõi Saksamaalt Eestisse Läänemaal Ridala vallas 250 hektaril mahepõllundust viljeleva Lauri-Jaani talu perepoeg Margo Mansberg.
“Kui olin Saksamaal praktikal, tõin seda nisu huvi pärast taskus kaasa, et vanemad kasvatada prooviksid. 1995. aastal tegime esimese külvi,” räägib Margo. Esimene põld oli 2 ruutmeetrit, praegu kasvatatakse talus speltat 30 hektaril. “Mõni aasta sai käidud maaema messil müümas, sealt tekkis klientuur. Nüüd turustame ühistu Eesti Mahe kaudu, mahepoodides ja kodunt.”
Lauri-Jaani talu perenaine Maie Mansberg kinnitab oma kogemustest, et speltajahu sobib sepiku, küpsiste, makaronide, kuklite, pannkookide, vahvlite, tortide valmistamiseks. Nende pere sööb aga kõige rohkem speltahelvestest keedetud putru.
Speltanisu sobib kasvatada mahetootjatel. Jõgeva instituudi katsed kinnitasid, et spelta on tavalisest nisust vähenõudlikum. Tavanisuga võrreldes on speltal sügavam juurestik. Ta on külma-ja põuakindlam, haiguskindlam, kasvab igasugustel muldadel, annab stabiilsema saagi ega nõua eriti väetamist.
Speltaseeme külvatakse koos sõkaldega. Kasvuaeg on taliviljal pikk – 330 päeva, hektarisaak
2–3,5 tonni. Talispeltat on kaks tunnustatud sorti – ‘Frankenkorn’ ja ‘Obergrumer Rotkorn’. Suvi-speltal tunnustatud sorte pole.
Kõige suurem kunst on terad kestast kätte saada. Ajalooliselt on sõkalde eemaldamiseks kasutatatud kiviveskit, praegu toodetakse spetsiaalseid speltakoorijaid. Eestis on sellised vähe ja üks neist on Lauri-Jaani talus. “Algul proovisime igat moodi, aga ei õnnestunud. Siis tellisime Saksamaalt speltakoorija ning nüüd probleemi pole,” kinnitab Avo Mansberg.
Kas spelta on imerohi?
Spelta teras on ained jagunenud tera ulatuses ühtlasemalt kui nisus. Seepärast on valge, kooritud teradest tehtud speltajahu täisterajahu omadustega ja seda tuleks küpsetisteks kasutada täistera-retseptide kohaselt.
Spelta kleepvalgu omadused on siiski kehvemad, sai kerkib vähem, küpsetis saab struktuurilt ebaühtlasem ja on sobivam lameleibadeks, karaskiks, sepikuks, kiirküpsetisteks – krõbeda kooriku ja tiheda sisuga.
Toiteväärtus on tal suurem kui tavanisul. Jõgeva sordiinstituudi teadurite Reine Koppeli ja Anne Ingveri tehtud katsed kinnitavad, et spelta sisaldab rohkem B-grupi vitamiine, 18% rohkem proteiini ja rasva.
Speltanisus on ka palju kiudaineid, aminohappeid ja rasvhappeid.
Kaloreid seevastu annab ta tavalisest nisust vähem. Speltanisus sisalduv tärklis on hea seeduvusega, spelta “töötlemine” on organismile kergem.
Hildegardi instituudi uurimistöödes on spelta abil häid tulemusi saadud suhkruhaigete ravis, mao- ja soolepõletike puhul, närvisüsteemi tugevdamisel, keskendumisvõime taastamisel, vereloomes, immuunsüsteemi tugevdamisel.
Samuti ka reumaatiliste haiguste puhul, krooniliste haiguste ravis, ainevahetushaiguste ja ülekaalulisuse puhul. Tal olevat isegi depressioonivastaseid omadusi.
Lisaks headele ravi- ja toitumisomadustele saab speltanisu mittesöödavat osa – sõklaid – kasutada patjades ja madratsites.
Padi on tänu kohevusele üsna püsiv ja hästi õhustatud. See pakub head tuge peale, kaelale ja õlgadele igas magamisasendis ning lihased saavad hästi lõdvestuda.
Kommentaar
Mai Maser, toitumisteadlane
Speltanisu peetakse maitseomadustelt ja toiteväärtuselt tavanisust paremaks. See on tingitud valgu omadusest. Nisutera endospermis on peamised valgud gliadiin ja gluteen, kusjuures speltanisul on gliadiini rohkem ja gluteeni vähem kui tavanisus. Siiski ei sobi speltanisu gluteenitalumatuse korral.
Speltanisu peetakse ka valgu- ja rasvarikkamaks. Näiteks hariliku nisu valgusisalduseks loetakse 13,6%, speltanisul võib see olla kuni 17%.
Nisus on vähe aminohappeid, aga arvatakse, et speltast saab organism seda paremini kätte.
Vitamiinide sisalduses ei ole nisusortide vahel suuri erinevusi. Mineraalaineid on speltanisus küll rohkem.
Alternatiivmeditsiinis tunnustatud spelta raviomadused on seletatavad tema suure kiudainete sisaldusega. Speltanisu teral on kest tugevamini tuuma küljes kinni ja töötlemisel võib selle osakesi rohkem jahusse jääda. Igasugused kliid korrastavad seedetegevust, ennetavad jämesoolekasvajaid, alandavad kolesteroolitaset.
Speltanisu võiks kuuluda igapäevase mitmekülgse menüü koostisse.
Naine, kes avastas spelta
Hildegard von Bingen (1098 – 17. september 1179) oli saksa usutegelane, kirjanik ja helilooja. Teda on kutsutud ka Reini sibülliks.
Hildegard von Bingenit võib pidada üheks keskaja märkimisväärsemaks naiseks. Ajal kui väga vähesed naised sõna võtsid, andis ta välja põhjapanevaid teoloogilisi kirjutisi. Väga väheseid naisi koheldi austusega, kuid tema oli konsultandiks piiskoppidele, paavstidele ning kuningatele. Tuntud oli ta ka kui taimedega ravija ning eluslooduse uurija.
Lapseeas oli tal kehv tervis ning suure osa ajast veetis ta üksi, mistõttu tema sisemaailm oli väga eriline. Ta kirjeldab, et kuni 15. eluaastani nägi ta väga palju nägemusi. Kuna teised ei kogenud sama, surus ta selle ande endas kauaks alla.
Sügavalt usklikud vanemad olid tõotanud oma kümnenda lapse pühendada jumalale ning kaheksa-aastaselt läks Hildegard vanemate käsul kloostrisse, kus ta õppis lugemist ning kirjutamist nunn Jutta käe all. 18aastaselt ühines ta benediktlaste orduga. Hiljem sai ta kloostri abtissiks.
Kui Hildegard oli 40aastane, hakati tema nägemusi kirja panema ning nii piiskop kui paavst tunnistasid need jumalast lähtuvaiks. Hildegard püüdis neid ka üles joonistada ning tõlgendada.
Tema kuulsus hakkas kasvama ja paljud voorisid üle kogu Saksamaa ning Gallia tema juurde nõu ja abi saama.
Hildegardilt on säilinud rohkem kui sada kirja imperaatoritele, paavstidele, piiskoppidele, nunnadele ja aadelkonnale. Ta kirjutas 72 laulu ning need on tänapäeval täiesti lauldavad, kuna muusikakirjutus oli just natuke enne teda välja kujunenud.
Kuulsalt naisprohvetilt on jäänud ka 70 luuletust ja üheksa raamatut, kaks neist meditsiinist ja loodusravimitest. Huvitaval kombel on tema tööd tänapäeval väga populaarsed feminismi, new age’i- ja ökoloogiahuviliste seas.
XVI sajandil nimetati ta pühakuks, kelle päeva tähistatakse 17. septembril.
Allikas: Internet
