Miks toataimel lehed kolletuvad ja maha langevad?‏

Ilmselt on nii mõnigi murelikult oma toataime vaadanud ja imestanud, miks küll täiesti terved ja rohelised lehed ühtäkki kolletuvad ja maha pudenevad.
Põhjuseid, miks taime lehed kolletuvad ja maha langevad võib olla mitu ja nende tuvastamine on omajagu keeruline - tegu võib olla nii tavapäraste kasvutingimuste muutustes kui kahjurite või haigustega.
Kuid alati polegi muretsemiseks põhjust, sest alumiste lehtede äratulek kuulub nii mõnegi taime kasvu normaalse protsessi juurde. Näiteks alumised lehed kolletuvad ja tulevad taime kasvades ära draakonipuul, diifenbahhial, noliinal, soomuslehikul jpt. Kolletuvaid lehti langetavad ka taimed, kes talvel lähevad puhkeseisundisse, nt tsitruselised, viigipuulised, leitselill, ratsuritäht, sinningia jpt.

Kui tegu pole taime normaalse kasvuprotsessiga või puhkeseisundisse mineva taimega, tuleb põhjusi otsida muutunud kasvutingimustest või haigustest kahjuritest.
* Järsud muutused asukoha kasvutingimuste suhtes. Kasvutingimuste järskudele muutustele reageerb taim lehtede mahalangemisega.
Näiteks kui taim on kasvanud heades valgustingimustes, siis pimedas kasvukohas reageerib ta lehtede mahaviskamisega. Sagedasti esineb seda sügistalvel, mil suvine valgusküllus on asendunud talvise hämarusega, aga ka siis kui viime taime valgusküllaselt aknalaualt toa pimedasse nurka. Abi on, kui leida taimele talveks võimalikult valge kasvukoht, hellikutele võib anda ka lisavalgust taimelambiga.
Lehti poetab taim ka siis kui on saanud külma tõmbetuult või on kasvukoht endise sooja asemel liiga jahe. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata talvel aknalaudade ja lillepottide soojustamisele ning olla ettevaatlik ka toa tuulutamisega.
Kuivale jätmisele või ülekastmisele reageerib taim samuti lehtede kolletumise ja langetamisega. Nii nagu liiga kuivas mullas on häiritud toitainete kättesaadavus, on see häiritud ka liigselt märjas mullas. Seetõttu tuleks taime kastmisega olla hoolas, et vältida apsakaid ning väetada ettevaatlikult jälgides taime seisundit, aastaaega ja väetisepakendil olevaid juhiseid. Kolletumisele ja hilisemale lehtede mahalangemist põhjustab ka taimede kastmine lubjarikka veega.
* Ebasobiv mullasegu ja potisuurus. Lisaks nimetatud põhjustele võivad lehtede mahalangemise põhjuseks olla ka taime vale ümberistutusaeg.
* Füüsilised kahjustused. Kui taimed on kohas, kus nende kasvu pidevalt häiritakse näiteks möödakäimisega, võivad nad sellele reageerida lehtede langetamisega. Lapsed ja lemmikloomad võivad samuti oma pideva taimenäppimisega põhjustada lehtede mahalangemist.
* Taimekahjurid ja -haigused. Oma elutegevusega lillepotis ning taimel võivad taimekahjurid ja haigused põhjustada nii lehtede kolletumist kui mahalangemist. Lillepotis esinevad kahjurid sagedamini, kui sealne muld on liigniiske. Näiteks meeldib niiskes mullas tegutseda leinasääskedele, hooghändadele ja mullaussidele, aga ka mitmesugused mädanikud on liigniiskes mullas kerged tulema. Kõik nad härivad taime normaalset elutegevust, millele taim reageerib lehtede kolletumise ja varisemisega.


Astrid Lepik

Nipid ebameeldivast parfüümist vabanemiseks‏

Endale meelepärase lõhna valimine on mõnus protsess. Paljudele meeldib käia parfüümipoes, proovida uusi tooteid, minna koju ning tunda lummavaid lõhnanoote oma kehal. See on suur rõõm, kui valik on tehtud edukalt ning me tormame hea meelega tagasi poodi toodet ära ostma. Mida teha aga siis, kui peale piserdatud lõhn kohe üldse ei sobi?
Kui sulle parfüüm ei meeldi, soovid selle endalt, nii kiiresti kui võimalik, maha saada. Kuid ometi jälitab see Sind kõikjal ning tundub juba, et kõik asjad lõhnavad tolle kummitusliku parfüümi järele. Kuidas on võimalik sellest lahti saada?
Piiritus
See on ilmselt üks tuntumaid nõkse lõhna eemaldamiseks. Samas ei saa seda siiski pidada kuigi universaalseks, kuna kõikidest lõhnadest nii lahti ei saa ning pealegi võib nahk jääda kuivaks ja ärritatuks. Siiski on see esimene asi, mida võiksid proovida. Piirituse puudumisel sobib ka viin. Niisuta vatitupsu ning pühi lihtsalt piirkonnast, kuhu parfüümi piserdasid.
Deodorant ja puhastuvahend
Üllatav ehk tõesti, aga selline kombinatsioon töötab väga tõhusalt. Kõigepealt võta lõhnatu deodorant ja hõõru sellega piirkonda, kuhu parfüümi panid. Seejärel pese nahka (soovitavalt samuti lõhnatu) puhastusvahendiga.
Soodapasta
Valmista segu soodast ja soojast veest, mõlemaid võta võrdne kogus. Aseta pasta nahale, oota kümme minutit ning loputa sooja veega (kuid mitte kuuma).
Äädikas ja oliiviõli
Veel üks retsept, mida leidub igas köögis. Võta äädika ja oliiviõli segu, pühi sellega nahka, oota kümme minutit ning pese maha sooja vee ja lõhnatu seebiga.
Allikas: GeniusBeauty.com

Ravimtaimed, mis aitavad köha vastu‏

Sügistalvisel ajal kiusab paljusid köha, mis võib inimese täiesti ära kurnata ka siis, kui on põhjustatud suhteliselt kergest tõvest.
Köha on organismi kaitsereaktsioon hingamisteedes olevatele ärritajatale. Sageli on selleks ärritajaks viirusnakkusest põhjustatud põletik. Tohtrite sõnul kujutab selline köha endast nn iseparanevate viirushaiguste sümptomit, mis möödub mõne päevaga. Ravimist vajab sellisel juhul eeskätt enesetunne.
Põdemise ajal aitavad enesetunnet paremaks muuta mitmed ravimtaimed, manustatagu neid siis teena või hoopis mõne preparaadi kujul.
Köha vastu taimedega
Nurmenukk ajab higistama, lahtistab röga, toimib põletikuvastaselt. Valage 1 sl peenestatud lehti üle 1 klaasi keeva veega. Jooge soojalt 1/3 klaasi kolm korda päevas 30 minutit enne sööki.

Teeleht vaigistab valu, lahtistab röga, laiendab bronhe, tõrjub mikroobe. Võtke 1 sl kuivi peenestatud lehti, valage üle ühe klaasi keeva veega, laske 2 tundi tõmmata, kurnake. Võtke sisse 1 sl neli korda päevas 20 minutit enne sööki.
Männikasvud lahtistavad röga ja tõrjuvad mikroobe. Valage 1 sl kasve üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit tõmmata, kurnake. Võtke pärast sööki 2 sl kolm korda päevas.
Liivateel on põletiku- ja viirusevastane, röga lahtistav toime. Valage 2 sl peenestatud taimi üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit seista, kurnake. Võtke 30 minutit enne sööki 1 sl kolm korda päevas.
Raudrohi leevendab gripi ja külmetushaiguste sümptomeid ning kiirendab tervenemist. Valage 1 tl raudrohtu üle ühe tassi kuuma veega. Laske tõmmata umbes kümme minutit. Ärge jooge seda rohkem kui kaks tassi päevas.


Targu talita

Jõulutäht pelgab tuult ja külma‏

Jõulutähed jõuavad detsembris küll vist igasse kodusse. Et nad seal aga pikemalt kenad püsiksid, tuleb lille eest õigesti hoolitseda – kaunis piimalill on üsna pirtsakas taim.
Kindlasti tuleb jõulutähte kaitsta külmakraadide ja tõmbetuule eest. Sellele peab mõtlema juba poes lille ostes: isegi siis, kui auto seisab sõna otseses mõttes poe ukse ees, ei maksa jätta jõulutähte korralikult paberisse pakkimata. Mõni sekund tuult ja külma – see võib olla põhjus, miks lill kodus peagi lehti poetama hakkab ja kena välimuse kaotab.
Otsi lillele sobiv asukoht
Jõulutähte ostma minnes uurige selle õisi – mida rohkem on punaseks värvunud kõrglehtede keskel varte tipus pungi, seda pikemat eluiga on taimele loota. Jõulutähe õied on nii tagasihoidlikud, et neid märgatakse tihti alles siis, kui pungast ilmuvad välja kuldkollased tolmukad.
Kodus valige jõulutähele valgusküllane kasvukoht – mida lähemal aknale, seda parem, praegu pole põhjust peljata ka otsest päikesevalgust. Sobivaim õhutemperatuur on 15–19 kraadi, aga taim saab kenasti hakkama ka pisut soojemas ruumis. Kindlasti tuleb vältida järske temperatuurikõikumisi. Kui peate taime asukohta mingil põhjusel vahetama, ärge tõstke teda kuuma ahju või radiaatori kõrvale, ka arvuti või teleri ülemäärane lähedus ei pruugi talle meeldida. Samuti väidavad lillekasvatajad, et jõulutäht, nagu mõni teinegi lill, ei talu puuviljade lähedust – puuviljadest eralduv etüleen hakkab taime närtsitama.
Kasta korrapäraselt ja parasjagu
Kõige parem on jõulutähte kasta uputades: pott pannakse umbes kümneks minutiks toasooja veega täidetud nõusse nii, et pott jääb vee alla. Seejärel lastakse ülemäärasel veel ära nõrguda ning tõstetakse lill oma kohale tagasi. Kui jõulutäht läheb koos kasvupotiga veel ilupotti, tasub kindlasti kontrollida, et selle põhja ei jääks vett, sest ülemäärases niiskuses võivad taime juured mädanema minna.
Kasta tuleb korrapäraselt – enne järgmist kastmist peab muld olema korralikult tahenenud. Sobiva kastmisvahemiku leidmiseks tuleks alguses lihtsalt aeg-ajalt näpp potti pista: parajalt tahenenud muld on katsudes pealt soe ja kuiv, sügavamalt vaevu niiske. Läbikuivamist taime juured ei talu.
Keskküttega korteris võiks lille läheduses hoida veekausikest või pisikest purskkaevu, lehti veega piserdada ei tohi.
Jõulutäht on hooajataim
Eelmisest aastast alles jäänud jõulutähte on kodus üsna raske uuesti õitsema saada, eriti pühadeks.
Aianduskeskuse Hansaplant tootmisjuht Mihkel Saar on selgitanud, et õitsema minekuks vajab see lill kõigepealt umbes kolmeks kuuks lühipäevarežiimi: 14 tundi pimedust ja 10 tundi valgust ööpäevas. Seejuures peab pimedus olema tõeliselt pime – ka tänavalaterna valgus või kuupaiste rikub vajaliku režiimi.
Et looduslikult algab meil lühipäev 16. oktoobril ja kestab 16 märtsini, võivad mulluse jõulutähe kroonlehed soodsates tingimustes taas punaseks värvuda ehk jaanuari lõpul või veebruari algul. Aiandites varjutatakse jõulutähte öösel kunstlikult ja päeval antakse tugevalt lisavalgust. Kodus on jõulutähte uuesti õitsema meelitada raske ja nii ilusaks, nagu taim oli poest ostes, seda enamasti ei saa.
Püha öö lill
Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima). on pärit Mehhikost ja Ameerikas kuulub see jõulude juurde juba 1843. aastast. Heal lapsel mitu nime – jõulutähe kodumaal kutsutakse teda hispaaniakeelse nimega, mis tõlkes tähendab püha öö lille. Looduses kasvab kaunis piimalill kuni kolme meetri kõrguse põõsana, mis on punasekirju peaaegu aasta läbi.
Eesti aiandites on jõulutähte kasvatatud ligi 40 aastat, menukaks jõululilleks on ta meil muutunud viimastel kümnenditel.


Ia Mihkels

Kuidas hoolitseda jõulukaktuse eest

Kuidas hoolitseda poest koju toodud jõulukaktuse eest, et ta õienuppe maha ei poetaks ja õitseks ka järgmistel aastatel?
Jõulu- ehk lülikaktuse (Schlumbergera) hübriidid ja sordid on hästi värvikirevad ning ahvatlevad ostma. Poes valige välja kõige ilusam ja jõulisem eksemplar.
Pakkige taim külma ja tuule kaitseks kindlasti paberisse. Kui on väga külm, võiks ümber poti panna isegi mitu kihti paberit.
Oma ostuga pole mõistlik ette võtta pikki jalutuskäike, targem on suunduda otsejoones koju.
- Kodus ärge kiirustage poti paberist lahti harutamisega. Laske sel rahulikult mõni tund pakendis seista, et temperatuurid ühtlustuksid. Alles siis pange taim talle välja valitud kohale.
- Parim kasvukoht jõulukaktusele on põhjasuunda avanev aknalaud: seal on piisavalt valgust, kuid mitte eredat lõunapäikest. Kindlasti ei sobi taimele toa tagumised pimedad sopid. Hästi edeneb jõulukaktus ka akna ette riputatud amplis.

- Jõulukaktusele meeldib, kui toas on sooja 15–20°. Ärge pange potti ahju või radiaatori lähedale, sest seal on liiga soe.
- Kui toas on liiga kõrge (üle 23°) või väga madal (alla 12°) temperatuur, ei taha jõulukaktus õitseda.
- Jõulukaktusele ei meeldi järsk ja püsiv asukohamuutus valguse suhtes, siis tükib ta õiepungi, aga ka õisi ja lülisid maha viskama. Lühiajaline asupaiga muutus, näiteks akna puhastamisel, ei mõjuta taime, kui asetate ta samamoodi endisele kohale tagasi.
- Õiepungad võivad hakata pudenema siis, kui tavapärasele väheldasele kastmisele järgneb tugevam kastmine.
- Taim võib õiepungi maha visata, kui kasvumuld on olnud pikemat aega liigniiske. See võib juhtuda näiteks siis, kui lillepoti ümbrispotti on kogunenud liigne kastmisvesi.
- Õiepungade pudenemise põhjuseks võib olla ka liiga kuiv õhk, toitainetevaene muld ja ebapiisav valgus.
- Pärast õitsemist algab jõulukaktustel puhkeperiood, mis kestab 2–3 kuud. Siis ärge taime enam väetage ning kastke harvem.
- Kui on vaja jõulukaktus ümber istutada, tehke seda vahetult enne uue kasvuperioodi algust märtsis-aprillis. Sobiv muld on vett läbi laskev, huumusrikas ja kergelt happeline. Hästi sobib näiteks kompostmuld, millele on lisatud liiva. Istutuspoti põhja (eriti kui on sügavam pott) pange drenaažiks kergkruusa või jämedamat liiva.
- Märtsist juulini on jõulukaktusel intensiivne kasvuperiood, mil moodustub hulgaliselt uusi lülisid ja kogu taim omandab ilusa rohelise värvuse. Sel ajal kastke teda regulaarselt, aeg-ajalt piserdage ning väetage umbes kahe nädala tagant. 
- Juulist septembrini on jõulukaktusel teine puhkeperiood. Siis kastke taas vähem, kuid ärge laske taimel liiga ära kuivada. See periood on oluline uute õiepungade arenguks. Kui nähtavale ilmuvad õienupud, s.o septembri lõpus – oktoobri alguses, vajab taim taas rohkem vett.
5 põhjust, miks jõulukaktus ei õitse
1. Taim ei läbinud puhkeperioodi.
2. Liiga pime, liiga soe või liiga jahe kasvukoht.
3. Potimullas pole piisavalt toitaineid.
4. Muld on liiga rammus, see soodustab lehtede kasvu.
5. See sort või hübriid võib-olla õitsebki teisel ajal.


Astrid Lepik

Monstera head ja vead‏

Monstera on efektsete lehtedega vähenõudlik taim.

Vähenõudlikkuse pärast oli troopilise päritoluga liaan meeldiv monstera (Monstera deliciosa) levinud toataim juba meie esivanemate elutubades.

Taime kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine, vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus. Monstera talub nii jahedamaid temperatuure (mitte siiski alla +10ŗ C), temperatuurikõikumisi kui isegi tuuletõmmet. Seetõttu on ta suurepärane asukas kodude (valgusküllastes) esikutes ja asutuste fuajeedes. Lopsakate ja suurte mulguliste lehtede tõttu täidab ta hästi ruumi ja mõjub efektselt. Kuigi kasvamiseks tahab monstera valget kasvukohta, lepib ta ajapikku ka keskpärase valgusega.

Taime iseäralik väljanägemine on andnud põhjust kutsuda teda vahvate nimetustega nagu: swiss cheese plant, cheese plant, fruit salad plant, monster fruit, delicious monster jpt.

Vaatamata dekoratiivsusele, vähenõudlikkusele ja vastupidavusele on monsteralgi probleeme. Näiteks lehtede kolletumine ja pruunistumine, mida võib põhjustada nii valguse- kui toitainetepuudus ning vähene või liigne kastmine.
Kuigi monstera eelistab lehtede dekoratiivsuse säilitamiseks valget kasvukohta, pole hea teda asetada ereda ja kõrvetava lõunapäikese kätte. See võib põhjustada lehtede pleekimist ja isegi põletust.
Monstera ei talu sagedasi asukohavahetusi. Kui ta on ühel kohal harjunud kasvama, siis teise kohta viimisele (eriti, kui seal on valgusolud kasinamad) võib ta reageerida sellega, et uued lehed on väiksemad ja aukudeta.
Valgusepuudus võib põhjustada leheservade kolletumist ja hilisemat kuivamist. Puudulikus valguses kasutab taim ära vanemates lehtedes olevad toitainetevarud ning need jäävad nälga ja muutuvad kollaseks ning kuivavad.
Talvisel ajal, halbades valgusoludes tuleks taime vähem kasta kui suvel, mil valgust on piisavalt. Kastmiskordade vahel lasta mullapallil kolmandiku osas kuivada, kuid vältida mullapalli läbikuivamist. Suvel, heades valgusoludes tuleks kasta sagedamini.
Vältida pidevalt liiga märga mulda. Liiga märjas mullas on häiritud juurte hapnikutarbimine ja see omakorda häirib kogu taime veega varustatust, taim reageerib sellele kolletuvate, isegi mustaks muutuvate lehtedega.
Monsteral on rohkesti pikki, jämedaid ja nahkjad õhujuuri. Kuigi nad võivad mõningal juhul häirivaks muutuda, ei maksaks neid siiski ära lõigata. Nende abil taim kinnitub (eelkõige looduses) ja toitub. Ära võib lõigata juba kuivanud õhujuured ja vaid mõne üksiku neist, mis tõepoolest ette jäävad. Õhujuured tasuks suunata võimalusel potti.
Kuigi monstera lehed on mulgustunud, on nad siiski piisavalt suured (läbimõõt võib küündida kuni 50cm-ni, vahel isegi rohkem) tolmu kogumiseks. Et taimel säiliks kena värske välimus ja ta saaks lehtede kaudu hingata, puhastage lehti regulaarselt niiske lapiga või niiskete puuvillaste kinnastega. Puhastamine aitab ära hoida ka võimalikke kahjureid, nt lehetäid, kilptäid jms pahalased. Niiske keskkonna loomiseks võiks taimi sagedasti piserdada eelnevalt keedetud veega.
Taimekasvu kontrolli all hoidmiseks võib teda kevadeti veidi tagasi lõigata. Kuna tegemist on liaaniga, siis vajab monstera kasvamiseks tuge. Selleks võib olla spetsiaalne sein, tugevam potti asetatud post, mis nt kookoskiududega kaetud või konksude külge kinnitatud nöörid. Päris noori taimi istutatakse ümber igal aastal, vanemaid taimi umbes 3 aasta tagant. Istutusmuld võiks olla nõrgalt happeline, vett hästi läbilaskev (liivasegune), huumus- ja toitaineterikas. Väetamisega ei maksa liialdada, piisab, kui väetada aktiivsel kasvuperioodil rohelistele taimedele mõeldud väetisega paar korda kuus. Hästi reageerib taim ka kalapesuveele. Talvisel ajal, oktoobrist veebruarini mitte väetada.

Tundlikumad inimesed peaksid arvestama asjaoluga, et meeldiv monstera on mürgine ja võib põhjustada nahaärritusi.

Kolesterooli vähendav toit‏

See, mida sa sööd, mõjutab ka sinu vere kolesteroolisisaldust. Kui toit sisaldab palju puu- ja aedvilja, kaunvilju, täisteratooteid, rasvast kala, pähkleid ning vedelaid taimseid rasvu, aitab see sul oma vere kolesteroolisisaldust muuta.
Varem hoiatati toidu eest, mis sisaldab palju kolesterooli nagu munad, krevetid ja rupskid, ning inimestel, kel oli kõrge kolesteroolisisaldus veres, soovitati neist hoiduda. Tänapäeval on teada, et tarbides kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, vähendab keha oma kolesterooli tootmist, kirjutab netdoktor.se. Seepärast võivad ka inimesed, kel on veres kõrge kolesteroolitase, tarbida kolesterooli sisaldavaid toiduaineid.
Suuremat mõju meie vere kolesteroolisisaldusele avaldab söödavate rasvade valik. Kehas on nimelt kahte tüüpi kolesterooli, „halb“ ehk LDL, mis suurendab arteriseinte paksenemist ning „hea“ ehk HDL, mis aitab LDL-kolesterooli kehast välja viia.
Kui sööme palju küllastatud rasva ja transrasva sisaldavaid tooteid, väheneb veres HDL-kolesterooli osakaal. Süües aga mono- ja polüküllastatud rasva ning väheses koguses küllastatud rasva, väheneb LDL-kolesterooli tase.
Eelistama peaks taimset rasva, mis sisaldab suures koguses küllastamata rasva nagu näiteks rapsiõli, oliivõli, vedel margariin. Lisa ka salatile veidi õlikastet ning lisaks toitudele pähkleid, mandleid, avokaadot ning seemneid. Küllastatud rasva sisaldavate toodete tarbimisel peaks aga olema ettevaatlikum nagu näiteks vorstid, viinerid, peekon ning rasvased piimatooted nagu vahukoor, hapukoor ja juust.
Ohtlikke transrasvu leidub snäksides, maiustustes ning küpsetistes.
Kui süüa rasvast kala paar korda nädalas, väheneb ka vere triglütseriidide tase. Triglütseriidid on üks vererasva vorm, mis võib põhjustada ka veresoonte lupjumist. Rasvase kala polüküllastamata rasvhapped omavad aga triglütseriidi tasemele positiivset mõju.
Kaeras ja odras on palju veeslahustuvaid kiudaineid, mis mõjuvad positiivselt vere kolesteroolisisaldusele. Kui süüa päevas üks portsjon kaerahelbeputru või keedetud odraterasid väheneb vere kolesteroolisisaldus. Kaera ja otra on paljudes toodetes nagu kaerahelbed, kaeraklii, kaerajoogid, odrajahu, leivad, müsli, hommikuhelbed, täisterapasta, millesse on lisatud kaera ja odrakiude.
Vees lahustuvaid kiudaineid on veel ka puu- ja aedviljades ning eriti palju hernestes, ubades ja läätsedes. Söö erinevaid aedvilju ning proovi jälgida, et iga toidukord sisaldaks midagi rohelist. Söö hernesuppi, läätsesuppi, pruune ube ning kasuta ube salatites ning pajaroogades.
Taimsed steroolid on rasvad, millel on kolesterooli vähendav efekt. Antud ainet leidub õlides, pähklites, seemnetes, teraviljatoodetes, aedviljas ja puuviljas.
Kõiki nimetatud toiduaineid tarbides hoiad oma kolesteroolitaset kontrolli all ning lisaks sellele võid kindel olla, et toitud tervislikult ja keha saab kõik vajaliku normaalseks toimimiseks.


kaaluabi.ee