Punane päevakübar — immuunsüsteemi raudvara‏

Ühe ravimtaime — punase päevakübara — ekstrakt suudab hävitada mitmesuguseid gripiviiruseid — sealhulgas praegu mööda maailma jalutavat seagrippi. Sellise järelduse saab teha, kui lugeda viroloogiaajakirjast vastavat uurimust. Uurimuse autoriks on dr Stephan Pleschka ja dr Michael Stein Justus Liebigi ülikooli meditsiinilise viroloogia instituudist Saksamaalt ning prof James B. Hudson Briti Columbia ülikoolist Kanadast. Kõik katsed on tehtud Šveitsi firma A.Vogel Bioforce AG tootega Echinaforce. Et asi selgem oleks, siis kirjeldan lühidalt ka katset ennast. Katseklaasidesse, inimese neerurakkudesse, pandi kasvama nelja erinevat viirustüve: * H3N2, mis on nn tavalise gripi üks tüvedest ehk Hong Kongi gripp * H5N1, mida linnugripina tuntakse * H7N7, mis samuti esineb nii lindudel kui inimestel * ja lõpuks H1N1 ehk seagripp. Neile lisati erineva ajavahemiku järel punase päevakübara ekstrakti arvestusega, et samasuguse doosi võiks saada seda suu kaudu sisse võttes. Tulemused on igal juhul huvitavad. Esiteks suutis ekstrakt väga hästi halvata viiruse võimet rakku nakatada. Erinevate tüvede puhul ulatus see alati 80%-st ülespoole. Mis tähendab, et viirus valdavalt ei pääsenudki rakku sisse, et paljuneda. Teiseks ei tekkinud gripiviiruse resistentseid ehk ravile allumatuid vorme, nagu see paljude ravimite puhul väga tavaline on. See kõik viib järeldusele, et punase päevakübara ekstrakt (vähemalt see, mis kindla tehnoloogiaga värsketest taimedest tehtud) suudab gripiviirust rakkudest eemal hoida ja seda on gripihooajal mõttekas ennetuseks kasutada. Punane päevakübar pärineb Põhja-Ameerika preeriatest ja on aastasadu olnud indiaanlastel väga austatud taim. Üle 100 a tagasi hakati seda taime ka uurima ja teostama kliinilisi katseid. Päevakübar on enamasti suur põõsasarnane sirgete vartega püsilill. Kasvab 60–100 cm kõrguseks ja õievarred võivad kasvada kuni 1,5 m pikaks. Õied on suured (13–16 cm), läikivad, keelõied lillakasroosad. Õitseb juuli lõpust külmadeni. Kasvavad hästi ka harilikul aiamullal. Kasvukoht peaks olema kuiv ja päikesepaisteline, sellele viitab ka taime nimi. Punane päevakübar on tunnistatud ürtide kuningannaks. Vanasti raviti õite leotisega maohammustusi, putukatorkeid, hamba- ja peavalu ning põletikke. Päevakübara juures on kõige tähtsamaks peetud võimet tõsta organismi vastupanu haigustele ja tõkestab põletike teket. Taimes sisalduvad toimeained takistavad ka viiruste levimist. Ergutab ainevahetust, suurendades nii toidu vastuvõtu võimet kui ka jääkainete eemaldamist organismist. Päevakübara tinktuur peaks olema lausa esmaabikapis. Sobib hästi nii gripi ennetamiseks kui raviks. Haigestumisel aitab tinktuur vähendada ja kergendada nii nohu kui ka kurgupõletikku. Välispidiselt kasutatakse väikeste pindmiste haavade, näole tekkinud põletikuliste vistrike, löövete ning ohatiste tupsutamiseks. On kindlaks tehtud punase päevakübara antiseptiline toime ja võime haavade puhul kiirendada uute kudede teket ja vähendada valu. Taime tinktuur aitab igemepõletiku puhul.

Terviseleht 05. jaanuar 2010 00:00

Sõda soolestikus.

Inimese seedesüsteemis on miljardeid mikroorganisme. Osa neist on sõbrad ja truud kaitsjad, teised jälle tungivad kehasse kui vaenlased. Biokliiniku arst Natalia Trofimova selgitab, kuidas aidata headel bakteritel võita. Mis meie soolestikus toimub ehk millised tegelased seal ringi askeldavad?

Soolestiku mikrofloora on jagatud kolme rühma. Esiteks n-ö oma mikrofloora, kus kõige tähtsamad on bifidobakterid ja laktobakterid oma erinevate tüvedega. Teine rühm on kaasnev floora, enterokokid – näiteks enterococcus fecalis ja enterococcus faecium. Mõned probiootikumid sisaldavad ka neid baktereid. Kolmas rühm on patogeense mikrofloora sarnane, seda võib nimetada jääkflooraks. Jääkfloora hakkab paljunema ja patogeenseks muutuma siis, kui inimene on külmetanud, organismis on põletik, viirus või mingid muud tegurid. Kasvamine on kiire ja normaalse mikrofloora tegevus surutakse maha. Nii et alati ei saa näiteks kõhulahtisuses süüdistada väljast saadud bakterit või viirust, võib juhtuda, et oma mikrofloora tasakaal läheb paigast ära, kaitsev mikrofloora ei suuda jagu saada patogeensest floorast, mis hakkab paljunema ja põhjustabki kõhulahtisuse.

Mida mikrofloora ehk need suured bakterihulgad meie heaks teha suudavad?

Soolestiku mikroflooral on organismis mitu funktsiooni. Mikrofloora võtab osa ainevahetusest, näiteks teatud bakterid produtseerivad happeid ja ensüüme, mida vajame toidu seedimiseks. Ka on soolestiku mikrofloora võimeline sünteesima mõningaid vitamiine ja kujundama kolesteroolitaset.

Teiseks on mikrofloora seotud immuunsüsteemiga, bakterid kaitsevad seda ja võtavad isegi osa immuunsüsteemi moodustamisest.

Kolmandaks – normaalne mikrofloora takistab patogeensete mikroobide paljunemist.

Mis mikrofloorat ennast mõjutab?

Mõjutavad kõik bakteriaalsed ja viiruslikud infektsioonid, toidumürgistused ja ka igapäevane toit, kui see sisaldab antibiootikume, hormoone või pole kvaliteetne. Kõik see segab normaalsete, n-ö heade bakterite kasvu ja nende funktsioneerimist ning süsteem ongi häiritud. Ka paljud teised ravimid, näiteks antidepressandid suruvad normaalset mikrofloorat alla. Kui inimesed peavad pidevalt võtma mingit ravimit, oleks vajalik tarvitada ka probiootikume.

Kuidas aru saada, et hea mikrofloora on soolestikus vähemusse jäänud?

Kõige levinum sümptom on kõhulahtisus, mis ei kao kolme-nelja-viie päevaga. Krooniline kõhulahtisus on väga sageli seotud toidutalumatusega, näiteks laktoosi- või gluteenitalumatusega. Pole välistatud, et probiootikumi võtmisest juba piisabki normaalse seedimise taastamiseks.

Veel osutab soolestikus tekkinud probleemile see, kui toit korralikult ei seedu, väljaheites leidub toidutükke ja kui kõhus on palju gaasi. Kuid ka kõhukinnisus annab märku, et midagi on valesti. Kõik see näitab, et vajalikke baktereid ei ole piisavalt. Kõhulahtisus viitab peensoole, kõhukinnisus rohkem jämesoole probleemidele. Mõlema puhul mängib olulist rolli soolte mikrofloora.

Mida teha, et mikrofloorat toetada?

Kui inimesel on krooniline kõhukinnisus, siis ainult lahtistavast teest ei aita, tuleb mehaaniliselt soolestikku puhastada, pärast seda võtta probiootikumi. Aga on ka ravimtaimi, mis soodustavad normaalsete bakterite kasvu. Näiteks naistepuna: kui inimesel on bakteriaalne infektsioon, siis võib juua naistepunateed. Sobib ka saialill. Sapieritust soodustavad teed koos probiootikumiga aitavad väga hästi. Kui on seeninfektsioon, siis on kasu koirohust. Nii et teatud ravimtaimed koos probiootikumiga annavad väga hea tulemuse.

Kõhulahtisuse, seedimata toidu ja kõhugaaside korral võib olla tegu varjatud toidutalumausega ja siis tuleks teha toidutalumatuse testid, mis annavad infot ka immuunsüsteemi kohta. Mina soovitan ka sel juhul sooled jääkainetest puhastada ja pärast seda võtta probiootikumi ning preparaati, mis peale bakterite sisaldab ka fermente.

Kui on kõhulahtisus, gaasid või viiruslik kõhuhäda, siis tuleks vältida toortoitu ja süüa ainult hautatud või keedetud sööki. Ka piimatooteid peaks sel perioodil vähem tarbima.

Põhiravi on selline, et kasutame ravimtaimi ja probiootikume. Sooltepuhastus kuulub vajadusel ravi juurde, aga seda teeme kolm kuni viis korda ja edasi soovitame sobivat toitumist. Sooltepuhastuse mõte ongi selles, et enne kui võtta normaalset mikrofloorat taastavat probiootikumi, tuleb puhastada sooled patogeensest mikrofloorast.

Palju on siin juttu olnud probiootikumist, mida see täpsemalt tähendab?

Probiootikumid on preparaadid, mis sisaldavad elusaid baktereid ja soolestiku mikrofloorasse sattudes toetavad meie tervist.

Väga palju propageeritakse probiootiliste bakteritega piimatooteid. Nende seast võiks valida selliseid, kuhu on lisatud mitme bakteri tüvesid. Muidugi ka üks laktobakter või bifidobakter on parem kui mitte midagi. Ja mida värskemad jogurtid-keefirid, seda parem, pika säilitusajaga tootes pole enam elu sees.

On kindlaks tehtud, et vedelad probiootikumid imenduvad organismis paremini kui pulbrilised. Kui organismi mikrofloora on juba väga häiritud, siis n-ö kuivad probiootikumid ei pruugi enam aidata. Samuti laste puhul, kelle immuunsüsteem alles areneb.

Mina kasutan vedelat probiootikumi, mis sisaldab 31 eri bakterit ja milles bakterite kontsentratsioon on kümme üheksale. Kui on vaja võitu saada patogeensest mikrofloorast, siis väiksemast kontsentratioonist ei pruugi piisata. See probiootikum sisaldab ka prebiootikume ehk toidukomponente, millel on soodne toime soolestiku mikrofloorale. Probiootikumi tuleks võtta hommikul pool tundi enne sööki.

Viiruste perioodil tuleks vedelat probiootikumi tarvitada profülaktilise vahendina, nii nagu ka küüslauku ja sibulat süüakse. Need pole gripiravimid, aga aitavad tugevdada organismi vastupanuvõimet. Kui mikrofloora toimib normaalselt, siis on haigestumise tõenäosus väiksem.

Mida veel viiruste perioodil silmas pidada?

Võiks ikka süüa sibulat ja küüslauku, mitte võtta neist tehtud kapsleid. Head teevad ka suure C-vitamiini kogusega marjad, nagu näiteks astelpajumarjad ja mustad sõstrad.

Kätepesu on gripiperioodil tõesti väga-väga oluline. Mina soovitan pesta sooja veega, vajadusel ka seebiga, vähemalt 30 sekundit. Ainult hetkelisest loputamisest on vähe abi. Inimene võib ennast juba tervena tunda, aga väljaheites elavad bakterid ja viirused veel nädal hiljemgi, sellepärast jäädaksegi kodus üksteise järel haigeks, et pole korralikult käsi pestud.

Ja veel – mitte süüa toortoitu, see soodustab bakterite levikut. Kui tahate salatit süüa, siis tehke seda kodus ise, toitlustusasutustes võib salat olla juba halbadest bakteritest pungil.

kirjutas Aivi Parijõgi ajakirjas Tervis Pluss

Toit, mis aitab stressi vastu

kaaluabi.ee
18. märts 2010 00:00

Mida suhu pista, et pea selge, tervis korras, närv rahus ja kaal normis püsiks?
Siin on kuus valikut, mida võid miksida ja muidugi eraldi maiustada. Hoia siis mõni neist ikka kodus-külmikus käepärast.
Mandlid, pähklid ja pistaatsiapähklid

Kui olukord muutub stressirohkeks, siruta käsi mandlite või pähklite järele, sest neis on rikkalikult E- ja B-vitamiini, mis aitavad Sinu kehal ja südamel raskustega toime tulla. Uuringud on näidanud, et peotäis pähkleid või mandleid aitavad hoida vererõhku kontrolli all ning südamel suure koormusega toime tulla.
Veidi mandleid-pähkleid salatisse, hommikusse putru või müslisse ning sinu süda on sulle tänulik.
Avokaadod
Jäta jäätis vahele ning sega endale selle asemel üks mõnus kodune, kreemja koostisega guacamole, mis leevendab hästi igasuguseid isusid. Lisaks on avokaado rikas monoküllastamata rasvhapete ja kaaliumi poolest, mis aitab langetada kõrget vererõhku.
Kaerahelbed
Süsivesikud käivitavad ajus serotoniini ehk õnnehormooni tootmise. Tervisliku, kiudaineterikka kaerahelbepudru söömine pärsib näljatunnet, teeb reipamaks ja väldib meeleolu kõikumisi. Kui tead, et ees ootab raske päev, valmista end selleks ette korraliku kaerahelbepudruga, mis võimaldab kehal stressiga paremini hakkama saada. Et õnnehormoon kiiremini käivituks, soovitame lisada pudrule ka lusikatäis maitsvat moosi.
Apelsinid
Apelsinide rõõmus värv toob juba iseenesest naeratuse näole. Kui aga muretsed näiteks tööintervjuu või olulise kohtumise pärast, luba endale värske apelsin või klaasitäis värskelt pressitud apelsinimahla. Imeline abimees apelsinis on C-vitamiin, mis on tuntud ka immuunsüsteemi võluvitsana. Saksa teadlaste tehtud uuring näitas, et need, kes võtsid 3000 milligrammi C-vitamiini enne suurema rahvahulga ees esinemist või raskete matemaatiliste ülesannete lahendamist, tundsid vähem stressi ning nende vererõhk ning stressihormooni tase normaliseerus pärast stressi tekitanud olukorda kiiremini.
Lõhe
Stressihormooni suureks vaenlaseks on Omega-3 rasvhape, mis ei lase kortisoolil ja adrenaliinil keha üle võimust võtta. Vähemalt kolm korda nädalas rasvast kala nagu näiteks lõhe, forell, heeringas, makrell, ning elu tundub jälle roosa ja rõõmus.
Spinat
Spinat, mis on rikas magneesiumi ja paljude teiste mineraalainete poolest, ei ole mitte asjata stressirohkete perelõunate laual. Nimelt aitab magneesium hoida keha stressinivood madalal, vältida peavalu ning väsimust. Kuna umbes seitse inimest kümnest kannatab magneesiumi puuduse all, siis mõni ime, et me end halvasti tunneme ning peavalude ja väsimuse üle kurdame. Lisa spinatit salatisse ja hommikuse võileiva vahele või küpseta perelõunaks maitsev spinatipirukas.
Allikas: womenshealthmag.com

Maarahva oma usk.

http://www.maavald.ee/maausk.html



Maausk on Eesti põlisrahva – maarahva – ainus oma loonausk. Maausku pole keegi kunagi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud sellel maal koos maarahvaga lugematute põlvkondade jooksul.

Olles lahutamatu tervik meie maa, pärimuskultuuri ning maakeeltega, on ta midagi enamat kui religioon. Maausk on järjepidev maailmatunnetus, pärimus ning elulaad, mis sellisel kujul on olemas vaid siin, Maavallas.


Maa usud

Nagu maakeel ja maarahvas on eripalgelised, koosnedes seto, võro, saare, viru jpt. maakeeltest ning -rahvastest, nii on eripalgeline ka maausk. Igas paikkonnas võime kohata mõnevõrra erinevaid tavasid ja kombeid. Näiteks lõunapool nimetatakse loona vägesid emadeks ja isadeks, põhjapool aga haldjateks. Lõunas ja läänes tähistatakse kevade saabumist mõni nädal enne kui põhjas. Kuid nii nagu erinevad maarahvad moodustavad yhe rahva, nii moodustavad erinevad maausudki yhe usu.

Maausu eripalgelisuse juured peituvad Maavalla erinevates maastikes, ilmastikuoludes, keeltes ning kultuurikontaktides.


Pärimuskultuur

Olla maausuline tähendab märgata ja väärtustada pärimust. Maausulised ei loo uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Kui siiski peaks selguma, et ilma laenamata ei saa, siis võetakse puudu olev pärimuskild hõimurahvalt. Maausk kuulub yhte perre teiste uurali rahvaste oma loonauskudega.

Maausuliste seas on neid, kelle peredes on läbi kõigi survesajandite põlvest põlve edasi antud teadlikku omausulist kuuluvust. Enamus jõuab siiski maausuni iseseisvalt, ajendatuna huvist esivanemate pärandi ja oma juurte vastu.

Maausuline pärimus elab kildudena eesti kultuuris. Meie kommetes, uskumustes, hoiakutes, aga eelkõige meie keeles on palju sellist, mis meie maausulistel esivanematelgi.

Just see osa pärimusest, mis on jõudnud tänapäeva, eriti see sõnastamatu ja kirjeldamatu, mis saadud kodust isikliku kogemuse kaudu, on kõige olulisem.

Teiseks on oluline see pärimus, mis on viimase 150 aasta jooksul kirja pandud ja talletatud erinevatesse muuseumikogudesse. Ja vast kõige viimaks pakub huvi kroonikates ja vanemas kirjanduses leiduv.

Kogu pärimus pole meile vastuvõetav. On kyllalt palju sellist, mis laenatud eri kultuuridest eri ajastutel ja mis on vastuolus tervikuga. Seetõttu sarnaneb maausulise pärimuse otsimine kullapesemisele – välja tuleb sõeluda väärtuslik ja oluline.


Hingestatud loond

Nagu räägivad maarahva ja meie hõimlaste vanad lood, oli alguses lind. Tema munadest syndis maa ja ilm – loond. Loond kasvas, nagu kasvab seemnest puu või rebust kotkas, kuni kõik sai hingelisi täis. Sest hing on tähtedel, kuul, päikesel, ilmal, veel, tulel, maal ja yldse kõigel, mis on.

Inimene on vaid yks paljude hingeliste seas. Meil koos kivide, taimede ja loomadega on yhine ema – Maaema. Maarahvas on tuhandeid aastaid järjest kasvanud Maaemast ja maarahva põrm on kasvatanud Maaema viljakat pinnakihti. Oleme tuhande niidiga seotud oma maa ja selle loonaga. Kõik, mida tehakse meie maale, tehakse maarahvale ja kõik, mida tehakse maarahvale, tehakse ka maale.


Ajastaeg, elu kooskõlas loonaga

Maarahva ajaarvamine jälgib tundlikult ajastaja ringi, õigemini loona – määratu suure jõu – muutumist selles. Meie pyhad ja tähtpäevad on murdepunktid loona igaveses liikumises.

Sellest, mida inimene pyhil päevil teeb või tegemata jätab, sõltub tema ja ta lähedaste hea käekäik. Jõulud, kihlakud, munapyha, suvisted, leedopäev, karusepäev, hingedeaeg jt. pyhad päevad on aeg, mil, pidades kalliks maarahva kombeid, ammutame loonast ja esivanematest jõudu.


Eluring ja esivanemad

Synd, varrud, pulmad ja matused on inimese eluringi murdekohad. Maarahva kombed ja taiad, mis neil puhkudel tehakse, aitavad elada mõnukalt – kooskõlas inimeste, surnute ja loona vägedega.

Maamehe elu ei lõpe surmaga, vaid jätkub teises ilmas, teisel pool Toonela jõge. Surnud omaksed ei lahku meist jäädavalt, vaid tulevad teatud pyhadel päevadel tagasi. Oma mõtetes oleme ikka nendega, kysime nõu ja jagame muret. Elavad ja surnud hoiavad sedasi kokku. Koos on meid palju.


Hiied

Hiis on maarahva pyhamu. See on kymnete ja kymnete põlvkondade pyha koht, kuhu minnakse tähtsamatel pyhadel ja olulisematel puhkudel. Seal kõneldakse loona vägedega, saadakse osa suurest rahust ja kogutakse jõudu.

Hiis on piiritletud maa-ala koos seal asuvate kivide, veekogude, taimede ja hiierajatistega. Enne hiide minekut puhastatakse oma keha ja meeled. Hiies ei mõelda kurje mõtteid, ei vannuta, ei tehta liiga puudele ja põõsastele ega teisele inimesele.


Maausk on mõnus

Maarahva ellusuhtumises on yks kesksemaid mõisteid mõnu. Oluline on elu ja kõige selles peituva sisu. Et elu kulgeks mõnukalt, tuleb olla mõnukates suhetes nii inimestega, esivanematega kui ka loona ehk selle vägedega. Mõnuka elu juurde kuulub tervislik toit, terve elukeskkond jpm. loomulikku. Muuhulgas võimalus käia laupäeva õhtul saunas.

Mõnukad suhted on elujaatavad ja jätkusuutlikud. Yhtegi suhet ei tohi ära kasutada ega kurnata. Osa suhetest peavadki jääma pinnapealseiks, et nad ei muutuks koormavaks ja tylikaks. Samas on suhteid, millesse võiks ja tuleks syyvida.

Oskus suhteid hinnata kujuneb aastatega koos kypsemisega. Mõnukad suhted ei ammenda end ning lubavad rahval paiksena, kooskõlas esivanemate, teiste rahvaste ja loonaga elada tuhandeid aastaid.

Rahvagi olemine peab olema mõnukas. Ka rahva olemine seisneb suhetes – suhetes rahvuskaaslastega, loonaga ning teiste rahvastega. Rahva või kultuuri tegelikkusetaju – oskus hinnata ja arendada suhteid – kypseb põlvkondadega. Seetõttu on vana kultuuri, vana rahva olemine mõnukam, tema suhted keskkonnaga kypsemad ja tasakaalukamad. Kypse rahva liige teab, kes ta on, kuhu ta kuulub ja mida ta peab tegema. Tema elu on seetõttu mõnukas.

Oliivõli pole vaid salati jaoks

Oliivõli pole vaid salati jaoks

Juuste säravamaks, siidisemaks ja pehmemaks muutmiseks proovi kodus lihtsat oliivõli hooldust. See mõjub parimalt kuivade juuste ja soovimatute lokikeste korral. Kasutada võib umbes paar korda kuus või ka iga nädal, kui juuksed nõuavad.

Sul on tarvis:

¼ tassi oliivõli (sõltub juuste pikkusest)
Kilekotti

Pese juukseid sooja veega. Seejärel pane umbes lusikatäis õli peopessa ja hõõru käsi, et seda soojendada. Masseeri sõrmeotstega õli õrnalt peanahka ja juustesse. Jätka, kuni juuksed on võrdselt õliga kaetud ning jälgi, et ka otsad saaksid kindlasti niisutatud. Nüüd aseta pähe kilekott, kattes sellega juuksed ning kinnita otsad sõlme või juukseklambriga. Hoia õli peas vähemalt 30 minutit, seejärel loputa ning pese šampooni ja palsamiga nagu tavaliselt.

Allikas: FitSugar.com

Armastus

Kõige olulisem õppetund elus on armastus. Armastus on tugev, seda pole võimalik purustada, samas on see tabamatu. Sa võid armastust teada, tunda, kuid Sa ei saa sellest kinni hoida. Niipea, kui Sa proovid haarata, libiseb see käest nagu elavhõbe. Armastust pole võimalik omada, see on vaba nagu tuul ning liigub sinna, kuhu soovib. Sa võid sellega kaasa liikuda. Armastus on ühtsus ja terviklikkus. Armastus ei tunne piire ega tõkkeid. Armastusega kaasneb vabadus. Hirm on see, mis seob ja piirab hinge, armastus vabastab ja lõikab läbi kõik köidikud. Armastus avab kõik uksed, muudab elusid ning sulatab ka kõige kõvemad südamed. Armastus loob ja ehitab, ta loob ilu, harmooniat ja ühtsust. Armastus töötab alati millegi heaks, mitte millegi vastu. Armastus toob rõõmu, mida pole võimalik maha suruda. See tantsib ja laulab läbi elu. Kas Sinu südames on armastus? Armastus üksteise vastu? See algab Sinu seest ning liigub välja üha kaugemale ja kaugemale.

— "Teekond iseendasse", Eileen Caddy

Maa hingamise päeval künda ega istutada ei tohi

Lehekuu- mai kuu

Lehekuu 13. päeval on maa hingamise päev. Sel päeval maa puhkab, on suur püha. Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta.

Tähtpäevad

9. Ligupäev. Vadja maarahvas tegi ligupäeval korda küla ühise pesupesemiskoha. Meil sobib hästi puhastada sauna või pesumasinat.

13. Maahingaus ehk maa hingamise päev. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei tohi ka rohtu tallata, murul magada või maad lüüa. Kõik puud on sel päeval pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.

23. Suvisted. Suve- ja naistepühad, Põhja-Eestis ka kiige- ja munapühad. Suvistelaupäeval koristatakse kodu ning tuuakse tuppa kased. Pühapäeval kogunetakse kiige juurde pidutsema.

Lehekuu kõvad ja pehmed ajad

6. päev – Kuu viimane veerand, kõva aja algus.

12. päev – vana kuu pehme aja algus.

14. päev, kell 4.04 – Kuu loomine.

16. päev – noorkuu kõva aja algus.

21. päev – Kuu esimene veerand, pehme aja algus.

26. päev – täiskuu kõva aja algus.

28. päev, kell 2.07 – täiskuu.

30. päev – täiskuu pehme aja algus.

Pehmel (mädal) ajal raiutakse võsa ja külvatakse-istutatakse kõike, mis kasvatab alla.
Kõval (kalgil) ajal külvatakse teravili ja kõik muu, mis kasvatab peale.
Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi.

Maaleht. 02.05.10