Telegram avaldab portaali Minu Oma Tervis artikli pärmseenest
ja sellest, mis juhtub, kui inimese organismis ei ole kõik tasakaalus.
Viimasel ajal kuulen üha tihemini inimesi rääkimas sellest, kuidas
üks või teine häda on neil tingitud pärmseenest ja uuritakse, kuidas
temast lahti saada. Selline huvi tekitas minus aga küsimuse, et kui
palju võib olla neid inimesi, kes ise ei teagi, et nad pärmseene küüsis
on. Kuna eestlasele on kombeks olla vaikne ja mitte liialt kurta, siis
võtan selle initsiatiivi ja tutvustan ka teile, millega tegu. Seetõttu
alustaksingi Agu Sihvka moodi päris algusest.
Mis on pärmseen?
Peensoole harude ehk hattude küljes elab inimese eluks ja seedimiseks
vajalik mikrofloora, mis sisaldab endas nii piimhappebaktereid, koli-
ja kokktüübilisi baktereid (need on mõeldud liha mädandamiseks),
soolekepikesi ning tohutul hulgal teisi baktereid. Jah, bakter ei ole
ainult negatiivse tähendusega sõna! Peale nende on peensoole normaalse
mikrofloora osa ka pärmseen. Sarnaselt pH tasemele on ka pärmseenel oma
kitsas esinemisvahemik, kus ta meile kasulik on. Tervel inimesel on see
osakaal 20% mikrofloorast. Hõlmates väiksemat või suuremat osa, suudab
ta juba paksu pahandust tekitada.
Mis juhtub, kui kõik ei ole tasakaalus?
Me kõik teame, et tasakaalust väljas asjad ei ole kunagi kasulikud.
Kui head asja on vähe, siis oleme kaitsetumad, ja kui on palju, siis ei
osata midagi mõistlikku temaga enam teha.
Kui pärmseent on vähem kui ettenähtud, oleme viirustele kerge saak.
Samuti teevad meile liiga kiirgused, elektromagnetväljad jms. Miks? Sest
pärmseen “sööb ära” organismi sattunud raskemetallid ja neutraliseerib
kiirguse mõju. Kuidas inimene seda tunnetab? Pärmseene vähesusest
saab aru enamasti selle järgi, et kõht on lahti ning väljaheited on eriti happelised ja vahutavad.
Kui aga pärmseent on rohkem kui oleks mõistlik, siis on kaebusi
oluliselt rohkem. Sagedased probleemid, mida osatakse diagnoosida, on
soor suus, aga ka kõrvas või tupes. Tegelikkuses on aga pärmseenega
seotud palju rohkem kaebusi. Näideteks on unisus, meeleolu vahetumised,
apaatia, ärrituvus, keskendumishäired, halb mälu, kõhukinnisus,
-lahtisus, ohtrad gaasid, meeletu magusaisu, leiva ja alkoholi himu
(sealjuures teeb juba väga väike kogus alkoholi purju), isutus, limased
ja halvalõhnalised väljaheited, pimesoole valud, halb seedimine,
kõrvetised, halb hingeõhk, lõhed suunurkades, rakud keelel, krooniline
igemepõletik, kuiv kurk, ärritusköha, suu kuivamine, ninakinnisus, pidev
nohu, aevastamine, köha, allergiad, astma, õhupuudus, vinguv hingamine,
pärmseen suguelunditel, PMS naistel, viljatus, ahistatuse tunne,
sügelus ja ekseem suguelunditel meestel, impotentsus, korduvad
kõrvapõletikud, sügelus ja valu kõrvas, nõrgenenud kuulmine, udusus
nägemisväljas, plekid ja täpid nägemisväljas, kroonilised
silmapõletikud, kipitus silmades, kanapimedus, nägemise nõrgenemine,
peavalud, pisted, uimasus, tasakaaluhäired, migreen, allergianähud
nahal, ekseemid küünar- ja põlveõndlas, kroonilised ekseemid, jala ja
küüne seen, vinnid, kõõm, naha kuivamine, psoriaas, tihenenud
urineerimise vajadus (samas ei tule midagi), jäsemete suremine,
lihasnõrkused, liigeste valud, paistetus, probleemide süvenemine pimedal
aastaajal ja niisketes ning läppunud õhuga kohtades, koordinatsiooni
probleemid, kemikaalide, tubakasuitsu, parfüümide lõhnad ärritavad,
maksa ja pankrease kahjustused jne.
Sai nüüd küll pikk nimekiri, aga ma usun, et ülevaatlik ja avab äkki nii mõnelgi inimesel silmad.
Lisaks eeltoodule arvatakse, et pärmseene vohamisest on põhjustatud
ka sellised haigused nagu reuma, skisofreenia, näärmete häired, AIDS,
autism, leukeemia, vähk, alkoholism, narkomaania, anoreksia, buliimia,
soolestiku põletikud, suhkruhaigus jne.
Eriliselt väljenduvad lastel pärmseene vohamisel korral suusoor,
mähkmeallergiad, allergiad, tundlikkus kemikaalide suhtes, pidevad
külmetushaigused, õppimisraskused, käitumisprobleemid (nt
hüperaktiivsus), keskendumisprobleemid, autism, ärritusköha, pidev
köhimine, ebamäärased kõhuvalud, korduvad kõrvapõletikud, gaasid,
magusahimu, meeleolude vaheldumine, unehäired jne.
Miks tasakaal paigast läheb?
Soolestiku mikrofloora viivad tasakaalust välja peale
antibiootikumide tarvitamise ka muud faktorid. Pärmseent panevad vohama
järgmised tegurid:
- antibiootikumid, erinevad hormoonravimid, kortikoidid, keemiaravi;
- kiirgused – arvuti, teler, mobiil;
- rafineeritud toidud (rafineerimata toidud sisaldavad kiudaineid, mis aitavad jääkaineid kehast välja viia);
- liigselt töödeldud toit (nt “valge suhkur“, “valge jahu“, muud liigselt töödeldud ja puhastatud toidud);
- tehniliselt valmistatud äädikas;
- tööstuslikult valmistatud purgi- ja külmutatud toidud (valmistatud rafineeritud toidus sisaldades ohtralt lisaaineid);
- mikrolaineahjus valmistatud toidud;
- aspartaami sisaldavad toidud;
- homogeniseeritud mahlad;
- keskkonnamürgid ehk raskemetallid jt mürgid (nt autode heitgaasides olev plii, amalgaamplommid suus, kaadmium jne;
- sünteetiline elukeskkond – vaibad, katted, riided;
- happeline organism (vale toitumine ja eluviis).
- mao alahappesus, kroonilised katarrid;
- diabeet, tuberkuloos, vähk;
- alkoholi väärkasutamine;
- stress;
- soolestiku parasiidid jne.
Mis juhtub, kui pärmseent ei ravita?
Juhul kui pärmseent ei ravita, siis haigus süveneb. Füüsiliselt
hakkavad toimuma muutused maksas ja psüühiliselt tekib krooniline
väsimus, mäluprobleemid ning oht langeda sügavasse depressiooni.
Pärmseene vohamine tähendab seda, et peensooles olev seen hakkab toituma
peremeesorganismist. Kui peensoole normaalne pinnalaotus on suuruselt
sarnane jalgpalliväljakule, siis on pärmseenel tema vohamise korral suur
põld. Pärmseen sööb ära osa soolehattudest, jättes järgi veritseva osa.
Sellega kaob osa soolestiku kasulikust pinnast ehk väheneb võime
kasulikke toitaineid imendada (ja ühtlasi toitu seedida. Ütle veel, et
sul on pärilik aeglane ainevahetus!). Kui tegemist on lühiajalise
probleemiga, siis on lootus, et hatukesed taastuvad, kuid pikemaajalisel
pärmseene vohamisel on kahjustused permanentsed (st kahjustunud kohad
armistuvad). Tekkinud armkude ei ole aga enam elastne ning tekib
soodumus sooleummistusteks.
Pärmseene vohamise korral muutub meie toiduvalik. Ajule tulevad
signaalid, mis on mõjutatud vohava seene isudest – hakkame eelistama
magusat, saiakesi, valge nisujahu tooteid, alkoholi jne jne. Õgime sisse
kõike head ja paremat. Sellest siis see „hirmus magusaisu“.
Andes soovile järgi on meil mõnda aega hea olla, kuid siis tabab keha
väsimus. Miks? Sest pärmseen sai oma noosi kätte ning olles samuti elav
organism, kellel on toimiv ainevahetus ja paljunemisvajadus, eraldab ta
nüüd sinu kehasse erinevaid toksiine (üle 80, millest mürgiseim on
puupiiritus), mis põhjustavad maksatsirroosi, pimedaks jäämist (kui
kogused on suured) ning gaase (halvalõhnalised). Ja see on vaid üks üle
80-st toksiinist!
Üldiselt on pärmseene eluline eesmärk kogu keha vallutamine ja teda
ei tasu alahinnata. Meie immuunsüsteemi jaoks on toksiinide näol
tegemist võõrkehadega, mis tähendab, et ta on pidevas sõjas pärmseenega,
tekitades sellega püsivat koormust kogu keha kaitsemehhanismidele.
Pärmseen üritab püsivalt keha endale hallata.
Lisaks sellele rünnatakse meie organismi pidevalt erinevate
välismõjutajate poolt. Peamine neist on toit, mis sisaldab kümneid
tuhandeid erinevaid kemikaale, mida meie keha ei tunne oma osana ehk
teisisõnu, need on otsene rünnak meie organismile. Kogu kaitsemehhanism
peab olema pidevalt valvel nii sisemiste kui väliste rünnakute eest.
Jättes selle pahalase aga piisava ja õigeaegse tähelepanuta, arenevad
välja keerulised ja rasked haigused, mille hulgas leidub isegi vähk ja
AIDS. Samuti kannatab meie elukvaliteet erinevate allergiate ja püsivate
konditsioonide läbi.
Pärmseene sündroom
Kui pärmseen hakkab vohama ning oma toksiine väljutama, siis tekivad
pärmseene sündroomi süptomid: tugev väsimus, tööjõu langus,
keskendumisprobleemid, mälu nõrkus, seedehäired (gaasid, kõhukinnisus)
jne. Enamasti tekib inimesel selline primaarne sündroom peale
antibiootikumide tarbimist, sest viimased tapavad lisaks pahadele
bakteritele ka soolestikus olevad head bakterid (sealjuures
esmajärjekorras piimhappebakterid, mis tegelevad soolestiku mikrofloora
tasakaalus hoidmisega takistades sellega halbade bakterite vohamist),
tekitades cockidel, colidel ja pärmseenel võimaluse pidurdamatult
paljuneda, sest neile tavapärased antibiootikumid ei mõju. Kuna loodus
tühja kohta ei salli, siis tapetud piimhappebakterite asemele tuleb
vastupidavam pärmseen.
Pärmseen, mida ei ole 6-12 kuu jooksul kontrolli alla saadud, tekitab
organismis suuremaid muutuseid. Selline sekundaarne sündroom võib
avalduda haigustena: allergilised reaktsoonid, elundite probleemid (nt
maks), masendus, depressioon jne. Kogu nimekiri erinevatest avaldumise
vormidest on toodud käesoleva artiklis eespool.
Kuidas pärmseene vohamisest lahti saada?
Kindlasti tuleb seen kontrolli alla saada dieedi, mitte ravimitega.
Viimasele hakkab seen lihtsalt vihaselt vastu võitlema ning veelgi
rohkem vohama. Pärmseene vohamise takistamiseks ja ravimiseks
soovitatakse jälgida järgmist protsessi:
1. Esiteks näljuta oma seent. Elimineeri oma toidulaualt tema toit
(rafineeritud jahu ja jahutooted, rafineeritud suhkur,
naatriumglutamaati sisaldavaid tooted, pärmi sisaldavad tooted, suured
kogused kääritatud toidud, seened jne).
2. Taasta oma keha biokeemiline tasakaal ja tugevda oma
immuunsüsteemi. Toitu tervislikult, liigu rohkem ja väldi toitaineid,
mida esimeses punktis elimineerima pidid.
Oluline on märkida ka toitaineid, mis pärmseenele eriliselt meeldivad
ehk mida tasub igatahes vältida ravi perioodil (vähemalt suurtes
kogustes). Need on:
- Suhkur (sh nii puuviljasuhkur, pruun suhkur, mesi, siirupid,
laktoos, kommid, magusad saiakesed, šokolaadid, jäätised, muud maiused,
mis kodus tehtud, kihisevad joogid, puuvilja mahlad, jne). Selleks, et
vabaneda pärmseenest tuleks oma toidulaualt minema visata igasugune
suhkur.
- Pärm ja kõik tooted, mis sisaldavad pärmi;
- Värsked ja kuivatatud puuviljad esimesed kuus nädalat;
- Rafineeritud toidud (valge jahu, valge riis, valge pasta, välja arvatud, kui tegu on mahetoodangu või täistera toodetega);
- Pähklid, mis ei ole oma koorega pakendatud.
Viimasel ajal on teadlased avastanud, et väga hea vahend pärmseene
ülekasvu tapmiseks on kookoseõli. Siiski mitte kõik, vaid orgaaniline
virgin kookoseõli,
mis on oma looduslikule olemisele kõige lähemal ja omab seega rohkem
kasulikke faktoreid meie tervisele. Kookoseõli sisaldab palju nii
lauriinhapet kui kaprüülhapet, mis mõlemad töötavad nii viiruste, seente
kui ka mikroobide vastu. Samas jätavad nad sõbralikud ja head bakterid
ellu. Lisaks tapavad nad ära ülearuse pärmseene kasvu sinu organismis.
Kuidas seda teatakse? Rahvad, kes kasutavad kookoseõli igapäevaselt,
kannatavad kõige vähem pärmseene käes. Siit edasi uurisid teadlased seda
väidet ning said kinnituse, et just need kookoseõli koostisosad
töötavad pärmseene eemaldajatena kehast. Soovituslik kogus on kuni kolm
supilusikat päevas. Sealjuures on soovituslik sinna jõuda järk-järgult
ning mida suurem on vohamine (ehk mida tõsisemad on sümptomid), seda
aeglasemini peaks sinna jõudma). Kookoseõli sobib nii küpsetamiseks,
kohvisse, putrudesse, salatitele. Lisaks sellele soovitatakse seda õli
kasutatada ka lokaalseks raviks sügeluste ja nahapealsete seente raviks.
Mida tasub süüa?
Nii pärmseene vohamise ravi ajal kui ka pärast seda taastamaks
organismis taskaalu ning säilitamaks seda tasub süüa järgmiseid
toitaineid:
- Külmpressitud õlid (linaseemne ja oliiviõlid);
- Läätsed;
- Kõik värsked juurviljad;
- Seemned ja pähklid (kõrvitsa, päevalille, lina ja seesamiseemned);
- Maitsetaimed;
- Mahedad vürtsid;
- Taimeteed;
- Juurviljamahlad, vesi;
- Väikeses koguses puuvilju (neid tasub ravi alguses siiski vältida ja sümptomite tekkides uuesti vältida).
Selleks, et saavutada tugevam immuunsüsteem ning organismi tasakaal
tuleb lisaks eelpool toodud toidule viia läbi muutused ka oma
elustiilis.
- Vähenda oma elus stressiallikaid;
- Lisaks piisavale unele haara oma päevakavva ka lõõgastavaid tegevusi;
- Söömine peab olema üks lõõgastav ja rahustav tegevus, mitte käigu pealt ampsamine. Toitu peab nautima ja korralikult närima!
- Kõikvõimalikud lõõgastumisvahendid (nt jooga, mediteerimine, tai
chi, massaaž ja jalutamine värskes õhus) on väga olulised tervislikus
eluviisis;
- Aegajalt tasub pingete maandamiseks teha intensiivsemat trenni.
Samas liige sage ja raske trenn toidab seent. Ka trenni tehes hoia
koormust tasakaalus;
- Keha lõdvestamine regulaarselt aitab kaasa terve keha saavutamisele.
- Õpi naerma ja naeratama. Üks hea ja suur kogus korralikku ja põhjalikku naeru on parim stressi maandaja.
Paranemine saab kõikide probleemide korral toimida ainult siis, kui
me muudame ennast nii väljast kui seest. Ei ole välist ilma sisemiseta
ega vastupidi.
Allikas:
Meie Oma Tervis