Jõulujutte

Jõululaupäeva öösi eksinud üks teekäija tuisuse ilmaga ära. Eksinult ringi käies jõudnud ta ühe maja juurde, kus tuli paistnud. See olnud vihusaun. Mees läinud sisse teed ja öömaja küsima. Seal leidnud ta õled põrandal, tule põlemas ning ühe halli habemega vanamehe.
Teekäija küsinud vanamehe käest, kas ta ei võiks siia ööseks jääda, sest ta ise ja ta hobune olevat teekäigust väsinud ning ilm väga tuisune. Ta mõtelnud, et siin oleks õige hea soojas saunas külmetanud konte puhata.
Vanamees kostnud: "Mine enne mäele toa juurde ning vaata, kas seal on kõik vagane." Mees läinud ja näinud rehealuse läve ees verist hobuseraibet maas. Majja sisse minnes leidnud ta kõik magavat.
Ühe abielupaari suude ümber näinud ta liblikat lendavat, teisel paaril käinud madu ühe suust teise suhu.
Väljas kuulnud ta oigamist ning hõikamist: "Korja mind, tõsta mind!"
Kui rändaja sauna juurde tagasi tulnud, ütelnud vanamees: "Hobuse võid sauna eeskotta panna, ega siin varast ega murdjat ei ole." Mees võtnud hobuse lahti ja pannud sööma.
Saunas küsinud vanamees: "Mis sa seal mäel nägid?"
Nüüd seletanud mees, mis ta näinud ja kuulnud: et hobuseraibe olnud läve ees, et ühtedel lennanud liblikas ja teistel käinud madu suust suhu ning et väljas kostis hõikamist.
Seepeale seletanud vanamees teekäijale nõnda: " Hobuseraibe tähendab seda, et kõik hobuseriistad on kallil ööl seina veeres vedelemas ja reed väljas lume sees.
Paar, kelle suude ümber liblikas lendleb, elab jumalakartlikku elu ning on ingli valve all. Need, kellel madu suust suhu käib, on kurja täis. Nad riidlevad ja sõimlevad teineteisega ühtevalu.
Seda häält, mida sa väljas kuulsid, teevad need viljapead ja terad, mis hooletuse ja laiskuse pärast on maha jäetud."
Nüüd heitnud mees sauna lavale õlgede peale ja jäänud magama. Hommikul, kui ta üles ärganud, leidnud ta ennast palja lava peal magavat, viht pea all. Pole olnud õlgi, pole olnud näha tuld ega vanameest - kõik olnud kadunud.
Mees pannud oma hobuse ette ning läinud jälle oma teed.
Rõngu khk - A. Rahi

Jõulujutte

Kord mees olnud naisega kuri. Jõuluõhtul oli koolimajas jõulupuu. Mees läks koolimajja jõulupuule, aga naist ta ei lasknud. Naine hakkas mõtlema: "Kuidas ma saaksin minna, et mees mind ei näeks?" Enne minemist ütles naine: "Taevaisa, saada rahuinglid mu lapse juurde!"
Naine võttis suure rätiku ümber ja läks. Ta ei julgenud minna saali, vaid jäi eeskotta meeste taha seisma.
Mehel hakkas vist saalis palav. Ta tuli välja jahutama. Sääl nägi ta enda rätti, läks vaatama - naine oli sääl. Ta ei julgenud naisega taplema hakata ja läks koju. Ta vaatas läbi akna, kelle naine oli lapse juurde jätnud. Sääl nägi ta kahte inglit, kes kiigutasid last ja söötsid teda.
Pärast julges ta tuppa minna ja käis magama. Naine tuli kodu. Ta arvas, et mees hakkab temaga tõrelema, kuid mees ei hakanud tõrelema. Pärast küsis ta naiselt: "Kelle sa lapse juurde käskisid tulla?" Naine ei teadnud midagi ütelda. Teist korda küsis mees: "Kelle käskisid lapse juurde tulla?" - "Kui koolimajja tulin, ütlesin: "Taevaisa, saada rahuinglid lapse juurde!"" /vastas naine/. Mees ütles: "Kui neid rahuingleid ei oleks olnud, oleksid mult keretäie peksa saanud."
Kuusalu khk, Viinistu algkool - Margit Heinakroon, 13 a.

Jeesuse esimene imetegu

Kui Joosep ja Maria põgenesid Herodese eest Jeesusega, siis nendel põlnd kuskilt öömaea saada. Aga nad leidsid ühe kaljukoopa ja läksid sinna sisse. Noor naine tuli nendele seal vastu ja ütles, et ta ei saa võeraid siia vastu võtta. Joosep küsis siis: "Kas teil on nii palju inimesi, et põle ruumi?" Naine ütles: "Jah, kui meie mehed kodu tulevad, siis on meil palju inimesi." Maria hakkas kohe kartma, mis maja nisuke on, noor naine üksi ja palju mehi. Aga Joosep jähi siiski öömaeale.
Sellel naisel oli ka laps, aga see laps oli aiglane. Suur poiss oli juba, kuid ei käind ja oli kärnas. Õhtu Maria tahtis Jeesusele vanni teha ja küsis naise kääst sooja vett. Naine andis ka lahkesti talle. Et sooja vett järele jähi, siis Maria soovitas, et naine eese last ka peseks. Naine ütles: "Ei, ma tohi eese last mette näidatagi, ta nii ull ja kärnas, sul nii ilus poeg." Aga nii kui ta sai oma lapse vanni pannud, kus Jeesust enni sees pesti, kohe laps aeand ennast sirgeks ja kärnad kadund ära.
Õhtu röövlipealik tuleb meestega koju ja poiss jookseb talle vastu: "Isa, ma sain terveks!" Isal ea meel, kudas see juhtus. Siis poeg rääkis ära: "Meil on üks küla naine väikse lapsega. Tema käskis mind pesta oma lapse vannist ja ma sain terveks." Röövlipealikul nii ea meel, tänas veel Mariat ja Joosepit ja andis neile oma mehi kaitseks kaasa, sest seal ümbruses oli palju röövleid.
Õhtul Maria nendele mudugi rääkis, et temal on tõotatud laps ja röövlivanemad akkasid Jumalat uskuma ning jätsid oma kurja ameti maha.
Teise öösi põlnd Marial ja Joosepil jälle peavarju. Siis nad leidsid ühe suure puu ja olid seal all. Öösi akkas kangesti sadama, siis puu lasknd oma lehed longu nende katteks. Nüid see puu, millel lehed longus, selle all on Jeesus olnd.
Röövlivanemad jätsid küll röövimise maha, aga poeg kasvas ja akkas uuesti seda tööd tegema. Siis kui Jeesus oli ristisambal ja röövel tema kõrvas ja tema eest kostis, sest et ta Jeesuse ära tundis ja mäletas, mis ead ta temale oli teinud.
Lääne-Nigula khk, Palivere v, Allikma k - E. Ennist

Jõulud

Häid ja ilusaid Jõulupühi teile kallikesed, kes te minu lehte käite lugemas.

Jõulud on muistne maausu püha‏

"Pööriaja pühitsemine on traditsiooniline maausu püha ja "jõulud" on põline meie oma sõna," veenab maausuliste üks juhte Ahto Kaasik, et kodanik Kristuse sünniaastapäevaga pole jõulupühadel mingit pistmist.
Maausk on pragmaatiline: kui jõuluõhtul hästi süüa, saab kõhu täis, ning samal aja on meisterdatud endale ka tõhus tulevik – korralik jõuluõhtusööming lubab loota, et järgneval aastal on leib laual.
Või siis jõulude ajal liulaskmine: ühelt poolt saab nõlvakust alla tuhisedes lõbutseda, teisalt tähendab pühal ajal kelgutamine tulevaks aastaks õnne treimist. Ikka lust ja kasu käsikäes.
"Meie traditsiooniline kultuur on väga elujaatav," kinnitab Ahto Kaasik, maausulisi ühendava Maavalla Koja juhatuse vanem ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse eestvedaja.
Ahto Kaasik räägib eesti põlisrahva jõulutraditsioonist järgmist.
Jeesuse sünnipäev veeti jõuga jõuluaega
Ahto Kaasik: "Kristlik kirik määras Jeesuse sünnipäeva jõuluajale poliitiliselt põhjustel: et olla põlisrahvaste hulgas menukam ja hõivata samal ajal endale tugev aastavahetuse püha.
Aga vähemasti Eestis mäletatakse, et jõulud on meie oma püha, ja me mäletame ka sellega seotud põliseid uskumusi ning tavasid. Muide, kaugeltki mitte kõik meie esivanemad ei käinud kirikus, jõululaupäevane kirikuskäimine sai üldiseks tavaks alles XX sajandi alguses.
Pööripäev kui selline on tänapäeval üle tähtsustatud. Meie rahvatraditsioonis on oluline pööriaeg, mis kestab mitu päeva. Pööriaeg algab astronoomilisel pööripäeval 21. või 22. detsembril ehk jõulukuul, ja lõpeb 25. detsembril – siis hakkab päike taas pikemalt käima, algab uus päikeseaasta. Vahepeal on päike pesas – talvises päevapesas. Jõuluaeg on päikeseaastavahetuse aeg.
Võrumaal on veel XX sajandi alguses öeldud 25. jõulukuu päeva kohta, et see on vastse ajastaja päev ehk siis uue aasta päev. See on meieni elavalt jõudnud traditsioon.
Enamik meie rahva jõulutavasid on põlised ehk siis maausulised ning pühendatud aastavahetuse hetkele, mil valmistutakse uueks aastaks. Jõulud on uue aasta seeme – see usk muudabki jõulud pühaks."
Jõulukrässid korjavad kurja kokku
Ahto Kaasik: "Jõuluaeg algab toomapäevast, 21. detsembrist – see on suurpuhastuse päev, sest ees ootav püha aeg nõuab puhtust eluruumides ja ka hinges. Vana aasta praht aetakse välja. Toomapäeval pannakse üles ka jõuluohutised, mida me praegu nimetame jõulueheteks või kaunistusteks. Need on kõikvõimalikud krässid, riputised, märgid.
Kõrtest, roost, lõngast, õlgedest tehtud tähekesed, kuubikud, kroonid loovad argimõistes meeleolu. Maausu mõistes on krässe mõtestatud aga ka kui ohutisi – kui kaitset loovaid esemeid, mis püüavad endasse pühal ajal kõik soovimatu: puhastavad eluruumide väge ja tekitavad inimestele turvalise tunde.
Kuna aastavahetuse aeg loob omamoodi kogu järgmist aastat, valmistab seda ette, siis on väga tähtis, et inimesed oleksid pühal ajal õigesti häälestatud, tunneksid häid mõtteid – siis on need valdavad ka eeloleval aastal ning see tuleb meeldiv ja kerge.
Et krässid koguvad endasse ka kõike negatiivset, halba väge, põletatakse krässid ja ohutised pärast jõulu ära. Suurtes linnades tehakse ju praegugi jõulukuuskedega sama: heidetakse nad suurtesse lõketesse.
Halba väge kogunud krässe pole mõistlik jätta aastaks otsaks kuhugi kapi peale uusi jõule ootama. Jah, nad on küll sageli väga ilusad ja armsad, aga nende juures on oluline ka see, et nende meisterdamine on samuti väärtus omaette. Nende riputiste tegemine valmistab inimestele rõõmu, naudingut ja seda on hea igal aastal uuesti kogeda.
Jõulukrässi taaskasutamine on nagu plastmassist jõulukuusk – ta on küll alati olemas ja teda on lihtne välja tuua, aga temaga ei kaasne seda rõõmu ja väge, mis tuleb igal aastal uue kuuse toomisega."
Jõulude ajal tehti regilauludele ring peale
Ahto Kaasik: "Toomapäeva õhtu on jõulude algus, sest peale tehakse ainult neid töid, mis on tarvilikud jõulude pidamiseks. Püütakse olla võimalikult palju kodus – see on siis ka puhkuse-, laulu- ja mängudeaeg. Jõulupühi on nimetatud ka mängu- ja laulupühadeks, mil lauldi läbi kogu regilaulude repertuaar. Päris jõuluteemalisi regilaule on meil tegelikult ju üsna vähe.
Meie oma põliskultuur pole mitte tarbimise, vaid loomise kultuur: see tähendab, et ka kultuurilisi elamusi loodi ise, samal ajal neid ka nautides. Me ei ole jälginud kellegi esinemisi kuskil kontserdil, vaid me oleme loonud kontserte ise, saades seeläbi ka palju suurema naudingu. Iga inimene, kes regilaule laulab, mõistab, millest ma räägin."
Süüa tuleb palju, aga targasti
Ahto Kaasik: "Söömine on jõulude ajal väga oluline, sellel on lausa usundiline tähendus. Kolm asja, mis ei tohi kogu pühadeaja laua pealt puududa, on: leib, liha ja õlu.
Kindlasti peab olema jõululaual sealiha, võimaluse korral seapea, aga ka teised seast valmistatud toidud, muu hulgas verivorstid. Samuti peab kogu jõuluaja olema laual püha ja puutumatu leib, mida ei avata, mis lihtsalt seisab seal ja kogub endasse erilist ja tervistavat väge. Sageli viidi see leib pärast jõulu viljasalve – mis on kuiv koht, seal leib ei lähe hallitama – ja säilitati teda, raashaaval pruukides, kuni munapühani, karjalaskepäevani, mõnikord isegi suvistepühani.
Jõuluõhtul söömise juures on oluline kordade arv. Jõululaupäeva õhtul, mis meie rahva jaoks on ühtlasi ka vana-aastaõhtu, peab sööma 7 või 9 või 12 korda.
Kui me sööme ühe korra, saame väge ja jõudu, ning kuna see on püha aeg, mõjutab ta ka eelolevat. Korduvalt süües suurendame püha söögi jõudu ja mõju aga veelgi.
Paljud inimesed söövad jõuluõhtul üle ja tunnevad ennast halvasti veel ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval, aga meie esivanemad on toonitanud, et piisab, kui üks jõuluõhtusöögikord on ka vaid paar suutäit."
Esivanemate hingedele jäeti laud kaetuks
Ahto Kaasik: "Kuigi meie esivanemad elasid suures vaesuses, sageli nälja, isegi ellujäämise piiri peal, siis jõulude ajal ei keelatud kellelgi toitu võtta, igaüks võis süüa nii palju, kui tahtis. See on jõudnud ka jõululauludesse ja kõnekäändudesse: jõulu ajal võib laps oma käega võtta nii liha kui leiba.
Palju söödi ka pähkleid, õunu, vorste, eri piirkondades ka eri toite. Läänerannikul pandi koos vorstidega ahju õlgede peale – see ahi ei olnud enam nii põletavalt kuum, pigem küpsetav – räimed. Seda ma olen hakanud ka ise tegema. Minul ei ole küll puuahju ja õlgi ma kah alla ei pane, aga ma lasen puhastatud räimefileed (pipar-sool, tilgake õli peal) tavalises elektriahjus kergelt pruuniks küpseda, ja nad on tohutult maitsvad. Lapsena ma ei armastanud seda kala.
Ööseks jäetakse toit lauale, sest hinged on sel ajal kodus käimas. Meie rahvas on uskunud kaasajani välja, et hingede jaoks on hingede aeg ja nad tulevad koju käima terve sügise ja sügistalve jooksul – ajal, kui pererahvale on sobiv neid vastu võtta: on vaikust ja rahu ja midagi lauale panna."
Liulaskmine toob õnne, kiikumine tervist
Ahto Kaasik: "Jõulud on perekondlik püha, inimesed on kodus, omakeskis. Aga siin leidub ka erandeid. Võromaal on jõulud liulaskmise aeg – nii nagu vastlapäev. Liulaskmine loob eelolevaks aastaks perekonnale head olemist ja edenemist: et loomad sigiksid ja kõik oleksid terved – see ei ole ainult ajaviide ja meelelahutus, ja mina näen siis tegelikult paljude põlvkondade elutarkust.
Meie esivanemad on näiteks uskunud, et kiikumine teeb inimese terveks: seetõttu on kiigutud munapüha ajal, suvistepüha ajal ja nii edasi. Otepääl on viidud veel 1940. aastail haige inimene munadepüha ajal kiigele, et teda tervendada – see on puhas maausk!
Ja mis on tänaseks teada: kiikumine vallandab kehas topamiini, mis on looduslik mõnuaine. Kui inimene tunneb ennast hästi, siis ainevahetus paraneb, meeleolu paraneb ja see toetab tervenemist. Esivanemad teadsid seda, kuigi neil ei olnud meditsiinilisi uuringuid, neil olid ainult kogemused."
Üheksast puust lõket saab korraldada ka korteris
Ahto Kaasik: "Vana-aastaõhtu, 24. detsembri juurde kuulub õnnevalamine. Kusjuures kuni XX sajandini on meil valatud õnne ka lambarasvaga, aga võib valada küünlarasvagagi.
Lambarasvast valmistati küünlaid ja viimases hädas neid ka söödi. Ma lugesin 1950ndatel üles kirjutatud pärimust küünalde tegemise kohta, kus üks vana mees meenutab lapsepõlve, kus oli kord nii suur nälg, et otsiti üles viimased küünlajupid ja ema pani need supi sisse, et oleks liha maitset.
Südamlik ja suure tundejõuga taig on see, et vana-aastaöösel minnakse lauta ning soovitakse ka loomadele head uut aastat ja antakse neile leiba. See on iidvana traditsioon, mida kanda on ääretult uhke ja hea tunne.
Väga levinud ja oluline tava on ka esimene näopesemine uue aasta öösel või hommikul: peremees toob kaevust või allikalt värske vee, sinna pannakse pussnuga või hõberaha, mõnel pool ka puusütt ning alates peremehest ja perenaisest peseb kogu pere järgemööda nägu. See taas puhastab inimest ja tema vaimu: annab talle tervist, muudab ta järgmiseks aastaks tugevamaks. Mõnel pool on isegi usutud, et see annab inimesele võime näha järgmisel aastal vaime.
Vana-aastaõhtu juurde kuulub veel üks taig – üheksast erinevast puust tehtud tuli. See on siis aasta esimene tuli: vana tuhk viiakse välja ja üheksast puuliigist, mille hulgas peab kindlasti olema kadakas ja pihlakas, tehakse ahjutuli. Vanasti, kui me elasime suitsutaredes, tuli suits muidugi tarre ja usuti, et sellel on eriline, puhastav, tervistav, õnnistav jõud.
Õhtul, kui see tuli oli ära põlenud, tehti tuhk tasaseks ja hommikul vaadati, mis jäljed on tuhale tekkinud, ning ennustati nende pealt, mis saatus peret sel aastal ees ootab. Mina seda tarkust, kuidas tuha pealt ennustada, ei valda, aga üheksapuutuld olen teinud minagi, isegi korteris – süüdanud üheksast erinevast puust pärit laastud väikese aluse peal. Suitsuanduritel õnneks käivad patareid välja, see on selline tänapäevane maausulise tarkus."


Rainer Kerge

Jeesuse sünd....

Jeesuse sünd....

Mt 1:18-25

Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: «Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus[A], sest tema päästab oma rahva nende pattudest.» Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: «Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel» ,see on tõlkes: Jumal on meiega. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.

Rootsi piparkoogid

200g margariini
250g peen suhkrut
100ml mett voi molasses (ma olen tumedat kasutanud) voi molemat. Sel juhul natuke vahem suhkrut kui kasutad mett
2tl kaneeli
1tl nelki
2tl ingverit
2tl riivitud pomerantsikoort
2tl soodat
50ml vett
1 muna
u. 600-700ml jahu

1. Pane margariin, suhkur, mesiémolasses ja vyrtsid potti ja sulata neid kuni margariin on sulanudning lasel segul natuke jahtuda.
2. Lahusta sooda vees ja lisa tainale.
3. Lisa lahti klopitud muna ja jahu. Sega.
4. Pane tainas toidukilesse ja kylmikusse seisma taielikult kuni jahtunud.


Jõudu kypsetamisel!

Piparkoogitainas

300 g suhkrut
1.3 dl tulist vett
150 g võid
1 tl jahvatatud nelki
1 tl jahvatatud kaneeli
0.5 tl jahvatatud kardemoni
0.5 tl jahvatatud, kuivatatud ingverit
1 tl riivitud sidrunikoort
1 spl hapukoort
1 tl äädikat (30%)
1 muna
1 tl soodat
400-500 g jahu

Suhkur sulatada paksupõhjalises kastrulis ja pruunistada, aga mitte lasta suitsema (sel juhul võtta uus suhkur ja alustada uuesti). Tõsta kastrul tulelt. Lisada tilkhaaval ja segades peaaegu keev vesi. Ettevaatust pritsmetega - suhkur on väga kuum ja põletab korralikult (pikad varrukad, pajakindad ja pikavarrelised köögirelvad on abiks).
Sulatada siirupis või ja lisada maitseained. Kuumutada vaevu keevana 2-3 minutit.
Jahutada segu enne muna lisamist toatemperatuurile (st. jahutada täiesti maha).
Lisada hapukoor ja äädikas, segada läbi ja lisada muna, segada veel.
Lisada soodaga segatud jahu ja segada-mätsida käega ühtlaseks. Tainas peaks jääma veidi vedelam kui rullimisvalmis poetainas, sest külmikus see taheneb veel.

Vooderdada kauss toidukilega, tõsta tainas kilele ja keerata kileservad taina peale. Jätta tainas ööpäevaks külmikusse seisma.
Rullida jahusel pinnal, vormida ja küpsetada õhukesi piparkooke 200-kraadises ahjus 6-7 minutit. Tahkeks ja krõbedaks muutuvad piparkoogid jahtudes.
Lasta täielikult jahtuda ja kaunistada glasuuriga.

Piparkoogiglasuur

1 munavalge
200 g tuhksuhkrut
1 tl sidrunimahla

Vahusta munavalge, lisa suhkur ja sidrunimahl. Sega, kuni glasuur muutub läikivaks. Värviliseks glasuuriks saab kasutada mahlasid, värvilisi tuhksuhkruid või toiduvärve, aga minu meelest pole
piparkooke vajagi liiga kirjuks kaunistada.

PS! Nelk+kaneel+kardemon+ingver+sidrunikoor võib asendada võrdse mahu á la Meira piparkoogimaitseainega.
PPS! Võib kasutada valmis tumedat siirupit, mis on poes täitsa müügil.
PPPS! Sooda+äädika asemel töötab ilmselt ka küpsetuspulber, aga kogemused puuduvad.
PPPPS! Vaat, millised piparkoogivormid :D
PPPPPS! Rullimise pildid teemal: kuidas saab armastus toidu sisse...

Alternatiivsed edukalt töötavad retseptid: Pille krõbedad piparkoogid ja Toidutare samm-sammult seeria

Kuuse feng shui

Kuigi hiinlastel algab uus aasta veebruaris ja kuuske asendavad seal lillekimbud, on feng shui nõuandeid ka kuuse asukohale.

Kuusel on tuuletõmbuses külm, radiaatori juures aga palav. Juua tahab kuusk kogu aeg.

Kui kuusk on pandud liivaga täidetud ämbrisse, tuleb teda üle päeva kasta nagu potilille. Kuuseoksi on soovitatav piserdada pulverisaatorist. Niiviisi hoolitsetud kuusk peab toas kaua vastu.

Teatud kohtadesse asetatud kuusk aga mõjutab ka kodust mikrokliimat. Kui soovite, et kuusk peresuhteid tugevdaks, asetage ta toa sissepääsust vasakule seina äärde. Kui aga kuuse peamine ülesanne on lastele rõõmu tuua, siis sissepääsust paremale.

Kui teile on kõige tähtsamad armusuhted, siis seisku kuusk kõige kaugemas paremas toanurgas.

Kuusk, mis on pandud toas kõige kaugemale vasakusse nurka, võib tugevdada pere materiaalset olukorda. Eriti siis, kui tema kaunistuste seas on kuldsed (ka kuldsesse fooliumisse keeratud) mündid ja okste küljes punased lindid, s.o edukuse sümbol.

Kui kuusk on pandud liivaämbrisse, võiks liiva sisse peita ka mõned punasesse paberisse keeratud mündid.

Kui kuusk seisab toaukse kõrval, aitab see pere liikmetel tunda end tugeva ja huvitavana. Kui ta seejuures asub veel vasakus toanurgas, aitab see laiendada kontakte maailmaga ja arendada loomingulisi ning intellektuaalseid võimeid.

Töökohas peaks kuusk seisma sissepääsu vastas, seal mõjub ta kõigi karjäärile soodsalt. Samas asukohas on kuusel ka kodus samasugune mõju.

Kui te vana kombe kohaselt panete kuuse keset tuba, aitab ta kaasa kõikide soovide täitumisele.

Targu talita arhiiv
13. detsember 2009 13:35