Kus leidub vitamiine ja mineraale?‏

Sageli kirjutatakse, et inimene vajab ühte või teist vitamiini või mineraali, et terve püsida. Aga millistest toiduainetest neid üldse saab või peab neid apteegist ostma? M. L. Valgamaalt
Vastab professor NAOMI LOOGNA
Lisaks valkudele, süsivesikutele ja rasvadele vajab inimene väikestes kogustes (mikro- ja milligrammides) vitamiine ja mineraalaineid – makro- ja mikroelemente. Need mõjutavad ainevahetusprotsesse ja tõstavad organismi kaitsevõimet. Nende vähesuse korral toidus võivad tekkida tervisehäired.
Inimene, kes on terve, elab tervislikult ja sööb mitmekesist toitu, ei vaja apteegist vitamiinipreparaate ega mineraalseid toidulisandeid.
Vitamiinivajadus sõltub energiakulust

Targu talita
16. jaanuar 2010 10:10

Mõnda vitamiini, näiteks K, sünteesib inimese seedekanali mikrofloora. Mõningaid vitamiine suudab organism sünteesida ka eel- ehk provitamiinidest, näiteks beetakarotiinist
A-vitamiini.
Osa vitamiine lahustub vees: C, B1, B6, B12, PP ja foolhape. Teised lahustuvad rasvades: A, D, E.
Vitamiinide, eriti rasvlahustuvate ületarbimisel võivad tekkida tervisehäired. Ületarbimise ohtu pole, kui saate vitamiine ainult toiduga.
Vitamiinivajadus sõltub vanusest, soost ja energiakulust. Ka stressirohke eluviis tõstab vajadust C-, E- ja B-rühma vitamiinide järele.
Kauane keetmine, toidu mitmekordne soojendamine ja muud valed toiduvalmistamise viisid vähendavad toidu vitamiinisisaldust tunduvalt. Sama teeb pikaaegne säilitamine. Aed- ja puuviljade vitamiinisisaldus on kevadeks vähenenenud mitu korda.
Mineraalidega varustab mitmekülgne toit
Inimene vajab üle 20 mineraalaine. Neid kõiki saab ta toiduga, kui sööb mitmekesist loomset ja taimset toitu. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääk kaltsiumi, raua ja tsingi osas.
Tähtsamad mineraalained on kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, raud, tsink ja jood.
Kaltsium ja fosfor on eriti vajalikud luude ja hammaste normaalseks ainevahetuseks.
Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees.
Parimad magneesiumiallikad on taimed, aga ka pähklid ja seemned. Suurenenud magneesiumivajadus on sportlastel, rasedatel imetavatel emadel, ka suhkruhaigetel ja vett väljutavate ravimite kasutajatel.
Kaaliumi on palju taimses toidus: köögiviljades, rosinates, datlites. Vett väljutavate ravimite pikemaaegsel tarvitamisel tekib organismis kaaliumipuudus.
Naatrium on keedusoola koostises. Rohkem kui 5 grammi keedusoola kasutamine päevas on tervisele kahjulik, piisab 2–3 grammist.
Rauda leidub lihas, maksas ja verest valmistatud toitudes. Seda on ka tera- ja aedviljades, kuid sealt imendub raud halvasti.
Tsinki omastatakse paremini loomsetest toiduainetest.
Joodi leidub vees.
Seleeni on palju täisteratoodetes, munades, kalas, lihas, ka Värska vees. Toiduainete seleenisisaldus sõltub pinnase seleenisisaldusest. Eesti pinnas on seleenirikas.
Mineraalained on tunduvalt stabiilsemad kui vitamiinid, kuid ebaõigel toiduvalmistamisel on ka mineraalainete kaod märgatavad.
Vahel läheb vaja lisa
Mõningatel juhtudel tuleb siiski täiendavalt tarvitada vitamiinipreparaate või mineraalaineid, näiteks taimetoitlased kaltsiumi, rauda või tsinki. Rasedad ja imetavad emad võivad vajada lisaks kaltsiumi ja D-vitamiini. Seoses kaltsiumi omastamise halvenemisega suureneb naistel pärast menopausi kaltsiumivajadus.
Mitmed mineraalained ja vitamiinid täiendavad üksteise toimet, näiteks C- ja E-vitamiin ning seleen. D-vitamiin parandab kaltsiumi omastamist.
Vitamiinide varasalv
C-vitamiin
Kibuvitsamarjad, kapsas, kaalikas, kartul, tomat, paprika, sibulapealsed, salat, till, petersellilehed, must sõstar, sidrun, apelsin, pihlakas.
B1-vitamiin
Pärm, rukkijahust valmistatud leib, liha (eriti sealiha), maks, munad, tatratangud, kaeratangud.
B2-vitamiin
Pärm, maks, neerud, sealiha, munad, piim, leib, kaeratangud, porgand.
B6-vitamiin
Kala, pärm, maks, herned, munarebu, nisukliid, rohelised taimed.
B12-vitamiin
Maks, neerud, munarebu.
Foolhape
Pärm, maks, spinat, oad, porgand, rohelised taimed.
PP-vitamiin
Pärm, liha, maks, neerud.
A-vitamiini eelvitamiin karotiin
Petersellilehed, porgand, kibuvitsamarjad, sibulapealsed, tomat, kapsas, hernes.
D-vitamiin
Suvel piim ja koor (kui lehmad viibivad päikese käes), sea- ja veisemaks, munarebu.
E-vitamiin
Taimeõli, salat, kaerajahu.

Millal me lakkasime olemast Naine?

august 30th, 2010 | Kirjutas: Mirjam

Mida aeg edasi, seda rohkem pöörduvad mu kunagised tõekspidamised elust hoopis vastupidisteks. Olen hakanud usaldama oma sisetunnet, mis ütleb mulle iga päev ikka rohkem ja rohkem: armasta, tunne, ole ja hooli. Tee seda, milleks sa sündinud oled. Ole Naine. Oled sa kunagi selle üle juurelnud, millal me lakkasime olemast Naised?

Kui Naisest saab Mees

Sa võid avada ükskõik millise ajakirja ja juba pealkirja järgi saad sisust aru: ole iseseisev. Ära lase tunda end teisejärgulisena. Ole see, kes otsustab. Leia viis tippujõudmiseks karjääris. Bioloogiline kell – kelle jaoks? Ja ridade vahelt loed välja veelgi olulisema: mehed on mõttetud. Nende peale ei tasu loota. Mehed kasutavad sind ära. Mehed on liiderdajad. Mehed on sead. Põmm! Põmm! Ja mehed on samahästi kui ilma võimaluseta advokaadile maha lastud.

Nii me, naised, üles kasvame. Kõrgemale, kaugemale. Ise. Meid kasvatakse järjest enam ja enam üles põhimõttel: tugevamad jäävad ellu. Mehi ei tasu usaldada. Ja me kõik tahame olla nii edukad, nii iseotsustajad, nii sõltumatud, staatusega ühiskonna pildil. Justkui naeruväärne on täna olla Naine.

Olen tihti mõelnud, miks tundub pilt naisest põllega pliidi ees justkui iroonia? Nagu ajaraisk, sest Elu ju ootab elamist. Milline elu siis? Miks me ometi ei julge olla need, kelleks päriselt loodud oleme? Miks on häbi olla Naine?

Looduse loodud seadused

Vaata teinekord mõnda dokumentaalfilmi arengumaades toimuvast. Inimestel pole seal psühhiaatreid ja aastatepikkuseid teraapiaid. Kõik on paigas: naised on naised ja mehed on mehed. Mina diivanil vaatan ja tunnen kaasa. Aga nemad ei kurda. Vastupidi, tunduvad täitsa õnnelikud. Ma ei püüa praegu õigustada patriarhaati aga oma iva selles siiski on. Naised ei püüa olla mehed. Ja mehed ei ole seal naised. Mõlemad on need, mis oli nende sünnipärane viis. Nemad vaataksid tõenäoliselt meid samasuguse uskumatusega. Äkki on hoopis meie ühiskond väärastunud?

Nii nagu peab naine tänapäeval olema mees, teeme me ise meestest endi kõrval naised.

Mõttetu mees mu kõrval

Poisid kasvavad üles teadmisega: ma pean suutma olema Mees. Ma pean hästi teenima, pean olema edukas, pean suutma võimaldada seda ja seda. Tohutu surve kõikidest pidamistest. Ja ühel hetkel ei pea Mees pingele vastu. Selle asemel, et julgeda tunnistada oma läbikukkumist, hakkab ta koju hilinema. Ka pudelitest saab kapi peale rodu. Magamistoas on külm nagu käredal talvel. Üks ei julge ja teine ei oska. Usun, et mehe jaoks on kõige suurem hirm läbikukkumise ees. See tähendab, et ta ei saanud hakkama. Mees ei julge tunnistada, sest kardab häbi ja häbistamist. Naine ei oska märgata ja häbistabki. Ühel hetkel on naine see, kes otsustab, kuidas asjad käivad. Tema ju maksab, tema ju teab. Ja kui mees püüab vahele öelda, võiks juba naise põlgusest kõverdunud suu ja pilk tappa: „nägime ju küll su tegusid“. Ning Mees vajub veelgi rohkem kühmu. Iga päevaga on etteheite hoop raskem. Kui veel teise naisega vahele peaks jääma, siis on Mehe saatus samahästi kui otsustatud: laste nimel „peame vastu“ aga oma kohta, lontrus, tea! Nii tekivadki mõttetud mehed kui kohitsetud loomad elutoa diivanitele.

Vihkan sind!

Oled kunagi näinud looma, kes on nurka surutud? Esimesel võimalusel hüppab ta sulle näkku. Tahad teada, milleni viib see, kui sa oled diivanile saanud kohitsetud mehe? Mehe, kes teab, et on mõttetu, täiesti mõttetu mees? Ta kuuleb seda päevast päeva. Ühel hetkel tõuseb mõttetu mees püsti ja läheb minema. Iga sammuga uksest välja muutub Mehe selg sirgemaks. Kunagi tuleb ta tagasi. Esialgu. Aga varsti on ta esimesel võimalusel läinud. Mees magab kasvõi pooltuttava juures kahe tabureti peal aga ta ei tule koju. Mees suudaks leppida sellega, et mingi hetk läks kuskil kiiva. Ta ei andesta sulle iialgi seda, et sa võtsid temalt mehelikkuse. Mis armastusest siin juttu saab olla? Oma sisemuses vihkab ta sind elu lõpuni.

Kodu on see, kus elab armastus

Kodu peaks olema igaühe kindlus. Koht, millest armastus saab alguse igal hommikul. Kodu on koht, kus sa taastud, saad oma väe ja jõu. Ka kõige kehvem päev on õhtu saabudes ületatav, kui sa näed aknal põlevat tuld ja sind ootab soe inimene. Sinu Kodu. Polegi tähtis, kas õhtusöök aurab või valmistad koos kaaslasega moosisaia teega. Võib-olla istute lihtsalt vaikides koos. Sa ei ole üksi. Sind oodati. Armastusega.

Kodu võiks olla ka täna sinu kindlus. Kas on?

Naisest saab Naine ja mehest saab Mees

Tagantjärele oma suhetele elus üldse võin ma vaid öelda üht: ime, et need niikauagi kestsid. Ma olin oma suhetes kõike muud kui Naine. Viimases suhtes ehk paar aastat või midagi. Toona ei osanud ma oma sisemist mina uskuda. Naiselikkuse väele järgneda. Nüüd olen ehk targem?

Ma pole kunagi varem taibanud üht: kui sa oskad oma meest õnnelikuna, Mehena, hoida, toob ta kogu maailma sinu jalgade ette. Kui sa annad mehele, mida ta vajab, saad sina – Naine – kõik, mida sa ihkad. Nii lihtne see ongi. Sinu armastus on kui Memme Musi muinasjutus, mis teeb hommikul uksest välja astunud Mehe võitmatuks. Ainult Naise südamearmastus suudab mehes esile kutsuda tema sünnipärase: soovist olla Mees. Soovi kaitsta, anda endast parim.

Tõeliselt armastav ja tunnustatud mees kannab oma Naist südames, kuhu iganes ta ei sammuks. Naine on tema hindamatuim aare. Mees teab seda väga hästi.Tal puudub vajadus flirtida iga vastutuleva seelikuga. Tal pole vaja tõestada mitte midagi mitte kellelegi. Ta teab oma väärtust ja seda, kes ta on.Ta on Mees. Puudub põhjus pudeleid kummutada. Ta tuleb alati õigeks ajaks. Sest Naise süda kutsub. Ta tuleb, sest teab: teda oodatakse, armastusega. Ükski mees ei saa sellele vastu.

Tõeliselt armastav Naine ei ihka olla number üks, ütleja, otsustaja. Ta ei vaja seda. Ta vajab mehe armastust, imetlust. Ega asjata ei öelda, et maailma kõige rikkam mees on see, kel on armastav naine. Naine, kelle süda sees laulab, loob õnneliku kodu, sest naised oma olemuselt on loojad. Seal pole kohta mahategemisele, alandamisele. Naise jaoks on Mees tema kangelane. Naine valmistab õhtul süüa ja ta käed on hellusest kuumad. Harmooniline kodu ja soe süda omakorda annab jõudu ja väge mehele. Koos loovad nad täiusliku paari. Nad on üks.

Millal me siis lakkasime olemast Naine?

Nõelravi toimele leiti teaduslik selgitus‏

Uus uurimus aitab mõista, miks nõelte torkamine kehasse aitab valu leevendada.
Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud artiklis kirjutavad Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadlased, et nõelravi mõjumises mängib võtmerolli molekul nimega adenosiin. See molekul reguleerib kehas und, mõjutab südametööd ja on põletikuvastase toimega. Samuti toimib adenosiin loodusliku valuvaigistina, muutudes nahas aktiivseks peale vigastuse teket ning surudes maha närvisignaale sarnaselt levinud valuvaigistile lidokaiinile, vahendab Novaator portaali PhysOrg uudist.
Käesolevas uurimuses leidsid teadlased, et adenosiin on väga aktiivne ka sügavamates kudedes, mida nõelraviga mõjutatakse. Teadlased uurisid nõelravi mõju perifeersele närvisüsteemile — meie kehas leiduvatele närvidele, mis ei ole ei pea- ega seljaaju osaks. Uurimus kinnitas varasemat arusaama, mille kohaselt nõelravi tekitab signaale, millele vastusena saadab aju välja looduslikke valuvaigisteid endorfiine.
„Nõelravi on mõnedes piirkondades olnud juba üle 4000 aasta üks peamisi ravimeetodeid, kuid kuna selle ravitoimet pole täielikult mõistetud, on paljud inimesed selle osas skeptilised,” ütleb uurimust juhtinud Maiken Nedergaard. „Selles töös kirjeldame ühte mehhanismi, mille kaudu nõelravi valu leevendab.”
Katse käigus viisid teadlased nõelravi läbi hiirtel, kelle käpp valutas. Iga hiir sai nõelravi poole tunni jooksul põlve läheduses asuvasse tunnustatud nõelravipunkti. Peenikesi nõelu pöörati õrnalt iga viie minuti jooksul nagu ka inimeste nõelravi korral. Keskenduti eelkõige adenosiini rollile.
Tavalise adenosiini tasemega hiirtel vähendas nõelravi valu. Hiirtel, kelle rakkudes adenosiini retseptorid olid välja lülitatud, nõelravi mingit toimet ei omanud. Kui adenosiini tootmist kudedes suurendati, vähenes valu isegi ilma nõelravita. Nõelravi ajal ja vahetult peale ravi oli adenosiini tase nõelade lähedal asuvates kudedes 24 korda suurem kui enne ravi.
“On selge, et nõelravil võib olla mitmeid erinevaid mõjumise mehhanisme,” ütleb USA rahvusliku terviseinstituudi alternatiivmeditsiini keskuse direktor Josephine Briggs. „See hoolikalt läbi viidud uurimus näitas adenosiini rolli ühe mehhanismina. Tegemist on huvitava panusega nõelravi üha paremasse mõistmisse.”

Novaator
31. mai 2010 16:15

Pane värvid enda kasuks tööle

Naistekas
24. november 2009 00:00

Tugev immuunsüsteem, terve süda, veatu nahk — seda kõike võib saavutada värvilise toidulaua abil. Milline on sinu värvitoon? Millist puu-ja köögivilja valida? Millised on nende mõjud? Loe ja saad teada.
Punane
Värviteraapia järgi lisab see värv sisemist energiat.
Punane paprika sisaldab bioflavonoide, mis takistavad trombide moodustumist ja arterite ummistumist. See köögivili sobib ideaalselt südame- ja veresoonkonna haiguste profülaktikaks.
Kirsid. Marjadele annavad värvi antotsüaanid (mida tumedamad marjad, seda kasulikumad need on), mille toime organismis sarnaneb atsetüülsalitsüülhappe toimega. Näiteks vähendavad nad liigeste põletikku ja valu. Kujutage ette, et 20 küpset kirssi võivad asendada aspiriinitableti, kusjuures ilma igasuguste kõrvalmõjudeta. Kui süüa umbes 250 g kirsse päevas, võib reguleerida kusihappe taset ja vähendada artriiti haigestumise riski. Raviefekt on värsketel marjadel. Kookides ja keedistes kaotavad kirsid oma kasulikud omadused.
Tomatid. Siin pole oluline, kas laual on salat, ketšup või mahl — kõik on vägagi kasulik. Kõige väärtuslikum on tomatis lükopiin, millele ei mõju ei termiline ega ka muu töötlemine. Lükopiin alandab „halva“ kolesterooli taset, kaitseb infarkti ja insuldi eest, alandab vererõhku ja onkoloogiliste haigestumiste riski.
Veel võiks proovida…
… punast kapsast. See aitab korda seada östrogeenide ainevahetust ning kaitseb meid rinnavähi eest.
… redist, mis sisaldab karotiini. Karotiin hävitab vabu radikaale ja lükkab edasi vananemist.
… punaseid viinamarju, mille antotsüaanid mitte üksnes ei aeglusta vähirakkude kasvu, vaid lausa hävitavad kuni 20% nendest.
… peeti, mis sisaldab rikkalikult betaniini. See tugevdab immuunsüsteemi ja stimuleerib ainevahetusprotsesse.
Kollane
Oranžid ja kollased toonid aitavad maailma paremini näha.
Aprikoosid. 200 g aromaatseid, õrnamaitselisi aprikoose katavad ööpäevase provitamiin A vajaduse. Viimane vastutab selle eest, et meie nägemine oleks terav ja nahk puhas.
Veel võiks proovida…
… mangot. Mango hoiab ära kuivade silmade sündroomi, mis tekib kauase arvuti taga istumise tagajärjel. Viljades sisalduv beetakarotiin stimuleerib immuunsüsteemi rakkude väljatöötamist harknäärmes. Mango on ka suurepärane vahend külmetushaiguste profülaktikas.
… porgandit, mis sisaldab samuti hulgaliselt alfa- ja beetakarotiini. Mõlemad ained hoolitsevad silmade, juuste ja naha tervise eest. Pealegi on porgand oluline komponent vähivastases dieedis.
Peab vaid teadma, et kasulikud ained, mille poolest on rikkad erksavärvilised juurviljad, on paremini omastatavad koos taimeõliga.
… apelsine. Nõuanne võib näida veidi kummaline, kuid ometi: sööge alati ära ka viljaliha ja apelsini koort eraldav valge kelme. Selles leidub kasulikke bioflavonoide, mis aeglustavad vitamiinide hapnemisprotsesse (järelikult ka hävimist) organismis, tugevdavad immuunsüsteemi ja parandavad mikrotsirkulatsiooni kapillaarides.
… kõrvitsat, mis sisaldab hulgaliselt taimseid pigmente, millised kaitsevad silmade võrkkesta ealiste muutuste eest.
… maisi, mille erk värv pole mitte ainult meeldiv, vaid ka väga kasulik silmadele. Kollane pigment kaitseb kindlalt nende rakke ultraviolettkiirguse kahjustava toime eest.
Roheline
Rahu ja lepituse värv, mis maandab närvivapustuste puhul hingelisi pingeid.
Oad aitavad kindlamalt vastu seista agressiivse keskkonna mõjudele. Pigment kvertsetiin kaitseb südant ja veresooni, aitab toime tulla allergiaga ja onkoloogiliste haigestumistega, alandab glaukoomi riski ja tapab viiruseid.
Brokkoli on liider kõikide roheliste köögiviljade ees võitluses vähiga. Selle koostisse kuulub klorofüll, mis soodustab toksiliste ainete väljutamist organismist, kaitseb rakke väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning taastab isegi vigastatud membraane. Klorofüll kindlustab ka hapniku kauemat säilimist ajurakkudes. Seega töötab aju aktiivsemalt, ning meie ei reageeri stressisituatsioonidele nii tormiliselt.
Kiivi. Oma viljaliha originaalse värvi võlgneb ta klorofüllile. Keemiliselt struktuurilt on klorofüll lähedane hemoglobiinile — põhilisele vereloome elemendile. Kui kiivi on iga päev meie toidulaual, saame ennetada aneemia teket.
Peasalat sisaldab aktiivset ainet tseaksantiini, mis kaitseb silmi.
Veel võiks proovida…
… rohelist sparglit, mis on tunduvalt kasulikum valgest, kuna sisaldab mitte ainult hulgaliselt klorofülli, vaid ka teisi tähtsaid taimseid komponente. Spargel normaliseerib neerude tööd. Ka on tal kerge uriinieritust soodustav efekt. Spargel aitab organismist välja viia ülemäärast vedelikku, vabastades meid liigsest kaalust ja tursetest.
… spinatit, mis polegi nii väga rikkalik rauasisalduse poolest, nagu arvatud on. Teadlased on pärast hoolikaid uuringuid selle müüdi hajutanud. Selle eest avastati spinatis palju karotinoide, mis kindlustavad meile terve naha ja hea nägemise. Kui süüa spinatit regulaarselt, võib edukalt lahti saada kroonilisest kõhukinnisusest. Veel aitab spinat oma suure kaltsiumisisalduse tõttu väikelastel kiiremini kasvada.
Valge
Moodustub kõikidest vikerkaarevärvidest ning sel on unikaalne toime.
Küüslauk. Ühed ei kannata seda silmaotsaski, teised aga lisavad iga roa juurde. Arstide soovitus on süüa ära kasvõi üksainus küüs päevas. Eriti kasulik on noor, kerge violetse tooniga küüslaugumugul. Selles peitub rohkesti aineid, mis takistavad haigustekitavate viiruste ja bakterite kasvu. Küüslaugu flavonoidid kaitsevad rakke vabade radikaalide rünnaku eest, neil on põletikuvastane toime ning nad kaitsevad veresooni.
Sibul. Selles on hulgaliselt bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis kaitsevad immuunsüsteemi. C- ja E-vitamiinid kaitsevad südant, ja ka kogu organismi tervikuna vananemise eest.
Veel võiks proovida…
… rõigast. Rõigas sisaldab eeterlikke õlisid ja terpeene, mis teevad temast esmavahendi külmetuse puhul. Rõika viljaliha võib kasutada sinepiplaastrina, mahla aga köhamikstuurina ning tilku nohu vastu.
Sinine
Aitab sinist tooni pigmentide abil vabaneda pingeist ja lükata vanaduse saabumist kaugemale.
Mustikad. Jaapanis peetakse mustikaid võlumarjadeks, mis aitavad noorusaega pikendada. Mürtilliin, värviv substants, muudab veresoonte seinad siledateks ja elastseteks. Seejuures on kõige suurem toime just aju- ja silmade veresoontele. Arstid soovitavad neid marju patsientidele, kellel on kehv nägemine.
Põldmarjade värv on tingitud suure koguse pigment flavooni olemasolust, mis tugevdab veresoonte seinu. See aitab inimesi, kellel on varikoossed veenilaiendid. Lisaks avaldavad flavoonid põletikuvastast toimet limaskestadele. Kas hääl on ära? Loputa siis kurku kergelt soojendatud põldmarjamahlaga.
Tähelepanu! Marjad ei tohi seisma jääda. Need tuleb kohe ära süüa või kiiresti külmutada.
Veel võiks proovida…
… leedrimarju. Neid kutsuti vanasti „vaeste apteegiks“. Kaasaegsed teaduslikud uuringud kinnitavad leedrimarjade ravivõimeid. Peale paljude teiste kasulike ainete sisaldavad need rekordkoguse antotsüaane: 100 g marjades on neid 450-600 mg! Kasutades leedrimahla, töötasid Madalmaade teadlased välja erilise teraapiaskeemi, mis võimaldab oluliselt langetada eakate patsientide insuldiriski.
Vähendamaks radikuliidivalusid, tuleb iga päev hommikul ja õhtul võtta 1-2 teelusikatäit leedrimahla. Soojalt aitab see külmetuse puhul ka palavikku alandada.
Värve ajule
Päikesevalgus on efektiivne vahend halva tuju vastu. Teadlaste andmetel suudab valgusteraapia aidata 70% depressiooni all kannatavatest patsientidest.
Valgus. Erineva pikkusega elektromagnetilised lained, millest igaüks vastab vikerkaarevärvile. On huvipakkuv, et igale ajupiirkonnale sobib oma toon. Seejuures, näiteks punane erutab, rohelina aga rahustab. Sel moel saab valgusterapeut valida värvitooni, mis hakkab stimuleerima või, vastupidi, alla suruma erutust ajukoores.
Värviteraapia
Violetne on palsam pinges närvidele.
Roheline kergendab bronhiaalastma atakke ja normaliseerib südamerütmi.
Punane suurendab lihaste aktiivsust ning aitab tsüstiidi puhul.
Valge parandab naha seisundit psoriaasi korral.
Kollane aitab seedimisprobleemide, liigeste haiguste ja kõhuvalu puhul.
Sinine alandab arteriaalset vererõhku ning vähendab artroosi ja migreeni valusid.
Värvilised uudised
• Ravim hirmu vastu. Kompuutertomograafiat tehes suletakse patsient kapsliga sarnanevasse hermeetiliselt suletud aparaati. Kuid mitte kõik ei talu seal viibimist. Et vähendada ebameeldivaid tundeid, asendasid teadlased päevavalguslambid värviliste vastu. 43%-le patsientidest olid sellised lambid vastuvõetavamad, sest hirm oli kadunud.
• Toonus ja lõdvestus. Ühes Hamburgi kliinikus viidi läbi ebaharilik eksperiment. Öö saabudes lülitati patsientide palatites sisse sume oranž valgus, mis soodustab lõdvestumist. Et aga meditsiiniõed tööl magama ei jääks, varustati nende töökohad sinise valgustusega, mis lisas reipust kogu öövahetuse ajaks.
Allikas: Dobrõje Sovetõ, oktoober, 2009

Raskemetallid mürgitavad keha‏

Kemikaalide ja raskmetalli toksilisus võib olla enamiku
pöördumatute krooniliste haiguste põhjus.

Raskemetallide tekitatud haigused on tihti pöördumatu iseloomuga. Raskmetallimürgistusega on seostatud
Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, Sclerosis multiplex’i, epilepsiat, ajuja neerutalitluse häireid, autismi ja hüperaktiivsust jm.
Igal aastal tuleb turule 500–1000 uut kemikaali. Keskkonnast, toidust ja ravimitest pärinevate mürkainetega
puutume kokku juba lapseeas, vahel isegi juba emaüsas. Mida varem see kokkupuude toimub, seda haavatavam on organism ja seda tõsisemad on tagajärjed. Raskmetallidest on kõige ohtlikum elavhõbe, mida leidub kraadiklaasides,
amalgaamplommides, rakudes, seentevastastes ainetes, putukatõrjevahendites, kunstväetistes ja neoonlampides. Elavhõbe kuhjub organismi ja raseduse ajal läbivad rasvkoes talletunud elavhõbe ja teised toksiinid platsenta. Laps sünnib juba teatud koguse mürgiste ainetega organismis, kuhu lisanduvad eluajal kogunenud toksiinid.
Kui inimese mürke väljutavad organid maks, neerud, soolestik, nahk ja kopsud töötavad hästi, siis mürgid väljutatakse ja tervis on korras.
Paraku nõrgestavad organismi kunstlikult valmistatud toit, ravimid, kroonilised haigused, stress või ka tööstuspiirkonnas elamine.
Kelatsiooni käigus määratakse eri analüüsidega organismi tegelik seisund. Kelatsioon on pikaajaline ja toimub rangelt spetsialisti kontrolli all.

Raskemetallid mürgitavad keha Kemikaalide ja raskmetalli toksilisus võib olla enamiku pöördumatute krooniliste haiguste põhjus.
Looduslikud kelaatorid on näiteks väävlit sisaldavad toiduained – munakollane, lehtkapsas, küüslauk, kaalikas, naeris,
mugulsibul, vaarikas, kapsas, sinep, merevetikas.
Küüslauk on väga hea väävlivarude suurendaja.
Seda tuleks süüa 2–3 küünt päevas ja purustatult, et aktiivsed ained paremini vabaneksid.
Koriander aitab kudedest elavhõbedat väljutada, ka kiudaineterohke toit aitab metallidest vabaneda.
Näiteks õunas sisalduv pektiin seob metalle ja aitab neid välja viia.
Punapeeti peetakse samuti heaks kelaatoriks.
Savi seob toksiine ja metalle äärmiselt hästi, kuigi tegemist pole otseselt toiduainega.
Higistamisega saunas või infrapunase valguse all eritub mürk hästi, keha peab pärast higistamist kindlasti ära kuivatama.
Mürkide tagasiimendumise vältimiseks peab saunas käies jooma palju viinamarja- ja juurviljamahla, mis sisaldavad kaltsiumi ja magneesiumi, et asendada mineraalained, mis saunas samuti väljuvad.
Antioksüdandid soodustavad organismi puhastumist läbi maksa.
Nendeks on C-vitamiin, seleen, neid sisaldavad värviline värske puu- ja juurvili, toores mahl, köögiviljad.
Magneesium aitab näiteks alumiiniumit välja tõrjuda.
Kui kehas on magneesiumi, naatriumi ja tsingi puudus, siis on toksiliste metallide väljutamine raskendatud.
Allikas:

Helle Kullerkupp
Madleen Simson

Miks vajab keha siseelundite massaaži?‏

Tänapäeva kiire elutempo tekitab meis kõigis pisut stressi.
See omakorda mõjutab siseelundite tööd. Energia liikumine on takistatud, tekivad pinged ja spasmid. Kui tunnete
väsimust ja pinget kehas, kurdate unetust ja töövõime langust, teil on seedehäired, peavalu, selja- ja liigesevalud
ning nahk näeb välja väsinud, tuleks mõelda vistseraalsele massaažile.
Tegemist on unikaalse vanaslaavi massaažiga, millel ei ole maailmas analooge, olen sellega tegelenud juba kuus
aastat ja õppinud seda Venemaal professor Ogulovi juures.
Igas haiges elundis tekib spasm, väheneb hapniku ja vere juurdepääs, muutub mikrofloora ja mürgid kogunevad rakkudesse. Kindla metoodika järgi siseelunditele tehtav manuaalne teraapia parandab vere ja lümfi ringlust
kogu kehas, peas, kätes, jalgades, normaliseerub elundite asend ning funktsioon.
Häirega elund vabaneb pingest ja spasmist, põletik väheneb ja elundid taastuvad.
Vajadusel puhastatakse organismi lihtsate vahenditega ka seestpoolt.
Funktsionaalsed muutused siseelundites arenevad kindlas järjekorras, kõige tundlikum elund stressi suhtes on sapipõis.
Tasub meeles pidada, et kõik elundid on omavahel ja omakorda selgrooga seotud. Parema tulemuse saavutamiseks
tuleb teha ravikuur koos üldmassaažiga, sest elundite projektsioonid asuvad näol, kaelal, kätel, jalgadel.
Kõhuõõne massaaž annab häid tulemusi seede-, sugu- ja erituselundite häirete korral, seda kasutatakse ka allergiate,
keskendumishäirete, närvilisuse, parasiitidest tingitud häirete korral. Inimene terveneb, tema töövõime taastub ja eluiga pikeneb.

Lilia Sülluste
Allikas & Vikerkaar

Vanal kuul tehtud saunavihas on üheksa rohtu‏

“Vanal kuul ja pehme tuulega” pidada vana õpetuse järgi parimad vihad saama. Võrumaa vanasõna ütleb lausa, et vanal kuul tehtud saunavihas on üheksa rohtu, noorel kuul tehtud kaseviha sisse läheb seitse haigust.
Tabusid on veelgi. Pühapäeval ei tohi vihta teha, siis hakkab hiljem saunas viheldes ihu sügelema.
Kindel keeld on ka see, et kaselatv peab jääma puutumata. Noore nõtke kase võib maha painutada ja oksad küljest raasida ning siis uuesti koos ladvaga lahti lasta. Las kasvab sihvakaks metsapuuks!
Õige vanadel aegadel oli vihtade tegemine neidude toiming. Ka raamatus “Puud ja inimesed” kirjutab Ants Viires, et “enamasti enne jaani käisid naised lehesil”. Lehesed on rohkete lehtedega peened oksad. Vihaks võetakse umbes 0,5 m pikkused väheharalised oksad. Kimp tehakse nii suur, et pihk napilt ümber ulatub. Seotakse kinni ja lõigatakse otsad tasaseks. Enamasti seotakse kimbud kahekaupa kokku, nii on hea kuivama panna.

Veel kirjutab Ants Viires, et kui naine niimoodi paari seotud vihtadega sauna läks, siis võis oodata, et ta saab kaksikud.
Eriti hea viha saab vesisel maal kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Oksad peavad närbuma vilus.
Kõige rohkem tehakse meil vihtu arukasest, millel on pika ja terava tipuga lehed. Vähem kasutatakse veidi ümmargusema kuju ja tömbima lehetipuga sookaske. Sookasest viht lõhnab tugevamini. Arukasevihal aga kleepuvad lehed vihtlemisel vähem ihu külge.
Õige on vihtu teha ajast, mil kaselehed, sh noored kasvud on saanud täiskasvanuks, kuni ajani, mil okstele tekivad seenekäbid või kollased lehed. Need protsessid on eri aastatel eri ajal, erinevus võib olla kuni kaks nädalat. Kaseleht on täiskasvanud, kui ta on muutunud paksemaks ning noorte kasvude lehed ei ole põhiokste lehtedest enam kuigipalju heledamad.
Vihtasid võib pikemat aega säilitada kas kuivatatult või külmutatult.
Kuivatamiseks sobib hästi otsese päikesevalguse eest varjatud ventileeritav ruum, kus vihad riputatakse seinale või lakke. Kõige parem on kuivatatud vihtu säilitada selleks ette nähtud salves või pappkastis, aga need võivad seista ka seinale riputatult.
Kuivatatud viha värskendamiseks pange see esmalt umbes pooleks tunniks külma vette, seejärel 10 minutiks kuuma vette.
Külmutamisel pakkige vihad ükshaaval õhukindlalt kilekottidesse ning laduge sügavkülmikusse. Külmutatud vihtu sulatage aeglaselt toatemperatuuril. Kui on kiire, võib kasutada külma vett. Kuum vesi võtab lehed lahti ja muudab need pudruks.
Mõned soolavad vihad sisse, et lehed oma värvi säilitaksid. Mõned aga panevad vihad sügavkülmutusse, et lehti värskena hoida.
Artikkel on varem ilmunud Maalehe lisas Targu Talita