Toataimede väetamine ja hooldamine talvel‏

On üldlevinud arvamus, et talvel toataimed puhkavad ega vaja sellist valgust, temperatuuri ja väetamist nagu kevadsuvisel perioodil. Tegelikult sõltub taime puhkeaeg taime liigist.
Paljude toalillede puhul see tõepoolest kehtib, et talv on puhkeaeg. Küll aga on erandeid, misjuhul tuleks ka talvel väetada ja rohkelt kasta.
1. Troopilistelt aladelt pärit taimed, mille kasv on kiire, sageli aastaringne. Näiteks ebakrooton, tõlvpuud, kalatea, draakonipuud.
2. Talvisel ajal õitsevad taimed nagu alpikann, kalla, jõulutäht, magnoolia, jõulukaktus. Need taimed vajavad talvel ka rohkem kastmist.
3. Turbamullas kasvavad toalilled. Lillepoodides müügil olevad taimed on sageli istutatud turbamulda, mis ei sisalda piisavalt toitaineid, ning jätkuvalt väetatud. Seda tuleks jätkata ka kodus taime eest hoolitsedes.
Seda kõike arvesse võttes on paljudel väetisetootjatel olemas aastaringseks väetamiseks sobivad väetised. Väetislahuse võiks teha poole lahjema kui kevadel. Enne väetamist võiks kasta mulda puhta leige veega, et väetislahus ei põletaks juuri.
Sügisel sobivad hästi looduslikud taimeväetised. Lämmastikurikas kasvu soodustav väetis muudab taimed kevadeks nõrgaks, heledaks ja väljaveninuks. Humifitseeritud taimejääkidest valmistatud toitelahusega on väga hea sügistalvel väetada, sest sellega ei saa üleannustada.
Teine asi, mida talvisel perioodil jälgida, on kastmine. Mõistlik on kasta toataimi kord nädalas, et muld saaks läbimärjaks. Reeglina on aga nii, et pigem võib taim olla pisut kuivem kui liiga märg.
Kolmandaks teguriks, mis kevadel ja talvel toataimede kasvutingimused erinevaks muudab, on valgus. Enamus taimi tahab ka talvisel ajal maksimaaset valgust, seepärast on taimedele hea koht aknalaud. Eranditena tuleb siin mainida taimi, mis ei talu asukoha muutmist (näiteks jõulukaktus). Kui sellistel taimedel ka külg valguse poole keerata, võib tagajärjeks olla närbumine. Samuti on olemas taimi, mis tahavad puhkeperioodil hämarust. Selliseks taimeks on näiteks toamirt.
Reeglina ei maksa taimi ka talvisel ajal ümber istutada, isegi siis, kui nad väga kidurad ja haiged on. Valguse puudumine peale ümberistutamist võib taime jaoks nii traumeeriv olla, et taim muutub nõrgaks või närbub.


Maaleht.ee

Miks toataimel lehed kolletuvad ja maha langevad?‏

Ilmselt on nii mõnigi murelikult oma toataime vaadanud ja imestanud, miks küll täiesti terved ja rohelised lehed ühtäkki kolletuvad ja maha pudenevad.
Põhjuseid, miks taime lehed kolletuvad ja maha langevad võib olla mitu ja nende tuvastamine on omajagu keeruline - tegu võib olla nii tavapäraste kasvutingimuste muutustes kui kahjurite või haigustega.
Kuid alati polegi muretsemiseks põhjust, sest alumiste lehtede äratulek kuulub nii mõnegi taime kasvu normaalse protsessi juurde. Näiteks alumised lehed kolletuvad ja tulevad taime kasvades ära draakonipuul, diifenbahhial, noliinal, soomuslehikul jpt. Kolletuvaid lehti langetavad ka taimed, kes talvel lähevad puhkeseisundisse, nt tsitruselised, viigipuulised, leitselill, ratsuritäht, sinningia jpt.

Kui tegu pole taime normaalse kasvuprotsessiga või puhkeseisundisse mineva taimega, tuleb põhjusi otsida muutunud kasvutingimustest või haigustest kahjuritest.
* Järsud muutused asukoha kasvutingimuste suhtes. Kasvutingimuste järskudele muutustele reageerb taim lehtede mahalangemisega.
Näiteks kui taim on kasvanud heades valgustingimustes, siis pimedas kasvukohas reageerib ta lehtede mahaviskamisega. Sagedasti esineb seda sügistalvel, mil suvine valgusküllus on asendunud talvise hämarusega, aga ka siis kui viime taime valgusküllaselt aknalaualt toa pimedasse nurka. Abi on, kui leida taimele talveks võimalikult valge kasvukoht, hellikutele võib anda ka lisavalgust taimelambiga.
Lehti poetab taim ka siis kui on saanud külma tõmbetuult või on kasvukoht endise sooja asemel liiga jahe. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata talvel aknalaudade ja lillepottide soojustamisele ning olla ettevaatlik ka toa tuulutamisega.
Kuivale jätmisele või ülekastmisele reageerib taim samuti lehtede kolletumise ja langetamisega. Nii nagu liiga kuivas mullas on häiritud toitainete kättesaadavus, on see häiritud ka liigselt märjas mullas. Seetõttu tuleks taime kastmisega olla hoolas, et vältida apsakaid ning väetada ettevaatlikult jälgides taime seisundit, aastaaega ja väetisepakendil olevaid juhiseid. Kolletumisele ja hilisemale lehtede mahalangemist põhjustab ka taimede kastmine lubjarikka veega.
* Ebasobiv mullasegu ja potisuurus. Lisaks nimetatud põhjustele võivad lehtede mahalangemise põhjuseks olla ka taime vale ümberistutusaeg.
* Füüsilised kahjustused. Kui taimed on kohas, kus nende kasvu pidevalt häiritakse näiteks möödakäimisega, võivad nad sellele reageerida lehtede langetamisega. Lapsed ja lemmikloomad võivad samuti oma pideva taimenäppimisega põhjustada lehtede mahalangemist.
* Taimekahjurid ja -haigused. Oma elutegevusega lillepotis ning taimel võivad taimekahjurid ja haigused põhjustada nii lehtede kolletumist kui mahalangemist. Lillepotis esinevad kahjurid sagedamini, kui sealne muld on liigniiske. Näiteks meeldib niiskes mullas tegutseda leinasääskedele, hooghändadele ja mullaussidele, aga ka mitmesugused mädanikud on liigniiskes mullas kerged tulema. Kõik nad härivad taime normaalset elutegevust, millele taim reageerib lehtede kolletumise ja varisemisega.


Astrid Lepik

Jõulutäht pelgab tuult ja külma‏

Jõulutähed jõuavad detsembris küll vist igasse kodusse. Et nad seal aga pikemalt kenad püsiksid, tuleb lille eest õigesti hoolitseda – kaunis piimalill on üsna pirtsakas taim.
Kindlasti tuleb jõulutähte kaitsta külmakraadide ja tõmbetuule eest. Sellele peab mõtlema juba poes lille ostes: isegi siis, kui auto seisab sõna otseses mõttes poe ukse ees, ei maksa jätta jõulutähte korralikult paberisse pakkimata. Mõni sekund tuult ja külma – see võib olla põhjus, miks lill kodus peagi lehti poetama hakkab ja kena välimuse kaotab.
Otsi lillele sobiv asukoht
Jõulutähte ostma minnes uurige selle õisi – mida rohkem on punaseks värvunud kõrglehtede keskel varte tipus pungi, seda pikemat eluiga on taimele loota. Jõulutähe õied on nii tagasihoidlikud, et neid märgatakse tihti alles siis, kui pungast ilmuvad välja kuldkollased tolmukad.
Kodus valige jõulutähele valgusküllane kasvukoht – mida lähemal aknale, seda parem, praegu pole põhjust peljata ka otsest päikesevalgust. Sobivaim õhutemperatuur on 15–19 kraadi, aga taim saab kenasti hakkama ka pisut soojemas ruumis. Kindlasti tuleb vältida järske temperatuurikõikumisi. Kui peate taime asukohta mingil põhjusel vahetama, ärge tõstke teda kuuma ahju või radiaatori kõrvale, ka arvuti või teleri ülemäärane lähedus ei pruugi talle meeldida. Samuti väidavad lillekasvatajad, et jõulutäht, nagu mõni teinegi lill, ei talu puuviljade lähedust – puuviljadest eralduv etüleen hakkab taime närtsitama.
Kasta korrapäraselt ja parasjagu
Kõige parem on jõulutähte kasta uputades: pott pannakse umbes kümneks minutiks toasooja veega täidetud nõusse nii, et pott jääb vee alla. Seejärel lastakse ülemäärasel veel ära nõrguda ning tõstetakse lill oma kohale tagasi. Kui jõulutäht läheb koos kasvupotiga veel ilupotti, tasub kindlasti kontrollida, et selle põhja ei jääks vett, sest ülemäärases niiskuses võivad taime juured mädanema minna.
Kasta tuleb korrapäraselt – enne järgmist kastmist peab muld olema korralikult tahenenud. Sobiva kastmisvahemiku leidmiseks tuleks alguses lihtsalt aeg-ajalt näpp potti pista: parajalt tahenenud muld on katsudes pealt soe ja kuiv, sügavamalt vaevu niiske. Läbikuivamist taime juured ei talu.
Keskküttega korteris võiks lille läheduses hoida veekausikest või pisikest purskkaevu, lehti veega piserdada ei tohi.
Jõulutäht on hooajataim
Eelmisest aastast alles jäänud jõulutähte on kodus üsna raske uuesti õitsema saada, eriti pühadeks.
Aianduskeskuse Hansaplant tootmisjuht Mihkel Saar on selgitanud, et õitsema minekuks vajab see lill kõigepealt umbes kolmeks kuuks lühipäevarežiimi: 14 tundi pimedust ja 10 tundi valgust ööpäevas. Seejuures peab pimedus olema tõeliselt pime – ka tänavalaterna valgus või kuupaiste rikub vajaliku režiimi.
Et looduslikult algab meil lühipäev 16. oktoobril ja kestab 16 märtsini, võivad mulluse jõulutähe kroonlehed soodsates tingimustes taas punaseks värvuda ehk jaanuari lõpul või veebruari algul. Aiandites varjutatakse jõulutähte öösel kunstlikult ja päeval antakse tugevalt lisavalgust. Kodus on jõulutähte uuesti õitsema meelitada raske ja nii ilusaks, nagu taim oli poest ostes, seda enamasti ei saa.
Püha öö lill
Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima). on pärit Mehhikost ja Ameerikas kuulub see jõulude juurde juba 1843. aastast. Heal lapsel mitu nime – jõulutähe kodumaal kutsutakse teda hispaaniakeelse nimega, mis tõlkes tähendab püha öö lille. Looduses kasvab kaunis piimalill kuni kolme meetri kõrguse põõsana, mis on punasekirju peaaegu aasta läbi.
Eesti aiandites on jõulutähte kasvatatud ligi 40 aastat, menukaks jõululilleks on ta meil muutunud viimastel kümnenditel.


Ia Mihkels

Kuidas hoolitseda jõulukaktuse eest

Kuidas hoolitseda poest koju toodud jõulukaktuse eest, et ta õienuppe maha ei poetaks ja õitseks ka järgmistel aastatel?
Jõulu- ehk lülikaktuse (Schlumbergera) hübriidid ja sordid on hästi värvikirevad ning ahvatlevad ostma. Poes valige välja kõige ilusam ja jõulisem eksemplar.
Pakkige taim külma ja tuule kaitseks kindlasti paberisse. Kui on väga külm, võiks ümber poti panna isegi mitu kihti paberit.
Oma ostuga pole mõistlik ette võtta pikki jalutuskäike, targem on suunduda otsejoones koju.
- Kodus ärge kiirustage poti paberist lahti harutamisega. Laske sel rahulikult mõni tund pakendis seista, et temperatuurid ühtlustuksid. Alles siis pange taim talle välja valitud kohale.
- Parim kasvukoht jõulukaktusele on põhjasuunda avanev aknalaud: seal on piisavalt valgust, kuid mitte eredat lõunapäikest. Kindlasti ei sobi taimele toa tagumised pimedad sopid. Hästi edeneb jõulukaktus ka akna ette riputatud amplis.

- Jõulukaktusele meeldib, kui toas on sooja 15–20°. Ärge pange potti ahju või radiaatori lähedale, sest seal on liiga soe.
- Kui toas on liiga kõrge (üle 23°) või väga madal (alla 12°) temperatuur, ei taha jõulukaktus õitseda.
- Jõulukaktusele ei meeldi järsk ja püsiv asukohamuutus valguse suhtes, siis tükib ta õiepungi, aga ka õisi ja lülisid maha viskama. Lühiajaline asupaiga muutus, näiteks akna puhastamisel, ei mõjuta taime, kui asetate ta samamoodi endisele kohale tagasi.
- Õiepungad võivad hakata pudenema siis, kui tavapärasele väheldasele kastmisele järgneb tugevam kastmine.
- Taim võib õiepungi maha visata, kui kasvumuld on olnud pikemat aega liigniiske. See võib juhtuda näiteks siis, kui lillepoti ümbrispotti on kogunenud liigne kastmisvesi.
- Õiepungade pudenemise põhjuseks võib olla ka liiga kuiv õhk, toitainetevaene muld ja ebapiisav valgus.
- Pärast õitsemist algab jõulukaktustel puhkeperiood, mis kestab 2–3 kuud. Siis ärge taime enam väetage ning kastke harvem.
- Kui on vaja jõulukaktus ümber istutada, tehke seda vahetult enne uue kasvuperioodi algust märtsis-aprillis. Sobiv muld on vett läbi laskev, huumusrikas ja kergelt happeline. Hästi sobib näiteks kompostmuld, millele on lisatud liiva. Istutuspoti põhja (eriti kui on sügavam pott) pange drenaažiks kergkruusa või jämedamat liiva.
- Märtsist juulini on jõulukaktusel intensiivne kasvuperiood, mil moodustub hulgaliselt uusi lülisid ja kogu taim omandab ilusa rohelise värvuse. Sel ajal kastke teda regulaarselt, aeg-ajalt piserdage ning väetage umbes kahe nädala tagant. 
- Juulist septembrini on jõulukaktusel teine puhkeperiood. Siis kastke taas vähem, kuid ärge laske taimel liiga ära kuivada. See periood on oluline uute õiepungade arenguks. Kui nähtavale ilmuvad õienupud, s.o septembri lõpus – oktoobri alguses, vajab taim taas rohkem vett.
5 põhjust, miks jõulukaktus ei õitse
1. Taim ei läbinud puhkeperioodi.
2. Liiga pime, liiga soe või liiga jahe kasvukoht.
3. Potimullas pole piisavalt toitaineid.
4. Muld on liiga rammus, see soodustab lehtede kasvu.
5. See sort või hübriid võib-olla õitsebki teisel ajal.


Astrid Lepik

Monstera head ja vead‏

Monstera on efektsete lehtedega vähenõudlik taim.

Vähenõudlikkuse pärast oli troopilise päritoluga liaan meeldiv monstera (Monstera deliciosa) levinud toataim juba meie esivanemate elutubades.

Taime kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine, vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus. Monstera talub nii jahedamaid temperatuure (mitte siiski alla +10ŗ C), temperatuurikõikumisi kui isegi tuuletõmmet. Seetõttu on ta suurepärane asukas kodude (valgusküllastes) esikutes ja asutuste fuajeedes. Lopsakate ja suurte mulguliste lehtede tõttu täidab ta hästi ruumi ja mõjub efektselt. Kuigi kasvamiseks tahab monstera valget kasvukohta, lepib ta ajapikku ka keskpärase valgusega.

Taime iseäralik väljanägemine on andnud põhjust kutsuda teda vahvate nimetustega nagu: swiss cheese plant, cheese plant, fruit salad plant, monster fruit, delicious monster jpt.

Vaatamata dekoratiivsusele, vähenõudlikkusele ja vastupidavusele on monsteralgi probleeme. Näiteks lehtede kolletumine ja pruunistumine, mida võib põhjustada nii valguse- kui toitainetepuudus ning vähene või liigne kastmine.
Kuigi monstera eelistab lehtede dekoratiivsuse säilitamiseks valget kasvukohta, pole hea teda asetada ereda ja kõrvetava lõunapäikese kätte. See võib põhjustada lehtede pleekimist ja isegi põletust.
Monstera ei talu sagedasi asukohavahetusi. Kui ta on ühel kohal harjunud kasvama, siis teise kohta viimisele (eriti, kui seal on valgusolud kasinamad) võib ta reageerida sellega, et uued lehed on väiksemad ja aukudeta.
Valgusepuudus võib põhjustada leheservade kolletumist ja hilisemat kuivamist. Puudulikus valguses kasutab taim ära vanemates lehtedes olevad toitainetevarud ning need jäävad nälga ja muutuvad kollaseks ning kuivavad.
Talvisel ajal, halbades valgusoludes tuleks taime vähem kasta kui suvel, mil valgust on piisavalt. Kastmiskordade vahel lasta mullapallil kolmandiku osas kuivada, kuid vältida mullapalli läbikuivamist. Suvel, heades valgusoludes tuleks kasta sagedamini.
Vältida pidevalt liiga märga mulda. Liiga märjas mullas on häiritud juurte hapnikutarbimine ja see omakorda häirib kogu taime veega varustatust, taim reageerib sellele kolletuvate, isegi mustaks muutuvate lehtedega.
Monsteral on rohkesti pikki, jämedaid ja nahkjad õhujuuri. Kuigi nad võivad mõningal juhul häirivaks muutuda, ei maksaks neid siiski ära lõigata. Nende abil taim kinnitub (eelkõige looduses) ja toitub. Ära võib lõigata juba kuivanud õhujuured ja vaid mõne üksiku neist, mis tõepoolest ette jäävad. Õhujuured tasuks suunata võimalusel potti.
Kuigi monstera lehed on mulgustunud, on nad siiski piisavalt suured (läbimõõt võib küündida kuni 50cm-ni, vahel isegi rohkem) tolmu kogumiseks. Et taimel säiliks kena värske välimus ja ta saaks lehtede kaudu hingata, puhastage lehti regulaarselt niiske lapiga või niiskete puuvillaste kinnastega. Puhastamine aitab ära hoida ka võimalikke kahjureid, nt lehetäid, kilptäid jms pahalased. Niiske keskkonna loomiseks võiks taimi sagedasti piserdada eelnevalt keedetud veega.
Taimekasvu kontrolli all hoidmiseks võib teda kevadeti veidi tagasi lõigata. Kuna tegemist on liaaniga, siis vajab monstera kasvamiseks tuge. Selleks võib olla spetsiaalne sein, tugevam potti asetatud post, mis nt kookoskiududega kaetud või konksude külge kinnitatud nöörid. Päris noori taimi istutatakse ümber igal aastal, vanemaid taimi umbes 3 aasta tagant. Istutusmuld võiks olla nõrgalt happeline, vett hästi läbilaskev (liivasegune), huumus- ja toitaineterikas. Väetamisega ei maksa liialdada, piisab, kui väetada aktiivsel kasvuperioodil rohelistele taimedele mõeldud väetisega paar korda kuus. Hästi reageerib taim ka kalapesuveele. Talvisel ajal, oktoobrist veebruarini mitte väetada.

Tundlikumad inimesed peaksid arvestama asjaoluga, et meeldiv monstera on mürgine ja võib põhjustada nahaärritusi.

Asalea – ilus, kuid nõudlik‏

Rikkaliku värvivalikuga ja suurepäraste, nii liht- kui täidisõieliste õitega asalead on tõeliselt kaunid ning sobivad ehtima igat kodu.

Ometi pole nende eest hoolitsemine sugugi lihtne. Asalea (Simsi rododendron, Rhododendron simsii) omanik peab teadma, et taim vajab happelist ja pidevalt niisket mulda ning tavalisest jahedamat, kuid valget kasvukohta. Kui asalea kasvatamise nipid on selged ja taimele leidub sobiv kasvukoht, võib ta pikaealise taimena pakkuda suurepärast õieilu aastaid.

Asalead armastavad õhurikast kasvukohta ja rohket valgust, kuid lepivad ka poolvarjuga, vältida vaid kõrvetavat lõunapäikest. Seetõttu oleks eelistatum asukoht ida- või põhjasuunal asetsev aknalaud, ka jahedapoolne rõdu sobib asalea kasvatamiseks. Vältida tõmbetuult.

Kui vähegi võimalik, hoida õitsvat taime jahedas, +10º...+16ºC on parim. Kui kasvukoha temperatuur on liialt kõrge ja õhk kuiv, võivad taimelehed muutuda kollakaks, kuivada ja maha pudeneda. Kollakate, mahapudenevate lehtede põhjuseks võib olla ka pidevalt liiga märg või kuivapoolne muld. Kõrge temperatuur ja kuiv õhk põhjustab ka õienuppude pruunistumist ja mahalangemist. Kollaseks muutuvate lehtede põhjuseks võib olla ka toitainete puudus (nt raud, magneesium).
Paremini edenevad asalead niiske õhuga ruumides (hästi sobivad ahiküttega ruumid), sage piserdamine pehme veega teeb ainult head. Vältida vaid vee sattumist õitele, see muudab nad inetuks.
Niiske, kuid mitte läbivettinud tuleb hoida ka mullapall. Läbikuivamine hukutab taime, liigniiskus põhjustab aga mitmesuguseid mädanikke, mis samuti taime viimaks hukutab. Aeg-ajalt tasuks kiigata ka ümbrispotti, ega sinna pole kogunenud liigset vett ja see mädanike tekkimise vältimiseks ära valada. Mida soojem on ruum, seda suurem on ka taime veevajadus. Kasta tuleb pehme ja toasooja veega. Vältida lubjarikast kastmisvett. Hästi sobib kastmiseks eelnevalt keedetud ja jahutatud vesi, hapustatud vesi või vihma- ja lumesulamisvesi, samuti akvaariumi veevahetusest (kel on) ülejääv vesi.
Ümberistutamine võetakse vajadusel (umbes 2-3 aasta järel) ette varakevadel, peale taime õitsemist. Istutusmuld peaks olema huumus- ja õhurikas. Hea on kasutada spetsiaalselt rododendronitele mõeldud või happelist (pH 4-5) turbapõhist (nt sõnajalgadele mõeldud) mulda. Pinnalähedase juurestiku tõttu sobib paremini madalam istutusnõu.
Parim on asaleasid väetada aktiivsel kasvuperioodil tehes seda spetsiaalse, hapulembestele taimedele mõeldud väetisega või täisväetise lahusega, kuid kindlasti peab väetis olema kloorivaba.

Et taim näeks kena välja, lõigatakse närtsinud õied ära. Samuti võib taime kärpida, kuid seda mitte teha alates juulist, et uutele kasvanud võrsetele saaksid pungad tekkida.
Võimalusel tuleks asalea viia kevadel sobivate ilmade saabumisel õue. Taime võib koos potiga (või ilma) maha istutada. Selleks sobib poolvarjuline, otsese päikese eest varjatud kasvukoht. Kasta ja piserdada rikkalikult, kord nädalas ka väetada. Tuppa tuua asalea tagasi sügisel, enne öökülmasid ning asetada võimalusel jahedasse valgesse kohta, muld hoida pidevalt niiske. Kui pungad on piisavalt priskeks paisunud, võib taime veidi soojemasse kasvukohta tuua, kus teda ka rikkalikumalt kastetakse. Jahedamas ruumis püsib õieilu pikemat aega kui soojas ruumis.

Astrid Lepik

Miks toataimel lehed kolletuvad ja maha langevad?‏

Ilmselt on nii mõnigi murelikult oma toataime vaadanud ja imestanud, miks küll täiesti terved ja rohelised lehed ühtäkki kolletuvad ja maha pudenevad.
Põhjuseid, miks taime lehed kolletuvad ja maha langevad võib olla mitu ja nende tuvastamine on omajagu keeruline - tegu võib olla nii tavapäraste kasvutingimuste muutustes kui kahjurite või haigustega.
Kuid alati polegi muretsemiseks põhjust, sest alumiste lehtede äratulek kuulub nii mõnegi taime kasvu normaalse protsessi juurde. Näiteks alumised lehed kolletuvad ja tulevad taime kasvades ära draakonipuul, diifenbahhial, noliinal, soomuslehikul jpt. Kolletuvaid lehti langetavad ka taimed, kes talvel lähevad puhkeseisundisse, nt tsitruselised, viigipuulised, leitselill, ratsuritäht, sinningia jpt.

Kui tegu pole taime normaalse kasvuprotsessiga või puhkeseisundisse mineva taimega, tuleb põhjusi otsida muutunud kasvutingimustest või haigustest kahjuritest.
* Järsud muutused asukoha kasvutingimuste suhtes. Kasvutingimuste järskudele muutustele reageerb taim lehtede mahalangemisega.
Näiteks kui taim on kasvanud heades valgustingimustes, siis pimedas kasvukohas reageerib ta lehtede mahaviskamisega. Sagedasti esineb seda sügistalvel, mil suvine valgusküllus on asendunud talvise hämarusega, aga ka siis kui viime taime valgusküllaselt aknalaualt toa pimedasse nurka. Abi on, kui leida taimele talveks võimalikult valge kasvukoht, hellikutele võib anda ka lisavalgust taimelambiga.
Lehti poetab taim ka siis kui on saanud külma tõmbetuult või on kasvukoht endise sooja asemel liiga jahe. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata talvel aknalaudade ja lillepottide soojustamisele ning olla ettevaatlik ka toa tuulutamisega.
Kuivale jätmisele või ülekastmisele reageerib taim samuti lehtede kolletumise ja langetamisega. Nii nagu liiga kuivas mullas on häiritud toitainete kättesaadavus, on see häiritud ka liigselt märjas mullas. Seetõttu tuleks taime kastmisega olla hoolas, et vältida apsakaid ning väetada ettevaatlikult jälgides taime seisundit, aastaaega ja väetisepakendil olevaid juhiseid. Kolletumisele ja hilisemale lehtede mahalangemist põhjustab ka taimede kastmine lubjarikka veega.
* Ebasobiv mullasegu ja potisuurus. Lisaks nimetatud põhjustele võivad lehtede mahalangemise põhjuseks olla ka taime vale ümberistutusaeg.
* Füüsilised kahjustused. Kui taimed on kohas, kus nende kasvu pidevalt häiritakse näiteks möödakäimisega, võivad nad sellele reageerida lehtede langetamisega. Lapsed ja lemmikloomad võivad samuti oma pideva taimenäppimisega põhjustada lehtede mahalangemist.
* Taimekahjurid ja -haigused. Oma elutegevusega lillepotis ning taimel võivad taimekahjurid ja haigused põhjustada nii lehtede kolletumist kui mahalangemist. Lillepotis esinevad kahjurid sagedamini, kui sealne muld on liigniiske. Näiteks meeldib niiskes mullas tegutseda leinasääskedele, hooghändadele ja mullaussidele, aga ka mitmesugused mädanikud on liigniiskes mullas kerged tulema. Kõik nad härivad taime normaalset elutegevust, millele taim reageerib lehtede kolletumise ja varisemisega.


Astrid Lepik

Ingver – maitse andja, ravitseja ja potitaim

Ingver on üks tuntumaid ingveriliste sugukonna maitsetaimi. Teda müüakse kauplustes nii jahvatatult kui ka terve juurikana. Kui ingveri risoom pikemat aega köögis kasutust ei leia, hakkavad pungakohtadest välja kasvama väikesed rohekad nupsud.
Nüüd oleks paras aeg risoom potti pista ja hakata ise kodus ingverit kasvatama. Sobib tavaline toataimemuld ning risoom kaetakse pealt vaid väga õhukese mullakihiga. Paljas risoomis ei ole piisavalt toitu, et temast taim kasvaks ja seepärast võrsehakatised peagi kuivavad. Kuid potitaimena saab ingverit kodus aknalaual kasvatada.
Ingverit kasvatatakse kõikjal troopilistel aladel. Tema kodumaa arvatakse olevat Lõuna-Aasias. Soojadel aladel ta sageli naturaliseerub ja moodustab teeservades tihedaid puhmaid. Harilik ingver on kuni 2,5 m kõrgune püsik. Risoom on harunenud ning sellest kasvavad välja vahelduvalt asetsevate lehtedega võrsed ja ka lehtedeta õisikuvarred. Kollakaspunased õied asetsevad tihedas õisikus.

Taimede kasvuaeg kestab vaid 9–10 kuud, sellele järgneb puhkeperiood. Risoomid kaevatakse välja pärast maapealse osa kolletumist. Need pestakse ja kaubastatakse kas koorimata (must e hiina ingver) või kooritult (jamaika ingver). Maailma suurimad ingveritootjad on India ja Hiina.
Ingverit tarvitatakse värskelt või kuivatatult jookide, toitude ja kondiitritoodete maitsestamiseks ning maiustuste valmistamiseks. Risoom sisaldab 1–3 % lõhnavat ingveriõli ning kuni 1,5 % kibeda maitsega gingerooli.
Harilik ingver on hinnatud ravimtaim. Ta soodustab seedimist, tõrjub sooleparasiite, tugevdab südant ja immuunsüsteemi, kaitseb külmetushaiguste eest. Samuti on taimel iiveldus- ja põletikuvastane toime. Ülisuurtes annustes võib ingver põhjustada nahaärritust ning muidki tervisehädasid.
Aasias on ingverit maitse- ja ravimtaimena pruugitud tuhandeid aastaid. Kuulus Hiina filosoof Confucius maitsestas ingveriga kõiki oma toite, sest ingveri igapäevane tarvitamine usuti tagavat pika eluea. Euroopas sai ingver tuntuks 11. sajandil.
Ingverit kasvatatakse troopilistel aladel sageli ka ilutaimena.


Eevi Siibak, Tallinna Botaanikaaed