MÕTE: ka üksiolemisel on võlud‏

Sageli suhtutakse üksiolekusse kui probleemi, millest on tarvis otsemaid vabaneda. Samas võib seisund “üksi, täiesti üksi” olla ka kasulik, vahel lausa ihaldatud ja isegi hädavajalik.
Vabadus olla ise
On terve rida olukordi ja seisundeid, mil eraldatus on lausa vajalik tingimus. Millal siis peaksime olema täielikus eraldatuses? Kõigepealt siis, kui tekivad raskused või küpseb kriis. Kas siis ei meeldi töö või on tervisega midagi lahti. Aga miks peaks siis jääma oma probleemidega üksi? Inimesed võiksid ju ometi aidata, mõtteid kõrvale juhtida… Õige küll, ometi tuleb otsus vaid iseendal vastu võtta. Selleks on aga vaja kõik korralikult läbi mõelda ning end vastavale lainele häälestada.
Seda saab aga vaid täielikus üksinduses viibides teha. Vaid nii õnnestub kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente, selgusele jõuda emotsioonides, tundmata seejuures survet, mida teised inimesed tahes-tahtmata tekitavad.
Kasuks tuleb teadmine, et oma isiklike murede teadvustamiseks sobivad kõige enam hommikused tunnid, näiteks, kui kõnnid osa teest tööle jala. Õhtul aga tekitab selline eneseuuring vaid unetust.
Kui oled väga ärritunud, tuleb mõneks ajaks endaga kahekesi jääda. Ja polegi tähtis, kes on selle negatiivse tunde sinus esile kutsunud. Emotsioonidel on kombeks levida. Me otsekui nakatame nendega inimesi enda ümber. Pealegi on üsna keeruline teiste seas viibides hingelist tasakaalu saavutada. Sa teed näo, et kõik on korras ja samas ärritud veelgi enam. Lõpuks valad selle kõik välja ja tüli ongi käes.
Statistika väidab, et abielumehed elavad 10 aastat kauem kui üksikud. Naiste juures sellist nähtust täheldatud ei ole. Ning enamus pika elueaga naisi pole üldse abielus olnudki. Nii selgub, et erinevad ühiselu aspektid tekitavad naistes tugevaid emotsioone, mis on lausa tervisele ohtlikud. Seega tuleks meil närvisüsteemi heaolu silmas pidades laskuda aeg-ajalt üksindusse, täpsemalt, eralduda isegi oma armastatud partnerist.
Kas tahaksid ehk joogaga tegeleda? Täielik keha lõdvestumine, puhkus mõtetest ja ümbritsevast tegelikkusest… Sellist seisundit on võimalik saavutada lõpetades enesekontrolli ning oma käitumise jälgimise. Kuni oleme inimestest ümbritsetud, on seda kõike praktiliselt võimatu teha. Niikuinii muretseme alateadvuslikul tasandil: „Mida teised küll minust mõtlevad?“ Jah, on olemas spetsiaalsed harjutused, mis võimaldavad kõigest eemalduda, viibides samal ajal kollektiivis.
Kujuta näiteks ette, et sinu ja sinu kolleegide vahel on liikuv sein paksust mattklaasist. Sa saad mõtteis selle seina täiesti kinni lükata ning sa ei kuule enam midagi. Samal ajal korralda endale väikene lõdvestav seanss. Samas oleks ikkagi parem, kui eraldatus oleks tõeline — isegi 3 minutit sellist rahu annavad positiivsuse laengu ja kaotavad väsimuse. Ja ka kolleegid ei pea mõistatama, miks sa küll ometi ühte punkti vahid, näol õnnis ilme.
Lõpuks on oma suhtlemist piirav inimene võimeline suurteks saavutusteks. Eraldatus on loomingulise energia ja enesearendamise tugevaks stiimuliks. Ning kasuks tuleb nii vabatahtlik kui ka pealesunnitud üksiolek. Näiteks oled sa sattunud konflikti lähedastega. Sa tahaksid millestki rääkida, naerda, minna kuhugi või leida intiimsust, ja mitte kedagi ei ole ümberringi. Alguses tekitab see agressiivsust, seejärel tuleb solvumistunne, tuju läheb nulli ja sind haarab teatav apaatia. Siis aga ütled endale: „Kõik! Aitab! Midagi on vaja ette võtta!“ — ning vaatad kõigepealt kriitiliselt üle enda käitumise, kogud jõudu, et muutuda, ja leiadki kujunenud olukorrast väljapääsu.
Eraldatus tuleb kasuks vaid siis, kui sa suhtud sellesse teadlikult, valid selle vabatahtlikult ning kehtestad sellele täpsed raamid, sealhulgas ka ajalised.
Karm üksindus…
Üksindus on suhtlemise puudus ning sellega seotud meeleolu langus. Kuid nii on see vaid alguses. Kui eemaldumine inimestest kestab pikka aega (nii kaua, et inimene ise hakkab seda probleemina tunnetama), siis tavaline halb tuju läheb üle ängistuseks ja depressiooniks. End üksikuna tundvat inimest on isegi rahva hulgas lihtne ära tunda: ta suunurgad on allapoole, kortsud on teravamalt esile tungimas, nägu on kahvatu ja selg kühmus. Mida üksildasemana inimene end tunneb, seda vähem suudab ta vastu panna infektsioonidele, seda suurem on kõige erinevamate krooniliste haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste, arenemise risk. Arvatakse, et isegi onkoloogilised haigestumised on seotud üksindusest tingitud emotsioonidega — väljapääsmatuse tunde, solvumise ja süütundega.
Tahad suhelda, klõpsa hiirele
Näib ju kummaline rääkida üksindusest, kui on võimalik suhelda kellega tahes ja millal tahes. Tegelikult esimesel 3-4 kuul tunneb inimene rahuldust sellisest arvutis suhtlemisest, tekib täiusliku elu tunne. Edasi tulevad aga väsimus ning teatav pettumus. Need, kes otsivad internetist vanu sõpru, et teada saada, kuidas neil läinud on, ei ela seda nii väga üle. Kuid inimestel, kes on endale eesmärgiks seadnud nimelt üksindusest pääseda, hakkab veelgi halvem. Ühelt poolt saadakse aru, et selline suhtlemine on vaid suhtluse surrogaat, teisalt aga tekib sõltuvus: midagi muud ju niikuinii pole teha.
Televisioongi teeb omalt poolt kõik, et päästa inimesi üksindusest, kusjuures ilma erilise eduta. Tõsielusaated, suhtlemine saatejuhtidega otse eetris, kaadritagune naer seriaalides — see kõik annab vaid hetkelise kohaloleku tunde — tunde, et sa suhtled.
Kuigi seisame loomariigi kõrgeimal astmel, kuulume me ju ikkagi sinna. See aga tähendab, et endaga ja loodusega harmoonias olemiseks ei piisa meile virtuaalsest suhtlemisest.
Kui palju me ka ei klõpsutaks hiirega, tunneme end ikkagi halvasti ja üksikuna. Me vajame elusaid inimesi enda ümber, et vaadata neile silma, tunnetada nende intonatsiooni, lõhna, näha žeste, puudutada neid…
Seega, nautinud täiel rinnal üksindust ning saanud sellest kõik mis vaja, tuleb hakata uuesti suhtlema ning reaalses maailmas suhteid looma.
Vaid lähedaste ja mitte nii lähedaste inimeste seltsis võime end tunda täiesti õnnelikuna.
Millega võiks kahekesi jääda?
On asju, mis aitavad meil toime tulla üksindusega või… nautida üksinda olemist pikkadel õhtutel.
Raamat. Võib ju valida mingi suvalise raamatu umbkaudse pealkirjaga „Kuidas 10 päeva jooksul üksindusest lahti saada“. Ilmselt on aga siiski parem valik Dale Carnegie: „Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi“. On raske vastu vaielda tõsiasjale, et meile kõigile meeldib näha naeratavaid nägusid ja endast rääkida. Värskenda oma mälus suhtlemise lihtsaid reegleid. Ära piirdu praktiliste juhenditega ja ära loe väga sageli Marquezi raamatut „Sada aastat üksildust“. See on raamatut, mis räägib sellest, kuidas igaüks meist — pole tähtis, kui paljude inimestega ta tegelikult ümbritsetud on — jääb üksi koos oma eluga, mineviku ja tulevikuga.
DVD-mängija. Ütle otsustav ei televiisorile, sest see raiskab nii palju aega sinu kallihinnalisest elust. Samas ei maksa keelduda heast filmist. On täiesti võimalik leida sobiv lugu vastavalt oma tujudele.
Küpsetusvormid. Igat sorti koogivormid lausa kutsuvad valmistama šedöövreid. Lisa küpsetistesse vaniljet ja nelki ning juba mõne aja pärast valitseb sinu köögis võrratu peoatmosfäär. Ja seda iseenda, kallikese jaoks. Kodused küpsetised parandavad meeleolu ja kaotavad kurbuse.

Naistekas

13. aprill 2010 00:00

---

Teadlased: toit on endiselt saastatud

38 aastat pärast seda kui mürkaine DDT keelustati, tarbivad ameeriklased endiselt selle jääke ja ainevahetussaadusi koos enam kui 20 muu keelatud kemikaaliga. Nende mürkide jäägid on USA toidus üldlevinud, eriti piimasaadustes, lihas ja kalas.
Viimased uurimused näitavad, et USA toidus on jälgitav kogus kemikaale, mis esinevad mõnikord üksi, tihti aga kombinatsioonis teistega. Esindatud on DDT ja mitmed vähem tuntud pestitsiidid ning tööstuskemikaalid, mida kasutati kuni 1970. aastate lõpuni elektriseadmetes, kirjutab Environmental Health News.

Need kemikaalid kuuluvad klassi, mida nimetatakse püsivateks orgaanilisteks saastajateks (POP), mille lagunemiseks kulub aastakümneid ning mis võivad koos tuule ja veega ümber maailma rännata. Nad ladestuvad elusorganismide rasvkoesse ning tõstavad riski haigestuda vähki ja muudesse haigustesse, muudavad hormoone, vähendavad viljakust ja tekitavad ajukahjustusi.
Uurijad on leidnud, et inimesed söövad DDT-d sisse rohkem kui ühtki teist püsivat orgaanilist saastajat. Selle praegune levik on seotud kunagise laiaulatusliku kasutamisega. Ainuüksi USA-s pritsiti seda 30 aasta jooksul laiali 453 000 tonni taimekahjurite hävitamiseks.
Kõige saastatum toiduaine on lõhekala. Paljusid keelatud kemikaale sisaldasid ka konservsardiinid ja muud kalad.
Üldiselt on reegliks see, et mida rohkem rasva toiduaine sisaldab, seda rohkem kemikaale temas on. Pähklivõi, jäätis, juust, või, toiduõli, kala ja rasvane liha on alati rohkem mürgitatud kui vähese rasvasusega piim või köögiviljad.
Teadlased pole kindlad, kui suur risk püsivad orgaanilised saastajad inimese tervisele on. Dioksiinid on ohtlikud juba väga väikestes kogustes. Tõuseb risk vähki või muudesse haigustesse haigestuda, väheneb viljakus, muutuvad hormoonid, kahjustada saab aju areng ja immuunsüsteem.
Lahenduseks on teadlaste sõnul ainult vähemal hulgal loomse rasva söömine.

Delfi Majandus
23. aprill 2010 12:57

Kas elu ühe ja ainsaga on meie loomuses?

Elada koos kaua ja õnnelikult ning surra ühel ja samal päeval — sellest unistavad paljud naised. Ometi see nii alati ei lähe. Mis tunne on siis olla see, kes vaid kord elus armastab?
On üks anekdoot, kus lapselaps küsib vanaema käest, kui mitu korda on too elu jooksul armastanud. Ning vanaema vastab talle uhkelt: „Mul on olnud elus vaid üks armastus — meremehed!“
Nali naljaks, kuid ka tegelikult on naisi, kellel on olnud elus vaid üksainus tõeline kiindumus. Tõsi küll, absoluutselt ühte inimest armastavaid on vaid üksikud. Samas leidub küllalt palju naisi, kellel on olnud kiindumusi nooruses, kuid armastus — kauakestev ja sügav — vaid üksainus. Nad valivad paljude variantide seast välja selle ainsa ning jäävad talle truuks. Vaid füsioloogia seab sellistele ainuarmastajatele lõkse, väites, et on peaaegu võimatu jääda truuks ühele ja ainsale partnerile.
Lõksud
Meeste polügaamsed kalduvused pole mingi müüt. Populaarne teooria väidab, et donžuanlus pole kapriis, vaid omadus, mis on vajalik liigi säilitamiseks ja genofondi parandamiseks. Looduses kuulub õigus emaste omamisele vaid kõige tugevamatele ja agressiivsematele isastele. Neile, kes suudavad võidelda oma konkurentidega. See tähendab, et „keha juurde“ pääsevad vaid parimad parimatest. Seda selleks, et emased sünnitaksid terveid ja tugevaid järglasi. Tuleb välja, et donžuanid polegi vastikud liiderdajad, vaid metsa sanitarid. Nemad hoolitsevad meil genofondi eest!
Emased aga, nagu väidavad sama teooria autorid, eelistavad säilitada truudust ühele isasele. Kuid mitte seetõttu, et too on nii heatahtlik, vaid samuti lähtudes genofondi säilitamise põhimõttest. Kui nad juba said endale need suurepärased isendid — tugevad, julged, aktiivsed -, milleks siis veel kedagi teist otsida?
Tõsi küll, kui selgub, et kõrvale sattunud isasloomad polnudki päris sellised, nagu arvati, siis võivad emasloomad käituda ka kergemeelsemalt.
Seksuoloogid suhtuvad skeptiliselt eluaegse truuduse ideesse kui sellisesse. Nende meelest on nii naistel kui ka meestel ohtlikud perioodid, mil neil „katus pealt sõidab“ ning nad on valmis ette võtma igasuguseid riske. Härrade kriitiline aeg jääb vahemikku 42-49 aastat. Sellel ajal leiavad ka kõige tugevama moraaliga mehed, et noorus hakkab mööduma ning asuvad otsima endale armukesi, et eelkõige iseendale tõestada — ma olen veel kõva mees!
Kaunima poole esindajad kaotavad sagedamini pea ovulatsiooni ajal: nendel päevadel on suguiha nii tugev, et mõnedki naised unustavad karmid tabud ning teevad rõõmuga oma mehele sarvi. Nädal hiljem on nad aga hämmastunud — kuidas see ometi juhtuda sai? Samas võib seda ette tulla ka mitte ainult menstruatsioonitsükli keskel.
Rutgeri Ülikooli professor Helen Fisher väidab, et naissugu on geneetiliselt programmeeritud partnerite vahetusele iga nelja aasta tagant. Professor tegi kindlaks, et armunud naise ajus kustuvad keemilised reaktsioonid juba kolmandaks kooselu aastaks. Ja naine hakkab mõtlema, kas ta mitte ei peaks endale uut meest otsima. Ning kui abielunaine ei lahuta, siis seda vaid mõistuse ning eetiliste ja sotsiaalsete normide tõttu.
Mitte ainult seksist
Tuleb välja, et füsioloogilisel tasandil pole meestel ja naistel suundumust olla vaid ühe inimese armastajad. Bioloogide ja seksuoloogidega ühinevad ka psühholoogid. Nendegi arvates on inimene võimeline armuma mitmeid kordi elus ja see on täiesti normaalne. Kui uskuda spetsialiste, on meil kõigil vajadus armastuse järele ning romaanide hulk on otseselt seotud sellega, kas see vajadus on ka rahuldatud. Ja seda loomulikult mitte ainult kehaliselt, vaid ka hingeliselt. Mõni õnnelik leiab kohe oma õige teise poole. Mõni aga otsib kogu elu. Ja kui siis lõpuks leiab, muutub ise — oma vabast tahtest — ühe inimese armastajaks.
Seega ainuarmastajaks ei sünnita, selleks saadakse. Ja seejuures täiesti teadlikult! Me ju erinemegi loomadest sellega, et meil on mõistus, mis on võimeline kontrollima meie emotsionaalseid puhanguid.
Ja olgugi et ainuarmastajate tunded meenutavad aja möödudes vaid vaikset lõket, mitte kuuma leeki, võib see lõke selle eest põleda pikki aastaid. Selliseid suhteid võib nimetada erootiliste elementidega „sõprus-armastuseks“.
Ainuarmastajad võivad olla nii mehed kui naised. Ometi jäävad daamid sagedamini truuks oma kallimatele. Mitte just kaua aega tagasi viidi Inglismaal läbi anonüümsed küsitlused. Nende järgi on umbes 60% inglannasid oma meestele truud ning isegi ei mõtle neid petta. Ja seda vaatamata ovulatsioonile, geneetilisele programmeeritusele iga mõne aasta tagant partnerit vahetada ning teistelegi füsioloogilistele lõksudele. Ustavaid mehi oli aga statistika järgi kaks korda vähem. Ometi on nad olemas!
Millistest inimestest siis tavaliselt saavad ainuarmastajad?
• Nendest, kellel on keskmine või nõrk suguline konstitutsioon. See ei tähenda muidugi, et nad seksist ei hooliks. Lihtsalt eluväärtuste skaalal ei ole seks nende jaoks kaugeltki mitte esimesel kohal. Selline inimene teeb meelsamini remonti ja paneb kartuleid maha, kui andub intiimsetele rõõmudele.
• Inimestest, keda on harjutud pidama tasakaalukateks — tugevatest, korralikest ning vaadetelt konservatiivsetest. Ja seda mitte üksnes seksi suhtes, vaid kogu maailma asjade suhtes. Nemad ei hakka seksima esimese vastutulijaga paljalt uudishimust, et tunnetada midagi uut. Seda ei luba nende printsiibid. Ja ega see neid ka eriti ei huvita…
• Nendest, kes on võimelised pikaajalisteks suheteks. Ja mitte ainult armusuheteks, vaid ka sõprussuheteks. Nii et kui sinu kallim sõbrustab endiselt oma koolikaaslastega, on see hea märk.
Lemmikteema?
Kas aga ikka on nii hea vaid ühele inimesele pühenduda? Loomulikult on suur õnn, kui kohtuvad kaks ainuarmastajat. Ometi ei juhtu seda just eriti sageli. Lisaks on see suur töö — armastada kogu elu vaid ühte inimest ja jääda temale kalliks. Salakaval olme kaotab ju õige varsti suhetest romantismi. Romantismi, mis teeb kohtumised erutavateks ja nõiduslikeks. Ning sellest katsumusest tulevad auga välja vaid vähesed. Eriti raske on see meeste jaoks. Nad võivad näiteks olla väga pettunud, kui avastavad, et kallim unustab perioodiliselt teha epilatsiooni, mille tõttu tema kenadele jalgadele kasvavad torkivad karvad. Et kullake ei magagi iga päev siidist pesus, vaid flanellist öösärgis. Et ta ei kanna kodus kauneid kingi, vaid vanaema villaseid sokke…
Järeldus on ilmselge — tahad olla ihaldatud kuni hauani, jää alati naiseks — igas vanuses ja igas olukorras.
Kõige raskem on aga armastada pikki aastaid ühte inimest — ja seda ilma igasuguse lootuseta vastuarmastusele. Seda juhtub nii meeste kui ka naistega, kusjuures meeste seas juhtub seda isegi sagedamini. Ilmselt saavad naised luhtunud armastusest kiiremini üle. Mehed võivad aga kuni pensionieani meenutada oma „ainsat armastust“, keda nad kohtasid seitsmendas klassis või ülikooli esimesel kursusel. Nad kinnitavad, et see noorusarmastus oli kõige tugevam, kõik järgnevad suhted aga pole neile erilist rahuldust toonud.
Õnnetuteks ainuarmastajateks saavad tavaliselt kergesti haavatavad, melanhoolsed inimesed, kes anduvad masohhistliku rõõmuga mineviku nostalgiale. Paljudele nende seast meeldib selline kannataja roll — inimesed tunnevad kaasa ja ka naisega saab manipuleerida („Sina ei jõua iialgi minu tõelise armastuse tasemele…“).
Tegelikult ei tasu vastuseta jäänud armastust lõputult leinata. Tuleta meelde psühholoogide kinnitust: inimesed on võimelised armuma mitmeid kordi elu jooksul. Vastamata armastuse ihalusest võib saada sinu jaoks lausa haiglaslik lemmikteema. Nii nagu ka patoloogiline truudus, mida sagedamini harrastavad kaunima soo esindajad. Nad lahustuvad oma partneris, arvestavad vaid tema huvidega ning nende armastus muutub sõltuvuseks. See on aga juba haiglaslik nähtus, mille taga on peidus mitte moraalsed printsiibid ja tugevad tunded, vaid hirm üksinduse ees. Alandlik andumus on muidugi meeltmööda, kuid mitte enam. Pea meeles, et iga mees on oma hinges jahimees. Ning „saagi“ vastu, kes ise talle ette viskub, kaotab ta kiiresti huvi.
Allikas: Dobrõje Sovetõ

Soovitusi elulõngade istutamiseks

Enne istutamise alustamist kastke elulõng korralikult läbi.
Lihtsaim tee selleks on taim koos potiga mõneks ajaks ämbrisse likku panna. Seejärel tõstke pott veest välja ning laske üleliigsel veel enne istutama asumist mullapallist välja nõrguda.
Istutusauk kaevake vähemalt kaks korda nii suur kui taime juurepall vajaks. Nõnda leiab taim ümbritseva mullaga kergemini kontakti ja juurdub kiiremini.
Täitke istutusauk ning vajutage taim korralikult kinni.
Harutage võrsed pärast istutamist lahti, et neil oleks võimalikult palju kasvuruumi. Kinnitage pikad võrsed ia 30 cm tagant toestusele.
Suunake noored võrsed võimaluse korral seina ning toestuse vahele. Kasvades peab taim võrestikust läbi kasvama ning haarab sel ajal toestusest kinni. Kui taim on istutatud ning võrestikule kinnitatud, kastke seda veel kord korralikult. Ühele taimele kulub umbes 10 l kastmisvett.

Allikas: "Lihtne aiatööraamat"

See õige Napoleoni kook

Need napoleoni koogid, mida müüakse kauplustes-kohvikutes, ei ole õiged. Lehetaigen ja moos selles koogis rikuvad maitse. Jõuluks aga tehakse ikka ehedaid asju. Tainas: 200 g margariini või võid 100 g suhkrut 200 g vett 1 muna jahu 1/2 tl söögisoodat Kreem 2 l piima 10 muna vaniljesuhkrut 10 spl jahu 1/2 kg suhkrut 200 g võid valmistamine: Sulata või või margariin, lisa vesi ja suhkur. Jahuta saadud segu. Seejärel lisa muna, jahu ja sooda. Jahu sõtku taignasse nii palju, et tainas jääks pehme, kuid sõrme vahel saaks teda õhukeseks vormida. Lase taignal 1 tund seista. Seejärel jaga taigen 7-8-ks osaks, vaali vähese jahu abil kõik osad üliõhukesteks lehtedeks. Hea on vaalida otse küpsetuspaberil, et sellega koos plaadile tõsta. Siis ei lähe õhuke taignaleht katki. Kui siiski tekivad taignasse augud, ei ole sellest midagi. Taigna servad lõika tasasemaks, järele jäänud ribad tõsta kaunistamiseks kõrvale.Küpseta kõik lehed eraldi 180 kraadi juures. Lõpuks küpseta äralõigatud servad. Kreemi tegemiseks pane piim keema. Samal ajal mikserda munad, suhkur ja jahu ühtlaseks massiks. Kui piim hakkab keema tõusma, lisa ühtlaselt segades munasegu . Kui segu on keema tõusnud ja paksenenud, pane jahtuma. Jahtunud, kergelt leigele segule hõõru sisse toasoe või. Määri kõik taignaplaadid ühtlaselt kreemiga, asetades need üksteise otsa. Viimasele kreemikihile puista taignaäärtest saadu puru (vajuta tükid peopesas katki). Kook peab tõmbama ca 8 tundi. Seepärast on hea valmistada kook peoeelsel õhtul. Valmistamisaeg ca 2 tundi. Poole väiksema koogi tegemiseks tee 4 taignalehte ja lõika need küpsetusplaadil pooleks. Siis tuleb kook ikkagi õige kõrguse ja pehme. Kristiina Mariann Võlma, Naistekas 14. detsember 2009 14:44

Skoori üks tund päevas lisaks

Sul pole iial piisavalt aega, et oma asjadega toime tulla? Võtsime sind kuulda ja kogusime ekspertidelt rea geniaalseid ajasäästunippe. Pane need enda kasuks tööle ja naudi, kuidas päev pikemaks venib.
On esmaspäeva hommik ja sul on mõtteis suurepärane päevaplaan: vaatad kiiresti oma e-posti läbi, teed pisut trenni ja päeva lõpetuseks lähed sõpradega õhtusöögile. Aga juba varsti mõistad, et su hiilgav plaan hakkab vägisi käest libisema: kleit, mille mõtlesid selga panna, on kortsus ja sa kaotad seda triikides väärtuslikke minuteid; sa istud liiga kaua Facebookis; 30minutiline koosolek venib tunni peale. Kell on saanud märkamatult viis ja sa mõtled: “Kuhu see päev küll jälle kadus?”
Meil kõigil tuleb seda ette… aga see ei pea sugugi nii jääma. Viimasel ajal on käitumispsühholoogia ja neuroloogia alal tehtud hulgaliselt uusi ja põnevaid avastusi, mis näitavad, et aja juhtimisel on ülimalt tähtis roll meie õnnetunde saavutamisel. Uurimused on võtnud sihikule ka meetodid, kuidas kõige tulemuslikumalt oma minutitel ja tundidel silma peal hoida.

“Mõtle oma aja korraldamisest nagu kapi koristamisest,” soovitab raamatu “Never Check E-mail in the Morning” autor Julie Morgenstern. Sinu riidekapp on väga piiratud ruumiga, sinna mahtuvate asjade hulk sõltub paljuski sellest, kuidas need kappi on paigutatud. Sarnaselt on ka igas päevas piiratud arv tunde ja palju teha saab ainult nende piires, kuid mida paremini sa oma aega organiseerid, seda rohkem ka jõuad teha. Pöördusime ajajuhtimise tippekspertide poole, et teada saada, kuidas kõige lihtsamini kõigega, mida teha tahad, hakkama saada. Just kõigega.
1. Järgi number kahe reeglit
Vali iga päev välja üks tööalaselt kõige tähtsam ülesanne ja üks isiklikus plaanis kõige olulisem tegevus, nagu joogatrenn või õhtusöök kallimaga. Kõik muud tegevused planeeri nende kahe ettevõtmise ümber.
2. Võta hommik kontrolli alla
Enamik inimesi kulutab tööpäeva kaht esimest tundi “soojenduseks” – kolleegidega lobisemiseks, netis surfamiseks jne. Selle asemel võta endale 30 minutit, et hommikust süüa, pilk lemmikblogidele visata ja asu siis kohe asja kallale. Või veelgi parem, mine teistest vähemalt pool tundi varem tööle. Eksperdid väidavad, et saad kolm korda rohkem tehtud, kui kedagi sind segamas pole.
3. Kasuta oma bioloogilist kella
Selgita välja, millised on sinu kõige ärksamad tunnid ja võta siis ette ülesanded, mis nõuavad tõsist ajude ragistamist. Kui sul aur otsa hakkab lõppema (tihti pärastlõunasel ajal), tee ajuvabamaid tegevusi – maksa arveid, köida dokumente kaustadesse. Teine energiapuhang tuleb tavaliselt õhtupoolikul, kasuta seda aega trenni tegemiseks, sõpradega suhtlemiseks või keskendu mingile isiklikule ettevõtmisele.
4. Alista oma e-post
Kõigepealt vähenda oma e-posti vaatamise sagedust (näiteks, iga kahe tunni tagant). Siis tühjenda oma postkast: kustuta sõnumeid, vasta päringutele või vajadusel salvesta mõni kiri eraldi kausta. Lõpetuseks kaks põhiasja: ära iial kirjuta meilisõnumeid, mis on pikemad kui viis lauset (pigem helista, kui on vaja pikemalt rääkida) ja vasta ainult vajadusel (jäta ära kõik “okei”- ja “tänud”-vastused).
5. Tee õige vastikum asi kõigepealt
Kui sa mingi ebameeldiva ülesande tehtud saad, tunned nagu oleksid kohe suure asjaga hakkama saanud.
6. Vähenda koosolekuid
Võimalusel saada e-sõnum või helista. See on pea alati kiirem võimalus.
7. Püüa teha järjest üht tüüpi ülesandeid
Sarnased tegevused (asjaajamised, ajurünnakud, tagasihelistamised) haaravad erinevate ajupiirkondade tööd ja kui pead kogu aeg nende erinevate vaimsete “kanalite” vahel klõpsima, hävitab see asjatult energiat. Michigani Ülikooli uurimus väidab, et kui sa ennast niimoodi pidevalt ümber lülitad, vajab aju iga ülesandega hakkama saamiseks üle 50% rohkem aega.
8. Määra minitähtajad
Kui sa mingi töö lõpetamiseks endale mingi konkreetse aja annad, liigud paremas tempos edasi ja töötad kiiremini kui tähtajatute tegevuste puhul. Näiteks otsusta, mis sul peab lõunaks tehtud olema. Või luba endale, et helistad emale tunni aja pärast, kui sul mingi muu asi juba lõpetatud on.
9. Tegele iga dokumendiga vaid üks kord
Kui sa oma postkastis mingi meili juba avasid, siis toimeta sellega kohe. Kas (a) tegele sellega kohe, (b) delegeeri see edasi või (c) kui sul on selle täitmiseks rohkem aega või infot vaja, pane see eraldi kausta ja tegele sellega hiljem.
10. Leia üles peidetud ajavarud
Kui istud arsti ooteruumis või seisad kohvikusabas, kasuta väärtuslikke minuteid mobiilist e-sõnumite tšekkimiseks, arutamaks koosolekuideid või sõpradele nädalavahetusplaanidega seotud SMSide saatmiseks.
11. Lühenda töökõnesid
Tõuse kõne ajal püsti ja alusta vestlust selgitusega, miks sa helistasid. Veel üks hea võte: hoia laual nähtaval töö, mille sa järgmisena tahaksid ette võtta, siis ei jää sa kauaks lobisema.
12. Lõpeta asjad rekordkiirusel
Vaata, kui palju aega kulub sul duši all käies, tolmu imedes jm sarnaseid asju tehes, ning ürita järgmisel korral oma rekordit lüüa. On lihtsalt üllatav, kui palju kiiremini sa ajaga võidu joostes ennast liigutad. Võid Internetist alla laadida ka abilise nimega “Time Tracker”, mis peab sinu eest arvet, kui palju sul mingile tegevusele aega kulub.
13. Vähenda vahelesegamisi
Uuringufirma Basex tegi kindlaks, et pärast vahelesegamist kulub inimestel katkestuse kestusest endise süvenemisastme taastamiseks 10 kuni 20 korda rohkem aega. Tegelikult kaotavad inimesed iga päev keskmiselt üle kahe tunni ebavajalike katkestuste tõttu. Kui sul on vaja mingi tööga ühele poole saada, pane kõrvaklapid pähe (isegi siis kui sa midagi ei kuula, jätad hõivatud mulje ja inimesed ei tülita sind), suuna kõned kõneposti ja anna kolleegidele teada, et oled järgmised paar tundi kinni.
14. Sea endale realistlikud eesmärgid
Iga kord, kui sa mõne tööga valmis saad, vallanduvad ajus beeta-endorfiinid, heaoluhormoonid, mis tõstavad loovust, keskendumisvõimet ja motivatsiooni. Lõpetamata projektid kahandavad aga energiat. Nii et jaota suurem töö väiksemateks portsudeks ja iga kord, kui mingi lõik valmis saab, kriipsuta see nimekirjast maha, kuni kogu töö on tehtud.
15. Pea meeles kolm V-d
Igaühel on alati mingeid toiminguid, mida saab välistada, vähendada või volitada ehk delegeerida. Reasta neist vähemalt viis – näiteks, teleka vaatamine, tomatipasta algtoorainetest valmistamine, taustauuringu tegemine, mida saaks oma praktikandile delegeerida – ja oledki mitu tundi kokku hoidnud.

16. Ära tee mitut asja korraga
Tihti pole su aju võimeline korraga rohkem kui ühele ülesandele keskenduma, nii et isegi siis, kui sa arvad, et teed mitut asja korraga, hüpled tegelikult nende vahel pidevalt edasi-tagasi. Nii kulub nende toimetuste tegemiseks hoopis rohkem aega, kui neile ükshaaval keskendudes. Mitme asjaga samal ajal tegelemine segab ka mälu meelespidamise protsessi – sa ei haara enam nii palju infot ja on suurem oht vigu teha.
17. Õpi selgeks mõned võlusõnad
Et lõpetada pikaleveniv vestlus, ütle: “Ja viimane asi…” (millele järgneb midagi kiiret, nagu “Mulle meeldis sinu koosolekul välja käidud idee…”). Kui on kiire ja sul on vaja kedagi kaelast ära saada, proovi nii: “Ma tahaksin sinu probleemile põhjalikumalt pühenduda, las ma lõpetan oma kiire töö ja helistan sulle tagasi.”
18. Koosta igal õhtul tööde nimekiri
See aitab homse pärast muretsemisest lahti saada ja hetke nautida ning sa ei pea seda hommikul tegema, kui juba uued mured kukil.
19. Loo rituaale
Rutiinsete tegevuste kehtestamine – näiteks tassike teed töö alustamise juurde – aitab kiiremini keskenduda. Korrapärast käitumismalli järgides saadad ajule sõnumi, et on aeg kiiresti asja kallale asuda.
20. Loo 30 minutit päevas korda
Vastavalt ülemaailmsetele uuringutele kulutavad töötajad 30% oma ajast kadunud dokumentide otsimisele ja peaaegu pooled ameeriklased tunnistavad, et organiseerimatuse tõttu peavad nad vähemalt kahel-kolmel päeval nädalas ületunde tegema.
21. Lõpeta päev nauditava tegevusega
Kui sind ootab pärast tööd ees midagi meeldivat, nagu kohting või massaaž, on see heaks stiimuliks gaas põhja vajutada ja ülesandega enneaegselt valmis saada.

Molly Triffin, Ajakiri Cosmopolitan
14. detsember 2009 00:00

Ka kõige intiimsemad lihased vajavad treenimist!

Kes pole nende pallikestega varem kokku puutunud, küsib kohe — mille jaoks neid vaja on. Paljud peavad neid kuulikesi tavaliseks seksileluks. Esmajärjekorras on tupekuulid aga tupelihaste trenažööriks. Kuidas need kuulikesed välja näevad?

Kõige sagedamini on see põimitis kahest, vahel ka rohkemast ümarast või ovaalsest kuulikesest diameetriga 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit. Kuulikesed on erinevast materjalist: plastmassist, metallist, lateksist; erineva kattematerjaliga; krobelised või siledad; nihkunud raskuskeskmega või raskendatud.
Kui teil on nõrgenenud lihased (seksi ajal tunnetate halvasti partneri suguelundit) või olete sünnitanud ja soovite taastada lihastoonust, peab valima küllaltki suured tupekuulid (2,5-3 cm), soovitatavalt krobelised (selline pealispind võimaldab hoida kuulikesi enda sees) ja kindlasti nihkunud raskuskeskmega. See tähendab, et kuulike ise on õõnes, selle sees aga asub veel üks metallist kuulike.
Nihkunud raskuskeskmega kuulikeste kasutamisel põrkab sisemine kuulike välise kesta vastu, sundides seda liikuma. Intiimsed lihased hakkavad iseenesest liikuma, püüdes hoida kuulikesi sees. Tööle hakkavad needki lihased, mis ei ole tegevuses isegi kõige tormilisema seksi ajal, kuna asuvad väljaspool stimulatsiooni piirkonda.
Erinevate lihasrühmade liikumine kutsub esile vere juurdevoolu vagiinasse, lisaks meeldivale tundele aitab see alandada peetuse ilmingute tekkimise riski, mis võivad tekitada naistehaigusi.
Tupekuule võib kanda ka poodi ja tööle minnes ning kodus, alguses 15-30 minutit päevas, pikendades järjekindlalt kandmisaega mõne tunnini. Proovige ise kuulikesi kokku suruda ja veeretada.
Umbes kuu aja pärast hakkate tundma nende lihaste liikumist, millega varem olite tuttavad vaid pealiskaudselt. Tunnetab teie partnergi, sest nad hakkavad tihedamalt haarama tema meheuhkust. Soovi korral ja sihikindlalt treenides võib sundida mehe lõpetama enda keha liigutamata, pinguldades ja lõdvestades tupelihaseid.
Kui olete paar-kolm kuud korralikult treeninud, võib minna üle raskendatud kuulikestele. Need on väiksemad ja siledad. Et neid sees hoida, tuleb alguses teha teatud jõupingutusi, kuid see tasub end ära, sest mida tugevamad on vagiina lihased, seda tugevam on orgasm.
Kuidas kasutada?
Pärast ostu on vaja kuulikesi seebiga pesta ja antiseptilise vahendiga töödelda. Hiljem tuleb neid enne ja pärast iga kasutamist pesta sooja vee ja seebiga (parem oleks antibakteriaalne).
Esimese kasutamise eel määrige kuulikesed kokku vähese koguse intiimõliga (edaspidi võite proovida ilma selleta) ning viige need lamavas asendis ettevaatlikult tuppe, jättes niidikese väljapoole. Tõuske üles ja proovige hoida neid enda sees nii kaua, kui jaksate. Mõned suudavad kohe käia, mõnel aga on vaja mitu päeva treenida, et kuulikesed liikudes välja ei libiseks.
Tupekuulide kasutamise plussid:

• võimalus muuta oma seksuaalelu palju värvikamaks ja mitmekülgsemaks;
• intiimsete lihaste tunnetamine rikastab lähedust kirgaste elamustega, sest paraneb ka vastastikune tunnetus;
• tupelihased tugevnevad, areneb võime tuppe kitsamaks muuta;
• treenitud lihased on nõtkemad ja tõmbuvad paremini kokku, mis võimaldab taastada tupe tiheduse pärast sünnitust.

Ärge kasutage tupekuulikesi seksi ajal. Kui aga väga soovite, ostke spetsiaalsed: need on väiksemate mõõtudega ning ette nähtud seksimängude jaoks.

Erobalt.com
07. mai 2009 05:31