BLOGGER TEMPLATES - TWITTER BACKGROUNDS »

Friday, March 30, 2012

Kodu head energiat saab ise luua

Miski nähtamatu tõmbab meid koju, sest kodus on hea olla, siin puhkame me hästi välja ja oleme iseenda ja maailmaga rahul. Feng shui ehk energiaõpetuse peaeesmärk ongi rahulolu saavutamimine.
Rahulolu saavutamine läbi isikliku kogemuse ja arengu, mille üks oluline kriteerium on ilus, mugav ja turvaline kodu. Loomulikult on rahulolu hind ja tulemus igaühe jaoks erinev ja see sõltuv eelkõige meie isiklikest eelistustest, vajadustest ja sisetundest.

Kuidas rahulolu saavutada? Juba 5000 aastat tagasi pani hiina õpetlane Fu Xi esmakordselt kirja feng shui ühe põhialuse: oluline on tagada inimese turva- ja heaolutunne.

Turvatunne – hea energia valem

Tundub, et hea energia valem on meile nüüd teada ja selleks on „turvaline, kaitstud tunne”. Turvalisuse mõiste on aga aastatuhandete jooksul oluliselt muutunud. Tänapäeval mõistame sõnapaari „turvaline tunne” all eelkõige füüsilist kaitset välismaailmast tuleva võimaliku rünnaku eest. Vanad hiinlased tajusid turvalisuse tunde all hoopis inimese paigutumist ruumis ja seda kirjeldati nii nagu hiinlastele omane erinevate loodusmärkide seletuste abil.

4 elementi ruumis

Feng shui õpetus on saanud alguse eelkõige loodusvaatlustest ja nende kirjeldamisest. Palju hilisemas perioodis, umbes 2500-3000 aastat tagasi, toodi peamiselt välistingimustes rakendatav feng shui ka ruumi sisse. Sellest lähtuvalt on ka nelja elemendi kirjeldused seotud eelkõige loodusega. Vabalt, inimese jaoks positiivselt liikuva chi energiaga ruumis on olemas neli olulist elementi ja need on – jõgi, künkad, kalju ja tasane maa. Sama teooriat saab rakendada ka aias, ettevõttes, riigis tervikuna ja loomulikult inimeses endas.

Kindel kui kalju ja kiire kui vesi

Kalju see on tugev ja kindel toes, mis sümboliseerib poliitilist-majanduslikku võimu riigis, inimese skeletti ja ruumi üht tervet avadeta seina. Künkad need on abivahendid turvatunde saavutamisel. Küngaste all mõistame erinevaid riiklike struktuure ja asutusi, inimese puhul on tegemist käte ja jalgadega, et vajadusel põgeneda, aga ka ennast kaitsta. Ruumis tähendavad künkad sellist seina, kus on olemas akna- või ukseava. Seina, mille konstruktsioon pole küll nii tugev kui avata seina puhul, kuid siiski piisavalt turvatunnet pakkuv.

Jõgi sümboliseerib kiiret infoliikumist, millega võivad kaasneda olulised poliitilised diskussioonid ja kiired otsused, mis enamasti on seotud suure rikkuse, rahaga. Inimese puhul on infovahetusega seotud kõrvad, silmad, suu, kompimine – kõik see millega suudame välismaailmast infot hankida. Ruumis on kiire infovahetusega seotud aknad ja uksed. Seetõttu pole voodi paigutamine akna alla või akna ja ukse vahelisele alale eriti mõttekas, sest kiire info liikumine üle magaja toob vilkad unenäod.

Tasane maa toob riigile kasvu, arengut ja õigete ostuste puhul õitsengu. Inimese puhul tagab kasvu ja muutuse hea seedimine, korrapärane hingamine ning südametegevus. Ruumis on tasane maa seotud eelkõige tühja põrandapinna ja avarusega, kus hea energia rohkendab talle sarnast energiat, toites seeläbi selle kodu elanikke positiivse energiaga.

Magamistuba – turvaline pesa

Magamistoale esitame kõrgendatud turvatunde vajaduse, sest tegemist on meie isikliku ruumiga, kuhu igaühel pole asja. Parim voodi paigutamise viis ruumis on peatsiga kalju ehk avadeta, terve seina poole. Voodi külgedele peab jääma piisavalt kaitsvat küngast ehk terve seinapinda, mis aitab voodisolijal pesa efekti luua. Vähemtähtis ei ole ka see, et saame voodis olles, end liigselt pingutamata, jälgida nii akent kui ust. Kaheinimese voodisse peab kindlasti pääsema mõlemalt küljelt, sest nii pääseb chi energia võrdselt mõlema magaja juurde.

Seega on magamistoa puhul soositud selline ruum, mille uks asub keskosast pisut paremal ja et ruumi ust avades ei langeks pilk kõigepealt voodisse, vaid millelegi muule huvitavale.

Lapse tuba vajab erilist tähelepanu

Laps, kes on vastuvõtlik igasugustele mõjuritele, vajab kaitstud ruumi selleks, et rahulikult magada ja segamatult õppida. Lapse õppelaud paigutatakse tavaliselt akna alla, et maksimaalselt valgust saada. Seejuures unustatakse ära lapse kukal ja selg, täpsemalt kuhu on need õppimise ajal suunatud. Juhul kui lapse õppekoht on seljaga ukse poole, siis võite olla kindlad, et laps teeb oma koduseid töid igal pool mujal, mitte ainult oma laua taga. Miks? Kindlasti on teist igaüks tajunud, kui ebamugav on istuda ruumis seljaga ukse poole. Iga hääl sunnib teid ringi pöörama ja olukorda hindama. Kuid kas nii saab keskendunult õppida?Oluline on samuti voodikoha valik. Taas kord tuleb tähele panna seda, et voodi peab asuma kalju taolise seina ääres, mitte aga kiire infoliikumise teel.

Töökoht, elutuba …

Nelja elemendi põhimõtet saab rakendada igas ruumis. Hea on teha tööd kabinetis, kus istud nagu “troonil” – selg vastu seina või riiulit ja pilk suunatud uksele. Ka elutoas on hea turvaline tunne sellisel istekohal, mis on paigutatud terve seinapinna vastu. Suurte avatud tubade puhul on soovitav kasutada istumiskohal kõrget seljatuge, suuri patju või hoopis madalat riiulit selja taga kaitseks. Hinnatud on kõrge seljatoega mugavad tugitoolid. Keset ruumi asuva söögilaua taga istujaile pakub turvatunnet aga kõrge leeniga tool ja käetoed. Kõik, mis ruumis toimub, talletub energeetiliselt ruumi seintesse, asjadesse kui ka inimestesse, sest pikaajalisel kooselu jooksul tekib inimeste ja asjade vahel nn ühisenergia. Kui me kodu ei paku meile kaitset, turvatunnet hakkame üsna pea otsima põhjuseid, et siit ära olla – seal kus on turvalisem ja mugavam.

“… Tule täna meile uut maja vaatama”, kutsub Teele. “Jah … Ma ei tea … Kodu …” “Mis sul on kodu?” “Lilled … Heinamaa… Päikesepaiste …”

(O. Luts “Kevade”).

Autor: Siret Seeder

Wednesday, March 28, 2012

Probleemid silmadega - millise vitamiini puudus?

Vitamiinipuudus on kevadel aktuaalne teema. Alkeemiani jõudis huvitav info seoste kohta erinevate ainete puuduse ja erinevate silmahaiguste vahel. Kas sina oskad hoolitseda oma silmade eest piisavalt hästi?
Sümptom


Puudus / ravi / põhjus

Bitot' laigud - vahused laigud silma sidekestal


A vitamiin

Verdunud (veresooni täis) silmad


boorhape seeninfektsiooni vastu, sinine valgus

Hägus ebaselge nägemine


vitamiinid B2, B6, pantoteenhape B5

Punnis silmad


E vitamiin, nikotiinamiid, jood

Katarakt (lääts muutub läbipaistmatuks)


vitamiinid B2, C, E, antioksüdandid. Hoiduda laktoosist!

Värvipimedus


A vitamiin

Konjuktiviit


vitamiinid A, B2, C (B6, tsink)

Kõõrdsilmsus


vitamiinid E, C, B1, (allergia testid)

Mustad täpid silmade ees


vitamiinid B6, C, tsink (maksa probleemid)

Laisa silma sündroom (amblüoopia)


vitamiinid B1, B2, C, B12 (allergia testid)

Kuivad, kõvad silmamunad (kseroftalmia)


A vitamiin

Kaugnägelikkus (hüperoopia)


magneesium, kaalium, MSM

Glaukoom


magneesium, vitamiin C (B2, B1,sool)

Silmapõhja verejooks, võrkkesta põletik (retiniit)


B6 vitamiin, tsink, bioflavonoidid (samuti magneesium, vitamiinid C, B2, B12, E, pantotenaat)

Keratomalaatsia (A vitamiini defitsiidist tingitud sarvkesta haavandid)


A vitamiin, (vitamiinid C, B2, B6, tsink, sinine valgus, boorhape)

Sügelevad, põletavad, vettjooksvad, "liivatera silmas" silmad


B2 vitamiin

Maakuli degeneratsioon (silma võrkkesta kollatähni kärbumine)


vitamiinid A, B2, B6, magneesium, tsink, antioksidandid, bioflavonoidid, eriti luteiin & zeaksantiin, ginkgo biloba, mustikas, silmarohi (Euphrasia), MSM, EFA

Lühinägelikkus (müoopia)


kroom, vitamiinid C, E, D, kaltsium, proteiinid. Hoiduda suhkrust!

Hämaruspimesus (nüktaloopia)


vitamiinid A, (B2, B6, tsink)

Punased veresooned skleeras (silma kõvakestas)


vitamiin B2

Võrkkesta irdumine


tsink, vitamiinid B6, B2, C, E, A

Tundlikud silmad, ereda valguse kartus (fotofoobia)


vitamiinid B2, A

Silmalau tõmblemine


magneesium, vitamiinid B2, B6, tsink

Tõlkis: Liis Orav

Allikas: http://www.ediblenature.com/store/pg/121-SAVEVitamin-Deficiency-Symptoms.html#ixzz1d2XMc1KU

Monday, March 26, 2012

Dalai Lama juhised eluks

1. Võta arvesse, et suur armastus ja suured saavutused käivad käsikäes suure riskiga.
2. Kui kaotad, ära lase õppetunnil kaduma minna.
3. Järgi kolme olulist aspekti:
- austust iseenda vastu
- austust kaasinimeste vastu
- vastutuse kandmist iga oma tegevuse eest.
4. Pea meeles, et oma tahtmise mitte saamine võib mõnikord osutuda suurepäraseks õnne hoobiks.
5. Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.
6. Ära lase väikesel lahkarvamusel kahjustada tõelist suhet.
7. Kui mõistad, et oled eksinud, astu koheselt samme selle parandamiseks.
8. Iga päev leia veidi aega üksinda olemiseks.
9. Võta avasüli vastu muutused, kuid jää oma põhimõtete juurde.
10. Pea meeles, et vaikus on mõnikord kõige parem vastus.
11. Ela head, austusväärset elu, siis vanana tagasi vaadates, saad nautida seda uuesti.
12. Armastav õhkkond Sinu kodus on sinu elu aluseks.
13. Lahkarvamuste korral oma armastatud inimestega, tegele ainult hetkesituatsiooniga. Ära võta kõneaineks minevikus toimunut.
14. Jaga oma teadmisi. See on viis surematuse saavutamiseks.
15. Käi õrnalt ümber mullaga /Maaga.
16. Aastas korra mine mõnda paika, kus Sa pole varem kunagi käinud.
17. Pea meeles, et parim suhe on see, milles teie armastus teineteise vastu ületab teie vajaduse teineteise järele.
18. Otsusta oma edu üle selle järgi, millest Sul tuli loobuda, et seda saavutada.
19. Lähene armastusele ja toidutegemisele hulljulge andumisega.

Saturday, March 24, 2012

Kogu tõde juustest ehk miks indiaanlased kandsid pikki juukseid

Kas juuksed on kõigest meie loomulik ehe või peitub siin ka midagi sügavamat? Avaldame saladuse, mis on olnud pikalt varjul, kuid mille teadmine on põnevaks avastuseks.
Informatsioon, mida nüüd avaldame, on olnud avalikkuse eest varjatud Vietnami sõja ajast saadik. Meie kultuur paneb inimesi uskuma, et see, milline on meie juuste pikkus ja soeng, on mõjutatud enamasti vaid isiklikest eelistustest ja moest. Vietnami sõja ajal kerkis aga üles hoopis teistsugune tõde. Selline, mida on avalikkuse eest kaua varjatud ning eitatud.

Üheksakümnendatel abiellus Sally (nimi on muudetud) psühholoogiga, kelle tööks oli haiglas Vietnami sõjaveteranidega tegelemine, kellele diagnoosiks oli määratud posttraumaatiline stressihäire.
Sally jutustas, kuidas ta mäletas täpselt õhtut, millal ta abikaasa saabus koju, kaasas paks kaust ametlike dokumentidega. Kaust sisaldas sadu lehekülgi uuringuid, mis olid tehtud valitsuse tellimusel. Tutvunud sisuga, oli ta lausa jahmunud. See info muutis tema ja ta abikaasa elu. Sellest õhtust peale ei lõiganud tema muidu nii konservatiivne mees enam kunagi juukseid ning lasi ka oma habemel kasvada. Mis aga on kõige huvitavam, keegi ei teinud talle selle suhtes kõrgemalt poolt etteheiteid ning samas meditsiiniasutuses töötavad mehed järgisid tema eeskuju.

Kui ma lugesin neid dokumente, siis ma mõistsin, miks. Kirjutisest selgub, et Vietnami sõja ajal saadeti Ameerikasse indiaanlaste reservaatidesse salaja eksperte, kelle eesmärgiks oli leida luurajaid, kes oleksid noored, treenitud ning suudaksid märkamatult liikuda raskelt läbitavatel maa-aladel. Mehed pidid olema väljapaistvate, lausa üleloomulike luuraja võimetega. Mõned nendest suurepäraste võimetega ja hea intuitsiooniga meestest meelitati ka liituma sõjaväega. Kui nad olid juba väeteenistusse võetud, hakkasid juhtuma imelikud lood. Mis iganes anded või oskused meestel olid reservaadis olnud, kõik olid millegipärast salapäraselt kadunud ning mehed ei suutnud täita neile pandud ootusi.

Läbikukkumine oli suur. See sundis valitsust läbi viima kallist uurimustööd ning selle tulemusena leiti järgmist. Küsitledes katsealuseid, vastasid nood järjekindlalt, et peale seda kui sõjaväkke saabudes nende juuksed ära lõigati, ei suutnud nad enam tunnetada vaenlast. Nende kuues meel ja intuitsioon oli lakanud töötamast ning nad ei suutnud enam aimata vaevumärgatavaid meelteväliseid märke. Selleks, et uurida jutu paikapidavust, võeti kaks pikajuukselist indiaani meest ning lasti neil sooritada katseid. Kontrollimaks kas tõesti juuste lõikamine mõjutab nende võimeid, võeti kaks sarnase tulemusega meest ning lasti ühel juuksed pikaks jätta ning teisel lõigati juuksed maha. Seejärel paluti neil uuesti katseid sooritada. Pikajuukselise mehe testide tulemused olid kordades kõrgemad oma lühikeste juustega kaaslase omadest.

Põhiline katse, mida kasutati, oli järgmine:

Ajateenija magab metsas. Relvastatud „vaenlane“ läheneb vaikselt magavale mehele. Pikajuukseline mees ärkab tugeva ohutunde peale ning kaob juba enne, kui vaenlane jõuab üldse nii ligidale, et oleks võimalik kuulda mingitki häält tema lähenemisest.
Teine versioon samast katsest oli selline, et pikajuukseline mees tundis intuitiivselt vaenlase lähenemist ning seda, et teda kavatsetakse rünnata. Ta järgib oma kuuendat meelt ning ootab rahulikult ja teeskleb magamist. Samas, niipea kui vaenlane on temani jõudnud, kargab ta ootamatult püsti ning ründab ise esimesena, saades vaenlasest võitu.
Samas, seesama mees, olles lasknud oma juuksed maha lõigata, ei suuda neidsamu teste sooritada ning kukub läbi kõigis katsetes, mida ta varasemalt suutis perfektselt sooritada.
Seega soovitati katsete lõpetuseks kõikidel indiaani meestel jätta alles pikad juuksed ka sõjaväeteenistuses olles.

Kommentaariks:

Imetajate, seal hulgas ka inimeste keha on arenenud miljonite aastate jooksul. Inimeste ja loomade ellujäämisoskused on kohati peaaegu üleloomulikud. Teadus tuleb välja aina uute leidude ja avastustega inimeste uskumatute võimete kohta. Tuleb välja, et inimkeha igal osal on oma kõrge tundlikkus ja oluline roll selles, et säilitada inimese heaolu ja ellujäämine.
Juuksed on närvisüsteemi väline pikendus, ehk siis justkui meie välised närvid, mis on „tunnetajateks“ või „antennideks“, mis edastavad meie ajule ja kehale olulist informatsiooni.

Juuksed ja meestel ka habe, ei ole mitte ainult informatsiooni vastu võtmiseks vaid need ka kiirgavad infot. Seda kiirgust on näha ka spetsiaalse fotograafia abil, kus on pildistatud inimesi enne ja pärast nende juuste lõikamist.

Kui juuksed on ära lõigatud, siis info saatmine ja vastu võtmine välismaailmast on tugevasti häiritud. Kokkuvõttes muudab see inimesed tuimemaks ning tundetumaks. Seoses sellega ei tunnetata ka ümbritseva keskkonna võnkeid ning distressi. Samuti mõjub see kahjulikult suhetele ning seksuaalsusele.

Kokkuvõte:

Praegusel ajal, kus otsime lahendusi ja vastuseid, miks meie maailm on nii rahutu ja stressis, oleks aeg mõista, et paljud eeldused ja arvamused reaalsuse kohta on olnud ekslikud. Võib olla, et paljud vastused meid vaevavatele küsimustele vaatavad meile vastu, kui hommikul peeglisse vaatame.

Autor C. Young

Thursday, March 22, 2012

Surijate viis suurimat kahetsust

Mis on need asjad, mida surijad soovivad, et nad oleksid oma elus teisiti teinud. Need on lihtsad asjad, kuid jäävad paljudel siiski argipäevas unustusse.
Töötasin mitu aastat palliatiivse ehk leevendava hooldusravi alal. Minu patsiendid olid inimesed, kes läksid haiglast koju selleks, et surra. Jagasin nendega koos palju erilisi hetki. Ma veetsin nende inimestega nende elu viimased kolm kuni kaksteist nädalat.

Inimesed kasvavad hingelt, kui peavad silmitsi seisma oma surelikkusega. Õppisin mitte kunagi alahindama inimese hinge võimet kasvada. Mõned neis inimestes toimunud muutused olid lausa erakordsed. Nad kõik kogesid palju erinevaid tundeid, nagu võiski arvata, kaasa arvatud eitamist, hirmu, viha, kahetsust, veelgi rohkem eitamist ja lõpuks olukorraga leppimist. Iga patsient leidis enda sees rahu, enne kui teise ilma suundus. Iga viimane kui üks neist.

Kui küsisin neilt inimestelt võimalike kahetsuste või asjade kohta, mida nad oleksid soovinud teisiti teha, ilmnes ühe uuesti korduvaid vastuseid. Toon välja viis kõige sagedasemat:

1. Soovin, et mul oleks olnud julgust elada elu enda moodi, mitte sellist elu, nagu teised minult ootasid.

See oli kõige tihedamini esinenud kahetsus. Kui inimesed mõistavad, et nende elu on peaaegu lõpukorral, ja selge pilguga olnule tagasi vaatavad, on lihtne näha, kui palju unistusi on jäänud täitmata. Enamik inimesi pole saavutanud isegi pooli oma unistustest ja peavad surema teadmisega, et selle põhjuseks olid nende langetatud või langetamata jäetud otsused.
On väga tähtis püüda elu jooksul vähemalt mõnda oma unistust täide viia. Kui sinu tervis hakkab vanaduse või haiguse tõttu juba halvenema, on selleks liiga hilja. Hea tervis kingib meile vabaduse, mida mõistavad väga vähesed, kuni neil ühel hetkel enam head tervist pole.

2. Soovin, et ma poleks nii kõvasti tööd rüganud.

See kahetsus kõlas iga meespatsiendi suust, keda ma põetasin. Nad igatsesid taga oma laste noorusaegu ja elukaaslase seltsi. Ka naised mainisid seda kahetsust, kuid suurem osa neist oli pärit vanemast põlvkonnast ja paljud naispatsiendid polnud kunagi pidanud tervet perekonda ära elatama. Kõik minu põetatud meespatsiendid aga kahetsesid sügavalt, et olid veetnud nii suure osa oma elust palehigis tööd rabades.
Oma eluviisi lihtsustamisega ja ühtlasi teadlike otsuste langetamisega on võimalik avastada, et sa ei vajagi tegelikult nii suurt sissetulekut, nagu arvasid. Kui tekitad oma elus rohkem vabadust, muutud sa õnnelikumaks ja avatumaks uutele võimalustele, mis sinu uue eluviisiga paremini sobivad.

3. Soovin, et mul oleks olnud julgust väljendada oma arvamust.

Paljud inimesed surusid alla oma tõelised tunded, et teistega mitte tülli minna. Selle tulemusena leppisid nad keskpärase eluga ega saanud kunagi kellekski selliseks, kelleks nad olid tegelikult suutelised saama. Lisaks põhjustas nende sees peitunud kibestumus ja vastumeelsus sageli ka terviseprobleeme.
Me ei saa kontrollida teiste inimeste suhtumist. Kuidas tahes teised inimesed ka sinusse esialgu ei suhtuks, võid sina siiski käituda avameelselt ja ausalt ning viia suhte täiesti uuele ja ühtlasi ka tervislikumale tasandile või siis kaotada oma elust selle ebatervisliku suhte. Igatpidi jääd võitjaks sina.

4. Soovin, et oleksin sõpradega ühendust pidanud.

Sageli ei mõistnud inimesed vanade sõprade tõeliselt häid külgi, kuni käes olid nende viimased elunädalad ja sõprade üles otsimine polnud tihti enam võimalik. Paljud olid oma eluga nii ametis, et lasid kuldsetel sõprussidemetel sõrmede vahelt läbi libiseda. Mitmed inimesed kahetsesid, et ei pühendanud sõprussuhetele seda aega ja pingutust, mida need tegelikult väärt olid. Surres igatsevad oma sõprade järele kõik.
Tiheda eluviisiga inimestel on lihtne lasta sõprussuhetel unustusse vajuda. Kui aga seisad silmitsi läheneva surmaga, taanduvad elu igapäevased detailid tagaplaanile. Inimesed tahavad küll oma rahaasjad korda seada, kui vähegi võimalik, aga nende jaoks pole oluline raha ise ega nende staatus ühiskonnas. Nad tahavad asjad korda seada kõigi nende jaoks, keda nad kalliks peavad. Tavaliselt on nad aga liiga haiged ja kurnatud, et sellise ülesandega hakkama saada. Surres ongi iga inimese jaoks tähtsaimad asjad armastus ja sõprus. Elu viimastel nädalatel polegi neil midagi muud peale armastuse ja sõprade.

5. Soovin, et oleksin lasknud iseendal rohkem rõõmu tunda.

See kahetsus esines üllatavalt sageli. Paljud mõistsid alles vahetult enne surma, et õnn on samuti valik. Nad olid jäänud lõksu oma elu rutiini ja harjumuste küüsi. Tuttavlikkuse nõndanimetatud „mugavus“ oli vallutanud lisaks nende igapäevaelule ka nende tundemaailma. Hirm muutuste ees pani nad teesklema nii teistele kui ka iseendale, et nad olid oma eluga rahul. Tegelikult igatsesid nad sügaval sisimas taas südamest naerda ja oma ellu jälle jaburusi lubada.
Surivoodil lebades on teiste arvamus sinust jäänud kaugele tagaplaanile. Oleks imeline, kui saaksid sellel kõigel minna lasta ja taas naeratada juba ammu enne seda, kui surm silme ees seisab.

Elu on täis valikuid. See on SINU elu. Vali teadlikult, vali targalt, vali ausalt. Vali õnn.

Allikas http://exposingthetruth.info

Tuesday, March 20, 2012

Pika eluea valem

Uuringud näitavad, et pikaealisus sõltub vaid 25% geenidest ja ülejäänud eluviisidest. Teadlased väidavad, et pika eluea valem hõlmab eelkõige regulaarset liikumist ja kehalist koormust, kvaliteetset und, tervislikku toitumist ja sõpradega mõnusat suhtlemist.
Tõnu Õnnepalu imestab "Flandria päevikus":"Imelik, et me kõik nii haiged oleme, kuigi me oleme tervemad, kui inimesed iial ajaloos on olnud, meie elupäevad on nii pikad. Milline võimalus. Meile on kingitud seniolematult palju vanadust, aga me tahame selle muuta võltsnooruseks. Milline tänamatus.“

Inimene ei oska vist tõepoolest väärikalt ja rahulikult vananeda. Aga oleme ausad, väärikalt vananemise olulisteks eeldusteks on hea tervis ja vaimuerksus. Sest kuidas muidu jaksad sa oma „seniolematult palju“ vanaduspäevi rõõmsalt mööda saata?

Niru väljavaade

Umbes kolmekümneselt hakkab meie keha liimist lahti minema: ilmuvad kortsud, nahk kaotab elastsuse, lihased lõtvuvad, rasva osakaal tõuseb, nägemine ja kuulmine nürinevad, vererõhk ja kolesterool tõusevad jne. Kuidas neid „ealisi iseärasusi“, nagu gerontoloogid neid tegureid nimetavad, edasi lükata ning aastates, kuid tervisest pakatavat keha ja vaimu (mitte võltsnoorust!) nautida?

Lahendus on õnneks olemas

USA seikleja Dan Buettner on koos demograafidega uurinud maailma erinevate piirkondade rahvaid ning võrrelnud keskkonna- ja loodustingimusi. Oma raamatus „The Blue Zones“ kirjutab ta neljast piirkonnast, kus pikaealisus on tavaline ja inimesed elavad üle 100 aasta. Buettneri andmetel on need neli paika: Itaalia ranniku lähedal asuv Sardiinia saare mägine Barbagia piirkond, Jaapani saar Okinawa, seitsmenda päeva adventistide kommuun Californias ja Nicoya poolsaar Costa Ricas. Nende nelja paiga elanikel on ühiseid jooni: nad söövad tervislikult ja vähe, on aktiivse eluviisiga, tarbivad alkoholi mõõdukalt ja elavad loodusega tasakaalus. Neis paigus elavad inimesed on positiivsemalt meelestatud ja nad ei muretse liigselt. Samuti on neil inimestel tugev kogukonnatunne. „Isegi väga vanad inimesed on aktiivsed kogukonnaliikmed, neil on kindel elueesmärk,“ kirjutab Buettner.

Ka uuemad meditsiinilised uuringud näitavad, et vastupidiselt levinud arvamusele sõltub pikaealisus vaid 25% geenidest ja ülejäänud eluviisidest. Teadlased väidavad, et pika eluea valem hõlmab eelkõige regulaarset liikumist ja kehalist koormust, kvaliteetset und, tervislikku toitumist ja sõpradega mõnusat suhtlemist.

Tosin reeglit, kuidas jõuda 100. juubelini

Ameerika Ühendriikides elav ja töötav hindust arst ja lektor Deepak Chopra kirjutab oma raamatus „Eatu keha, ajatu vaim” uuringutest, mis on pikaealiste seas kogu maailmas tehtud. Ta toob välja lihtsad ja kõigi jaoks kättesaadavad tegurid, mis aeglustavad vananemist:

1. Rahuldav lähisuhe. Vanas eas on ehk kirge keeruline ülal hoida, kuid teineteisest hoolimine, igapäevane abistamine ja väikesed tähelepanuavaldused võiks kuuluda igasse päeva.

2. Sõltumatus. Pikaealised on enamalt jaolt olnud endale ise tööandjad ega ole kellestki sõltunud ning nii on neil olnud suurem otsustusvabadus.

3. Kindel päeva- ja töörutiin. See annab päevadele kindla ja stabiilse rütmi, mis omakorda annab tunde, et elu on kontrolli all.

4. Hingelähedane tegevus. Siin on mõeldud nii tööülesandeid kui hobisid. Vaimustavate tegevuste osakaal peaks olema kindlasti suurem kui neil tegtevustel, mida peab tegema.

5. Võime leida ja hoida sõpru. On kergem elada ja igapäevaraskustega toime tulla, kui on kaasamõtlejaid ja -tundjaid.

6. Hea kohanemine ja loov reageerimine muutustele. Näiteks pärast abikaasa surma on inimene võimeline elus edasi liikuma, säilitama elutahte ja uudishimu.

7. Füüsiline aktiivsus. Oluline pole mitte suure koormusega trenn, vaid kerge ja jõukohane ning regulaarne koormus (näiteks iga päev 0,5 tundi kõndi värskes õhus, jooga, võimlemine).

8. Vaimuerksus. Aju vajab pidevat treeningut, et säiliks selge mõistus, keskendumisvõime ja enese väljendamise oskus.

9. Optimism ja muretus. Optimism on tervisele hea – teadlased on tõestanud, et oma elu suhtes positiivsemalt meelestatud inimeste immuunsüsteem töötab tõhusamalt. Ja muretu meel... Ma arvan, et täitsa tore oleks järgida Elisabeth Taylori põhimõtet: „Vähemalt üks kord elus peaks igaühel olema õigus teha midagi hämmastavalt kergemeelset.“ :-)

10. Mõõdukas söömine ja stabiilne kehakaal. Lisaks sellele, et toit peab sisaldama tasakaalustatud toitaineid, peaks see ka psühholoogiliselt olema rahuldav.

11. Lihtsate rõõmude nautimine. Selle kohta on toredasti öelnud Gilda Radnor: „Meil, väikestel inimestel, on nii raske leppida sellega, mis meile osaks saab. Tegelikult on see ikka täitsa jama! Meil lastakse elada ja siis peame surema. Ja see, mida me igasse hetke suudame panna, ongi see, mis meil on... Siis on ju tark seda, mis on, kõrgelt hinnata.“

12. Usk Jumalasse. Inimene ei pea üksi rassima! Ei pea kõigega üksi hakkama saama! Aeg-ajalt on tervislik lõdvestuda ja lasta kõrgemal jõul, ükskõik, kuidas me seda nimetame – Jumal, Absoluut, Kõiksus, Suur Vaim vm – end kanda. Kui on ikka väga-väga raske, siis on üsna lohutav tunda, kuidas keegi suurem paitab.

Ja kui joogapropageerijast Choprast juba juttu tuli, siis siin on kohane mainida ka jooga üht olulist osa – õiget hingamist (loe siit) kui eeldust hea tervise säilimiseks ning pika eluea kindlustamiseks. Joogi mõõdab oma eluiga mitte elatud aastatega, vaid hingetõmmete arvuga. Seega võib öelda, et mida sügavam ja rahulikum on hingamine, seda rohkem on meil eluenergiat, seda pikem on elu.

Ja väga oluline on mõtteviis – vananemine ei tähenda automaatselt haigusi! Meil on võime paljalt oma mõtetega keha biokeemiat muuta ning hoida rakke pidevas uuenemises. Sellest saad lähemalt lugeda:

B. S. Siegel „Armastus, meditsiin ja imed“, Pilgrim 2007
B. Lipton „Uskumused ja bioloogia: teadvuse, mateeria ja imede jõu vabastamine“, Pilgrim 2009
D. Chopra „Eatu keha, ajatu vaim: vananemise praktiline alternatiiv“, Huma 2000

Autor: Kadi Kütt
Allikas: www.joogateraapia.ee

Tuesday, March 13, 2012

Mustika-vaarikapirukas‏

Lihtne ja maitsev, kuna täidis on mahlane ning põhi krõbe. Pirukavormi läbimõõt 26 cm. Kui on soovi saada kõrgemat kooki, võtta väiksem vorm.
Põhjaks tavaline muretaigen:
• 3 dl jahu
• 0,5-0,75 dl suhkrut
• 100 g külma võid kuubikuteks lõigatuna
• 1 muna
Jahu segada suhkruga, lisada võikuubikud ning murendada seda sõrmedega kuni moodustub leivapurutaoline mass. Lisada muna, et see seoks taigna ühtlaseks. Oluline on tegutseda kiirelt ning taigent mitte üle näppida. Taignapall panna toidukile sisse külmkappi ootele u 30 min. Seejärel rullida taigen lahti ja vooderda sellega eelnevalt võitatud pirukavorm. Taigna võib ahjus eelküpsetada u 10 min 200kraadises ahjus. Sel juhul torgata tainasse kahvliga augud ning panna taignale küpetuspaber, millele omakorda panna kuivatutd herned v kaerahelbed. Raskus ei lase taignal üles kerkida. Kui taigen on kuldse varju saanud võtta ahjust välja.
Täidiseks:
• mustikaid - neid panen tunde järgi ja vastavalt saagikusele :) Olen teinud ainult mustikatega, aga väga meeldib pooleks vaarikatega. Talvisel ajal külmutatud mustikate kasutamisel raputa mustikatele u 1 spl tärklist. Kui tärklist ei ole, sobib ka jahu. See tagab, et pirukas ei jääks vedel.
• 1 dl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkur (mustade täpikestega vanillisuhkur, mitte keemilise protsessiga toodetud vanilliinsuhkur)
• 2 dl maitsestamata jogurtit (võib selle puudumisel asendada hapukoorega)
• 1 suurem muna
Muna kloppida kausis lahti koos suhkruga, lisada maitsestamata jogurt ja vanillisuhkur.
Taignale valada mustikad (ja vaarikad) ning ettevaatlikult valdada peale täidis.
190kraadises ahjus küpsetada umbes pool tundi.
PS! Taignasse võib lisada ka mandlijahu, purustatud mandlilaaste vm. Sel juhul vähendada võrdeliselt jahu kogust.
PPS! Alguses surusin taigna otse pirukavormi põhjale (seega ei pannud seda enne pallina külma ega rullinud lahti) ning panin koos vormiga külmkappi. Nii on isegi veel lihtsam.