Too oma vannituppa virgutavat Feng shui energiat!‏

Vannituba sümboliseerib eemaldumist ning samas puhastumist ja uuenemist. Kui teil on tunne, et te tammute kui orav rattas ja vajate midagi uut, võiksite heita pilgu vannituppa Feng shui põhimõtteid silmas pidades.
Kui teil on raske asjadest loobuda või kui teil on kalduvus takerduda inimsuhetesse, alustage Feng shui reformi vannitoast. Koristage see põhjalikult, visates minema kõik tarbetu. Katsetage eeterlikke õlisid, näiteks sidrunit, seina- ja põrandapindade puhastamisel, see toob vannituppa uut energiat.
Jätke vannituppa alles vaid need esemed, mis toetavad teie uut mina. Lubage endale ka väikest luksust, mis aitab saada üle argipäevamuredest ning tuletab meelde, kui mitmekesine on elu.

Mis vannitoa peeglisse puutub, siis see ei tohiks jagada nägu kaheks, kui te hommikul peeglisse vaatate. Tavaline piisavalt suur peegel on vannituppa kõige parem. Vältige ka kahte vastastikku asetatut peeglit, mis teineteises vastu peegelduvad.
Vannitoaga seostub ka vee element, chi energia voolab niisketel pindadel aeglasemalt ning võib peatuda. Ideaalne oleks, kui vannituppa pääseks päikesevalgust või kui seal oleks vähemalt aken, et puhast õhku sisse lasta. Vannitoa puhtus ja kuivus võimendavad energiat. Feng shui ei soovita magamistoaga kokku ehitatud vannitubasid. Hoidke vannitoa uks kinni, eriti kui see on magamistoa juures.
Vannitoas asub tavaliselt ka tualettpott. See peaks äratama võimalikult vähe tähelepanu. Feng shui reeglitest lähtudes on tualett alati vales kohas. Võite chi energiat võimenada, kui hoiate potikaane all, eriti siis, kui te vett peale tõmbate.
Abi on ka ülespidi suunatud lehtedega taimedest, mis tasakaalustavad allapoole suunatud voolu. Ka ergas roheline värv mõjub stimuleerivalt.
On oluline, et vannituba oleks valge, kuiv ja värske õhuga. Ka tuleks kanda hoolt selle eest, et chi energia ei takerduks niisketes pindades. Ka selles osas on kasu taimedest, aga nendega on see probleem, et neil on vaja valgust. Piisavalt hea valgustus on vannitoas alati oluline, olgu seal taimed või mitte.
Ka ventilatsioon peaks olema korralik. Vältida tuleks liialt paljude pisiesemete paigutamist vannituppa.
Duši all käimisega võiks ühendada erinevad puhastamis- ja uuendusrituaalid. Õnnelik vanniomanik võiks lubada enesele luksuslikke hetki küünalde, eeterlike õlide, droogi- ja vahuvannidega. Cleopatra stiilis roosilehtede vahel kümblemine võiks olla ka suurepärane kingitus sõbrale, kellel kodus vanni ei ole.
Allikas: Naistekas 2012

Seitse toitu, mida kunagi süüa ei tohiks‏

Miks ei söö toksikoloog mikrolaineahjus valmistatud popkorni, miks hoidub kalastusekspert eemale kalafarmides kasvatatud lõhest ja miks ei söö talunik kartuleid, mis pole kasvatatud orgaaniliselt. Lugu on kirja pandud küll USA's, aga suur osa infost kehtib ka meie toidulaua kohta.
Toiduteadlased heidavad artiklis valgust toiduainetele, mis on pungil mürke ja kemikaale, ning pakuvad välja lihtsaid alternatiive puhtama toitumise ja parema tervise nimel.
Puhas toitumine tähendab selliste puuviljade, liha ja juurviljade tarbimist, mis on aretatud, kasvatatud ja edasi müüdud võimalikult vähese töötlusega. Sageli on tegu orgaaniliselt kasvatatud ehk mahetoiduga ja need peaksid ainult harva (kui üldse) sisaldama toidulisandeid. Tänapäeval pole aga kohati toiduainete tootmisega seotud meetodid ei puhtad ega jätkusuutlikud. Selle tulemusena saab kahjustatud meie tervis, keskkond või hoopis mõlemad. Seega otsustasime toidule läheneda asjatundjate värske pilguga, kes on veetnud pool elu ohutuid ja ohtlikke toite uurides. Esitasime neile lihtsa küsimuse: “Milliseid toiduained väldiksite?” Nende antud vastused ei moodusta tingimata “keelatud toiduainete” nimekirja, aga käe sirutamine pakutud alternatiivide poole võib tuua kaasa parema tervise ja meelerahu.

1. Endokrinoloog, kes ei söö konserveeritud tomateid
Fredrick vom Saal on Missouri ülikoolis töötav endokrinoloog, kes uurib orgaanilist ühendit nimega bisfenool A.
Probleem: Plekkpurkide sisemust katvad vaiguühendid sisaldavad sünteetilist estrogeeni nimega bisfenool A, mida on seostatud eri haigustega sigimisprobleemidest südamehaiguse, suhkruhaiguse ja ülekaalulisuseni. Kahjuks põhjustab happelisus (mis tomatite puhul on eriti kõrge) bisfenool A imbumist toidu sisse. Uuringute sõnul ületab bisfenool A hulk enamiku inimeste kehas taseme, mis surub alla spermatootlikust ja põhjustab kahjustusi loomade munade kromosoomides. “Tomatipurgist võib saada 50 mikrogrammi bisfenool A-d liitri kohta ja juba sellisel hulgal on inimestele — eriti noortele inimestele — suur mõju,” ütleb vom Saal. “Mina ei lähe konserveeritud tomatitele lähedalegi.”
Lahendus: Eelista tomateid klaaspurkides (mis ei vaja vaiguühendeid) või Tetra Paki pakendeis.
Odavam variant: Kui retsept seda võimaldab, asenda konserveeritud tomatid klaaspurgis müüdava tomatipüreega. Otsi poest püreed, milles oleks madal naatriumi ja lisandite hulk, või kohanda retsepti.
2. Talunik, kes ei söö maisitoidul kasvatatud lehmade liha
Joel Salatin on firma Polyface Farms kaasomanik ja poole tosina jätkusuutlikust loomakasvatusest rääkiva raamatu autor.
Probleem: Kariloomad on looduslikult arenenud sööma rohtu, mitte teravilja. Tänapäeval aga söödavad suurfarmide pidajad neile maisi ja sojaube, mis loomi tapale viimiseks kiiremini nuumavad. Kuid suurem kasu karjapidajatele ja madalamad hinnad toidupoes tähendavad meie jaoks vähem toiteväärtust. Hiljutises mahukas uurimuses, mille viis läbi Ühendriikide põllumajandusministeerium koostöös Clemsoni ülikooli teadlastega, selgus, et võrreldes maisitoidul kasvanud loomade lihaga oli rohusöödaga toidetud loomade lihas rohkem beetakaroteeni, E-vitamiini, omega-3 rasvhappeid, konjugeeritud linoleenhappeid (CLA-d), kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi, aga vähem omega-6 happeid, mis põhjustavad põletikku, ja küllastunud rasvu, mida on seostatud südamehaigustega. “Peame arvestama tõsiasjaga, et lehmad on taimtoidulised ja neile ei tohiks sööta maisi ja kanasõnnikut,” sõnab Salatin.
Lahendus: Osta rohusöödaga toidetud lehmade liha, mida võib leida eritoidupoodidest ja väiketurgudelt. Tavaliselt on sellisel lihal märge küljes, sest see nõuab lisahinda, aga kui märge puudub, võib liha päritolu kohta küsida ka lihunikult.
Odavam variant: Kondiga lehmaliha on soodsam, sest kontide eemaldamise eest võetakse lisatasu. Lisaks võid liha osta otse oma kohaliku loomapidaja käest.
3. Toksikoloog, kes ei söö mikrolaineahjus valmistatud popkorni
Olga Naidenko töötab vanemteadlasena firmas Environmental Working Group.
Probleem: Popkornikoti sisemust katvad kemikaalid, mille hulgas on ka perfluorooktaanhape (PFOA), kuuluvad ühendite klassi, mida on hiljutise UCLA ülikooli uuringu sõnul võimalik seostada ka inimestel esinevate viljatusprobleemidega. Loomakatsetes põhjustasid need kemikaalid maksa-, munandite ja pankreasevähki. Uuringud näitavad, et mikrolaineahi põhjustab kemikaalide aurustumist ja popkorni sisse imendumist. “Need kemikaalid püsivad inimkehas aastaid ja kuhjuvad sinna,” lausub Naidenko. Seepärast muretsevadki uurijad, et kemikaalide hulk inimestes võib läheneda tasemeni, mis põhjustab katseloomades vähki. DuPont ja teised kemikaalide tootmisega tegelevad firmad on lubanud PFOA turult eemaldada 2015. aastaks Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri vabatahtliku plaani järgi, aga selle tähtajani jäävas ajavahemikus müüakse veel miljoneid kotitäisi popkorni.
Lahendus: Kuumuta naturaalseid maisiteri vanamoelisel viisil: pannil. Maitsestamiseks võid lisada tõelist võid või kuivatatud maitseaineid, näiteks tillilehti, juurviljalaaste või puljongit.
Odavam variant: Ise popkorni valmistamine on niigi üliodav.
4. Suurtalupidaja, kes ei söö mitteorgaaniliselt kasvatatud kartuleid
Jeffrey Moyer on riikliku mahetoidukasvatuse reguleerimisega tegeleva organisatsiooni juhatuse liige.
Probleem: Juurviljad imavad endasse taime-, putuka- ja seenemürke, mis mulda satuvad. USA kõige populaarsemaid juurvilju ehk kartuleid töödeldakse kasvuhooajal seenemürkidega, pärast mida piserdatakse need üle ka taimemürkidega, et tappa enne saagikoristust vintsked umbrohud. Kui mugulad on üles võetud, töödeldakse kartuleid veel kord, et takistada uute võrsete tekkimist. “Proovige ise järele. Ostke poest tavaline kartul ja püüdke sellele võrseid kasvatada. Seda ei juhtu,” ütleb Moyer, kes töötab ka talupidajana Rodale’i instituudis, mis kuulub firmale Rodale Inc. — ühtlasi ka ajakirja “Prevention” kirjastajale. “Olen rääkinud kartulikasvatajatega, kes ütlevad otse välja, et ei sööks enda kasvatatud kartuleid kunagi. Neil on eraldi maalapid, kus nad kasvatavad endale kartuleid kemikaale kasutamata.”
Lahendus: Osta orgaaniliselt kasvatatud kartuleid. Lihtsalt kartulite pesemisest ei piisa selleks, et viljalihasse imendunud kemikaale välja saada.
Odavam variant: Orgaaniliselt kasvatatud kartulid maksavad ainult 1-2 dollarit poole kilo kohta, mis on tavalistest kartulitest ainult pisut kallim.
5. Kalastusekspert, kes ei söö kalafarmides kasvatatud lõhet
Albany ülikoolis asuva Tervise- ja Keskkonnainstituudi juhataja doktor David Carpenter avaldas ajakirjas “Science” suure uurimuse kalade saastatusest.
Probleem: Looduse eesmärk ei olnud lõhede toppimine kalafarmidesse, kus neile toidetakse soja, kanakuutide põrandakatet ja hüdrolüüsitud kanasulgi. Selle tulemusena on farmides kasvatatud lõhedes madalam D-vitamiini tase ja suurem hulk saasteaineid, mille hulka kuuluvad kantserogeenid, polüklooritud bifenüülid, broomiga töödeldud mittepõlevad ained ja pestitsiidid nagu dioksiin ja DDT. Carpenteri sõnul on kõige saastatumad kalad Põhja-Euroopas ja neid kalu võib leida ka ameeriklaste toidulaualt. “Selleks, et mitte suurendada riski vähki haigestuda, võib nõnda kasvatatud lõhet süüa kõige sagedamini kord iga viie kuu tagant,” ütleb Carpenter, kelle 2004. aasta uurimus kalade saastatusest pälvis laia meediatähelepanu. “Olukord on tõesti nii halb.” Eelteaduslikud uuringud on leidnud ka seose DDT, suhkurtõve ja ülekaalulisuse vahel, aga mõned toiduteadlased usuvad, et omega-3 hapete hüved on seda riski väärt. Muretsema paneb ka nende kalade töötlemiseks kasutatavate antibiootikumide ja putukamürkide kõrge tase. Kui süüa kalafarmis kasvatatud lõhet, saab annuse neidsamu ravimeid ja kemikaale.
Lahendus: Söö parem loodusest püütud Alaska lõhet. Kui pakendil on kirjas “värske Atlandi kala”, on see kalafarmis kasvatatud. Metsikute Atlandi ookeanist pärit lõhede püüdmisega ei tegele maailmas enam ükski suurem kalatöötluskeskus.
Odavam variant: Konserveeritud lõhet, mis on peaaegu eranditult otse loodusest püütud, saab poest osta hinnaga alates 3 dollarit purgist.
6. Vähiteadlane, kes ei joo tehishormoonidega töödeldud piima
Rick North juhib kampaaniat nimega “Campaign for Safe Food at the Oregon Physicians for Social Responsibility” ja on Ameerika vähiühingu Oregoni haru endine tegevjuht.
Probleem: Piimatootjad annavad lüpsilehmadele nende piimahulga suurendamiseks rekombinantset lehmade kasvuhormooni, mida tuntakse lühemalt ka nime rBGH või rBST all. Hormoon rBGH aga suurendab ka udarapõletiku ohtu ja võib põhjustada isegi mädaeritust piimas. Lisaks suurendab see piimas hormooni nimega insuliinitaoline kasvufaktor 1 (IGF-1) tekkimise ohtu. Inimestes võib IGF-1 kõrge tase põhjustada rinna-, eesnäärme- ja käärsoolevähki. “Kui valitsus kiitis heaks rBGH kasutamise, siis arvati, et piimas leiduv IGF-1 laguneb inimese seedetraktis ära,” ütleb North. Mitme iseseisva uuringu tulemustest aga ilmneb, et piimas sisalduv kaseiin takistab valdaval osal IGF-1 hormoonil lagunemast. “Pole olemas sajaprotsendilist tõestust, et see hormoon suurendab inimestes vähi tekkimise riski,” tunnistab North. “Sellest hoolimata on rBGH keelustatud enamikus arenenud riikides.”
Lahendus: Kontrolli piimapakilt, kas see on valmistatud ilma rBGH ja rBST ühenditeta ning toodetud ilma tehislike hormoonideta, või osta hoopis orgaanilist piima.

7. Mahetoitude ekspert, kes ei söö tavalisi õunu
Endine põllumajandusfirma tegevjuht Mark Kastel töötab kaasjuhina Cornucopia instituudis, mis on orgaaniliste toitude kasvatamist toetav ja põllumajanduspoliitikaga tegelev uurimisasutus.
Probleem: Kui sügisel koristatavad puuviljad peaksid maha võistluse, kus auhinnatakse enim putukamürkidega kastetud vilja, siis võidaksid õunad. Miks? Sest iga õun korjatakse eraldi (kõik ühe puu omad ühtekokku), et iga õunasort võiks säilitada oma iseloomuliku maitse. Seetõttu ei teki õuntel kahjurite vastu tõrjevõimet ja neid tuleb sageli piserdada. Õunakasvatajate sõnul ei ole tõrjevahendite jäänused ohtlikud, aga Kastel vastab sellele, et loogiliselt võttes tuleks vähendada kokkupuudet mürkidega, vältides enim tõrjevahenditega immutatud tooteid, nagu seda on õunad. “Istandustöölistel on suurem tõenäosus haigestuda paljudesse eri vähktõbedesse,” ütleb ta. Ja üha enam uurimusi on hakanud seostama kõikidest allikatest pärit putukamürkide kõrget kehakoormust Parkinsoni tõvega.
Lahendus: Osta orgaaniliselt kasvatatud õunu.
Odavam variant: Kui sa ei suuda endale orgaaniliselt kasvatatud õunu lubada, siis pese ja koori õunad enne söömist. Kastel aga ise sellist kompromissi ei tee. “Pigem lepiksin sellega, et ei osta mõnd uut kallist elektroonilist vidinat,” ütleb ta. “Kõigest paar sellist otsust võivad tervel perel võimaldada orgaaniliselt toituda.”
Allikas: healthfreedoms
Tõlkinud Joonas Orav, alkeemia.ee

Toitumine: müüdid ja tegelikkus‏

Toidu ja söömise kohta levib üsna mitmeid müüte. Küll arvatakse, et pastatoidud teevad paksuks, seller ja greip põletavad rasva ning pruun suhkur on tervislikum kui valge. Kuidas on aga asjalood tegelikult?
Müüt: Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks.
Tegelikkus: Kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooted ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikaks on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste — need kõik annavad päris palju energiat.

Müüt: Külmutatud köögiviljad on kallid ja madala toiteväärtusega.
Tegelikkus: Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed.
Müüt: Munad sisaldavad palju kolesterooli, sellepärast tuleks neist loobuda.
Tegelikkus: Munarebu sisaldab küll palju kolesterooli, kuid vere kolesteroolitaset tõstab pigem suur küllastunud rasvhapete sisaldus toidus. Muna sisaldab rikkalikult vitamiine, munavalk on väga kõrge toiteväärtusega. Terve inimene võib riskivabalt süüa 3–4 muna nädalas.
Müüt: Punane liha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks.
Tegelikkus: Rasvane liha, mis sisaldab palju küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli, võib tõesti tõsta kehakaalu ja tekitada suurema südamehaiguste riski. Väherasvane hautatud või grillitud punane liha on aga väga hea raua- ja valguallikas.
Müüt: Mõned toidud, nagu greibid, seller ja kapsasupp põletavad rasva.
Tegelikkus: Kahjuks ei ole olemas selliseid toite, mis põletaksid rasva. Mõned toidud, näiteks kofeiini sisaldavad toidud, kiirendavad küll ainevahetust, kuid see mõju on lühiajaline.
Müüt: Rasvad on kahjulikud ja neid ei tohiks mingil juhul süüa.
Tegelikkus: Vastupidi. Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta. Piirata tuleks vaid küllastunud rasvhapete söömist, mis esinevad peamiselt loomsetes toiduainetes, sest need põhjustavad kolesterooli ladestumist ja soodustavad südame-veresoonkonnahaiguste ja isegi kasvajate teket. Eelistada tuleks taimseid rasvu ja õlisid.
Müüt: Kohupiim on tervislik ja seda võib süüa nii palju, kui hing ihkab.
Tegelikkus: Päris nii see pole. Kohupiim on küll kasulik, kuid nn peidetud rasvasisaldusega piimatoode. Sellised salaohtlikud toiduained on ka pirukad-koogid-saiakesed, rasvane juust ja vorst. Kohupiim sisaldab märkimisväärselt valke, kuid liiga suur valkude kogus toidus kurnab neerusid. Ja maitsestatud kohupiimakreemid sisaldavad sageli küllalt palju suhkrut.
Müüt: Suhkru söömine teeb paksuks.
Tegelikkus: Jah, aga ainult siis, kui suhkrusisaldusega toidust ja jookidest saab ülemäärast energiat, mis ära ei kulu.
Müüt: Suhkru söömine põhjustab diabeeti.
Tegelikkus: Kui diabeeti ei ole, siis suhkru söömine seda ei põhjusta. Diabeedi riski suurendab ülekaal, kuid ei ole tähtis, mille söömisel see on tekkinud. Diabeetik peab jälgima mitte ainult suhkru, vaid ka muude süsivesikute sisaldust toidus.
Müüt: Pruun suhkur on tervislikum kui valge suhkur.
Tegelikkus: Tavaliselt saadakse pruun suhkur melassi lisamisel valgetele suhkrukristallidele. See tõstab veidi pruuni suhkru mineraalainete sisaldust, kuid nii tühiselt, et tervisele see küll mõju ei avalda. Pruuni ja valge suhkru maitseomadused on erinevad, kuid muud erinevused minimaalsed.
Müüt: Paljusid toiduaineid ei tohi süüa koos.
Tegelikkus: On väidetud, et näiteks süsivesikuid ja valke sisaldavaid toiduaineid ei tohi üheaegselt süüa, sest inimese seedeorganid ei suuda neid koos seedida ja seetõttu tekib liigne kaal. See ei vasta tõele. Inimene on segatoiduline, meie seedesüsteem kohaneb hästi söödava toiduga ja eritab just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks. Ainult mõningate haiguste, näiteks toiduallergia puhul peab loobuma teatud toiduainetest.
Müüt: Limonaad ei tõsta kehakaalu.
Tegelikkus: Kui juua soojal suvepäeval 1,5 liitrit karastusjooki, mis sisaldab umbes 150 g suhkrut ja annab ligi 600 kcal energiat, siis on vähese energiakulu korral kehakaal kiire tõusma. Parimaks janukustutajaks on ikka vesi!
Müüt: Inimene peaks jooma vähemalt 8 klaasi vett päevas.
Tegelikkus: Meie kliimavöötmes ja vähese kehalise koormuse puhul vajab täiskasvanud inimene ööpäevas umbes 2,5 liitrit vedelikku, millest 1–1,5 liitrit peaks saama jookidega ja ülejäänu toiduga. Paljud toidud sisaldavad suures koguses vett. Kui juua teed ja mahlu, süüa suppi, puu- ja köögivilju, puudub igasugune vajadus nii suure koguse vee joomiseks. Kehaline koormus ja kuum kliima võivad vee vajadust suurendada, aga sellest annab organism ise märku.
Müüt: Energiajoogid annavad energiat.
Tegelikkus: Energiajookideks nimetatud joogid sisaldavad peaaegu sama palju suhkrut kui tavalised karastusjoogid. Energiajoogid sisaldavad küllalt palju kofeiini ja teisi koostisaineid, mis suurendavad ajutiselt nii vaimset kui ka füüsilist võimekust, kuid pärast pingelist tööd peaks hoopis järgnema rahulik puhkus energiavarude taastamiseks. Kuna paljude energiajookide koostisosade tarbimise ohutu ülempiir ning ka koosmõju on määramata, ei soovitata energiajooke juua üle 500 ml päevas. Kindlasti ei sobi energiajoogid lastele.
Allikas: „Toitumine: müüdid ja tegelikkus“ Tiiu Liebert

Sidrun on otseloomulikult kasulik tervisele ja sobib suurepäraselt paljude toitude ja jookide sisse, kuid lisaks sellele saab seda tsitruselist kodumajapidamises ja kehahoolduses ohtrasti ära kasutada.‏

1. Pleegita juukseid. Eriti hästi mõjub blondide, päikeses triibuliseks pleekinud juuste puhul, kaotades ebaühtluse värvitoonis, kuid sobib tegelikult iga tooni juustele. Puhastab kiharad suurepäraselt sinna kogunenud juuksetöötlusvahendite jääkidest, sealhulgas ka poešampoonides sisalduvast kahjulikust kraamist. Lahjenda üks osa sidrunist pressitud mahla nelja osa veega, vala juustele, lase mõjuda ja loputa veega.
2. Puhasta vaske. Tee soolast ja sidrunimahlast pasta ning hõõru vaskesemed sellega sisse. Seejärel hõõru need üle kas riidetüki või pooliku sidruniga, kuni esemetele tekkinud katt on kadunud. Loputa ja kuivata.
3. Puhasta lõikelaudu. Ideaalne vahend nii puidust kui plastmassist lõikelaudade puhastamiseks. Lõika sidrun pooleks ja hõõru sellega lõikelauda, kuni plekid kaovad. Eriti jäärapäiste plekkide, näiteks peedi ja maasika puhul, raputa plekile esmalt soola ja hõõru seejärel sidruniga. Loputa ja kuivata.
4. Löö klaasid särama! Peame siinkohal siiski silmas vaid joogiklaase, mis pika kasutamisega tuhmuda võivad. Hõõru neid pooliku sidruniga, loputa ja kuivata ning klaas särab nagu uus ilma mingi keemiata!
5. Puhasta käsi. Nii mõnigi majapidamis- või toiduvalmistamistöö paneb käed vastikult lehkama. Kui oled näiteks kala puhastanud, ei taha ükski seep selle haisu vastu kätel aidata, kuid sidrun saab ebameeldiva lõhna eemaldamisega hakkama: hõõru käed sidrunimahlaga sisse ja loputa ning lõhn on kadunud!
6. Värskenda õhku! Ka lõikumata sidrunid eraldavad värsket aroomi ja puhastavad õhku. Seega võiks ruumides, kus õhk värskendamist vajab, alati kauss sidrunitega laual seista. Värskena soetatud viljad peavad kaunina vastu tervelt nädala ja kui nende välimus tuhmuma hakkab, kasuta neid mõne muu majapidamistöö jaoks!
7. Lisa mullale happelisust. Happerikast mulda vajavatale lilledele pole poest vaja spetsiaalset mulda ostagi: lisa tavalisele komposti- või mustale mullale veidi sidrunimahla!
8. Kodune kehakoorija! Sidrunist saab valmistada vinge koduse nahakoorija. Sega omavahel peotäis mandleid, ühe sidruni viljaliha, üks supilusikatäis sidrunimahla, supilusikatäis mett ja purusta see kõik köögikombainis. Hõõru saadud seguga nägu või keha ja loputa nahk põhjalikult sooja veega.
9. Pehmenda küünenahkasid. Sega kaks supilusikatäit sidrunimahla supilusikatäie mee ja poole tassi sooja veega. Leota sõrmeotsi saadud segus viis kuni kümme minutit. Loputa käed, kuivata ja lükka küünenahad tagasi.


Anna-Liisa Mets

"Kui sa õigesti mõtled, õigesti hingad ja õigesti sööd, siis on su elu ilus!"‏

VAATA ISEENDASSE: Gunnar Aarma oli usaldusväärne mees, kes suutis oma sisemise rahu toel panna kuulaja uskuma: see, mida ma räägin, on tõsi.  (Arno Saar)

Villu Siniroht ja tema abikaasa ei saanud oma uues maakodus magada. Uinudes nägid nad koledaid kukkumisi kuhugi maa sügavusse. Need raputasid ärkvele ja pärast ei saanud pikka aega sõba silmale. "Nagu keegi ajaks majast välja kohe," meenutab Villu Siniroht aega, kui elamises tundus elavat midagi poltergeistitaolist. Und ei tulnud, abikaasat kiusasid peavaluhood.
Viimases hädas paluti asja uurima teadmamees Gunnar Aarma.
Nii kui Aarma õuele astus, teatas ta: "Stopp! Siin on mingi jama." Pisut oma sõrmuspendliga ringi käinud, paelus tema tähelepanu üks kivijurakas. "Selle kiviga on nüüd natukene nihu!" pakkus Aarma.
Üsna hiljuti oli see kivi veel suuresti maa all, aga äsja enda hoolde saadud majapidamist korrastades laskis Villu Siniroht kälimehel kivi jossiga – no vana lint-traktoriga – teise kohta lükata.
Võimsa väega kivi
"Küll ta nägi vaeva," meenutab Siniroht. "See kivi ei tulnud sugugi kergelt välja. Aga loll jonn ja tahtmine oli!"
Kivi maa peal, algasid majas hädad. "No lihtsalt ei saanud magada," ohkab Siniroht.
Gunnar Aarma käskis siis kivi oma kohale tagasi toimetada. "Siin olnud ammu mingi ohverdamis- või matmispaik, niisugune väga tundlik koht," jutustab Siniroht, meenutades, et kivi tagasipanekuga nähtud kah vaeva. "Ühel päeval ta ei tahtnud tulla, küll läks tross katki ja nii ja naa. See oli väga suur kivi ikka. Aga siis, teisel päeval, tõstis kraana ta ühe ropsuga oma koha peale tagasi. Nagu ise oleks läinud!"
Juba sama õhtul sai pere paremini magada. "Kolme päeva pärast oli täielik rahu majas," mäletab Siniroht, kes arvestab maja ümber toimetades kiviga siiamaani. "Sel kivil on oma kaks mõttelist teed ja sinna tee peale ei tohi midagi ette jätta, siis ta annab kohe tunda. Ükskord jäi talvel auto kivi ette lumme kinni ja kohe oli tüli majas!"
Pihlakas aitab
Kunsti- ja kultuuripedagoog Krista Urvet mäletab aegu, kui Gunnar Aarma astroloogilised ja esoteerilised kirjutised liikusid masinakirjas trükitult käest kätte.
"Kui me Rapla tüdrukutega, kes olid astroloogiahuvilised, tema juurde läksime ja seal viis tundi ära istusime, siis ära minnes tundus, nagu me oleks seal kõigest tund aega olnud. Teda kuulates ja küsimusi esitades läks aeg nii kiiresti. Tema energiaväli muutis aja nagu ajatuks," meenutab Urvet.
Just Gunnar Aarma jutud puude energiast veensid Krista Urvetit endaga igal pool pihlakaoksa kaasas kandma. Sest pihlakas oli puu, mida Aarma sageli inimesi aidates kasutas.
Veel mäletab Urvet, kuidas Gunnar Aarma joogaga tegeles. "Kõigile ei ole antud võimet lasta oma vaimul niimoodi kehast välja rännata," pakub Urvet.
Näljamatk sobib hästi
Kirjanik Andres Ehin, kes on samuti joogaga vana tuttav, tunnistab, et Gunnar Aarma seltsis ta väga saladuslikke asju kaasa ei teinud. Aga mõnel Gunnar Aarma korraldatud näljamatkal osales Ehin küll.

Nälja- või paastumatkad nägid välja nii, et inimesed tulid kokku ja võtsid ette mõnekümnekilomeetrise matka.
"Matkal ei söödud, vaid joodi rohkesti," meenutab Ehin. "Ja sellele näljamatkale minnes tuli juba paar päeva varem raskematest kaloririkkamatest toitudest loobuda – üleminek nälgimisele pidi olema järkjärguline, nagu ka sellest väljatulek pidi olema sujuv. Ei tohtinud olla mingisugust enesevägistamist. Minule see mõjus täitsa hästi, niisama nagu ka mingid monodieedid on väga hästi mõjunud. Ükskord Ruhnu saarel ei söönud ma kaks või kolm nädalat muud kui mustikaid ja vaarikaid, ja pärast seda oli väga tore olla."
Gunnar Aarmale tagasi mõeldes räägib Ehin veel sellest, kuidas Aarma ehitas oma majja püramiidi, mille all lamades haigused taganesid ja inimene saavutas parema vaimse seisundi. Ning pakub, et ilmselt oli Aarmal mingisugune side ka vabamüürlastega, sest tema isa olevat olnud 1930. aastatel vabamüürlaste suurmeister, vahetades selles rollis välja Mait Metsanurga.
"Ta oli tark, huvitavalt mõtlev inimene, kes oli täis uudishimu kõige vastu, mis maailmas on – nii nähtavat kui ka nähtamatut," ütleb Ehin.


Rainer Kerge
6. august 2011

Puu- ja juurviljad - millist kasu me neist täpsemalt saame‏

Seda, et marjad ning puu- ja juurviljad on kasulikud, teame me kõik. Kuid kas me teame ka täpselt, missugust kasu me neist saame? Teeme pildi selgemaks!
Mustikad
Sisaldavad suures koguses antioksüdante, mis tugevdab maksa ja silmi, toetab sisesekretsiooninäärmeid ning tugevdab immuunsüsteemi. Ääreni täis C-vitamiini ja pektiini, mis on kasulik seedimisele, langetab halva kolesterooli taset ning hoiab veresuhkrut tasakaalus.
Vaarikad
Vaarikad sisaldavad kiudaineid, mis stabiliseerivad veresuhkru taset ja antotsüaniide, mis kaitsevad rakumembraane, olles vähktõvevastaste omadustega.

Mustsõstrad
Kiudainerikkad ning täis C-vitamiini, antotsüaniine ja karoteeni, mis kaitseb silmi, aju ja südame-veresoonkonda.
Tomatid
Tomatid sisaldavad muuhulgas lükopeeni, mis kaitseb vähi ning veresoonkonna haiguste vastu. Tomatid aitavad gastriidi puhul, vähendavad maomahla happelisust, verevaesust ning jõuetuse vastu.
Kartulid
Kartul sisaldab palju C-vitamiini ning täidab kõhtu pikka aega. Kartuli koore all on palju kiudaineid, kaltsiumi, rauda, tsinki, fosforit ja B-vitamiini.
Kapsas
Valges peakapsas on näiteks rohkem C-vitamiini kui sidrunis, lisaks B-vitamiini, K- ja E-vitamiini ning vähivastast karotiini.
Punapeet
Punapeet tugevdab verd ning maksa ning on täis antioksüdante. Tugevdab soolte tegevust, alandab vere kolesteroolisisaldust, parandab maksa ainevahetust. Peet aitab ka kõhukinnisuse, põletike, veresoonte lupjumise, astma ja kilpnäärme alatalituse puhul.
Küüslauk
Küüslauk on looduslik antibiootikum, mis aitab võidelda viiruste, seente, bakterite ja parasiitidega. Tugevdab immuunsüsteemi ning toetab kasulikke baktereid. Küüslauk aitab vältida kõrget vererõhku, maohaavandid ja  toodab organismis vananemist aeglustavaid kemikaale.
Brokkoli
Brokkoli sisaldab antioksüdante, mis aitavad vähendada dementsushaiguste riski. Brokkolis leidub rikkalikult karotiini, kaltsiumi ja rauda.
Spinat
Spinatis on palju kasulikke vitamiini, rauda ja foolhapet, mis on vajalik just lapseootel naistele. Kõrge raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab vereloomet ja sisesekretsiooninäärmete tegevust ning aitab kehvveresuse korral.
Petersell
Kui tahad tugevdada immuunsüsteemi, suurendada süsivesikute põletamist ning vaevled kõrge vererõhu käes, siis peaksid tarbima peterselli. Taimes leidub ka palju rauda, kaltsiumi, A- ja C-vitamiini, beetakaroteeni ning foolhapet.
Alikas: nyttigfrukt.se

Abrahami 3 seadust‏

Abraham on “grupp mitte-füüsilisi õpetajaid”, kes räägib läbi tunnustatud õpetlaste Jerry ja Esther Hicks’i. Esther kutsub Abrahami ääretuks intelligentsuseks, Jerry arvates on tegemist kõige puhtama armastuse vormiga, millega ta eales kokku on puutunud.
Esther ja Jerry Hicks loovad Abraham-Hicksi õpetuse meie loomuliku heaolu avaldumise lubamise kunstist. Nad viivad läbi ligikaudu 60 avatud esitlust aastas. Hicksid on jaganud Abrahami õpetusi juba aastast 1988 ning avaldanud hulgaliselt populaarseid raamatuid, viinud läbi seminare ning kõige lisaks veel mitmeid CD ja DVD'sid. Abrahami õpetused tulevad kanalduse (channeling) kaudu (Esther Hicks on vahendajaks). Estheri ja Jerry jaoks on elu peamine eesmärk tunda elust rõõmu ning koos mittefüüsilisest maailmast Õpetajate Õpetaja Abrahamiga jagavad nad sügavaid äratundmisi elust. Keskendu sellele, mida kuuled. Ja see on Su südame hääl. Põksumas veidike kiiremini ja veidike tõelisemalt. See on täpipealt Abrahami hääl. Olles seda korra kuulnud, ei ole Sinu elu enam kunagi endine.
Kõik, mida me mõistma peame, on see, et negatiivsete emotsioonide tundmine on märk, et meie käesolevad mõtted loovad reaalsust, mida me kogeda ei soovi. See protsess toimib enamasti alateadlikult. Mõtetega, mis tunduvad negatiivsetena, tõukame me soovitut eemale. Õige vastus negatiivsetele emotsioonidele on Abrahami järgi see, et selle asemel, et üritada aru saada, mis meiega valesti on, prooviksime lihtsalt mõelda teistsuguseid mõtteid, kuni leiame need, mis meie olemise heaks teevad. Tehes nii, loome me automaatselt seda, mida me tahame. See, millele me keskendume, seda me ka loome.
Kui meie negatiivsed emotsioonid on nii tugevad, et mitte ükski korrigeeriv mõte neid kustutada ei suuda, soovitab Abraham meil lihtsalt teha midagi, ükskõik mida, mis viiks meie mõtted sellelt eemale. Selleks võib kasutada näiteks hingamist ja meditatsiooni. Hiljem võime me siis iseendalt küsida: “Mis on see, mida ma selles valdkonnas luua tahan?” Ja alustage soovitut puudutavate positiivsete emotsioonide loomist.
Kui me läbi isikliku kogemuse oleme mõistnud, et võime luua mida iganes me tahame, hirm kaob. Hirm on põhjustatud valedest arusaamadest, et keegi teine võib negatiivseid sündmusi meie ellu tuua. Me ise oleme oma reaalsuse kujundajad, me teeme seda oma mõtete ning tunnetega.
Ja kui hirm kaob, ei kehti enam ükski psühholoogiline teooria, kuna nad kõik põhinevad hirmul. Kui me mõistame, et keegi teine ei saa meie elusid luua, kui oleme selle igapäevasesse kasutusse võtnud ning saavutanud tulemusi, kaob hirm teiste inimeste ees ning me võime neid vaadata Täiusliku Armastusega.  
1.    Külgetõmbe Seadus: “Sarnane tõmbab sarnast.”
Abrahami järgi toimib külgetõmme läbi mõtete. Emotsioonid “kiirendavad” protsessi, kuid mõtted algatavad selle. Pole tähtis, kas me mõtleme millegi tahtmise või mitte tahtmise peale, me tõmbame seda, mille peale  mõtleme, enda poole.
Abrahami järgi demonstreerib Külgetõmbe Seaduse rakendumist tegelikkuses väga hästi hommikul vale jalaga voodist välja astumine. Paljud meist on kindlasti tähele pannud, et alustades päeva negatiivselt, tõmbame me sarnaseid kogemusi külge ka hiljem päeva jooksul.
“Kui sa tunned end paksuna,” ütleb Abraham, “ei muutu sa saledusele külgetõmbavaks. Kui sa tunned end vaesena, ei tõmba sa külge küllust.”
2.    Teadvustatud Loomise Seadus: “Sina ja ainult Sina oled oma kogemuse looja.”
Abraham ütleb: “Kõik asjad sinu elus ning sinu ümber on kutsutud/loodud sinu enda poolt.” See ei tähenda seda, et teeme seda meelega. Me võime luua ka “kogemata/ebateadlikult”. Tegelikkuses alati, kui me ei vali/kontrolli oma mõtteid, loome me ebateadlikult, “kogemata”. Kõik, millele me keskendume, seda me ka oma ellu tõmbame ja mida rohkem emotsioone me sellele mõttele - olgu see siis positiivne või negatiivne - lisame, seda kiiremini meie kutse vastuse leiab. Näiteks, kui kujustame rikasolemist ning naudime seda kogemust kogu südamest, tõmbame enda poole “rikkust ning rõõmu”. Kuid kui kujustame rikkust ning oleme samal ajal õnnetud, et me seda veel saavutanud pole, tõukab meie rahulolematus külluse kogemust eemale. Selle asemel tõmbame me enda poole kogemusi, mis peegeldavad meie meeleseisundit. Näiteks siis, kui vaatame rikkaid inimesi ning tunneme end õnnetutena, et me pole üks nende seast, tõmbame ligi vaesust.
Kui me oleme midagi kujustanud, peame me vaatama selle peale, mitte lootuse, vaid täieliku veendumusega, et see aset leiab. Abraham palub meil uskuda oma loomingu toimimisse, nii nagu meie usume poe olemasolusse, kui läheme näiteks saiakesi ostma. Me ei lähe ju välja, seades kahtluse alla poe olemasolu. Me isegi ei mõtle selle peale, kas see on olemas või mitte. Samal viisil soovitab Abraham meil uskuda, et kui oleme midagi teadlikult loonud, on see olemas sama kindlalt nagu pood, kus me iga päev käime. Kui me selles kahtleme, oleme teele saatnud teise loomingu, poodi-pole-loomingu, mis on n-ö “vigane/ebaõnnestunud looming”.
Vaatamata sellele, kas me valime või ei vali oma mõtteid, loovad nad siiski meie reaalsust.
3.  Lubamise Seadus: “Ma olen see, kes ma olen ja sina oled see, kes sina oled ning ma tunnen rõõmu meie erinevustest.”
Abraham ütleb, et enamus meist tuli sellesse ellu arusaamisega esimesest kahest seadusest ning töötavad nüüd Lubamise Seadusega.
Selle seaduse illustreerimiseks kasutab ta sageli kondiitriäri analoogi. Te astute sisse ning näete, et pakutakse nii kaeraküpsiseid kui ka šokolaadiküpsiseid. Teile ei meeldi kaeraküpsised ning te ostate šokolaadiküpsiseid. Keegi teine jälle eelistab kaeraküpsiseid. Kõik on hästi.
Kuid sageli on nii, et oma šokolaadiküpsiste nautimise ning teistele nende kogemuste lubamise asemel võime me hoopis hakata kaeraküpsiste vastu protesteerima, kuna nad meile ei meeldi. Miks? Sest meil on idee, et kui lubame kaeraküpsistel edasi eksisteerida, vallutavad nad maailma. Et me ei saa enam šokolaadiküpsiseid, mida me eelistame.
Kui me tõeliselt mõistame, et mitte keegi teine ei saa meie kogemust luua, võime me lubada ka teistel olla need, kes nemad on. Ka rõhutab Abraham seda, et “lubamine” ei tähenda sallivust. Kui me oleme kellegi suhtes sallivad, laseme me neil teha seda, mida nad tahavad, kuid tunneme selle suhtes siiski negatiivseid emotsioone. “Lubamine tähendab seevastu rõõmu tundmist mitmesusest, mille läbi meie Universum üleüldse eksisteerida saab.”
Meie juhtimissüsteem
Negatiivsed emotsioonid on Abrahami järgi sõnumid meie Sisemiselt Olemuselt (Kõrgemalt Minalt), mis ütlevad meile, et see, mida me mõtleme ning tunneme, loob midagi, mida me ei taha. Abraham kutsub emotsioone meie “juhtimissüsteemiks.” Kui tunneme end hästi, ütleb see meile, et meie mõtted loovad seda, mida me tahame. Kui tunneme end halvasti, on sõnumiks see, et loome midagi “ebaõnnestunut”.
Abraham soovitab, et alustaksime igat päeva sellega, et ütleksime endale, et just täna juhtuvad minuga parimad asjad. Kuigi me ei tea, mis võib meiega sellel päeval juhtuda, võime me afirmeerida, et kõik, mis iganes aset leiab, on meie kõrgeimaks hüvanguks ning et meil on alati kõik vastused kõrgemate valikute tegemiseks.
“Tehes nii,” ütleb Abraham, “et alustate iga päeva selle mõttega, rullub elu teie ees lahti nagu imeline seiklus. Küllus, raha, suhted, tervis – kõik, mida te soovite ning ootate, voolavad imelisel, rõõmupakkuval moel teie elukogemusse ning te hakkate elama nii, nagu te enne kehastumist plaanisite.
Kõik, mida te tegema peate, on leida mõtted, mis tekitavad teis häid tundeid, kui te raha peale mõtlete, ning te muutute selle suhtes magnetiliseks.”



Triin Tisler

Allikas: Valgusesaar.ee / Susan Barber; spiritofmaat.com