Vabane stressist mõnusalt trenni tehes‏

Treening on hea viis stressihormoonidest vabanemiseks. Kui stress on aga liiga suur, tuleb seda muidugi lahendada muud moodi.
Ent kui ööpäevas on kogu pika nimekirja asjade tegemiseks liiga vähe tunde ning tunned, et see tekitab stressi, ei ole midagi paremat kui kiire jalutuskäik värskes õhus või muuta kogu pinge trennihigiks. Treening on nimelt looduse kõige parem viis pingete maha võtmiseks ning rahu ja tasakaalu leidmiseks oma kehas.
Treenides kaob kehast stressihormoon kortisool. Kui oled muidu ka treenitud, suudab keha enne stressihormooni tootmist kauem vastu pidada, enne kui hakkab kortisooli tootma. Kuid vahel võib muidu nii kasulik treening olla iseenesest stressifaktor. Kui näiteks niigi pingelisse kalendrisse on lisatud kuus tugevat treeningut nädalas, võib see omakorda stressi tekitada ning keha toodab veelgi rohkem kortisooli. Väikestes kogustes on see hormoon hea, sest paneb meid kiiremini jooksma ning mitmeid asju üheaegselt igapäevaselt tegema, kuid kui seda kõike tuleb liiga palju, kurnab see nii keha kui ka hinge.

USAs on kortisooli hellitusnimi „surmahormoon“, sest keha ei talu, kui hormooni tase on kogu aeg kõrge. Tervel inimesel kõigub kortisooli eraldumine kehas igapäevaselt. Tase on kõige kõrgem hommikul ning madalam õhtul. Inimestel, kes kannatavad pikaajalise stressi käes, on kortisooli tase kõrgenenud, mis häirib elutähtsat tasakaalu aktiivsete ja lagundavate protsesside vahel kehas ning võib viia tõsiste haiguste ning teiste ebameeldivusteni. Tõsisem tagajärg on vererõhu tõus ja südame seiskumine, sest vererõhk ja pulss töötavad pidevas ülekoormuses. Lisaks tekivad uneprobleemid, keskendumisraskused või nõrgenenud vastupanu haigustele. Kortisool muudab ka ainevahetust, mille tõttu keha põletab süsivesikuid, mitte rasva, ning seda on hästi ka kaalul näha. Lihased ei suuda enam kaloreid põletada, mis selle asemel kogunevad siis rasvana kõhule ning põhjustavad kaalutõusu. Ning just kõhurasv on kõige ebatervislikum ning võib põhjustada hilisemat diabeeti.
Liigne kortisooli tase kahjustab lihaseid ning sellega treeningute tulemust, mille nimel oled pikka aega vaeva näinud. Samal ajal kui mõõdukas treening, näiteks 30-minutiline jalutuskäik, võib langetada kortisoolitaset kaheks päevaks, võib liiga tugev treening hoopis lihaseid kahjustada. Kuna kortisool muudab lihased insuliini vastu resistentseks, väheneb lihastes valgu tase ning neid ei ole võimalik suuremaks kasvatada. Seetõttu võib pikaajaline stress lihaste suurust hoopis vähendada.
Inimesel endal on raske hinnata, millal treening kasu asemel hoopis kahju hakkab tegema. Kuid treening ei tohi muutuda kunagi niigi stressirohke päeva täiendavaks stressiallikaks. Treening peab alati tekitama hea tunde. Kui mõnel päeval treenid ilma rõõmu tundmata, siis on targem treening üldse vahele jätta.


kaaluabi.ee

Ära ürita oma stressi ära süüa‏

On päevi, mil sa oled vihane kogu maailma peale. Maha rahunemiseks asud komme hävitama. Tuju tõuseb... ja ühes sellega ka kaal. See tähendab, et oled nõuks võtnud oma stressist toidu abil vabaneda.
Mõned naised pole võimelised tugeva emotsionaalse pinge tõttu alla neelama isegi kõige väiksemat suutäit. Teised aga (ja neid on enamus) söövad stressisituatsioonides kahe eest. Õhtuti püüavad end šokolaadi abil päästa.
Päeva jooksul pistame me pidevalt midagi suhu - küll krõpse, küll maiustusi, küll teisi mitte just kõige kasulikumaid suupisteid. Neid saab ju osta igast suvalisest müügikohast, seega pole vaja kusagile kaugele minnagi. Me sööme, kuigi ei tunne üldse nälga. Maius aitab meil vabaneda rahutusest. Miks siis?

Magus meelelahutus
Sünnist saati oleme harjunud sellega, et toit mitte ainult ei täida kõhtu, vaid vabastab ka negatiivsetest emotsioonidest. Nuttev imik rahuneb ema rinda imedes, isegi kui ta pole näljane. Ta lihtsalt tunneb ema soojust ja lähedust, mistõttu lõpetab nutu. Ning harjumus süües rahuneda jääb meiega kogu eluks.
Väikese lapse katkine põlv ei valuta enam, kui vanemad ostavad talle šokolaadi. Et tõsta lapse tuju või tunnustada teda hea käitumise eest, viivad vanemad ta jäätisekohvikusse. Laps sirgub ja temast saab iseseisev inimene, kuid harjumus jääb. Toit ei hajuta lihtsalt nälga, vaid sellest saab auhind või meelelahutus.
Kõik saab alguse peast
Stressiolukorras saadab aju ajuripatsisse signaali, mille tõttu asub too suuremal hulgal adrenaliini ja noradrenaliini tootma. Selle tulemusel tõuseb vererõhk ning süda hakkab kiiremini tööle. Samaaegselt alaneb ajus serotoniini tase. See hormoon on aga vastutav hea enesetunde ja meeleolu eest. Stressi tagajärjel tekib verre tavalisest rohkem glükoosi, mistõttu kõhunääre asub intensiivselt insuliini tootma. Tulemuseks on veresuhkru taseme järsk langus ja me hakkame tugevat nälga tundma.
Just see on aeg, mil tahaks rohkem süsivesikuterikast toitu. Me sööme suure mõnuga maiustusi, kuna need leevendavad kiiresti nälga ja annavad täiskõhutunde. Kahjuks möödub see efekt kiiresti ning õige pea kordub sama protsess otsast peale. Maiustused põhjustavad glükoosi ülekülluse veres. Kõhunääre reageerib sellele otsekohe insuliini tootmisega. Veresuhkru tase kukub jälle alla normi ning näljatunne on taas kohal. Meid on nüüd tabanud järjekordne vastupandamatu soov midagi magusat süüa.
Kui stressisituatsioone tuleb pidevalt ette, satume kiiresti magusast sõltuvusse. Selle tulemusel aga avastame ühel ilusal päeval, et meil pole enam midagi selga panna, kuna kõik riided on kaks numbrit väiksemaks jäänud. See uudis aga tekitab uue stressi, millest tahaks kiiresti lahti saada... Kuidas siis sellest suletud ringist välja pääseda?
Halvad emotsioonid lisavad kaalu
Esimene samm ringist väljumiseks on endale täpselt aru anda, kuidas sa stressile reageerid. Tasub mõelda selle üle, millal sinu magusaisu suureneb või millal ostad endale hamburgeri ilma seejuures nälga tundmata. Kui sa need hetked suudad ära tabada, siis see teadmine aitab sul ennast kaitsta. Kui tead näiteks, et tööl ootab sind raske jutuajamine kliendiga, võta kaasa õun, kuivatatud puuvilju või täisteravõileib juustuga. Siis pole sul enam vajadust näljast jagu saamiseks joosta lähimasse kioskisse šokolaadi järele.
Kui sul tõuseb tuju mööda poode kolades, siis ära unusta, et kaubanduskeskustes kutsuvad sind samuti isuäratavad lõhnad ja vitriinidesse kenasti laotud küpsetised. Et sellest piinavast ahvatlusest pääseda, söö kodus korralik lõuna ja mine poodi alles pärast seda. Unustamaks stressi võiksid püüda oma meelt lahutada. Mine näiteks kinno. Ja ära sealgi osta popkorni ja Coca-Colat. Hea film aitab sul ilma nendetagi lõdvestuda ja unustada oma rasket tööpäeva.
Šokolaadi asemel
Kui sa siiski ilma maiustusteta hakkama ei saa, tasuks need vähemalt vahetada selliste vastu, mis sisaldavad organismile kasulikke aineid ja mikroelemente. Šokolaadiküpsised asenda kaeraküpsistega, vahvlid aga müslibatoonikestega. Piimašokolaadi asemel söö parem tumedat šokolaadi, milles on palju kakaod. Esiteks sööd sa seda vähem, kuna see pole nii magus. Teiseks varustad oma organismi väärtusliku magneesiumiga. Magusaisu võib edukalt leevendada ka kuivatatud puuviljade abil: datlid, mustad ploomid, aprikoosid, viigimarjad. Kui aga ilma krõpsudeta elada ei saa, püüa kartulikrõpsud asendada banaani- või kuivatatud õuntest krõpsudega.
Allikas: Planeta Ženštšinõ