Mis antibiootikume võttes sinuga tegelikult toimub

Antibiootikumid on ühed enim väljakirjutatud ravimid terves maailmas. Rutiinne antibiootikumikuuride tegemine ning nende ravimite sisaldus toidus on aga toonud kaasa tõsised ja ohtlikud kõrvalnähud, mis mõjutavad kõigi tervist ja heaolu. On olukordi, kus need ravimid on oma koha peal, päästes elusid. Kuid nende kasutamine laia spektri haiguste ravis ja isegi ennetava meetodina nii inimestel kui ka loomadel võib olla väga raskete tagajärgedega.

Inimestel on tänapäeval kombeks nõuda väikseimagi külmetuse ja põletiku korral kohest ja mugavat ravi mis tahes hinna eest. Kuid tavalise infektsiooni raviks ei sobi antibiootikumid.
Meie seedesüsteemi limaskest on kogu ulatuses kaetud bakterite kihiga, mis toimib loomuliku barjäärina sissetungijate, seedimata toiduosakeste, toksiinide ja parasiitide vastu. Need kasulikud bakterid toimivad ka invasiivsete halbade mikroorganismide vastu, tootes antibiootikumidele sarnaseid ühendeid ning seente ja viiruste vastaseid aineid.
Terve soolestiku mikrofloora suudab hästi neutraliseerida toidust ja keskkonnast pärit toksilisi aineid, peatada allergilisi lööbeid tekitava histamiini tootmise kehas, eraldada raskemetalle ning ka osa vitamiinide tootmine oleneb tervest mikrofloorast. Aga see kõik on võimalik ainult sel juhul, kui soolestiku barjäär on rikkumata. Rikutud mikrofloora mitte ainult ei jäta meid kaitseta, vaid ka ilma vajalike toitaineteta.

Mida antibiootikumid kehas teevad
Tänapäeva reaalsus on kahjuks aga see, et suur hulk inimesi on antibiootikumidega oma soolestiku mikrofloora ära rikkunud. Dr Natasha Campbell-McBride on oma raamatus “Gut and Psychology Syndrome“ (soolestik ja psühholoogia sündroom) kirjeldanud laiapõhjalise uurimuse kokkuvõttena kõige raskemaid antibiootikumidest tulenevad mõjusid tervisele.
Antibiootikumid hävitavad kasulikke baktereid nii soolestikus kui ka organites ja kudedes, muudavad bakterid, viirused ja seenorganismid healoomulistest pahaloomulisteks, võimaldades neil tungida kudedesse ning põhjustada haigusi.
Ravimite üle- või valekasutuse tagajärjel tekivad ravimresistentsed bakterid, mille tõttu ravimitööstus peab välja töötama aina tugevamaid antibiootikume. Antibiootikumidel on otsene immuunsüsteemi kahjustav toime, mis viib meid haiguste ja ravimite kinnisesse ringi. Beebid saavad oma seedimise mikrofloora emalt imetamise käigus – võttes arvesse, et enamikul emadel on mikrofloora juba kahjustunud ning pudeliga toitmine on väga sage, siis pole ime, et igal järgmisel põlvkonnal esineb aina rohkem seedimisprobleeme.
Penitsilliin ja teised sarnased antibiootikumid võivad kergesti tekitada ärritunud soole sündroomi. Tetratsükliinid ja nende sarnased antibiootikumid kahjustavad eriti tugevalt soolestiku seina ning võivad tekitada keha autoimmuunse reaktsiooni soolestiku vastu. Aminoglükosiidid hävitavad meie kehas loomulikult leiduvad enterkokid ning E. coli, mis annab vaba tee E. coli bakteri halvaloomulise tüve levikuks.

Antibiootikumid toidus
Antibiootikumide ülekasutamise probleem on tekkinud suurelt osalt selle tõttu, et neid ei kasutata mitte ainult retseptiravimina, vaid tahtmatult ka igapäevase toidu sees. Kuna lihatööstuste loomadele ja lindudele antakse antibiootikume rutiinses korras, siis kõik nende lihast, piimast ning munadest tehtud tooted sisaldavad antibiootikumide, resistentsete bakterite ja bakteritoksiinide jääke.
Loomadele ja lindudele söödetakse neid ravimeid selleks, et ennetada liiga kitsastest pidamistingimustest ja vähesest hügieenist tulenevaid terviseprobleeme. Ameerikas kulub 70% ravimitööstuse poolt toodetud antibiootikumidest söögiks kasvatavatele loomadele. Ka kasvanduste kaladele ja koorikloomadele söödetakse neid ravimeid, samuti pritsitakse paljusid puuvilju, köögivilju, pähkleid ja seemneid antibiootikumidega haiguste kontrolli eesmärgil.
 
Antibakteriaalsed puhastusvahendid
Nii nagu sääsed ei põhjusta seisvat vett, vaid seisev vesi meelitab sääski, ei põhjusta ka bakterid iseenesest haigusi, vaid inimese viletsad elamistingimused soodustavad haigestumist. Halvaloomuliste bakterite jaoks sobiv sisekeskkond meelitab neid seal paljunema.
Arvatakse, et kõike peab puhastama bakteritest ja steriliseerima, kuid paljud uuringud on näidanud, et pidev antibakteriaalsete puhastusvahendite kasutamine hävitab kätelt ka kasulikud bakterid ja toodab “superbaktereid“, muutes tavalise külmetushaiguse raskestiravitavaks vormiks.

Antibiootikumide ülekasutamine maailmas
USA haiguste kontrolli ja ennetuse keskus (US Centers for Disease Control and Prevention) teatas hiljuti uue väga tugevalt ravimresistentse bakteri laialdasest levikust. Suurbritannia juhtiv meditsiiniteadlane Sally Davies on hoiatanud, et kui ravimresistentsete bakterite probleemi ei lahendata, siis võib kogu meditsiin langeda tagasi 19. sajandi alguse olukorda, kus lihtsamadki kirurgilised operatsioonid võivad osutuda eluohtlikuks.
2012. aasta märtsis avaldati uuring, mis tõi seose kanadel esineva E. coli bakteri ning antibiootikumidele resistentse kuseteede infektsiooni vahel. Kiirtoidukett KFC oli sunnitud arvama enda varustajate nimekirjast välja üle tuhande Hiina kanakasvataja seoses skandaaliga, et kanades leiti liiga kõrges kontsentratsioonis antibiootikume. Üks kurikuulsamaid ravimresistentseid baktereid, mis esineb farmisigadel, põhjustab USA-s igal aastal 360 000 hospitaliseerimist ja 19 000 surmajuhtu. Stanfordi ülikooli teadlased avaldasid 2012. aasta septembris uuringu, mis kinnitas, et antibiootikumidega kasvatatud loomade liha tarbivatel inimestel on 33% suurem tõenäosus saada antibiootikumidele resistentset infektsiooni.
Ka mahepuuvili võib olla saastunud antibiootikumidega – seda vähemalt Ameerikas. USA põllumajandusministeerium on ametlikult lubanud mahesertifitseeritud õunte ja pirnide kasvatamisel pritsida neid kahte tüüpi antibiootikumidega. Euroopa Liidus mahepuuvilja nendega pritsida ei ole lubatud.

Mida sina teha saad?
Ära looda iga külmetuse ravimisel antibiootikumidele. Eelista looduslikke antibiootikumide aseaineid, millel puuduvad kahjulikud kõrvaltoimed. Proovi näiteks taruvaiku, greibiseemne ekstrakti, puneõli, päevakübara tinktuuri või Manuka mett. Kui sa pead võtma antibiootikume, siis võta pärast seda kindlasti kuur probiootikume, et taastada soolestiku mikrofloora.
Osta ja tarbi ainult mahedalt või vähemasti ilma antibiootikumideta kasvatatud liha, mune ja piimatooteid (väiketalunikel on suurema tõenäosusega antibiootikumideta kasvatatud kari).
Kasuta keha ja kodu puhastamiseks mahedaid ja looduslikke vahendeid, väldi antibakteriaalseid ja toksilisi kemikaale.
Püüa elada ja toituda tervislikult ja vastutada ise oma tervise eest, et oleks vähem võimalust sattuda haiglasse, kus on suurem tõenäosus sattuda kontakti ravimresistentsete bakteritega

Kuuaiandus: taimede istutamine vastavuses kuufaasidega

Kuufaaside järgi istutamine (kutsutakse ka kuuaianduseks) on holistiline aiandusvorm, mis tähendab, et aednik istutab kõik oma juurviljad ja lilled ranges vastavuses kuufaasidega. Portaal Alkeemia.ee küsib, kuidas Kuu taimi mõjutab?

Kuufaaside järgi istutamine on pärit antiikajast, ilmselt Babülonist või Egiptusest, mil inimesed tegid aega kindlaks tähtede, kuu ja päikese abil. Kuufaaside järgi istutamise mõtte tuum seisneb selles, et erinevad taimed kasvavad näiliselt paremini, kui neid istutada erinevate kuufaaside ajal, sest kuufaasid mõjutavad oma magnetilise tõmbe abil veetaseme kerkimist ja langust, mille hulka kuulub ka maapinnas ja taimedes leiduv niiskus.

Põhiprintsiibid
Kuufaaside järgi istutajad usuvad, et kui kasvava ehk paisuva kuufaasi ajal kõikjal veetase kerkib, suudavad ka aedniku või taluniku külvatud seemned või nende istutatud taimed imada maapinnast vett kergemini kui need taimed, mis külvatakse kahaneva ehk kitseneva kuufaasi ajal.
Seega peaks aednik istutama kuivi tingimusi eelistavaid taimi kahaneva kuufaasi ajal ja niiskeid tingimusi (või palju kastmist) eelistavaid taimi kasvava kuufaasi ajal. Teisisõnu liiguvad vedelikud kasvava ehk paisuva faasi ajal ülespoole, samal ajal kui kahaneva faasi ajal voolavad vedelikud juurtesse ehk allapoole.

Kui neid põhimõtteid meeles pidada, peaksid kuufaaside järgi istutajad noorkuu ajal tegema järgmist:
1) Istutama leherohkeid või pinnapealse juurestikuga taimi Kuu esimese või teise veerandi kasvamise ajal.
2) Istutama puid ja teisi sitkete juurtega taimi Kuu kolmanda veerandi kahanemise ajal.
3) Kasutama Kuu neljandat (kahanevat) veerandit rohimiseks, kahjuritõrjeks, pinnase ettevalmistamiseks, olemasolevate taimede kultiveerimiseks, ussifarmide rajamiseks ja kompostihunnikute ehitamiseks.

Kuuvarjutuse ajal on kõige targem tegu jätta aed harimata kuni varjutuse lõpuni.


Täispikk artikkel: Alkeemia.ee
 

Seitse tehnikat kaalu langetavaks toitumiseks

Mindful eating tähendab teadlikku söömist, kus osaled kõigi oma meeltega ning selle tulemusena võtad kaalus alla. Kui sööme liiga palju, tarbime tavaliselt liiga palju kaloreid ning võtame kaalus juurde. Õppides sööma teadlikult, võtad kaalus hoopis alla. Siit 7 tehnikat, mis teevad söömise nauditavamaks, tarbides samal ajal vähem kaloreid.

1. Lõpeta ebavajalik söömine
Harjutus: Jälgi mediatsiooni abil oma toidusoovi, ilma sellele reageerimata. Käi läbi need hetked, kus soovid süüa isegi siis kui ei ole tegelikult näljane.
Tee nii: Korda sõna „toidusoov“ endamisi, seades oookuse just soovile süüa, ilma, et kõht oleks tühi. Pane tähele, kus ja kuidas sa tunned kehas soovi süüa. Aksepteeri, et see soov seal on, ilma sellele hinnangut andmata. Sõltumata sellest, mida teed, ei saa sa jätta seda tähelepanemata ning iga käitumine selle järgi on teadlik valik.
Võit: Mida rohkem sa seda teadvustad, seda paremini suudad sa oma toidusoovi kontrollida..
2. Söö siis, kui sa sööd
Harjutus: Muuda harjumuseks, et söögi ajal ka sööd. Paljud räägivad söömise ajal teistega, teised söövad televiisori ees, arvuti taga jne. Kui ei keskendu tegevusele, mida teed, on selle tulemus see, et sööme rohkem kui me vajame.
Tee nii: Pane oma telefon, televiisor ja arvuti kinni. Keskendu sellele, et oleksid ka mõtetega söömise juures.
Võit: Saad toidust suurema naudingu ning tunned kiiremini kui kõht saab täis.
3. Ära söö kohustusest või harjumusest
Harjutus: Tee nagu lapsed — lõpeta söömine, kui sa ei ole enam näljane.
Tee nii: Lõpeta söömine kui märkad, et ei ole enam näljane, sõltumata sellest, kui palju toitu on taldrikul alles. Vii taldrik laualt ära, et vanast harjumusest lihtsalt edasi ei sööks.
Võit: Saad vanast halvast harjumusest lahti ning õpid oma keha kuulama.
4. Söö aeglasemalt
Harjutus: Söö aeglasemalt ning keskendu igale meelele ning neilt saadavale tagasisidele.
Tee nii: Naudi seda, mida näed, tunned lõhna, toidu koostist ning heli, mida toit suus tekitab. Naudi igat maitsenüansi. Kulub ca 20 minutit enne kui aju on registreerinud, et oled söönud suutäie toitu.
Võit: Sa naudid rohkem söödavat toitu, kuidas sinu näljatunne väheneb ning keskendud rohkem söömisele.
5. Söö vastavalt näljatundele
Harjutus: Proovi saada kontakti oma loomuliku näljatundega.
Tee nii: Proovi eristada loomulikke, füüsilist näljatunnet stressist, mis tekitab kehas pinget ning paneb sööma rohkem kui vajaksid. Lase tekkida keha loomulikul näljatundel ning õppi oma nälga ära tundma. Kasuta seda näljatunnet kui indikaatorit, mil on aeg söömine lõpetada.
Võit: Toit maitseb paremini kui oled tõesti näljane ning siis naudid ka söömist rohkem. Nautimise abil saab kõht ka tervislikult täis. Vabane halvast enesetundest, et sööd liiga palju. Kui oled õppinud tundma tõelist, füüsilist näljatunnet, suudad eristada ka liigsöömist.
6. Söö ja naudi šokolaadi
Harjutus: Nautida ebatervislikku, ilma seda liigselt söömata. Harjuta seda toiduga, mida armastad eriti palju.
Tee nii: Magusaisu tekkides vali näiteks oma lemmikshokolaad. Söö seda teadlikult, aeglaselt ning üks suutäis korraga. Lase igal tükil keelel korralikult sulada enne kui selle alla neelad.
Võit: Kui avame end, et seda hetke nautida, vajame vähem seda, mida naudime.
7. Söö meditatiivselt
Harjutus: Osale meditatiivselt oma söömises.
Tee nii: Pane tähele kõiki oma meeli söömise ajal. Lase teistel mõtetel, mis võivad tekkida, mööda minna ning keskendu taas söömisele.
Võit: Aeglasemalt süües saad paremini aru oma näljatundest.
Allikas: Iform.se

Maandamine – emakese Maa meditsiin‏

Maandamine põhineb uuringutel, mis näitavad, et Maa elektrienergiaga ühenduse loomine edendab inimese füüsilist heaolu. Just nagu päike pakub meile pidevalt energiat ja vitamiine, on ka maapind energia allikaks. Maandamist on võimalik teha mitmel moel: seistes, istudes, lamades või kõndides paljajalu, nahaga otse maapinna vastu.

Meie kutsume seda maanduseks, aga seda nähtust toetab ka tegelik teadus. See on kõige primitiivsem, loomulikum ja orgaanilisem viis meie organ- või närvisüsteemide elektriliseks taastamiseks optimaalsele sagedusele emakeselt Maalt saadud elektrilaengu abiga.
See selgitab ka palju asju, mida oleme sisimas juba tegelikult teadnud ja tundnud nii paljajalu kõndides, mängides kui ka seistes, kui me tegelikult elektrone endasse laseme.
Mis on maandamine?
Maandamine on midagi palju enamat kui tavaline transtsendentaalne rännak läbi tšakrate süsteemi. Tegelikult peavad paljud asjatundjad seda suhteliselt uut ideed meie ajastu üheks kõige tähtsamaks avastuseks tervise alal. Kuna selle positiivset mõju inimese üldisele tervisele toetab palju teaduslikke tõendeid, pole raske imestada, millest kogu see kära tuleb.
Maandamine lahti seletatuna
Maandamine, mida tuntakse ka maanduse nime all, põhineb uuringutel, mis näitavad, et Maa elektrienergiaga ühenduse loomine edendab inimese füüsilist heaolu. Maandamine kui tegevus viitab füüsilisele ühendusele inimkeha ja Maa elektriliste sageduste vahel (näiteks paljajalu murul või rannas kõndimine). Just nagu päike pakub meile pidevalt energiat ja vitamiine, on ka maapind energia allikaks, panustades nõnda optimaalse tervise saavutamise heaks. Maandamist on võimalik teha mitmel moel: seistes, istudes, lamades või kõndides paljajalu, nahaga otse maapinna vastu.
Maandamise avastamine
Kuigi maandamine on kiirelt arenev liikumine, mis on tekitanud paljudes inimestes elevust füüsilise tervise tuleviku küsimuses, ei ole seda nähtust alati laialdaselt aktsepteeritud. Kui üks endine kaabeltelevisioonifirma tegevjuht nimega Clint Ober seda ideed 1990ndate aastate lõpul esmakordselt tutvustas, siis suhtuti sellesse skeptiliselt ja teda isegi naeruvääristati. Mida teab üks teletegelane tervisest? Nähtavasti palju rohkem, kui arvata võiks.
Ühe kunagise juhtiva Ameerika kaablifirma asutajana teadis Ober üht-teist kaablipildist ja elektrisagedustest. Ta teadis, et hästi maandatud telekaabel, mis takistas signaali lekkimist ja väliste faktorite mõju, edastas teravat ja kvaliteetset pilti. Halvasti maandatud kaablid seda ei teinud. Pärast pensionile jäämist pani Ober tähele fakti, et tänapäeval kannavad peaaegu kõik sünteetilise tallaga jalanõusid, mis on valmistatud elektrit mittejuhtivatest materjalidest. Ta teadis, et need kummist ja plastmassist kingad takistavad maandamist.
Ober hakkas seejärel mõtlema, kas sellel suhteliselt hiljutisel ja levinud eraldatusel maapinnast on ka mingisugust mõju inimkehale. Kui see olukord sarnaneb kaablitega, siis võis see uus tava tema arvates tähendada, et elame suurema osa elust maandamata ja seetõttu eraldatuna Maa stabiliseerivast energiaväljast.
Kas sellel eraldatusel võib inimese tervisele olla kahjulik mõju?
Suutmata teadusmaailmast toetust koguda, võttis Ober asja enda kätte ja hakkas ise uuringuid läbi viima, üritades teha selgeks, kas tema teoorial oli mingit alust. Aja jooksul hakkas tema töö huvitama nii mõndagi arstide kogukonna liiget, kelle hulka kuulus ka tunnustatud kardioloog Stephen Sinatra. Ober ja käputäis toetajaid viisid enam kui kümne aasta jooksul läbi mitu uuringut, milles uuriti maandatud olekus magamise mõju inimese füüsilisele tervisele.
Tulemused olid järjepidevalt ühtlased: uuringus osalenud inimesed magasid enda sõnul paremini ja ka valu esines vähem. Esialgu arvas Ober, et nende positiivsete tulemuste põhjuseks oli staatilise elektri (otsekui väikeste tõkete energiavoos) eemaldamine. Kuigi see on kindlasti tõsi, oli staatilise elektri puudumine vaid osa vastusest küsimusele, miks maandamine toimib.
Tegelikult avastas Ober täiesti kogemata teadusmaailmas ennenägematu osa kroonilise valu mõistatusest. Ober teadis, et Maa elektriline pind koosneb negatiivse laenguga elektronidest, mida tuntakse ka vabade elektronide all. Neil elektronidel on võime liikuda vabamalt ja vähendada positiivseid laenguid (vabu radikaale). Vabad radikaalid laastavad pidevalt meie kehade terveid rakke, sest otsivad neist rakkudest seda üht asja, mis neil puudu on: elektroni. Kui vaba radikaal leiab puuduva elektroni, siis see küllastub ega aita enam kaasa põletiku levitamisele kehas. Kuigi paljusid meist võib vaevata "elektronipuudulikkus", mõistame nüüd, et maapind meie jalge all on parim allikas nende elektronide omandamiseks, kui me sellega ainult ühenduses püsiksime.
Maandamise teadus
Lõpuks ometi, pärast aastaid kestnud uurimistööd, sai Ober 2004. aastal ka teadusliku toe, kui ajakiri Journal of Alternative and Complementary Medicine avaldas ühe tema uuringutest. Tulemused olid muljet avaldavad: "Magamine maandatud olekus sünkroonib ümber kortisooli sekretsiooni, et see oleks paremas vastavuses oma loomuliku ja normaalse rütmiga." Kortisooli sekretsioon on keha loomulik reaktsioon stressi puhul.
Kas teadsid seda, et 1960–70ndatel aastatel panid Max Plancki instituudi teadlased Saksamaal vabatahtlikud maa-alustesse ruumidesse, mis olid varjestatud Maa elektrivälja eest? Kõigil uuringus osalenutel ilmnesid ebatavalised füsioloogilised nähtused, kaasa arvatud kaootiline hormoonitootmine, häiritud unerütm ja põhiliste kehafunktsioonide üldine häiritus.
Sama uuring näitas ka mitmeid positiivseid tulemusi teiste katsealuste puhul, mille hulka kuulusid paranenud uni, vähenenud valu ja põletik, kahanenud stress ning paranenud sümptomid seedetraktis. Tõendid osundavad sellele, et negatiivse laenguga vabad elektronid maapinnal on vastutavad inimkeha elektrienergia taseme ühtlustamise eest Maa energiatasemega, mis omakorda parandab üldist tervist ja elujõulisust.
Kuigi maandamise teadus on suhteliselt uus valdkond, osundab üha rohkem tõendeid sellele, et keha küllastamine negatiivsete elektronidega toob kaasa peaaegu koheseid positiivseid tulemusi, nagu energiataseme ühtlustumine, hormoonitsükli sünkroniseerimine ja korrektsete füsioloogiliste rütmide taastumine.
Maandamine: kas meditsiini Püha Graal?
Üks põhilisi tegureid, mis paljusid meditsiinitöötajaid huvitab, on maandamise kinnitatud mõju põletiku vastu. Praegu seostatakse põletikku ligi 80 eri kroonilise haigusega, mille hulka kuuluvad ka sellised suured haigused nagu vähk ja II tüübi suhkurtõbi. Doktor William Meggs Ida-Carolina ülikoolist väidab, et "põletik võib osutuda meditsiini valdkonnas kaua otsitud Püha Graaliks – fenomeniks, milles peitub vastus haiguse ja tervise küsimusele."
Kuigi loodus on teadusest veel tükk maad ees, näib maandamine olevat tõhus ja kahtlemata ka lihtne lähenemine tervisliku eluviisi viljelemiseks. Kui võimalik, otsi lihtsalt mõni murulapp, võta kingad jalast ja veeda natuke aega maapinnaga kontaktis seistes. Isegi ainult 20–30 minutit võib tuua märkimisväärseid tulemusi.
Tõlkinud: Joonas Orav
Allikas: http://lightworkers.org/blog/178233/earthing-medicine-mother-earth

Basiilik‏

Basiilikut koos rosmariiniga juues saate tõhusama väsimuse peletaja, kui seda on must kohv.
Värskele basiilikule koos värske rosmariiniga valada peale keev vesi ja lasta 2 tundi seista.
Juua seda 3 korda päevas ja Teile on tagatud suurepärane abi vaimse ülekoormuse puhul.
Nimi basiilik pärineb kreeka keelest ja tähendab kuninglikkust.
Teda peetakse imeliseks närvitoonikumiks ja kaukaaslased ütlevad ta kohta: kes basiilikut sööb, see kaua elab.
Basiilik aitab taastada lõhnataju, temas leidub palju P- ja A-vitamiini, mis annavad hingejõudu ja elutahet, parandades ka mälu.
Kasutades basiiliku eeterlikku õli koos eukalüptiõliga, on nende mikroobidevastane mõju 20% tõhusam.
Basiilik on antiseptiline, närve tugevdav, kõhuvalu leevendav, immuunsüsteemi tugevdav, aju stimuleeriv ja ainevahetust reguleeriv.
Basiilik aitab leevendada migreeni põhjustavaid masendust ja depressiooni, hingelist väsimust, ahistust ja viha.
Üleminekueas on basiilik suurepärane abiline.
Maokatarri, kõhukinnisuse ja seedehäirete korral on temast samuti abi.
Hambavalu korral asendab basiilik vajadusel nelki.
Hea ja leebe abiline masenduse, melanhoolia, kurbuse ja hirmu korral.
Basiilik aitab igat liigi kurjuse ja viha korral.
Piserda basiilikuõliga vett põrandatele või lisa õli põrandapesuvette.
Kuivatatud basiilikust võib teha suitsu, millega ruume puhastada. Kui Te olete olnud pikalt kurb ja väsinud, siis puhastage basiilikusuitsuga oma tube ja piserdage õli oma töö-ja elukeskkonda.
Basiilik loob harmoonia tülitsevate armastajate vahele. Selle lõhn rahustab ja loob heaolutunde.
Basiiliku kinkimine toob õnne ja rahu uude koju.
Külla minnes basiilikut kinkida on alati hea mõte.
Äride uste lähedale ja kassade lähedale pandud basiilik meelitab ligi häid kliente ja jõukust.
Natukene basiilikupuru pisikeses kotikeses rahakotti panduna teeb ka kenasti oma töö ära.
Värske basiilikuga kaunistatud pulmakink õnnistab abielu.
Basiilik õnnistab , tuues õnne, rõõmu ja tasakaalu.

Kaunist basiilikulõhnalist kevadet Teile!

Ja see meeldetuletus ka, nüüd kevade hakul, et tomati söömine koos värske basiilikuga tõmbab armastust ligi, nagu nõiaväel!

Basiilik‏

Basiilikut koos rosmariiniga juues saate tõhusama väsimuse peletaja, kui seda on must kohv.
Värskele basiilikule koos värske rosmariiniga valada peale keev vesi ja lasta 2 tundi seista.
Juua seda 3 korda päevas ja Teile on tagatud suurepärane abi vaimse ülekoormuse puhul.
Nimi basiilik pärineb kreeka keelest ja tähendab kuninglikkust.
Teda peetakse imeliseks närvitoonikumiks ja kaukaaslased ütlevad ta kohta: kes basiilikut sööb, see kaua elab.
Basiilik aitab taastada lõhnataju, temas leidub palju P- ja A-vitamiini, mis annavad hingejõudu ja elutahet, parandades ka mälu.
Kasutades basiiliku eeterlikku õli koos eukalüptiõliga, on nende mikroobidevastane mõju 20% tõhusam.
Basiilik on antiseptiline, närve tugevdav, kõhuvalu leevendav, immuunsüsteemi tugevdav, aju stimuleeriv ja ainevahetust reguleeriv.
Basiilik aitab leevendada migreeni põhjustavaid masendust ja depressiooni, hingelist väsimust, ahistust ja viha.
Üleminekueas on basiilik suurepärane abiline.
Maokatarri, kõhukinnisuse ja seedehäirete korral on temast samuti abi.
Hambavalu korral asendab basiilik vajadusel nelki.
Hea ja leebe abiline masenduse, melanhoolia, kurbuse ja hirmu korral.
Basiilik aitab igat liigi kurjuse ja viha korral.
Piserda basiilikuõliga vett põrandatele või lisa õli põrandapesuvette.
Kuivatatud basiilikust võib teha suitsu, millega ruume puhastada. Kui Te olete olnud pikalt kurb ja väsinud, siis puhastage basiilikusuitsuga oma tube ja piserdage õli oma töö-ja elukeskkonda.
Basiilik loob harmoonia tülitsevate armastajate vahele. Selle lõhn rahustab ja loob heaolutunde.
Basiiliku kinkimine toob õnne ja rahu uude koju.
Külla minnes basiilikut kinkida on alati hea mõte.
Äride uste lähedale ja kassade lähedale pandud basiilik meelitab ligi häid kliente ja jõukust.
Natukene basiilikupuru pisikeses kotikeses rahakotti panduna teeb ka kenasti oma töö ära.
Värske basiilikuga kaunistatud pulmakink õnnistab abielu.
Basiilik õnnistab , tuues õnne, rõõmu ja tasakaalu.

Kaunist basiilikulõhnalist kevadet Teile!

Ja see meeldetuletus ka, nüüd kevade hakul, et tomati söömine koos värske basiilikuga tõmbab armastust ligi, nagu nõiaväel!

Mis on "brain food" ja miks me peaksime seda rohkem sööma‏

„Brain food“ põhineb toitumisteadlaste soovitustele aju töö toetamiseks, kuna õige toidu söömine õigel ajal parandab meie õppimise ja kontsentratsioonivõimet, toetab kiiremat reageerimist ja alandab stressitaset.
Brain Food on kindlasti aktuaalne teema ka praegusel kevadisel ajal, kui valmistutakse eksamiteks või rannahooajaks.
Brain foodist rääkides pöörame tähelepanu täisteratoodetele, kvaliteetsele valgule, küllastumata rasvadele ja Omega 3 rasvhapetele ning paljudele vitamiinidele ja mikroelementidele, mis on vajalikud ajutöö toetamiseks ja veresuhkru taseme ühtlasena hoidmiseks. Lisaks on vajalik tagada vedeliku piisav kogus.
Efektiivseks tööks ja ainevahetuseks on vajalikud õiged rasvad. Need on küllastumata rasvhapped, mis sisalduvad kalas, pähklites, linaseemnetes ja taimsetes õlides. Väga oluline on kalades leiduv Omega 3 rasvhape, mis on vajalik uute ajurakkude moodustamisel ja aju loomuliku vananemisprotsessi aeglustamisel. Õigeid rasvu saad kalatoitudest, oliiviõlist, pähklitest ja avokaadost. Viimane sisaldab rohkesti ka E-vitamiini, mis on võimas antioksüdant ja kaitseb ajurakke.
Inimene vajab elutegevuseks ja ajutööks kindlasti süsivesikuid, kuid suhkur ja kiired süsivesikud valge jahu näol ei ole parim valik veresuhkru taseme hoidmiseks. Süsivesikud soodustavad ajus endorfiinide ehk hea tuju hormoonide tootmist ja inimene tajub tuju paranemist, kuid kiired süsivesikud põhjustavad veresuhkru kõikumist, mis omakorda põhjustab alguses unisust, kuid mõne aja pärast taas näljatunnet. Samas aju vajab oma tööks glükoosi. Alternatiiviks on siin täisteraviljatooted, kus kiudained takistavad süsivesikute kiiret imendumist ja nii saavutatakse püsiv ühtlane veresuhkrutase mitme tunni jooksul ja inimesel ei teki ei näljatunnet ega unisust.
Lisaks on täisteravilja tooted vitamiinirikkad sisaldades foolhapet ja B vitamiine — B1, B6 ja B12, mis kõik soodustavad ajutööd ja mälu. Head ja tervislikud glükoosiallikad on ka puu- ja köögiviljad. Antioksüdantiderikkad marjad (mustikad) parandavad mälu ja aju võimekust ning on samuti tähtis osa tervislikust toitumisest.
Asendamatu aine mälu, tähelepanu ja koordinatsiooni toetamisel on atsetüülkoliin. Lisaks on see vajalik kvaliteetse une jaoks. Atsetüülkoliin on aine, mida leidub rohkesti munakollases ja väiksemates kogustes köögiviljades, pähklites, lihas, kalas ja soja-ubades. Süües kana või kalafileed ainult rohelise salatiga tõuseb erksus ja töövõime sarnaselt paari tassi kohviga.
Lahja valgurikas toit takistab väsimustunde tekkimist, eriti peale kiirete süsivesikute (suhkur, valge jahu, kartul ja magusad joogid) tarbimist. Suhkur ja tärklis tõstavad serotoniini taset ajus, mis mõjub lõõgastavalt ja seega soodustab unisust. Serotoniin on neurotransmitter, mis reguleerib tuju, isu ja und. Proteiinid takistavad liigse serotoniini vabanemist ajus ja me pakume oma klientidele kala (näiteks turska ja saidat), kana, kalkunit ning madala rasvasisaldusega veise- ja sealiha, samuti piimatooteid. Kvaliteetseid proteiine on ka rohelistes läätsedes ja soja-ubades.
Tervise ja töövõime tagamiseks vajab inimene piisavas koguses mikroelemente.
Raud on vajalik hemoglobiini tootmiseks ja hapniku transpordiks veres ja seega aitab varustada aju hapnikuga.
Rauda leidub rohkesti maksas, punases lihas, mustas rukkileivas ja teistes jämeda jahvatusega täisteratoodetes, linaseemnetes, ja spinatis.
Boor mõjutab aju õppimisprotsessi ja mälu. Seda leidub pirnides, õuntes, tomatites, pähklites, brokkolis, ubades ja hernestes.
Kaltsium on elektrolüüt, mis on vajalik närvi- ja lihasrakkude funktsioneerimiseks. Meie aju vajab kaltsiumi närviimpulsside heaks edasikandmiseks sünapsides. Kaltsiumi leidub piimatoodetes, eriti juustus, aga ka pähklites, brokkolis, kaunviljades, rohelistes köögiviljades ja petersellis.
Tsink toimib tugeva antioksüdandina ja on vajalik normaalse ajutegevuse jaoks. Tsink omab eluliselt tähtsat rolli aju kaitsmisel toksiinide eest takistades veres leiduvate toksiinide pääsemist ajurakkudesse.
Tsinki leidub austrites, nisuidudes, maksas, juustus, pähklites, lihas, kalas ja täisteratoodetes.
Magneesium aitab parandada lühi- ja kaugmälu ning toimib stressi vähendavalt. Magneesiumi leidub kliides, idandatud terades, päevalilleseemnetes ja spinatis.
Seleen on vajalik ajutegevuseks vajalik mikroelement, mis tagab rakkude ainevahetuseks ja uuenemiseks vajalike ensüümide töö ja toimib ka antioksüdandina. Seda leidub kalas ja mereandides, munades, lihas ja brasiilia pähklites.
Uridiin on ribonukleotsiid, mis tagab valkude taastootmise ja vastutab närvirakkudevaheliste sildade moodustumise eest. On samuti tõestatud, et uridiin koostoimes omega 3 rasvhapetega aitab depressiooni vastu.
Uridiini leidub näiteks tomatites, brokkolis, maksas ja peedis.
Beeta-karoteen on tugev antioksüdant ja A-vitamiini provitamiin, mis kaitseb ajurakke enneaegse vananemise eest.
Beetakaroteeni leidub porgandites, tomatis, spinatis,salatis, brokkolis, aprikoosides ja paprikates.
Vesi
Piisav vedeliku tarbimine on eluliselt oluline nii füüsilise kui ka vaimse tegevuse jaoks. Vedeliku puudus võib põhjustada nõrkust, südamepekslemist, mälu halvenemist, ärevust ja ebakindlust.
Kõige kasulikumad vedelikud on tavaline vesi, mineraalvesi, taimsed teed, mahlad ja värskelt pressitud mahlad.