Mida su lemmikloom tegelikult sööb?

Inimeste tervisliku toitumise kohta infot leida on enam kui lihtne – sellest kirjutatakse ohtralt ja toitumisnõustaja vastuvõtt on telefonikõne kaugusel. Kuid me kipume unustama, et ka meie lemmikloomad väärivad täisväärtuslikku värsket liigile kohast toitu, mitte tugevalt töödeldud kuivtoitu või konserveeritud toitu. Enamik müüdavaid lemmikloomatoite on sisuliselt kiirtoit. Inimeste puhul teame kiirtoidu tervist kahjustavat mõju hästi. Aga ka lemmikloomadele toob kiirtoit kaasa samasugused terviseriskid – ülekaalulisuse, südamehaigused ja diabeedi.
Koera ja kassi liigiomane dieet on väga erinev sellest, mida sisaldavad populaarsed lemmikloomatoidud. Üle 50% koeratoidust peaks olema valgud ning kolmandik rasv. Kõigest 14% on piisav süsivesikute kogus koera jaoks ning selle allikaks ei peaks olema enamlevinud teraviljad. Süsivesikud ei ole koera dieedis hädavajalikud, küll aga on seda valgud. Sobivad süsivesikute allikad on kaunviljad nagu läätsed ja kikerherned, maguskartul, kõrvitsa perekonna liigid ning mitmed muud puu- ja köögiviljad.

Miks sisaldavad koeratoidud teravilja?
Koeratoidutootjad hakkasid toodangusse lisama ohtralt teravilja juba 1950-ndatel ning mitte selle pärast, et sellest kuidagi koertele kasu oleks. Peamine põhjus on hoopis see, et tegemist on kergesti kättesaadava ja odava toorainega, millel on pikk säilivusaeg ning mis võimaldab koeratoidukrõbinatele nende iseloomuliku kuju. Töödeldud teravilja lisamine suurendab toidu mahtu, kuid vähendab selle toiteväärtust. Ebasobivad teraviljad koeratoidus on näiteks oder, riis ja riisijahu, mais (maisijahu, maisitärklis ja kõik muud vormid), kaer, teraviljaidud ja seemnekestad, soja ning nisu.
Peamine, mida teravili koertele põhjustab, on ülekaalulisus. Tegemist on rafineeritud süsivesikutega, mis sarnaselt inimestele tõstavad kiiresti veresuhkrut ning insuliini, põhjustades liigset koormust pankreasele, pidevat näljatunnet ning insuliiniresistentsuse ja diabeedi teket. Pideva näljatunde tõttu sööb koer rohkem kui tarvis, tema kehakaal tõuseb ning sellega kaasnevad liigesepõletikud ja muud kroonilised põletikud kehas, mis on vähi eelastmeks. Väga sageli soovitavad loomaarstid sel juhul kalleid spetsiaaltoite, mis on kaloritevaesed ja kiudainerikkad, kuid sellegipoolest põhinevad teraviljal, mis ainult süvendab probleeme.
Teravili sisaldab sageli ka pestitsiide, herbitsiide ja muid kartsinogeense toimega aineid. Enamasti on koeratoidus kasutatav teravili inimeste toiduainetööstuse jääk, mis tähendab seda, et need sisaldavad ohtralt kahjulikke toksiine ja minimaalselt vitamiine. Sageli pärinevad need lisaks ka geenmuundatud taimedest. Kuna koerte liigiomane dieet ei sisalda teravilja, siis on aina enam levinud ka koerte gluteenitalumatus. See väljendub pärmseene infektsiooni levikuga tasakaalust väljas soolestiku tõttu ning võib tähendada kroonilisi kõrva- ja nahapõletikke, kõhulahtisust, lekkiva soole sündroomi ja palju muud.

Kuidas defineeritakse koeratoidus “liha“
Ka siis, kui lemmikloomatoidu peamise koostisena on märgitud liha ja loomsed kõrvalsaadused, on selle info taga palju enamat, kui esmapilgul arvata võiks. Sageli on tegeliku lihavalgu hulk üsna madal ning peamise massi annavad kõik muud looma osad – karvad, kõõlused, siseelundid, kondid jmt.
Ameerikas loomasööta kontrollivaid asutusi ühendav organisatsioon Association of American Feed Control Officials (AAFCO) defineerib “liha“ kui tapetud loomadelt pärinevat lihaskude ning lemmikloomatoidu sildil on see märgitud kirjeldava terminiga, näiteks kalkuni-, lamba- või veiseliha. Selle hulka võib kuuluda ka looma diafragmalihas, süda ja söögitoru.
Kui pakendile on märgitud lihajahu, siis võib see olla oluliselt erinev. Lihajahusse on lubatud panna peaaegu ükskõik millist tapetud looma osa välja arvatud karvad, veri, nahk, väljaheited, seedesüsteem ja selle sisu. Lihajahu võib olla valmistatud loomadest, kes on hinge heitnud enne hukkamist – näiteks haiguse tõttu põllu peal.
Loomsed kõrvalsaadused on mis tahes osa loomast, mis ei ole liha, välja arvatud karvad, sarved, hambad ja kabjad. Mõningate siseelundite söömine võib olla lemmikloomadele sobiv ja varustada vajalike toitainetega, kuid selle nime all müüdava tooraine puhul ei ole mingit garantiid selle kohta, milliseid looma osi tegelikult kasutatud on. Kui kasutatud on näiteks haigusesse surnud looma maksa, siis võib see sisaldada suurt hulka toksiine ja ravimijääke.
Kui loomsetest kõrvalsaadustest on valmistatud jahu, siis võib see sisaldada suurel hulgal kondijahu, mida on seostatud luuvähi sagenemisega lemmikloomadel.

Mida lemmikloomale süüa anda?
Kõige turvalisem ja tervislikum on pakkuda loomale sama kvaliteetset toitu kui teistele pere liikmetele. Kuna aga koerte-kasside vajadused on inimestest erinevad, siis ei saa see pärineda samast potist kui inimeste toit. Kõige lihtsam on kord-paar nädalas keeta koerale või kassile toit valmis ning säilitada seda külmkapis.
Erinevaid retsepte loomatoidu valmistamise kohta on palju ning igaüks võib improviseerida ise, millist toitu täpselt pere karvasele lemmikule pakkuda. Oluline on meeles pidada peamisi printsiipe.

• Üle poole toidu massist peab moodustama sobiv valguallikas – kvaliteetne looma-, sea- või linnuliha on parim, kuid sinna võib lisada ka rasvaseid kalu, muna, piimatooteid (juhul kui loomal ei esine nende suhtes tundlikkust), lina- või kõrvitsaseemneid, maapähkleid ja kaunvilju (läätsed, herned, kikerherned).
• Umbes 30% rasva, mis võib pärineda loomsetest allikatest või vähemal määral ka taimeõlist.

• Ülejäänud massi võivad moodustada sobivad puu- ja köögiviljad.

Poetoidu asendamine kodutoiduga võib aruka planeerimsie puhul tuua ka rahalise säästu. Loomad on vahel oma toidu suhtes konservatiivsed, nii et seda muutust tasub läbi viia järk-järgult.
Vaata lähemalt koduse lemmikloomatoidu valmistamise kohta näiteks siit.

  Allikas: Telegram

12 karma seadust, mis muudavad su elu‏

Mis on karma? Karma tähendab sanskriti keeles tegutsemist. See toimib sarnaselt Newtoni seadusega, mis ütleb, et igal tegevusel on tagajärg. Kui me mõtleme, räägime või tegutseme, käivitame jõud, mis reageerivad vastavalt. Tagasitulevat jõudu võib tõhustada, muuta või pingestada, ent enamik inimestest ei saa seda peatada.
Põhjuse ja tagajärje seadus ei ole karistus, see toimib täielikult kasvatuse või õppimise huvides. Isik ei pruugi põgeneda oma tegevuse tagajärgede eest, kuid ta kannatab ainult siis, kui ta on ise loonud kannatamiseks sellised tingimused. Seaduse ignoreerimine pole lahendus, ükskõik, kas need seadused on inimese loodud või universaalsed. Tuleb teada karma seadusi, et lõpetada kartmine ja olla õigustatud olema karma maailmas ja uuestisündide ahelas.

1. Suur seadus

• Mida külvad, seda lõikad. Ühtlasi on see tuntud kui põhjuse ja tagajärje seadus.
• Mida iganes me endast välja laseme, see pöördub meie juurde tagasi.
• Kui me ihaldame õnne, rahu, armastust ja sõprust, siis peame olema õnnelikud, rahumeelsed, armastavad ja käituma tõeliste sõpradena.

2. Loomise seadus

• Elu lihtsalt ei juhtu, see nõuab meie osalust.
• Universumiga oleme me kõik üks, nii seest kui ka väljast.
• Meid ümbritsev annab vihjeid meie sisemise seisundi kohta.
• Jää alati iseendaks ja ümbritse end sellega, mida sa praegusel hetkel enda ümber soovid.

3. Tagasihoidlikkuse seadus

• Kui otsustad millestki keelduda, ei jäta see sind rahule.
• Kui näeme kelleski oma vaenlast või kohtame iseloomujoont, mille leiame olevat negatiivne, ei ole me keskendunud olemasolu kõrgemale tasemele.

4. Kasvamise seadus

• Kuhu iganes sa lähed, seal sa oled.
• Et vaimselt kasvada, tuleb muuta iseennast – mitte inimesi, kohti ja asju enda ümber.
• Ainus kindel asi elus oled sa ise. See on ainus faktor, mida tuleb kontrolli all hoida.
• Kui muuta seda, kes sa oma sisimas oled, sünnivad ka muutused su elus.

5. Vastutuse seadus

• Alati, kui su elus on midagi valesti, on viga sinus endas.
• Me peegeldame seda, mis meid ümbritseb; see, mis meid ümbritseb, peegeldab meid endid. See on universaalne tõde.
• Me peame võtma vastutuse selle eest, mis on meie elus.

6. Ühenduse seadus

• Isegi kui see, mis me teeme, tundub olevat tagajärgedeta, tuleb seda teha nii, nagu terve universum sõltuks sellest.
• Iga samm viib järgmise sammuni.
• Keegi peab astuma esimese sammu, et töö saaks tehtud.
• Suurema tähtsusega pole esimene ega ka viimane samm. Ülesande täitmiseks on vaja mõlemat.
• Minevik, olevik ja tulevik – kõik on omavahel seotud.

7. Tähelepanu seadus

• Samal ajal ei saa mõelda kahele asjale korraga.
• Kui keskenduda vaimsetele väärtustele, on võimatu tunda midagi nii madalat nagu ahnust või viha.

8. Andmise ja külalislahkuse seadus

• Kui usud, et miski on tõde, siis millalgi elus palutakse sul näidata seda tõde.
• Siinkohal tuleb see panna tegelikku praktikasse, mida väidad olevat õppinud.

9. Kohaloleku seadus

• Mineviku uurimine ja seljataha vaatamine takistab meil olemast täielikult “siin ja praegu”.
• Vanad mõttemallid, käitumisviisid ja unistused takistavad meid omamast uusi.

10. Muutuste seadus

• Ajalugu kordub, kuni me pole õppinud oma vigadest seda, mida peame õppima oma teekonna muutmiseks.

11. Kannatlikkuse ja tasu seadus

• Igasugune tasu nõuab esialgu tööd.
• Püsiva väärtusega tasu nõuab kannatlikku ja järjekindlat pühendumist.
• Tõeline rõõm saabub siis, kui teeme seda, mida me peame tegema, ja teame, et tasu saabub omal ajal.

12. Olulisuse ja inspiratsiooni seadus

• Sa saad tagasi kõik, mis oled endast millessegi andnud.
• Asja tõeline väärtus on energia otsene tulemus ja kavatsused, mis on sellesse pandud.
• Iga isiklik panus on samuti panus tervikusse.
• Viletsal ja loiul panusel ei ole mõju tervikule.
• Armastusega tehtud panused loovad elu ja inspireerivad terviku sündi.

Allikas:Telegram

Dieetide ja ülesöömise asemel: teadlik söömine‏

Arutelu toidu ja õige toitumise üle näib vahel lõputu – mida süüa või mitte süüa, parimad viimased supertoiduained ning lõputud nimekirjad toitudest, mida ei tohiks mitte mingil juhul süüa. Pühade ajal tundub sageli, et meil on vaid kaks valikut: kas olla sel aastal “hea laps“ ja piirduda salati kallal nokitsemisega või vohmida ennast kurguni täis ja alustada uut aastat lubadustega mitte kunagi enam üle süüa. Kuid nende valikute vahel on ka kuldne kesktee ning see ei keskendu sellele, mida süüa, vaid palju olulisem on see, kuidas süüa. Teadlik söömine aitab meil toitu paremini nautida, vältida ülesöömist ja olla terve.
Aina enam uurimusi viitab sellele, et toitumisharjumused ja toidusse suhtumine on sama olulised, kui see, mida me tegelikult lauale paneme. Teadlik söömine (mindful eating) on budistlikest traditsioonidest võrsunud liikumine, mille eesmärk on taastada sügavam seotus toiduga ja selle nautimisega. Samamoodi, nagu on olemas erinevaid meditatsiooni viise, mis hõlmavad istumist, hingamist, seismist või kõndimist, soovitavad paljud budistlikud õpetajad oma õpilastel mediteerida toiduga, laiendades enda teadvelolekut ning pöörates väga hoolikalt tähelepanu iga ampsuga kaasnevatele tajudele.

Teadlik söömine on dieetide vastand
Seda on nimetatud dieetide vastandiks ning loodetakse, et teadliku söömise praktika toob lahenduse olukorras, kus tuhandetest erinevatest dieetidest hoolimata on ülekaalulisuse epideemia aina tõusuteel. Teadliku söömise idee kohaselt ei ole õiget ega valet toitu, vaid erineval tasemel teadlikkus selle kohta, mida me sööme ja miks. Sa võid isegi juustuburgerit teadlikult süüa ning palju enam nautida. Võib-olla avastad poole burgeri pealt, et sa rohkem enam ei soovi. Või küsib su keha hoopis vahelduseks salatit?
Teadlikult süües põhinevad meie toidukorrad keha näljasignaalidel, mitte emotsionaalsetel põhjustel. See tähendab ka seda, et me peame märkama oma keha näljasignaale ja mitte asuma sööma alles siis, kui oleme näljast nõrkemas. Uuringud on näidanud, et teadlikult sööjatel on vähem kehakaaluprobleeme ja toitumishäireid ning nad on üldiselt tervemad.
Teadliku söömise kriitikud on toonud välja, et suures seltskonnas võib vaikuses söömine olla võimatu missioon ning sageli on perede jaoks söögilaua taga ainus aeg, kui kõik saavad koos olla ja vestelda. Kuid teadlik söömine ei pruugi olla “kõik või mitte midagi“ valik. Meil on palju võimalusi teadliku toitumise harjumusi oma igapäevarutiini kaasata, ilma et peaksime sealjuures mungarüüd kandma või ühte rosinat kolm päeva närima. Teadlik toitumine toimib ainult sel juhul, kui suudad seda oma elustiiliga sobivaks kohandada.

Mõned nipid, kuidas söömist teadlikumaks teha
Söö aeglasemalt
Võta kahvlitäis oma lemmiktoitu. Naudi seda, taju selle maitsevarjundeid, tekstuuri, lõhna ja värvi. Ning siis pane kahvel lauale tagasi. See võib olla raske – sa oled näljane ja see toit maitseb sulle. Aga see väike enesekontrolli harjutus on hea algus, et õppida aeglaselt sööma. See ei pea tähendama, et sa veedad laua taga tunde. On hea endale ja perele meelde tuletada, et söömine ei ole võistlus. Aja võtmine selleks, et toitu tõesti maitsta ja nautida, on üks tervislikumaid asju, mida sa teha saad. Sa märkad kiiremini, kui kõht täis saab, sa närid hoolikamalt ja selle tõttu seedid paremini. Tõenäoliselt märkad maitsevarjundeid, mis oleks muidu märkamata jäänud. Lastega võib aeglasest toidust teha mängu – kes suudab kõige pikemat aega oma toitu närida? Või paku neile võimalus süüa toidupulkadega, ka see võtab tempo maha.
Naudi vaikust
Lastega peredes võib täielikus vaikuses söömine olla võimatu, kuid püüa vähemalt luua veidi vaikset aega, mille ajal järele mõelda. Tee sellestki mäng: kas me suudame süüa kaks minutit ilma rääkimata? Või paku välja, et üks toidukord nädalas möödub vaikuses. Kui terve perega koos laua taga veedetud aeg ja vestlus näib liiga väärtuslik, et seda vaikides mööda saata, siis vali mõni toidukord või suupisteaeg päeva jooksul, mille saad veeta täielikus vaikuses. Isegi tassike teed, mida naudid omaette vaikuses, on parem kui mitte midagi.
Pane telefon vaikseks ja sulge telekas
Meie igapäevaelu on täis tähelepanuröövleid ning sageli mängib söömise taustaks telekas või mängib keegi lauas oma telefoniga. Püüa teha söögiaeg elektroonikavabaks. Kui sa tingimata tunned vajadust vahel teleka ees süüa, siis tee ka seda teadlikult – märkides seda erandina tavapärasele.
Pööra tähelepanu maitsele
Sidruni hapu ja rukola mõru maitse ning pitsaserva krõmps tekstuur on suurepärane viis, kuidas toituda teadlikult, see on tähelepanu pööramine meie toidu pisiasjadele. Kui sa sööd käigupealt või ahmid söögi alla viie minutiga, on raske tähele panna, mida sa sööd, rääkimata tegelikult kõikide meelte kaasamisest toitumisele. Kui tahad perele tutvustada teadlikku toitumist, siis räägi rohkem erinevatest maitsetest ja tekstuuridest. Küsi lastelt, kuidas üks või teine toit maitseb või keelel tundub. Jaga enda kogemusi ja arvamusi maitse ja tekstuuri kohta. Jah, see läheb vastuollu vaikuses söömise printsiibiga, aga sa ei pea tingimata kõike korraga tegema.
Tunne oma toitu
Teadlikkus tähendab toiduga suhte taasloomist. Selleks on palju viise. Alates enda köögiviljaaia loomisest, leivaküpsetamisest ja turul kohalike tootjate kauba ostmisest – saad ühendada süsinikujalajälje vähendamist oma toidu tundmaõppimisega. Isegi siis, kui sul ei ole õrna aimugi, kust sinu laual olev toit pärit on, püüa mõelda erinevate võimaluste peale. Kes selle kasvatas ja kuidas? Kust see pärineda võib ja kuidas siia sai? Võib juhtuda, et selle käigus muutuvad nii sinu ostmisharjumused kui ka õpid oma toitu rohkem hindama.
Loo hubane õhkkond
Kata laud kaunilt, lisa sinna lillevaas või küünlad. Meeldiva keskkonna loomine aitab sul hinnata seda hetke, et istud maha ja võtad aega söömiseks. Otsusta, millised kohad kodus või tööl on ette nähtud söömiseks ja ära söö voodi peal kõõludes või külmkapi ukse vahel. Ka toidu välimus on oluline. Hoolikalt valmistatud ja kaunistatud toit tuletab meelde, et sa ei ahmiks seda kohe sisse. Isegi võileib võib olla väike kunstiteos, mida sa soovid hetke imetleda, enne kui seda ampsu kaupa nautima hakkad.
Teadlik toitumine ei pea olema üliinimliku keskendumisvõime harjutus, vaid pigem lihtne viis pühenduda oma toidu hindamisele, austamisele ja eelkõige nautimisele iga päev. Seda võib harjutada nii salati kui ka jäätise söömisel ning nii kodus, tööl kui ka igal pool mujal. Ning kui sa juhid oma tähelepanu sellelt, mida sa sööd, sellele, kuidas sa seda teed, siis võid leida, et ka su maitse-eelistused muutuvad aja jooksul tervislikumaks.
  Allikas: Telegram

Sukraloos – sünteetiline magustaja, mille kahjulikke mõjusid on alahinnatud

Sukraloos (E955) on üks populaarsemaid magusaineid, mis on aspartaami turult välja tõrjumas. See on sahharoosiga võrreldes 600–650 korda magusam, kuid ei anna energiat ja imendub halvasti (11–27%). Sukraloosi on peetud üsna turvaliseks ja kuumakindlaks ning selle ohutuks päevaseks koguseks (ADI) on 5 mg/kg kehakaalule päevas. Kuna see lahustub nii alkoholis kui ka vees, on see laialdaselt kasutusel toiduainetööstuses. Eestis on müügil sukraloos nimega Splenda, mis sisaldab täiteainet, et vältida üledoseerimist.
Kuid hiljutine uurimus, mis avaldati ajakirjas Toxicology and Environmental Health, lükkab ümber arvamuse, et tegemist on kuumakindla ja turvalise sünteetilise magustajaga. Splenda staatus “turvalise“ ainena on juba seatud kahtluse alla, kuna praegu pooleli olev uuring Itaalias viitab sellele, et sukraloos võib põhjustada leukeemiat. Samuti on seda seostatud diabeediga, mis vähendab selle väärtust veresuhkru probleemidega inimestele mõeldud toiduainete tootmisel.
Sukraloos vähendab kasulike bakterite hulka soolestikus
Aga kõige rohkem tekitab murelikkust värske uuring, milles vaadeldakse sukraloosi lagunemist kuumaga. Küpsetamise käigus laguneb see väga toksilisteks kloreeritud ühenditeks ja dioksiinideks.
Uuringus leitakse, et see laialdaselt lubatud ja kasutatav aine ei ole piisavalt hästi uuritud ning selle tegelik mõju keha ainevahetusele on tegelikult teadmata. Erinevalt seisukohtadest, et sukraloos läbib keha ja väljub väljaheidetes muutumatul kujul, on tegelikult nii inimeste kui loomade puhul väljaheidetes leitud sukraloosi laguprodukte, mille mõju kehale ei ole kunagi uuritud.
Sukraloos mõjutab soolestiku normaalset bakteriaalset tasakaalu ja vähendab kasulike bakterite hulka, andes kahjulikele bakteritele võimaluse rohkem paljuneda. Samuti muudab see soolestiku pH tasakaalu. Ühes uurimuses leiti, et soolestiku mikrofloora taastumiseks läks pärast sukraloosi tarbimist aega kolm kuud.
 
Sukraloosi laguproduktid on kartsinogeensed
On ilmselge, et sarnaselt teistele sünteetilistele magustajatele on sukraloos oluliselt ohtlikum ja vähem uuritud, kui turustajad seda väidavad. Tootjatest sõltumatud laborid on leidnud, et tegemist ei ole sugugi nii kuumakindla ühendiga, kui seni arvatud. See hakkab lagunema juba 119 kraadi juures ning laguneb täielikult 180 kraadi juures. Ning sukraloosi laguproduktid on kartsinogeensed ja genotoksilised kloreeritud ühendid. Kloreeritud ühendid nagu näiteks DDT on kurikuulsad selle osas, et lisaks toksilisusele on need ka keskkonnas väga püsivad.
Seniste teadmiste põhjal aspartaami, atsesulfaam-K ja nüüd ka sukraloosi kohta võib järeldada, et igasuguste sünteetiliste magustajate tarvitamist tasub vältida hoolimata sellest, millised on esialgsed väited tootja poolt läbi viidud uuringute põhjal. Looduslikke magustajaid on nii palju erinevaid variante, et koduses küpsetamises ei ole raske leida tervislikku ja maitsvat alternatiivi kui tavalise rafineerimata roosuhkru kasutamine mingil põhjusel võimalik ei ole.

 

Allikas: Telegram

Miks on oluline pähkleid ja seemneid leotada?‏

Kas olete kuulnud, et pähklite ja seemnete eelnev leotamine aitab neid kergemini seedida? Kuidas on omavahel seotud teraviljade liigtarbimine ja tsingipuudus? Kuidas vältida kaunviljade söömisel gaaside tekkimist?
Loodus on hoolitsenud selle eest, et pähklid, seemned, tera- ja kaunviljad suudaksid säilitada oma eluvõime, kuni neile on sobivate ilmade ja niiskusega tagatud õiged idanemis- ja kasvutingimused. Seetõttu on need viljad enesekaitseks varustatud ensüümi inhibiitorite ja antitoitainetega.
 
Eelnev leotamine kergendab seedimist
Kui me pähkleid, seemneid, kaun- ja teravilja leotame, siis tagame neile looduslikele tingimustele sarnase elukeskkonna, mis nende kasvuks vajaliku ensümaatilise aktiivsuse taastavad ja antitoitained eemaldavad. Teisisõnu aitab see deaktiveerida soolt ärritavaid ühendeid, kergendada seedimist ning lukustada lahti pähklites ja seemnetes peituva maksimaalse toitainelise potentsiaali.
Ja kuigi leotamine  võib esialgu tunduda uudse ja mõttetu lisatööna, siis võime siinkohal eeskuju võtta traditsioonilistest kultuuridest, näiteks Aasia rahvastelt, kes seda toidutöötlemisviisi iseenesestmõistetavalt juba ammustest aegadest kasutanud on.
Nagu teada, on olemas kahte tüüpi ensüüme – seedeensüümid ja metaboolsed ensüümid. Kui seedeensüümid aitavad meie kehas toitu osakesteks lagundada, siis metaboolsed ensüümid mängivad võtmerolli igas viimases kui bioloogilises kehaprotsessis. Ensüümi inhibiitorid seevastu kahjustavad ensüüme ja pärsivad nende tööd, näiteks võivad nad kinnituda ensüümide külge ja takistada neil seeläbi molekulidega haakumast. Sageli tarbituna võivad eelloetletud viljades sisalduvad ensüümi inhibiitorid meie seedesüsteemile seega päris tugevaks lisakoormuseks olla.
Antitoitained nagu fütaadid (fütiinhape), polüfenoolid (tanniinid) ning goitrogeenid (kilpnäärme tööd ja joodi omastamist takistavad ühendid) takistavad organismis mineraalide imendumist. Näiteks seostub teraviljas olev fütiinhape innukalt tsingi, raua, kaltsiumi, magneesiumi ja niatsiini ehk vitamiin B3-ga, pakkides need sadestuvateks, imendamatuteks ning mitte-biosaadavateks ühenditeks. Ohtralt teravilja sisaldav ja võrdlemisi ühekülgne toiduvalik paneb meie keha suuremasse mineraalide defitsiidi ja sellega kaasneva luuhõrenemise ohtu. Goitrogeene sisaldav soja aga ei vabane kilpnäärme hormoone pärssivatest ühenditest täielikult ka pika leotamise, keetmise ja fermenteerimise järel.
Kuidas leotada?
Tavaliselt soovitatakse pähkleid, seemneid ja teravilju leotada soojas vees, õunaäädika või sidrunimahlaga pisut happeliseks muudetud vees või soolvees (umbes 1 spl meresoola nelja tassi pähklite kohta) umbes 7–24 tundi. Kiiritamata mahepähklite ja -seemnete puhul võib selle aja jooksul märgata juba esimesi märke idanemisest.
Ligi seitsmetunnine leotamine neutraliseerib suure osa teraviljas olevast fütiinhappest, pähklite ja seemnete puhul võib aidata isegi lühemast ajast. Nii näiteks piisab India pähklite idandamiseks 4–6 tunnist, muidu muutuvad need vees limaseks. Mandlite ja makadaamia pähklite puhul sobib 7-tunnine leotamisaeg; Kreeka pähklite, maa – ja pekaanipähklite puhul on aga soovitav leotusaeg 12 tundi.
Pähkleid võib tarvitada kohe pärast veest välja võtmist, kuid enamasti eelistatakse neid siiski eelnevalt madalal temperatuuril (kuni 65 kraadi Celciust) kuivatada. Seda võib teha nii avatud ahjuuksega kui toidukuivatis (dehüdraatoris). Vähemoluline pole seegi, et leotamine parandab märgatavalt paljude pähklite maitseomadusi, nii näiteks kaob Kreeka pähklitelt neile iseloomulik pisut kibedapoolne maitse. Eriti head on aga leotatud ja krõmpsuvaks kuivatatud mandlid.
Kaunvilju soovitatakse leotada happelises (nt õunaäädika) vees vähemalt 12 tundi enne keetmist. Erinevad oad, läätsed, kikerherned ja herned on suurepärased taimse valgu, raua, tsingi, magneesiumi ja vajaliku aminohappe lüsiini allikad. Kahjuks on nende tarvitamine siiski paljudele vastumeelne, kuna inimesed on peale kaunviljade söömist hädas gaaside ja puhitusega. Kaunvilja pelgavatele inimestele võib tulla kasuks teadmine, et leotatud ja seejärel keedetud kaunviljad reeglina kõhuprobleeme ja gaase ei tekita. Ühtlasi väheneb tunduvalt ka kaunviljade keetmisele kuluv aeg.
Leotatud ja kuivatatud pähkleid, seemneid ja kaunvilju võib ka jahuks jahvatada ja kasutada neid kastmete paksendamiseks ning erinevate gluteenivabade küpsetiste tegemiseks.

 

Allikas: Telegram

Varjatud toidutalumatus võib salamisi tervist hävitada‏

Kui küsida inimestelt, kas neil esineb mingi toiduaine suhtes talumatust, siis kõlab vastuseks reeglina “ei!“.  Me ei seosta oma igapäevaseid suuremaid või väiksemaid kaebusi söödud toiduga, kui tegu pole just diagnoositud toiduallergiaga, mis väljendub näiteks tõsiste hingamisraskuste või nahalöövetena, kirjutab toitumisnõustaja Liis Orav lehel Toitumistarkus.
Allergia ja toidutalumatus erinevad teineteisest aga tunduvalt nii otseste sümptomite kui organismi immuunmarkerite poolest. Kui allergia väljendub reeglina koheselt peale allergeeniga kokku puutumist, siis toidutalumatus võib kõikvõimalike kaebustena avalduda isegi kuni kolm ööpäeva peale talumatu toiduaine tarbimist. Just see fakt ongi põhjuseks, miks talumatuse väljaselgitamine nii raske on: inimesed ei seosta oma nohu, peavalu, halba hingeõhku, huulte-keele paistetust, astmat, väsimust, hüperaktiivsust, ärevust või artriidi ägenemist kaks-kolm päeva tagasi söödud toiduga. Samas võib varjatud toidutalumatus peituda aga nii krooniliste haiguste kui ka alaägedate terviseprobleemide taga.
Talumatus võib esineda kõikide toiduainete suhtes ning probleem ei seisne siin mittetoiduaines üldiselt, vaid iga organismi individuaalses eripäras. Nii näiteks toob tuntud USA tervisliku toitumise eestkõneleja ja arst Neal Barnard välja toiduained, mis kõige sagedamini migreeni tekitavad: nende hulka kuuluvad nisu, liha, piimatooted, munad, soja, mais, šokolaad, sibulad, tomatid, tsitruselised, banaanid, õunad ja pähklid. Uurimusele tuginedes väidab Barnard, et tervelt 80% migreenide all kannatavatest lastest said abi, kui nad vastavalt oma individuaalsele talumatusele mõne eelloetletud toiduaine menüüst välja jätsid.
Talumatute toitude kõrvaldamine annabki reeglina võrdlemisi kiire tulemuse, näiteks võib mõne nädalaga kaduda aastaid piinanud akne, raskemeelsushood või kroonilised kõhuvaevused. Nii meeleolus kui organismis võivad lühikese aja jooksul aset leida uskumatud muutused. Theron Randolph, keda on nimetatud ka keskkonnameditsiini ja kliinilise ökoloogia isaks, on väitnud, et tänapäeval kannatab toidutalumatuste või allergia all ligi 90% inimestest ning enamusel neist pole õrna aimugi, et nende terviseprobleemid võivad olla tingitud igapäevasest söögist.
lljärgnevalt on ära toodud mõned välised tunnusmärgid, mis võivad viidata toidutalumatusele:

• Sul on tunne, et ei saa ilma teatud toiduaineta elada. Igasugune sõltuvusmingist toiduainest peaks valvsusele kutsuma. Samas võivad toidud, mida liiga sageli tarvitatakse ka talumatuse tekitada. Liiga palju head võib osutuda mitte-nii-kasulikuks…

• Sul on tunne nagu oleksid paistes. Kas püksid on liiga kitsad, nägu tundub liiga ümar ja sõrmed näevad välja nagu vorstid? See paistetus võib olla organismi vastus põletikule, mida kutsuvad eile talumatud toiduained. Põletik omakorda tekitab veepeetust.

• Su tervis ei ole just kiita. Hoolimata sinu tervisealastest pingutustest, pead sa ikka tegelema mõne tüütu konditsiooniga. Kotid silmade all, madal energiatase, kõhukinnisus, unetus jm. viitavad kõik organismi pingeseisundile, mille võib olla tekitanud talumatus teatud toiduaine suhtes.

• Oled proovinud mitmeid dieete ja teed regulaarselt trenni, kuid ei suuda ikkagi kaalu kaotada.  Kui süüa toite, mida keha ei talu, tekib varem või hiljem põletik. Põletik aga paneb organismi kilodest kinni hoidma, olenemata sellest, kui vähe kaloreid sa päevas tarvitad või kui palju trenni teed.

• Heinapalavik tundub kestvat kogu aeg. Tilkuv nina, kuivad punased silmad ja põskkoopa probleemid on sesoonse allergia tunnuseks. Kui sa aga koged neid sümptomeid aastaringselt, võib olla tegemist varjatud toidutalumatusega.

Kui oma kahtlustele kinnitust leiad, on soovitav söömiskorrad suurema tähelepanu alla võtta ja toitumispäevikut pidada. Kahtlustatava toiduaine peaks alustuseks eemaldama vähemalt paariks nädalaks.  Toidutalumatust aitab lõplikult välja selgitada vereanalüüsi baasil tehtav toidutalumatuse test. Kui talumatus juba kindlaks on tehtud, tuleks toiduaine menüüst kõrvaldada ja otsida midagi asenduseks. Ja tõsiselt peaks tähelepanu pöörama ka toitudes-jookides olevatele lisaainetele, mis sageli tundlikkust esile kutsuvad.
Allikas:Telegram

Kümme toitu, mis turgutavad ainevahetust

Inimesed otsivad järjepidevalt võimalusi enda ainevahetuse kiirendamiseks, et hoida kehakaalu kontrolli all. Alati kiputakse nägema, et tuleb rohkem trenni teha, lihaseid kasvatada ja tervislikumat toitumist juurutada. Paljud unustavad aga tähelepanu pöörata toitudele, mis keha metabolismi turgutavad.
Kui sind huvitab, mida saad selleks süüa, et ainevahetust tõhusamaks muuta, siis võid alustada alljärgneva kümne toidu proovimisega, soovitas symptomfind.com.
Kala
Lõhe, tuunikala ja tursk on just sellised kalad, mis aitavad metabolismi parandada. Need on proteiini allikaks, samas väherasvased ja madala kalorsusega ning sisaldavad väga kasulikke omega-3-rasvhappeid.
Must kohv
Must kohv on hea hommikune ärataja ning kiirendab ka ainevahetust. Kohv on tervislikum alternatiiv energiajookidele ja annab sulle jõudu kogu tööpäevaks. Kuid ka kohvi joomisega tuleks jääda mõistlikkuse piiridesse.
Greibid
Lisaks C-vitamiinile sisaldab greip rasvu põletavaid ensüüme. Greibi söömine aitab niisiis organismis insuliini kogust alandada, mis omakorda keha rasvavarusid vähendab.
Jogurt
Kui püüad vältida ebatervislikku hommikusööki, siis alusta päeva jogurti ja puuviljaga. Jogurtis on külluses proteiine, mis on kasulikud metabolismile, kuna nende lõhustamiseks peab keha rohkem energiat kulutama.
Õunad
Õunad on ühed neist supertoitudest, mis on madala kalorsusega, kuid toitainetest pungil. Õunad kuuluvad negatiivse kalorsusega toiduainete gruppi, mis tähendab, et nende seedimiseks kulutab keha rohkem kilokaloreid kui õunad ise sisaldavad.
Vürtsikad toidud
Jalapeno ja teised tšillipiprad sisaldavad ainet nimega kapsaitsiin, mis aitab kehal kilokaloreid põletada isegi pärast söömise lõpetamist. Järgmine kord, kui einestama asud, turguta ennast, enda südant ja ainevahetust tšillipipra vürtsikusega. Kuid vaata ette, et sa vürtsika kraamiga liiale ei läheks.
Kaneel
Arvukad uuringud on näidanud, kui kasulik on kaasata menüüsse rohkem kaneeli. Üks kasuteguritest on metabolismi kiiruse ajutine tõus. Saad seda vürtsi enda toitumisse väga lihtsalt kaasata, kui lisad seda näiteks jogurtile või hommikuhelvestele, puistad seda puuviljadele või segad tee sisse.
Roheline tee
Nagu must kohvgi, on roheline tee kofeiiniga kuum jook, mis ainevahetusele kasuks tuleb. Lisaks sisaldab see ka antioksüdante - kaks head põhjust, miks rohelist teed tihedamini jooma hakata.
Spargelkapsas
Spargelkapsas ehk brokkoli sisaldab ohtralt kaltsiumit ja C-vitamiini, mis on suurepärased toitained metabolismi ergutamiseks. Pealekauba saab spargelkapsast kiudaineid, mis teeb sellest just õige aedvilja kaalulangetamiseks.
Vesi
Vesi mängib sinu organismi metabolismis võtmerolli, kuna seda on vaja kilokalorite põletamiseks.

Kõik need kümme toiduainet on küll ainevahetusele väga kasulikud, kuid metabolismi kiirendamiseks leidub veel palju teisigi toite, mis siinsesse nimekirja ei mahtunud. Näiteks on abiks kerged lihad, mis sisaldavad ohtralt proteiine, ent on vähese rasvasisaldusega. Samuti võib proovida kaltsiumirikkaid toite, sealhulgas väherasvaseid piimatooteid.

Allikas:Telegram