Miks vajab keha siseelundite massaaži?‏

Tänapäeva kiire elutempo tekitab meis kõigis pisut stressi.
See omakorda mõjutab siseelundite tööd. Energia liikumine on takistatud, tekivad pinged ja spasmid. Kui tunnete
väsimust ja pinget kehas, kurdate unetust ja töövõime langust, teil on seedehäired, peavalu, selja- ja liigesevalud
ning nahk näeb välja väsinud, tuleks mõelda vistseraalsele massaažile.
Tegemist on unikaalse vanaslaavi massaažiga, millel ei ole maailmas analooge, olen sellega tegelenud juba kuus
aastat ja õppinud seda Venemaal professor Ogulovi juures.
Igas haiges elundis tekib spasm, väheneb hapniku ja vere juurdepääs, muutub mikrofloora ja mürgid kogunevad rakkudesse. Kindla metoodika järgi siseelunditele tehtav manuaalne teraapia parandab vere ja lümfi ringlust
kogu kehas, peas, kätes, jalgades, normaliseerub elundite asend ning funktsioon.
Häirega elund vabaneb pingest ja spasmist, põletik väheneb ja elundid taastuvad.
Vajadusel puhastatakse organismi lihtsate vahenditega ka seestpoolt.
Funktsionaalsed muutused siseelundites arenevad kindlas järjekorras, kõige tundlikum elund stressi suhtes on sapipõis.
Tasub meeles pidada, et kõik elundid on omavahel ja omakorda selgrooga seotud. Parema tulemuse saavutamiseks
tuleb teha ravikuur koos üldmassaažiga, sest elundite projektsioonid asuvad näol, kaelal, kätel, jalgadel.
Kõhuõõne massaaž annab häid tulemusi seede-, sugu- ja erituselundite häirete korral, seda kasutatakse ka allergiate,
keskendumishäirete, närvilisuse, parasiitidest tingitud häirete korral. Inimene terveneb, tema töövõime taastub ja eluiga pikeneb.

Lilia Sülluste
Allikas & Vikerkaar

Vanal kuul tehtud saunavihas on üheksa rohtu‏

“Vanal kuul ja pehme tuulega” pidada vana õpetuse järgi parimad vihad saama. Võrumaa vanasõna ütleb lausa, et vanal kuul tehtud saunavihas on üheksa rohtu, noorel kuul tehtud kaseviha sisse läheb seitse haigust.
Tabusid on veelgi. Pühapäeval ei tohi vihta teha, siis hakkab hiljem saunas viheldes ihu sügelema.
Kindel keeld on ka see, et kaselatv peab jääma puutumata. Noore nõtke kase võib maha painutada ja oksad küljest raasida ning siis uuesti koos ladvaga lahti lasta. Las kasvab sihvakaks metsapuuks!
Õige vanadel aegadel oli vihtade tegemine neidude toiming. Ka raamatus “Puud ja inimesed” kirjutab Ants Viires, et “enamasti enne jaani käisid naised lehesil”. Lehesed on rohkete lehtedega peened oksad. Vihaks võetakse umbes 0,5 m pikkused väheharalised oksad. Kimp tehakse nii suur, et pihk napilt ümber ulatub. Seotakse kinni ja lõigatakse otsad tasaseks. Enamasti seotakse kimbud kahekaupa kokku, nii on hea kuivama panna.

Veel kirjutab Ants Viires, et kui naine niimoodi paari seotud vihtadega sauna läks, siis võis oodata, et ta saab kaksikud.
Eriti hea viha saab vesisel maal kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Oksad peavad närbuma vilus.
Kõige rohkem tehakse meil vihtu arukasest, millel on pika ja terava tipuga lehed. Vähem kasutatakse veidi ümmargusema kuju ja tömbima lehetipuga sookaske. Sookasest viht lõhnab tugevamini. Arukasevihal aga kleepuvad lehed vihtlemisel vähem ihu külge.
Õige on vihtu teha ajast, mil kaselehed, sh noored kasvud on saanud täiskasvanuks, kuni ajani, mil okstele tekivad seenekäbid või kollased lehed. Need protsessid on eri aastatel eri ajal, erinevus võib olla kuni kaks nädalat. Kaseleht on täiskasvanud, kui ta on muutunud paksemaks ning noorte kasvude lehed ei ole põhiokste lehtedest enam kuigipalju heledamad.
Vihtasid võib pikemat aega säilitada kas kuivatatult või külmutatult.
Kuivatamiseks sobib hästi otsese päikesevalguse eest varjatud ventileeritav ruum, kus vihad riputatakse seinale või lakke. Kõige parem on kuivatatud vihtu säilitada selleks ette nähtud salves või pappkastis, aga need võivad seista ka seinale riputatult.
Kuivatatud viha värskendamiseks pange see esmalt umbes pooleks tunniks külma vette, seejärel 10 minutiks kuuma vette.
Külmutamisel pakkige vihad ükshaaval õhukindlalt kilekottidesse ning laduge sügavkülmikusse. Külmutatud vihtu sulatage aeglaselt toatemperatuuril. Kui on kiire, võib kasutada külma vett. Kuum vesi võtab lehed lahti ja muudab need pudruks.
Mõned soolavad vihad sisse, et lehed oma värvi säilitaksid. Mõned aga panevad vihad sügavkülmutusse, et lehti värskena hoida.
Artikkel on varem ilmunud Maalehe lisas Targu Talita

Armasta seda, mida sööd‏

Oled kunagi lõpetanud kommikoti tühjaks söömise ning soovinud veel ühte kommi? Oled üllatunud, kui sirutad käe kinos oma popkornitopsi ning see oleks nagu äkki tühjaks saanud? Oled tundnud end pärast söömist unise või ääretult ülesöönuna? Kõik need on ebateadliku söömise sümptomid.
Paljud inimesed söövad televiisorit vaadates, autot juhtides, töö kõrvalt. Ning paljud söövad liiga kiiresti, neil pole aega tähelegi panna, mida omale suhu pistavad, kirjutab amihungry.com.
Kuna aju suudab keskenduda vaid ühele asjale korraga, ei suuda ta registreerida ka täiskõhutunde tekkimist ning nii süües on oht ülesöömisele ning sa ei naudi toitu, seepärast sööd rohkem, kui keha tegelikult vajab.
Söömine on loomulik, tervislik ning nauditav tegevus, et rahuldada meie energiavajadust ning vältida näljatunnet. Lisaks sellele, mida süüa, on oluline ka, kuidas süüa. Kui valid teadliku toitumise, pöörates toidule ja söömisele kogu oma tähelepanu, pakub see sulle rahulolutunnet ja naudingut, mida sa teadmatu liigsöömisega ei saavuta.
Teadlik toitumine võimaldab sul tunda füüsilist rahulolu ning tajuda ära täiskõhutunde. Teadlikult toitudes saabub täiskõhutunne väiksema toidukogusega. Kui õpid teadlikult toituma ja saad teada, mille söömist sa tõesti naudid ning mida su keha vajab, siis paneb see aluse eluaegsele tervislikule kehakaalule.
Lihtsad sammud teel teadliku toitumiseni - proovi neid, et aidata tõlgendada oma keha signaale ning tõesti nautida söödavat toitu:
• Enne sööma hakkamist tunneta, kas oled tõesti näljane. Kui sa ei ole näljane, on sul raske söömisele keskenduda. Lisaks, kui vajadus ei tule näljast, ei saa söömine seda vajadust ka rahuldada.
• Ära oota, kuni nälg hakkab silmanägemist võtma. Üks söömise reeglitest on mitte kannatada, kuni nälg hakkab talumatuks muutuma, sest kui oled liiga näljane, on raske ülesöömist vältida.
• Otsusta, kui tugevat täiskõhutunnet söömise lõpetades soovid tunda. Kui alustad söömist vajadusega end paremini tunda kui enne sööma hakkamist, on vähe tõenäoline, et sööd, kuni taldrik on tühi, vaid kuni kõht on piisavalt täis.
• Vali toit, mis annab midagi nii su kehale kui ka hingele. Rahulolu tuleb toidu maitse nautimisest, ilma süütundeta. Kui tunned mingit toitu süües süütunnet, põhjustab see tõenäoliselt just ülesöömist, mitte vähem söömist.
• Söö ilma segavate faktoriteta. Kui teed söömise ajal midagi muud, näiteks vaatad televiisorit, sõidad autoga, räägid telefoniga, ei pööra sa tegelikult millelegi täit tähelepanu ning seepärast võid küll kõhu täis saada, kuid toit ei tekita sinus rahulolu.
• Söö istudes. Vali omale kodus ja tööl üks või kaks kohta, mida kasutatakse vaid söömiseks ning söö vaid seal. Ära näiteks söö seistes kraanikausi kõrval või voodis.
• Hinga enne sööma asumist paar korda sügavalt sisse ning keskendu söömisele. See aitab sul aega maha võtta ning kogu tähelepanu söömisele suunata.
• Hinda toidu lõhna ja välimust. Pane tähele värvust, koostist, lõhna ning kujuta endale ette selle maitset.
• Tunneta, milline toit näib kõige isuäratavam ning alusta sellest. Kui hoiad kõige paremad palad viimaseks, on oht, et sööd neid isegi siis, kui kõht on tegelikult täis.
• Toitu süües naudi seda, proovides tunnetada kõiki selle maitseid ja lõhnu.
• Kui sa ei naudi taldrikul olevat toitu, võta võimaluse korral selle asemel midagi muud. Kui sööd toitu, mida sa ei naudi, ei rahulda see su tundeid, mida toit peaks tekitama.
• Tee söömise keskel vähemalt kaheminutiline paus. Seejärel suudad hinnata, kui palju toitu veel sööd, et tunneksid end rahulolevana.
• Kui tunned, et kõht on täis, kuigi taldrikul on veel toitu, tõsta taldrik enda eest ära või pane laualt ära. Tuleta endale meelde, et sööd jälle siis, kui tunned end näljasena.
• Tunneta, kuidas end pärast söömise lõpetamist tunned. Kui sööd liiga palju, ära süüdista ennast. Selle asemel jäta meelde, kuidas end üle süües nii füüsiliselt kui ka vaimselt tunned ning tee plaan, kuidas järgmisel korral süües seda tunnet vältida.
Kui oled kogenud teadliku söömise naudingut, hakkad hindama seda ka teiste tegevuste juures. Hetkes elamine ning asjade tunnetamine suurendab sinu naudingut ning väärtustamist kõiges, mida teed.


kaaluabi.ee
08. juuni 2010 00:02

---

Uskumatu, millest saab koduveini teha!

KODUVEINIKOOL: Hea meister teeb veini ükskõik millest, kasvõi kurgist ja kõrvitsast. Rohkem oleme siiski harjunud marjadest ja puuviljadest tehtud koduveinide maitsega. Mis siis sobib ja mis mitte? Veini tooraine valik ja ettevalmistamine on väga oluline osa veini valmistamist. Hea koduveini saab ainult kvaliteetsetest toorainest. Marjad, mis on hakanud juba vaikselt riknema, rikuvad ära ka veini maitse. Kõik mädanenud puuviljad ja marjad tuleb alati eemaldada. Välismaised viljad — apelsinid, mandariinid, sidrunid jne — tuleb koorida ja kodumaisedki võiks loputada sooja veega. Puuviljad võib kas viilutada või neist mahla välja pressida. Pihlakad sobivad peaaegu kõikide veinide ja segude sisse. Parema tulemuse saab, kui kasutada külma võetud marju — ei pea just esimeste külmadeni ootama, võib korra sügavkülmikust läbi lasta. Pihlakates on palju pektiini, eriti juhul, kui need ei ole täiesti küpsed, see soodustab veini hilisemat selginemist. Mustikad annavad värvi ja sobivad hästi segudesse. Mustikas sisaldab mõnevõrra bensoehapet, mis toimib loodusliku säilitusainena. Seetõttu võib puhtalt ainult mustikast tehtud veini olla raske käärima ajada. Sinikas sobib hästi veini tegemiseks, kuigi ta ise on veidi värvitu ja vesine. Sõstrad. Punane sõstar on koduveinitegijate üks lemmikuid. Must ja valge sõstar on suurepärased veinimarjad. Mustsõstart sobib segada teiste marjadega, kuid ka üksi kääritades saab suurepäraseid maitseid. Valgest sõstrast tehtud kuiva veini peetakse maitse poolest kõige lähemaks valgele viinamarjaveinile ja on seepärast väga kõrges hinnas tõsiste veinitegijate seas. Karusmarjad, nii valged kui punased on suurepärased marjad valge veini ja ja dessertveini tegemiseks ja segamiseks teiste marjadega. Õunad on koduveinitegijate klassika. Paremini sobivad hapumad sügis- ja talveõunad, mis on ühtlasi ka mahlasemad. Hea vein tuleb ainult õunast, kuid ka segades teiste marjadega. Pirn on veinitegemiseks keskmiselt hea, sellest on raske iseloomulikku maitset kätte saada. Hapudest pirnidest tasub proovida vahuveini ja valget veini. Ploomid sobivad ka üksinda veiniteoks, kuid lõpptulemus on parem, kui ka teisi tooraineid on mängus. Kivid tuleb eemaldada enne kasutamist ja ploomid katki pressida, või eemaldada kogu marjamass koos kividega pärast mõnepäevast meskis seismist . Ploomivein käib kiiresti lõpuni, kuid kipub sogaseks jääma ka pärast pikka selitamist. Arooniad on suurepärane punase veini tooraine. Traditsiooniliselt segatakse arooniat õunaveinisse parema värvi saamiseks, kuid väga maitsva kuiva veini saab ka arooniast üksi. Eri allikad soovitavad ka arooniat külmutada enne kasutamist. Rabarber on väga hea koduveini tooraine, kasutatakse ainult varsi. Varsi võib koorida, välja arvatud juhul, kui soovitakse roosakama tooniga veini. Pigem kasutatakse varasuvist rabarberit, vanem rabarber võib anda veinile kibeda maitse. Rabarberis on oblikhapet, mida saab neutraliseerida, lisades veinilupja. Kirss sobib hästi madeira ja portveini tüüpi koduveinide toormaterjaliks. Mustad ja hapukirsid on paremad, sest murelites ei ole piisavalt hapet. Kirsid pestakse ja kivid eemaldatakse või kallatakse ära koos kogu marjaseguga pärast mõnepäevast meskis seismist. Kibuvitsamarju kogutakse küpsena, isegi veidi üleküpsenuna. Kibuvitsamarju kasutatakse ka kuivatatult teistes veinisegudes. Karvaste seemnetega südamik kraabitakse puhastades välja. Astelpaju võib kasutada värskelt kui külmavõetult. Astelpajust veini tehes peab arvestama astelpajuõliga, mis veini väljanägemist kõvasti rikub, seepärast on seda veini parem filtreerida. Vaarikas on parim segudes (ainult vaarikas võib anda terava või „vananenud“ maitse). Maasikas on väga hea ka üksinda, kuid näiteks rabarber sobib sellega suurepäraselt. Marjad peavad olema küpsed, neid ei pesta eelnevalt, vaid riknenud marjad korjatakse seest välja. Rohelisi „sabasid“ võib enne ära noppida, kuid kui on plaanis niikuinii marjad pärast mõnepäevasat meskis seismist välja kurnata, siis pole mõtet. Kui tahetakse marju hoida veinis kogu käärimise aja, siis peaks rohelised nupsud ära korjama, et mõrkjat maitset juurde ei tuleks. Pohl sisaldab bensoehapet, mis püüab käärimist takistada, mistõttu liiga palju pohli segudes ei tarvitata. Pohlad lisatakse mitmes osas — umbes 1/3 kaupa, kui teistest marjadest, näiteks mustikast tehtud vein juba käärima on hakanud. Jõhvikad korjatakse hilissügisel või varakevadel (külmutatult). Need sisaldavad samuti bensoehapet, kuid üksi jõhvikast kannatab veini teha küll. Rosinad sobivad eriti liköörveinide tegemiseks. Rosinaid võib lisada paar peotäit ka kõikide teiste veinide sisse, sest nad soodustavad käärimist. Mahl iseenesest on hea veini tooraine, kuid see ei tohi sisaldada säilitusaineid. Apelsinid ja muud tsitrusviljad sobivad viilutatuna maitsestama teisi veine. Kõrvitsat on parem segada õunaveiniga. Sobib valge veini valmistamiseks. Melonist saab valget veini ja sobib ka teiste segude sisse. Kreek sobib magusate dessertveinide ning valgete ja punaste lauaveinide valmistamiseks. Kividega sama jutt kui ploomide ja kirsside korralgi. Võilille kollased kroonlehed ja leedriõied sobivad hästi koduveini valmistamiseks, samuti näiteks saialille kroonlehed. Proovige ka eri lilledega või ürtidega ja vürtsidega — roosi kroonlehtedega, hariliku angervaksa õitega, sidrunmelissiga, kaneelikoorega maitseid lisada. Kui kellelgi on isu katsetada, siis veini on tehtud ka porgandist (eelnevalt tuleb mahlaks pressida), tomatist, baklažaanist, nurmenukust. Andke teada, millest tehtud koduveini olete veel kohanud! Tiina Kuuler, Veinivilla perenaine, Veinivilla 23. juuli 2010 00:00

---

Tunne oma päevadest ja tsüklist rõõmu

Naistekas 11. august 2010 00:04

Ovulatsioonile järgnev sünge meeleolu ei anna veel põhjust masendusse langemiseks. Proovige oma põhjustmasendusse langemiseks. Proovige oma menstruatsioonitsükli igast faasist parimat võtta — nii headest kui ka halbadest päevadest. Kui pea on paks ja lõhub nagu tormleks läheduses orkaan, kõhtu läbib lõikav valu, rindades on pinge ja lõuale ilmuvad tuhanded vistrikud, teab iga naine ka ilma menstruatsioonikalendrile pilku heitmata: „Mul hakkavad juba jälle päevad!“ Mõned arvestavad piinliku täpsusega välja, kas järgmine menstruatsioon võib nurjata eelseisva rannapuhkuse või kohtingu äsjakohatud unelmatemehega. Seega rikub tsükkel üsna tihti naistel hea tuju. Aga olge oma hormoonide maapõhja kirumisel ettevaatlik! Sest ausalt öeldes on meil mõnikord ju ka hoopis teistsugust, palju meeldivamat laadi „päevad“: järsku läheb kõik palju paremini kui nädal varem, meie jume helgib roosakalt, juuksed on elastsed, me tunneme ennast ilusa, iseseisva ja energilisena ning kui me peeglisse vaatame, kumab sealt vastu see maagiline ja seletamatu „miski“. Pöörake nendele päevadele tähelepanu ja võtke teadmiseks: see reeglipäraselt saabuv hea, kerge aeg ei ole päris kindlasti juhus või silmapete, vaid samuti naiselike hormoonide kõikumiste tulemus. Tuleb vaid teada, millal see faas jälle algab. Ameerika günekoloog Rebecca Booth avaldas raamatu menstruatsioonitsükli headest päevadest („The Venus Week“). Meeldivat tsüklifaasi nimetab ta seal „Veenuse nädalaks“ ja lubab: „Kui te õpite elu läbi Veenuse prillide vaatama, saate päevi, mille vältel imeline välja näete ja ennast nii ka tunnete, enda jaoks hästi ära kasutada.“ Kõigist päevadest tuleb võtta lihtsalt parim – see põhimõte ei kehti mitte mingil juhul ainult toreda ja imelise Veenuse nädala kohta. Kui te oma keha märke tundma õpite, saate endale kiiresti selgeks teha, kuidas ka ülejäänud päevi optimaalselt ära kasutada. See nõuab ainult natuke raamatupidamist ja regulaarset ovulatsiooni. Kui kasutate aga pille, ei saa te kahjuks kaasa mängida. Imeline Veenuse nädal: kõik paistab nii lihtne Millal?: nädal enne ovulatsiooni Hetkeseisund: Vau – tunne on tõeliselt hea! Nahk on puhas, käed ja reied tugevamad ja saledamad kui tavaliselt ning ülemuse virinat suudame samuti palju paremini taluda. Rebecca Booth reedab, millest see tingitud on: ovulatsioonile eelneval nädalal tõuseb östrogeeni tase meie kehas jõuliselt ning muudab meid ilusamateks, loovamateks ja keskendunumateks. Lisaks suureneb meie vajadus läheduse järele. Kas soovite järsku rohkem kallimaga miilustada? Evolutsioonist lähtuvalt on see täiesti loogiline. Lõppude lõpuks tahab peagi liikvele asuv munarakk ju ka viljastatud saada! See mõjub meile hästi: Veenuse nädala head kurssi tuleb ära kasutada. Võtke tõsisemalt tööga seotud tähtaegu, millest muidu meelsamini kõrvale hiilite. Sama kehtib ka koduste kohustuste kohta. Erilist rõhku pange sealjuures oma loomulikule sarmile. Sellest piisab, et kõik pooleliolevad tegemised, isegi koormavad administratiivsed paberitööd lõpule viia. Kes oma suhtele midagi head teha tahab, otsib selles faasis teadlikult partneriga täielikku kontakti. Hea õnne korral saate oma pingutuste vilju ka järgmistel nädalatel maitsta. Sellest tuleks hoiduda: Vältige üleliigset meikimist! Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et naisi hinnati ovulatsioonile eelnevas faasis enamasti kaunimateks kui muidu. Efekt kadus aga silmapilkselt, kui nad endale meigi peale kandsid. Seega ärge peitke oma loomulikku ilu! Tähelepanelik tuleb olla aga ka pükste ostmisel. Veenuse nädalal tunnete te ennast tunduvalt saledamana ja seda te ka olete, kuna keha säilitab siis vähem vett. Kui ostate endale nüüd aga kitsad nahkpüksid, millesse täpselt sisse mahute, võite te seda juba järgmisel nädalal kahetsema hakata ja siis ennast nagu vorstikilesse mässituna tunda. Loobuge suhkrust, eriti valgest! See kahjustab Rebecca Boothi sõnul ovulatsioonieelset positiivset efekti. Hoiduda tuleks aga ka paksendavatest toiduainetest, näiteks valgest jahust. Mida me hetkel kuulda ei taha: „Kas sul on suurusehullustus?“ Või ka: „Kas sul on päevad?“ Superseksikas nümfifaas: midagi on toimumas! Millal?: üks või kaks päeva enne ovulatsiooni Meie hetkeseisund: Kas tunnete ennast taas metsiku kiskjana ja soov ennast kehtestada on meeletult suur? Anname teile konkreetse nõuande: märkige üks kuni kaks ovulatsioonile eelnevat päeva oma kalendris erksate värvidega! Sest just siis olete kuumemad kui tavaliselt ja mehed on teie järele lausa hullud. Loomalikud instinktid ei lase aga tekkida ka halval eelaimdusel ning seetõttu olete te flirdile eriti avatud. Põhjus seisneb ekstra suures testosterooni koguses, mis teie kehast sellel perioodil läbi voolab, unne vajunud ambitsioonid äratab ja võib-olla peas ka salajased täiskasvanute filmide imitatsioonid käivitab. Elu ei pea neil päevil tingimata aga ainult seksi ümber keerlema: mehelik hormoon võimaldab teil lihtsamini oma saaki püüda ja suurendab läbilöögivõimet – seda saate aga ka muudes eluvaldkondades hästi ära kasutada. See mõjub meile hästi: Nende päevade vältel on meid väga lihtne rahuldada. Kõik, mida vajame, on vaid seksuaalpartner, kas siis patareidega või ilma. Sellest tuleks hoiduda: Ärge laske ennast neil päevil armastuse esimesest silmapilgust pimestada! Lõbutsemisele liiga avatud olemises seisneb ka oht, et loovutame oma südame kellelegi, kes meile juba ülehomme närvidele käib või muul moel hästi ei mõju. Sest ainuüksi hormoonide möllamise tõttu kalduvad naised neil päevil kiiremini armuma kui muidu. Tagajärgedest on hiljem aga raske lahti saada. Seetõttu tuleb teil endale selgeks teha, et lõbutsemine ja armastus on kaks väga sarnast, aga siiski erinevat asja. Mida me hetkel kuulda ei taha: „Kas sa oled lihtsameelne või miks sa koguaeg niimoodi irvitad?“ Ja ka nüüd: „Kas sul on päevad?“ Kahe jalaga maa peal Minerva faas: tervislik kogus egoismi teeb imesid Millal?: kaks nädalat pärast ovulatsiooni ehk vastavalt enne menstruatsiooni Meie hetkeseisund: Minerva on tarkuse- ja taktilise sõjajuhtimise jumalanna, absurdsete tülide algatamisele on naistel nüüd annet! Seetõttu on ka meie juuksed pulstunud ja tuju halb. Ratsionaalsus omab neil päevil aga suuremat tähtsust kui nauding. Rebecca Booth selgitab: hormoon nimega progesteroon võtab sellel perioodil kehas juhtimise üle ja valmistab emakat ette eelseisvaks raseduseks. Aga üks hetk! Te ei ole ju rase ja ei soovi ka, et see juhtuks? Loodusest lähtuvalt oleks munarakk praeguseks aga juba viljastatud ja keha peaks käiku vahetama. Ning seda ta ka teeb: me oleme väsinud ja tujukad, elame läbi näljahooge ja tunneme ennast paksuna. Mõned nimetavad seda aega ka PMS-iks... See mõjub meile hästi: Hoolitsege oma naha ja juuste eest! Kõik, millel sõna „Wellness“ seisab, on leiutatud Minerva nädala tarbeks. Kas teie partner tundub teile hetkel eriti juhm? Ja lapsed ajavad tõeliselt närvi? See kõik läheb mööda, te ju teate seda! Nüüd on sobiv aeg ennast tagasi tõmmata: lugege lõpuni romaan, mille Veenuse nädalal pooleli jätsite või kasutage ära see kuudevanune massaaži kinkekaart! Sellest tuleks hoiduda: Tööintervjuud, tülid, flirtimised. Lisaks vältige ilmtingimata seda kohutavat riietuskabiinide valgust! Mida me hetkel kuulda ei taha: „Kuidas sa küll välja näed?“ Ja mitte mingil juhul: „Kas sul on päevad?“ Emotsionaalne Juno aeg: kõik on jälle tagasi alguses Millal?: kui uue tampoonipaki avate Meie hetkeseisund: Kurat küll, menstruatsioon – milline koormav aeg! Kas kolm või viis päeva, tiivakestega pesukaitsed või ilma, te ise teate nüüd kõige paremini, mida vajate. See mõjub meile hästi: Juno on rooma mütoloogias abielunaise ja ema prototüüp. See ei anna aga põhjust enda põlle taha peitmiseks. Vastupidi – depressiooni ja migreenihoogudega võitlemiseks on piisavas koguses spordi, näiteks rattasõidu, spinningu või tantsimisega tegelemine ideaalne lahendus. Võimaldage endale vähemalt paar kosutavat jalutuskäiku. Lisaks sellele mõelge ka antitsükliliselt! Sellest tuleks hoiduda: Mõnedel naistel on risk infektsioonide tekkimiseks neil päevil suurem. Seega vältige avalikke ujulaid. Sama kehtib aga ka parfümeeritud hügieenivahendite ja intiimpesugeelide kohta. Mida me hetkel kuulda ei taha: „Oi, kas sulle on väike kõhuke ette kasvanud?“ Ja tõesti, tõesti, tõesti (!) päris kindlasti mitte: „Kas sul on päevad?“ Pille neelata? Jah, aga... Piltlikult öeldes triigib see kõik ühtlaseks. Jah, vastab tõele: ükski teine rasestumisvastane vahend pole nii tõhus ja lihtne nagu beebipill. Paljud naised väärtustavad neid, kuna nii leevenevad ka tujukõikumised ja menstruatsioonivalud. Aga nähkem ka vastupidist külge: ilma mõõnadeta pole ka tõuse! Pillidega on PMS küll peaaegu välistatud, aga samas jääte seeläbi ilma ka eufoorilistest lõbufaasidest, näiteks nümfi- ja Veenuse nädalatest. Lõppude lõpuks peate te ise otsustama, kui palju lõbu (koos vahetevahel ilmnevate tagasilöökidega) te endale võimaldate või mitte. Allikas: petra.de

10 asja, mis teevad su õnnelikuks.

Küsimus, kuidas olla õnnelik, on sama vana kui inimkond ise. Teema, mis on olnud filosoofide pärusmaa, on üha rohkem teadlaste-psühholoogide uurida. Ekspress.ee toob lugejani 10 uurijate poolt välja pakutud õnnevalemit.

Muidugi ei pretendeeri see mingile täiuslikule tõele, kuid ehk on siiski abiks.


1. Naudi hetke
Aeg-ajalt tasub teha paus, et aeg peatada. Niikuinii tormab enamik meist igapäevastest tegemistest nii läbi, et tähelegi ei pane. Uuringud näitavad, et kui inimene meenutab mõnda õnnelikku hetke või võtab hetkeks aja maha, et kasvõi lille nuusutada või vaadelda mängivaid lapsi, aitab see igapäevaelu masendust vähendada.
2. Väldi võrdlusi
Kuigi me võime endast ju väga hästi mõelda, ei pruugi enda võrdlemine teistega positiivseid emotsioone kaasa tuua. Vastupidi, see võib enesehinnangule ja õnnetundele lausa hävitavalt mõjuda. Keskenduda tuleks hoopis enda isiklikele saavutustele.
3. Ära tähtsusta raha
Inimestel, kes panevad raha oma väärtuste skaala tippu, on depressiooni, ärevustunde ja madala enesehinnangu võimalused suuremad kui nendel, kes seda ei tee. Nagu öeldakse: mida rohkem inimene otsib rahuldust materiaalsest maailmast, seda vähem ta seda sealt leiab. Materiaalne rahuldus kipub olema väga ajutist laadi.
4. Sea tähenduslikud eesmärgid
Inimesed, kes püüdlevad millegi tähendusliku poole, olgu see uue oskuse omandamine, laste innustamine või mis iganes muu, on palju õnnelikumad kui need, kellel pole märkimisväärseid unistusi. Inimestel on tegelikult eesmärgistatud tegutsemist lausa vaja. Õnn, nagu ütlevad mõned uurijad, on kusagil naudingute-heaolu ja tähenduslikkuse vahel.
5. Haara tööl initsiatiiv
See, kui õnnelik sa tööl olles oled, sõltub sellest, kui palju sa ise algatusvõimet ilmutad, arvavad mõned uurijad. Kui me väljendame oma loomingulisust, aitame teisi, pakume välja paremaid võimalusi midagi teha jne, tundub töö tegemine meile väärilisem. Üks põhjus on selles, et siis tunneme end rohkem juhtpositsioonis.
6. Võida sõpru ja väärtusta peret
Inimesed, kellel on hea pere, kipuvad olema teistest mõnevõrra õnnelikumad. Samuti on olulised sõbrad ja suhted, mis pakuvad inimesele tuge. Samas ei piisa seltskonna hingeks olemisest, kui see seltskond midagi ei paku. Inimene vajab mõistmist ja tunnet, et temast hoolitakse.
7. Naerata igal võimalusel
Tundub labane, kuid see töötab. Positiivne ellusuhtumine aitab näha võimalusi seal, kus pessimist neid ignoreerib. Optimistlik tulevikunägemus loob võimalusi õnnele ja edule.
8. Täna südamest
Positiivse psühholoogia arendajate sõnul on inimesed, kes väljendavad oma tänutunnet südamest (mitte ei pobise mokaotsast „aitäh"), tervemad, optimistlikumad. Uuringud näitavad, et need, kes väljendavad sügavalt teistele inimestele oma tänu (näiteks selle eest, et teine aitas tal elus midagi muuta), on ise õnnelikumad ja saavutavad enam. Südamest tänamise positiivne efekt iseendale võib kesta nädalaid.
9. Mine välja ja liiguta end
Üks uuring näitab, et füüsilised harjutused võivad olla sama mõjusad kui depressiooniravimid - ning neil puuduvad igasugu kõrvalmõjud. Lisaks paremale tervisele pakub regulaarne trenn ka saavutamise tunnet ja võimalust sotsiaalseks suhtlemiseks, vabastab heaolutunnet tekitavaid endorfiine ja tõstab enesehinnangut.
10. Anna see lihtsalt ära ja kohe
Muuda altruism ja andmine osaks oma elust, ja tee seda eesmärgipäraselt, soovitavad mõned uurijad. Naabri abistamine, vabatahtlikult millegi tegemine, annetamine jms tekitavad tunde, et oled midagi head teinud, midagi väärt. Oma oskuste-teadmiste edasiandmine, teiste edust rõõmu tundmine, andeksandmine aitavad kõik õnnetunde tekkimisele kaasa. Ka mitte iseenda, vaid teiste peale raha kulutamine.
Allikas: Yesmagazine

---

Tee oma sisemise tarkuseni nõuab julgust‏

Kaia-Liisa Reinut
Sisemise Tarkuse Kooli UNIVERSUS juhataja ja reiki õpetaja.

Tänapäeva kaootilises ning segadust täis maailmas ärgitatakse inimesi otsima tarkust ja lahendusi oma probleemidele väljastpoolt.
Vaid vähesed teavad, et kõik vajalik tarkus ja võimed on igas inimeses juba olemas. Inimesed on lihtsalt kaotanud kontakti oma allikaga, oma sisemise jõu ja kõikehõlmava tarkusega.
Kuidas leida üles oma sisemine tarkus ning õppida ennast ise aitama? Esmaseks eelduseks on iseenda tundmaõppimine.
Juba vanas Kreekas peeti seda ülimalt oluliseks – seda näitab ka Delfi Apolloni templi sissepääsu kohale raiutud kuulsad sõnad „Tunne iseennast”.
Tegelemine iseendaga, püüdes selgitada, kes ma olen ning mida ma tegelikult tahan, viib varem või hiljem ka oma sisemise jõu taasleidmiseni.
Alles siis, kui varisevad kokku enda ehitatud müürid, oleme võimelised kuulama oma sisemist mina ehk sisemist
tarkust ja seda ka usaldama. See viimane on üks raskemaid tegevusi. Samas on väga lihtne sisemist häält segi ajada oma ego häälega. Kuid harjutades on võimalik õppida neil kahel vahet tegema, indikaatoriks on meie tunded. Väga tihti tekib vastuolu meie poolt tunnetatava ja meile õpetatu vahel. Kahjuks lükatakse sellises olukorras enamasti tunded kõrvale, sest hirm „valesti käituda”, sattuda kriitika- ja/või naerualuseks on tugev.
Lahenduseks pakutakse erinevaid meelelahutusi, mis on suurepärane vahend oma tunnete eest põgenemiseks. Ühel
hetkel see aga enam ei toimi .
Tunne, et midagi on valesti või puudu, hakkab meis üha kasvama ning hakatakse otsima lahendusi väljastpoolt – vahetatakse elukaaslast, tööd jne. Kuid see tunne ei kao.
Oma tundeid ja oma keha jälgides võib aga lihtsal viisil jõuda äratundmisele, mida sa tegelikult tahad ja mida mitte. Valem on lihtne – kui tunned end hästi – oled kooskõlas oma sisemise minaga, kui aga halvasti, siis mitte. Kuid ka siin on väga kerge sattuda enesepettuse ohvriks, kuna hirm sunnib meid salgama tegelikke tundeid ning nägema
neid läbi n-ö roosade prillide.
Seetõttu on väga tähtis jäägitu ausus enese vastu ja julgus tunnistada probleeme.
Neid omadusi arendada aitab tegelemine mitmesuguste vaimsete praktikate ja -teraapiatega nagu näiteks reiki, jooga, meditatsioon ja paljud muud. Need õpetavad meid olema käesolevas hetkes, aitavad ära tunda oma sisemist häält ja seda ka kuulata.
Seeläbi saavutame kooskõla oma sisemise minaga ning meie sees avanevad uksed, mis viivad imettegeva jõu ja potentsiaalini.
Tänapäeval on võimalik end erinevate vaimsete teemadega kurssi viia ka oma ala professionaalide käe all õppides. Eestis on üheks selliseks võimaluseks Tallinnas tegutsev Sisemise Tarkuse Kool UNIVERSUS, mis ongi just loodud selleks, et aidata inimestel leida kontakti oma tegelike võimetaga. Ühtlasi pakkudes võimalust õppida ja ülevaadet
omada kõikidest võimalikest teooriatest, uskumustest, praktikatest, teraapiatest ning alternatiivsetest raviviisidest, koondades ühe katuse alla oma ala tuntuimad tegijad. Loengutes osaledes saab igaüks leida läbi teooria ja
praktika just endale sobiva lähenemisviisi.