Sõõm värsket köögiviljamahla võib teha imet‏

Energiat annavad köögiviljamahlad vähe, kuid neis sisalduvad toitained on kõik ääretult olulised.
Aiapidajatel, kel head hoidlad, on köögivilju küllap veel piisavalt. Need ootavad söömist ja mahlaks pressimist.

Tervisliku toitumise poole püüdlejad joovad puuvilja-marjamahlu hea meelega, aga köögiviljadest mahlu vähe. Olgu see tehtud kummast tahes, parim on selline, mida joome värskelt, kohe pärast valmistamist.

Tänapäeval on mahlapresside valik poes suur ja hinnaklassist leiab samuti taskukohast. Kes on soetanud koduse mahlapressi, on teinud õige sammu. Vahe kodus valmistatud ja poes müüdavate mahlade vahel on suur.

Poemahlad on tööstuses läbinud mitmed etapid, nii et nende töötlemise ja konserveerimise käigus on hävinud üle 40% bioloogiliselt aktiivsetest ainetest.

Kodus saab valmistada värsket mahla (koos viljalihaga) vastavalt vajadusele. Nii saame köögiviljadest kätte vitamiinid, mineraalained, ensüümid jm toitained.

Mahlas rohkem kui salatis

Muidugi on värske köögivili igal moel kasulik. Kuid et sealt vajalikke toitaineid kätte saada, peab üsna suuri koguseid toorelt ära sööma.

Mahlast saab rohkem vitamiine ja mineraalaineid kui salatist, sest nende kontsentratsioon on mahlades suurem. Nii on pooles klaasis porgandimahlas karotenoide, st A-vitamiini eelvitamiine rohkem kui 450 grammis toorestes porgandites. Pool klaasi mahla on paras korraga ära juua. Proovige aga süüa pool kilo porgandit ja nii mitu korda päevas!

Mahlad seeduvad kiirelt, organismil ei ole vaja kulutada selleks palju energiat. Neid võime juua suuremal hulgal, jaotatuna päeva peale, põhjustamata endale seedehäireid.

Paljud vitamiinid, värvained on organismile kättesaadavad üksnes mahladest, kuna pressimise käigus purustatakse köögivilja kiudaine ja koed.

Loomulikult ei pea kõrvale heitma toorsalateid või tooreste köögiviljade närimist - eriti lapsed -, kuid mahlu võiks samuti juua.

Köögiviljamahlad ravivad

Köögiviljamahlad omavad kindlat kohta rahvameditsiinis, organismi turgutamisel pärast raskeid haigusi või pikemat antibiootikumide ravikuuri.

Mahlad hoiavad organismi tugeva ja on haigusi ennetava toimega. Just praegu on õige aeg end mahladega turgutada, et mitte haigestuda grippi.

Milline mahl on parim? Neid on raske pingeritta panna, sest kõik tugevdavad organismi omal moel. Parimateks võib lugeda mahlu, mis sisaldavad enim organismi kaitsvaid antioksüdante. Neist tähtsaimad on karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiin), flavonoidid, C-, E-, B-grupi vitamiinid ja paljud mineraalained (kaalium, kaltsium, magneesium jt).

Väga olulised on värvipigmendid, mis samuti tegutsevad antioksüdantidena, aidates kahjutuks muuta organismi sattunud ohtlikke ühendeid.

Nii näiteks sisaldavad erkrohelised köögiviljad rohkesti rauda, karotenoide; punast värvi köögiviljad - peet, redised, tomat - on rikkad antioksüdantide ja bioaktiivsete ainete poolest; kollastes ja oranžides köögiviljades on palju karotenoide.

Köögivilja toormahlad sisaldavad ensüüme ehk fermente (keerulised orgaanilised ühendid), mida leidub üksnes elavates organismides. Kuumutamisel üle 60 kraadi need lagunevad. Ensüümid soodustavad seedimist, tagavad organismi normaalse talitluse, taastavad rakke, aitavad omastada toitaineid ning annavad jõudu lihastele.

Osast köögiviljadest valmistatakse mahla üksnes ravi eesmärgil, nagu kartulist mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi raviks või kurgist liigse vedeliku väljutamiseks. On haigusi, mille raviks sobivad mitmed köögiviljamahlad või segud nendest.

Alljärgnevaid mahlu võiks raviotstarbel juua kaks kuud järjest pool klaasi päevas.

- Artriit: porgandi-, spinati-, peedi- ja sellerimahl.

- Südamehaigused: kõrvitsa-, porgandi-, peedi-, tomati-, kurgi-, spinati- ning kapsamahl.

- Allergia: porgandi-, peedi-, kurgi- ja spinatimahl.

- Astma: porgandi-, selleri- ning redisemahl.

- Pahaloomulised kasvajad: porgandi-, kapsa-, spargelkapsa- ja lillkapsamahl.

Kodus joogiks või raviks valmistatud köögiviljamahlu tuleb alati lahjendada veega, enamasti piisab suhtest 1 : 1.

Järgnevalt teeme juttu olulisimatest kodumaistest köögiviljadest, mis praegu keldris hoiul ja mida piisavalt saada ka poest või turult.

Porgand

Porgandi toormahlaks sobivad terved, karged, võimalikult tumedavärvilised porgandid. Poolest kilost hoolikalt harjaga pestud porganditest saate umbes 280 ml mahla, kui valmistate mahla-pressiga.

Porgandi toormahla joomine puhastab organismi, aitab väljutada üleliigset vedelikku, võtab maha vaimsed pinged, parandab silmanägemist, ravib põletikke, aitab kõhukinnisuse vastu, annab näonahale ilusa jume, tugevdab immuunsüsteemi ja südametegevust.

Porgandimahl on magusa maitsega, tänu millele võib sinna lisada ka mingit hapumat mahla. Väga hästi sobivad õun ja jõhvikas. Ravi puhul tuleb lisanditega olla ettevaatlik, küll aga sobivad need tavajoogi hulka.

Mahla joomisega ei tasu üle pingutada, profülaktika mõttes piisab 0,5 klaasist, ravi korral võib juua isegi kuni 3 kl päevas (lahjendatult veega 1 : 1). Mahla on soovitatav juua enne sööki, siis omastab organism toimeained täielikult.

Kapsas

Kapsas sisaldab rikkalikku valikut vitamiine ja mineraalaineid, eriti rohkelt C-vitamiini. Värske kapsa mahlast on leitud aine, mis soodustab haavandite paranemist. Seda nimetatakse U-vitamiiniks.

Kapsamahla regulaarne joomine parandab imekiirelt alahappesusega mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandid. Ainuke ebameeldivus on gaaside teke. Juhul, kui gaasid paari päeva jooksul ei kao, tuleb loobuda kapsamahla joomisest ning üle minna porgandimahlale, mis võib osutuda sama tõhusaks. Seda peab haige ise tunnetama ja vastavalt tegutsema.

Kapsamahl puhastab organismi ning on külmetushaiguste korral röga lahtistav, parandab seedetrakti motoorikat, sobides seega kõhukinnisuse puhul.

Kapsamahla on kasulik juua ka ülekaalulisuse, südamehaiguste ja alahappeliste gastriitide puhul.

Kartul

Kartulimahla raviomadustele on hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama. Kartuli keemiline koostis on mitmekesine: mineraalidest rohkesti kaaliumi (568 mg 100 grammis juurviljas), vitamiinidest enim C-vitamiini. Väärtuslikud toitained asuvad koore all, seega tuleks mahla valmistada korralikult pestud koorega kartulist.

Kartulis tegutsevad ensüümid põhjustavad kiirelt tema tumenemise, niisiis tuleb mahl valmistada kiirelt ja kohe ära juua. Kartulimahl on ainuke, mida saab edukalt valmistada käsitsi riivides ning läbi marli pigistades - 100 grammi kohta saame 50 grammi mahla, mis on piisav ühekordseks annuseks. Kartulimahl leevendab põletikku, alandab maohappesust ja on bakteritsiidse toimega, mistõttu seda kasutatakse mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi puhul. Juua 2-3 korda päevas ½ klaasi korraga 20 minutit enne sööki 3-4 nädalat järjest.

Kartulimahl aitab kõrvetiste, kõhugaaside, podagra, reuma, peavalu, suhkruhaiguse, jämesoole põletiku ja isegi vähktõve korral.

Peet

Punapeet on rikas aktiivsetest ensüümidest, karotenoididest, mineraalainetest, vitamiinidest ja teistest olulistest ainetest, mis avaldavad just mahlas kiiret mõju. Hea enesetunne saabub vahel juba 15 minutit pärast klaasi mahla joomist.

Seepärast on peedimahla kasulik juua kurnatuse korral, eriti pärast antibiootikumide ravikuuri, nii vanuritel kui ka lastel. Peedimahl on parim, mida suudame anda pärast infarkti või insulti, kui kannatada on saanud kogu organism.

Peedimahl on suurepärane ravivahend - eeskätt organismi tugevdaja, maksategevuse stimuleerija, vererõhu ja kõhu korrastaja ning kilpnäärme stimuleerija. Ravib külmetushaigusi, eriti nohu, kui tilgutada mahla ninna.

Peedimahl on tugevatoimeline, mistõttu seda tuleb kindlasti lahjendada veega (1 : 2).

Enne mahla joomist võiks seda hoida külmikus ilma kaaneta nõus, et lenduksid iiveldust ja kõhulahtisust esilekutsuvad ärritavad ained.

Kaalikas

Kaalikas on köögivili, milles vitamiinid säilivad kuni kevadeni, eeskätt C-vitamiin.

Kaalika pisut mõrkjas mekk ei meelita temast mahla tegema. Kes on aga kord maitse omaks võtnud, ei loobu selle mahla joomisest. Seda võib teha koos porgandimahlaga - nii paranevad maitse ja ka raviomadused.

Organismi tugevdamiseks peaks just nüüd igaüks jooma ravikuurina porgandi-kaalikamahla. Mahla tuleb lahjendada veega (1 : 1), et see ei ärritaks magu. Teatud haiguste korral, nagu hemorroidid ja pahaloomulised kasvajad, võiks seda juua lausa liiter päevas kuu aega järjest.

Jäägid pudru hulka

Toormahlu võib sügavkülmutada, ka siis säilivad ensüümid, vitamiinid, mineraalained jt toitained.

Kui valmistate köögiviljamahla, puhastage köögiviljad enne korralikult. Nii saate mahlapressimise jäägi samuti toidus ära kasutada - putrudes, pannkoogitainas, kotlettides jm.


Artikkel ilmus Targu talitas.

Mahlad‏

Hapukapsamahl kergendab eelkõige seedimist ning soodustab seedinud toidu väljutamist, vältides nii ka kõhukinnisust. See hapukas mahl on kõrge kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumisisaldusega, milles on lisaks C ja B vitamiini. Mahla juues alandame vere kolesteroolitaset, toetame oma maksa ja tugevdame seedeprotsesside tegevust.
Metsmustikamahl sisaldab suures koguses antioksüdante, mis pidurdavad vananemisprotsesse, lisaks takistavad ka südamehaiguste ja vähkkasvajate teket. Mustikamahl mõjub hästi meie nahale, silmadele ja maksale. Selles olevad parkained tõkestavad põletikke tekitavate bakterite elutegevust.
Pohlamahla on rahvameditsiinis kasutatud reuma ja liigesehaiguste ravis. Pohlamahl mõjub põletikuvastaselt, sest ta sisaldab rohkelt C vitamiini ja bensoehapet, mis on antiseptilise toimega. Pohlamahl sisaldab tanniine, mis ennetavad uroinfektsioone ja aitavad terveks saada põiepõletikust.
Viinamarjamahl. Kui sa oled otsinud õiget, puhta viinamarja maitsega viinamarjamahla, siis Biotta mahl on see kauaigatsetud maitse. Raviomaduste poolest viinamarja mahla soovitav juua viirushaiguste, herpes simplexi aktiviseerumise, kurnatuse, hingamisteede haiguste ja vähihaiguste ajal. Sisaldab kaltsiumit, fosforit, rauda, naatriumit, kaaliumit, väikeses koguses A, B vitamiini kompleksi, C ja P vitamiini.
Porgandimahla juues saab nahale kergelt päevitunud jume, sest mahl sisaldab palju eeterlikke õlisid ja beetakarotiine, millest keha toodab A vitamiini. A vitamiin on vajalik nahapigmentide moodustamiseks, lisaks ka normaalse silmanägemise tagamiseks. Ta on rakutasandil tugev antioksüdant, mis parandab raku ainevahetust. Porganimahl on kasulik kõhulahtisuse ja kõhukinnisuse korral ja parandab seedehäiretest tekkinud nahaprobleeme.
Sellerijuuremahl puhastab keha jääkainetest ja toksiinidest ja tänu oma leeliselisele koostisele kiirendab organismi puhastusprotsesse. Kasulik mahl organismi kevadpuhastuseks.
Punapeedimahl parendab vereloomet ja on igati kasulik aneemia korral. Punapeedimahl sisaldab betaiini, mis stimuleerib maksarakkude ja sapi tööd, rauda ja teisi mineraalaineid.
Kartulimahl on organismi puhastava toimega, sest selles sisalduvates fütozelatiinidel on võime siduda raskemetalle ja suuri molekule. Soovitatakse juua neil inimestel, kel on probleeme sapikivide, kõrvetiste, maoülihappesuse, kõhukinnisuse, kõrgvererõhutõvega. Kartulimahl sisaldab hulgaliselt kartuli koortes paiknevaid kasulikke mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda.
Dr.Breuss juurviljadesegumahl. Sellesse mahlakokteili kuulub punapeedi-, porgandi-, selleri-, redise- ja kartulimahl. Dr. Breuss mahlaretsept on tuntud üle maailma, sest see mahl sai loodud vähihaigete ravi tõhustamiseks. Dr. Breuss segumahla on soovitav juua mahlapaastu ajal, sest see sisaldab rohkelt vitamiine ja mineraalaineid just seda mida organism paastu ajal vajab.
Köögiviljamahlade segu on vitamiinirikkam kui poelettidel olevad köögiviljad ise. Biotta köögivilja mahla värsketed köögiviljad on kohe peale koristamist pudelisse villitud, sest iga päev peale saagi koristamist hakkab köögiviljade vitamiinisisaldus kahanema. Soovitame kevadväsimuse peletamiseks ja ka dieedi või paastu ajal, mil organism vajab lisaenergiat.

Turguta ja ravi ennast õige mahlaga

Oleme harjunud mahlu pidama lihtsalt maitsvateks jookideks. Ometi aitavad nad õige kasutamise korral ka meie tervist turgutada.
Väljutavad toksiine
Selleks on ühel või teisel määral suuteline iga mahl. Mahlade puhastav efekt on kompleksne — toimides korraga mitmes suunas. Tänu nendele omastab organism toidust paremini valke, rasvu ja süsivesikuid. Seda seetõttu, et nii puu- kui ka köögiviljamahlad sisaldavad hulgaliselt fermente, mis aitavad lõhustada toitekomponente.

Mahlad ergutavad seedimist. Eriti käib see viljalihaga mahlade kohta. Nende koostises on palju kiudaineid, mis mitte ainult ei kergenda toidu kulgemist mööda soolestikku, vaid imavad otsekui käsnad endasse kõik üleliigse. Mehud väljutavad organismist toksiine ja isegi radionukliide.
Paljud mahlad sisaldavad erilisi aineid — fütontsiide. Need on antibiootikumide looduslikud analoogid. Fütontsiidid takistavad soolestikus kahjuliku mikrofloora kasvu, hoides nii ära düsbakterioosi. Seega kaitsevad meid soolestiku käärimisprotsesside ja kahjulike toksiinide eest.
Millist mahla valida?
Toksiinidest vabastab meid suurepäraselt peedimahl, mis puhastab efektiivselt neerusid ja maksa. Juua tuleks seda aga kokteili koostises. 1/3 värskeltpressitud peedi- ja 2/3 porgandimahla. Kusjuures mitte rohkem kui kaks korda päevas, klaasitäis korraga.
Teiseks variandiks on sellerimahl, mis sisaldab suurel hulgal mitteorgaanilist kaltsiumit. Just tänu sellele suudab mahl väljutada toksiine. Puhta mahlana ei meeldi see paljudele oma harjumatu maitse tõttu. Sel juhul võib seda julgelt teiste köögiviljamahladega segada.
Sama hästi mõjuvad tervisele ka spinati- ja kapsamahl. Need parandavad soolestiku tööd, aidates organismil vabaneda kõigest ebavajalikust.
Kui aga oled endale ülesandeks võtnud organismist välja viia liigne kolesterool, tasub tähelepanu koondada kõrvitsamahlale. Seda tohib juua kolm korda päevas klaasitäis korraga.
Ja lõpuks üks olulisemaid jooke selles vallas on mahl nisuidudest. See stimuleerib vereloomet ning normaliseerib ainevahetust. Lisaks sisaldab suurel hulgal antioksüdante ja ensüüme. Tänu sellele ei kaitse see meid mitte ainult väljast tulevate toksiinide eest, vaid aitab neid ka väljutada, normaliseerides seedimist.
Kaitse külmetuse eest
Peaaegu kõik mahlad mõjuvad soodsalt immuunsüsteemile. Põhiliselt seetõttu, et sisaldavad rohkesti vitamiine ja antioksüdante. Paljud mahlad on võimelised tõstma ka vere hemoglobiinitaset. See aga lisab meile reipust ning tugevdab ühtlasi immuunsüsteemi.
Enamik mahlu mõjub soodsalt ka meie närvisüsteemile. Need rahustavad suurepäraselt ning likvideerivad stresside ja emotsionaalsete pingete tagajärgi. See on aga väga oluline osa paljude haiguste profülaktikas.
Mahlad on head abilised mitte üksnes profülaktilises mõttes, vaid ka erinevate haiguste raviks. Kui neid juua külmetuse või bronhiidi puhul, saabub tervenemine kergemini ja kiiremini.
Millist mahla valida?
Külmetuse korral sobib hästi jõhvikamahl, mis on C-vitamiini allikas. C-vitamiin on aga hädavajalik organismi kaitsejõudude aktiviseerimiseks. Samas on sel ka mikroobivastane toime. Gripi ja kopsupõletiku puhul kergendab jõhvikamahl haige seisundit ning tänu looduslike antibiootikumide sisaldusele alandab isegi palavikku.
Köha puhul võiks koju muretseda viinamarjamahla. Mahlal on röga lahtistav toime ning see suudab võidelda paljude bakteritega. Pealegi on viinamarjamehus palju antioksüdante ning naturaalseid suhkruid. Seetõttu annab ta jõudu ning koondab organismi varujõud võitlusse haigusega.
Veelgi efektiivsemalt tugevdab immuunsüsteemi nisuidudest valmistatud mahl, mis sisaldab tohutus koguses ensüüme. Just tänu nendele moodustuvad meie organismis erilised rakud — makrofaagid, mis tunnevad ära ning hävitavad kõikvõimalikud haigusttekitavad viirused ja bakterid.
Külmetuse puhul mõjuvad hästi ka tsitruseliste mahlad. Näiteks sidruni- või greibimahl. Need turgutavad immuunsussüsteemi, kuna sisaldavad hulgaliselt vitamiine. Lisaks võitlevad efektiivselt kõikvõimalike viirustega.
Parandavad välimust
Värskeltpressitud mahlad aitavad vältida juuste lõhenemist ning ennetada nende väljalangemist. Ka haprad küüned saavad mahladelt abi, eriti juhul, kui põhjuseks on olnud vale toitumine.
Värskeltpressitud puu- ja köögiviljamahlad saavad jagu nahapõletikust, parandavad naha seisundit, kui see on kuiv ja veetustunud. Samuti annavad nad näole terve jume. Seda seetõttu, et kõik mahlad on rikkad vitamiinide-antioksüdantide poolest. Värskeltpressitud mahlad parandavad rakkude ainevahetust. Lisaks täiendavad sellised mahlad kasulike ainete tagavarasid organismis, lisades juustele ja küüntele tugevust.
Millist mahla valida?
Juuste ilu tarvis tuleks juua kurgimahla. Mahlas on palju kaaliumit, kaltsiumit, naatriumit ja fosforit. Seetõttu muutuvad lokid tugevamateks ja elastsemateks. Kurgimahl mõjub ka näonahale hästi. Eriti, kui see segada porgandi- või peedimahlaga. Kurgijoogi toime tugevneb, kui seda tarvitada koos tomatimahla ja mõne tilga pressitud küüslaugumahlaga. Mahl sobib ka koos õuna- või greibimahlaga või siis mustsõstra nektariga. Peamine — ei tohi üle pingutada. 100 ml kurgimahla ööpäevas on maksimum.
Omapärane on mahl maasikatest ja naerilehtedest. See on suurepärane jook nendele, kellel on kehvad küüned. Kuid enne tarvitamist tuleb konsulteerida kindlasti arstiga ning segu joomisega ei tohi liialdada. Naerilehed sisaldava väga palju kaltsiumit, seetõttu soovitatakse seda mahla rahhiidi ja osteoporoosi puhul.
Mandariinimahla võib aga juua mitu klaasi päevas. See lisab näole värskust. Mahl on vitamiinirikas ning reguleerib ka soolestiku tööd.
Milline peab mahl olema?
1. Kindlasti värskelt pressitud. Kauplusest ostetud jookidelt on asjatu märgatavat efekti loota.
2. Varem soovitati kasulikku mahla käsitsi valmistada. Elektrilises mahlapressis hävis suurem osa kasulikke aineid. Hiljaaegu ilmusid aga müügile täiesti uut tüüpi mahlapressid, milles vitamiinid ja aromaatsed ained suurepäraselt säilivad. Ja mis peamine — mahlas jäävad alles ensüümid, mis mängivad väga suurt osa organismi kaitsevõime tugevdamisel ning toksiinide väljutamisel.
3. Mahl tuleb ära juua kohe. Isegi külmikus säilitamisel kaovad juba tunni aja pärast paljud olulised elemendid, kuigi mahla maitse jääb samaks.
Kuidas mahla juua?
1. 20-30 minutit enne sööki või siis kaks tundi pärast sööki. Söögi kõrvale mahla juua on kasutu, vahel lausa kahjulik.
2. Läbi kõrre või väikeste lonksudena. Enamus värskeltpressitud mahlu mõjuvad agressiivselt hambaemailile, seetõttu ei tasu rüübata suurte lonksudega klaasist või hoida jooki pikemalt suus. Muide, ka kiirustada ei tasu. Mahla omastatakse paremini, kui see on jõudnud seguneda süljega.
3. Lisada võib vaid vett. Paljudel juhtudel on see hädavajalik, kuna mõningad mahlad ei tohiks olla liiga kontsentreeritud. Seejuures ei tohi lisada mahladele ei soola ega ka suhkrut — raviefekt väheneb tunduvalt.
4. Kuuridena — 2 kuni 5 nädalat 10-päevaste vaheaegadega. Kui kaua pead just sina mahla jooma, ütleb sulle sinu arst pärast läbivaatust.
5. Jälgides iseennast. Värskeltpressitud mahladel on väga tugev toime, seetõttu ole tähelepanelik ning ära üle pinguta.
Allikas: Ženskoje Zdorovje