Toit, mis aitab stressi vastu

kaaluabi.ee
18. märts 2010 00:00

Mida suhu pista, et pea selge, tervis korras, närv rahus ja kaal normis püsiks?
Siin on kuus valikut, mida võid miksida ja muidugi eraldi maiustada. Hoia siis mõni neist ikka kodus-külmikus käepärast.
Mandlid, pähklid ja pistaatsiapähklid

Kui olukord muutub stressirohkeks, siruta käsi mandlite või pähklite järele, sest neis on rikkalikult E- ja B-vitamiini, mis aitavad Sinu kehal ja südamel raskustega toime tulla. Uuringud on näidanud, et peotäis pähkleid või mandleid aitavad hoida vererõhku kontrolli all ning südamel suure koormusega toime tulla.
Veidi mandleid-pähkleid salatisse, hommikusse putru või müslisse ning sinu süda on sulle tänulik.
Avokaadod
Jäta jäätis vahele ning sega endale selle asemel üks mõnus kodune, kreemja koostisega guacamole, mis leevendab hästi igasuguseid isusid. Lisaks on avokaado rikas monoküllastamata rasvhapete ja kaaliumi poolest, mis aitab langetada kõrget vererõhku.
Kaerahelbed
Süsivesikud käivitavad ajus serotoniini ehk õnnehormooni tootmise. Tervisliku, kiudaineterikka kaerahelbepudru söömine pärsib näljatunnet, teeb reipamaks ja väldib meeleolu kõikumisi. Kui tead, et ees ootab raske päev, valmista end selleks ette korraliku kaerahelbepudruga, mis võimaldab kehal stressiga paremini hakkama saada. Et õnnehormoon kiiremini käivituks, soovitame lisada pudrule ka lusikatäis maitsvat moosi.
Apelsinid
Apelsinide rõõmus värv toob juba iseenesest naeratuse näole. Kui aga muretsed näiteks tööintervjuu või olulise kohtumise pärast, luba endale värske apelsin või klaasitäis värskelt pressitud apelsinimahla. Imeline abimees apelsinis on C-vitamiin, mis on tuntud ka immuunsüsteemi võluvitsana. Saksa teadlaste tehtud uuring näitas, et need, kes võtsid 3000 milligrammi C-vitamiini enne suurema rahvahulga ees esinemist või raskete matemaatiliste ülesannete lahendamist, tundsid vähem stressi ning nende vererõhk ning stressihormooni tase normaliseerus pärast stressi tekitanud olukorda kiiremini.
Lõhe
Stressihormooni suureks vaenlaseks on Omega-3 rasvhape, mis ei lase kortisoolil ja adrenaliinil keha üle võimust võtta. Vähemalt kolm korda nädalas rasvast kala nagu näiteks lõhe, forell, heeringas, makrell, ning elu tundub jälle roosa ja rõõmus.
Spinat
Spinat, mis on rikas magneesiumi ja paljude teiste mineraalainete poolest, ei ole mitte asjata stressirohkete perelõunate laual. Nimelt aitab magneesium hoida keha stressinivood madalal, vältida peavalu ning väsimust. Kuna umbes seitse inimest kümnest kannatab magneesiumi puuduse all, siis mõni ime, et me end halvasti tunneme ning peavalude ja väsimuse üle kurdame. Lisa spinatit salatisse ja hommikuse võileiva vahele või küpseta perelõunaks maitsev spinatipirukas.
Allikas: womenshealthmag.com

Maarahva oma usk.

http://www.maavald.ee/maausk.html



Maausk on Eesti põlisrahva – maarahva – ainus oma loonausk. Maausku pole keegi kunagi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud sellel maal koos maarahvaga lugematute põlvkondade jooksul.

Olles lahutamatu tervik meie maa, pärimuskultuuri ning maakeeltega, on ta midagi enamat kui religioon. Maausk on järjepidev maailmatunnetus, pärimus ning elulaad, mis sellisel kujul on olemas vaid siin, Maavallas.


Maa usud

Nagu maakeel ja maarahvas on eripalgelised, koosnedes seto, võro, saare, viru jpt. maakeeltest ning -rahvastest, nii on eripalgeline ka maausk. Igas paikkonnas võime kohata mõnevõrra erinevaid tavasid ja kombeid. Näiteks lõunapool nimetatakse loona vägesid emadeks ja isadeks, põhjapool aga haldjateks. Lõunas ja läänes tähistatakse kevade saabumist mõni nädal enne kui põhjas. Kuid nii nagu erinevad maarahvad moodustavad yhe rahva, nii moodustavad erinevad maausudki yhe usu.

Maausu eripalgelisuse juured peituvad Maavalla erinevates maastikes, ilmastikuoludes, keeltes ning kultuurikontaktides.


Pärimuskultuur

Olla maausuline tähendab märgata ja väärtustada pärimust. Maausulised ei loo uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Kui siiski peaks selguma, et ilma laenamata ei saa, siis võetakse puudu olev pärimuskild hõimurahvalt. Maausk kuulub yhte perre teiste uurali rahvaste oma loonauskudega.

Maausuliste seas on neid, kelle peredes on läbi kõigi survesajandite põlvest põlve edasi antud teadlikku omausulist kuuluvust. Enamus jõuab siiski maausuni iseseisvalt, ajendatuna huvist esivanemate pärandi ja oma juurte vastu.

Maausuline pärimus elab kildudena eesti kultuuris. Meie kommetes, uskumustes, hoiakutes, aga eelkõige meie keeles on palju sellist, mis meie maausulistel esivanematelgi.

Just see osa pärimusest, mis on jõudnud tänapäeva, eriti see sõnastamatu ja kirjeldamatu, mis saadud kodust isikliku kogemuse kaudu, on kõige olulisem.

Teiseks on oluline see pärimus, mis on viimase 150 aasta jooksul kirja pandud ja talletatud erinevatesse muuseumikogudesse. Ja vast kõige viimaks pakub huvi kroonikates ja vanemas kirjanduses leiduv.

Kogu pärimus pole meile vastuvõetav. On kyllalt palju sellist, mis laenatud eri kultuuridest eri ajastutel ja mis on vastuolus tervikuga. Seetõttu sarnaneb maausulise pärimuse otsimine kullapesemisele – välja tuleb sõeluda väärtuslik ja oluline.


Hingestatud loond

Nagu räägivad maarahva ja meie hõimlaste vanad lood, oli alguses lind. Tema munadest syndis maa ja ilm – loond. Loond kasvas, nagu kasvab seemnest puu või rebust kotkas, kuni kõik sai hingelisi täis. Sest hing on tähtedel, kuul, päikesel, ilmal, veel, tulel, maal ja yldse kõigel, mis on.

Inimene on vaid yks paljude hingeliste seas. Meil koos kivide, taimede ja loomadega on yhine ema – Maaema. Maarahvas on tuhandeid aastaid järjest kasvanud Maaemast ja maarahva põrm on kasvatanud Maaema viljakat pinnakihti. Oleme tuhande niidiga seotud oma maa ja selle loonaga. Kõik, mida tehakse meie maale, tehakse maarahvale ja kõik, mida tehakse maarahvale, tehakse ka maale.


Ajastaeg, elu kooskõlas loonaga

Maarahva ajaarvamine jälgib tundlikult ajastaja ringi, õigemini loona – määratu suure jõu – muutumist selles. Meie pyhad ja tähtpäevad on murdepunktid loona igaveses liikumises.

Sellest, mida inimene pyhil päevil teeb või tegemata jätab, sõltub tema ja ta lähedaste hea käekäik. Jõulud, kihlakud, munapyha, suvisted, leedopäev, karusepäev, hingedeaeg jt. pyhad päevad on aeg, mil, pidades kalliks maarahva kombeid, ammutame loonast ja esivanematest jõudu.


Eluring ja esivanemad

Synd, varrud, pulmad ja matused on inimese eluringi murdekohad. Maarahva kombed ja taiad, mis neil puhkudel tehakse, aitavad elada mõnukalt – kooskõlas inimeste, surnute ja loona vägedega.

Maamehe elu ei lõpe surmaga, vaid jätkub teises ilmas, teisel pool Toonela jõge. Surnud omaksed ei lahku meist jäädavalt, vaid tulevad teatud pyhadel päevadel tagasi. Oma mõtetes oleme ikka nendega, kysime nõu ja jagame muret. Elavad ja surnud hoiavad sedasi kokku. Koos on meid palju.


Hiied

Hiis on maarahva pyhamu. See on kymnete ja kymnete põlvkondade pyha koht, kuhu minnakse tähtsamatel pyhadel ja olulisematel puhkudel. Seal kõneldakse loona vägedega, saadakse osa suurest rahust ja kogutakse jõudu.

Hiis on piiritletud maa-ala koos seal asuvate kivide, veekogude, taimede ja hiierajatistega. Enne hiide minekut puhastatakse oma keha ja meeled. Hiies ei mõelda kurje mõtteid, ei vannuta, ei tehta liiga puudele ja põõsastele ega teisele inimesele.


Maausk on mõnus

Maarahva ellusuhtumises on yks kesksemaid mõisteid mõnu. Oluline on elu ja kõige selles peituva sisu. Et elu kulgeks mõnukalt, tuleb olla mõnukates suhetes nii inimestega, esivanematega kui ka loona ehk selle vägedega. Mõnuka elu juurde kuulub tervislik toit, terve elukeskkond jpm. loomulikku. Muuhulgas võimalus käia laupäeva õhtul saunas.

Mõnukad suhted on elujaatavad ja jätkusuutlikud. Yhtegi suhet ei tohi ära kasutada ega kurnata. Osa suhetest peavadki jääma pinnapealseiks, et nad ei muutuks koormavaks ja tylikaks. Samas on suhteid, millesse võiks ja tuleks syyvida.

Oskus suhteid hinnata kujuneb aastatega koos kypsemisega. Mõnukad suhted ei ammenda end ning lubavad rahval paiksena, kooskõlas esivanemate, teiste rahvaste ja loonaga elada tuhandeid aastaid.

Rahvagi olemine peab olema mõnukas. Ka rahva olemine seisneb suhetes – suhetes rahvuskaaslastega, loonaga ning teiste rahvastega. Rahva või kultuuri tegelikkusetaju – oskus hinnata ja arendada suhteid – kypseb põlvkondadega. Seetõttu on vana kultuuri, vana rahva olemine mõnukam, tema suhted keskkonnaga kypsemad ja tasakaalukamad. Kypse rahva liige teab, kes ta on, kuhu ta kuulub ja mida ta peab tegema. Tema elu on seetõttu mõnukas.

Oliivõli pole vaid salati jaoks

Oliivõli pole vaid salati jaoks

Juuste säravamaks, siidisemaks ja pehmemaks muutmiseks proovi kodus lihtsat oliivõli hooldust. See mõjub parimalt kuivade juuste ja soovimatute lokikeste korral. Kasutada võib umbes paar korda kuus või ka iga nädal, kui juuksed nõuavad.

Sul on tarvis:

¼ tassi oliivõli (sõltub juuste pikkusest)
Kilekotti

Pese juukseid sooja veega. Seejärel pane umbes lusikatäis õli peopessa ja hõõru käsi, et seda soojendada. Masseeri sõrmeotstega õli õrnalt peanahka ja juustesse. Jätka, kuni juuksed on võrdselt õliga kaetud ning jälgi, et ka otsad saaksid kindlasti niisutatud. Nüüd aseta pähe kilekott, kattes sellega juuksed ning kinnita otsad sõlme või juukseklambriga. Hoia õli peas vähemalt 30 minutit, seejärel loputa ning pese šampooni ja palsamiga nagu tavaliselt.

Allikas: FitSugar.com

Armastus

Kõige olulisem õppetund elus on armastus. Armastus on tugev, seda pole võimalik purustada, samas on see tabamatu. Sa võid armastust teada, tunda, kuid Sa ei saa sellest kinni hoida. Niipea, kui Sa proovid haarata, libiseb see käest nagu elavhõbe. Armastust pole võimalik omada, see on vaba nagu tuul ning liigub sinna, kuhu soovib. Sa võid sellega kaasa liikuda. Armastus on ühtsus ja terviklikkus. Armastus ei tunne piire ega tõkkeid. Armastusega kaasneb vabadus. Hirm on see, mis seob ja piirab hinge, armastus vabastab ja lõikab läbi kõik köidikud. Armastus avab kõik uksed, muudab elusid ning sulatab ka kõige kõvemad südamed. Armastus loob ja ehitab, ta loob ilu, harmooniat ja ühtsust. Armastus töötab alati millegi heaks, mitte millegi vastu. Armastus toob rõõmu, mida pole võimalik maha suruda. See tantsib ja laulab läbi elu. Kas Sinu südames on armastus? Armastus üksteise vastu? See algab Sinu seest ning liigub välja üha kaugemale ja kaugemale.

— "Teekond iseendasse", Eileen Caddy

Maa hingamise päeval künda ega istutada ei tohi

Lehekuu- mai kuu

Lehekuu 13. päeval on maa hingamise päev. Sel päeval maa puhkab, on suur püha. Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta.

Tähtpäevad

9. Ligupäev. Vadja maarahvas tegi ligupäeval korda küla ühise pesupesemiskoha. Meil sobib hästi puhastada sauna või pesumasinat.

13. Maahingaus ehk maa hingamise päev. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei tohi ka rohtu tallata, murul magada või maad lüüa. Kõik puud on sel päeval pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.

23. Suvisted. Suve- ja naistepühad, Põhja-Eestis ka kiige- ja munapühad. Suvistelaupäeval koristatakse kodu ning tuuakse tuppa kased. Pühapäeval kogunetakse kiige juurde pidutsema.

Lehekuu kõvad ja pehmed ajad

6. päev – Kuu viimane veerand, kõva aja algus.

12. päev – vana kuu pehme aja algus.

14. päev, kell 4.04 – Kuu loomine.

16. päev – noorkuu kõva aja algus.

21. päev – Kuu esimene veerand, pehme aja algus.

26. päev – täiskuu kõva aja algus.

28. päev, kell 2.07 – täiskuu.

30. päev – täiskuu pehme aja algus.

Pehmel (mädal) ajal raiutakse võsa ja külvatakse-istutatakse kõike, mis kasvatab alla.
Kõval (kalgil) ajal külvatakse teravili ja kõik muu, mis kasvatab peale.
Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi.

Maaleht. 02.05.10

10 asja, mis teevad su õnnelikuks.

Küsimus, kuidas olla õnnelik, on sama vana kui inimkond ise. Teema, mis on olnud filosoofide pärusmaa, on üha rohkem teadlaste-psühholoogide uurida. Ekspress.ee toob lugejani 10 uurijate poolt välja pakutud õnnevalemit.

Muidugi ei pretendeeri see mingile täiuslikule tõele, kuid ehk on siiski abiks.


1. Naudi hetke
Aeg-ajalt tasub teha paus, et aeg peatada. Niikuinii tormab enamik meist igapäevastest tegemistest nii läbi, et tähelegi ei pane. Uuringud näitavad, et kui inimene meenutab mõnda õnnelikku hetke või võtab hetkeks aja maha, et kasvõi lille nuusutada või vaadelda mängivaid lapsi, aitab see igapäevaelu masendust vähendada.
2. Väldi võrdlusi
Kuigi me võime endast ju väga hästi mõelda, ei pruugi enda võrdlemine teistega positiivseid emotsioone kaasa tuua. Vastupidi, see võib enesehinnangule ja õnnetundele lausa hävitavalt mõjuda. Keskenduda tuleks hoopis enda isiklikele saavutustele.
3. Ära tähtsusta raha
Inimestel, kes panevad raha oma väärtuste skaala tippu, on depressiooni, ärevustunde ja madala enesehinnangu võimalused suuremad kui nendel, kes seda ei tee. Nagu öeldakse: mida rohkem inimene otsib rahuldust materiaalsest maailmast, seda vähem ta seda sealt leiab. Materiaalne rahuldus kipub olema väga ajutist laadi.
4. Sea tähenduslikud eesmärgid
Inimesed, kes püüdlevad millegi tähendusliku poole, olgu see uue oskuse omandamine, laste innustamine või mis iganes muu, on palju õnnelikumad kui need, kellel pole märkimisväärseid unistusi. Inimestel on tegelikult eesmärgistatud tegutsemist lausa vaja. Õnn, nagu ütlevad mõned uurijad, on kusagil naudingute-heaolu ja tähenduslikkuse vahel.
5. Haara tööl initsiatiiv
See, kui õnnelik sa tööl olles oled, sõltub sellest, kui palju sa ise algatusvõimet ilmutad, arvavad mõned uurijad. Kui me väljendame oma loomingulisust, aitame teisi, pakume välja paremaid võimalusi midagi teha jne, tundub töö tegemine meile väärilisem. Üks põhjus on selles, et siis tunneme end rohkem juhtpositsioonis.
6. Võida sõpru ja väärtusta peret
Inimesed, kellel on hea pere, kipuvad olema teistest mõnevõrra õnnelikumad. Samuti on olulised sõbrad ja suhted, mis pakuvad inimesele tuge. Samas ei piisa seltskonna hingeks olemisest, kui see seltskond midagi ei paku. Inimene vajab mõistmist ja tunnet, et temast hoolitakse.
7. Naerata igal võimalusel
Tundub labane, kuid see töötab. Positiivne ellusuhtumine aitab näha võimalusi seal, kus pessimist neid ignoreerib. Optimistlik tulevikunägemus loob võimalusi õnnele ja edule.
8. Täna südamest
Positiivse psühholoogia arendajate sõnul on inimesed, kes väljendavad oma tänutunnet südamest (mitte ei pobise mokaotsast „aitäh"), tervemad, optimistlikumad. Uuringud näitavad, et need, kes väljendavad sügavalt teistele inimestele oma tänu (näiteks selle eest, et teine aitas tal elus midagi muuta), on ise õnnelikumad ja saavutavad enam. Südamest tänamise positiivne efekt iseendale võib kesta nädalaid.
9. Mine välja ja liiguta end
Üks uuring näitab, et füüsilised harjutused võivad olla sama mõjusad kui depressiooniravimid - ning neil puuduvad igasugu kõrvalmõjud. Lisaks paremale tervisele pakub regulaarne trenn ka saavutamise tunnet ja võimalust sotsiaalseks suhtlemiseks, vabastab heaolutunnet tekitavaid endorfiine ja tõstab enesehinnangut.
10. Anna see lihtsalt ära ja kohe
Muuda altruism ja andmine osaks oma elust, ja tee seda eesmärgipäraselt, soovitavad mõned uurijad. Naabri abistamine, vabatahtlikult millegi tegemine, annetamine jms tekitavad tunde, et oled midagi head teinud, midagi väärt. Oma oskuste-teadmiste edasiandmine, teiste edust rõõmu tundmine, andeksandmine aitavad kõik õnnetunde tekkimisele kaasa. Ka mitte iseenda, vaid teiste peale raha kulutamine.
Allikas: Yesmagazine

Hea Uue Aasta valmistamise retsept

Pisuke uurimistöö Ene poolt viis Terviselehe postitusele, kus Aleksander Laane samast retseptist kirjutab, kuigi temagi ei oska öelda, kust see pärit on.

Võtame aasta kaksteist kuud ja puhastame need kadedusest, vihkamisest, kurbusest, tühisõnalisusest, teesklusest, kangekaelsusest,hirmust, egoismist, ükskõiksusest.

Puhastatud kuud lõikame kolmeks võrdseks osaks.

Tähelepanelikult proportsioone järgides jagame päevad samamoodi kolmeks nii, et kolmandik päevast saaks täidetud töiste tegemistega ja
ülejäänud kaks kolmandikku täidaks rõõmus meel, huumor ja lõbustused.

Lisame kolm kuhjaga lusikat optimismi,
suure tüki usku,
lusikakese kannatlikkust,
mõned terad tolerantsi ja
näpuotsaga viisakust ning lahkust kõigi, eriti lähedaste suhtes.

Kogu segu tuleb ääretasa üle valada armastusega.

Kaunistamiseks kasuta lillede, headuse ja tähelepanu õielehti.

Serveerida igapäevaselt soojade sõnadega ja südant soojendavate naeratustega.

Jätku leiba!