BLOGGER TEMPLATES - TWITTER BACKGROUNDS »
Showing posts with label pH ja O Youngi uurimused. Show all posts
Showing posts with label pH ja O Youngi uurimused. Show all posts

Monday, December 13, 2010

Elu lihata ja saiata?

Roheline mõtteviis säästab maailma. Rohelise söömine vabastab liigsetest kilodest ja väsimusest. Kaks kokku annavad ehk elulegi uue suuna.
Pidev väsimus ja ülekaal pole alati tingitud haigusest, vaid hoopis valede valikute tagajärg. Liha- ja vorstisaadused, saiatooted, kohv, maiustused ja rämpstoit, mis toidulaual pahatihti ülekaalus, tekitavad kehas happelise keskkonna. Happeline organism omakorda hakkab enese kaitsmiseks rasvarakke tootma. Liighappesus võib aga põhjustada ka haiglaslikku kõhnumist. Happelises organismis mõnusalt elavad pärm ja seened kasutavad oma elutegevuseks sama toitu, mida nende “peremees” ning seetõttu väheneb toidu imendumine kuni poole võrra. Inimene ei pruugi seda tähele panna, sest näiliselt sööb ta väga palju. Organismi happerikkusele aitavad kaasa stress, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine ja alkohol. USA arst Robert O. Young on pH-tasakaalu tähtsust tervisele uurinud 20 aastat ja leiab, et aluseline toit ja jook on tervise parandamisel ja kaalu kontrolli all hoidmisel võtmetähtsusega.
Kasulik või mitte?
Happelistest toiduainetest kõige ohtlikumad on suhkur (sh puuviljades sisalduv), valgest jahust valmistatud tooted ja rafineeritud või tahkestatud toiduõlid. Aluselise toidu kuningateks on idud, noored taimevõrsed, kurk, sojaoad, sojaletsitiin, avokaado, spinat, paprika, rucola salat, kapsas, seller, lehtsalat, merelist päritolu taimed, ingver, redis jne. Paha ei tee ka rabarber, hernes, kaalikas, artišokk, suvikõrvits ja murulauk. Kahjuks on enamik maitsvaid puuvilju happelised. Vaid laim, sidrun, greip, kookospähkel ja hapu kirss on kergelt aluselised. (Külmpressitud) õlidest on veidi aluselised oliivi-, kookos-, avokaado-, linaseemne- ja tursamaksaõli. Ürdid ja enamik vürtse sobivad väga hästi salateid maitsestama. Pudrusõpradel on hea teada, et edaspidi võiksid nad oma valiku teha quinoa, speltanisu ja tatra seast. Maiustamiseks sobivad mandlid, seesami- ja kõrvitsaseemned. Piimaarmastajad peaksid pH-dieeti järgides vahetama lehmapiima kitse oma vastu. Rinnapiim on tugevalt aluseline, sestap on see beebile parim toit.
Toitumisharjumused verepildist
Dr Young on paarikümne aasta jooksul teinud vereteste 10 000 inimesele. Värske ja kuivanud vere proovidest on näha ilmselgeid tõendeid happelise ja aluselise toidu-joogi tarvitamise tagajärgedest. Aluselise söögivaliku puhul pole punalibled üksteisega liitunud, need on korrapärased ja ühesuurused. Happelise dieedi puhul on verelibled ebakorrapärase kuju ja suurusega ning üksteise külge kleepunud. Vere hulgas on näha palju valgeliblesid, mis üritavad kehavõõraid aineid lagundada. Fotod on nii üheselt mõistetavad, et oma verepildi nägemine saab paljude inimeste puhul elustiili muutmisel otsustavaks.
Lisaks happelise toidu ülekaalule menüüs on teiseks probleemiks keha kuivus. Enamik inimesi joob puhast vett oluliselt vähem, kui oleks soovitav. PH-dieedi järgijate loomulikuks elu osaks on puhas vesi, millesse lisatakse aluseliseks muutvaid tilku ning idudest, taimevõrsetest ja muust rohelisest toorainest toodetud pulbrit, mis annab kehale täiendavat kosutust.

“Inimesed imestavad, et on võimalik olla kogu aeg terve.”
Eric Gammals (37), lektor ja pH-elustiili järgija:
Eric tegi edukat karjääri Elcoteqi kvaliteedimänedžerina, kuid tunnustusest hoolimata tema tervis halvenes. Enda sõnul oli ta tüüpiline ülekaaluline ärimees. Eric proovis erinevaid dieete, sealhulgas Zone’i ja veregrupi oma, kuid tulemused ei olnud piisavalt head. Tööreisil USAs kohtus ta mehega, keda pidas välimuse järgi 50aastaseks. Kui hiljem selgus, et tegemist oli 75aastase vanahärraga, tekitas see Ericus motivatsiooni leida täiusliku tervise valem.
Kuidas alustasid?
Juhtusin kolm aastat tagasi lugema Robert O. Youngi raamatut pH-tasakaalu teooria kohta. See muutis mu edaspidist elu. Kaalusin tol ajal juba 105 kilo ja hakkasin viivitamatult raamatus kirjeldatud põhimõtete järgi toituma. Tundsin kohe, et energiat tuleb juurde ja tunnetasin, kuidas uus toiduvalik mu enesetunde väga heaks teeb.
Mida sa sööma hakkasid?
Sõin juba enne muutust palju värsket juurvilja ja vitamiine. Ma ei ostnud juba paar aastat valmistoite ega soojendanud neid mikrolaineahjus. Sellest hoolimata oli muutus suur. Mu naha välimus paranes, kaal langes ja silmad muutusid säravaks, magasin paremini. Otsustasin soovitusi peensusteni järgida, sest mulle see sobis. Kõigepealt tegin läbi kahenädalase puhastuskuuri köögiviljadest, idudest ja muust rohelisest kraamist tehtud joogi abil. Alustasin suvepuhkuse ajal – see tegi asja lihtsamaks. Pärast nelja nädalat olin 10 kilo kergem. Ma ei kasutanud alguses Innerlighti valmistooteid ja seetõttu kulutasin oma köögiviljajoogi blendimisele paar tundi päevas.
Mida su töökaaslased ja lähedased suurest pöördest arvasid?
Mul ei olnud ses suhtes üldse hirmu. Tegin oma šeigi, läksin tööle ning ütlesin kolleegidele, et see on üks kasulik jook. Emaga oli siiski väike arusaamatus, aga mul õnnestus selgitada, et asi ei ole tema valmistatud toidus, vaid johtub mu uutest valikutest. Praegu söön ma perekondlikel koosviibimistel siiski seda, mis laual. Algul oli teatud toitude sõltuvusest vabanemiseks parem dieeti rangelt järgida, praegu ei ole see probleem. Siiski tunnen näiteks pärast liha söömist, et energiatase kohe langeb, olen isegi haigeks jäänud. Õnneks valmistatakse ka mu peres nüüd rohkem salateid ja pakutakse kala. Sõpradega grillides kasutame toormena juurvilju ja kala, ka sojatooteid on võimalik kuumadel sütel küpsetada.
Su päevane kaloraaž peab köögivilja-smuutist toitudes üpris madal olema?
Ma ei ole kunagi kaloreid arvestanud, aga arvan, et söön tegelikult päris palju. Kasutan toidu valmistamisel erinevaid õlisid, kokku kulub umbes üks detsiliiter päevas. Lisaks sellele söön neli kuni kuus avokaadot, palju energiarikkaid seemneid ja pähkleid. Väldin suhkrut ja süsivesikuid.
Kas sellise toiduvaliku puhul jõuab veel sporti teha?
Ma usun, et sellise toitumisega saab olla füüsiliselt palju aktiivsem ja tugevam. Mina harjutan ashtanga ehk powerjoogat. Tean, et maailmas on edukaid atleetvõimlejaid, kes on saavutanud oma vormi just pH-keskset toiduvalikut järgides.
Kust saad orgaanilist toitu?
Alguses ostsin kogu vajamineva tooraine turult ega jälginud selle päritolu. Nüüd hangime toitu mahetoodangu hulgimüügifirmast. Tänu suurele kliendiringile on ökoloogiline toit isegi odavam kui supermarketikaup. Igapäevane kraam peaks olema lihtsalt kättesaadav. Kui miski on keeruline, siis tekib kohe ettekääne, et see lõpetada. Meil on külmkapis alati avokaadot, kurki, brokolit, sellerit ja muid köögivilju.
Kas valmistad vahel ka sooja toitu?
Me ei kasuta otse külmkapist võetud toitu, vaid laseme sel toatemperatuuril seista. Jahedat rooga peab organism üles soojendama ja kuuma toitu jahutama – mõlemal juhul kulutab keha energiat. Parim toidutemperatuur on 36 kraadi. Kasutame kokkamisel palju idamaiseid vürtse, sealhulgas tšillit. Salatid võivad tänu maitseainetele olla väga põnevad. Mulle on väga tähtis võtta põhitoidule lisaks ka toidulisandeid.
Mida sa teistele oma kogemuse põhjal soovitaksid?
Sageli küsitakse, kuidas käituda, kas on parem oma valikut varjata. Ma arvan, et ühed peavad olema liidrid ja andma eeskuju ning teised peavad seda eeskuju saama. Mina tegin järsu muutuse, see sobis mulle, aga paljude puhul on parem alustada tasa ja targu. Mitte juua kohe kolm-neli liitrit rohejooki päevas, vaid poole liitri kaupa päevas ja suurendada kogust, kuulates oma keha tagasisidet. Sageli kaob pärast rohejoogi joomist isu happeliste toitude ning kohvi või šokolaadi järele.
Kas toiduvaliku muutmisest on abi krooniliste haiguste põdejatele?
Robert O. Young on käsitlenud oma raamatus diabeeti, sest suhkruhaigus on väga sõltuv toitumisharjumustest. Uudisteagentuur Reuters teatas hiljuti, et USA diabeediliit muudab oma ametlikke toitumissoovitusi tänu suurepärastele tulemustele, mida on andnud piima-, liha- ja süsivesikutevaba dieet. Paljud haigused tekivad keha kuivusest ja kudede ülihappesusest. Liiga vähe juues ei viida kehast välja happelisi jääke ning see loob soodsa keskkonna haiguste tekkeks.
Mida tehtud valik sulle tähendab?
See on nauding tervest kehast. Minu kaal langes 35 kilo. Tunnen ennast sama hästi nagu 19aastaselt. Ma tahan oma elu ja keha hästi kasutada. Ja kuna olen veendunud, et infot on kasulik ka teistele levitada, siis töötan ma lektori ja koolitajana. Inimesed imestavad, et on võimalik olla kogu aeg terve.




Autor. Ylle Hõbemägi





Saturday, October 2, 2010

Toidu pH-l põhinev superdieet

Proteiinidieet, rohelise tee dieet, staaridieet, veinidieet... Äärmuslike piinamisplaanide seas tõstavad aina enam pead ka päris normaalsele toitumisele sarnanevad dieedid. Selliste söömiskavade jaoks pole sugugi tarvis maniakaal-anorektilist närvisüsteemi ja tahtejõudu, päevad mööduvad ilma nälja- ja nõrkusetundeta. Üks tervislikkust rõhutavaid dieete on toidu aluselisusel ja happelisusel põhinev toidusoovituste kava.

Kui enamik klassikalisi dieete keskendub kaloritega arveldamisele, siis toidu pH-l põhinev söömine jagab toiduained aluselisteks ja happelisteks. Inimese vere pH on kergelt aluseline ning kõigub 7.35 ja 7.45 vahel. pH-d väärtuses 7.0 peetakse neutraalseks, sellest madalamad numbrid viitavad happelistele ning kõrgemad aluselistele omadustele. Kui meie vere pH on normist väljas – pole oluline, kas suurem või väiksem – tekivad tervisehäired või sellele viitavad algsümptomid. Häiritud saab toitainete ja mineraalide imendumine, rakud ei suuda toota piisavalt energiat ja kahjustunud koed taastuvad aeglaselt. Samuti ei suuda happelised rakud mürgiseid raskemetalle efektiivselt kehale kahjutuks muuta, mis võib kaasa aidata kasvajarakkude vohamisele. Keha muutub väsimusele ja haigustele vastuvõtlikuks.

Mis on kõrge pH taseme põhjustajateks?
Kurb tõdeda, kuid organismis lokkav happeline pH on enamasti meie oma käitumise ja harjumuste tagajärg. Number üks põhjus happelise keskkonna tekkeks on meie igapäevane toidulaud. Olulised faktorid on ka stress, suitsetamine, sage alkoholi tarbimine ning üldse erinevad kehas toimuvad reaktsioonid, mis väljutavad rakkudest hapnikku ning toitaineid. Probleem tekib siis, kui toidus pole piisavalt happelisust kompenseerivaid aluselisi mineraale. Kui keha ei saa piisavalt kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi ja magneesiumi, tekivad rakkudes happed. Siit võivadki alguse saada erinevad tervisehädad.

Millised on soovitused?
Toidu aluselisust/happelisust arvestav dieet võimaldab nutuseid olukordi ennetada ja parandada. Üldine soovitus on süüa toiduaineid, mis tekitavad kehas aluselise keskkonna ja aitavad nii rakkudel paremini ja efektiivsemalt toimetada. Väga oluline on aluseliste ja happeliste toiduainete optimaalne tasakaal. Hea tervise säilitamiseks peaks 60% toidulauast moodustama aluselised ja 40% happelised toiduained. Kui väsimus ja haigusemärgid on juba kohal, tuleb olla kriitilisem – 80 % aluselisi ning 20% happelisi toiduaineid.

Millised toiduained on aluselised ja millised happelised?
Aluseliste toiduainete hulka kuulub kõikvõimalik värske kraam: enamik puuvilju (ka kuivatatud) ja kõik rohelised köögiviljad, marjad, herned, oad ja läätsed, seened, tofu, pähklid, mandlid ja seemned, värsked puuviljamahlad ning kõik köögiviljamahlad, vürtsid ja maitseained. Happelised on kõik meile harjumuslik - liha, kala, piimatooted, munad ning teraviljatooted, suhkur, kohv, karastusjoogid ja alkohol. Üks suur kahjutegija on aspartaam ehk suhkruasendaja, mille vähkitekitavat toimet uuritakse juba aastakümneid. Hea on teada, et suhkruasendajat on lisatud ka kõikidele light-jookidele. Seetõttu pole Cola Light suurem asi dieedijook, olematust kalorisisaldusest hoolimata.

Esialgselt jätab see toiduainete jaotus mulje, et igapäevast toitu enam süüa ei saagi ning tuleb minna üle täielikule taimetoitlusele. Tegelikult see nii pole – nagu eelpool mainitud, on oluline luua tasakaal ning hoida aluselised toiduained lihtsalt ülekaalus. Nagu öeldud – 60% aluselist ning neljakümne ulatuses happelist kraami on igati tervislik lähenemine.

Kuidas saab sidrun olla aluseline ja kanaliha happeline?
Oluline on teada, et toiduaine happelist/aluselist reaktsiooni tekitav toime ja toiduaine enda pH on kaks erinevat asja. Nii on näiteks tsitruseliste puuviljade pH happeline, kuid organimis seedimise ja imendumise käigus tekkivad lõppsaadused aluselised. Just seetõttu on sidrun ja sidrunimahk aluseliste omadustega toiduainete nimekirjas. Sama loogika alusel on liha ja teised loomsed produktid algselt aluselised, kuid jätavad seedimise järgselt kehasse arvukalt happelisi ühendeid.

Miks on pH-d arvestav dieet alles viimastel aastatel huviorbiiti tõusnud?
Põhjuseks on aina kiirenev elustiil, mille tõttu happeliste toiduainete osakaal meie igapäevamenüüs aina kasvab. Esiplaanile tõusevad kiiresti valmivad ja sageli ebatervislikud toidud, mis on tugevalt happelised, tõstavad kehakaalu ning kurnavad keha energiast ja elujõust tühjaks. Kui esialgu arvati energipuuduse põhjus olevat lisakilodes ja prooviti neid järjekindla kalorilugemisega kaotada, siis nüüd näitavad uuringud, et madal kalorisisaldus või ühekülgne dieet (nt proteiinidieet) vähendavad energiataset veelgi. Kiiresti kaotatud kilod ei too tervist, heaolu võtmeks pole üksnes normis kaalunumber. Toiduainete aluselisusel põhinev dieet läheneb kehale mitmekülgselt ning loob organismis tasakaalu. Just tasakaal - mitte ekstreemsused – aitavad kehal normaalselt toimetada ja tekkinud ebakõlad (nagu ülekaal, aga ka suuremad tervisehäired) eemale hoida. See dieet pole lühiajaline toitumine, et muutuda numbrist 46 numbriks 38. Aluseliseline dieet on pigem toitumine oma tervise huvides ja seda kogu eluks. Eluks, mis on täis energiat, tervist ja tegutsemistahet. Ning igaühe soovitud kaalunumber tuleb - iseenesest.


Kairi Look
Füsioteraapia ja liikumisteaduste magister
Amsterdam Vrije Universiteit

Sunday, December 13, 2009

Vee puhastamine‏

Destilleeritud vee kohta on olemas erinevaid arusaamu. Selline vesi ei sisalda mineraalaineid, mida organism peaks saama vaid hoopis aitab kaasa mineraalainete väljaviimisele organismist.
Parim moodus struktureeritud ja puhastatud vee saamiseks kodustes tingimustes
on külmutamine:
Aseta kastrul puualusele, et külmumine toimuks ka põhjast. Kaane asemel pane samuti puust kate. Hoia vett külmikus kuni see on jäätunud 2/3 kastruli ulatuses (3l veeanuma puhul 1 ööpäev). Kastrulit külmikust välja võttes veendu, et äärtes on kristallpuhas vesi ja keskel sodi. Viimane tuleb eemaldada noaga või uhtuda välja keeva veega. Puhas jää sulata ja kasuta tee, kohvi või supi valmistamiseks. Maitse on võrratu! Sellisel viisil valmistatud vee joomine on tõhus vahend vähihaiguste ennetamiseks. Jääle omane vee struktuur säilib sulatatuna kuni 10 tundi. Hiljem kaotab vesi jääle omase molekulaarstruktuuri ent kiirendab just seetõttu ainevahetust.

Tuesday, July 7, 2009

Mida head teeb meie verele klorofüll?

Mis on taimedes nii erilist, et neid süüa soovitatakse? Jah, neis on vähe kaloreid ja suhkrut. Jah, nad sisaldavad vitamiine ja mineraale, kiudaineid ja soola. Jah, nad on puhtad ja naturaalsed. Aga mis veel? Mis on see, mis nad ainulaadseks teeb? Minu arvates on taimedes see kõige vägevam asi klorofüll. Mis on klorofüll? Mida head teeb taimedele klorofüll? “Klorofüll” tuleb kreeka keelsetest sõnades chloros e roheline ja phyllon e leht. Lisaks sellele, et klorofüll annab taimedele rohelise värvi, on tal mängida oluline roll taimede fotosünteesis, mis võimaldab neil valgusest energiat omastada ning salvestada. Mida rohelisem ja mida rohkem lehti, seda suurem on klorofülli sisaldus.
Dr Robert O Young nimetab klorofülli taimede vereks, kuna viimase molekulaarne struktuur ning keemiline koostis on sarnased inimese verele. Vere hemoglobiin koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust ja lämmastikust, mis on kogunenud ühe raua aatomi ümber. Klorofülli koostis on täpselt sama ainsa erinevusega keskse aatomi osas, see on nimelt magneesium. Klorofüll aitab vererakkudel hapnikku terves kehas transportida, samuti vähendab ta kantserogeenide sidumist maksa ja muude organite DNA külge.
Mõned klorofülli head omadused:

* antioksüdandi omadustega võitlemaks vabade radikaalidega;
* vabastab toksiinidest, mis on tulnud suitsetamise, reostuse ja toiduga;
* stimuleerib punavereliblede tootmist;
* aitab kaasa heale vereringele;
* anti-kantserogeensed omadused: aitab vältida teatud haigused (nt vähk);
* kiirendab haavade paranemist;
* aitab puhastada halba hingeõhku.

Hapniku muutumine süsinikdioksiidiks kehas leiab aset punavereliblede ringluses. Nad sisaldavad punast pigmenti heme, mis on seotud proteiini globin‘iga, et teha hemoglobiini. Protsess, mis on seotud punavereliblede elementide sünteesimise, lagundamise ja vahetamisega, on kompleksne ning tegelikkuses lõpuni mõistetamatu. Kuid osad lõigud selles protsessist, mis on seotud toitumisega, on selgelt piiritletud. Tervisliku vere hoidmiseks on vaja muuhulgas rauda, vaske, kaltsiumi ja vitamiine C, B12, K ja A-d, lisaks foolhapet ning püridoksiini.
Paljud nendest ainetest, mis ehitavad ning hoiavad veres vajalike elemente, on olemas klorofülli rikastes toitudes. Märkimisväärne seos eksisteerib loomade hingamise ning samavõrd kompleksse kuigi erineva protsessi fotosünteesi vahel taimedes. Mõlemad protsessid on omavahel seotud ning võrdselt vajalikud Maal elu ülevalpidamiseks. Loomade hapniku sissehingamine ning süsinukdioksiidi väljahingamine täiendab taimede süsinikdioksiidi sissehingamist ja hapniku väljahingamist. Seetõttu ei ole üllatav, et taimede “vere” koostisosad on mõnel juhul päris identsed inimverele.
Noor teravilja taim sõltub oma kasvus ning arengus enda rikkast klorofülli varust. Ta neelab ja sünteesib selleks vajalikke toitaineid - vitamiin K, C, foolhape, püridoksiin, raud, kaltsium ja valk. Need toitained on samuti vajalikud hemoglobiini tootmiseks. Mitte ainult välimus ja funktsioon ei ole klorofülli ja hemoglobiini ühisteks joonteks, vaid ka nende sünteesimisviis.
Mitmeid aastaid on üldsus ja mõned tervisespetsialistid väärtustanud roheliste juurviljade omadusi vere ehitamise protsessis. Seda arvamust toetas tõsiasi, et loomad, kes sõid ainult lehelisi rohelisi taimi, omasid küllaldast hemoglobiini taset oma punavereliblede rakkudes. Klorofülli rikkad toidud stimuleerivad punavereliblede tootmist ning teadlased on tõestanud, et see ei ole mitte tänu rauale või vasele rohelises toidus. Juba väike kogus klorofülli stimuleerib punaste vererakkude sünteesi luuüdis.
Kokkuvõtteks, on mitmeid põhjused, miks muru ja muid rohelisi taimi peetakse verd ehitavaks toiduks. Vitamiinid ja mineraalid neis mängivad olulist rolli tervisliku vere koostisosade sünteesis ning funktsioonides. Kõige põhjapanevam on siiski hemoglobiini ja klorofülli struktuuri sarnasus. Nende kahe bioloogiline suhe ei ole siiski veel lõpuni selge. On siiski tõestatud, et väikesed kogused klorofülli aitavad sünteesida nii hemet kui globiini.

Gluteenitalumatus

Me oleme harjunud hommikuks sööma kausitäie hommikuhelbeid või paar-kolm võileiba. Sai ja leib on meie söögilaual igapäevategelased. Me röstime neid, määrime sinna peale võid, lisame juustu ja vorsti. Tarbime hommikuhelbeid koos piimaga, mõne lemmikud on šokolaadi, teisele meeldivad nad kaneelimaitsega. Tööle minne möödume mõnest kohvikust, kus müüakse saiakesi ka kaasa. Me peatume seal, et võtta kaasa paar sooja suussulavat ja pehmet pontsikut või õunapommi, ja kindlasti mitu, sest äkki keegi tahab töö juures veel. Lõunasööki lõpetades leiame ennast mõtlemast, et kas peaks pärastlõunaks midagi veel kaasa võtma. Mis see on, mida me selle midagi all mõtleme? Loomulikult saiake, kas siis magus või soolane. Ka õhtul pakume me toidu kõrvale leiba, saia. Võibolla valmistame pastat või putru. Ühesõnaga, me sööme päevas päris palju teraviljatooteid. Kas me aga teame, mida me enda kehaga teeme? Oskame me seda pidevat teraviljatoodete tarbimist siduda mõne oma terviseprobleemiga?
Teraviljad jagunevad kahte kategooriasse: gluteeni sisaldavad (rukis, oder ja nisu) ning gluteeni vabad (tatar, riis, hirss). Esimesi tohiks tarbida ainult siis kui neid on leotatud, idandatud või kääritatud. Teised on kergemini seeditavad, kuid sisaldavad siiski toitaineid, mida on vaja neutraliseerida. Kuid meie tänane murelaps on gluteen. Mis on gluteen ja mida ta põhjustab?
Mis on gluteen ja selle talumatus?
Gluteen on valk, mida on väga raske seedida. Aastaid arvati, et gluteenitalumatus on haruldane geneetiline haigus, mis esineb ühel inimesel 4 000-dest. Täna on fakt, et tegelikkuses esineb seda vähemalt ühel 133-st, mis on diagnoositud. Konservatiivne hinnang on, et üks inimene seitsmest kannatab tegelikkuses gluteeni talumatuse all.
Tsöliaakia (e gluteenitalumatus) on seedesüsteemihaigus, mis kahjustab peensooles olevaid hatte, põhjustades kroonilist põletikku viies võimetuseni toitu seedida. Need hatid võimaldavad toitu seedida. Hatte kahjustab gluteen, mida võib leida järgmistes teraviljades: nisu, rukis ja oder. Osad inimesed ei talu ka hirssi ja kaera ning piima. Inimestel, kellel on diagnoositud tsöliaakia ning kes tarbivad gluteeni, hakkab immuunsüsteem kahjustama peensoolt, mis ajapikku põhjustab alatoitumist vähesest toitainete omandamisest. See omakorda võib põhjustada anoreksiat kuid ka ülekaalulisust. Ala- ja ülekaalulisus on üks gluteenitalumatuse märke.
Suur kääritamata täisteraviljade tarbimine, eriti nisu tarbimine, tekitab tohutut pinget kogu seedesüsteemile. Lõpuks ütleb süsteem üles ning sulle jäävad allergiad, vaimsed haigused, kroonilised seedehäried ning seente vohamine. Need on ainult mõned näited. Kääritamise käigus lagundatakse valgud lihtsamateks ühenditeks, mille imendumine on palju kergem. Gluteenitalumatus on midagi, mis on vähe mõistetud ning harva diagnoositud arstide poolt. Kui sa kaebad gluteeni talumatusele sarnaseid sümptomeid, siis pannakse sulle diagnoosiks kas reflukshaigus, kergesti ärrituv soolestik või depressioon. Põhjus, miks gluteeni talumatust ei kahtlustata, on lihtne. Seda mõistetakse tänapäeval halvasti, sümptomid varieeruvad mõjutades erinevaid piirkondi su kehas. Mõned sümptomid on kõhulahtisus, kõhupuhitused, kõhu pundumine ning üldised soolestiku ebamugavused. Muud sümptomid on veel peavalu, suuhaavandid, kaalu tõus või langus, kehv immuunsüsteem, kroonilised nahahaigused ning aneemia. Tüüpilised kaebused on käitumishäired, luude või liigeste valud, väsimus, kahvatus, halb hingeõhk, võimetus kaalus juurde võtta, lihaskrambid, lihaste nõrkus, kipitus ja uimus jalgades, mis on põhjustatud närvide kahjustusest.
Teised terviseprobleemid, mida on seostatud gluteenitalumatusega, on epilepsia, kilpnäärme haigused, esimese tüübi diabeet ning reumatoidartriit.
Väljapääs
Et teada saada, kas sul on gluteemitalumatus, tasub esmalt kasutada elimineerimismeetodit. Siinjuures tuleks olla ettevaatlik, palju toidud (eriti töödeldud), ravimid ja toidulisandid sisaldavad gluteeni.
Gluteenitalumatuse ravi ongi gluteenivaba dieet. Esimesed tulemused on juba näha pärast esimest nädalat, kogu peensool paraneb siiski 3-6 kuud. Alles siis hakkavad hatid uuesti toitaineid korralikult endasse imendama.
Gluteenivaba dieet tähendab toidulaualt nisu, rukki, odra ning kaera eemaldamist. Lisaks on gluteeni peidetud osadesse toidulisanditesse nagu modifitseeritud toidutärklis, säilitusained ja stabilisaatorid, samuti sisaldavad gluteeni osad ravimid ja vitamiinid ning joogid.
Aluseline elustiil
Milline on gluteenitalumatuse seos aluselise elustiiliga? Toidud, mis sisaldavad gluteeni, on aluselise toitumise 20% hulgas, mida peaksime tarbima piiratult ja koos rohke salatiga. Seda esiteks.
Robert O Young on oma raamatus kirjutanud, et tarbima peaks värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud. Need ei ole läinud oma koostiselt veel toksiliseks. Seda teiseks.
Kolmandaks on kogu aluselise elustiili üks ja ainus põhimõte - üks haigus, üks ravi. See peaks ütlema kõik. Seda ka neile, kes väidavad, et tegemist on päriliku haigusega. Pärilikkusega on seotud ainult see, et meie toitumistavad on perekonna siseselt sarnased ning anname neid ka edasi oma lastele.

Saturday, July 4, 2009

Inimkeha on võrratu …

Autor: Kristiina
"Minu oma tervis
"

Virisemata ja valimata vormitakse vormituimgi hing kauni inimkeha kammitsasse. Maitsekalt voolitud või lootusetult vintsutatud süsteem ei lahku uksi paugutades või vargsi enne kui ärkad…ta on Sinu- õnnes ja õnnetuses. Olgugi hingeilu ehk hinnatuim, on väline pool tihtipeale majakaks sel ettearvamatul ja salapärasel teekonnal sügavuti. Tuhanded käsiraamatud ja kasutusjuhendid ei ole siiani suutnud täiuslikult edasi anda seda, kuidas looduse üht geniaalseimat segu lihast ja verest värske ja elujõulisena säilitada ning stressivabalt ning säästlikult hooldada. Kevadise suurpuhastushooaja eel, räägime palju kõneainet tekitanud kehas valitsevast PH tasemest. Kasulik lugemine kõigile, kel täisväärtuslik elu ja ihu armas.
Jaanuarikuu (2007) lõpus käis Tallinnas loengut pidamas pH-tasakaalustatud eluviisi praktiseeriv Eric Gammals, kes on õppinud USA-s San Diego-s Dr. Robert O. Young’i keskuses “pH Miracle Center” keha pH-tasakaalu teooriat ja mikroskoopiat. Olgu siinkohal öeldud, et Dr. Robert O. Young-i on enam kui 25 aastat tunnustatud kui ühte uuringutega tegelevat tippteadlast maailmas. Kogu oma karjääri jooksul on ta keskendunud raku tasandil toimuvale.

Tema eriala on raku toitumine ja ta on pühendanud oma elu haiguste tõeliste põhjuste väljaselgitamisele. Kõikide haiguste algpõhjustajana näeb ta keha liighappelisust, sest kui keha pH on kergelt aluseline, ei suuda bakterid sellistes tingimustes püsima jääda ega haigestumist põhjustada. Samuti on ta tuvastanud, et kui keha happe ja aluse tasakaal on paigas, puuduvad kehakaaluprobleemid. Oma teoorias on Dr. Young toetunud 19.sajandi geeniuse Antoine Bechamp (1816-1908) avastustele, kes leidis, et kui sööme happelist toitu, hakkab see organismis käärima ega välju ning Dr. Otto Warburg uurimusele, mis tõestas, et kui looma kehas tekib liialt happeid, siis haigestub ta vähki (võitis sama uurimusega Nobeli preemia).

Eric Gammals läks pH-tasakaalustatud eluviisile 2004 aasta suvel ja praegusel ajal peab rahvusvaheliselt loenguid pH tasakaalu teemal.

pH on lühend sõnadest Potentia hydrogenii (potentsiaalne/ võimalik varu, vesinik). Keemiliselt mõõdab pH aine happelisust või aluselisust. Mistahes lahuse pH näitab selles lahuses sisalduvate vesiniku ioonide kontsentratsiooni. pH taset mõõdetakse skaalal 0-st 14-ni, kusjuures taset 7.0 loetakse neutraalseks. Mida kõrgem neutraalsest on pH näit, seda aluselisem e. leeliselisem ja hapnikurikkam on lahus ning mida madalam neutraalsest on pH näit, seda happelisem ja hapnikuvaesem on lahus. Happeline aine on positiivse laenguga ja aluseline aine on negatiivse laenguga.

Inimese vere pH tase saab ja tohib kõikuda vaid väga väikestes piirides. Me sünnime kõrge aluselise arteriaalse vere pH-tasemega 7.44 mis vanemaks saades langeb 7.35-le või madalamale. Kui vere pH tase langeb alla 6,8 või tõuseb üle 7,8 siis rakkude talitlus lakkab ja inimene sureb. Kõige ideaalsemaks vere pH tasemeks loetakse 7,365 ning selle hoidmine on väga oluline, kuna vere pH tasakaal mõjutab kogu organismi tervikuna.

Iga keharakk vajab hapnikku, vett ning toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Meie rakud toodavad toidust energiat ja selle protsessi tulemusena tekivad happelised jäägid ehk eemaldamisele kuuluvad organismi tegevuse lõpp-produktid, mis pole peale toitainete rakkudes oksüdeerimist muud kui orgaanilised happed: karbonhapped, uriinhapped, laktooshapped, rasvhapped, ammoniaak jne. Rasvad on happelised isegi enne oksüdeerimist. Happelised jäägid ja mürgid peaksid väljuma meie kehast vedelal kujul uriiniga või higistamise teel, olles enne veres lahustunud.

Kuid kahjuks ei suuda meie keha tänapäeva elustiili ja -keskkonna mõjutuste tõttu (ületöödeldud või happeline toit; ületöötamine; maiustamise ja alkoholiga liialdamine; liiga vähe und; liiga vähe liikumist; liiga vähe vedeliku tarbimist; suitsetamine; ümbritsev radiatsioon ja kiirgus; emotsionaalne stress; keskkonnamürgid ja lisaained mida saame tahtmatult õhust, tarbitavast toidust, kasutatavast kosmeetikast, kantavatest riietest, meid ümbritsevatest mööbliesemetest jne.) kõikidest happelistest jääkainetest, mis tekivad, enam vabaneda ja osa neist salvestub kehas.Orgaaniliste hapetega segunevad anorgaanilised happelised mineraalid nagu näiteks kloor, fosfor ja väävel, mis tulevad enamusest meie happelistest toitudest. Me ei söö piisavalt aluselist toitu, mis sisaldavad aluselisi mineraale, nagu - kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium jne.

Happeliste jääkainete tekkimist ei ole võimalik vältida. Hoides aga eelpool nimetatud elustiili ja keskkonna mõjutusi kontrolli all ning süües rohkem aluselisi toiduaineid, saame märkimisväärselt vähendada meie kehas tekkivate jääkainete hulka.Kui me kehal jääkainetest vabaneda ei aita, võib meid tabada üle- või alakaal, väsimus, haigused, masendus.

Uriinhape on peaaegu lahustumatu vees, alkoholis ja eetris, aga lahustuv aluselises keskkonnas. Artriiti ja podagrat põhjustavad liigeste vahele ladestatud uriinhapped ei lahustu vanemate inimeste vere madala aluselisuse tõttu, kuid aluselise vee joomine tõstab järk-järgult vere pH-taset ning podagra kaob.

Jääkained ladestuvad iga inimese nõrgimatesse kehapiirkondadesse. Osadel äärmuslikel juhtudel on happeliste elementide kuhjumine nii suur, et see hakkab hävitama terveid rakke enda ümber. Terved rakud peavad hoidma kergelt aluselist pH-taset. Osad rakud muudavad oma valemit, et jääda ellu happelises keskkonnas. Kui nad on edukad, on see vähi algus. Vähirakud on happelised, terved rakud on aluselised. Isegi kui pahaloomulised kasvajad on täielikult kirurgiliselt eemaldatud, siis niikaua kui selles kohas jäävad alles happelised tingimused, on uute kasvajate tekkimine samas piirkonnas üsna tõenäoline. Selle järgi, millistes kehaosades jäägid kuhjuvad, võib järeldada millised täiskasvanu haigused võivad ilmneda. Perekonniti võivad need kohad olla sarnased. See seletab ka teatud haiguste pärilikkuse. Kuigi kõige suurem mõju tervisele on meie isiklikel igapäevaharjumustel, siis DNA-l ja seejärel alles geenidel.

Rakud püüavad pH taset pidevalt tasakaalustada. See protsess omab olulist ja tihedat seost mineraalse kaltsiumiga, sest kaltsium neutraliseerib liigse happe. Happeline pH tase kehas sunnib rakke laenama mineraale, sh kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi ja kaaliumi elutähtsatelt organitelt ja luustikult selleks, et hape kokku koguda (neutraliseerida) ning ohutult välja viia. Happeline seisund vähendab organismi võimet omastada toitaineid ning vitamiine ja mineraale, langetab rakkude energiatootlikust ja kahjustunud rakkude taastumisvõimet, samuti organismi isepuhastumisvõimet raskemetallidest, luues soodsad tingimused kasvajate arenguks, nõrgestab keha võimet toota ensüüme ja hormoone ning muudab keha vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele tervisehädadele. Kõrge happeline tase kurnab seega organismi ja põhjustab mitmesuguseid pikaajalisi kahjustusi, immuunsüsteem nõrgeneb vähehaaval ning koos sellega ka haigustele vastupanu võime, organismi iseparanemisprotsessid enam pikapeale ei rakendu. Inimene peaks tundma end sel juhul üpris väsinud ja kurnatuna. Samas ei pruugi me üha kiireneva elutempo juures oma kehaga toimuvaid väikesi, kuid pidevaid muutusi pikka aega tähelegi panna. Kui alustada mistahes raviga, ei pruugi see anda tulemusi, kuni pH tase ei ole normaliseeritud.

Ülehappesuse tõttu nõrgeneb ka seedesüsteem. See takistab aminohapete täielikku lagunemist, põhjustades sageli toiduallergiaid. Ülihappesus võib põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone ja ülitundlikkust.Kui keha on liialt happeline hakkab ta tootma rasvarakke et siduda ja ladestada nendesse liigsed happejäägid. See on vajalik, et hoida mürgid eemal meie elutähtsatest organitest, säästmaks neid kahjustumisest. Rasvkihi moodustamine on siinjuures organismi kaitsereaktsioon ja rasv sel juhul meie “elupäästja”. Vaevalt aga rõõmustab keegi meist soovimatute lisakilode üle

Samas võib ülehappelisus põhjustada ka alakaalu, kui probleemiks on organismis neile soodsates happelistes tingimustes vohama löönud pärm ja seened. Pärm ja seened kasutavad ära meie toiduaineid. Nad võivad vähendada toidu keemilist ja mehaanilist imendumist isegi kuni poole võrra. Tekib toitainete puudus. Tulemuseks on väsimus, nõrkus, haiglane tunne, paljudel inimestel põhjustab liigset kõhnumist, mis on ohtlikum kui ülekaal, sest rasvarakkude puudumisel ladestuvad happejäägid otse elutähtsatele organitele. Ilma valkudeta ei suuda organism moodustada ka uusi kudesid, toota ensüüme, hormoone ega sadu teisi keemilisi ühendeid, mis on olulised rakuenergia tootmiseks ja elutegevuseks.

Inimese kehas on 70% vett, 20% rasva, 7% valke, 1-2% vitamiine, 1% suhkruid ja umbes samas proportsioonis peaks olema ka tarbitavad toiduainete grupid. Lisaks on vajalikud veel omega-3, -6 ja -9 rasvhapped.

Kui toidusedelist moodustab 80 % happeline toit ja 20 % aluseline toit, siis keha hakkab käivitama erinevaid kaitsestrateegiaid sellega toimetulekuks, näiteks organism hoiab liialt vedelikku kinni, et happejääke organismist välja pesta või siis eespool juba nimetatud happejääkide rasvarakkudesse talletamise variant. Happeline keha tahab happelist toitu ja aluselisele toidule üleminek võib esialgu olla päris raske. Kui keha pH on juba aluselisem, siis tunduvad ka köögiviljad magusa maitsega ning maiustused tunduvad ülimagusad.

Keskajal, kui mindi üle keedetud toidu söömisele, hakkas levima katk. Selle kohta väidetakse, et töödeldud toit muutis kehad happeliseks ja haigustele vastuvõtlikuks.

Hea tervise hoidmise huvides oleks mõistlik nihutada menüüd aluseliste toiduainete tarbimise poole. Vere pH on võimalik aluselisena hoida kui süüa 70-80% aluselisi ning 30-20% happelisi toiduaineid, tarbida piisavalt vedelikku, anda kehale mõõdukalt füüsilist koormust ning väga oluline on emotsionaalse stressi puudumine. Negatiivsed tunded ja mõtted, nagu näiteks enesehaletsus, solvumine, viha jmt. muudavad keha kordi rohkem happeliseks, kui happelise toidu söömine. Ei ole mõtet süüa ka 100% aluselist toitu. Süües 70-80% värsket ja 20-30% keedetud või töödeldud toitu, püsib keha hästi tasakaalus.

Head teeb kui lisad aluselisele toitumisele ka kerge treeningu. Tugev pingutus või treening muudab keha pH jällegi happelisemaks.

Keha on nagu energiapank. Et sobival ajal energiat kasutada saaks, tuleb seda enne kehasse laadida.

Mõned toiduained annavad energiat ja mõned mitte. Toiduaine energiataset saab mõõta ning võime toiduainetest mõelda kui elektrist. Nii igal toidurakul, kui ka igal keharakul on erinev energiasagedus. Keha optimaalne energiasagedus on 75 megahertsi. Toores kurk on ideaalsel energiasageduse tasandil. Ka enamus rohelisi köögivilju on 75 mh taseme lähedal ja kui sööme neid töötlemata, siis tasakaalustavad need meie keha energiasagedust. Idude energiasagedus on 100 mh ja rohkem, lilledel 200 mh ja rohkem ning kõige kõrgema energiasagedusega on roos ja firma InnerLight Inc. poolt toodetav joogipulbrist + tilkadest veega segatav jook Super Green, s.o. 250 mh. Inimeste tüüpilise igapäevatoidu energiasagedus on umbes 40-53 mh tasemel. Pitsade ja mikrolaineahjus soojendatud toitude energiasagedus on vaid 10 mh. Süües madala energiasagedusega toitu langeb keha energiasagedus toidu energiasagedusega samale väärtusele. Kohe hakkavad keharakud energiataset optimaalsele tasemele tõstma, kulutades selleks palju energiat ning seetõttu tunneme end väsinuna. Kui sööme kõrge energiasagedusega toitu, siis ei ole rakkudel vaja energiasageduse balansseerimiseks energiat kulutada ning tunneme end energilisena.

Kui võrsed ja rohelised taimed muidu on kõrge energiasagedusega, siis nende kuivatamisel ja jahvatamisel energiatase langeb. Taimedest töötlemise teel saadud vitamiinide energiatase on samuti langenud ja keha ei suuda neid omastada, vaid kulutab väga palju energiat madala energiataseme vajalikule tasemele tõstmiseks. Idusid keetes nende energiatase hävib ning mikrolaine ahjus toitu soojendades kaob energia momentaalselt.

Külas või söögikohtades happelisi toiduaineid süües tuleb tasakaalustada pärast organism aluselise toiduga. Oluline on tervisliku toitumise rutiin, milles võib teha erandeid. Aluseline toitumine annab kehale rohkem energiat, tugevdab ja uuendab verd ning tasakaalustab pH. Et vesi aitaks keha aluselisemaks muuta, peaks selle pH olema vähemalt 9,5. Kraanivee pH on tavaliselt 7-8. Vee pH-d saab tasemele 9,5 tõsta vaid ionisaatoriga.

Karastusjookide nagu Coca-Cola ja Pepsi-Cola keskmine pH on 3.4. Sellisest happesusest piisab hammaste ja luude lahustamiseks. Inimese keha lõpetab luumassi tekitamise varsti pärast 30. eluaastat ning pärast seda lahustab ta igal aastal 8-18 protsenti luumassist, viies selle uriiniga kehast välja. Luukoe kaotamise kiirus oleneb suuresti tarbitava toidu happesusest.

Rinnapiima pH tase on 8, sõltub veidi ema elustiilist, kuid ei ole võimalik selle happeliseks muutumine. Ema organism kasutab kogu kaltsiumi luudest, juustest, küüntest ja hammastest piima tootmiseks. Kaltsiumi pH on 12. Beebide purgitoidu pH on 3-5. Kui pH taseme 8 ja 7 happelisuse vahe on 10 kordne, 8 ja 6 vahe 100 kordne, 8 ja 5 vahe 1000 kordne ning 8 ja 4 vahe 10000 kordne, siis rinnapiimalt purgitoidule üle minnes hakkab laps saama 10000 korda happelisemat toitu. Pole siis ime, et haigused hakkavad ka kohe kimbutama. Poe piimatoodetest organism kaltsiumit ei omasta, kuna need on pastöriseeritud ja homögeniseeritud.

Meie soolestikus on õrnad hatud, mis koguvad toitaineid ja energiat, et keha saaks toota verd. Peensoole hatud saavad kahjustatud happelist toitu süües. Coca-cola on nii happeline, et kui magu ei neutraliseeriks happelist jooki enne selle peensoolde jõudmist ja see läheks otse hattude vahele, siis hatud hävineks. Ideaalne happelisuse tase soolestikus oleks 8,2 pH. Soolteseinu kahjustab ka liha söömine, sest liha seedib väga aeglaselt. Liha hakkab sooltes roiskuma, tekib palju parasiite mis söövad soolestiku hattusid ja see kulutab soolte seinu.

Toidu aluselisus-happelisus ei sõltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi-kaltsiumi-magneesiumi ja muude mineraalide ning fosfori vahekorrast.

Erinevatel aegadel on erinevate meetoditega tehtud kindlaks aluselisi-happelisi toiduaineid. Viimased uuringud erinevad 80-ndatel aastatel esitatud andmetest kardinaalselt.

Firma InnerLight Inc. interneti lehelt saab osta - SuperGreen (mineraalpulber sisaldab 48 erineva taime oraseid, võrseid ja idusid, soja on GMO vaba - mahetoode) ja Prime pH Tilgad (sodium kloriid) toovad organismi elutähtsad toitained ja kergelt omandatavad valkained. SuperGreen ja Prime pH puhastavad ja laevad energiaga hapetest räsitud organismi tõhusalt. Need ained tugevdavad ka organismi vastupanuvõimet ja leevendavad happejääkidest põhjustatud raku- ja koekorrosiooni. SuperGreen koos Prime pH-ga ja teised Innerlighti tooted aitavad tasakaalustada organismi pH-d, neutraliseerides üleliigsed happed.