Emotsioonid möllavad‏

Võib-olla ootamatu, aga tõsi: tegelikult ei ole me kunagi tõeliselt pahased mitte teiste inimeste peale, kes tegid selle või teise halva teo, pidasid ennast ülal nii või naa — vaid ikka ja ainult enda peale. Kuidas nii? Mõningate arusaamiste olemasolu korral väga lihtsalt. Esimene teadmine, mida selle mõistmiseks tarvis on: mina ja minu emotsioonid on kaks eri asja. Mina ise olen muutumatu ja “suur”, täis iidset tarkust, millele ma inimesena küll kahjuks suhteliselt harva ligi pääsen. Minu emotsioonid aga tulevad ja lähevad — tegelikult ongi ju totter samastada ennast oma hetkemeeleoluga, kas pole?
Iseendal ja oma emotsioonide lahutamisel on iseenesest juba tohutu väärtus. Kes selle tarkuse elus omandanud, muutub peaaegu haavamatuks. Teadmine, et minu emotsioonid ei ole mina, asetab emotsioonid automaatselt hulga vähem tähtsale kohale, kui nad meie elus enamasti kipuvad olema. Kui mõistame, et emotsioon on ainult emotsioon ja mitte midagi enamat, läheb elu tunduvalt kergemaks. Mis mõtet on solvuda, kui seda tegelikku mina, mis elab oma elu sõltumatult emotsioonidest, ei saa mitte keegi haavata? Võime uurida oma “suure kurbuse” tagamaid ja kainel vaatlusel mõista, et aastaid põetud depressioon või “maailmavalu” pole midagi enamat kui lihtlabane enesehaletsus.
Pidades emotsioone ainult emotsioonideks ja mitte iseendaks, on juba suhteliselt kerge neil ka lihtsalt minna lasta. Sa haletsed ennast ja tunnistad endale, et sul on parasjagu endast paganama kahju. Siis vaatad oma enesehaletsust kõrvalt — peaaegu nagu kellelegi teise oma –, ja lased tal minna. Milleks hoida kinni sellest, mis teeb sulle endale halba, on kahjulik.
Teiseks: on protsesse, mida me saame mõjutada — aga hulgaliselt ka selliseid, millele meie tegevusel ei ole mitte vähematki mõju. (Psühholoogias kõneldakse mõjusfääridest.) Teades, et on asju, mille peale mu hammas ei hakka, on tähtis vahet teha neil valdkondadel, mida ma mõjutada saan ja mida mitte. Oma mõjusfääri on muidugi võimalik laiendada.
Arusaadavalt kuuluvad meie mõjusfääri needsamad eespool vaadeldud emotsioonid, kuigi esialgu võib tunduda, et enne võib taltsutada metsiku hobuse kui iseenda emotsioonid. Iseenda ja emotsioonide lahutamisega on suur töö juba ära tehtud. Järgmiseks eesmärgiks võib seada läbi elada ainult neid emotsioone, mida me enda jaoks ise valime.
Meie mõjusfääri kuulub ka lähim ümbrus (kodu, töö) ja osalt ka lähimad inimesed, kes muide meie taltsutamata emotsioonide all samamoodi kannatavad kui me ise. Saame valida seda, missugust mõju me oma lähikondseile avaldame. Saame kujundada atmosfääri, milles elame. Võime ette näha tagajärgi, mida toob kaasa üks või teine otsus, mille vastu võtame.
Aga suhteliselt vähe saame muuta maailma tervikuna või isegi riiki, kus elame. Kodanikena käime küll valimas, aga meil on ainult üks hääl. Me ei saa üksi aga kuidagi kõigi maailma nälgivate laste kõhtu täis sööta ega teha nii, et ilmast kaoksid lõplikult sõjad ja vägivald, ükskõik, kui kirglikult me seda ka soovime. Kui see oleks võimalik, oleks seda juba ammu tehtud.
Kolmandaks: teiste inimeste käitumist saab muuta väga vähesel määral, küll aga on võimalik muuta oma reaktsioone teiste inimeste tegudele ja käitumisele. Ent öeldakse ka, et see, kus muudab iseennast, muudab ühtlasi maailma. See käib veel aeglasemalt kui oma mõjusfääri laiendamine.
Arusaamine, et me ei või muuta teisi inimesi, küll aga iseenda reaktsioone, võib täiel määral pärale jõudnuna mõjuda nii vabastavalt, et elu hakatakse nägema hoopis teiste silmadega. Mõistes, et tõeliselt on meil siin ilmas võimalik muuta vaid iseend, tähendab lõplikku täiskasvanuks saamist ja vastutuse võtmist enda peale.
Ise enda oma tegude ja tunnete eest vastutama õppides jätame lolli lootuse, et tuleb keegi teine ja teeb meid õnnelikuks. Tark täiskasvanu teab, et ta kujundab ise oma elu, seda ei tee keegi teine ning samuti mitte tundmatud jõud, mille suhtes asuda ohvri positsioonile. Oma emotsioonide peremees olemine välistab ohvri rolli täielikult.Ning selle asemel, et pead murda teiste inimeste tegude ja sõnade üle, võib keskenduda iseenda omadele ning nende muutmisele selliseks, mis võimaldab elada õnnelikku, rahulolevat elu. Võiksime väita, et tõeliselt on õnnelik see, kes on täielikul selgusel oma mõtete ja tunnete suhtes ning tunneb seda tõelist ennast, kes eksisteerib emotsioonidest sõltumatult: seda suurt, kaunist, haavamatut mina. Loo alguses väitsime, et vihastame tegelikult ainult enda peale. Nüüd võiksime täpsemini öelda: peamiselt vihastame iseenda valimatult tulvata lastud emotsioone peale. Või iseenda kontrollimatu reaktsiooni peale. Või selle peale, et hindasime valesti oma mõjusfääri ulatust. Olles küllalt targad, võime aga oma viga juba täiesti rahulikult konstateerida, ilma igasuguse emotsioonita. Õigus vigu teha on ju meil kõigil.Kui käsitame elu peaosalisena iseend ja mitte teisi inimesi, siis saame ainult ise olla vastutavad selle eest, mida tunneme. Teiste inimeste tegusid me tõenäoliselt muuta ei saa, oma emotsioone aga küll. Võttes vastutuse oma emotsioonide eest enda peale,
Allikas:internet




mõjutame kaudselt ka teisi inimesi. Aga see ei saa olla mitte eesmärk, vaid ainult meeldiv kaasnähe.

Riided teevad inimese‏

Juba ammustest aegadest peale on riietust peetud inimese teiseks minaks, mis peab peremehega tingimata hästi läbi saama. Proovime sensitiivide tarkust järgides välja selgitada, missugused naturaalsed kangad teile kõige paremini sobivad.

Villasel riidel on eriline energiat kiirgav struktuur, millesse on kätketud kõik koduloomade karvkatte head omadused ning koguni aktiviseeritud kujul. Mida paksem ja jämedakoelisem on villane riie, seda suuremaid energiavarusid see endas kannab. Villane kangas kujutab endast puhta kollase spektri eluenergia looduslikku allikat, mis saadab nimetatud energiat inimese biovälja. Sellest valmistatud rõivad on kasulikud passiivsetele tagasihoidlikele ja häbelikele isikutele; aktiivsetele ja taltsutamatutele inimestele seevastu võib villane isegi mõnevõrra ohtlik olla, sest nende endi energia kipub villa toimel võimenduma ja selle üleküllus võib muuta nad kergesti ärrituvaks.
Villasest riidest kostüüm on muidugi ilus ja prestiižne, eriti kui tegemist on juhtival kohal töötava isikuga, ent kui ühes sellega kantakse midagi sünteetilist, võib kandja ärrituvus muutuda sallimatuseks ja koguni jõhkruseks, sest on teada, et villasega koosmõjus sünteetilise kanga negatiivsed energeetilised omadused võimenduvad.
Nõrkadel ja haigetel inimestel aga pole soovitav mitte üksnes villaseid riideid kanda, vaid ka villase teki all magada ja toa põrandale villane vaip panna - siis kaob ka energeetiliselt nõrkadel inimestel pideva väsimuse tunne.

Puuvillane riie sobib igale inimesele ning loob muretu ja rahuliku meeleolu. Puuvill on suurepärane stressi alandaja, mis aitab meid hingeliste traumade ja neurooside korral.
Puuvillase kanga energeetilised omadused sõltuvad samuti suuresti faktuurist ja toorme töötlemise viisist. Seos on siin tõsi küll villase riidega vastupidine: mida õhem on kangas, seda tugevamalt tema mõju väljendub. Töötlemise käigus puuvillase olemust otsekui rafineeritaks, nii et see muutub veelgi puhtamaks.
Puuvillasest kangast rõivad võimaldavad aktiivsetel ja energeetilistel isikutel pärast suuri koormusi paremini taastuda ning vältida enese ülepingutamist, mis sageli ohustab seda tüüpi inimesi. Ka magada on neil kasulik puuvillaste linade vahel puuvillase vatiteki all.
Kinnistele ja eraklikele inimestele on puuvill ideaalne pingete maandamise vahend, mis mõjub rahustavalt pingelisele siseelule, mida nad teistele avada ei taha. Neile võiks soovitada puuvillast voodipesu ja villast tekki - sel puhul saavad nad ühtaegu nii toitva energialaengu kui ka hingelise ja emotsionaalse tasakaalu.

Linane riie. See toob endaga alati kaasa mõningase jahedustunde. Linase kanga peamine energeetiline omadus on see, et ta tekitab inimeses rahuliku keskendatuse tunde. Pingeliselt töötavatele ja aktiivsetele inimestele on see ideaalne materjal, mis ei võimalda neil oma energiat sihitult raisata, vaid aitab suunata selle kindlasse voolusängi ning keskenduda konkreetsele asjale. Peale selle mõjub linane inimestevahelistes suhetes isoleeriva materjalina. Linaselt näib kõik otsekui maha valguvat, rüvetamata tema puhtust ning kaitstes inimest igapäevase energeetilise surve ja otseste energeetiliste rünnakute eest. Linasest kangast rõivaid on soovitav kanda rahvarohketes paikades, siis olete kaitstud masside emotsionaalse tasakaalutuse ja hüsteeria eest - need ei nakata teid.
Aktiivse elulaadiga inimestel tasub kanda linaseid riideid tööl, mis nõuab selget pead, keskendatust ja väljapeetust - just nimelt linane võimaldab kõige paremini neid omadusi ilmutada.
Mis puudutab kinniseid ja eraklikke inimesi, siis neile pakub linane riie kaitset: on nad ju enamasti äärmiselt tundlikud teiste arvamuse suhtes. Suheldes väsivad nad väga kiiresti, sest on pidevalt seesmiselt pinges, hinnates kaasvestleja tundeid ja kavatsusi ning püüdes end nendele kohandada või energeetilisele survele vastupanu osutada. Sellistel juhtudel võimaldab linane riie suurema osa võõrast energeetilisest mõjust kõrvale juhtida. Tuleks siiski hoiduda kandmast linaseid riideid kodus: kui te seda liiga sageli teete, ehitate enda ja omaste vahele otsekui müüri.
Ka linase kanga omadused sõltuvad töötlusest. Kui villase riide puhul on määrav kanga jämedus, siis linase puhul mängib otsustavat rolli värvus: mõju sõltub otseselt sellest, mis värvi kangaga on tegemist. Kõige võimsamalt ilmutab oma toimet värvimata linane, kuna küllastatud soojad toonid võivad tema omadusi vähendada või need koguni olematuks muuta, sest soojad värvid on lina energeetilise olemusega vastuolus. Seevastu külmad toonid, nagu valge, sinine, roheline ja hallikasbeež on tema omadustega kooskõlas.
Must värv võimendab linase riide mõju märgatavalt ning võib peene hingeeluga isikutel esile kutsuda ebamugavustunde. Kui inimesel on mingi mure, võib musta linase riideeseme kandmine talle palju kahju teha, sundides teda ikka ja jälle oma raskele olukorrale mõtlema. Kirjud linased rõivad aga kaotavad kiiresti oma esialgsed omadused.

Siidriie kätkeb tugevat erootilist laengut - see omadus on ühelt poolt väga meeldiv, aga teiselt poolt igapäevaelus ka üsna ohtlik. Siidi mõju sõltub samuti suuresti kvaliteedist. Mida õhem on kangas, seda puhtam ja tugevam on selle toime. Ka siidi omadused võivad muutuda sõltuvalt sellest, mis värvi riidega on tegemist. Mitmevärvilise siidi toime väheneb märgatavalt, kõige võimsamalt tulevad erootilised omadused aga esile mustade, punaste, valgete ja hallide kangaste puhul. Paraku on meie erootilised eelistused üpris erinevad, seepärast sõltub kõik individuaalsest valikust. Siidrõivast valides võtke see paremasse kätte ja libistage sellega üle vasaku käe randmest küünarnukini. Kui teie keha puudutusele vastab, on ese teie oma.
Siidi aktiivne toime avaldubki üksnes kontaktis inimekehaga - siidpesu, siidsukki ja siidist asemeriideid on kõigil aegadel kasutatud iharust tekitavate atribuutidena. Maades, kus armukunsti au sees peetakse, hinnatakse kõrgelt ka siidi ning eelistatakse seda kõikidele teistele kangastele. Seevastu Euroopa riikides, kus kaitsti tütarlaste kõlbelisust, vaatas avalik arvamus kaua viltu sellele, kui noored neiud siidriideid kandsid: neid peeti ülemäära "avalikeks".

Allikas:Kolmas Silm

Meelespea lindude talvise toitmise kohta‏

Lisatoitmine aitab väikelindudel karmi talve üle elada ning pakub toitjale rõõmu jälgida eri liiki linde oma koduaias tegutsemas.
- Kui alustate toitmist, tehke seda pausideta kuni kevadeni välja. Soovitatav oleks panna toitu välja iga päev samal kellaajal enam-vähem kindel ports. Siis linnud harjuvad – kui toidumaja tühjaks saab, on järgmist portsjonit oodata järgmisel päeval samal ajal.
- Toitke linde toidumajas, toiduautomaadis või -laual, sest sinna on mugav endal toitu panna ja lindudel mugav seda võtta. Rippuvat toidumaja külastavad tihased, rohevindid, varblased. Maas või kindlal alusel asuvat toidumaja või -lauda eelistavad linnud, kes rippuvat toidumaja pelgavad – talvikesed, metsvindid, rästad.
- Võite valmistada lindudele rasvaseid seemnebatoone. Selleks segage kaerahelbeid või hirssi sularasvaga. Laske segul taheneda ja jahtuda. Lisaks rohkele energiale annab selline toit ka mineraalaineid. Rasvasegu võite lindudele pakkuda näiteks tühjas kartongist piimapakis. Lõigake paki külgedele aknad sisse ja riputage oksa külge.


- Kui olete linde toitnud seemneseguga, siis olete kindlasti märganud, et kõigepealt kaovad segu hulgast päevalilleseemned ja alles siis kõik muu. Tõepoolest eelistavad paljud linnud just päevalilleseemneid, kuid toidu tasakaalustatuse mõttes oleks vaja, et nad sööksid talvel siiski ka muid seemneid.
- Paigutage toidumaja mõne tihedama puu või põõsa lähedusse, kuhu lindudel on ohu korral hea pageda.
- Lindudele ei tohi anda soolapekki, -pähkleid ega muid soolaseid toite, isegi mitte leiba. Soolane tekitab janu ning selle kustutamiseks nokivad linnud lund, mille sulatamine nõuab aga väikelinnu organismilt palju energiat.
- Lindudele ei sobi ka maiustused.
- Marju ja õunu pakkuge kindlalt seisval toidulaual, et rästad neid kätte saaks. Eriti vajalik on sedasorti kraami pakkuda talve teisel poolel, kui viljapuud on juba tühjaks söödud.
- Ärge riputage toidupalle välja plusskraadidega, sest rasv võib rikneda.
- Et vältida haiguste levikut, tuleks toidumajad aeg-ajalt kuuma veega üle pesta ning toidumaja ümbrus mahakukkunud seemnetest ja väljaheidetest puhastada.
Lindude lemmiktoidud
- Päevalilleseemned – leevike, tihased, puukoristaja, rohevint.
- Pekk, searasv – tihased, rähnid, puukoristaja, harakas, hakk, vares,
pasknäär.
- Maapähklid – tihased, puukoristaja, pasknäär.
- Kaer – koduvarblane, põldvarblane, talvike, pasknäär, leevike.
- Õunad, pihlakamarjad – hallrästas, musträstas, kuldnokk, siidisaba.
Allikas: Meelis Uustal, Piret Kuldna, Kaja Peterson. “Elurikas linn”, Säästva Eesti Instituut 2010

Ära karda lennata‏

Juba ainuüksi lennuki nägemisest tõusevad sul ihukarvad püsti… Kas siis tõesti tuleb sellepärast puhkusest loobuda? Ei sugugi. Uuri järele, kuidas lennuhirmust ehk aerofoobiast võitu saada.

1. Mõtle millelegi meeldivale. Kõige rohkem kardame me teadmatust. Seetõttu õpi oma „vaenlast“ tundma. Püüa mõned päevad enne lendu ette kujutada, mis juhtuma hakkab. Astud lennukisse, istud, kinnitad rihma… Kas on juba õudne? Kui jah, mõtle kohe millelegi meeldivale. Kujuta näiteks ette, et lebad juba troopilisel rannal, käes kokteiliklaas ning kuulatad lainete rahulikku laksumist. Kui oled maha rahunenud, kujuta ette järgmist reisi etappi — lennuk tõuseb, lendab ja maandub. Iga kord, kui tunned hirmu, mana silme ette meeldivaid pilte. Treeni kasvõi kord päevas. Siis on lennukis kergem.
2. Ütle, et sa kardad. Aerofoobia all kannatavad paljud inimesed. Seetõttu on lennuliinid sellisteks reisijateks valmistunud. Kui sa lennukisse sisenemisel ütled, et ei kannata hästi lende, siis eraldatakse sul koht lennuki esiosas, kus turbulents ei ole nii tuntav. Stjuardess soovitab sul veidi juua või annab rohtu — mõlemad rahustavad. Niipea kui tunned tugevat hirmu, asub keegi sinuga vestlema. Võimalik, et sümpaatne stjuuard võtab su värisevad peod oma käte vahele.
3. Loe kümnest üheni. Hirm väheneb, kui sa lõdvestud. Leia oma viis rahunemiseks. Võid näiteks hakata lugema kümnest allapoole. Ütle endale: „Kümme tähendab seda, et ma närveerin hirmsasti, üheksa — kardan juba veidi vähem, kaheksa — ikka vähem ja vähem… kuus — olen juba rahunemas, viis — olen aina rahulikum… kolm — ma hingan rahulikumalt, kaks — hingan väga rahulikult, üks — olen täiesti lõdvestunud“. Korda harjutust 10 korda.
4. Tegele millegagi. Hirm võtab meilt nii palju ruumi, kui me seda talle võimaldame. Ega asjata pole inimesed, kellel pole midagi teha, pidevalt millegipärast mures. Võta lennukisse kaasa midagi lugemiseks, kõige parem oleks detektiivromaan. Peamine, et sa alustad lugemist juba kodus ning see on sinu jaoks põnev.
5. Sulge väljavaade aknast. Mida vähem on asju, mis sulle meenutavad, et viibid õhus, seda parem. Tõmba aknaeesriie ette, et mitte näha, kuidas lennuk õhku tõuseb. Räägi kõrvalistujale oma foobiast. Saad endale kindlasti liitlase, kes laskub sinuga vestlusse, kuna ei soovi, et sa hirmu kätte lämbuksid.
6. Maga, kui suudad. Palu, et arst kirjutab sulle selleks lennuks välja unerohtu. Räägi talle, kui kaua lend kestab. Enne kui võtad tableti, hoiata teenindajaid, et nad ei ärataks sind söögi ajal. Kui ärkad, on lennuk juba maandumisrajal. Et sa nii hästi magasid, premeeri end millegi meeldivaga. Olgu need vähemalt uued kingad!

Allikas: Planeta Ženštšinõ, 12’2010

Teelu-leelu, lepatriinu, Näita, kus mu peigmees on

"Mine metsa!" viskad hooletult sõnapaari üle huulte. Kas aga tead, et sinu pahameel tähendab sulaselget sajatust? "Eestlastel on olnud suur usk sõnadesse ning sestap on nad nendega ettevaatlikult ringi käinud," lausub folklorist Mare Kõiva, kes kogus vanade eestlaste loitsud raamatusse.
Vana arstide tarkus, et kõige paremini ravib inimest tema lähedal kasvanu, kehtib ka nõiasõnade kohta. Sestap ei imesta folklorist Mare Kõiva suurt huvi tema kogutud vanade eestlaste loitsude vastu – need aitavad igapäevategevusi paremuse suunas mõjutada.
Kui häda käes: loitsi!
Loitse kogunud Kõiva räägib, et sõna võis eestlaste jaoks olla nii oda kui kilp – kas relv ründamiseks või kaitse rünnaku tõrjumiseks. Nende kasutamise eesmärk oli napisõnalistel eestlastel üks: et tegemised kulgeksid soodsas suunas. Seda nii ilma kui tervist, armastust ja majaõnne loitsides. Kuid ennekõike olid nad mõeldud kasutamiseks hädas olles või millegi ennetamiseks.

Kõiva sõnul on see, et loitsupärimus pakub endisel ja ehedal kujul tänapäevalgi äratundmisi, kindel – kas või lapsele loetud "varesele valu, harakale haigus" näol. Sarnaselt aastatetaguse ajaga mõjuvad need sama ehedalt tänapäevalgi.
Milles seisneb loitsu võim?
Mare Kõiva sõnul on esimene loitsu õnnestumise eeldus usk – usk sõnadesse, usk oma tegemisse. "Loitse ja palveid on läbi aegade kasutatud selleks, et inimese tasakaal oleks paigas, et tervis oleks hea. Kui sõjas on kaitsesõnad paberi peal kaasas, tead, et mõõk ja kuul ei saa sind tabada, ja oled selle võrra rahulikum. Kui inimene usub endasse ja oma tegevusse, aitab see tal tasakaalukalt tegutseda," lausub folklorist.
"Teisalt toimivad loitsud paljuski inimese psühholoogial ja süütundel. Kui levis kuuldus, et loitsuga otsitakse taga mõnda pahategijat, pidi see lõpuks oma patud üles tunnistama. Muidu võis teda tabada mõni ebameeldiv sündmus," selgitab Kõiva.
Vajalik loits tuleb ise su juurde
Kuid loitsimises esines ka teatud keelde – näiteks kui keegi valdas veresõnu, oskas haavu ravitseda ja verd peatada, oli ta õllepruulimise juures väga ebasoovitav isik. "Kuna tema teadmine võis kogemata mõtetesse kerkida ja see oleks õlleteo ära rikkunud, andnud õllele veremaitse või võtnud kanguse ära," räägib Kõiva.
Kui nüüd kange tahtmine midagi sõnada, kuidas enda jaoks õige loits üles leida? "Raamatul on vana loitsukäsikirja ülesehitus – olukorra jaoks sobiva loitsu leiab teose juhuslikult kohalt avades. Seal ongi sinu isiklik loits," õpetab Kõiva.
Kuid olgu ka öeldud – needusi ega sajatusi sellest raamatust ei leia. "Neid valdavad inimesed niisamagi. Ka südamest öeldud "Mine metsa!" on juba sajatus," selgitab folklorist.


Armusõnad
Osta üks väike tabalukk ja pane see
ukseläve alla ja siis lase sel inimesel sealt
üle tulla. Siis pane lukk kinni, viska võti ära
ja ütle lukku kinni keerates:
Nii kuidas see kinni on ja ilma võtmeta lahti ei saa,
Nii ka meie abielu ei saa ka keegi lahutada.
(Pärnu)
Kui keegi tahab omale abikaasaks kedagi, siis kirjutatagu järgmised sõnad oma parema käe peopessa. Ta ei tohi enne ühtegi teist käega teretada, ainult seda, keda ta endale tahab ja soovib:
Mina olgu sinu
Ja sina olgu minu igavesti
Kolmainu Jumala nimel.
Aamen!
(Põltsamaa)
Õnnistusesõnad ja soovisõnad
Tervis tulgu, haigus mengu,
Argipäävi harvast tulgu, pühapäävi ikka olgu.
(Iisaku)
Jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks,
Tarka meelt pähe, hääd sõnad suhu!
(Otepää)
Olgu sul õnne öösel enam kui päeval.
Hea õnn sul tee peal olgu ja hunt sul vastu tulgu!
Olgu sul õnne nagu musta kassil,
Kes kukkus perseli piimapütti!
Nikastused-venitused
Nikastand kohta hõõruti, väänati, venitati ja loeti sõnu peale:
Sinisega siduda,
Punasega punuda,
Kollasega kokku panna.
Luud kokku laksatagu,
Sooned kokku sopsatagu.
(Kolga-Jaani)
Kasvajad
Kasvajaid muljuti puukasvajaga:
Mis ma vaada, see kasvagu,
Mis ma katsu, see kadugu!
Noore kuuga, kui kuu kasvab, tuleb kuu peale vaadata ja ütelda:
Mis ma vaada, see kasvagu,
Mis ma katsu, see kadugi!
(Mustjala)
Peavalu
Peavalu vastu tuleb pea kinni siduda ja lugeda:
Valu siule, valu miule, valu mingu valelikule.
(Halliste)
Peavalu arstiti neljapäeva õhtul noorel kuul. Litsuti pead kiviga, keerutati seda kolm korda ümber pea ja üteldi:
Saa sa kõva kui kivi.
(Karksi)
Arstimissõnad
Valu uibule, valu oksale, valu lepale, valu lehele,
Valu puule, valu pakule, valu kivile, valu kannule,
Valu maale, valu mullale. Jumala, see Isa, Poja
Ja Pühavaimu nimel. Aamen.
(Puhja)
Valutavale kohale kolm korda lugeda:
Issand, too neljast tuulest, nii kui sa oled sütitanud
Kõik luuvalutsid ja pidalitõbitsid ja veretõbitsid sõgetid,
Nägematuid, kõrvutuid kuulma, jalutuid käima,
Nii sütita ka minu valu.
(Rõngu)
Haarde mu halu, võtke mu valu.
Tõmmake mu tõbe, kõige suurembat surma.
(Wiedemann)
Haavad
Kui noaga on sisse lõigatud või ära veristatud, siis tuleb sama noaga kohe kolm korda üle haava tõmmata ja ütelda:
Võta valu, väitsekene, tee terveks käekene,
Et saaks homme tööle minna, teisel päeval teise töösse.
(Saarde)
Haavapõletikusõnad
Mina vihun veest, vihast,
Pahast palavast,
Tervest-toorest nõnda kui ennegi.
Saunakene salvine, veeke võideke,
Tere, saunake, tere, lõunuke,
Tere veeke, tere vihake!
Veeruumi, viharuumi,
Ei mitte lõunuruumi!
(Tartu-Maarja)
Päikesesõnad
Ronk, ronk, ruunanahk, Vana hiiu jalli nahk!
Mine ärä päeva päält. Ma anna sulle pätsi leiba,
Paale pätsi kikukese. Ma anna sulle karbi räime,
Pääle karbi kats räime.
(Helme)
Piksesõnad
Tasa, tasa pikukene! Tule tasa mi talole,
Anna vihma mi vi’lale!
(Kambja)
Püha pikker, hoia meie põldu õitsen ja teran,
Püha pikker, hoia rahed laanes ja soos,
Püha pikker, hoia põuda ja rassed vihma.
Püha pikker, õhva anname, eesikud toome.
Püha pikker, olgu põldu, hopo kui kuld.
(Võnnu)
Vihmasõnad
Vii, pilv, vihma Venemaale,
Venemaa vilja kõrbese,
Venemaa põllu palase.
Too päiva siia maale,
Meie maa põllu mädanese,
Meie maa vilja ikerdava.
(Võnnu)
Lepatriinusõnad
Teelu-leelu, lepatriinu,
Näita, kus mu peigmees on.
(Kolga-Jaani)
Lepatriinu, lepatriinu,
Too mulle kirja.
Kuhu lendad, kuhu lendad,
Säält kiri tuleb.
Allikas: internet




(Tartu)

Kosmeetika otse peenralt — seitse ilunippi sibulaga‏

Suure väävlisisaldusega sibul on väga kasulik nii nahale, juustele kui küüntele. See vitamiinide- ja mineraaliderikas köögivili on tõhus vahend naha ebatasasuste, pigmendilaikude, vananemismärkide ja akne vastu. Järgnevalt annamegi juhiseid, kuidas sibula hooldavaid omadusi kõige lihtsamini ära kasutada.
Et sibulat oleks iluretseptidesse kergem lisada, tuleb kõigpealt mahl sibulast eraldada. Selleks aseta taldrikule või kaussi marlilapp ja riivi sibul selle peale hästi peeneks. Pane valmis klaasist pudelike koos lehtriga ja pressi mahl läbi marli sinna sisse. Lase nõrguda kuni sibulamass on tahke.

Aknele kalduva naha hooldamiseks tuleb sibulamahl kanda vatipadjakesega näole ja jätta vähemalt 10 minutiks toimima. Seejärel loputa. Kerge kipitamine on normaalne, kuid liigse kõrvetava tunde korral tuleb sibulamahl koheselt veega maha pesta. Kuna sibulal on puhastav toime, saavad nii kõrvaldatud ka aknest jäänud naha ebatasasused.
Vananemismärkide ja pigmendilaikude vastu aitab õunaäädika ja sibulamahla segu vahekorras 1:1. Seda tuleks iga päev paar korda vatipadjakesega nahale kanda ja jätta 10-15 minutiks mõjuma. Kui nahal hakkab kõrvetama, tuleb see kindlasti koheselt maha loputada.
Rasuse naha tasakaalustamiseks soovitame sibulalt pealmised kihid maha võtta ja hõõruda rasuseid piirkondi sibula tuumaga. Teine hea moodus on loputada nägu sibulaveega. Sibulavee saamiseks aseta üks terve sibul purgitäie vee sisse ja sulge kaas. Lase sel külmkapis öö läbi seista ning juba järgmisel päeval võib vett kasutada tasakaalustava näoveena.
Säravate ja kohevate juuste saamiseks tuleb segada üks supilusikatäis sidrunist pigistatud mahla ühe supilusika sibulamahlaga. Sega hoolega ja masseeri segu peanahale. Jäta kaheks või kolmeks tunniks mõjuma ning pese pead nagu tavaliselt. Sidrun annab juustele läiget ning aitab vähendada sibula lõhna.
Juuksekasvu kiirendamiseks on väga levinud nipp lisada poolele pudelile šampoonile üks hästi peeneks hakitud sibul. Jäta 15 päevaks seisma, seejärel kasuta nagu tavalist šampooni. Selleks, et sibulatükid pesemisel juustesse ei satuks, soovitame kummiga kinnitada pudeli otsa marliriie.
Kiilaspäisuse puhul tuleb problemaatilisele piirkonnale masseerida üks supilusikatäis sibulamahla segatuna ühe supilusikatäie meega. Jäta terveks ööks mõjuma ning pese järgmisel päeval šampooniga nagu tavaliselt. Protseduuri on soovitatav korrata igal öösel kuni tulemused on näha. Mesi sisaldab juuksekasvu soodustavaid vitamiine ja mineraale ning sibulas leiduv väävel stimuleerib karvanääpse soodustades nõnda uute juuksekarvade kasvamist.
Küünte tugevdamiseks leota neid 15 minutit sibulamahlas. Pärast pese veega ning kasuta kreemi. Peale sibulaga kokku puutumist võivad küüned algul haprad tunduda, kuid peatselt on nad tugevamad kui varem.
Kätelt sibula lõhna eemaldamiseks sega kausikeses kolm teelusikatäit suhkrut ja poole sidruni pigistamisel saadud mahl. Pese selle seguga käsi ning loputa veega.
Allikas: Sinusiluett.ee

• • 
    
  • 
    
  • 
    

Tuhandete inimeste jaoks pole isu šokolaadi järele sugugi naljaasi. Šokoholism on nende jaoks tõsine probleem, mis mõjutab nii kehakaalu kui enesehinnangut. Tihti võib kuulda: "Kui ma vaid suudaksin šokolaadist loobuda, siis võtaksin kaalust alla!"
Miks me siis šokolaadi nii hullupööra himustame? Miks just naised šokolaadiisuga võitlevad? Siin on neli võimalikku põhjust:
•    Armastus ja kiindumus on naistele ääretult tähtsad ning šokolaad loob tunde, et sind armastatakse, hoitakse ja mõistetakse.
•    Isusid käivitavad hormonaalsed kõikumised menstruaaltsükli ajal.
•    Naised otsivad leevendust depressioonile rohkem kui mehed, ja šokolaad on suurepärane, olgugi ajutine antidepressant.
•    Naised, kes liiga palju ette võtnud ehk harrastavad ülinaise eluviisi, kasutavad šokolaadi mõnikord ka selleks, et oma jõuvarusid taastada.
Himustame šokolaadi, sest ihkame armastusega kaasnevat imelist tunnet. Šokolaad on armunäljas inimese jaoks täiuslik antidepressant. Et selles veenduda, piisab kui vaadata, millised heaolutunnet tekitavaid omadusi šokolaadis leidub:
•    Rasvane koostis leevendab tühjuse, turvatunde puudumise või üksindustunnet.
•    Rohked süsivesikud käivitavad heaolutunnet tekitava aju keemilise aine serotoniini tootmise.
•    Šokolaadis leidub ka serotoiinisarnast ainet difenüülamiini, mida seostatakse rahu ja muretuse seisundiga.
•    Šokolaadis leiduvad ergutid (PEA, teobromiin ja kofeiin) virgutavad kiiresti.
•    Šokolaadi võlu võib osaliselt seisneda ka selles, et maitses sulavad ideaalses koosluses magus, soolane, kibe ja hapu.
•    Šokolaadi lõhnas sisalduv keemiline aine pürasiin käivitab ajus mõnukeskuse.
•    Šokolaadi tekstuur võib olla kreemjas, kui vajad lohutust, või krõbe, kui oled oma armuelus pettunud.
Kiirabi šokolaadiisu korral
Ajutiselt võib šokolaadiisu ära petta mõne joogiga, millel on šokolaadiga sarnaseid ergutavaid omadusi.
•    Ingverijoogis sisalduvad ained võivad leevendada väljakannatamatut isu šokolaadi järele.
•    Must tee sisaldab rohkelt teobromiini – ainet, mis on üks šokolaadis sisalduvatest ergutitest. Tee on ühtlasi nii rahustava kui ergutava toimega.
•    Kohv. Ainuüksi juba kohvi lõhn võib šokolaadiisu leevendada. Kannus tõmbava kohvi nuusutamine on nauditav sensoorne kogemus, sest nina kaudu jõuab ajju keemiline aine pürasiin. Pürasiin aktiveerib aju naudingukeskuse. Pürasiini sisaldavad peale kohvi ja šokolaadi veel erinevad pähklid.

Šokolaadiisu ravimine

Ainus tõeliselt püsiv ravi šokolaadiisu puhul peab tulema inimese seest. See tähendab, et hakkad armastusenälja rahuldamiseks suhtuma endasse nii, nagu oleksid maailma kõige erilisem inimene. Ole armunud ellu. Tunneta kõhus liblikaid. Harjutades oskad romantilise armastuse seisundisse jääda kogu päevaks ja kogu eluks. Armastuse seisundis elamine vähendab söögiisu.

Allikas: Doreen Virtue "Painav söögiisu"
- See more at: http://alkeemia.ee/artiklid/%C5%A0okolaadiisu-ehk-armastusenalg/l-33/c-1057/#sthash.OrpCLKUR.dpuf

Maitseained, mis aitavad kõhuhädade vastu‏

Mis oleksid jõulud ja aastavahetus lookas toidulauata...
Liigsöömisest tuleneda võivate kõhuhädade vastu aitavad õnneks needsamad maitseained, mida sel ajal ongi kombeks toitudele lisada.
Vürtsidel leidub muidki raviomadusi ning rahvameditsiin on neid läbi aja ka kasutanud.
Kaneel
Tõstab söögiisu, ergutab soolestiku tegevust, toimib antibakteriaalselt.
Nelk
Ravimina hinnatud hambaravis, eriti valuvaigistina. Soodustab seedimist, leevendab kõhulahtisust ja puhitusi.
Must pipar
Keha soojendav vürts, mis ergutab süljenäärmete tööd ja kergendab seedimist.
Vürts
Asteegid kasutasid vürtsi šokolaadi maitsestamisel. Vürts aitab kõhtu korras hoida.

Ingver
Usutakse, et ingveri pidev tarbimine on pika eluea saladus. Tarvitatakse ka lihasvalu ja külmetuse raviks.
Kardemon
Ergutab seedimist. Väidetavalt aitab kardemonis sisalduv ensüüm neutraliseerida organismis mürke, kui olete tarbinud mõne alkohoolse joogi üleliia.
Muskaatpähkel
Suures koguses on muskaatpähkel mürgine, tekitades joobumuse, mis
halvimal juhul võib lõppeda koguni surmaga. Mõistlikul tarbimisel on aga
muskaadile omistatud mädapaiseid ravivaid omadusi.
Tähtaniis
Soovitatakse närida hingeõhu parandamiseks, aga ka köha ja ülemiste hingamisteede raviks.
Allikas: Santa Maria