BLOGGER TEMPLATES - TWITTER BACKGROUNDS »

Thursday, September 6, 2012

Pane pea paremini tööle‏

Kui sa ei suuda stressi või väsimuse tõttu selgelt mõelda, siis saad nende lihtsate liigutuste abil elavdada pea verevarustust ning sellega keskendumisvõimet ja mõtlemise selgust märgatavalt parandada.
Masseeri peavalu minema
Nii ida- kui ka läänemaistes ravitraditsioonides soovitatakse peavalude leevendamiseks massaaži — ehkki põhjendused on veidi erinevad. Lääne arstid usuvad, et peavalu võib tekkida siis, kui väikesed nahka hoidvad lihased on liiga pingul — järelikult saab massaažiga neid lihaseid lõõgastada ja valu leevendada. Ida meedikud arvavad aga, et peavalu tekib siis, kui energia jääb pähe lõksu, nii et qi (energia) vool ja levik, mis on tervise ja heaolu seisukohalt esmatähtis, on tõkestatud. Nad usuvad, et massaaž leevendab valu seepärast, et aitab kahjulikult kuhjunud energial väljapääsu leida.

1. Harja juukseid kummiharjastega harjaga juuksepiirist tahapoole pikkade kindlate liigutustega, liikudes üle kogu pea. Siis kummarda pea ette ja harja juukseid kaela poolt pealae suunas. Tee mõlemat viis korda.
2. Hõõru näpuotste padjanditega aeglaselt ja sügavalt läbi juuste kogu peanahka. Alusta otsmikust ja liigu üle pealae kaelani. Kui oled pead mõni minut masseerinud, võid tunda kihelust või tuikamist — see on märk suurenenud verevarustusest ja aju stimuleeriva hapniku juurdevoolust.
3. Nüüd pane käed mõlemale poole pead, nii et kämmalde alumised osad jäävad vastu meelekohti. Vajuta kätega õrnalt viie sekundi vältel meelekohti, siis anna survet järele ning libista käed üles pealaele. Korda vajutamise ja libistamise tsüklit, varieerides nii surve tugevust kui ka libistamise kiirust, kuni tunned, et pinge peas hakkab järele andma.
4. Lõpeta massaaž sõrmi aeglaselt läbi juuste libistades, siludes õrnalt sassis kohti. Siis kratsi õrnalt surudes peanahka küüntega, liikudes otsmikult kaelani; tee seda kolm korda. Iga korraga suurenda veidi survet. Lõpuks vabasta allesjäänud pinge peanahas nii, et haarad pihku salgu juukseid ja sikutad seda kergelt allapoole. Hoia juukseid kolm sekundit, enne kui järele annad ja teise salgu pihku võtad. Veendu, et sikutad järjekorras õrnalt kõiki juuksesalke, siis vabaneb kogu peanahk pingest.
Katkend raamatust “Kehahoolduse käsiraamat”, autorid Mona Behan ja Susan Elisabeth Davis, kirjastus Varrak 2010. Koostöös tuntud naha-, juukse- ja kehahooldustoodete tootja The Body Shopiga sündinud raamat pakub naistele sadu viise oma tervise, välimuse ja vaimse heaolu parandamiseks — energia kogumisest mürkainetest vabanemiseni.


Kehahoolduse käsiraamat

Tuesday, September 4, 2012

Monday, September 3, 2012

Vesi teeb terveks ja saledaks‏

Uusimad teadusuuringud tõestavad, et võid olla sale, süües palju tahad, muutes ainult igapäevaselt tarbitava veekoguse organismi vajadustele vastavaks.

Meie organism on väga keeruline keemiatehas, mis on oma esmaste toormaterjalide voo suhtes äärmiselt tundlik. Kuna vesi, mida me joome, on vajalik kõigi keharakkude funktsioneerimiseks ja mahu säilitamiseks, mõjutab meie igapäevane veetarbimine rakkude, seega kogu meie keha toimimise efektiivsust.
Aju ja närvirakud koosnevad 85% veest ning kõik signaalid liiguvad organismis närvirakkudes infot kandvate veeteede kaudu. Kui kehas on veepuudus, asub tegevusse meie keha loomulik kaitsemehhanism, mis jaotab vee organismis ettemääratud prioriteetide programmile lähtuvalt – tähtsamad elulised funktsioonid (aju, maks, vereloome) ei tohi jääda veeta. Nii hakatakse vett võtma vähemaks “vähem tähtsatest” kehaosadest.

Puhas vesi on parim ravim!

Me teame, et inimkeha koosneb 75% veest (aju lausa 85%) ja 25% tahkest ainest. Seni on kõik inimkeha käsitlevad teaduslikud uurimused aga lähtunud sellest, et vesi toimib ainult lahustina, ruumitäitjana ja tahke 25% transpordivahendina. Sellel ekslikul järeldusel põhineb kogu tänapäevane meditsiin. Kuni Inglismaa prestiižseimates kõrgkoolides klassikalist meditsiini õppinud ja isegi Nobeli preemia võitnud Sir Alexander Flemingu all töötanud dr F. Batmanghelidj pöördus tagasi oma sünnimaale Iraani ja pandi poliitilistel põhjustel seal kurikuulsasse Evini vanglasse. Arstina tundis ta seal kohustust kaasvange aidata, ent tal puudusid nende ravimiseks vahendid peale tavalise kraanivee. Vangis olnud aja jooksul ravis dr Batmanghelidj 3000 kaasvangi terveks maohaavanditest, astmast ja depressioonist ainult puhast vett ja tavalist keedusoola kasutades. Et lõpetada vanglapraktikal tehtud teaduslik uurimustöö vee meditsiinilisest mõjust, keeldus doktor koguni ennetähtaegsest vabastamisest. Vabanedes asus tunnustatud teadlane elama USAsse, kus ilmus tema bestselleriks saanud “Vesi, mille järele su keha hüüab”, mis on nüüdseks ilmunud ka eesti keeles ning aidanud terveneda tuhandetel inimestel kogu maailmas.
Isegi kehakaal on reguleeritav, teades vaid dr Batmanghelidj’i revolutsioonilist paradigmat: organismi kõiki funktsioone kontrollib ja määrab vee liikumine.

Valu on veepuuduse märk

Kui pole piisavalt vett, mis uhuks ära ainevahetuse toksilised jäägid rakkudevahelisest alast, tunnevad närvilõpmed muutust ja raporteerivad aju valukeskusesse, et teadvust veepuuduse eest hoiatada. Valu on lihtsalt kehakeemiast lähtuv tunne, mis osutab happe-aluse tasakaalu muutusele veetasakaalu valvavaid närve ümbritsevas piirkonnas.
Veepuudusest põhjustatud valude hulka kuuluvad reumatoidartriidi valud, stenokardiavalud (valud südames kõndides ja isegi rahuolekus), alaseljavalud, vahelduvad krambivalud (jalavalud kõndides), migreen ja pohmeluse peavalu, sapipõie valu ja sellega seotud kõhukinnisus. Kõiki neid valuhoiatusi aga surub meie nüüdisaegne meditsiin maha valu vaigistavate tablettidega selle asemel, et anda kehale valu likvideerimiseks lihtsaimat – organismis puuduolevat vett! Krooniline veepuudus on peaaegu kõigi praeguseks teada olevate tähtsamate haiguste peapõhjus.
Uute avastuste valguses peaks valusid ravima igapäevase veetarbimise korrigeerimisega, mis “kõrvaltoimena” annab ka kehakaalu paikamineku ilma ühegi dieedita.

Kuidas veepuudus paksuks teeb?

Aju, meie keha “kosmosekeskuse juhtpult”, kasutab elektrienergiat, mida toodab vee liikumine kehas. Veepuuduse korral alaneb energia tootmine ajus – veepuudus võrdub stressiga. Selle pikemat aega kestmisel tekib depressiivne seisund, mis võib viia kroonilise väsimuse sündroomini. Närvisüsteemi veepuuduse korral on energia ja töötahe drastiliselt vähenenud. Meile näib, et meil on vähe energiat, seega mida me teeme – katsume süües organismi energiavarusid taastada. Mõistmata, et tegelikult on meil lihtsalt janu. Kui vesi mingisse piirkonda tuuakse, saavad rakud kätte selles lahustunud sisaldised, närvid saavad ajju impulsi – “kõike on piisavalt, kõik on hästi”. Kehas vabanevad õnne- ja heaoluhormoon serotoniin ning valuläve tõstvad endorfiinid.

Janu pole nälg

Ajul, kopsudel, maksal, neerudel ja näärmetel on vereringes eelis lihaste, luude ja naha ees. Kui vett on liiga vähe, jäävad mõned rakud neile normaalselt vajalikust veest ilma, samal ajal kui teised saavad ettemääratult normeeritud mahu, et säilitada oma funktsioonid. Kui sööme, on suurem osa vereringest suunatud seedekulglasse. Ainult seal, kus vereringe on parajasti hädavajalik, hoitakse veresooned täiesti avatuna, et toit saaks seeduda ja edasi liikuda. Kaudselt on see põhjus, miks me otsekohe pärast sööki oleme vähem aktiivsed. 
Nii janu kui ka näljatunne võrsuvad keha madalast energiatasemest. Me ei tunne janu ära ja peame mõlemat signaali vajaduseks süüa. Me sööme toitu isegi siis, kui organism peaks saama vett. Kaalu kaotamiseks pead õppima eristama neid kaht tunnet ning hoidma organismi veetaset vajalikus normis, siis kaob ka pidev kõiki dieete saatev näljatunne. Kui me hakkame tunnistama, et vesi on seedeprotsessi kõige tähtsam osa, on suurem jagu lahingust kehakaaluga võidetud.

Ära karda kolesterooli

Rakutuuma omavais rakkudes on kolesterool aine, mis reguleerib – ei, mitte rasva teket, nagu dieedipiiblid kuulutavad, vaid – te vist enam ei üllatugi – rakumembraani veeläbilaskvust. Selle ülemäärane hulk organismis märgib aga taas veepuudust. Niisiis, kui te ei joo enne söömist piisavalt vett, võtab seedimisprotsess matti teistelt keharakkudelt. Kui anname organismile vee enne, kui toitu sööma hakkame, on võitlus veresoontes moodustuva kolesterooli ning tema tagajärgede – kehakaalu tõusu ja südamehaiguste vastu võidetud.

Harmooniahormoon


Hormoonidele tundlikud rasva põletavad ensüümid aktiveeruvad pärast ühetunnist kõndimist. Need jäävad aktiivseks 12 tunniks. Seeläbi laguneb ka ladestunud rasv ja kolesterool. Kui lihased on tegevuses, hakkavad nad lõhustama neis talletunud rasva, et muuta see tööks vajalikuks energiaks ja säilitada enda massi, samas tekib ka rohkem suhkrut, mis toidab aju.
Liikudes vabaneb meie heaolutunde tekkeks esmatähtsusega “harmooniahormoon” tüpofaan, mille vähesuse tagajärjeks on depressioon ja vaimsed häired. Kõndimine kaks korda päevas iga 12 tunni järel säilitab rasva põletava ensüümi lipaasi aktiivsuse kogu päevaks ja ööks ning aitab likvideerida ülemääraselt toodetud ainete ladestumise veresoontes. Heaolutunnet säilitavate tüpofaanivarude täiendamiseks on oluline tasakaalustatud toitumine, regulaarne veetarbimine ja kaks korda päevas liikumine. Kõik.

Ei mingit dieeti!

Kui pöörata rohkem tähelepanu igapäevasele veetarbimisele, pole vaja piirata toitu, mida me sööme. Saame keha talitluse normi ilma dieete jälgiva pingutuseta.
Põhjus, miks me kaldume kaalus juurde võtma, on lihtne – me sööme selleks, et varustada aju pidevaks tegevuseks vajaliku energiaga. Kuid süües jõuab ainult 20% toitainetest ajusse. Ülejäänu talletub järk-järgult, kui lihastegevus oma ettenähtud osa ära ei kuluta. Vee kui aju piisava elektroenergiaallika olemasolul sellist ülekuhjavat talletumist ei ole vaja. See teadusel põhinev kaalu alanemine on püsiv, samal ajal kui ainult toitu limiteerides taastub kaal lühikese aja jooksul. Veel enam – inimene on kogu aeg seotud eksiarvamusega, et üht või teist toitu tuleb piirata, näiteks mune nende kõrge kolesteroolisisalduse tõttu.

Nooruse ja seksikuse saladus

Eespool toodud kolm vajadust – vesi, piisav kogus rakkude moodustumiseks vajalikke valke ja liikumine – on kõige elulisemad ja põhilisemad vananemisvastased abinõud. Need on olulised sammud hea tervise ja hästi hüdreeritud naha jaoks, mis vajab vett, asendades kadusid väliskeskkonda. Siis avanevad näo ja keha veresooned ning toovad välistele naharakkudele uuenemiseks vajalikku toitu.
Kui organism on hästi hüdrateeritud, on olemas kõik hormonaalsed eeldused rahuldust pakkuvaks seksuaaleluks. Üks või kaks klaasi vett enne “sündmust” aitab meestel tugevamat ja püsivamat erektsiooni ja naistel osalusnaudingut saavutada.

Maailma lihtsaim dieet:

Alusta hommikut klaasi veega, milles võid seedimise elavdamiseks lahustada veidi sidrunimahla.

Joo pool tundi enne igat söögikorda klaas vett. Sama kogus vett joo kaks ja pool tundi pärast söögikorda.

Lõpeta päev klaasi veega, milles lahusta teelusikatäis soola (parim muidugi meresool vms naturaalne sool). Soolaga vesi toob hea une. Vesi ja sool on hädatarvilikud hüdroelektrilise energia tootmisel ajus.

Rusikareegel ülekaalulistele: juua päevas 30 grammi vett iga kehakaalu kilo kohta. 90 kg kaaluv inimene peab seega jooma u 3 liitrit vett.

Normaalkaalus inimesel tuleb päevas juua kaheksa kuni kümme klaasi vett.

Kontrolli, et su toidus oleks piisavalt puuvilju, aedvilju või nende mahlu, liblikõielisi (läätsed, herned), idandatud teravilju, kanaliha, kala, piimatooteid (jogurt, kodujuust) ja muna. See hoiab organismi valgu- ja vitamiinisisalduse korras. 90 kg kaaluv inimene vajab iga päev umbes 120 grammi valku, et oma lihasmassi alal hoida.

Tee kaks tunnist jalutuskäiku päevas – hommikul ja õhtul (ühe neist võib asendada ka sulle meelepärase trenniga).


Kohv ja maitsejoogid vett ei asenda

Mis juhtub, kui joome vee asemel kohvi ja magusaid koolajooke? Kõigis neis sisaldub kesknärvisüsteemi stimuleeriv kofeiin, mis on neerudele tugeva diureetilise (vett väljutava) toimega. Kofeiin sunnib kehast väljutama rohkem vett, kui kofeiini sisaldav jook “sisse toob”. Kofeiini ergutavat toimet võib väikses koguses soovitavaks pidada, kuid vee pidev asendamine kofeiini sisaldavate jookidega võtab kehalt täisvõime hüdroelektrilist energiat toota. Seega aitab keha normaalset veesisaldust hoida ikka ainult puhta loodusliku vee joomine, kõiki teisi jooke võib tarbida vaid veele lisaks, mitte vee asendajana.

Ajakiri Naised.

Friday, August 31, 2012

Rasvast vabaks: 10 odava nipiga‏

Tunned, et nendest viimastest ülekilodest on täiesti võimatu vabaneda? Siit sulle 10 kavalat nippi, mis panevad sinu jõupingutuste i-le täpi. Vaid mõned väikesed, uued ja tervislikud muudatused võivad viia rõõmsama vannitoakaalu ning järgmise vööauguni.
1. Luba endale šokolaadi, mille järele on isu.
Ei, sul ei ole vaja kõike magusat sööma hakata. Riivi veidi tumedat šokolaadi grillkastmesse või salatisse. Tulemuseks on täidlasem maitse ning palju kasulikke flavonoide, mis teevad südamele head ning hoiavad kolesteroolitaseme korras. Riivitud šokolaad ei põhjusta ka šokolaadišokki.

2. Tee endale roheline võileib.
Vaheta võileivakate küpse avokaado vastu, mis sisaldab hulgaliselt polüküllastatud rasvhappeid, mis aitavad kolesteroolitaset madalal hoida. Lisaks on Ohio ülikooli teadlased avastanud, et fütokemikaalid kaitsevad suuvähi vastu.

3. Vali ”õige” õli.
Väldi kergete õlide valamist salatile. Kerged ja heledad õlid sisaldavad vähem vähivastaseid antioksüdante kui peente nimedega nagu näiteks „extra virgin“ õlid.

4. Alusta igat söögikorda kahe klaasi veega.
Enne sööki on soovitatav juua kaks klaasi vett, mis aitab hoida vedelikutasakaalu ühtlasena ning sa tunned end vähem näljasena. Hea harjumus, mis aitab kehakaalu hoida.

5. Joo jääteed
.
Oled valmis uueks, tervislikuks harjumuseks? Vaheta gaasilised joogid ja mahlad värske jäätee vastu. Ja siin ei pea me silmas mitte tööstuslikult toodetud magusainega jääteed, vaid tavalist teed külmana, jääga. Tulemus: vähem kaloreid, hulga kasulikke antioksüdante, mis kaitsevad südant, aitavad vähi vastu ning ka vähem kortse on garanteeritud. Ameerika põllumajandusameti läbi viidud uurimus näitab, et tass musta teed sisaldab rohkem tervislikke flavonoide kui portsjon brokkolit või porgandeid.

6. Mõtle poolega.

Lihtne ja tervislik igapäeva- ja peostrateegia. Pool taldrikust täida puuviljade ja aedviljadega ning teine pool sama suures koguses täisteratoodete, kiudaineterikaste süsivesikute või lahjate valkudega...

7. Õpi tervisehierarhia järjekorda.
Õpi sööma võileibu tervislikult ning vähesema rasvasisaldusega. Valiku järjekord peaks olema järgnev:

1. Kalkun ja kana

2. Rostbiif

3. Sink

4. Vorst

8. Valmista kõige paremat ja kasulikku – brokkolit.
Kõige parem viis brokkoli valmistamiseks, mille käigus säilivad tervislikud toitained, on kiire keetmine.

9. Võta oad menüüsse.
Purk kidney, cannellini või kikerherneid on lihtne ja kiire viis saada vajalikke valke ja kiudaineid. Kuna purgis on nad tavaliselt koos soolaga, mida me igapäevaselt niigi palju tarbime, on soovitatav ubasid enne toiduvalmistamist vee all loputada.

10. Vaheta punane liha läätsede vastu
Kui esmalt tundub harjumatu, vaheta toitu valmistades pool liha kogusest läätsede vastu. Nii saad vajalikku valku ja kiudaineid, kuid vähem rasva. Näiteks punastel läätsedel on neutraalne maitse ning kui asendada lasanjes pool lihast läätsede vastu, täidab see hästi kõhtu, kuid sageli ei saada arugi, et liha asemel on läätsed.

allikas: Iform.se

Tuesday, August 28, 2012

Kuidas kasvatada kannikeseõielist säntpooliat‏

Armastatud toataimel, kannikeseõielisel säntpoolial (Saintpaulia ionantha) on palju nimesid – aafrika kannike, varjukannike, usambra kannike, parma kannike, säntpoolia, ehkki tavapärase kannikesega pole üldse mitte tegemist.
Rohkem kui 20 liigiga perekond säntpoolia (Saintpaulia) kuulub gesneerialiste (Gesneriaceae) sugukonda. Armas taimeke on oma nime saanud saksa paruni Walter von Saint Paul-Illaire (1860-1910) järgi, kes taimeliigi avastas 1892. aastal Tansaanias Usambra mäestikus (Ida-Aafrika).
Säntpoolia sorte on aretatud üle 40 000. Nad erinevad üksteisest lehekodariku suuruse (läbimõõt 6-40cm) ja õievärvi (valgest triibuliseni, roosad kuni violetsed, isegi kollaseid sorte on olemas) poolest. Aretatud sorte on nii täidisõileisi kui kirju-, suure- ja väikeselehelisi. Ühiseks jooneks on lihavad ja karvased lehed.
Kasvatamine pole keeruline, kuid mõningate keskkonnatingimuste suhtes on nad pirtsakad. Näiteks ei taha säntpooliad temperatuuri suuri kõikumisi, liigniiskust, kuiva õhku, kevad-suvist eredat päikest, suitsust ruumi ja tõmbetuult.
Sobivaim kasvukoha temperatuur on +18...+20°C, kui temperatuur langeb alla +10°C on mädanikud kerged tulema. Seepärast tasuks külma ilmaga taimekese kojutoomisel ta korralikult sisse pakkida. Kui toatemperatuur võibki sobiv olla, siis peaks jälgima, et aknalaud ei oleks talvel liiga külm. Selleks puhuks võib lillepoti alla asetada külma isoleeriva mati, lauajupi või penoplasti. Säntpoolia kasvab ühtviisi hästi nii ida-, lääne- kui põhjapoolsel aknal. Lõunapoolsel aknal kasvades peaks ta aga suvel olema otsese päikese eest varjus.
Kasta regulaarselt, kuid vältida vee sattumist lehtedele ja lehekodariku keskele ning mullapalli liigniiskust või läbikuivamist. Kastmisvesi peaks olema pehme ja kindlasti toasoe. Külm kastmisvesi võib mõjuda taimele hukutavalt. Õitsemise ajal ja kevad-suvisel perioodil väetada mõõdukalt, muul ajal vähe. Õitsemise lõpetanud taime umbes kuu vältel mitte väetada.
Kuna vanemad säntpooliad (enam kui 2-3 aastased) kipuvad näotuks muutuma ja õitsevad halvasti, siis tuleks neid aegajalt lehepistikute abil uuendada. Lehepistikuid võib teha aastaringselt, kuid sobivaimaks ajaks on kevad, märts-aprill. Selleks võetakse rootsuga lehti puhma keskosast (mitte võtta väga noori või vanu lehti). Lehtede pikad rootsud lõigatakse tagasi 1-2 sentimeetrini ja torgatakse turba-liivasegusse (1:1) veidi kaldu. Pott kaetakse kilega ja asetatakse sooja (+20...+22°C) ja valgesse kohta.
Kui taimed on kenasti kasvama hakanud (see võtab aega umbes poolteist kuud), istutatakse nad üksikult uude potti. Noor taim hakkab õitsema umbes poole aasta pärast. Lehepistikuid võib juurutada ka vees, kuid seal kipuvad nad kergesti mädanema minema.
Säntpooliaid saab uuendada-paljundada ka kevadise ümberistutamise käigus puhma jagamise teel. Ümberistutamisel võtakse uus pott vaid veidi suurem eelmisest. Kasvumuld peaks olema huumusrikas, nõrgalt happeline ja vett hästi läbilaskev.
Säntpooliate õitsemine jääb tavaliselt kevad-suvisesse ja sügis-talvisesse perioodi, kuid nad võivad õitseda ka muudel aegadel. Õige hoolduse korral saab õieilu väikeste vahedega nautida pea aastaringselt.


Toalillede kastmisel on soovitav kasutada toasooja vett, mõnele taimele meeldivat aga lausa kuum kohv.
"Minu vanaema nipp säntpooliate õitsema saamiseks oli valada lillepoti alustassile aeg-ajalt kuuma kohvi. Tänutäheks õitsesid säntpooliad peaaegu lakkamatult," kirjutas ajalehe Maaseudun Tulevaisuus aiandustoimetaja Säde Aarlahti.
Ta lisas, et kohvi asemel võib kasutada lihtsalt sooja vett, kuid ilmselt on ka kohvil oma võluvägi.


Astrid Lepik

Saturday, August 25, 2012

Kiitus — kellele ja milleks?‏

Me ei ela vaakumis vaid pidevas kokkupuutes teiste inimestega, oma sõprade, pere, töökaaslaste, poetädi, lumekoristajaga. Ilmselgelt mõjutab meie käitumine nende päeva ja vastupidi. On ju hea astuda uksest välja, kui lumekoristaja on tubli tööd teinud? Miks mitte tänada teda selle eest?
„Kõige võimekamad inimesed, keda ma tean, on parimad suhtlejad ja võrgustike-loojad — „nad teavad kõiki kõikjalt“ ja on just käinud lõunal enamusega neist,“ on öelnud juhtimisguru Tom Peters.
Mulle on viimasel ajal tulnud harjumus kõikidele lund ja sügisel näiteks lehti koristavaid inimestele soovida „Jõudu tööle!“ andmaks mõista oma tänust nende töö vastu. Mulle meeldib, kui minu töö tegemist ka tähele pannakse ja edu soovitakse — see on salapärane võti. Aastale 2010 tagasi mõeldes tuleb mulle meelde mitu olukorda, kui mind usaldati ja innustati osalema ettevõtmistes, kus ma ise ei julenud loota, et saan hakkama, mind usaldati ja toetati. Tihtipeale sellest piisabki, sest …

Kiitmine näitab heasoovlikkust ja usaldust. Need mõned head sõnad, mis öeldakse „sa oled tubli“, „vau, paistab, et sinu käes läheb see küll libedasti!“, „ma pole ammu nii korrektselt tehtud aruannet näinud“, „ma tean, et see on keeruline ülesanne, aga kindlasti saad hakkama“, võivad meie jõuvarusid imekombel taastada ja panna mõtlema, et jah, tegelikult see ei olegi nii raske ja et ma tõesti saangi hakkama. Kiitmist väärib kasvõi see, et kolleeg viitsib salatit tuua, kui sa ei jõua lõunale või kui keegi on näidanud projekti läbi viies tugevaid külgi läbirääkimistes.
Meile näidatakse heasoovlikkust (mida pole kunagi liiga palju) ja usaldust meie võimetesse (mida on tänapäeval liiga vähe).
Kiitmine julgustab. Tulenevalt juba eelnevast innustab kiitmine meid veel parem olema — just nii hea, kui me tegelikult olla võime. Siira kiitmise puhul ei tule kõne allagi „kiida lolli, loll teeb“. Muideks, enamus inimesi saab alateadlikult aru, kui kiitus on võlts, seega ärge seda proovige, mõju on vastupidine. Julgustab, kuna eks igaühel on omad kahtlused oma võimete, töö otstarbekuse või muude takistuste suhtes. Kui keegi aga julgustab ja usaldab, eriti inimene, keda te tunnete ja hindate, siis „no kui tema juba leiab, et jõuan need viimase protokolli enne selle aasta viimast tööpäeva ära viimistleda …“. Kiitmine peab olema ka adekvaatne. Kümmet protokolli kahe tunniga ära ei tee, ühe ehk küll.

Kiitmine loob usaldusliku suhte. Tean inimesi, kes kui kuulevad minu järjekordsetest ainulaadsetest ideedest, esimese asjana ütlevad, et „nojah, see nüüd küll võimalik pole, võta asja mõistlikult.“ Ise veel õnnelikud olles, et maapeale tagasi tõid. Neile ma enam oma ideedest väga palju ei räägi või olen õpetanud teistmoodi reageerima. Muidugi ma tean, et teatud asjade saavutamine (näiteks diplomaadiks saamise, miljoni krooni teenimise, lennukipiloodi lubade tegemine, oma toitlustuskoha loomine, viipekeele õppimine) on keeruline, kui mitte võimatu, aga idee algfaasis ei tee selle maha laitmine kellelegi kasu.
Sest ALATI on takistuste juures võimalus. See ei tähenda, et tagant tuleks kiita utoopilisi asju (aga kes defineerib, mis on võimatu?), aga vastus „ Ohhoo, ma ei teadnudki, et sul sellised mõtted on! Miks sa seda tahad? Kuidas sa need teostama hakkad?“ on tunduvalt parem variant ja aitab idee esitajal oma ideed lahti seletada ja edasi arendada, samas teda maa-peale õrnalt tuues. Unistamine on ju nii loomulik tegevus ja ei pea iga kord sihini viima. Ja kui keegi toetab meid, meie unistustes, võib-olla saab meist isegi koostööpartner, saame juurde kliendi, investori, siis ka järgmisel korral julgeme selle inimese juurde oma ideedega ja palvetega minna.
Kiitmine näitab, et sinu tegevus on oluline, seda pannakse tähele. Kes tahaks teha tööd, mis kellelegi korda ei lähe? Kas tegelikult on üldse sellist tööd olemas, mis ei ole oluline? Minu arust pigem tähelepanematud inimesed, kes ei saa aru, et kõik tööd on olulised, lihtsalt kui kõik toimib, siis me ei pane tähele. Kas sa tead näiteks, millega IT-poisid tegelevad? Või asutuse juhid? Ma mõtlen TEGELIKULT. Kuhu lähevad nende tunnid ja milline mõju sel sinu tööle on? Kas sa ise tead, kuhu sinu tunnid lähevad, keda mõjutad oma tööga? Iga inimene on oma töökohal, kuna teda on vaja ja see, mis ta teeb on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Selle pärast on minu arvates asutuse siseselt ääretult oluline, et inimesed teaksid, kes millegi eest vastutab ja mis tema tööülesanded on, elementaarne asi, mis alati nii elementaarne polegi.
Persoonibrändi coachingutel imestan ikka ja jälle, kuivõrd palju inimestele annab lihtsalt see, et keegi neid kuulab ja aitab leida nende töödes-tegemistes neid kohti, kus nad head on. Meil oleks nagu enda heade omaduste suhtes klapid peas. Aga kui keegi aitab küsimusi esitada, leida unustatud mõtteid ja kunagisi ideid ja tahtmisi midagi ära teha, siis on tulemus näha.
Mida ma tahan, et sulle meelde jääks sellest kõigest?

  • Pane tähele enda ümber olevaid inimesi. Julgusta ja kiida neid (siiralt!) ja kui näed, midagi, milles nad tugevad on, siis ütle seda neile. Sa ei kujuta ette, millist unistust võid kogemata aidata teostada.
  • Räägi oma ideedest ja mõtetest ning ole avatud. Nii leiad kaasmõtlejaid, laiendad oma suhtlusvõrgustikku ja inimesed teavad, kes sa oled ja mida sa teed ning teavad, kelle poole pöörduda kui nendeni jõuab informatsiooni, mis sinu eesmärkide teostamiseks vajalik on.
  • Enda ümber olevaid inimesi tähele pannes ja avatult annad positiivse mõju oma persoonibrändile ja võid avastada uusi tugevusi ja valdkondi, mida endas arendada (teiste kiituste ja pannes tähele, mida sulle endale teha meeldib-mis tuleb hästi välja, mis vajaks arendamist).
Just sinu kiitus ja tähelepanu võib aidata kellelgi leida innustust oma töö tegemiseks ja oma unistuste täitmiseks!