Kas HIGIPULGAD ja deodorandid on ohtud?

ÄRKA KES SA MAGAD JA ENNAST MÜRGITAD! Ära süüdista hiljem saatanat või veel hullem Jumalat. Osad süüdistavad Jumalat oma lolluste ja planeedi needuste pärast.

Muideks maailmas on palju deodorante mis on ka alumiinimui vabad ja osad nö. pool-ökotooted või siis loodustooted. Näiteks Eestis aroomipoodides ja loodustoodete poodides aga ei ole eriti kohanud just kuiv või vedelaid higipulkasid. Olen küsinud paarilt eriala arstilt, ket kas inimlik ja tahtlik higipooride ummistamine - tavapärase töö häirimine ei või mujalt välja lüüa ja olla lõppeks kahjulik. Üks spetsialist seda ka netis ja väitsis, et asi on ammu kontrolli alt väljas ja ületanud igasuguse normaalsuse piiri. Jumal on loonud meile keha ja TEMA ARVAS heaks, et keha väljutab mürke ja mustust läbi kaenlaaluste higinäärmete! Kui meie need ummistame - peatame - häirime seda protsessi, kas oleme teadlikud mida teeme?

Pisut lugemist, üks artiklike:

Tavapärased higipulgad, deodorandid on inimesele kahjulikud lausa kahel põhjusel: esiteks sisaldavad nad väga mürgist alumiiniumi, millel on leitud seos kasvajate ja Alzheimeri´i tõve tekkega ja teiseks nad blokeerivad mürkide väljumist inimese kehast kaenlaaluste kaudu (mis on üks peamisi piirkondi selle jaoks), seetõttu kogunevad kaenlaalustesse lümfisõlmedesse toksiinid, mis aja jooksul tekitavad mutatsioone lümfisõlmede rakkudes ning viivad rinnavähini.

Miks on see nii? Alumiinium. Enne kui ostate oma järjekordse deodorandi või higipulga uurige sildilt, kas ta sisaldab alumiiniumi. Suurem osa kaubanduses saadaolevaid deodorante sisaldavad alumiiniumiühendeid (aluminum zirconium, aluminum chlorohydrate). Alumiiniumiühendid on keha poolt väga hästi omastatavad, nad läbivad kergesti rakumembraane ning kogunevad organismis põhiliselt maksa, neerudesse, ajudesse, liigestesse ja luuüdisse. Alumiiniumi esinemine inimkehas on teinud murelikuks meditsiiniringkonnad, sest uuringud on näidanud seost alumiiniumi kogunemise ja rinnavähi ning Alzheimer’i tõve vahel.

Toksiinid. Inimese kehal on ainult mõned piikonnad, mille abil ta saab ennast mürkidest vabastada: põlveõndlad, kõrvad, kaenlaalused, kubemepiirkond. Mürgid eemaldatakse higistamise käigus. Antiperspirant, nagu nimigi ütleb (higistamisvastane) kaitseb higistamise eest, blokeerib kaenlaalused higinäärmed ja teeb võimatuks mürkide väljumise. Mürgid ei kao kuskile vaid keha hakkab neid koguma kaenlaalustesse lümfisõlmedesse. Seal tekkib suur toksiinide kontsentratsioon, mis viib rakkude muteerumise ja vähini. Suur osa rinnavähi kasvajatest tekkivad ülemisse välimisse rinnaosasse – see on piirkond, kus asuvad lümfisõlmed. Viimastel aastatel on täheldataud rinnavähi esinemise sageduse tõusu ka meestel ning see on otseses seoses sellega, et mehed tarvitavad antiperspirante rohkem kui enne.

Seega, vähe sellest, et deodorant blokeerib mürkide väljumist kehast, ta on ise inimesele mürgine. Loomulikult meelitab paljusid inimesi ilus pakend ja meeldiv lõhn kuid siiski tasub mõelda ning teha oma teadlik valik.

Sinule Vesi

Vesi....

Sa võtad mind endasse ja kingid mulle elu

...ja minagi saan võtta endasse, sest Sina oled minus...

ja ma olen elus.

Vesi...

Sa lahustad kõik iseenesesse ja setitad selle hellalt ja pehmelt põhja...

Sinu läbi saab kõik puhtaks...saab uute ilusate tõusmiste alguseks ja selguseks...

Vesi ...

Sa võtad vastu, kuulad ära, voolad läbi kõige ja salvestad kõik...

Vahel me ei tea...

Me ei pane tähele...

Me ei hooli...

me oleme unustanud...

et Sina ei unusta...

Vesi!

Võta vastu meie tänupalved!

Võta vastu meie sügav kummardus Sinu ees.

Anna andeks, see...et me ei märganud...

Anna andeks see...et me justkui ei olnud ärganud...

Anna andeks...

Puhastagu meie siiras ja selge tähelepanemise Valgus iga viimsegi tiheda ja tigeda tüki mis on pudenenud Sinu puhastesse voogudesse...

Annan Su vabaks ja valgustan kauniks.

Valan Su üle oma kõige puhtama tänu ja armastusega – igal pool, kus Sa oled.

Näen Sinu selgust ja puudutan huultega Sinu peegelsiledat pinda...

Kerge võbelus jookseb üle Sinu nagu sillerdav naeratus...

Leebe ja kõike mõistev naeratus.

Ma tunnen... Sa andestasid mulle...

ma tunnen Sinu paitust oma silmalaugude äärel...

...ja ma olen õnnelik.

By: Tiina Varatalu

7 toitainet, mis sinu toidulaualt puudu on‏

Arvad küll, et toitud tervislikult, kuid tegelikult on sageli meie toidulaualt puudu väärtuslikud toitained, millele tasub tähelepanu pöörata.
Kaalium alandab vererõhku
Täiskasvanud ei saa piisavalt seitset hädavajalikku toitainet ning kaalium on üks neist. Uurimused näitavad, et kaalium aitab vererõhku kontrolli all hoida. Kaalium soodustab ka viljakust ning toetab lihaste ja närvide talitlust. Samas leidub kaaliumit looduslikult paljudes toitudes — näiteks kartulites ja banaanides.
Magneesium ennetab haigusi
Madalat magneesiumi taset veres on seotud selliste terviseprobleemidega nagu luuhõrenemine, kõrge vererõhk, diabeet, lihaskrambid ja südamehaigus. Mõnedel inimestel, eriti eakatel, mao- või seedeprobleemidega või regulaarselt alkoholi tarbivatel inimestel on oht magneesiumivaeguse tekkeks. Seepärast sööge spinatit, ube, herneid ja pähkleid (eriti mandleid) — need saavad teie tervise heaks palju ära teha.

A-vitamiin: beetakaroteeni varud täis!
A-vitamiini esineb kahel kujul: retinool ja karotinoidid, nagu beetakaroteen. Meil jääb vajaka just sellest viimasest, mida leidub porgandites, spinatis ja paljudes vitamiinide ja mineraalidega rikastatud teraviljades. A-rühma vitamiinide puudus võib põhjustada erinevaid hädasid, hea silmanägemise, immuunsuse ning kudede kasvu seisukohalt on A-vitamiin võtmetähtsusega.
E-vitamiin: kasu tervislikest rasvadest
E-vitamiin on antioksüdant, mis parandab organismi üldist kaitsevõimet, tagab terve naha ning hea silmanägemise, ning võib vähendada naastude moodustumist veresoontes. E-vitamiini leidub tavaliselt kõrgema rasvasisaldusega toitudes nagu mandlid, sarapuupähklid, päevalille seemned, ning õlides nagu värvisafloori ja päevalille õli. Vähemal määral sisaldub E-vitamiini ka maapähklivõis. Juhul, kui vähendate tervise kaalutlustel rasvade sisaldust oma menüüs, veenduge, et saaksite siiski piisavas koguses tervislikke rasvu.
Kaltsium: rohkem, kui lihtsalt tugevad luud
Tõenäoliselt ei ole see uudis, et kaltsium on luudele kasulik. Kuid see ei ole veel kõik. Kaltsium aitab parandada lihasfunktsiooni ja reguleerida südame rütmi. Ka võib see aidata ennetada kõrge vererõhu teket. Heaks kaltsiumiallikaks on piimatooted, kuid ka näiteks lõhe ja tofu. Üks ääremärkus: ilma piisava koguse D-vitamiinita organism kaltsiumi ei omasta.
C-vitamiin — immuunsüsteemi tugisammas?
Kas C-vitamiin suudab tavapärast külmetust ära hoida? Võib-olla mitte. Kuid mõnede uurimuste väitel võib see sümptomite kestust lühendada. Sellel paljudes puu- ja aedviljades leiduval vitamiinil on ka muid kasulikke omadusi. See on hädavajalik luustiku ja kudede arenguks. Antioksüdandina kaitseb C-vitamiin rakke kahjustuste eest.
Kiudained nii palju, kui mahub!
Teraviljades, ubades ning neist valmistatud toodetes sisalduvatel kiudainetel on tervisele tohutult kasulik mõju. Need aitavad alandada kolesterooli taset veres ning tagada soolte regulaarse tegevuse. Kiudained võivad vähendavad südamehaigustesse, diabeeti ja vähktõppe haigestumise ohtu. Ka on need suurepäraseks abivahendiks inimestele, kes soovivad veidi kehakaalu alandada. Kõrge kiudainesisaldusega toidud täidavad enamasti hästi kõhtu ning sisaldavad samas vähe kaloreid. Kuid need võivad samaaegsel tarbimisel halvendada ravimite ja toidulisandite imendumist.
Allikas: http://www.webmd.com

Lihtsad kodused näomaskid‏

Vaevalt on meie naiste hulgas palju neid, kes on oma näonahale pidutsemisega liiga teinud. Küll aga mõjuvad sellele stress, ületöötamine, vahetevahel kimbutavad viirused ja ebakorrapärane söömine. Kui uneajast jääb puudu, enne magamaminekut süüakse soolast ja selle peale juuakse usinasti, pole hommikused kottis silmaalused mingi ime.
Välimuse vigade taga võivad olla ka tõsisemad tervisehädad, mida peab uurima arst. On aga terve hulk käepärastest vahenditest üsna odavalt ja hõlpsasti valmistatavaid maske, mis naha ilusamaks trimmivad. Järgnevad nõuanded on pärit tuntud kosmeetikute Maimu Keevalliku ja Inna Tarmaku tarkusesalvest.
Musta tee kompress
Keeda pisut kanget musta teed, jahuta see maha ja pane mõneks ajaks külmutuskappi seisma. Niisuta vatitampoonid tees ja pane silmadele.
Sobib hästi silmalaugude turse alandamiseks.
Salveikompress
Vala üks teelusikatäis salveid üle poole klaasi keeva veega ja lase kümme minutit kaane all tõmmata. Osa tõmmisest kasuta soojalt, osa lase külmutuskapis jahtuda. Kõigepealt niisuta vatipadjake sooja tõmmisega ja hoia umbes viis minutit silmadel, siis tee külma kompressi. Soovitav on protseduuri teha mitu korda järjest.
Aitab tõhusalt paistes silmaaluste vastu.
Piim ja kummel
Väsinud ja punetavaid silmi kosutab kõige paremini tavaline piim.
Lisa soojale piimale kummeliteed ja hoia sinna kastetud padjakesi kümme minutit silmadel.
Tõhus on ka lihtsalt jaheda kummeliteega tehtud kompress.
Kurgimask
Nahka värskendava toimega on kurgimask.
Võta üks pikk Luunja kurk, lõika see õhukesteks viiludeks ning laota viilud näole ja kaelale. Kõige peale võib panna niiske ja sooja rätiku. Ole niimoodi rahulikult veerand tundi.
Jogurtimask
Hea nahapinguldaja on jogurtimask. See sobib normaalsele ja kuivale nahale.
Kanna kaks teelusikatäit maitsestamata jogurtit näole ja kaelale, lase kuivada ning loputa lõpuks jaheda veega maha.
Virsikud ja koor
See mask paneb kuiva naha särama.
Koori pool väikest küpset virsikut, pressi pudruks ja sega supilusikatäie vahukoorega, kuni moodustub ühtlane mass. Kanna segu veerand tunniks näole ja kaelale ning loputa seejärel jaheda veega maha.
Pärmimask
Võta 30 grammi presspärmi ja sega see poole teelusikatäie soojendatud meega. Kui nahk on kuiv, lisa mõni tilk oliiviõli. Määri saadud segu sõrmedega näole ja kaelale ning hoia seal paarkümmend minutit. Seejärel pese leige veega maha.
Porgandimask
Värskendava porgandimaski tegemiseks tuleb riivida peene riiviga paar porgandit ning lisada juurde teelusikatäis tärklist ja pool munakollast. Segu kanda veerand tunniks näole ja siis sooja veega maha pesta.
Viinamarjamask
Võta kolm hoolikalt pestud viinamarja, tee nende kest katki ning hõõru mahlaga nägu (ka silmalaud) ja kael üle. Pese nägu veerand tunni pärast jaheda veega.
Kõikidele nahatüüpidele sobib järgmine mask. Tuleb võtta kaks teelusikatäit viinamarjamahla, üks teelusikatäis mett ja sama palju kohupiima ning kanda see segu veerand tunniks nahale. Maha pesta jaheda veega.
Niisutav mask
Sega üks supilusikatäis mett, üks supilusikatäis püreestatud banaani, üks munakollane ja üks supilusikatäis hapukoort. Kanna segu 15—20 minutiks näole ja pese siis leige veega maha.
Sobib suurepäraselt kuivale vananevale nahale.
Munavalgemask
Rasusele suurepoorilisele näonahale sobib pinguldav munavalgemask. Selleks tuleb üks toores munavalge segada teelusikatäie maisitärklisega ja kloppida tugevaks vahuks. Kanda vaht puhtale näole ja lasta kuivada, pesta veerandi tunni pärast jaheda veega maha.
Hea
Värske õhk ja vesi teevad head.
• Ainevahetuse ja vereringe elavdamiseks tuleks tavalisest rohkem vett juua. Alati mõjuvad nahale hästi saun, sportimine, korralik uni ja värskes õhus viibimine.
Allikas: internet

Rauapuudus põhjustab kevadväsimust

Aastakümneid on kevadeti soovitatud süüa rohkelt C-vitamiini. Kevadväsimust põhjustab aga hoopis raua-, foolhappe-, B-12-vitamiini ja aminohappe trüptofaani puudus. Ke­vad­vä­si­mus ku­ju­tab en­dast ke­ha füü­si­list stres­si ning annab märku, et vitamiini- ja mineraalainete varud kehas on otsakorral. Organism aga kulutab kevadisest kiiremast ainevahetusest tingituna rohkem energiat. Igal kümnendal põhjamaalasel põhjustab kevadväsimust ennekõike ebapiisav päevavalgus. Üks vähetuntud, kuid sagedasi väsimustunde põhjustajaid on rauapuudus, seda eriti naistel. Naised peaksid rauda tarbima päevas 12-18 mg, mehed vaid 10 mg. Toidus esineb raud kahel kujul: loomset päriolu toiduainete heemiraud (seda omastab inimene paremini) ning mitte-heemi raud, mis pärineb tera- ja aedviljadest. Parimad rauaallikad ongi loomset päriolu toiduained: punane liha, maks, munakollane, aga ka rohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, punased marjad, kuivatatud puuviljad. NB! Organism omastab rauda kergemini, kui süüa rauarikkaid toiduaineid koos rohkelt C-vitamiini sisaldavate puu- ja köögiviljadega. B-grupi vitamiinid teevad erksaks Kas teadsid, et just asendamatu aminohape trüptofaan on see aine, mis juhib enim inimese tundeid ja mõjutab enesetunnet! Nimelt sünteesib organism sellest õnnehormooni serotoniini. Trüptofaan aitab võidelda ka unehäiretega, leevendab peavalu, tugevdab immuunsüsteemi. Trüptofaani leidub banaanides, tomatites, Kreeka pähklites, päevalilleseemnetes, piimas, munades, kiivides, aprikoosides, ploomides, ananassides. Aju tööks on aga eriti vajalikud B-grupi vitamiinid: B1, B2, B3, B6 ja B12. Need kõik osalevad liitsüsivesikute muutmisel vaimsele tööle vajaminevaks glükoosiks, mida kasutavad toitainena ajurakud Ka foolhape kuulub B-vitamiinide rühma. Taimsetest toiduainetest on foolhapperikkamad roheliste köögiviljade, eriti peterselli, aga ka spinati, lehtsalati jt lehed. Loomsetest toiduainetest on foolhappesisalduse poolest kõige rikkam vasikamaks. Igapäevases toidus on oluline foolhappeallikas leib. Foolhape on kuumutamisel väga kergesti häviv vitamiin, seetõttu tulekski kevadeti ohtralt süüa rohelisi toorsalateid. Vitamiin B12 on haruldane vees lahustuv vitamiin, mille puudus ohustab kõige enam taimetoitlasi, sest seda leidub peamiselt loomset päritolu toiduainetes: maksas, kalas, verivorstis, munakollases, juustus. Einesta roheluses Üks võimalus ennetada kevadist D-vitamiini vaegust (hiljutise uuringu põhjal kannatab 73% eestlastest D-vitamiini puuduse all) on rohkelt värskes õhus liikuda. Päikesevalguse toimel tekib juba 20-30 mi­nu­ti­ga na­has D-vi­ta­mii­ni­ ko­gus, mis päeva­se va­ja­du­se pea­aegu ra­hul­dab. Nii tulekski ära kasutada iga päikesepaistelist päeva, näiteks lõunatada restoranis päikesepaistelisel terrassil või teha endale toidupakk töö juurde kaasa ja siirduda lõunaeinele hoopis lähimasse parki. Mujal Euroopas nii levinud komme - kontorirotid lõunapausi ajal roheluses einestamas - tasuks kindlasti ka meil üle võtta. Kevadväsimust raviv toiduvalik Hommikusöök Omatehtud müsli: 4 sl täisterakaerahelbeid, 1 suur õun, veidi sidrunimahla, 1-2 sl peenestatud Kreeka pähkleid, lina- ja päevalilleseemneid, 150-200 g maitsestamata jogurtit, apelsinimahla. Pane kaerahelbed kaussi. Riivi pestud ja koorimata õun ning sega kaerahelvestega. Tilguta peale sidrunimahla. Lisa pähklid-seemned ja sega hulka jogurt. Maitsesta apelsinimahlaga. Spinatiomlett (kahele): 4-5 muna, 2-3 dl hakitud värsket spinatit või kupatatud-nõrutatud-hakitud nõgest, soola, pipart, 4-5 spl vett, võid praadimiseks. Pese ja kuivata spinatilehed, eemalda lehevarred ja haki lehed peeneks. Kuumuta pannil või ja prae selles spinatit, kuni see kokku tõmbub. Klopi munad veega kergelt segamini, kalla pannile, prae madalal kuumusel, kuni omlett on kalgendunud. Lõunasöök toidukarbis 1 Kaks viilu praetud veise- või broilerimaksa, 2 spl pruuni riisi, toorsalat: 1/4 Hiina kapsast, 50 g naati, 50 g porrulauku, 100g värsket kurki, 1 õun, 3 spl nisuidusid, tilli. Peenesta toiduained, sega küüslauguga maitsestatud oliiviõli ja veiniäädikaga. Maitsesta salatimaitseainega. Lõunasöök toidukarbis 2 Tuunikalapenne: keeda 75 g pennesid kuumas vee, kurna, piserda peale oliiviõli-sidrunimahlakastet, meresoola, musta pipart. Lisa väike purk tuunikala omas mahlas, värskeid spinatilehti ja pool punast paprikat. Viil täisteraleiba, joogiks mineraalvesi. Õhtusöök Mahe köögiviljahautis: 1 punane paprika, 2 sibulat, 1 keskmine suvikõrvits, 200 g külmutatud oakaunu, 1 sl õli, küüslaugusoola, 1 köögiviljaleemekuubik, pitsamaitseainet, peenestatud petersellilehti. Peenesta sibul, tükelda köögiviljad, kuumuta õlis madalal kuumusel 5 minutit. Lisa oakaunad, vesi, pudendatud leemekuubik ja maitseained. Hauta köögivili väikesel kuumusel pehmeks. Ahjuforell: 1,5 kg forelli, 1tl soola, 1 tl sidrunipipart, 1 spl võid, punt värsket tilli. Lõika kalapoolik neljaks tükiks. Aseta tükid fooliumile nahaga allapoole. Lõika tükkidesse sälgud, pane neisse võid. Maitsesta soola, pipra ja tilliga. Voldi foolium igast nurgast kõvasti kinni, küpseta ahjus 200 kraadi juures 30-35 minutit. Järgmise päeva lõunaeine pargipingil Eelmisest õhtust ülejäänud hautis või kala koos täisteraleiva ja kevadise salatiga: 200 g värsket kurki, peotäis tilli, peterselli, karulauku, võilillelehti. Haki kurk ja salatilehed peeneks, maitsesta värske sidrunimahla (võid lisada ka sidrunitükikesi), oliiviõli, vähese suhkru ja soolaga. Vahepalad 1 banaan 200 g värsket ananassi 1 kiivi 1 kl maitsestamata jogurtit külmutatud marjadega (mustikas, mustsõstar, jõhvikas, maasikas, astelpaju) 200 g punast ribadeks tükeldatud paprikat 60 g pähkli-seemnesegu (kergelt röstitud pähklid, mandlid, päevalilleseemned) Viil puuvilja- või täisteraleiba. Nippe kevadväsimusega võitlemiseks: Söö päevas viis korda väikeste portsjonitena, et hoida veresuhkru tase ühtlasena: kolm suuremat toidukorda ja kaks vahepala. Jäta lõunasöögijärgne magustoit paar tundi hiljem söödavaks vahepalaks. Piira kohvijoomist ühe hommikuse tassini. Joo kohvi asemel mõnd apteegist ostetud energiateed ("Women's Energy", Kubja talu tee jne) või ingveriteed sidruniga. Ingveritee sidruniga Mõned viilud värsket ingverit, 2 viilu sidrunit, 0,5 tl musta teepuru, 0,5 tl pruuni suhkrut. Pane sidruniviilud tassi põhja, teepuru ja ingveriviilud teesõela, vala peale kuuma vett, lase kaane all 10 minutit tõmmata. Unehäirete puhul joo enne magamaminekut kummeli- või melissiteed: võta 1 tl kuivatatud sidrunimelissi lehti, 1 tl piparmündilehti, vala juurde 1 klaas kuuma (mitte keevat!) vett, lase 10 minutit tõmmata, joo kuumalt. Joo pärast ärkamist pool klaasi sidrunimahlavett. Seejärel võiks võtta 1 tl kvaliteetset oliivi- või rapsiõli, mis puhastab organismi ja varustab keha vajalike oomega-3-rasvhapetega. Või asemel söö avokaadovõiet: maitsesta üks püreeritud avokaado soola, pipra ja sidrunimahlaga. Söö nõgeselehti. Kuivatatud nõgest saab maitsetaimena kasutada pea igas roas. Värsketest nõgeselehtedest saab maitsva tee. Vormsi Ennu retsept kevadväsimuse vastu Võta hästi peenelt hakitud sibulat ja küüslauku, natuke katki vajutatud jõhvikaid, mett ning hakitud ingverit ja mädarõigast (NB! ilma äädikata). Sega kõik komponendid hoolega läbi ning pane saadud pasta kaanega suletavasse anumasse. Hoia jahedas ja võta iga päev üks teelusikatäis. Vene rahvameditsiini tinktuur Võta 40 g küüslauku ja 2 sidrunit. Hõõru küüslauk puruks, pressi sidrunitest mahl, sega kõik hästi läbi ja vala tumedasse klaaspudelisse. Võta 3-4 tl poole klaasi sooja veega kaks korda päevas. Vene tervendajate tugevdav segu Võta 150 ml värsket aaloemahla, 350 ml mett ja 350 ml punast kuiva veini. Sega värske aaloemahl mee ja veiniga. Võta saadud segu sisse 1 spl kolm korda päevas Kaire Kenk

Miks toataimel lehed kolletuvad ja maha langevad?‏

Ilmselt on nii mõnigi murelikult oma toataime vaadanud ja imestanud, miks küll täiesti terved ja rohelised lehed ühtäkki kolletuvad ja maha pudenevad.
Põhjuseid, miks taime lehed kolletuvad ja maha langevad võib olla mitu ja nende tuvastamine on omajagu keeruline - tegu võib olla nii tavapäraste kasvutingimuste muutustes kui kahjurite või haigustega.
Kuid alati polegi muretsemiseks põhjust, sest alumiste lehtede äratulek kuulub nii mõnegi taime kasvu normaalse protsessi juurde. Näiteks alumised lehed kolletuvad ja tulevad taime kasvades ära draakonipuul, diifenbahhial, noliinal, soomuslehikul jpt. Kolletuvaid lehti langetavad ka taimed, kes talvel lähevad puhkeseisundisse, nt tsitruselised, viigipuulised, leitselill, ratsuritäht, sinningia jpt.

Kui tegu pole taime normaalse kasvuprotsessiga või puhkeseisundisse mineva taimega, tuleb põhjusi otsida muutunud kasvutingimustest või haigustest kahjuritest.
* Järsud muutused asukoha kasvutingimuste suhtes. Kasvutingimuste järskudele muutustele reageerb taim lehtede mahalangemisega.
Näiteks kui taim on kasvanud heades valgustingimustes, siis pimedas kasvukohas reageerib ta lehtede mahaviskamisega. Sagedasti esineb seda sügistalvel, mil suvine valgusküllus on asendunud talvise hämarusega, aga ka siis kui viime taime valgusküllaselt aknalaualt toa pimedasse nurka. Abi on, kui leida taimele talveks võimalikult valge kasvukoht, hellikutele võib anda ka lisavalgust taimelambiga.
Lehti poetab taim ka siis kui on saanud külma tõmbetuult või on kasvukoht endise sooja asemel liiga jahe. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata talvel aknalaudade ja lillepottide soojustamisele ning olla ettevaatlik ka toa tuulutamisega.
Kuivale jätmisele või ülekastmisele reageerib taim samuti lehtede kolletumise ja langetamisega. Nii nagu liiga kuivas mullas on häiritud toitainete kättesaadavus, on see häiritud ka liigselt märjas mullas. Seetõttu tuleks taime kastmisega olla hoolas, et vältida apsakaid ning väetada ettevaatlikult jälgides taime seisundit, aastaaega ja väetisepakendil olevaid juhiseid. Kolletumisele ja hilisemale lehtede mahalangemist põhjustab ka taimede kastmine lubjarikka veega.
* Ebasobiv mullasegu ja potisuurus. Lisaks nimetatud põhjustele võivad lehtede mahalangemise põhjuseks olla ka taime vale ümberistutusaeg.
* Füüsilised kahjustused. Kui taimed on kohas, kus nende kasvu pidevalt häiritakse näiteks möödakäimisega, võivad nad sellele reageerida lehtede langetamisega. Lapsed ja lemmikloomad võivad samuti oma pideva taimenäppimisega põhjustada lehtede mahalangemist.
* Taimekahjurid ja -haigused. Oma elutegevusega lillepotis ning taimel võivad taimekahjurid ja haigused põhjustada nii lehtede kolletumist kui mahalangemist. Lillepotis esinevad kahjurid sagedamini, kui sealne muld on liigniiske. Näiteks meeldib niiskes mullas tegutseda leinasääskedele, hooghändadele ja mullaussidele, aga ka mitmesugused mädanikud on liigniiskes mullas kerged tulema. Kõik nad härivad taime normaalset elutegevust, millele taim reageerib lehtede kolletumise ja varisemisega.


Astrid Lepik

Maailmakuulus ennustaja Vanga: Kolmas Maailmasõda on alanud

Maailma ühe tuntuima ennustaja, bulgaarlanna Baba Vanga nägemuste kõrval tunduvad Igor Mangi ennustused nagu helisev muusika. Vanga kohaselt algas Kolmas Maailmasõda 2010. aasta novembris tavalise sõjana - Põhja- ja Lõuna-Korea relvastatud konfliktina.

1996. aastal 85-aastasena surnud pime naine tegi oma elu jooksul palju ennustusi. Sofia Ülikooli andmeil on neist koguni 85% täkkesse läinud. Eriti kuulus on ta Venemaal allveelaeva „Kursk" katastroofi ennustamise tõttu. 1980. aastal ütles ta: „Sajandivahetusel, 1999. või 2000. aastal katab vesi Kurski ja kogu maailm nutab selle tõttu." 2000. aasta augustis uppus allveelaev „Kursk", viies Barentsi mere märga hauda 118 inimest.

Kuid isegi Hitler olevat külastanud Vangat, kui Bulgaaria sakslastega mesti heitis ja väidetavalt lahkus ta ennustaja juurest üsnagi morssis näoga. Vanga olevat talle öelnud: „Jäta Venemaa rahule! Sa kaotad selle sõja." Venemaa kohta on ta veel 70ndatel öelnud: „Kõik sulab nagu jää. Ainult üks jääb püsima - Vladimiri kuulsus, Venemaa kuulsus... Keegi ei suuda Venemaad takistada." Küsimus on, millist Venemaa valitsejat ta mõtles: vürsti, kommunisti või Putinit.

1911. aastal sündinud Vanga kaotas oma nägemise 12-aastaselt - levinud uskumuse kohaselt viis tornaado ta ühest kohast teise. Kui ta leiti, oli tal liiv silmas ja ta jäi pimedaks. 1941. aastal, 30-aastaselt, pärast pikka transisviibimist, hakkas ta tulevikku ennustama. Ta kuulsus kasvas imekiiresti, sest sõja ajal tulid inimesed tema juurde pärima, kas nende sugulased on elus ja kus nad on.

Vanga väitis, et saab informatsiooni mingi mitte-inimese hääle kaudu. Ta ütles, et suhtleb maavälise tsivilisatsiooni esindajatega, kes on saledad ja ilusad, planeedilt Vamfim. Ta kinnitas, et näeb igaühe elu, kes tema juurde tuleb, algusest lõpuni nagu filmilindilt.

Ja kuigi ratsionaalse mõtlemisega inimestel tekib kiusatus ta lihtsalt ullikeseks kuulutada, võiks mõelda näiteks tema ennustusele 1950. aastast. Ta ütles: „[Maakera] külmad piirkonnad muutuvad soojaks... ja vulkaanid ärkavad. Tohutu laine katab suure ranniku, kus on inimesed ja linnad, ja kõik kaob vee alla."

Ning paljud on arvamusel, et Vanga nägi ette ka 9/11 rünnakute toimumist USAle. Ta ütles 1989. aastal: „Õudus! Õudus! Ameerika vennad langevad, kui teraslinnud neid ründavad. Hundid uluvad põõsas ja süütute veri voolab." 11. septembril 2001 kukkusid kokku Maailmakaubanduskeskuse kaksiktornid-pilvelõhkujad (vennad?) New Yorgis, kui terroristid juhtisid neisse reisilennukid. Põõsast seostavad elavama fantaasiaga inimesed toonase president Bushiga.

2008. aastaks ennustas ta nelja riigipea atentaati. 2008. aastast on teada vähemalt kolm ebaõnnestunud rünnakut - Ida-Timori, Afganistani ja Maldiivide riigipeade elule.

Vahetult enne surma ennustas Vanga Kolmanda Maailmasõja algust ja hävingut Euroopale. „Sõda algab 2010. aasta novembris ja lõppeb 2014. aasta oktoobris. See algab nagu tavaline sõda, seejärel muutub tuumasõjaks ja keemiasõjaks." Tänavu novembris toimusid teatavasti kokkupõrked Põhja- ja Lõuna-Korea vahel ning kuidas see olukord laheneb, on veel teadmata. 2011. aastal kaovad Vanga ennustuse kohaselt põhjapoolkeralt radioaktiivsete sademete tõttu loomad ega taimed. Ning seejärel „moslemid ründavad keemiarelvadega eurooplasi, kes veel ellu on jäänud." 2016. aastaks on Euroopa tema sõnul jäätmaa, kus pole mingit elu.

Kuid Vanga ennustused ei piirdu kaasajaga, vaid lähevad välja aastasse 5079, mil saabub maailma lõpp. Ta ei öelnud, kuidas see juhtub, kuid tundub, nagu oleks see kuidagi seotud universumi piiride avastamisega kolm aastat varem ning otsusega tungida seejärel nende piiride taha. See otsus tehakse Maal napi häälteenamusega 60% poolt, 40% vastu.

Vanga tulevikuennustused kronoloogiliselt:

• 2010 – Kolmas Maailmasõda algab tavalise sõjana novembris, muutudes tuuma- ja keemiasõjaks. Sõda lõpeb 2014. aasta oktoobris.
• 2011 – Põhjapoolkeralt kaovad radioaktiivsete sademete tõttu taimed ja loomad. Moslemid ründavad ellujäänud eurooplasi keemiarelvaga.
• 2014 – Enamikul inimestest on keemiarelva tõttu nahavähk või teised nahahaigused.
• 2016 – Euroopa on peaaegu „üksinda“ (tühi)
• 2018 – Hiina muutub maailma esijõuks.
• 2023 – Maakera orbiit muutub veidi.
• 2025 – Euroopa on endiselt peaaegu asustamata.
• 2028 – Uue energiaallika kasutuselevõtt. Nälg alistatakse. Veenusele saadetakse mehitatud kosmoselaev.
• 2033 – Jäämassiivid sulavad, ookeani tase tõuseb.
• 2043 – Maailma majandus õitseb. Moslemid valitsevad Euroopat.
• 2046 – kehasid (organeid?) saab toota (kloonida?). Kehade asendamisest saab parim ravimeetod.
• 2066 – Ameeriklased kasutavad moslemite võimu all olevat Roomat rünnates uut tüüpi relva, mis on seotud kliima (ilma) muutmisega – silmapilkne jäätamine.
• 2076 – klassideta ühiskond (kommunism?)
• 2084 – looduse taastamine
• 2088 – uue haiguse puhang – inimesed vananevad sekunditega
• 2097 – haigusest saadakse jagu
• 2100 – kunstpäike valgustab Maakera varjus olevat poolt
• 2111 – inimesed muutuvad elavateks robotiteks
• 2123 – väikerahvaste vaheline sõda. Suured ei sekku.
• 2125 – Ungaris võetakse vastu signaalid maailmaruumist
• 2130 – Veealuse koloonia asutamine
• 2164 – Loomad muutuvad pool-inimesteks
• 2167 – uus religioon
• 2170 – Suur põud
• 2183 – Inimeste Marsi-koloonia saab tuumarelva ja nõuab iseseisvust Maast (nagu USA Inglismaast)
• 2187 – Hoitakse ära kaks suurt vulkaanipurset
• 2195 – Inimeste veealune koloonia on täiuslik
• 2196 – asiaatide ja europiidide segunemise lõpp
• 2201 – Päikese termotuumareaktsioonid aeglustuvad. Temperatuur langeb
• 2221 – Maavälise elu otsinguil kohtuvad inimesed millegi kohutavaga
• 2256 – Kosmoselaevaga tuuakse Maale õudne haigus
• 2262 – Planeetide orbiit on aeglaselt muutunud. Marssi ähvardavad komeedid.
• 2271 – Füüsikalised konstandid arvutatakse ümber, sest need on muutunud.
• 2273 – Kollase, valge ja musta rassi segunemise lõpp, uus rass.
• 2279 – Energia eikusagilt
• 2288 – Ajas tagasi rändamine. Uued kontaktid maavälise eluga.
• 2291 – Päike jahtub. Tehakse katse see uuesti „käima panna“.
• 2296 – Võimas plahvatus Päikesel. Gravitatsioonijõudude muutus. Vanad kosmosejaamad ja satelliidid kukuvad Maale.
• 2299 – Prantsusmaal islamivastane partisanivõitlus
• 2302 – Uued universumi toimimise seadused ja saladused saavad avalikuks
• 2304 – Kuu saladused saavad avalikuks
• 2341 – Midagi kohutavat ähvardab Maad maailmaruumist
• 2354 – Õnnetus tehispäikesega tekitab põua Maal.
• 2371 – Suur näljahäda.
• 2378 – Uus kiirestiarenev rass.
• 2480 – Kaks tehispäikest põrkavad kokku. Maa jääb pimedusse.
• 3005 – Sõda Marsil. Planeetide orbiit muutub.
• 3010 – Komeet tabab Kuud, Maa ümber tekib tolmu ja kivimite pilv.
• 3797 – Elu Maa peal hävib, kuid inimkond suudab mujal uut elu alustada.
• 3803 – Asustatakse uut planeeti. Inimestevahelised kontaktid vähenevad. Uue planeedi kliima mõjutab inimesi ja nad muteeruvad.
• 3805 – Inimestevaheline sõda ressursside pärast. Pool inimkonnast sureb.
• 3815 – Sõda lõpeb.
• 3854 – Tsivilisatsiooni areng praktiliselt peatub. Inimesed elavad karjas nagu loomad.
• 3871 – Uus prohvet kuulutab moraali ja religiooni.
• 3874 – Uus prohvet saab toetust kõigi inimrühmade seast. Uus kirik.
• 4302 – Uued linnad kasvavad. Uus kirik ärgitab tehnoloogia ja teaduse arengut. Avastatakse mingi võti haiguste mõjust organismile.
• 4304 – Leitakse ravi kõigi haiguste vastu.
• 4308 – Muteerumise tõttu saavad inimesed lõpuks kasutada rohkem kui 34% oma ajust. Kurjuse ja vihkamise mõiste kaob.
• 4509 – Jumala tundmaõppimine. Inimene on lõpuks jõudnud sellisele arengutasemele, et ta saab Jumalaga suhelda.
• 4599 – Inimesed saavutavad surematuse.
• 4674 – Tsivilisatsiooni arengu haripunkt. Erinevatel planeetidel elab umbes 340 miljardit inimest. Segunemine maavälise tsivilisatsiooniga.
• 5076 – Universumi piiride avastamine.
• 5078 – Tehakse otsus minna piiride taha, 40% on selle vastu.
• 5079 – Maailma lõpp.

eesti ekspress