Rasvast vabaks: 10 odava nipiga‏

Tunned, et nendest viimastest ülekilodest on täiesti võimatu vabaneda? Siit sulle 10 kavalat nippi, mis panevad sinu jõupingutuste i-le täpi. Vaid mõned väikesed, uued ja tervislikud muudatused võivad viia rõõmsama vannitoakaalu ning järgmise vööauguni.
1. Luba endale šokolaadi, mille järele on isu.
Ei, sul ei ole vaja kõike magusat sööma hakata. Riivi veidi tumedat šokolaadi grillkastmesse või salatisse. Tulemuseks on täidlasem maitse ning palju kasulikke flavonoide, mis teevad südamele head ning hoiavad kolesteroolitaseme korras. Riivitud šokolaad ei põhjusta ka šokolaadišokki.

2. Tee endale roheline võileib.
Vaheta võileivakate küpse avokaado vastu, mis sisaldab hulgaliselt polüküllastatud rasvhappeid, mis aitavad kolesteroolitaset madalal hoida. Lisaks on Ohio ülikooli teadlased avastanud, et fütokemikaalid kaitsevad suuvähi vastu.

3. Vali ”õige” õli.
Väldi kergete õlide valamist salatile. Kerged ja heledad õlid sisaldavad vähem vähivastaseid antioksüdante kui peente nimedega nagu näiteks „extra virgin“ õlid.

4. Alusta igat söögikorda kahe klaasi veega.
Enne sööki on soovitatav juua kaks klaasi vett, mis aitab hoida vedelikutasakaalu ühtlasena ning sa tunned end vähem näljasena. Hea harjumus, mis aitab kehakaalu hoida.

5. Joo jääteed.
Oled valmis uueks, tervislikuks harjumuseks? Vaheta gaasilised joogid ja mahlad värske jäätee vastu. Ja siin ei pea me silmas mitte tööstuslikult toodetud magusainega jääteed, vaid tavalist teed külmana, jääga. Tulemus: vähem kaloreid, hulga kasulikke antioksüdante, mis kaitsevad südant, aitavad vähi vastu ning ka vähem kortse on garanteeritud. Ameerika põllumajandusameti läbi viidud uurimus näitab, et tass musta teed sisaldab rohkem tervislikke flavonoide kui portsjon brokkolit või porgandeid.

6. Mõtle poolega.
Lihtne ja tervislik igapäeva- ja peostrateegia. Pool taldrikust täida puuviljade ja aedviljadega ning teine pool sama suures koguses täisteratoodete, kiudaineterikaste süsivesikute või lahjate valkudega...

7. Õpi tervisehierarhia järjekorda.
Õpi sööma võileibu tervislikult ning vähesema rasvasisaldusega. Valiku järjekord peaks olema järgnev:

1. Kalkun ja kana

2. Rostbiif

3. Sink

4. Vorst

8. Valmista kõige paremat ja kasulikku – brokkolit.
Kõige parem viis brokkoli valmistamiseks, mille käigus säilivad tervislikud toitained, on kiire keetmine.

9. Võta oad menüüsse.
Purk kidney, cannellini või kikerherneid on lihtne ja kiire viis saada vajalikke valke ja kiudaineid. Kuna purgis on nad tavaliselt koos soolaga, mida me igapäevaselt niigi palju tarbime, on soovitatav ubasid enne toiduvalmistamist vee all loputada.

10. Vaheta punane liha läätsede vastu
Kui esmalt tundub harjumatu, vaheta toitu valmistades pool liha kogusest läätsede vastu. Nii saad vajalikku valku ja kiudaineid, kuid vähem rasva. Näiteks punastel läätsedel on neutraalne maitse ning kui asendada lasanjes pool lihast läätsede vastu, täidab see hästi kõhtu, kuid sageli ei saada arugi, et liha asemel on läätsed.

allikas: Iform.se

Kuidas kasvatada kannikeseõielist säntpooliat‏

Armastatud toataimel, kannikeseõielisel säntpoolial (Saintpaulia ionantha) on palju nimesid – aafrika kannike, varjukannike, usambra kannike, parma kannike, säntpoolia, ehkki tavapärase kannikesega pole üldse mitte tegemist.
Rohkem kui 20 liigiga perekond säntpoolia (Saintpaulia) kuulub gesneerialiste (Gesneriaceae) sugukonda. Armas taimeke on oma nime saanud saksa paruni Walter von Saint Paul-Illaire (1860-1910) järgi, kes taimeliigi avastas 1892. aastal Tansaanias Usambra mäestikus (Ida-Aafrika).
Säntpoolia sorte on aretatud üle 40 000. Nad erinevad üksteisest lehekodariku suuruse (läbimõõt 6-40cm) ja õievärvi (valgest triibuliseni, roosad kuni violetsed, isegi kollaseid sorte on olemas) poolest. Aretatud sorte on nii täidisõileisi kui kirju-, suure- ja väikeselehelisi. Ühiseks jooneks on lihavad ja karvased lehed.
Kasvatamine pole keeruline, kuid mõningate keskkonnatingimuste suhtes on nad pirtsakad. Näiteks ei taha säntpooliad temperatuuri suuri kõikumisi, liigniiskust, kuiva õhku, kevad-suvist eredat päikest, suitsust ruumi ja tõmbetuult.
Sobivaim kasvukoha temperatuur on +18...+20°C, kui temperatuur langeb alla +10°C on mädanikud kerged tulema. Seepärast tasuks külma ilmaga taimekese kojutoomisel ta korralikult sisse pakkida. Kui toatemperatuur võibki sobiv olla, siis peaks jälgima, et aknalaud ei oleks talvel liiga külm. Selleks puhuks võib lillepoti alla asetada külma isoleeriva mati, lauajupi või penoplasti. Säntpoolia kasvab ühtviisi hästi nii ida-, lääne- kui põhjapoolsel aknal. Lõunapoolsel aknal kasvades peaks ta aga suvel olema otsese päikese eest varjus.
Kasta regulaarselt, kuid vältida vee sattumist lehtedele ja lehekodariku keskele ning mullapalli liigniiskust või läbikuivamist. Kastmisvesi peaks olema pehme ja kindlasti toasoe. Külm kastmisvesi võib mõjuda taimele hukutavalt. Õitsemise ajal ja kevad-suvisel perioodil väetada mõõdukalt, muul ajal vähe. Õitsemise lõpetanud taime umbes kuu vältel mitte väetada.
Kuna vanemad säntpooliad (enam kui 2-3 aastased) kipuvad näotuks muutuma ja õitsevad halvasti, siis tuleks neid aegajalt lehepistikute abil uuendada. Lehepistikuid võib teha aastaringselt, kuid sobivaimaks ajaks on kevad, märts-aprill. Selleks võetakse rootsuga lehti puhma keskosast (mitte võtta väga noori või vanu lehti). Lehtede pikad rootsud lõigatakse tagasi 1-2 sentimeetrini ja torgatakse turba-liivasegusse (1:1) veidi kaldu. Pott kaetakse kilega ja asetatakse sooja (+20...+22°C) ja valgesse kohta.
Kui taimed on kenasti kasvama hakanud (see võtab aega umbes poolteist kuud), istutatakse nad üksikult uude potti. Noor taim hakkab õitsema umbes poole aasta pärast. Lehepistikuid võib juurutada ka vees, kuid seal kipuvad nad kergesti mädanema minema.
Säntpooliaid saab uuendada-paljundada ka kevadise ümberistutamise käigus puhma jagamise teel. Ümberistutamisel võtakse uus pott vaid veidi suurem eelmisest. Kasvumuld peaks olema huumusrikas, nõrgalt happeline ja vett hästi läbilaskev.
Säntpooliate õitsemine jääb tavaliselt kevad-suvisesse ja sügis-talvisesse perioodi, kuid nad võivad õitseda ka muudel aegadel. Õige hoolduse korral saab õieilu väikeste vahedega nautida pea aastaringselt.

Toalillede kastmisel on soovitav kasutada toasooja vett, mõnele taimele meeldivat aga lausa kuum kohv.
"Minu vanaema nipp säntpooliate õitsema saamiseks oli valada lillepoti alustassile aeg-ajalt kuuma kohvi. Tänutäheks õitsesid säntpooliad peaaegu lakkamatult," kirjutas ajalehe Maaseudun Tulevaisuus aiandustoimetaja Säde Aarlahti.
Ta lisas, et kohvi asemel võib kasutada lihtsalt sooja vett, kuid ilmselt on ka kohvil oma võluvägi.


Astrid Lepik

Kiitus — kellele ja milleks?‏

Me ei ela vaakumis vaid pidevas kokkupuutes teiste inimestega, oma sõprade, pere, töökaaslaste, poetädi, lumekoristajaga. Ilmselgelt mõjutab meie käitumine nende päeva ja vastupidi. On ju hea astuda uksest välja, kui lumekoristaja on tubli tööd teinud? Miks mitte tänada teda selle eest?
„Kõige võimekamad inimesed, keda ma tean, on parimad suhtlejad ja võrgustike-loojad — „nad teavad kõiki kõikjalt“ ja on just käinud lõunal enamusega neist,“ on öelnud juhtimisguru Tom Peters.
Mulle on viimasel ajal tulnud harjumus kõikidele lund ja sügisel näiteks lehti koristavaid inimestele soovida „Jõudu tööle!“ andmaks mõista oma tänust nende töö vastu. Mulle meeldib, kui minu töö tegemist ka tähele pannakse ja edu soovitakse — see on salapärane võti. Aastale 2010 tagasi mõeldes tuleb mulle meelde mitu olukorda, kui mind usaldati ja innustati osalema ettevõtmistes, kus ma ise ei julenud loota, et saan hakkama, mind usaldati ja toetati. Tihtipeale sellest piisabki, sest …

Kiitmine näitab heasoovlikkust ja usaldust. Need mõned head sõnad, mis öeldakse „sa oled tubli“, „vau, paistab, et sinu käes läheb see küll libedasti!“, „ma pole ammu nii korrektselt tehtud aruannet näinud“, „ma tean, et see on keeruline ülesanne, aga kindlasti saad hakkama“, võivad meie jõuvarusid imekombel taastada ja panna mõtlema, et jah, tegelikult see ei olegi nii raske ja et ma tõesti saangi hakkama. Kiitmist väärib kasvõi see, et kolleeg viitsib salatit tuua, kui sa ei jõua lõunale või kui keegi on näidanud projekti läbi viies tugevaid külgi läbirääkimistes.
Meile näidatakse heasoovlikkust (mida pole kunagi liiga palju) ja usaldust meie võimetesse (mida on tänapäeval liiga vähe).
Kiitmine julgustab. Tulenevalt juba eelnevast innustab kiitmine meid veel parem olema — just nii hea, kui me tegelikult olla võime. Siira kiitmise puhul ei tule kõne allagi „kiida lolli, loll teeb“. Muideks, enamus inimesi saab alateadlikult aru, kui kiitus on võlts, seega ärge seda proovige, mõju on vastupidine. Julgustab, kuna eks igaühel on omad kahtlused oma võimete, töö otstarbekuse või muude takistuste suhtes. Kui keegi aga julgustab ja usaldab, eriti inimene, keda te tunnete ja hindate, siis „no kui tema juba leiab, et jõuan need viimase protokolli enne selle aasta viimast tööpäeva ära viimistleda …“. Kiitmine peab olema ka adekvaatne. Kümmet protokolli kahe tunniga ära ei tee, ühe ehk küll.
Kiitmine loob usaldusliku suhte. Tean inimesi, kes kui kuulevad minu järjekordsetest ainulaadsetest ideedest, esimese asjana ütlevad, et „nojah, see nüüd küll võimalik pole, võta asja mõistlikult.“ Ise veel õnnelikud olles, et maapeale tagasi tõid. Neile ma enam oma ideedest väga palju ei räägi või olen õpetanud teistmoodi reageerima. Muidugi ma tean, et teatud asjade saavutamine (näiteks diplomaadiks saamise, miljoni krooni teenimise, lennukipiloodi lubade tegemine, oma toitlustuskoha loomine, viipekeele õppimine) on keeruline, kui mitte võimatu, aga idee algfaasis ei tee selle maha laitmine kellelegi kasu.
Sest ALATI on takistuste juures võimalus. See ei tähenda, et tagant tuleks kiita utoopilisi asju (aga kes defineerib, mis on võimatu?), aga vastus „ Ohhoo, ma ei teadnudki, et sul sellised mõtted on! Miks sa seda tahad? Kuidas sa need teostama hakkad?“ on tunduvalt parem variant ja aitab idee esitajal oma ideed lahti seletada ja edasi arendada, samas teda maa-peale õrnalt tuues. Unistamine on ju nii loomulik tegevus ja ei pea iga kord sihini viima. Ja kui keegi toetab meid, meie unistustes, võib-olla saab meist isegi koostööpartner, saame juurde kliendi, investori, siis ka järgmisel korral julgeme selle inimese juurde oma ideedega ja palvetega minna.
Kiitmine näitab, et sinu tegevus on oluline, seda pannakse tähele. Kes tahaks teha tööd, mis kellelegi korda ei lähe? Kas tegelikult on üldse sellist tööd olemas, mis ei ole oluline? Minu arust pigem tähelepanematud inimesed, kes ei saa aru, et kõik tööd on olulised, lihtsalt kui kõik toimib, siis me ei pane tähele. Kas sa tead näiteks, millega IT-poisid tegelevad? Või asutuse juhid? Ma mõtlen TEGELIKULT. Kuhu lähevad nende tunnid ja milline mõju sel sinu tööle on? Kas sa ise tead, kuhu sinu tunnid lähevad, keda mõjutad oma tööga? Iga inimene on oma töökohal, kuna teda on vaja ja see, mis ta teeb on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Selle pärast on minu arvates asutuse siseselt ääretult oluline, et inimesed teaksid, kes millegi eest vastutab ja mis tema tööülesanded on, elementaarne asi, mis alati nii elementaarne polegi.
Persoonibrändi coachingutel imestan ikka ja jälle, kuivõrd palju inimestele annab lihtsalt see, et keegi neid kuulab ja aitab leida nende töödes-tegemistes neid kohti, kus nad head on. Meil oleks nagu enda heade omaduste suhtes klapid peas. Aga kui keegi aitab küsimusi esitada, leida unustatud mõtteid ja kunagisi ideid ja tahtmisi midagi ära teha, siis on tulemus näha.
Mida ma tahan, et sulle meelde jääks sellest kõigest?

• Pane tähele enda ümber olevaid inimesi. Julgusta ja kiida neid (siiralt!) ja kui näed, midagi, milles nad tugevad on, siis ütle seda neile. Sa ei kujuta ette, millist unistust võid kogemata aidata teostada.
• Räägi oma ideedest ja mõtetest ning ole avatud. Nii leiad kaasmõtlejaid, laiendad oma suhtlusvõrgustikku ja inimesed teavad, kes sa oled ja mida sa teed ning teavad, kelle poole pöörduda kui nendeni jõuab informatsiooni, mis sinu eesmärkide teostamiseks vajalik on.
• Enda ümber olevaid inimesi tähele pannes ja avatult annad positiivse mõju oma persoonibrändile ja võid avastada uusi tugevusi ja valdkondi, mida endas arendada (teiste kiituste ja pannes tähele, mida sulle endale teha meeldib-mis tuleb hästi välja, mis vajaks arendamist).

Just sinu kiitus ja tähelepanu võib aidata kellelgi leida innustust oma töö tegemiseks ja oma unistuste täitmiseks!

Liikumine hoiab südame tervena‏

Kuidas aitab liikumine südant tervena hoida?
Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva“ ja suureneb „hea“ kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal, paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Seega teeme liikumisega oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa.


Kindlasti tekib nüüd paljudel küsimus milline liikumine on südamele hea ja kui palju peaks liikuma? Kehalise koormuse liikidest on eelistatumad ühtlase koormusega tegevused nagu kõndimine, matkamine, kepikõnd, jooks, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, ujumine, vesiaeroobika, suusatamine, uisutamine ja rulluisutamine. Seega on võimalusi väga palju ja igaüks saab nendest välja valida sobivamad.

Euroopa Kardioloogide Seltsi „Terve südame valem“ soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte intensiivsus. Seega aitab südant hoida ka väiksema intensiivsusega regulaarne liikumine. 
Üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kaitse südant. Näiteks korvpall ja teised liikumismängud võivad hasardi tingimustes viia südame ülekoormusele. Harvad pole olnud ka juhud, mil keskealine mees tuuakse infarktiga haiglasse otse palliplatsilt. Üle 40-aastastele tervisespordiga alustajatele soovitan eelnevalt teha südame koormustesti. Sellega saame näha südame- ja veresoonte käitumist kehalisel koormusel ja määrata ka optimaalse pulsisageduse tervisetreeningul.
Terve südame heaks tee reibast kõndi vähemalt 30 minutit päevas 5-7 päeval ehk minimaalselt 3-4 tundi nädalas. Kehalise võimekuse arendamiseks on vajalik teha 3-5 korda nädalas 20-60 minutit treeningut, mille intensiivsus peaks olema 60-90% maksimaalsest ealisest südame löögisagedusest. Pulsisageduse ealine maksimum on 220 lööki/minutis, sellest tuleb lahutada vanus (aastates). Nii on näiteks 50-aastase inimese pulsisageduse ealine maksimum 170 lööki minutis.
Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85% maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60-70% maksimumist (50-aastasel inimesel 100-120 lööki/min) annab võimekust säilitava ja kehakaalu langetava efekti. Pulssi loetakse randme- või kaelaarteril 15 sekundi jooksul ja saadud arv korrutatakse neljaga. Pulsisagedust on soovitav kontrollida umbes 10 minuti möödumisel tervisetreeningu alustamisest. Pulsimõõtmine on tunduvalt lihtsam pulsikellaga.
Vajaliku kehalise koormuse võib saada koos igapäevaste toimetustega, kui teed vähemalt 10 000 sammu päevas. Soovitan alustada väikestest asjadest! Kasutage lifti asemel treppi, parkige oma auto kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik see aitab tugevdada teie tervist. Parajast koormusest annab tunnistust meeldiv reipus, toonuse tõus ja enenergiatulv. Paraneb ka meeleolu ja une kvaliteet.
Miks paljud inimesed ei liigu piisavalt?
Peamise põhjusena, mis takistab noorematel inimestel rohkem liikuda ja tervisesporti teha, tuuakse ajapuudus. Eakamatel häirivad sportimist valdavalt kõrge vanus ja halb tervis. Eelkõige peetakse treeningut efektiivseks vahendiks meeleolu parandamiseks ning kehakaalu langetamiseks. Kahjuks paljud inimesed ei seosta tervisetreeningut ja liikumist südame-veresoonkonna haiguste ennetamisega, vererõhu langetamisega ning soodsa mõjuga vere kolesteroolile. „Hea“ kolesterooli tõstmiseks on liikumine üks paremaid vahendeid.
Tervisetreeningu ja liikumise ärajätmist tulenevalt ajapuudusest, on sissejuurdunud vale mõtlemine, mida tuleks kindlasti muuta. See on tegelikult suur eksiarvamus, kuna liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Sellest saavad hästi aru need, kes tegelevad regulaarselt tervisespordiga. Alustamiseks on vaja see lisaaeg päevaplaani sisse planeerida. Edaspidi kompenseerib liikumine ajakulu töö efektiivsusega.
Liikumine on oluline ka vanematele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele ja teeb mitmete haiguste all kannatajad tervemaks. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite, antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaigusi, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama oma arstiga.
Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga tegelemisel. Ilus kevadilm on hea aeg alustamiseks. See toob puna palgele ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt.

11 viisi enesekindluse tõstmiseks‏

Enesekindlus annab meile vabaduse teha vigu ja aitab ilma end hädavaresena tundmata saada üle ebaõnnestumistest. Kui sina tunned end ebakindlalt, loe alljärgnevaid nippe, kuidas oma väärtust eelkõige enese ja seejärel ka teiste silmis tõsta

Enesekindlus on õpitav, kuid meeles tuleks pidada seda, et see on pikemaajaline protsess ning üleöö muutusi loota ei tasu. Harjutamine teeb aga meistriks, seega võta need soovitused teadmiseks ja proovi kohe täna oma enesekindluse taastamise kallal tööle hakata.

Tunne oma nõrkusi: Meil kõigil on oma nõrgad kohad. Selleks võib olla välimus, kehv eneseväljendusoskus, nigel tutvuste sobitamise oskus vms. Nõrkuste enesele teavitamine ja neile nime andmine aitab sul neile vastu astuda ning neist lõpuks jagu saada. Proovi asjad, mis panevad sind ebakindlalt tundma, üles kirjutada või kui sõnad paberile eriti lihtsalt ei tule, räägi oma muredest sõprade, abikaasa või pereliikmetega. Jagatud mure on pool muret ning sa tunned, kuidas koorem, mida oled terve selle pika aja endaga kaasas kandnud, väheneb tuntavalt. 

Pea meeles, milles sa hea oled: Ükskõik kui ebakindlalt sa end tunned, on kindlasti vähemalt üks asi, milles sa oled parem kui teised. Leia see üles ja luba endal oma saavutuste üle uhkust tunda. Alaväärsuskompleksiga inimesed, kes ei pea oma saavutusi millekski, tunnevad end väheväärtuslike ja ebaolulistena. Ära sina lase sel endaga juhtuda!.

Ole tänulik selle eest, mis sul on: Tihti põhjustab ebakindlust tunne, et sul ei ole piisavalt raha, õnne, sõpru või piisavalt hea töökoht. Tundes rõõmu sellest, mis sul on ning olemasolevat hinnates saad rahulolematusest jagu.

Ole positiivne: Väldi enesehaletsust ja teiste kaastunnet. Ära luba kellelgi panna end väärtusetuna tundma — nad saavad seda teha vaid siis, kui sa ise sel juhtuda lased. Kui ise end maha teed ja kinnitad, et oled tühine, jäädaksegi sind lõpuks uskuma. Parem räägi endast, oma tulevikust ja plaanidest optimistlikult. Pea meeles ütlust: mida tellid, seda saad!

Riietu sobivalt: Oled märganud, kuidas rõivad su enesetunnet muudavad? Kui näed kena välja, tunned end hästi ja võimekana ning oled suhtlusele avatud. Kui riided ei sobi, tunned end kehvasti, oled õnnetu ega soovi teistega suhelda. Suure hunniku kehva kvaliteediga hooajarõivaste asemel investeeri parem hea kvaliteedi ja ajatu tegumoega riietesse.

Kõnni kiiremini: Kas kõnnid aeglaselt? Väsinult? Lonkad? Või on su kõnd kiire ja energiline? Enesekindlad inimesed kõnnivad kiiresti. Neil on palju kohti, kuhu minna, inimesi, kellega kohtuda, asju, mida teha. Sinagi saad enesekindlust tõsta, lisades sammu. 25% kiiremini kõndides paistad kohe tähtsam välja ja tunned end paremini.

Tee komplimente: Kui mõtled endast halvasti, peegeldad seda ka suhtluses teistega. Solvangud ja klatš on paar head näidet. Hoidu kontoris või tuttavatega suheldes teistest halvastu rääkimast, selle asemel ütle parem midagi head nende kohta, kellega sa koos oled. Selle tulemusena kogud plusspunkte ning tõstad enesekndlust. Teistes vaid head märgates tood ka enda parimad omadused nähtavale.

Istu esireas: Tagumistes pinkides saab küll palju nalja, kuid seda vaid koolitundides. Enesehinnangule ei tule see hiljem küll kuidagi kasuks. Kui otsustad tööl, koosolekul või sõpradega koos olles istuda grupiga kokku või esimesse ritta, st tähelepanu keskpunkti, kaob lõpuks hirm, et sind pannakse tähele.

Avalda arvamust: Paljud inimesed ei julge avalikult kõnesid pidada või isegi küsimusi esitada. Nad arvavad, et keegi peab nende sõnu või küsimusi naeruväärseteks ning hoiavad seetõttu suu kindlalt kinni. Tegelikult on meie kaaskodanikud palju avatumad ja sallivamad kui me arvame ning paljud neist on tegelikult sama probleemiga kimpus. Mida rohkem sa koosolekutel sõna võtad, seda paremaks avalikuks esinejaks sa saad, seda kindlamalt tunned end oma mõtteid avaldades ja ka kolleegid oskavad sind märgata ning sinu püüdlusi hinnata.

Tee trenni: Terves kehas terve vaim. Kui oled terve ja heas vormis, tunned end energilise ja positiivsena. Ülekaal tekitab halva enesetunde ja tekitavad enesehaletsust. Võta igal õhtul ette paarikilomeetrine jooksuring, vaata üle oma toitumisharjumused ja sa näed, kuidas edusammud sind enesekindlamaks muudavad.

Naerata: Naerata nii palju kui võimalik. Naeratavad inimesed meeldivad kõigile, naeratades mõjud sõbraliku ja avatuna ning sind võetakse alati sõbralikult vastu.

Allikas: NewsIndia

Seitse igapäevast harjumust, mis võivad su tervise hävitada‏

Teame, et suitsetamine, alkoholi tarbimine ja rämpstoidu söömine on pahad ja neist tuleks hoiduda. Kuid selgub, et meie igapäevased tavalisena tunduvad tegevused, näiteks päeva alustamine kuuma duššiga, võivad samuti tervisele kahjulikuks osutuda.

Igapäevane dušš
Moodne lähenemine hügieenile ei ole eriti nahasõbralik, väidab dr Londonis asuva  Cranley kliiniku  dermatoloog Nick Lowe. Tema sõnul pesevad paljud inimesed end liiga tihti. Tulikuuma vee ja seebi igapäevane kasutamine võivad naha loomulikku niiskustasakaalu hävitada ning tulemuseks on kauni ja särava naha asemel kuiv ja krobeline nahk ja halvimal juhul isegi infektsioonid. Kui mõte hommikune dušš vahele jätta tekitab sinus õudu, keera siis vähemalt vesi jahedamaks ja kasuta seebivaba dušigeeli, soovitab ta.
 Kaheksatunnine uni
Nii pika une vajadus on moodsa maailma väljamõeldis ja pärast seda võid sa end hoopis väsinumana tunda, ütleb Loughborough ülikooli uneuuringute keskuse professor Jim Horne. Lühike 15-minutiline päevauni võib olla sama efektiivne kui öine lisatund und, kinnitab ta. Aegade algusest peale on inimesed jaganud oma päeva osadeks ning tukkunud siis, kui keha selleks märku andis. Tavaline päevarütm oli sadu aastaid selline, et kahetunnisele uinakule pärastlõunal järgnesid õhtusöök ja peod, kesköö paiku mindi voodisse, et kolme-nelja tunni pärast palveajaks ja tule segamiseks uuesti ärgata, seejärel uuesti koiduni tukkuda ja siis päevatoimetuste kallale asuda. Kokku magati päeva jooksul umbes seitse tundi. Tänapäevane lähenemine, et keset ööd üles ärkamine on halb ja kindlasti tuleb edasi magada, rikub su loomulikku rütmi ja võib tervisele põntsu panna. Kuula parem oma keha, ta ütleb sulle, millal ta uuesti ära väsib, senikaua tegele lõõgastavate tegevustega.
Suu loputamine pärast hammaste pesemist
Loputamine viib hammastelt minema fluoriidikihi, mis muidu kaitseks hambaid veel paar tundi peale pesu. Ürita sellest kombest vabaneda, soovitab hambaarst Phil Stemmer. Ära joo ega söö vähemalt pool tundi pärast hammaste pesemist. Algul võib see kummalisena tunduda, kuid hambapasta maitsega suus harjub kiiresti. Hambaarst väidab, et tema ei tee enne hammaste pesemist isegi harja veega märjaks, sest suus on piisavalt niiskust ning liigne vesi võib mõjutada hambapasta toimet. Mitte mingil juhul ei tohi hambaid pesta kohe pärast söömist. Toidus leiduvad suhkrud ja happed nõrgestavad ajutiselt hambaemaili ning pestes võid seda kahjustada. Parim viis suuhügieeni eest hoolitsemisel on pesta hambaid enne sööki ning pärast einet loputada suud alkoholivaba suuveega.
Tualetis istumine
Vesiklosetid on tervisele kahjulikud, ütlevad uuringud. Kükitamine on palju loomulikum tualetis asjade ajamise viis kui istumine ja nõuab vähem pingutust. Iisraeli teadlaste avaldatud uuringus selgus, et kükitades tualeti kasutamine vähendab hemorroidide ja soolestikuprobleemide teket.
Koristamine
Lõpuks ometi on leitud suurepärane põhjus kodutööd sinnapaika jätta. Koristamine võib tõesti olla tervisele kahjulik, selgub uuringust. Neil, kes võtavad suure osa kodutöödest enda kanda, on märgatavalt kõrgem vererõhk kui neil, kes jagavad seda vastutust partneriga. Vererõhku ei tõsta kõige rohkem mitte suur töökoormus, vaid hoopis muretsemine, kuidas koristamise, söögitegemise ja poodlemisega toime tulla. Lisaks võivad koristustöödel kasutatavad kemikaalid tekitada astmat.
Valesti hingamine
Vanuse lisandudes muutub meie hingamine pinnapealseks, hingame rinnaga, mitte kõhuga, nagu õigem oleks. Kui palun kellelgi sügavalt sisse hingata, lükkab ta sisse hingates rinna kummi, kuid see on vale hingamine, ütleb psühhoterapeut Neil Shah. Kõhuhingamist ära õppida polegi nii keeruline. Sisse hingates hoia rinda paigal ning kujuta ette, et su kõht on kui rannapall. Sisse hingates puhud palli täis ja lükkad kõhu ette, välja hingates pinguta kõhulihaseid ja kujutle, kuidas õhk pallist välja läheb. Hingamine peaks olema rütmiline ja regulaarne, minutis peaksid tegema 12-20 hingetõmmet. Sisse ja välja hingamise vahepeal peaks olema väike paus. Vaid paar minutit õiget hingamist päevas annab tuntava tulemuse — see leevendab pingeid ja võib alandada vererõhku.
Pärast sööki pikali heitmine
Kiired tööpäevad lõppevad tavaliselt kiire õhtuse snäkiga ja seejärel on ainus soov enne õhtusööki natuke teleri ees diivanil lõõgastuda, et siis mõne aja pärast voodisse minna. Tõsiasi on aga see, et kui heidad pärast rammusat toidukorda natukeseks pikali või einestad vahetult enne ööund, ladestub söödud toit tõenäoliselt rasvana. 20 minutiline jalutuskäik enne voodisse heitmist aga vähendab oluliselt võmalust kaalunumbri tõusmiseks. Kui tahad oma head vormi säilitada, söö viis korda päevas väikesi toidukoguseid.
Allikas: DailyMail