Dieetide ja ülesöömise asemel: teadlik söömine‏

Arutelu toidu ja õige toitumise üle näib vahel lõputu – mida süüa või mitte süüa, parimad viimased supertoiduained ning lõputud nimekirjad toitudest, mida ei tohiks mitte mingil juhul süüa. Pühade ajal tundub sageli, et meil on vaid kaks valikut: kas olla sel aastal “hea laps“ ja piirduda salati kallal nokitsemisega või vohmida ennast kurguni täis ja alustada uut aastat lubadustega mitte kunagi enam üle süüa. Kuid nende valikute vahel on ka kuldne kesktee ning see ei keskendu sellele, mida süüa, vaid palju olulisem on see, kuidas süüa. Teadlik söömine aitab meil toitu paremini nautida, vältida ülesöömist ja olla terve.
Aina enam uurimusi viitab sellele, et toitumisharjumused ja toidusse suhtumine on sama olulised, kui see, mida me tegelikult lauale paneme. Teadlik söömine (mindful eating) on budistlikest traditsioonidest võrsunud liikumine, mille eesmärk on taastada sügavam seotus toiduga ja selle nautimisega. Samamoodi, nagu on olemas erinevaid meditatsiooni viise, mis hõlmavad istumist, hingamist, seismist või kõndimist, soovitavad paljud budistlikud õpetajad oma õpilastel mediteerida toiduga, laiendades enda teadvelolekut ning pöörates väga hoolikalt tähelepanu iga ampsuga kaasnevatele tajudele.

Teadlik söömine on dieetide vastand
Seda on nimetatud dieetide vastandiks ning loodetakse, et teadliku söömise praktika toob lahenduse olukorras, kus tuhandetest erinevatest dieetidest hoolimata on ülekaalulisuse epideemia aina tõusuteel. Teadliku söömise idee kohaselt ei ole õiget ega valet toitu, vaid erineval tasemel teadlikkus selle kohta, mida me sööme ja miks. Sa võid isegi juustuburgerit teadlikult süüa ning palju enam nautida. Võib-olla avastad poole burgeri pealt, et sa rohkem enam ei soovi. Või küsib su keha hoopis vahelduseks salatit?
Teadlikult süües põhinevad meie toidukorrad keha näljasignaalidel, mitte emotsionaalsetel põhjustel. See tähendab ka seda, et me peame märkama oma keha näljasignaale ja mitte asuma sööma alles siis, kui oleme näljast nõrkemas. Uuringud on näidanud, et teadlikult sööjatel on vähem kehakaaluprobleeme ja toitumishäireid ning nad on üldiselt tervemad.
Teadliku söömise kriitikud on toonud välja, et suures seltskonnas võib vaikuses söömine olla võimatu missioon ning sageli on perede jaoks söögilaua taga ainus aeg, kui kõik saavad koos olla ja vestelda. Kuid teadlik söömine ei pruugi olla “kõik või mitte midagi“ valik. Meil on palju võimalusi teadliku toitumise harjumusi oma igapäevarutiini kaasata, ilma et peaksime sealjuures mungarüüd kandma või ühte rosinat kolm päeva närima. Teadlik toitumine toimib ainult sel juhul, kui suudad seda oma elustiiliga sobivaks kohandada.

Mõned nipid, kuidas söömist teadlikumaks teha
Söö aeglasemalt
Võta kahvlitäis oma lemmiktoitu. Naudi seda, taju selle maitsevarjundeid, tekstuuri, lõhna ja värvi. Ning siis pane kahvel lauale tagasi. See võib olla raske – sa oled näljane ja see toit maitseb sulle. Aga see väike enesekontrolli harjutus on hea algus, et õppida aeglaselt sööma. See ei pea tähendama, et sa veedad laua taga tunde. On hea endale ja perele meelde tuletada, et söömine ei ole võistlus. Aja võtmine selleks, et toitu tõesti maitsta ja nautida, on üks tervislikumaid asju, mida sa teha saad. Sa märkad kiiremini, kui kõht täis saab, sa närid hoolikamalt ja selle tõttu seedid paremini. Tõenäoliselt märkad maitsevarjundeid, mis oleks muidu märkamata jäänud. Lastega võib aeglasest toidust teha mängu – kes suudab kõige pikemat aega oma toitu närida? Või paku neile võimalus süüa toidupulkadega, ka see võtab tempo maha.
Naudi vaikust
Lastega peredes võib täielikus vaikuses söömine olla võimatu, kuid püüa vähemalt luua veidi vaikset aega, mille ajal järele mõelda. Tee sellestki mäng: kas me suudame süüa kaks minutit ilma rääkimata? Või paku välja, et üks toidukord nädalas möödub vaikuses. Kui terve perega koos laua taga veedetud aeg ja vestlus näib liiga väärtuslik, et seda vaikides mööda saata, siis vali mõni toidukord või suupisteaeg päeva jooksul, mille saad veeta täielikus vaikuses. Isegi tassike teed, mida naudid omaette vaikuses, on parem kui mitte midagi.
Pane telefon vaikseks ja sulge telekas
Meie igapäevaelu on täis tähelepanuröövleid ning sageli mängib söömise taustaks telekas või mängib keegi lauas oma telefoniga. Püüa teha söögiaeg elektroonikavabaks. Kui sa tingimata tunned vajadust vahel teleka ees süüa, siis tee ka seda teadlikult – märkides seda erandina tavapärasele.
Pööra tähelepanu maitsele
Sidruni hapu ja rukola mõru maitse ning pitsaserva krõmps tekstuur on suurepärane viis, kuidas toituda teadlikult, see on tähelepanu pööramine meie toidu pisiasjadele. Kui sa sööd käigupealt või ahmid söögi alla viie minutiga, on raske tähele panna, mida sa sööd, rääkimata tegelikult kõikide meelte kaasamisest toitumisele. Kui tahad perele tutvustada teadlikku toitumist, siis räägi rohkem erinevatest maitsetest ja tekstuuridest. Küsi lastelt, kuidas üks või teine toit maitseb või keelel tundub. Jaga enda kogemusi ja arvamusi maitse ja tekstuuri kohta. Jah, see läheb vastuollu vaikuses söömise printsiibiga, aga sa ei pea tingimata kõike korraga tegema.
Tunne oma toitu
Teadlikkus tähendab toiduga suhte taasloomist. Selleks on palju viise. Alates enda köögiviljaaia loomisest, leivaküpsetamisest ja turul kohalike tootjate kauba ostmisest – saad ühendada süsinikujalajälje vähendamist oma toidu tundmaõppimisega. Isegi siis, kui sul ei ole õrna aimugi, kust sinu laual olev toit pärit on, püüa mõelda erinevate võimaluste peale. Kes selle kasvatas ja kuidas? Kust see pärineda võib ja kuidas siia sai? Võib juhtuda, et selle käigus muutuvad nii sinu ostmisharjumused kui ka õpid oma toitu rohkem hindama.
Loo hubane õhkkond
Kata laud kaunilt, lisa sinna lillevaas või küünlad. Meeldiva keskkonna loomine aitab sul hinnata seda hetke, et istud maha ja võtad aega söömiseks. Otsusta, millised kohad kodus või tööl on ette nähtud söömiseks ja ära söö voodi peal kõõludes või külmkapi ukse vahel. Ka toidu välimus on oluline. Hoolikalt valmistatud ja kaunistatud toit tuletab meelde, et sa ei ahmiks seda kohe sisse. Isegi võileib võib olla väike kunstiteos, mida sa soovid hetke imetleda, enne kui seda ampsu kaupa nautima hakkad.
Teadlik toitumine ei pea olema üliinimliku keskendumisvõime harjutus, vaid pigem lihtne viis pühenduda oma toidu hindamisele, austamisele ja eelkõige nautimisele iga päev. Seda võib harjutada nii salati kui ka jäätise söömisel ning nii kodus, tööl kui ka igal pool mujal. Ning kui sa juhid oma tähelepanu sellelt, mida sa sööd, sellele, kuidas sa seda teed, siis võid leida, et ka su maitse-eelistused muutuvad aja jooksul tervislikumaks.
  Allikas: Telegram

Sukraloos – sünteetiline magustaja, mille kahjulikke mõjusid on alahinnatud

Sukraloos (E955) on üks populaarsemaid magusaineid, mis on aspartaami turult välja tõrjumas. See on sahharoosiga võrreldes 600–650 korda magusam, kuid ei anna energiat ja imendub halvasti (11–27%). Sukraloosi on peetud üsna turvaliseks ja kuumakindlaks ning selle ohutuks päevaseks koguseks (ADI) on 5 mg/kg kehakaalule päevas. Kuna see lahustub nii alkoholis kui ka vees, on see laialdaselt kasutusel toiduainetööstuses. Eestis on müügil sukraloos nimega Splenda, mis sisaldab täiteainet, et vältida üledoseerimist.
Kuid hiljutine uurimus, mis avaldati ajakirjas Toxicology and Environmental Health, lükkab ümber arvamuse, et tegemist on kuumakindla ja turvalise sünteetilise magustajaga. Splenda staatus “turvalise“ ainena on juba seatud kahtluse alla, kuna praegu pooleli olev uuring Itaalias viitab sellele, et sukraloos võib põhjustada leukeemiat. Samuti on seda seostatud diabeediga, mis vähendab selle väärtust veresuhkru probleemidega inimestele mõeldud toiduainete tootmisel.
Sukraloos vähendab kasulike bakterite hulka soolestikus
Aga kõige rohkem tekitab murelikkust värske uuring, milles vaadeldakse sukraloosi lagunemist kuumaga. Küpsetamise käigus laguneb see väga toksilisteks kloreeritud ühenditeks ja dioksiinideks.
Uuringus leitakse, et see laialdaselt lubatud ja kasutatav aine ei ole piisavalt hästi uuritud ning selle tegelik mõju keha ainevahetusele on tegelikult teadmata. Erinevalt seisukohtadest, et sukraloos läbib keha ja väljub väljaheidetes muutumatul kujul, on tegelikult nii inimeste kui loomade puhul väljaheidetes leitud sukraloosi laguprodukte, mille mõju kehale ei ole kunagi uuritud.
Sukraloos mõjutab soolestiku normaalset bakteriaalset tasakaalu ja vähendab kasulike bakterite hulka, andes kahjulikele bakteritele võimaluse rohkem paljuneda. Samuti muudab see soolestiku pH tasakaalu. Ühes uurimuses leiti, et soolestiku mikrofloora taastumiseks läks pärast sukraloosi tarbimist aega kolm kuud.
 
Sukraloosi laguproduktid on kartsinogeensed
On ilmselge, et sarnaselt teistele sünteetilistele magustajatele on sukraloos oluliselt ohtlikum ja vähem uuritud, kui turustajad seda väidavad. Tootjatest sõltumatud laborid on leidnud, et tegemist ei ole sugugi nii kuumakindla ühendiga, kui seni arvatud. See hakkab lagunema juba 119 kraadi juures ning laguneb täielikult 180 kraadi juures. Ning sukraloosi laguproduktid on kartsinogeensed ja genotoksilised kloreeritud ühendid. Kloreeritud ühendid nagu näiteks DDT on kurikuulsad selle osas, et lisaks toksilisusele on need ka keskkonnas väga püsivad.
Seniste teadmiste põhjal aspartaami, atsesulfaam-K ja nüüd ka sukraloosi kohta võib järeldada, et igasuguste sünteetiliste magustajate tarvitamist tasub vältida hoolimata sellest, millised on esialgsed väited tootja poolt läbi viidud uuringute põhjal. Looduslikke magustajaid on nii palju erinevaid variante, et koduses küpsetamises ei ole raske leida tervislikku ja maitsvat alternatiivi kui tavalise rafineerimata roosuhkru kasutamine mingil põhjusel võimalik ei ole.

 

Allikas: Telegram

Miks on oluline pähkleid ja seemneid leotada?‏

Kas olete kuulnud, et pähklite ja seemnete eelnev leotamine aitab neid kergemini seedida? Kuidas on omavahel seotud teraviljade liigtarbimine ja tsingipuudus? Kuidas vältida kaunviljade söömisel gaaside tekkimist?
Loodus on hoolitsenud selle eest, et pähklid, seemned, tera- ja kaunviljad suudaksid säilitada oma eluvõime, kuni neile on sobivate ilmade ja niiskusega tagatud õiged idanemis- ja kasvutingimused. Seetõttu on need viljad enesekaitseks varustatud ensüümi inhibiitorite ja antitoitainetega.
 
Eelnev leotamine kergendab seedimist
Kui me pähkleid, seemneid, kaun- ja teravilja leotame, siis tagame neile looduslikele tingimustele sarnase elukeskkonna, mis nende kasvuks vajaliku ensümaatilise aktiivsuse taastavad ja antitoitained eemaldavad. Teisisõnu aitab see deaktiveerida soolt ärritavaid ühendeid, kergendada seedimist ning lukustada lahti pähklites ja seemnetes peituva maksimaalse toitainelise potentsiaali.
Ja kuigi leotamine  võib esialgu tunduda uudse ja mõttetu lisatööna, siis võime siinkohal eeskuju võtta traditsioonilistest kultuuridest, näiteks Aasia rahvastelt, kes seda toidutöötlemisviisi iseenesestmõistetavalt juba ammustest aegadest kasutanud on.
Nagu teada, on olemas kahte tüüpi ensüüme – seedeensüümid ja metaboolsed ensüümid. Kui seedeensüümid aitavad meie kehas toitu osakesteks lagundada, siis metaboolsed ensüümid mängivad võtmerolli igas viimases kui bioloogilises kehaprotsessis. Ensüümi inhibiitorid seevastu kahjustavad ensüüme ja pärsivad nende tööd, näiteks võivad nad kinnituda ensüümide külge ja takistada neil seeläbi molekulidega haakumast. Sageli tarbituna võivad eelloetletud viljades sisalduvad ensüümi inhibiitorid meie seedesüsteemile seega päris tugevaks lisakoormuseks olla.
Antitoitained nagu fütaadid (fütiinhape), polüfenoolid (tanniinid) ning goitrogeenid (kilpnäärme tööd ja joodi omastamist takistavad ühendid) takistavad organismis mineraalide imendumist. Näiteks seostub teraviljas olev fütiinhape innukalt tsingi, raua, kaltsiumi, magneesiumi ja niatsiini ehk vitamiin B3-ga, pakkides need sadestuvateks, imendamatuteks ning mitte-biosaadavateks ühenditeks. Ohtralt teravilja sisaldav ja võrdlemisi ühekülgne toiduvalik paneb meie keha suuremasse mineraalide defitsiidi ja sellega kaasneva luuhõrenemise ohtu. Goitrogeene sisaldav soja aga ei vabane kilpnäärme hormoone pärssivatest ühenditest täielikult ka pika leotamise, keetmise ja fermenteerimise järel.
Kuidas leotada?
Tavaliselt soovitatakse pähkleid, seemneid ja teravilju leotada soojas vees, õunaäädika või sidrunimahlaga pisut happeliseks muudetud vees või soolvees (umbes 1 spl meresoola nelja tassi pähklite kohta) umbes 7–24 tundi. Kiiritamata mahepähklite ja -seemnete puhul võib selle aja jooksul märgata juba esimesi märke idanemisest.
Ligi seitsmetunnine leotamine neutraliseerib suure osa teraviljas olevast fütiinhappest, pähklite ja seemnete puhul võib aidata isegi lühemast ajast. Nii näiteks piisab India pähklite idandamiseks 4–6 tunnist, muidu muutuvad need vees limaseks. Mandlite ja makadaamia pähklite puhul sobib 7-tunnine leotamisaeg; Kreeka pähklite, maa – ja pekaanipähklite puhul on aga soovitav leotusaeg 12 tundi.
Pähkleid võib tarvitada kohe pärast veest välja võtmist, kuid enamasti eelistatakse neid siiski eelnevalt madalal temperatuuril (kuni 65 kraadi Celciust) kuivatada. Seda võib teha nii avatud ahjuuksega kui toidukuivatis (dehüdraatoris). Vähemoluline pole seegi, et leotamine parandab märgatavalt paljude pähklite maitseomadusi, nii näiteks kaob Kreeka pähklitelt neile iseloomulik pisut kibedapoolne maitse. Eriti head on aga leotatud ja krõmpsuvaks kuivatatud mandlid.
Kaunvilju soovitatakse leotada happelises (nt õunaäädika) vees vähemalt 12 tundi enne keetmist. Erinevad oad, läätsed, kikerherned ja herned on suurepärased taimse valgu, raua, tsingi, magneesiumi ja vajaliku aminohappe lüsiini allikad. Kahjuks on nende tarvitamine siiski paljudele vastumeelne, kuna inimesed on peale kaunviljade söömist hädas gaaside ja puhitusega. Kaunvilja pelgavatele inimestele võib tulla kasuks teadmine, et leotatud ja seejärel keedetud kaunviljad reeglina kõhuprobleeme ja gaase ei tekita. Ühtlasi väheneb tunduvalt ka kaunviljade keetmisele kuluv aeg.
Leotatud ja kuivatatud pähkleid, seemneid ja kaunvilju võib ka jahuks jahvatada ja kasutada neid kastmete paksendamiseks ning erinevate gluteenivabade küpsetiste tegemiseks.

 

Allikas: Telegram

Varjatud toidutalumatus võib salamisi tervist hävitada‏

Kui küsida inimestelt, kas neil esineb mingi toiduaine suhtes talumatust, siis kõlab vastuseks reeglina “ei!“.  Me ei seosta oma igapäevaseid suuremaid või väiksemaid kaebusi söödud toiduga, kui tegu pole just diagnoositud toiduallergiaga, mis väljendub näiteks tõsiste hingamisraskuste või nahalöövetena, kirjutab toitumisnõustaja Liis Orav lehel Toitumistarkus.
Allergia ja toidutalumatus erinevad teineteisest aga tunduvalt nii otseste sümptomite kui organismi immuunmarkerite poolest. Kui allergia väljendub reeglina koheselt peale allergeeniga kokku puutumist, siis toidutalumatus võib kõikvõimalike kaebustena avalduda isegi kuni kolm ööpäeva peale talumatu toiduaine tarbimist. Just see fakt ongi põhjuseks, miks talumatuse väljaselgitamine nii raske on: inimesed ei seosta oma nohu, peavalu, halba hingeõhku, huulte-keele paistetust, astmat, väsimust, hüperaktiivsust, ärevust või artriidi ägenemist kaks-kolm päeva tagasi söödud toiduga. Samas võib varjatud toidutalumatus peituda aga nii krooniliste haiguste kui ka alaägedate terviseprobleemide taga.
Talumatus võib esineda kõikide toiduainete suhtes ning probleem ei seisne siin mittetoiduaines üldiselt, vaid iga organismi individuaalses eripäras. Nii näiteks toob tuntud USA tervisliku toitumise eestkõneleja ja arst Neal Barnard välja toiduained, mis kõige sagedamini migreeni tekitavad: nende hulka kuuluvad nisu, liha, piimatooted, munad, soja, mais, šokolaad, sibulad, tomatid, tsitruselised, banaanid, õunad ja pähklid. Uurimusele tuginedes väidab Barnard, et tervelt 80% migreenide all kannatavatest lastest said abi, kui nad vastavalt oma individuaalsele talumatusele mõne eelloetletud toiduaine menüüst välja jätsid.
Talumatute toitude kõrvaldamine annabki reeglina võrdlemisi kiire tulemuse, näiteks võib mõne nädalaga kaduda aastaid piinanud akne, raskemeelsushood või kroonilised kõhuvaevused. Nii meeleolus kui organismis võivad lühikese aja jooksul aset leida uskumatud muutused. Theron Randolph, keda on nimetatud ka keskkonnameditsiini ja kliinilise ökoloogia isaks, on väitnud, et tänapäeval kannatab toidutalumatuste või allergia all ligi 90% inimestest ning enamusel neist pole õrna aimugi, et nende terviseprobleemid võivad olla tingitud igapäevasest söögist.
lljärgnevalt on ära toodud mõned välised tunnusmärgid, mis võivad viidata toidutalumatusele:

• Sul on tunne, et ei saa ilma teatud toiduaineta elada. Igasugune sõltuvusmingist toiduainest peaks valvsusele kutsuma. Samas võivad toidud, mida liiga sageli tarvitatakse ka talumatuse tekitada. Liiga palju head võib osutuda mitte-nii-kasulikuks…

• Sul on tunne nagu oleksid paistes. Kas püksid on liiga kitsad, nägu tundub liiga ümar ja sõrmed näevad välja nagu vorstid? See paistetus võib olla organismi vastus põletikule, mida kutsuvad eile talumatud toiduained. Põletik omakorda tekitab veepeetust.

• Su tervis ei ole just kiita. Hoolimata sinu tervisealastest pingutustest, pead sa ikka tegelema mõne tüütu konditsiooniga. Kotid silmade all, madal energiatase, kõhukinnisus, unetus jm. viitavad kõik organismi pingeseisundile, mille võib olla tekitanud talumatus teatud toiduaine suhtes.

• Oled proovinud mitmeid dieete ja teed regulaarselt trenni, kuid ei suuda ikkagi kaalu kaotada.  Kui süüa toite, mida keha ei talu, tekib varem või hiljem põletik. Põletik aga paneb organismi kilodest kinni hoidma, olenemata sellest, kui vähe kaloreid sa päevas tarvitad või kui palju trenni teed.

• Heinapalavik tundub kestvat kogu aeg. Tilkuv nina, kuivad punased silmad ja põskkoopa probleemid on sesoonse allergia tunnuseks. Kui sa aga koged neid sümptomeid aastaringselt, võib olla tegemist varjatud toidutalumatusega.

Kui oma kahtlustele kinnitust leiad, on soovitav söömiskorrad suurema tähelepanu alla võtta ja toitumispäevikut pidada. Kahtlustatava toiduaine peaks alustuseks eemaldama vähemalt paariks nädalaks.  Toidutalumatust aitab lõplikult välja selgitada vereanalüüsi baasil tehtav toidutalumatuse test. Kui talumatus juba kindlaks on tehtud, tuleks toiduaine menüüst kõrvaldada ja otsida midagi asenduseks. Ja tõsiselt peaks tähelepanu pöörama ka toitudes-jookides olevatele lisaainetele, mis sageli tundlikkust esile kutsuvad.
Allikas:Telegram

Kümme toitu, mis turgutavad ainevahetust

Inimesed otsivad järjepidevalt võimalusi enda ainevahetuse kiirendamiseks, et hoida kehakaalu kontrolli all. Alati kiputakse nägema, et tuleb rohkem trenni teha, lihaseid kasvatada ja tervislikumat toitumist juurutada. Paljud unustavad aga tähelepanu pöörata toitudele, mis keha metabolismi turgutavad.
Kui sind huvitab, mida saad selleks süüa, et ainevahetust tõhusamaks muuta, siis võid alustada alljärgneva kümne toidu proovimisega, soovitas symptomfind.com.
Kala
Lõhe, tuunikala ja tursk on just sellised kalad, mis aitavad metabolismi parandada. Need on proteiini allikaks, samas väherasvased ja madala kalorsusega ning sisaldavad väga kasulikke omega-3-rasvhappeid.
Must kohv
Must kohv on hea hommikune ärataja ning kiirendab ka ainevahetust. Kohv on tervislikum alternatiiv energiajookidele ja annab sulle jõudu kogu tööpäevaks. Kuid ka kohvi joomisega tuleks jääda mõistlikkuse piiridesse.
Greibid
Lisaks C-vitamiinile sisaldab greip rasvu põletavaid ensüüme. Greibi söömine aitab niisiis organismis insuliini kogust alandada, mis omakorda keha rasvavarusid vähendab.
Jogurt
Kui püüad vältida ebatervislikku hommikusööki, siis alusta päeva jogurti ja puuviljaga. Jogurtis on külluses proteiine, mis on kasulikud metabolismile, kuna nende lõhustamiseks peab keha rohkem energiat kulutama.
Õunad
Õunad on ühed neist supertoitudest, mis on madala kalorsusega, kuid toitainetest pungil. Õunad kuuluvad negatiivse kalorsusega toiduainete gruppi, mis tähendab, et nende seedimiseks kulutab keha rohkem kilokaloreid kui õunad ise sisaldavad.
Vürtsikad toidud
Jalapeno ja teised tšillipiprad sisaldavad ainet nimega kapsaitsiin, mis aitab kehal kilokaloreid põletada isegi pärast söömise lõpetamist. Järgmine kord, kui einestama asud, turguta ennast, enda südant ja ainevahetust tšillipipra vürtsikusega. Kuid vaata ette, et sa vürtsika kraamiga liiale ei läheks.
Kaneel
Arvukad uuringud on näidanud, kui kasulik on kaasata menüüsse rohkem kaneeli. Üks kasuteguritest on metabolismi kiiruse ajutine tõus. Saad seda vürtsi enda toitumisse väga lihtsalt kaasata, kui lisad seda näiteks jogurtile või hommikuhelvestele, puistad seda puuviljadele või segad tee sisse.
Roheline tee
Nagu must kohvgi, on roheline tee kofeiiniga kuum jook, mis ainevahetusele kasuks tuleb. Lisaks sisaldab see ka antioksüdante - kaks head põhjust, miks rohelist teed tihedamini jooma hakata.
Spargelkapsas
Spargelkapsas ehk brokkoli sisaldab ohtralt kaltsiumit ja C-vitamiini, mis on suurepärased toitained metabolismi ergutamiseks. Pealekauba saab spargelkapsast kiudaineid, mis teeb sellest just õige aedvilja kaalulangetamiseks.
Vesi
Vesi mängib sinu organismi metabolismis võtmerolli, kuna seda on vaja kilokalorite põletamiseks.

Kõik need kümme toiduainet on küll ainevahetusele väga kasulikud, kuid metabolismi kiirendamiseks leidub veel palju teisigi toite, mis siinsesse nimekirja ei mahtunud. Näiteks on abiks kerged lihad, mis sisaldavad ohtralt proteiine, ent on vähese rasvasisaldusega. Samuti võib proovida kaltsiumirikkaid toite, sealhulgas väherasvaseid piimatooteid.

Allikas:Telegram

Söögem rohkem hapukapsast: kuidas hapendatud toidud tervist toetavad

Toitude hapendamine on tuhandeid aastaid vana komme, mis on levinud üle terve maailma. Hapendatud toidud on kuulunud traditsioonilise pühadeaegse menüü sisse nii Eestis kui ka mujal. Ning selleks on ka põhjust. Paljud pühadetoidud on raskestiseeditavad ja sageli sööme jõululauas ka rohkem kui muidu iga päev. Selleks, et pühad mööduks rohkem rõõmu ja naeru ning vähem kõhuprobleemide tähe all, tasub kaaluda, kas liha ikka peab tingimata meie jõululauale kuuluma. Ning milline iganes on sinu jõululaua pearoog, tasub meeles pidada, et kõrvale sobib hästi hapukapsas ja hapukurk. Hapendatud toidud aitavad seedimist toetada ja kasulike soolebakterite hulka suurendada.
Kääritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille käigus toimub teatud bakterite ning pärmseente ainevahetusprotsess – esialgu hapnikuvaeses keskkonnas ning seejärel hapniku osalusel, kus käärimisel vabanevat energiat kasutavad need organismid ära oma elutegevuseks. Köögiviljade kääritamisel alustavad piimhappebakterid seda protsessi glükoosi lagundamisega, mis ajapikku kiireneb ning jõuab lõppfaasi paari nädala möödudes.
Selle kõige tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, omega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada laktoositalumatust.

Traditsiooniliste toiduainete fermenteerimine
Peamised aiasaadused, milles kasutatakse fermenteerimise meetodit, on kapsad ja kurgid. Kapsaste kääritamise eesmärk on säilitada neis leiduvate A ja C vitamiinide rohkus. Samuti on uuringutest selgunud, et neis leiduvad ained aitavad hoida kolesterooli taset normis ning neil on põletiku- ja vähivastane toime. Hapukurkides tekkinud bakterid hoiavad seedeelundkonna mikrofloora tasakaalus ning moodustunud B-grupi vitamiinide ühendid tagavad normaalse makrotoitainete ainevahetuse.
Tänapäeva keskkonnast on valdaval enamikul inimestel probleeme soolestiku mikroflooraga. Me saame pidevalt kas otseselt või kaudselt toiduga antibiootikume, suur hulk naisi võtab rasestumisvastaseid pille, mis kahjustavad mikrofloorat, ning toksilised ained ümbritsevad meid nii toitudes, jookides kui ka ümbritsevas keskkonnas. Kahjustunud soole mikrofloora vähendab keha võimet mürke eemaldada ning need ladestuvad rasvkoes, ajus, seljaajus ja isegi luuüdis, kus need võivad olla vallandavad tegurid leukeemia, lümfoomi ja immuunsüsteemi probleemide jaoks.
Hapendatud toidud on väga tõhusad mürkide kehast välja viimisel. Nendes leiduvad kasulikud bakterid suudavad siduda laia hulka erinevaid toksiine ja raskemetalle ning toetavad keha enda puhastumise mehhanisme. Ning selleks ei pea neid sööma tohututes kogustes. Pigem on oluline seda teha pidevalt pikema aja vältel. Lisaks hapendatud köögiviljadele aitavad seedimise mikrofloorat parandada ja mürke kehast välja viia ka näiteks pastöriseerimata jogurt või eksootilisem kombucha tee.

5 põhjust, miks hapendatud toidud meie tervist toetavad
Aitab paremini seedida. Kääritatud toit sisaldab palju probiootikume ja ensüüme, mis aitavad seedeelundkonnas hoida tasakaalu ning tugevdavad ka organismi vastupanuvõimet.
Suurendab vitamiinide hulka toidus. On leitud, et fermenteeritud piimatoodetes on võrreldes pastöriseeritud toodetega tunduvalt kõrgem foolhappe, pürodoksiini, B-grupi vitamiinide, riboflaviini ning biotiini tase.
Soodustab toitainete tõhusamat imendumist. Tänu ensüümide rohkusele paraneb seedimine ja peensooles muutub tõhusamaks toitainete imendumine verre ning lümfi.
Toiduainete säilivusaeg pikeneb. Käärimisprotsessil osalevad bakterid toodavad antimikroobseid ühendid, mis takistavad toidu riknemist ja mikroobide juurdepääsu.
Muudab maitse rikkalikumaks. Ained, mis fermenteerimise käigus tekivad lisavad toidule intensiivsust ning muudavad selle maitse veelgi tugevamaks.

Eelista kodus valmistatud hapukapsast poekaubale
Fermenteerimine on veidi ennustamatu tulemusega protsess – rohkem kunst kui teadus – ning toiduainetööstused on välja arendanud tehnikad, mille abil hoida suurte koguste tootmiselt ühtset standardit. Tehniliselt on kõik soolvees kääritatu fermenteeritud, kuid umbes sealtmaalt sarnasus koduse hapukapsa ja poe müüdava vahel võib ka lõppeda. Äädika lisamine, pastöriseerimine ja külmkapis hoidmine peatavad fermenteerumise protsessi, mistõttu kasutavad tööstused neid meetodeid selleks, et toit enne tarbijani jõudmist üle ei hapneks. Kuid need vähendavad lõpp-produkti väärtust. Poeletilt haaratav hapukapsas võib olla mugav, kuid kodus ise valmistatu on hoopis tervislikum. Tavalised supermarketi hapukurgid on lihtsalt pakitud äädika ja soolaga ning pastöriseeritud – kasulike soolestikubakteritega ei ole sellel mitte mingit seost.
Hapukapsa ja hapukurkide valmistamiseks on mitmeid erinevaid retsepte ja lõpptulemus oleneb väga paljust. Kuid värske hapukapsa või kurkide valmistamine ei võta kaua aega ega ole liialt keerukas. Kui paned täna kurgid soolveega purki, siis võid neid juba homme nautida.

12 moodust, kuidas oma rahutuid mõtteid vaigistada‏

Kas sulle on tuttav tunne, et lebad voodis, üritades uinuda, kuid lõputu mõtete voog ei lase sul rahus unne vajuda. Millest selline mõttevoog tuleb ja kuidas seda vaigistada? Põhjused on teadagi erinevad, aga omajagu süüd pidevas mõttevadas su peas on ühiskondlikel mõjudel, mis tõstavad ego ja materialismi kõige kõrgemale.
Meedia meie ümber maalib sageli pilte unistuste elust, mida paljud inimesed soovivad ka endale. See aga hägustab meie enese tajumist ning paneb meid (tihti alateadlikult) mõtlema materialistlikest asjadest ning sellest, kuidas teised inimesed meid näevad. Kui laseme sellel mõjutada meie mõtteid ja maailmatajumist, loome ebaratsionaalseid mõtteprotsesse, mis põhinevad täielikult väljamõeldud ideedel, ettekujutustel ja eeldustel.
On inimesi, kes tunnevad ennast sageli häiritult pärast hiliste uudiste ja reklaamide vaatamist, mõeldes alateadlikult elule, mida neil ei ole, aga tundub, et teistel on, sest tarbimiskultusele suunatud reklaamid sisendavad, et ilma teatud asjadeta oled sa ebatäiuslik.

“Aeg on raha”
Rahutut mõttelaadi on juurde tekkinud ka 20. sajandi teisel poolel sügavalt juurduma hakanud suhtumisest, et “aeg on raha”. Selle kreedo on, et iga sekund tuleb arvele võtta ja midagi olulist korda saata. Alateadlikult võtame me seda eeldust reaalsusena, otsides vabandusi, miks me ei leia “aega“, et leida rohkem looduses viibida või mediteerida. Aga aja tajumine võib olla sama moonutatud kui televiisoris näidatav väljamõeldud perekond, aga me usume pimesi seda aja ja raha arusaama.
Suur osa lõputust vadinast meie mõtteis tuleneb sellest, et meie mõistus eraldab ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid mõtteid, mis viib kognitiivse dissonantsi ehk tunnetusliku ebakõlani. Me kipume alateadlikult uskuma väljamõeldud stereotüüpe, kuigi samal ajal teine osa meie alateadvusest kinnitab meile vastupidist.

Mida teha, et anda oma rahututele mõtetele puhkust?

• Küsi endalt, mis on liiga aktiivsete mõtete peamisteks teemadeks? Tihti on need seotud rahaprobleemide ja majandusliku süsteemi orjamisega. Võib-olla tasuks hoopis mõelda uue töökoha peale või proovida leida töö, mida sa tõesti armastad? Kõige lihtsam on küsida endalt: “Mida ma teeksin oma eluga, kui raha poleks olemas?“ Peale reisimise ja meelelahutuse jõuad välja tegevuseni, mida sa tegelikult teha tahad. Seejärel jääb üle vaid sellega tegelema hakata – kasvõi oma ebameeldiva töö kõrvalt. Nii või naa oled sa jõudnud tegevuseni, mida sa naudid, isegi kui sa kohe alguses ei saa sellega täisajaga tegeleda.
• Piira telerivaatamist – televisioon on väga salakaval mõistusekontrolli vahend, mis mängib olulist rolli meie maailmavaates. Seal kujutatu mõjutab seda, kuidas me ennast tajume ning alateadlikult näha soovime. Kui aga proovida hoida ennast mõjutustest vabamana, muutuvad meie unenäod rahulikumaks.
• Mediteeri – üks peamisi vabandusi mitte mediteerimiseks on ajanappus, aga statistika järgi on inimestel mitmeid tunde päevas aega televiisorit vaadata. Jäta mõni saade vaatamata ja võta rohkem aega enesele. Veel on levinud põhjuseks mitte mediteerida see, et inimesed ei suuda oma mõtteid peatada. Uuri erinevaid meditatsiooni stiile – paljude hulgas leidub kindlasti üks, mida saad nautida.
• Eemalda ego – paljud inimesed elavad kogu oma elu nii, et nad ei tea, kes nad päriselt on, aga teesklevad olemast midagi, mida ühiskond nendest ootab. Ometi oleme me vaimsed olendid ja meie keha on vaid kest meie hingele. Kui võtad selle arusaama omaks, mõistad, et me kõik oleme omavahel ühenduses. Hea moodus ego eemaldamiseks on harjutada empaatiat, kujutades ette seda, mida teised inimesed võivad tunda. Empaatia kaudu tunneme, kuidas meie egod hoiavad meid eraldatud isikutena, takistades kollektiivse teadvuse ilminguid. Empaatia annab meile ühtsustunde.
• Sinu keha on tempel: mõtteid võivad mõjutada liigne suhkru ja kofeiini tarbimine. Vältima peaks ka fluoriidi sisaldavat vett, GMO-sid, liigset alkoholi ja muid stimulante. Kõige olulisem on kuulata oma keha – kui sul on kõrvetised, söö aluselisemaid toite, kui sul on vaba päev ja tunned ennast väsinult, tee uinak.
• Tee trenni. Terves kehas terve vaim, seega kui vähegi võimalik, proovi oma päeva sisse paigutada füüsilist tegevust.
• Põgene aja eest. Õpi oma vabadel päevadel aja eest põgenema. Aeg surub meid “töönädala“ piiridesse, seega vabal päeval proovi mitte kiigata oma telefoni, ära vaata telekat ning proovi oma tegevusi teha ilma täpset kellaaega teadmata. Kui on käsil pikem puhkus, proovi kuulata oma keha, et aru saada, millal on vaja uinakut ja kui kaua sa tahad ärkvel olla.
• Tee asju, mida sa tõesti naudid. Lase oma mõistusel keskenduda puhkusele mõttetute asjade asemel, mida sa ei saa kontrollida. Sa võid tunda, kuidas su mõttemustrid muutuvad, kui sa hakkad tegelema nauditavate asjadega.
• Lase lahti vajadusest kõike kontrollida – tihti ei taha “mõistus vait olla“, kuna inimesel on vajadus kõike kontrollida. Lihtsalt see, et me olukorda ei kontrolli, ei tähenda, et meil pole kontrolli enda üle. Sündmused toimuvad ilma meie kontrollimiseta, meie peame olema vastutavad vaid iseenda tegude eest. Kui üritada kontrollida teisi, siis loome lihtsalt veel murettekitavaid mõtteid, millega mõistus maadlema hakkab.
• Hakka pidama päevikut. Tänapäeval on lihtne alustada blogi, mida saab pidada vaid iseendale. Väga hea on ka vanamoodsalt päevikusse kirjutamine – kas siis oma igapäevastest asjadest või unenägude kirja panemiseks. Pannes asju kirja, pakud endale lihtsat väljundit, mis aitab eemaldada mõtete virvarri.
• Ela hetkes – liiga aktiivne mõttetegevus on keskendunud liigselt kas tuleviku või mineviku peale. Elades hetkes, oled suuteline laskma lahti sellest, mida sa ei saa kontrollida. See ei tähenda, et muutud kohe mitteteadlikuks juhtunust või tulevikust, vaid on pigem mõistmine, et minevikku ei saa muuta ja tulevikku pole veel toimunud, seega miks nende pärast muretseda?
• Leia kontakt loodusega – leia aega, et olla looduses, kas siis tehes pikema jalutuskäigu metsas või rannas (või mis tahes paigas, kus sa tunned endas sisemist rahu ja looduse lähedust). Kui sa looduses oled, proovi mitte mõelda igapäevaelule ja hinda seda, mida loodus pakub. Proovi keskenduda helidele ja nautida looduse hääli (meremüha, metsakohinat, linnulaulu jmt), mis viivad sind tõelisele elule ja iseendale lähemale. Ja ära unusta aeg-ajalt vaatamast taevasse – pilvede ränd või ülendavalt mõjuv tähistaevas aitavad vaadata iseennast distantsilt ja mõista paljude argiritiinide tühisust.

  Allikas:Telegram