Pärmseene vohamine soolestikus põhjustab mitmeid tervisehädasid‏

Pärmseene ehk PS-sündroom ehk kandidoos (Yeast; Candida Albicans) avastati 60-ndatel aastatel USA-s ja sellest ajast seda aeg-ajalt ka diagnoositakse. Tegelikkuses tegeldakse selle probleemiga siiani vähe. Pärmseene diagnoosimine on laboratoorselt problemaatiline – väljaheide peaks laborisse jõudma õige tulemuse saamiseks tunni jooksul. Koduseks pärmseene määramiseks on ka üks võimalus – väljaheide jäetakse tunniks potti vette seisma ja kui see tunni aja pärast ikka veepinnal hulbib, on tegemist pärmseene-probleemiga. Pärmseene probleem on tänapäeval väga laiaulatuslik ning levinud. Soolestiku mikrofloora Peensoole harude ehk hattude küljes elab inimese eluks ja seedimiseks vajalik mikrofloora. Seal on nii piimhappebaktered, coli- ja cocc-tüübilised bakterid (liha mädandamiseks), soolekepikesed ja paljud teised bakterid. Meie peensoole normaalsesse mikrofloorasse kuulub ka pärmseen. Tervel inimesel on soolestiku mikrofloorast umbes 20% pärmseent. Mikroorganismide omavaheline suhe on õrnas tasakaalus ja kui pärmseen hakkab hõlmama suuremat või väiksemat osa, siis on see mõlemat pidi halb. Kui pärmseent on vähem, oleme me rohkem haavatavad viiruste poolt. Ka kõikvõimalikud kiirgused, elektromagnetväljad, raskemetallid teevad siis rohkem liiga. Pärmseen nimelt "sööb ära" organismi sattunud raskemetallid ning neutraliseerib kiirguse mõju. Pärmseene vähesus on enamasti tajutav kõhulahtisusena, mille puhul väljaheide on eriti happeline ja vahutav. Iseloomulik on ka see, et kõhulahtisus ei allu mitte mingisugusele ravile, kuid andes pärmseene preparaati (nt Enterol, Boulardii), saab kõhu korda loetud tundidega. Kui aga pärmseent on liiga palju, mida juhtub palju sagedamini, on kaebusi rohkem. Näiteks sagedaseks probleemiks, mida inimesed oskavad ka pärmseenega seostada, on soor suus, aga ka kõrvas või tupes. Pärmseen annab tegelikult palju laiema spektriga kaebusi. Oluline on teada, et kui pärmseent ei ravita, siis haigus süveneb – füüsiliselt kuni rakuliste muutusteni maksas ja psüühiliselt kroonilise väsimuse, mäluprobleemide ja sügava depressioonini. Pärmseene vohamine Pärmseene vohamise korral hakkab peensooles olev pärmseen toituma peremees-organismist. Peensoole normaalne pinnalaotus on jalgpalliväljaku suurune, kui aga pärmseen vohab, sööb ta ära mingi osa peensoole soolehattudest ja järele jäävad veritsevad haavad. Õigemini pärmseene elutegevuse jäägid (toksiinid) söövitavad ja armistavad peensoole hatud (mis on nagu narmad sooleseinal). Seega kaotame me osa soolestiku pindalast ja ka osa toitainete imendumise võimest. Heal juhul pärmseene tõrjumisel hatukesed taastuvad, kuid pikemaajalisel pärmseene vohamisel kahjustused armistuvad. Armkude pole aga elastne ja loob seega soodumuse sooleummistuseks ehk soolesulguseks. Pärmseen on nagu iga teinegi seen – tal on oma niidistik. Kui seen hakkab vohama, siis niidistik liigub soole sisepinnalt, kus ta kahju ei tee, läbi sooleseina meie organismi. Säärane niidistik (aminohapete ketid) püsib elujõulisena kaks aastat. Kui tahate seene lõplikult peensoole sisse tagasi saada, tuleks tervislikust dieedist kaks aastat kinni pidada! Seent ei tohiks hakata hävitama medikamentidega. See küll ajutiselt hävitab nähtava seene osa, kuid niidistik jääb alles ja läheb järjest edasi, et kaitsta meid keha saastatuse eest. Ka hakkab pärmseen vohamise korral endale süüa nõudma. Ja enda toitmiseks paneb ta meid talle sobivat toitu sööma – lausa õgima! Magusat kraami, igasuguseid valgest nisujahust tooteid, alkoholi – ühesõnaga kõike pärmseene jaoks head ja paremat. Kõik, mis paneb pärmi käärima (ehk kõik, millest saab puskarit ajada), soodustab pärmseene vohamist. Peremehe osaks jääb pidev magusaisu. Ja mida rohkem seda süüa, seda suuremaks muutub sõltuvus ja uimasemaks enesetunne. Hetkel, kui kommikarbist viimane maiuspala suhu pistetakse, on enesetunne jube hea, aga läheb mööda vaid natuke aega, kui pea muutub taas uimaseks ning väsimus võtab võimust. Miks? Sest pärmseen sai oma toidu kätte (suhkur, valge jahu, tärklis, kääritatud asjad, lõpuni küpsetamata leivatooted). Ning oma paljunemise ning ainevahetuse käigus eraldab ta organismi toksiine – üle 80 erineva toksiini, millest kõige mürgisem on metüül-alkohol ehk puupiiritus, mis omakorda põhjustab maksatsirroosi ning suuremas koguses ka pimedaks jäämist. Lisaks tekib kõhtu puhitav gaas (kõht ees punnis), mis väljendub halvalõhnaliste fekaalide ja gaasidena, sest kuna mikrofloora on häiritud, siis toit ei seedu korralikult, vaid läheb roiskuma. Siinkohal ei tasu unustada, et see on vaid üks 80-st toksiinist, mis kõik on vähemal või rohkemal määral kesknärvisüsteemi mürgid. Järgnevalt on toodud mõned lõigud Delfi Naistekas ilmunud artiklist "Räägime pärmseenest":- Siit saavadki alguse hädad, mille seostest paljude teiste haigustega me siiamaani isegi õudusunenägusid pole näha osanud. - Pikaajaline pärmseene infektsioon võib esile kutsuda näiteks maksatsirroosi. Igatpidi ontlikul ja kenal koduperenaisel, kes kunagi ei tarvita alkoholi, avastatakse ühel hetkel maksatsirroos. Kust? Põhjuseks võib olla aga aastaid kestnud pärmseen, sest päevast päeva perekonnale ja sõbrannadele hõrke küpsetisi pakkudes on ju kerge pärmseene lemmiktoidusega märkamatult liialdada. - Silmade probleemid (lühinägelikkus, silmade väsimine jne) – puupiiritus mõjub kõige esimesena meie nägemiskeskusele. Puupiirituse mürgituse tagajärjel võib isegi pimedaks jääda. - Juhul kui emakas on spiraal, siis võib seen valida endale väljalöömise kohaks vabalt naise suguelundid. Põhjustades muuhulgas ka viljatust. Mil moel? Pärmseene mõjul muutub tupefloora seemnerakkude jaoks nii tapvaks, et nad lihtsalt ei suuda eesmärgini trügida ja hukkuvad. Seen ise teeb seemnerakkude hulgas tapatöö, lisaks tupesisese mikrofloora muutustest tulenevad haavandid, infektsioonid. - Ka imikud ei jää pärmseenest puutumatuks. Kusjuures vastsündinul areneb seeninfektsioon välja juba emaihus. Platsenta kaudu. Kui ema maks on raseduse ajal olnud võimetu kõiki organismi mürkaineid kahjutuks tegema, siis satuvad viimased platsenta kaudu ka loote vereringesse. Viimase maks ei ole aga veel nii arenenud, et rakumürkidega tegeleda. Näiteks viitab mõnede vastsündinute kollakas nahatoon, et ema on raseduse ajal põdenud raskekujulist pärmseene sündroomi. Ka soor lapse suus on sulaselge pärmseeneinfektsioon. Primaarne pärmseene sündroom Tänu pärmseene vohamisele ja elutegevusest tekkivatele toksiinidele tekivad pärmseene sündroomi sümptomid: alguses tugev väsimus, tööjõu langus, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus ning seedimise häired nagu gaasid, kõhukinnisus jne. Seda nimetatakse primaarseks pärmseene sündroomiks. Selline olukord tekib kõige sagedamini peale antibiootikumide kasutamist, mida tarvitatakse tänapäeval liiga kergekäeliselt. Kuna antibiootikumid tapavad peale haigustekitajatest bakterite (kusagil kehas) ka soolestiku head bakterid ja esimeses järjekorras just piimhappebakterid, siis tekib nii coccidel, colidel kui ka pärmseenel võimalus pidurdamatult paljuneda, sest neile tavalised antibiootikumid ei mõju. Meditsiinis kasutatakse pärmseente vastu väga kangeid ja spetsiifilisi antibiootikume ning üldjuhul arstid neid enne analüüside tegemist välja ei kirjuta, kuna nende kõrvaltoimed on organismile väga koormavad ning ohtlikud. Seega tekib olukord, kus peensoole mikrofloorast on piimhappebakterid kadunud ning kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tuleb sinna asemel vastupidav pärmseen. Piimhappebakterite ülesandeks ongi hoida meie soolestikus mikrofloora tasakaalus, et halvad bakterid ei mahuks vohama. Seetõttu soovitavadki tänapäeval enamik arste peale antibiootikumide kuuri läbitegemist hakata kohe piimhappebaktereid võtma. Siin tekib kohe küsimus – kas piimhappebaktereid hakata kasutama kohe koos antibiootikumidega või alles pärast antibiootikumide kuuri lõppemist? Kuna antibiootikumid tapavad ka piimhappebaktereid, ka neid, mida suu kaudu lisaks võtame, siis pole üldjuhul mõtete antibiootikumiraviga kasutada piimhappebaktereid – see oleks raiskamine. Samas, kui tekivad seedeprobleemid vm probleemid pärmseene vohamisest tingituna, siis hoolimata piimhappebakterite lühikesest püsimisest soolestikus, tasub neid kohe hakata juurde võtma. Sekundaarne pärmseene sündroom Kui pärmseent kontrolli alla ei saada, siis tekivad mõne aja pärast (6-12 kuu jooksul) organismis suuremad muutused (sekundaarne pärmseene sündroom), mis võivad avalduda juba haigustena: nt allergilised reaktsioonid, elundite probleemid (nt muutused maksas), masendus ja meeleoluhäired (depressioon). Pärmseene sümptomid: Allpool on ära toodud tüüpilisemad sümptomid, mille süüdlaseks loetakse pärmseene vohamist organismis. PSÜÜHILISED: Tugevad meeleolu vahetumised, masendus, jõuetus, liigne unisus, apaatia, unetus, magamajäämise probleemid, närvilisus, ärrituvus, ärritunud olek, keskendumishäired, alustamisvõimetus, halb lühiajaline mälu, ebatõelisuse tunne, alkoholijoobe tunnused, pidev väsimus. SEEDIMISES: Kõhukinnisus või –lahtisus, vahel vaheldumisi, gaase ohtralt, meeletu magusaisu (algul annab süsivesikute söömine reipuse ja värskuse tunde, mis mõne aja pärast muutub väsimuseks, loiduseks). Leiva ja alkoholi himu (NB! Kui inimesel pärmseen, siis juba väga väike kogus alkoholi teeb purju!). Isutus, kõhuturse, keha turses, limased ja halvalõhnalised fekaalid, kõhuvalud ja -krambid (eriti paremal all nagu pimesoole valu). Sügelemine ja niiskus pärakus, halb seedimine, kõrvetised, jämesoole põletik, soolestiku põletik. SUU ja NEEL: Soor suus, halb hingeõhk, lõhed suunurkades, rakud keelel, krooniline igemepõletik, kuiv või põletikuline kurk, ärritusköha, suu kuivamine. HINGAMISTEED: Ninakinnisus, pidev nohu, nina sügelus (seest või pealt), aevastamine, köha, allergiad, astma, õhupuudus, vinguv hingamine, valu ja pitsitustunne alumistes hingamisteedes. SUGUELUNDID: Naistel: Pidev pärmseene valgevoolus tupest, sügelemine ja kipitus tupes või välimistes suguelundites, vähene huvi seksi vastu, premenstruaalsündroom – masendus, ahistus, valulik ja ebaregulaarne menstruatsioon, viljatus. Meestel: Eesnäärme probleemid, peenise tursumine, sügelus ja ekseem suguelunditel, tihenenud urineerimise vajadus, nõrgenenud seksi soov, impotentsus. KÕRVAD: Korduvad kõrvapõletikud, vedelike moodustumine kõrvas, sügelus, valud, nõrgenenud kuulmine, voolavad kõrvaaugud. SILMAD: Plekid ja täpid, udusus nägemisväljas, kroonilised silmapõletikud, põletustunne, kipitus silmades, "märjad silmad", nägemise nõrgenemine, kanapimedus. PEA: Peavalud, pisted, uimasus, tasakaaluhäired, migreen. NAHK: Sügelemine, allergianähud, ekseemid (küünarõndlas, põlveõndlas), mähkme ekseem, kroonilised ekseemid, jala ja küüneseen, vinnid, furunklid, rakud (mitte käimisest), väiksed villid, kõõm, naha kuivamine, psoriaas. KUSETEED: Korduvad kuseteede ja neerude põletikud, kipitus urineerimisel, tihenenud urineerimise vajadus, samas ei tule midagi. LIHASED, LIIGESED, JÄSEMED: "Ärasuremine", pisted, lihaste nõrkus, lihaste tuimus, liigeste valud, liigeste paistetus. MUUD: Meeletu väsimus, probleemid lähevad hullemaks pimedal aastaajal ja niisketes ning läppunud õhuga kohtades, niiskusest, koordinatsiooni probleemid, kemikaalide, tubakasuitsu, parfüümide lõhnad ärritavad, allergiline "peaaegu kõigele", labori analüüsid näitavad maksa ja pankrease kahjustust. Haigused, mis arvatakse olevat põhjustatud pärmseene vohamisest organismis: Mitmesugused allergiad, Crohni taud (ehk haavandid soolestikus), Hodkini taud, psoriaas, skleroderma, reuma, sarkoidoos (autoimmuunsüsteemihaigus, sarnaneb tuberkuloosile, kuid ilma tuberkuloositekitajata), kroonilised hingamisteede haigused, skisofreenia, lihtsamad psüühika häired, näärmete häired, AIDS, myasthenia gravis, autism, leukeemia, vähk, alkoholism, narkomaania, anoreksia, buliimia, sklerosis multipleks, soolestiku põletikud, hüpoglükeemia, suhkruhaigus. Tavalisemad pärmseene sümptomid imikutel ja lastel: Lastel esineb pärmseene sündroomi väga sageli, eriti kui laps saab sageli antibiootikume! Suusoor, mähkmeallergiad, ärritatud olek, allergiad ja tundlikkus eriti kemikaalide suhtes, pidevad külmetushaigused, õppimisraskused, käitumisprobleemid (nt hüperaktiivsus), keskendumisprobleemid, autism, ärritusköha, pidev köha, seedimise häired (ka nt ebamäärased kõhuvalud), kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhu tursumine, gaasid, magusahimu, korduvad kõrvapõletikud, meeleolude vaheldumine, unehäired, uimasus (nagu joobes). NB! Arvatakse, et ka vastsündinu liigne kollasus on seotud ema pärmseene vohamisega raseduse ajal, kuna siis ei arene loote maks korralikult välja ja ei tule peale sündi bilirubiini kahjutuks tegemisega nii kiirelt toime kui peaks. Ülaltoodud sümptomid pole siiski ainukesed, kus süüdlaseks on tõenäoliselt pärmseen. Pärmseen võib olla üheks põhjustajaks ja osaliseks veel paljude teiste tõsiste krooniliste haiguste puhul. Pärmseent soodustavad: Seega on soolestiku tervishoius ja seega ka keha tervishoius kõige olulisem tasakaal – antud juhul siis erinevate soolebakterite tasakaal soolestikus. Kaudselt on soolestiku mikrofloora tasakaal seotud alati keha happe-leelise tasakaaluga, sest kui keha muutub liiga happeliseks, käivituvad mehhanismid, mis hakkavad keha lagundama ehk algosakesteks viima ning aktiveeruvad n-ö patoloogilised viirused, bakterid, seened. Teisisõnu inimene jääb haigeks. Kui siia veel lisada, et viirused, bakterid ja seened on uuemate uurimuste järgi võimelised üksteiseks muutuma (nt piimhappebakter muutub pärmseeneks, kui kehas liigselt kiirgust või raskemetalle), siis mõistate, miks on nii oluline terved eluviisid ehk kogu keha tasakaal – tervislik toit ja piisavalt vett ("Vesi, mille järele su keha hüüab"), piisavalt und, liikumist ja puhkust ning rõõmus meel! ("Küllusliku tervise 10 saladust") Kõige kergemini läheb tasakaalust välja piimhappebakterite osa. Samas võib lohutuseks öelda, et seda tasakaalu on ka kõige lihtsam hoida ning taastada. Aga sellest veidi hiljem. Mikrofloora viivad paigast ära peale antibiootikumide tarvitamise ka mitmed teised faktorid, mis on allpool täpsemalt välja toodud. Kokkuvõtlikult võib aga öelda, et peamisteks pärmseent vohama panevateks ja piimhappebaktereid hävitavateks faktoriteks on: Ravimid – antibiootikumid, hormoonid, kortikoidid, keemiaravi Rafineeritud toidud Kiirgus – arvuti, televiisor, mobiiltelefonid jne Pärmseene vohamist põhjustavad või soodustavad ka: TOIT: Liigselt töödeldud toit: "valge suhkur" (rafineerimata suhkur ei soodusta nii palju), "valge jahu" ehk kõrgema ja I sordi jahu (märkus: ka sepik on "valge jahu" toode, täisterajahu kogus selles minimaalne; täisterajahu toimib pärmseent pidurdavalt), kõik muud rafineeritud ehk liigselt puhastatud ja töödeldud toidud. Tehniliselt valmistatud äädikas (õunaäädikas on hea). Tööstuslikult valmistatud purgi- ja külmutatud toidud, sest valmistatud rafineeritud toidust ning lisatud ohtralt lisaaineid (nt glutamaate, värvaineid jne). Mikrolaineahjus valmistatud toit Suhkruasendaja aspartaamiga toidud – nt kõik närimiskummid, "light" joogid, jne Homogeniseeritud mahlad Teatud toitainete, mineraalainete, mikroelementide puudus ehk ühekülgne toitumine – nt vanuritel ja imetavatel emadel ning rasedatel. KESKKOND: Keskkonnamürgid ehk raskemetallid jt mürgid – nt autode heitgaasides olev plii, hõbe- ehk amalgaamplommid (elavhõbe) suus, kaadmium jne. Kiiritus-saaste – arvuti, telekas, mobiil, töö röntgenaparatuuriga, jne. Sünteetiline elukeskkond – nt mistra vaip, jms sünteetilised katted eluruumides. MEDITSIIN: Ravimitest: antibiootikumide kuurid, pikalt ja pidevalt antibeebipillide, kortikoidide (ka salvid), reumarohtude kasutamine (ibuprofeen, diklofenak jne), tsütostaatikumid ehk keemiaravi. Meditsiinilised toimingud – elundite siirdamine, südameoperatsioonid, kateedrid-voolikud kehas, kanüülid, kiiritus, suured lõikused. Naistel spiraal emakas Kui organism on liiga happeline – aga happeliseks teevad kõik eelpool ja allpool toodud tegurid ning leeliselisemaks teevad organismi kõik tervislikud toidud ning tervislik eluviis. Haigused, millega käib kaasas ka pärmseene vohamine: Kroonilised maokatarrid, mao alahappesus (piisav hape hävitab pärmseent ja hoiab pärmseene normaalses hulgas), diabeet, tuberkuloos, vähk, AIDS jt immuunsüsteemi puudulikkuse häired (astma, reuma, allergiad), soolestiku parasiidid (parasiite ei teki, kui mikrofloora on korras), soolestiku põletikud. Muud pärmseent aktiviseerivad tegurid: Stress ja läbipõlemise sündroom Rasedus, sünnitus, klimakteerium Medikamentide, alkoholi väärkasutamine, narkomaania RAVI: Seen tuleks kontrolli alla saada dieedi ja leebete vahenditega, sest kui hakata pärmseent tugevate vahenditega (nt agressiivsed AB-d) hävitama, siis hakkab pärmseen vihaselt vastu võitlema ja veelgi rohkem vohama, tekitades inimesele palju kannatusi magusahimu ja/või alkoholihimu suurenemisega ning lõppkokkuvõttes võib tulemus olla vastupidine. Dieet ei peaks olema liialt karm. Alustatakse väikeste sammudega, et uued toitumisharjumused kinnistuksid jäädavalt! Alustuseks piisab kui hakata alguses vältima rafineeritud jahu ja jahutooteid, rafineeritud suhkrut ja naatriumglutamaati sisaldavaid toiduaineid (st keeduvorstid, Santa Maria maitseained, absoluutselt kõik maitsetugevdajad, nn naturaalsed lõhnaained, maitse-parandajad). Söögiks sobivad rohelised köögiviljad, täisteratooted, toorsuhkur, kala. Orgaaniliselt kasvatatud ja rafineermata toidus on sees ained, mis soodustavad jääkainete väljaviimist (kiudained), annavad mineraale happe-leelise tasakaalu hoidmiseks ning sisaldavad looduslikke pärmseene vastaseid aineid. Hiljem peaks vähendama menüüs ka kartulit, sest sisaldab liiga palju tärklist ning tärklis ja suhkur on pärmseenele toiduks. Esialgu võib taoline nimekiri inimese ära ehmatada, leitakse, et polegi midagi süüa. Seepärast tasuks alguses teha paralleelselt keelatud asjadele kõrvale kohe ka nimekiri asjadest, mida tohib süüa – siis on dieediga lihtsam leppida. Dieet pärmseene vähendamiseks: EI TOHI: 1. Valge suhkur ja valge jahu 2. Pärmiga küpsetatud leib ja sai 3. Makaronid ja valge riis 4. Vorstitooted, ketšupid, maitsestatud jogurtid, jäätis, magusad kohupiimatooted 5. Alkohol, õlu, limonaadid, homogeniseeritud mahlad, gaseeritud joogid (sh mullivesi) 5. Seened, ka šampinjonid 6. Arahhiis ehk maapähkel * Raskel juhul vältida paar nädalat ka: kartul, tsitruselised, banaan, viinamari, õun ja õunamahl, kuivatatud puuvili. TOHIB: 1. Rafineerimata toorsuhkrut, veidi mett, täisterajahud 2. Täisterasepik, läbiröstitud leib või juuretisega küpsetatud leib 3. Täisterajahust makaronid, täisterariis, tatar jt täisteraviljad 4. Puhas (mahe) liha ja kala, keefir, hapukoor, maitsestamata või ise maitsestatud kohupiim 5. Vesi, täismahlad 6. Kõik teised pähklid – sarapuupähkel, mandel, päevalilleseemned jne * Kui tekib magusahimu, siis küpseta ise täisterajahudest ja toorsuhkrust või söö tumedat šokolaadi. Ka võib juurde süüa kroomi tablette. Samuti võib magusaisu leevendada, kui võtta keele alla paar tera soola (meresool, himaalaja või roosisool), või süüa ootena toorsalatit. Tõsisemate tervisehädade puhul on soovitatav 4Salts mineraalsoolad (vt InnerLighti tooted), mis sisaldab inimesele vajalikke mineraalaineid (kaalium, kaltsium, naatrium, magneesium) naturaalsel kujul ja õiges vahekorras. Magusaisu on sageli seotud mineraalainete puudusega kehas! Võitluses pärmseenega peaks iga päev sööma ohtralt toorest toitu – salateid, juur- ja puuvilju ning täisteraviljatooteid. Need annavad organismile piisavas koguses vitamiine-mineraale-mikroelemente ning puhastavad kiudainetega soolestikku. Lisaks on nende kestades ja koortes seenevastaseid looduslikke ühendeid. Nii säilib soolestikus mikrofloora tasakaal loomulikul teel. Väga range dieedi juures eraldatakse ka süsivesikud ja valgud. Ehk neid ei tarvitata koos ühe söögikorra ajal (mis tähendab, et kartul ja liha kokku ei sobi). On kas salat ja liha või kartul ja salat. Samamoodi riisi ja lihaga. Et dieedi jutt ei mõjuks liiga masendavalt, tuletan meelde paljude gurude suust korratud tarkusetera: "Liigne kehakaal ei ole seotud organismi ainevahetuse tüübiga, toitumisega ja eluviisiga. See on ennekõike mõtlemine ja alles siis tuleb toitumine. Miks? Sest läbi mõtlemise hakkab inimene toituma. Ja läbi mõtlemise hakkab muutma oma eluviisi. Mitte vastupidi." Lisaks järk-järgult tugevnevale dieedile ja valikulisele toitumisele on olemas ka mitmed looduslikud ravimid pärmseene vastu. Eriti kui pärmseen on kehas "vihaseks" muutunud ning inimesel tõsised pärmseene sümptomid, siis võiks teha pärmseent hävitava kuuri. Pärmseent hävitavad (vähendavad): Küüslauk – kui ainult seda kasutatakse pärmseene raviks, siis tuleks süüa 6 küünt päevas. Võib asendada ka küüslaugu kapslitega, kuid nende toime on palju nõrgem. * Küüslaugu lõhna tekib vähem kui võtta peale 1 spl hapukoort ja süüa ainult õhtul. Greibiseemne eeterlik õli (Citrosept, Citropluss, CitroImmun jne – greibiseemne ja glütseriini segu, paremad sisaldavad ka bioflavonide, mis pehmendavad preparaadi ärritavat mõju sapile). Greibiseemnel on viiruseid, pärmseent ja baktereid tappev toime. Võetakse 3 korda päevas vähese koguse veega või apelsini mahlaga (siis pole nii vastumeelselt mõru!) ja juuakse suur klaas vett peale. Võib kasutada ka küüneseene puhul küünele peale määrimiseks. NB! Ei tohi kasutada kui on tsitruseliste vastu allergia! Pau d'Arco kapslid või Lapacho tee (Brasiilias kasvavast taimest). Algul 1 kapsel 3 korda päevas, hiljem 2 kapslit 3 korda päevas suure hulga veega! Võib võtta maksimaalselt 3 kuud. Tee on nõrgema toimega ja juuakse 5-6 tassi päevas. Nõmmliivatee, koirohutee – kodumaised. Täisteratooted, ka koorega porgand – nii kestades kui ka koortes on seenevastaseid looduslikke ühendeid. * Näiteks porgandi puhul on kasulik jätta porgand koorimata, kuid harjata eriti puhtaks ning seejärel riivida koos koorega salatiks (loomulikult teades, et kasvatamisel pole kasutatud mürke ega väetisi). Oliivipuu lehtedest toodetud lahus. NB! Esimene reaktsioon, mis ravi tagajärjel tekib, et tekivad gaasid! Sellest ei maksa kohkuda, vaid pigem rõõmustada, et ravi toimib! Järelravi, et taastuks soolestiku normaalne tasakaal: Kui nädal aega on mõnda pärmseent hävitavat vahendit võetud, siis tuleks edasi minna üle piimhappebakterite võtmisele – see taastab mikrofloora tasakaalu ning soodustab ka peensoole hattude taastumist. Piimhappebaktereid lisavad: Hapukurk (kuumutamata ja äädikata) Hapukapsas (kuumutamata) – nt 1/4 – 1/2 klaasi hapukapsavedelikku enne sööki Piimhapebakteri preparaadid (nt Beneflora – sisaldab 12 erinevat bakterit, LactoSeven - 7, BioLatte Original - 5, Gefilus – 1 jne). Imikutele on omad preparaadid, kuna nende mikrofloora on teistsugune! Loomulikult on ehedad looduslikud piimahappebakterid kõige paremad. Neid leidub homogeniseerimata, pastöriseerimata maapiimas, eriti hapupiimas, hapendatud kurkides, hapendatud kapsas, hapendatud seentes jne. Nende elutegevust soodustavad küüslauk, sibul ja porru, samuti murulauk, mis mõjuvad pärmseent pärssivalt ja samas ei suru need ka pärmseent mööda keha laiali, nagu seda võivad teha mõned teised pärmseent tapvad vahendid. (Sibul ei kaota oma kasulikke omadusi ka kuumutamisel alla 75kraadi, st hautamisel). Kaudselt vähendab pärmseent ka keha happe-leelise tasakaalu normaliseerimine: Kui inimene on oma kahjulike elamistavade (stress, arvuti, valge jahu, valge suhkur, istuv eluviis, vähe õues jne) tõttu liiga happeline ja kuna pärmseen hakkab vohama just siis, kui keha muutub liiga happeliseks, siis mõjuvad kaudselt kõik vahendid, mis muudavad keha tagasi leeliseliseks. Näiteks: Õunaäädikas – 1 tl 1 klaasile veele 1 kord päevas enne sööki (soovitavalt hommikul) ära juua. Üks ohutumaid, tõhusamaid ja kiiremaid organismi liigse happesuse neutraliseerijaid! Köögiviljad – eriti värske kurk, arbuus, hapendatud juurviljad Mõõdukas füüsiline koormus Positiivne meeleolu Vt lisaks nt raamatutest: "Doktor Hay dieet", Jackie Habgood, 1999; "PH ime", Robert O Young & Shelly Young, 2009. NB! Raseduse ja imetamise ajal on pärmseent hävitav ravi keelatud, kuna pärmseen hakkab alati mingil määral vastu ehk muutub agressiivseks ning mingi aeg vohab rohkem. Seega tekib ka rohkem toksiine ning need jõuavad ka kõhutitani, kahjustades tema veel välja arenemata maksa! Ka ei ole rasedus aeg intensiivseteks puhastusteks, mis toovad kehasse salvestatud mürgid enne väljutamist tagasi vereringesse, millest osa jõuab ka lapseni kahjustades tema maksa ning keha. Parim ravi sel ajal on oma toidulaua korrigeerimine tervislikumaks ja piisav aluselise vedeliku tarbimine. Raviskeemide näited: Kiire abi peale pidu vm keha tasakaalu paigast minekut (nt spordivõistlus, öine ülevalolek, suur šokk jne). Inimene kurdab tavaliselt uimasust, unisust, iiveldust, tohutut väsimus – 3 klaasi vett järjest ära juua, millesse igasse ühesse on pigistatud 0,5 sidrunit. Kiire abi, kui tõsisem ja pikemaajaline pärmseene sündroom (nt tupeseen, kella 11-ne hundiisu, pidev magusaisu, pidev väsimus, pealelõunane uimasus jne) – greibiseemne eeterliku õli preparaati 3 korda päevas 10-15 minutit enne sööki väikese koguse vee või mahlaga, peale juua veel klaas vett. Lisaks menüüst välja kõik valge suhkru ja jahu tooted ning teised rafineeritud ja tugevalt töödeldud toiduained. Kiire abi neile, kes ei tohi kasutada agressiivset ravi (rasedad, imetavad emad, kes ei talu greibiseemne eeterlikku õli preparaate või küüslauku jne – see ravi pigem soodustab piimhappebakteri kasvu ja loob ebasoodsa keskkonna pärmseene kasvuks) – võtta topeltannuses piimhappebaktereid, lisaks juua iga päev 2-3 klaasi õunaäädika või sidrunivett. Lisaks muidugi menüü korrigeerimine! Kui pärmseen kõigest hoolimata ei kao ja tuleb aina uuesti ja uuesti tagasi, siis on sinu elus tõenäoliselt miski, mis paneb pärmseene vohama. Mõned enamlevinud probleemid, mis varjatult "söödavad" pärmseent: Keskkond. Hallitus koduseintel. Pesupulber (alati jääb peale pesu pesemist imeväike kogus pesupulbrit kangasse, mis inimese higistades imendub naha kaudu kehasse ja annab kehale happelisust). Nõud (nt osa keraamikast, plastmass veekeedunõu, teflon). Värvid (remont kodus või tööl). Autode heitgaasid (nt elatakse tiheda liiklusega ristmikul). Kõrgepingeliinid töö või elukoha vahetus läheduses. Amalgaam ehk elavhõbeda plommid suus. Toit. Mingi lemmiktoit, mis sööd piisavalt tihti ja mida ei oska kahtlustadagi – nt hallitusjuustud, šampinjonid, pirnid, viinamarjad, kala. Toiduaine, mille suhtes toidutalumatus (ei seedu korralikult põhjustades käärimist ning pärmseent), nt homogeniseeritud piim. Stress, mure. See võib olla väga tugev ootamatu asi sinu elus, mis lööb põhjalikult kogu keha sassi, aga ka pikk pidev ja vinduv mure, millega arvad, et tuled toime! Kui pärmseen ei allu kuidagi ravile, on alati soovitav teha kogu keha puhastamist – kas toiduga, ravimtaimedega või homöopaatiliselt. Võimalusi on palju. Puhastus peaks kestma vähemalt 2-3 kuud. Lisaks tuleks leida keha saastumise allikas ning see likvideerida, muidu on ka keha puhastusel vaid ajutine efekt! Homöopaatiline puhastus on kõige lihtsam ja käepärasem teha Heeli preparaatidega, mis ka meie apteekides müügil – Nux vomica Homaccordi, Berberis Homaccord, Lymphomyosot. Igat preparaati võetakse 30 tilka ja pannakse 1,5-2 l vette, mis päeva jooksul ära juuakse. Kirjandust pärmseene kohta: Raamat: "Hiivasyndrooma – luonnonmukaisen hoidon opas", Jouko Pursiainen, 1997 Pärmseene kohta käivaid artikleid internetis eesti keeles: "Räägime pärmseenest", "Pärmseen", "Bakterid tervise hüvanguks", "Piimhappebakterid", "Probiootikumid" Allikas : Terje Tähe, loodusterapeut

Miks negatiivne mõtlemine nii mõttetu on?‏

“Kas teadsid, et meie peas on umbes 50 000 mõtet päevas? Kas me suudame kõiki neid mõtteid kontrollida ja positiivsena hoida? Ei, kahtlemata mitte. Küll aga suudame jälgida oma mõtlemise trendi, mille puhul on heaks indikaatoriks meie enesetunne,” kirjutab Kaido Pajumaa portaalis Sisekosmos. Kuigi oma mõtetega (eelkõige negatiivsete mõtetega) hakkama saamiseks on olemas palju erinevaid tehnikaid, on nende põhimõte kõikidel üks – hakata märkama hetki, kui negatiivne või meid kahjustav mõte kerkib, et selle mõtlemine siis katkestada ja/või asendada positiivsega. Kõlab lihtsalt, eks? Aga kuidas on asi praktikas? Ja miks üldse oleks vaja mõtteid märkama hakata? Kujuta ette, et sa elad vanemat sorti majas, mida köetakse ahjuga. Sul on toas kaks ahju – üks on uus ja korralik, mis annab kiiresti ja väga palju sooja, teine aga vana ja armetu, mis ajab suitsuvingu tuppa ja sooja ka eriti ei anna, sest on aastatega hõredaks jäänud. Sa lähed igal õhtul koju ja sul on valik, kumba ahju kütma hakata. Sul on võimalus kütta vana ahju, kuigi TEAD, et sellest eriti sooja ei saa ning see tekitab sulle ainult probleeme (vingugaasi), või otsustad sa kütta uut ahju, mida tehes on sul 15 minuti pärast mõnus ja soe olla. Kumma sa valiksid? Samasuguse otsuse peame langetama oma mõtlemise kohta igal hetkel. Meie peas on justkui kaks ahju – üks on uus ahi, mida küttes oma mõtetega ellu turvalisust ja häid emotsioone loome. Teine aga vana ja väsinud ahi, mida kasutades alati oma ellu probleeme tekitame. Uus ahi on loovuse ja positiivsuse ahi – see on valget värvi, alati puhas ja ilus. Vana ahi on rahulolematuse, ohvrimeelsuse ja saamatuse ahi. See on tahmane, mõrane ja näeb tõeliselt armetu välja. Alati, kui häid mõtteid mõtleme, kütame uut ahju ja loome endale sooja ning mõnusat elu. Vana ahi tekitab meisse aga negativismi ja alalist rahulolematust kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Kuigi me teame, et vana ahju küttes muudame oma elu raskemaks, ei lõpeta me üldjuhul siiski selle kütmist. Meile justkui meeldiks istuda suitsuvingu sees ja külmetada, selle asemel, et hakata hagu andma uuele ahjule. Meile “meeldib” mõelda oma probleemide peale ka neid uuesti ja uuesti meelde tuletada (võimalusel ka teistega arutada), visates seeläbi pidevalt puid alla oma viletsa elu ahjule. Kas see pole mitte paradoksaalne – me teame, et miski teeb meile halba, aga me ei lõpeta siiski? Ja pealegi, mis kasu me vana ahju kütmisest saame? Ma isiklikult vahetasin vana ahju uue vastu välja 2006. aastal. Alguses oli see keeruline, sest suitsu oli toas vana ahju kütmisest jätkuvalt väga palju ja võttis palju aega ning energiat enne, kui tuba hakkas puhtaks minema ja ma hakkasin vaikselt nägema, kui ilus “tuba” see tegelikult oli. Ma polnud pikka aega suutnud selles toas selge pilguga ringi vaadata, sest olin kogu aeg ametis vana ahju kütmisega lootes, et sellest tuleb sooja. Aga ei tulnud, tuli ainult suitsu ning ma muudkui külmetasin. Kumma ahju sina kütmiseks valid? Või oled sa oma valiku juba teinud ning väikese leegi uues ahjus läitnud? Kas tunned sooja? Kas tunned värsket õhku oma elus ning näed esimesi positiivseid märke selles “elutoas”, milles sa elad? Üldjuhul tulevad esimesed märgid 30 päevaga, kuna vähemalt nii palju võtab aega, et päris must suits toast välja saada. Aga kui tuba on kord puhtaks saanud, siis uue ahju kütmine toob sulle ainult rõõmu. Sa avastad iga päev, kuidas uued detailid sinu elutuppa tekivad ning sa võid neid nautida. Sa hingad kergemalt ning ei pea enam nii palju pingutama, et värske õhk kopsudesse jõuaks. Sa tunned end hästi, ja nii hea on end hästi tunda. Allikas: Sisekosmos

Mis on vahet looduslikul ja sünteetilisel vitamiinil?

Viimase paarikümne aastaga on meie toidulauale jõudvate hõrgutiste toiteväärtus drastiliselt vähenenud, mille tagajärjel on inimeste tervisenäitajad kehvemad kui kunagi varem. Kuna toidust ei ole võimalik saada piisavas koguses kõiki organismile vajalikke vitamiine, on ravimitööstus leidnud raha teenimiseks ideaalse võimaluse – vitamiinid purgis. Loomulikult vajab organism lisaturgutust, kuid silmas tuleb pidada, et vitamiinil ja vitamiinil on vahe. Looduses toitained puhtal kujul ei esine. Ei ole võimalik minna metsa ja korjata kausitäis C-vitamiini, samuti ei saa kasvatada põllul proteiini. Vitamiinid ei ole üksikmolekulid, vaid bioloogilised ühendid. Neid ei saa isoleerida lootuses, et seejärel on need võimelised täitma oma algupärast funktsiooni, kuid just seda ravimitööstus teebki. Looduslik vitamiin on oma olemuselt protsess, sünteetiliselt toodetud vitamiin vaid surnud kemikaal. Oleks vale neid isegi vitamiinideks nimetada, sest need on minetanud oma elutähtsad funktsioonid rakkudes, olles võõrkehad meie organismis. Toidulisandite valikul tuleb selgeks teha, millise päritoluga on selles leiduvad vitamiinid. Looduslike vitamiinide puhul on allikad loomsed, taimsed või mineraalsed. Vitamiinid vajavad imendumiseks teatavaid ained, millega nad looduses koos eksisteerivad. Looduslik C-vitamiini kompleks sisaldab bioflavonoide, koliini ja K-vitamiini ning vaseensüümi, mis moodustab tervikliku organismile sobiva kompleksi. Seetõttu on soovitatav kasutada looduslikke puhtaid vitamiine koos neid toetavate toimeainetega. Ebausuga peaks suhtuma toidulisanditesse, mille pakendil on koostisosadesse märgitud lihtsalt K-vitamiin või C-vitamiin ilma ühegi viiteta selle olemuse või päritolu kohta. Samuti tasub uurida ingliskeelset märgistust, kus sünteetiliste vitamiinide nimetused on hästi eristatavad. Neid reedavad eesliide dl- (nt dl-alpha) ja lõpud -ate või -ide (nitrate, cloride). Silma tuleb peal hoida ka lisaainetel. Tihti püütakse just lastele mõeldud vitamiine muuta neile atraktiivsemaks kahjulike magustajate ning värv- ja maitseainetega. Ära anna lapsele (ega söö ka ise) vitamiine, mille koostisosadesse on märgitud aspartaam, sorbitool, hüdrogeenitud taimsed õlid, alumiinium või kunstlikud värvained. Enda ja oma pere tervise eest tuleb hoolitseda pidevalt Haigus on vale elustiili otsene tulemus. Kui inimesel on tervis korrast ära, on ilmselt tegu mõne aine puudujäägiga, mille tulemusel langeb immuunsus. Oluline pole mitte võidelda tagajärgedega, vaid leida ja kõrvaldada põhjus ning mis kõige tähtsam – tegeleda ennetusega. Praktika on näidanud, et sünteetiliste vitamiinitoodete tarbimisel gripi ja põletikuliste haiguste põdemine ei vähene. Vastupidi, see võib endaga kaasa tuua isegi soovimatuid kõrvalnähte. Samal ajal patsiendid, kes kasutavad looduslikest allikatest saadud vitamiinitooteid, on märganud, et haigestuvad varasemast kordi vähem. Lisaks ei arene neil haigus kergelt edasi põskkoopa-, kopsu- või kõrvapõletikuks ning seetõttu jäävad ära antibiootikumikuurid. Kaovad ka kuseteedenakkused ning grippi haigestumise korral on selle kulg märksa kergem ja paranemine kiirem. Lastel, kes manustavad kalamaksaõli ja muid looduslikke vitamiine, suureneb vastupanuvõime haigustele. Seega võivad vitamiin ja vitamiin tähendada täiesti eri aineid. Uuri alati toidulisandite päritolu ja ära söö kalli raha eest endale sisse kemikaale! Hea valiku kvaliteetseid ja kontrollitud looduslikke vitamiinitooteid leiab näiteks Eliksiiri loodusapteegist. Allikas: Internet

Kuidas veresuhkur normis hoida? Mis on madala GK-ga toit?‏

Kõrge veresuhkru taseme näit on märgiks, et inimesel võib olla diabeet või metaboolne sündroom ehk ainevahetussündroom (nimetatakse ka X-sündroomiks). Ja kui neid probleeme ja haigusi veel ka ei ole, on jätkuva kõrge veresuhkru taseme juures tõsine oht need tulevikus saada. Samuti on küsimus selles, et kui liialt palju süsivesikute rikast toitu (mitte ainult suhkrut!) süüa, võib kehakaal suureks minna, mis on omakorda kõikvõimalike teiste haiguste, ka diabeedi riskitegur. Veresuhkur ja insuliin Kõhupiirkonnas asuv kõhunääre ehk pankreas toodab insuliininimelist hormooni, mis reguleerib vere suhkrusisaldust ning aitab glükoosil ja mitmel muul toitainel jõuda meie keha rakkudesse. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, et see eritaks küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseeruks. Tervete inimeste keskmine veresuhkru näit peaks olema 5,5 mmol/l. Kui inimene on terve, ta ei ole ülekaaluline ning tema perekonnas pole varem olnud diabeetikuid, ei pea ta spetsiaalselt arsti juures veresuhkrut mõõtmas käima. Kui aga tekivad mingid kaebused ja perearst kahtlustab diabeeti, määrab arst patsiendile jälgimisplaani. Sest tuleb rõhutada: ühekordne veresuhkru taseme tõus ei tähenda veel diabeeti. Veresuhkur ja diabeet Diabeet võib tõsta inimese veresuhkru taseme ohtlikult kõrgele. Suurem osa toidust, mida sööme, muutub ainevahetuse käigus glükoosiks või suhkruks, mida organism kasutab energiaallika ehk „kütusena“. Selleks et glükoos pääseks rakkudesse ja sellest saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama piisavas koguses insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis suhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Veresuhkru taset võib tõsta ka insuliiniresistentsus, millest tuleb juttu eraldi. Eristatakse kaht tüüpi diabeeti: esimene tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet tekib enamasti lastel ja noorematel inimestel. Sel juhul on kõhunääre saanud kahjustada ega suuda enam insuliini toota. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on peamiselt vanemate ja ülekaalus inimeste haigus. Nende pankreas küll eritab insuliini, kuid see ei vii glükoosi verest rakkudesse. Enamik suhkruhaigetest põeb teist tüüpi diabeeti. Diabeet on oluline südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur. Tõenäosus, et diabeetikust täiskasvanul tekib mõni südamehäire või infarkt, on 2–4 korda suurem võrreldes nendega, kes diabeeti ei põe. Kui veresuhkur on diabeetikul pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkurtõve hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Veresuhkur ja ainevahetussündroom Metaboolseks sündroomiks ehk X-sündroomiks peetakse seisundit, millele iseloomulikud sümptomid on kõrge vererõhk, kõrge LDL-i ehk „halva” kolesterooli tase, kõrge triglütseriidide tase, insuliiniresistentsus (kurnatuse tõttu ei reageeri rakud enam insuliinile ning veresuhkru tase jääbki kõrgeks) ja keskkoha rasvumine. Need on kõik ka südamehaiguste ja insuldi riskifaktorid ning loomulikult on niimoodi suur risk haigestuda II tüübi diabeeti. Metaboolne sündroom algab insuliini tootmisest vastuseks kõrgele veresuhkru tasemele, mida kasutatakse energia tootmiseks. Kui glükoosi saabub liiga palju ja liiga kiiresti, ületab see keha vajadused ja rakud ei võta seda vastu. Veres jääb suhkru tase kõrgeks, pankreas toodab insuliini muudkui edasi, aga rakud glükoosi vastu ei võta. Tulemuseks on, et glükoos muudetakse organismis rasvadeks ja keha muutub insuliinile tundetuks ehk tekib insuliiniresistentsus. Insuliinreistentsusega seostub palju tervisehäireid: viljatus, polütsüstilised ovaariumid, häiritud immuunsus, krooniline põletik, vähk ja maksahädad. Madal veresuhkru tase Liiga madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia) on aga samuti halb. Nagu öeldud, kasutab inimese organism veresuhkrut nii-öelda „kütusena” energia saamiseks. Kui „kütust” on vähe, toodetakse ka vähem energiat. Tagajärjeks võib olla lakkamatu näljatunne, keha värinad, higistamine, ärrituvus, tuju langus, nõrkus, väsimus või pidev unisus, nägemishäired, segadustunne ja konsentratsioonivõime puudus, tõmblused kehas, minestushood. Hüpoglükeemiaks loetakse veresuhkru taset alla 4,0 mmol/l. See ohustab suhkruhaigeid juhul, kui nad pole piisavalt söönud, aga on tarbinud ravimeid. Veresuhkru taseme kiireks tõstmiseks sobib hästi paar glükoositabletti või klaas apelsinimahla või paar teelusikatäit mett. Sellele peab järgnema toidukord ja korduv veresuhkru kontroll. Raske hüpoglükeemia korral tuleb kutsuda kiirabi, kes üldjuhul süstib haigele glükagooni. Kerge hüpoglükeemia tekib ka pärast kiirete süsivesikute tarvitamist, sest veresuhkru tase tõuseb ja insuliin viib suhkru hästi kiiresti rakkudesse. Seepärast tunnevad inimesed ennast tihti pärast suurt sööki väga loiuna. Kui veresuhkru tase langeb järsult või kui inimene on vihane või hirmul, vabastavad neerupealised adrenaliini ja kortikosteroide. Need hormoonid aitavad lõhustada ladustatud glükogeeni ekstraenergia saamiseks kriisi või erivajaduse korral. Kõige hullemaks peetaksegi pidevat veresuhkru taseme kõikumist, sest see koormab liialt neerupealiseid. Sestap soovitatakse süüa viis korda päevas ja igal korral vähese glükeemilise koormusega toitu. Veresuhkur ja aju Veresuhkru taseme kõikumine mõjutab kergesti ka aju seda osa, mis juhib meie uute teadmiste omandamist ja mälu. Toiduga omastatavast energiast umbes 20 protsenti kulub aju tööks, mis vajab pidevalt glükoosi. Aju vajab keskmisel hulgal energiat iga päev, mitte liiga palju ning mitte ka liiga vähe. Kõige paremini mõjub ajule, kui veri sisaldab umbes 25 grammi glükoosi, mis vastab umbes ühele banaanile. Kuna aju ise koosneb umbes 60 protsendi ulatuses rasvast, peaks tarbima ka piisavalt rasva. Soovitatav on eelistada küllastamata rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid, nagu rasvane kala, seemned ja pähklid. Teatud toiduained aga muudavad meid väsinuks, jõuetuks või, vastupidi, erksaks, õpihimuliseks ning parandavad mälu. Kui süüa liiga süsivesikutevaest toitu, siis glükoosipuuduse tõttu ajutegevus väheneb, halveneb hindamisvõime ning tekivad kontsentratsiooniraskused. Jällegi on soovitav tarbida aeglaseid süsivesikuid, nagu täisteratooted, oad-herned ning värsked aedviljad, sest nende glükoosiks muutmine võtab aega ning see tagab keha pikaajalisema energiaga varustamise ning veresuhkru tase on ühtlasem. Nõuandeid õigeks söömiseks: * Söö regulaarselt viis korda päevas: kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. Sagedasem söömine kiirendab ainevahetust ning tasakaalustab veresuhkrut. *Tarbi vähese glükeemilise koormusega (GK-ga) toiduaineid. (Toidu glükeemiline koormus näitab seda, missuguse koormuse süsivesik kehale pikemas perspektiivis annab.) Madala GK-ga toit on eeskätt aedvili. Enamikku aedvilju võib süüa piiramatus koguses. Päevas peaks sööma vähemalt viis portsjonit (üks portsjon on umbes klaasitäis) aedvilja, sellest pool toorena, pool hautatuna. Toitude GK oleneb muu hulgas nende töötlemisest. Seepärast on tarvis valida täisteratooted ning vältida rafineeritud tooteid. Mahlad on enamasti suure GK-ga. Mida vähem on toiduainet töödeldud, seda väiksem on tema GK. Vähese GK-ga toiduained on piimatooted, (v. a riisipiim ja magustatud kondenspiim), põldmarjad, mustikad, maasikad, vaarikad, kirsid, ka muud puuviljad peale banaani, rosinate ja datlite. Kuivatatud puuvili on suurema GK-ga. Kõrvitsaseemne- ja maapähklivõi, kaunvili, täisterajahu ja -pasta, oliivid, pähklid, roheline lehtvili, enamik köögivilju (v.a. kartul, jamss, pastinaak ja maguskartul), tomatimahl ja köögiviljamahlad, suhkrutest fruktoos, agaavisiirup, ksülitool ja steevia on vähese GK-ga. Teraviljadest on vähese GK-ga kaerahelbed, täisterarukkileib ja kinoa (Eesti ökopoodides müügilolev inkade teravili). Suure GK-ga on peale eespool loetletute veel valge riis, hirss, tatar, saiad, koogid ning suhkruga magustatud tooted. * Söö süsivesikuid koos valkudega. Näiteks sobivad pruun basmati riis (valge riis on suure GK-ga) koos kanalihaga, täisteranisust pastatooted koos lõhega või rukki-röstleib koos munapudruga. Süsivesikute ja valkude lahus söömist soovitatakse seedmisprobleemide korral, kuid veresuhkru tasakaalustamise seisukohast tuleb seda vältida. * Tarbitav toit peab olema kiudainerikas. Kiduainerikkad on puu- ja aedvili ning kaunvili. Kiudained vähendavad toidu GK-d. * Rasvu ei tohi vältida, kuid tarbida tuleb eeskätt taimseid rasvu: külmpressitud õlisid ning mitmesuguseid seemneid. Vältida tuleb transrasvu sisaldavaid toite, mille hulka kuulub näiteks enamik margariine. * Joo piisavalt, vähemalt 1,5–2 liitrit päevas. Joo puhast vett, eelistatult allikavett. Veevajadus sõltub ka vanusest, kehalisest koormusest, välistemperatuurist ja muudest teguritest. Mahlad on tavaliselt suhkrurikkad, joo puuviljamahla veega pooleks lahjendatult ning mitte üle ühe klaasi päevas. Head on ka taimeteed. * Tuvasta varjatud toidutalumatus. Inimene ei pruugi alati ise teada, et tal on mõne toiduaine suhtes talumatus. Toidutalumatust on võimalik välja selgitada katsetades, kuid kindlam on teha toidutalumatuse analüüs. Talumatust põhjustavate toitude vältimisel hakkab ka kaal langema. *Vitamiinid ja mineraalained. Veresuhkru ainevahetuseks on tarvis niisuguseid hädavajalikke toitaineid nagu kroom, mangaan, magneesium ning vitamiine B1, B2, B3 ja B6. B-grupi vitamiinid vastutavad toidust energia vabastamise eest. Kroomita on insuliini toime blokeeritud ja vere suhkrutase kõrgenenud, kuna rakud ei omasta glükoosi. Kroomi allikateks on õllepärm, spargelkapsas, sink, kalkuniliha, viinamarjamahl, koorikloomad. Mangaani leidub enim pähklites, täisteratooteis, rohelistes lehtköögiviljades, hernestes, peedis, munakollases. Magneesiumi allikad on nisukliid, täisteratooted, rohelised lehtköögiviljad, piim, liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepipulber, karripulber, kookos. Allikas: Elukiri

Milliseks on muutunud tänapäeva elu?‏

George Carlin oli eelmise sajandil tuntud terava keelega satiirik. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatult kohase artikli. „Meie aja pardoks on see, et meil on kõrged majad aga madal taluvuslävi, laiad teed kuid kitsad vaated. Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem. Meil on suuremad majad kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi aga vähem aega. Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised kuid hindame halvemini situatsioone. Meil on rohkem eksperte aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin aga kehvem tervis. Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe. Oleme suurendanud oma nõudmisis aga vähendanud väärtusi. Räägime liiga palju, armastame liiga harva ja vihkame liiga tihti. Teame kuidas ellu jääda, aga mitte kuidas elada. Lisame elule aastaid aga mitte aastatele elu. Oleme käinud kuul, aga tänavat ületada ja oma naabriga tutvuda on raske. Teeme suuri, mitte häid tegusid. Puhastame õhku aga määrime oma hinge. Allutasime aatomi aga ei saa jagu oma eelarvamustest. Kirjutame rohkem, teada saame vähem. Planeerime rohkem, saavutame aga vähemat. Õppisime kiirustama, aga mitte ootama. Loome aina kiiremaid arvuteid kus hoitakse aina rohkem informatsiooni ja mis sültavad välja rohkem koopiaid kui kunagi varem, kuid suhtleme aina vähem. See on kiirtoidu ja halva seedimise, suurte inimeste ja väikeste hingede, kiire kasumi ja raskete suhete ajastu. See on suuremate perekondlike sissetulekute, rohkemate lahutuste, ilusate majade ja purunenud kodude ajastu. See on lühikeste vahemaade, ühekordsete mähkmete, ühekordse moraali, üheöö suhete, ülekaalulisuse aeg. Tablettide aeg mis teevad kõike: ergutavad, rahustavad ja ka tapavad meid. See on üleküllastatud vitriinide aga tühjade ladude aeg. See on aeg kus tehnoloogia lubab sellele kirjutisel jõuda teieni, samal ajal võimaldades seda jagada või lihtsalt vajutada „Delete“ nuppu. Pidage meeles ja eraldage rohkem aega nendele, keda armastate, sest nad ei ole teiega igavesti. Pidage meeles ja kallistage oma lähedast inimest, sest see on ainuke aare mille saate anda kogu puhtast südamest ja mis ei maksa sentigi. Pidage meeles ja öelge „Armastan Sind!“ oma armsatele inimestele, kuid esmalt tundke seda ise. Suudlus ja kallistus võivad siluda iga tüli ja ebameeldivuse, kui need tulevad südamest. Pidage meeles ja hoidke üksteisel käest, hinnake neid hetki kui olete koos, sest ühel päeval seda inimest ei ole enam teie kõrval. Leidke aega armastusele, leidke aega suhtlemisele ja leidke aega võimalusele jagada oma mõtteid. Elu ei mõõdeta hingetõmmete järgi vaid hetkede, mil hing kinni jääb. Allikas:internet

Iga kord, kui mind tabab mingi negatiivne tunne, siis ma teadvustan, et see ongi ainult minu tunne‏

"Meile on õpetatud, et kui oled saavutanud midagi, siis oled tähtis. AGA TÄHTIS ON HOOPIS OLLA ÕNNELIK JA TEHA SEDA, MIDA SA ISE SOOVID. See on kõige tähtsam saavutus." Selgeltnägija Mai-Agate Väljataga mõtted elust on ilmunud raamatus „Elutarkuse terad“, mida saab lugema hakata ükskõik milliset kohast. HÄBIST JA UHKUSEST Häbi ja uhkus on tunded, mis on seotud moraalinormiga. Eri kultuurides on need enamasti erinevad. Mis aga kusagil parajasti häbiks on kuulutatud, seda pole kusagil kirjas. HÄBI ON ENERGIA, MILLEL ON VÄGA TUGEV MÕJU INIMESE ELUENERGIALE. See võib täielikult halvata ja viia seisundisse, kus inimene teeb enesele midagi mõtlematut. UHKUSEST Uhkus on enda tähtsustamine ja teistest inimestest paremaks pidamine, enda teistega võrdlemine. Ei ole paremaid ega halvemaid inimesi ega tegusid. See on meile tugevasti peale õpetatud kultuuri kontekst, et kui saavutad midagi, mis on teistest rohkem või kõrgemal, oled kohe parem. Meile on õpetatud, et kui oled saavutanud midagi, siis oled tähtis. AGA TÄHTIS ON HOOPIS OLLA ÕNNELIK JA TEHA SEDA, MIDA SA ISE SOOVID. See on kõige tähtsam saavutus. ÄREVUSEST Ärevus tekib sellest, kui kardad midagi. See on hirm või eneses kahtlemine. SAMUTI TEKIB ÄREVUS USALDUSE PUUDUMISEST. Ärevus tekitab ka tunde, et sa ei julge teha midagi, mida sa tunned, et tahaksid teha. Surud selle energiavälja enda sisse ja keha hakkab vibreerima. Kui sa ei saa aru, miks sa värised, siis püüa mõelda, mis tunde sa endas maha surusid. STRESSIST Stress – see on negatiivsed tunded. Üldsõnadena: hirm, alaväärsus, süütunne, väärtusetustunne. KUI JÄTAME STRESSI KÕRVALE JA PÜÜAME MÕISTA, MIS TUNNET ME TUNNEME, SIIS SAAME SELLE TUNDE KA ÄRA LIKVIDEERIDA. Vaata oma tunde taha. Kui oled pidevalt stressiseisundis, siis võib olla tegemist ka sinu sünnihetkel kaasa pakitud tunnetekomplektiga ning sa ei pruugi aru saada, mis on nende tunnete põhjus. SURMAST JA LEINAST Palju oleneb, kuidas sa millessegi usud. Meile on õpetatud, et kui inimene sureb, siis on sellega kõik, ja kui elame sellise teadmisega, siis me kardamegi meeleheitlikult surma. Enamik inimesi kardab, sest neil on tunne, et kui neid enam pole, siis on kõik lõppenud. Pean teid rõõmustama (või kurvastama). Ei ole lõppenud! Siis alles läheb asi huvitavaks! SELLEL HETKEL, KUI SU TEADVUS KEHAST VÄLJUB, SIIS SEE LAIENEB NII TOHUTULT JA SA MÕISTAD NEID ASJU, MILLEST SA KEHAS OLLES JA ELADES ARU EI SAANUD. Siis saad laiendatud teadvusega silmapilk aru, mida sa siin maises elus korda saatsid. Mida tegid ja mida tegemata jätsid. Ja kas pead tagasi tulema, et seda õppetundi korrata. SELLEL HETKEL, KUI MÕTLED, ET TAHAD MINNA OMA LÄHEDASE JUURDE, KES MAHA JÄI… SELLEL HETKEL OLEDKI TEMA KÕRVAL. Su laiendatud teadvus võimaldab seda. Seal pole aega ega ruumi ning mõte läheb kohe täide. See ongi igavik… INGLITE OLEMASOLUST Inglid on l o o m u l i k u l t olemas. Kõigepealt on sul endal kaitseingel ja teejuht, kes on sinuga alati kaasas. IGAL INIMESEL ON OMA KAITSEINGEL, KELLEGA VÕIB IGA PÄEV SUHELDA. Temaga saab suhelda nõnda, et kui oled millelegi mõelnud, siis esitad küsimuse ja keskendad oma tähelepanu rindkeresse. Ning siis sa kuuled, kuidas ingel mõtleb. See on harjutamise küsimus. Kogu vaimne areng ja õppetunnid on sulaselge harjutamine. Kui mina tahan oma kaitseingliga rääkida, siis kõigepealt lõpetan mõtlemise ja lähen üle tunnetamisele. Kui ma tunnetan, siis on mu silmad fookusest väljas, ja siis ma ka näen teda – oma kaitseinglit. Ma räägin temaga, küsin temalt oma küsimuse ning siis tunnetan tema vastust mulle. See on puhas tunnetamise küsimus ja seda saab harjutada. See pole mitte kellelegi võimatu või lootusetu ettevõtmine. Aga inglid võivad olla ka igavesed tegelased! Nad võivad sind ka lohku tõmmata ja su üle nalja visata. Pole mõtet solvuda. PALVEST Vaata, mis on su palve sisu. Veel tugevamini mõjub, kui sa selle peas mõeldud palve välja ütled. See ongi palve. Meil on palvetamisest valed arusaamad. Et peame põlvili laskuma ja teatavas ruumis olema vms. Oleme selle palvetamise justkui ära seadustanud. Palve mõju on seotud tugevalt uskumisega. Kui sa siiralt usud, siis läheb palve täide. Palve võib olla ka lihtsalt tänamine. MINA TÄNAN. MINA OLEN TÄNULIK. ANDESTAMISEST JA LAHTILASKMISEST See inimene, kes ei tea elumängude tegelikku sisu, saab tõesti andestada. Järelikult on tal vaja õppida andestama. See tähendab seda, et ta lepib sellega, et talle vastu kõrvu löödi, ja arvab, et ju siis oli talle seda vaja. Ja ta ei hakka hauduma kättemaksu, kuidas tagasi teha. KUI OLED JÕUDNUD JUBA ARENGUS KAUGEMALE JA MÕISTAD, KUIDAS MAA PEAL NEED ELU MÄNGUD KÄIVAD, SIIS SUL TEGELIKULT EI OLEGI MIDAGI ANDESTADA. Sest siin Maa peal ei juhtu ühtki asja juhuslikult. Kõik, mis sinuga siin juhtub, selle oled sa ju eelnevalt kokku leppinud. Ja kui sa oled kokku leppinud, et see või too inimene peab sinus negatiivseid tundeid esile kutsuma, siis sa mõistad teda ja oled talle pigem tänulik. Kui ma saan teada, et minus on nii palju negatiivsust sellepärast, et ma saaksin selle ringi teha, siis mida ja kellele on mul andeks anda? RINGITEGEMISEKS ON ERINEVAID TEHNIKAID. Iga kord, kui mind tabab mingi negatiivne tunne, siis ma teadvustan, et see ongi ainult minu tunne. Ja vaatlen seda tunnet: mida see tunne minuga teeb? Sest tunne on energiaväli ja iga tunne käivitab meis meie keha biokeemia. Kui on tegemist negatiivse tundega, siis see loob ka negatiivse biokeemia ehk negatiivsed molekulid, mis hakkavad meie füüsilist keha ja rakkusid hävitama. Teine variant on see, mille on teadlased ja geneetikud avastanud, et kui paned sõnad ritta ja nimetad selle tunde nime, näiteks „alaväärsustunne”, ja kordad siis: „Mina kogen praegu alaväärsustunnet…” – see on koodlause. See on nagu koodvõti sinu tunde juurde. Nii muudad sa selle negatiivse tunde disharmoonilise välja harmooniliseks. SEE ON SINU VÕIMUSES. Allikas:Elutark

Kasulik teada - mee vähemtuntud tervendavad omadused‏

Kes meist ei teaks, et mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. Järgnevalt mõned üllatavad tõestused mee laiahaardelisele tervenduspotentsiaalile. Mesi ravib herpest paremini kui ravimid. 2004. aastal avaldatud uurimuses selgus, et paikselt pealekantuna toimis mesi efektiivsemalt kui herpese ravim Zovirax (toimeaine atsikloviir), ja seda nii labiaalse (suu-huule) kui ka genitaalherpese haiguskollete puhul. Oluline fakt on seegi, et villidele kantuna ei tekitanud mesi mingeid kõrvalnähte, samal ajal kui ravim tekitas osal katsealustel sügelust. Mesi aitab tasakaalustada veresuhkru taset. Filtreerimata mee ja kvaliteetse kaneeli sümbioos aitab stabiliseerida vere glükoositaset ja ennetada südamehaigusi. Kaneeli on soovitav meele lisada just selle kõrge kroomisisalduse tõttu, mis reguleerib täiendavalt veresuhkrut. Segu tuleks eelnevalt kokku segada, nii on seda mugavam kasutada ja ka ained imenduvad paremini. Mesi võitleb edukalt halbade bakteritega nii suus kui ka kehas. Kõlab uskumatult, aga mesi saab hakkama ka ravimiresistentse Staphylococcus aureusega. See bakter toodab biokihti, millest tavalised mikroobide vastased ravimid on võimetud läbi tungima. Lisaks parandab mesi tavapäraste antibiootikumide toimet, pannes ravimiresistentse stafülokoki neile paremini alluma. Mesi aitab reguleerida maohappe taset. Soodne mõju algab u 5 minutit pärast mee võtmist ja kestab kuni 45 minutit. Seedeprobleemide puhul soovitatakse võtta 1 tl mett 3 korda päevas enne sööki. Mesi toidab hellalt seedetraktis olevaid häid baktereid. Mesilaste kehas, söögitoru ja nn pugu vahel on kühmuke, kus elutseb rikkalikult erinevat tüüpi kasulikke piimhappebaktereid. Public Library of Science´i (PloS) poolt avaldatud uuringus leidis kinnitust fakt, et erinevad mesilaseliigid pakuvad kodu täiesti uudsetele Lactobacilluse ja Bifidobacteriumi perekonda kuuluvatele bakteriliikidele ning nende kollektsioon mesilastes on suurem kui üheski teises putukaliigis. Seega, naturaalne kuumutamata mesi toidab tõhusalt häid baktereid. Eksperimendi käigus selgus, et tavalise suhkruga võrreldes kasvas meega kokkupuutunud erinevat tüüpi piimhappebakterite arv katseklaasis lausa 10-100-kordselt. Just see on ka põhjuseks, miks paljud holistilised arstid candida ülekasvu puhul siiski mett soovitavad: piimhapet tootvad bakterid aitavad soolestiku loomulikku mikrofloorat taastada, toituvad candida'st ja aitavad pärmseenele vohamisele piiri panna. Mesi teeb imet haavadega. Meega on haavu ja haavandeid edukalt ravitud juba Vana-Egiptuse aegadest peale. Üks põhjus, miks mesi nii tõhusalt toimib, on tema võime toota antibakteriaalset vesinikperoksiidi. Kui puhas vesinikperoksiid on õhu ja valgusega käes üsna ebastabiilne ning võib oma karmi toimega paranemist isegi pikendada, siis mees tekib bakteritega kokku puutudes aeglaselt vabanev stabiilne vesinikülihapend, mis aitab patogeene hävitada ja kudesid efektiivselt taastada. Mesi kaitseb mao limaskesta. Uuringud on näidanud, et mesi hoiab ära alkoholi ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID - indometatsiin ja aspiriin) tarvitamisel tekkida võivaid mao limaskesta kahjustusi. Mesi võib aidata õietolmu allergia puhul, seda muidugi juhul, kui inimene pole meele allergiline. Saksamaal läbiviidud uuringutest selgus, et mees leiduvat õietolmu ei lagundata seedeprotsessi käigus ja see jõuab vereringesse. Ilmnes, et õietolmulahus leevendas heinapalaviku ning allergiaga seotud astma sümptomeid tervelt 84% juhtudest. Seega soovitatakse õietolmuallergia leevendamiseks süüa inimese lähipiirkonnast pärit mett, mis eeldatavasti sisaldab samu osakesi, mis allergiat põhjustavad. Teisisõnu tundub tegu olevat homöopaatia põhimõtte"Similia similibus curantur" (sarnane ravib sarnast) teadusliku tõestusega, kus vaevuse ravimiseks kasutatakse sama ainet, mis algselt vaevuse tekitas, kuid pisut teises potentsis. Mesilaste hävimise mõistatus Viimastel aastatel on ka meil hakatud järjest rohkem rääkima mesitarude müstilisest tühjenemisest ja mesilaste kummalisest hävimisest. Katsed on näidanud, et nii targad, kui mesilinnud ka ei paista, ei oska nad siiski vahet teha värskelt Round up'iga (glüfosaadil põhinev teratogeenne taimemürk) mürgitatud põllu ja puhta looduse vahel. Sobimatu toidu ja keskkonnatoksiinide poolt nõrgestatud immuunsusega mesilased põevad kummalisi haigusi ega anna kahtlemata ka kvaliteetset mett. Lootus jääb, et Eestimaale ei jõua kunagi USA-s levinud trend, kus mesilasi suurema tootlikkuse ja kasumi saamise eesmärgil mööda riiki ringi veetakse, orjadena ekspluateeritakse ja GMO maisisiirupiga toidetakse. Seniks aga eelistage puhta südametunnistusega tuttavalt mesinikult pärit kodukoha mett ja tundke sellest tervistavast ambroosiast rõõmu. Allikas: www.telegram.ee