Kui palju Sa oma partnerit tegelikult tunned?

Kas me saame sildistada inimest kindlate nimetustega? Kas inimese isiksus on muutumatu? Kas on olemas midagi nii algselt, mis jääb muutumata, olenemata olukorrast? Kas me mitte ei vähenda oma partneri olemust, kas me mitte ei sea talle piire, kui me kleebime justkui märkmepabereid talle otsa ette, mõeldes ja öeldes, milline ta on?

Kui tihti Sa tüli käigus avastad, et kakled kaaslasega tühiste argielu puudutavate probleemide üle ning kordub üks ja sama muster? Nagu korduks üks ja sama tüli ikka ja jälle. Mõlemad hoiavad kinni oma isiksusest, oma põhimõtetest.

On tore, kui kokku on saanud üks rahulik ja üks keevaline inimene, kui üks üle keeb, siis teine lihtsalt mõmiseb. Aga kui kokku saavad kaks keevalist vaidlejat, kelle iga tüli otsustab ära, kes kus öösel magab ja millised uksed jäävad suletuks?

Või saavad kokku kaks rahulikku kulgejat, kes tõstavad teineteise peale paar valjut tooni, et siis jälle vaikusesse sumbuda?

Kas me saame sildistada inimest kindlate nimetustega? Kas inimese isiksus on muutumatu? Kas on olemas midagi nii algselt, mis jääb muutumata olenemata olukorrast? Kas me mitte ei vähenda oma partneri olemust, kas me mitte ei sea talle piire, kui me kleebime justkui märkmepabereid talle otsa ette, mõeldes ja öeldes, milline ta on? Milline ta MEIE jaoks on.

See, kuidas meie näeme teda, ei pruugi minna kokku tema arvamusega iseendast. Me määratleme oma partnerit oma kasvatuse, lapsepõlvesuhete, sõprade-tuttavate, hariduse ja üldise elukogemuse järgi.

Oletame, et Sa määratled oma kaaslase sõbralikuks, abivalmis, alati rahulikuks jäävaks inimeseks. Ja hoolimata sellest, et olete juba pikka aega koos olnud, üllatab ta Sind oma käitumise ning tegudega, mis panevad Sind kahtlema, kas Sa ikka tunned seda inimest, kellega oled koos olnud.

Nüüd Sa tahad seada partnerile piirid, väljendades seda pahameelega:"Mis Sulle sisse on läinud?" Aga inimese tundmaõppimiseks kulub aastaid ning võib-olla olekski kurb, kui Sa kõik teada saaksid. See ongi tee, see on kulgemine. Kulged üksi või koos seltsilisega, tee on tee ning tee ei lõppe ning takistused ning raskused käivad sellega kaasas.

Küsige oma kaaslaselt, kuidas ta ennast näeb ja kuidas ta ennast kirjeldab ja vaadake, kas teie pildid teineteise kohta ühtivad.

Naist või naiselikku energiat samastatakse ookeaniga ja meest või mehelikku energiat kui ookeani sängi. Justkui mees peaks hoidma seda naiselikkust koos, olema talle tugisambaks. Ometi on nii mehelik kui ka naiselik energia meis kõigis olemas. Me pole täielikult ennast tasakaalu viinud, kui meie sees paiknevad energiat on tasakaalust väljas. Võimalik, et oleme edukad tööl ja materiaalses maailmas, aga hingeline maailm ning emotsioonid on pimedasse keldrisse surutud (liigne mehelik energia). Või oleme pidevalt kuskil unistuse maailmas, välja lõigatud reaalsest elust,  lootes alati teiste initsiatiivile (liigne naiselik energia).

Väiksena avaldame me kõik oma tundeid. Ometi kaasnevad sellest ajast ka õpetused, kuidas peaks käituma mees ning kuidas oleks sobilik käituda naisolevustel. Nii mehel kui ka naisel on vaja elus erinevatel momentidel ja erinevates situatsioonides väljendada enda erinevaid aspekte. Tundlik mees ei ole vähem mees ning karjeristist naine ei ole vähem naine. Energiad lihtsalt ei ole tasakaalus ega allu meie tavapärasele ettekujutusele maailma toimimisest.

Võib-olla mõni küsib endalt, et miks ta tõmbab endale ligi naiselikke mehi või mõnda meest tõmbab just naise poole, kelles on mehelikku energiat? Kui naiselik energia on loov, hooliv, siis mehelik energia on materialiseeruv ja edasipüüdlik.

Ükski energia ei ole vale ega õige, tähtis on, et inimene ennast ise hästi oma kehas ja olemises tunneks. Mõnele meeldibki olla naisena maskuliinsem ning mõnele mehena feminiinsem. See on sisemine energia ning ei pruugi kajastuda inimese väljanägemises ja välimuses.

Me sildistame inimesi. Inimeste sildistamine ei anna meile kergemat elu ega too meie ellu juurde rohkem püsivat rahuldust. Täpselt samuti nagu oled paika pannud oma partneri, pead sa olema võimeline ka seda pilti igal ajal muutma. See vaimustus sellest, et iga päev on uus algus ja iga päev on ka Su kõrval olev inimene uus, teeb elu põnevamaks.

Me kõik tahame stabiilsust. Me tahame rahu. Ja ometigi võib küsida: "Milleks eksperimenteerida? Katsetada? Uuendada? Ma tahan kindlat ja stabiilset partnerit." Aga kas on võimalik saavutada midagi sellist, milles ollakse täiesti kindel? Miks me paneme oma partnerile sellise seljakoti selga, just nagu tema peaks meie elu koos hoidma, just nagu tema oleks meie stabiilsuse allikas? Ja siis tekib tüli ja stabiilsus on kõikuma löödud..

Tunne iseennast. Kui Sa iseennast sügavuti tunned, tajud seda, et iga päev oled Sa uus, sest juba mõtted ja emotsioonid on uued. Sul on võimalik avastada, et Su kõrval on üks huvitav maailm ja, et Sa ise oled maailm, mida aitad teisel inimestel (oma sõnade, käitumise, tegude kaudu) avastada ning tundma õppida.

Ära tee ega muuda seda maailma väiksemaks, ära aseta midagi kindlatesse raamidesse, vaid ole paindumiseks valmis. Sa võid leida iseenda maailma tundma õppides kui vähe Sa enda kohta tead ja kui piiritu Sa oled. See teadmine aitab Su teadlikkuse tuua piiratud maailmast piiritusse.

Allikas:Internet

Autor: Maili Hütt

 

Loomaarst annab nõu: Miks ei ole kuivtoit kassile tervislik?‏

Kassile kuivtoidu andmine on väga levinud ning võib tunduda mugav. Loomaarst Kenno Ruul kirjeldab, miks ei ole kuivtoit kassile tervislik ning millist toitu peaks kass sööma, et terve püsida.

Minu Manni-nimelisel kassil tekkis äkki vastik allergia. Ta sügas ennast järjekindlalt ja paaniliselt. Et ta oma nahka lausa katki ei sügaks, pidin andma talle pidevalt tervistkahjustavaid hormoonravimeid. Loomatohtrina ei tahtnud ma aga sellega leppida. Internetis uurides, sattusin veebilehele, mis propageeris lemmikloomade toortoitmist. Teemasse süvenedes jõudsin järeldusele, et kassid on pigem taltsutatud kui kodustatud. Aegade algusest on nad oma ninaesise eest ise hoolt kandnud, püüdes hiiri ja linde. See tähendab, et enamiku kasside toidust on moodustanud valgud ja rasvad (toores liha). Kassid ei vaja kindlasti süsivesikuid.

Paraku söödavad enamik Eesti kassipidajaid juba viimased kaks aastakümmet oma lemmikuid kuivtoiduga. Kasside looduslikus toidus on vaid 5% süsivesikud, enamikus kuivtoitudes on seda aga kuni pool kogusest. Kassidel puudub süljes nende lõhustamiseks vajalik ensüüm amülaas. Ülearused süsivesikud põhjustavad kassidel ülekaalu ja suhkruhaigust. Kuivtoitude tootmisel kasutatav kuumkuivatamine tekitab aga allergeene. Odavamatesse kuivtoitudesse pannakse sageli ka toiduainetööstuse ülejääke, mille seadusjärgne käitlemine on kallis.

Kassid on loomu poolest viletsad joojad, kuna nende saagis on ca 75% vett. Kuivtoidus on aga vett vaid 10%. See olukord viib aga sageli kasside organismi varjatud veepuuduseni, mis põhjustab põiepõletikku, põiekive ja isegi neerupuudulikkust. Kuivtoidus elavad laolestad võivad põhjustada kassidel ka astmat.

Kasse pole võimalik toita vaid taimetoiduga. Paraku on paljudes kuivtoitudes väärtuslikud loomsed valgud asendatud odavate taimsete valkudega. Need pole aga täisväärtuslikud, sest neis puudub asendamatu rasvhape tauriin. Sojavalgud on seotud ka kilpnäärme ületalituse tekkega ja sojas sisalduvad fütoöstrogeenid soodustavad mädaemaka teket. Loomsete valkude vaegus vähendab ka organismi vastupanuvõimet haigustele.

Ka kassikonservid pole ideaalne lahendus. Need on kuumutatud ja suhteliselt kulukad. Odavamates kassieinetes on aga lihapalad tehtud sobimatust sojavalgust.

Toortoit

Ideaalne toit kassile on äsjapüütud pisiimetaja. See sisaldab kõiki vajalikke toitaineid ja need on õiges vahekorras. Seal pole ka kahtlasi asendus-, säilitus- ja ballastaineid. Paraku pole linnakassidel reeglina võimalik jahil käia. Selleks, et nad elaksid pika ja terve elu, peaks nende toit olema võimalikult naturaalne. Kassile antavat liha pole vaja keeta! Igasugune kuumtöötlemine vähendab selle bioloogilist väärtust.

Parim valik on toortoit. See on kogu maailmas üha kasvav trend. Ülioluline, et kass sööks ka luid, nagu ta seda oma evolutsioonilist saaki tarbides tegi. Sealt saab kass kaltsiumi. Maks on oluline rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Kalaõli aga kindlustab terve naha ja läikiva karvkatte.

Paraku pole kodune tasakaalustatud toortoidu valmistamine eriti mugav. Tihti pole ka toore lihaga mässamine kassiomanikele eriti vastuvõetav. Veel enam, tarvis läheb ka suhteliselt võimast hakklihamasinat, mis suudaks purustada ka liha sees olevad kondid. Vaja on muretseda ka kalaõli ja B-vitamiine. Samas võin oma kogemustele tuginedes öelda, et keeruline on ainult esimene kord. Kui sa oma lemmikutest hoolid ja näed, kui hästi loomulik toit neile mõjub, on lihtne see üle elada. Toortoitu süües pole Mannil enam allergiat.

Kui teil tekib toortoitmise osas küsimusi, siis Facebookis on grupid "Kassid ja toortoit" ja "Tervislik koeratoit". Suurepärane inglisekeelne teabeallikas on www.feline-nutrition.org

Tasakaalustatud toortoidu retsept

• purusta hakklihamasinaga 1,5 kg kana (kalkuni, jänese) kintse, koos naha ja luudega
• lisa 2 g tauriini või 100 g maksa
• 50 mg B-vitamiinide kompleksi
• 20 ml kalaõli
• 0,5 tl iodeeritud soola
• toidu vedeldamiseks võib lisada ka 200 ml vett
• paha ei tee ka 2 muna
• tee väikestesse salatikarpidesse 300-grammised portsud ja pane need sügavkülma
• sellest piisab ühele kassile 10-15 päevaks.
• Allikas: Internet

OSHO õpetab sisemise naeratuse meditatsiooni, millega olla õnnelik 24h‏

Legendaarne India müstik ja joogi OSHO annab raamatus "Meditatsioon hõivatud inimesele" hüva nõu ja stressi vähendavaid tehnikaid inimestele, kellel pole mediteerimiseks aega. Proovi näiteks seda sisemise naeratuse meditatsiooni, mis loob võimsa õnnetunde.

Mediteerimine olgu lihtne ja loomulik

Alati, kui sul on aega, lõdvesta mõne minuti jooksul oma hingamissüsteemi, aga muud mitte midagi - pole tarvis lõdvestada kogu keha. Rongis, lennukis või autos ei saa keegi aru, kui sa midagi sellist teed. Lihtsalt lõdvesta oma hingamissüsteemi. Olgu see niisugune, nagu see on loomulikult. Seejärel sule silmad ja jälgi, kuidas sa hingad sisse ja välja, sisse...

Meditatsioon pole keskendumine. See on lihtsalt teadlikkus. Sa lihtsalt lõdvestud ja jälgid hingamist. Selle jälgimisega ei välista sa midagi. Auto müriseb - tore, lepi sellega. Teised sõidukid mööduvad - hästi, see on osa elust. Kõrvalistuja norskab - lepi sellega. Ära sõdi millegi vastu.

Sisemine naeratus

Istu, ilma et midagi teeksid, lõdvesta alalõug ja ava kergelt suu. Hakka suu kaudu hingama, aga mitte sügavalt. Lase kehal hingata üha pinnalisemalt. Ja kui tunned, et hingamine on väga pinnaline ja suu on lahti ja lõug on lõdvestunud, siis kogu su keha tunneb, et on väga lõdvestunud.

Sellel hetkel hakka tundma naeratust - mitte näol, vaid kogu oma sisemises olemuses. See pole naeratus, mis jõuab huulile - see on eksistentsiaalne naeratus, mis levib seespool.

Pole vaja huultega naeratada - vaid nagu sa naerataksid kõhust; kõht naeratab. Ja see on naeratus, mitte naer. See on väga, väga pehme, õrn ja habras, nagu väike roos avaneks kõhus, lastes selle lõhnal levida üle kogu keha.

Kui oled selle naeratuse kätte saanud, võid olla õnnelik kakskümmend neli tundi ööpäevas. Ja kui tunned, et sul on see õnnelik olek kaotsi läinud, siis sule lihtsalt silmad ja püüa see naeratus jälle kinni; see on olemas. Kogu päeva võid seda korrata nii palju kui soovid. See on alati olemas.

Autor: OSHO

Allikas:Internet

Saa oma koduvaimuga sõbraks, ta hoolitseb sinu elamise rahu ja harmoonia eest‏

Juba iidsetest aegadest on inimesed uskunud, et nende elamise üle valvab heatahtlik ja sõbralik koduvaim. Temaga tuleks hoida häid suhteid, et kodu püsiks kaitstud ja harmooniline.

Siin-seal räägitakse koduvaimudest aga kuidas nende olemasolu kindlaks 
teha? Koduvaim on täiesti olemas, hoolimata sellest, et me teda ei näe. 
Ta eksisteerib teatud tasandil, mida enamus inimesi ei tunneta.

Koduvaim hoiab kodurahu ja hoolib väga oma peremeestest. Teda peab meelitama ja hellitama ning talle midagi maitsvat söögipoolist panema. Isegi kui ta oma kommi või küpsist meie silmis pole ära söönud, siis tegelikult ta sööb.

Igas kodus on olemas koduvaimud, need pole sarnased meie inimhingedega, sest nad on pigem loodusest pärit. Koduvaimud on kõige paremad abistajad kodus ja kodustes asjades, ehk kodu õhkkonna loomises.

Kui koduvaim sind armastab, siis on sööginõud püsivad terved, kodumasinad ja muud seadmed ei lähe kodus rikki. Perekonnaliikmetel läheb kõigil hästi ja inimesed lähevad rõõmuga koju. Kui sa aga ei taha oma koju minna, võib see tähendada, et koduvaim ei armasta sind või puudub üldse - siis puudub ka kodutunne. Kui sinu kodus läheb midagi katki või puruneb, siis koduvaim võib olla sinu peale solvunud.

Iidsetel aegadel uskusid inimesed, et kunagi elasid koduvaimud taevas, aga olid millegagi hakkama saanud ning Ülemine Juhatus, saatis nad maa peale. Sellest ajast hakkasid koduvaimud elama koos inimestega. Selleks, et saada õigust elada koos inimestega, hakkasid nad inimesi aitama.

Koduvaime võib jagada kahte rühma - on sellised, kes end pidevalt seovad inimeste tegevusega ja teised, kes rahulikult jälgivad, kuid siiski sekkuvad kui midagi on väga valesti ja neid häirib. Võib ka nii juhtuda, et nad jätavad selle kodu maha ja kolivad hoopis mujale, uude majja. Siiski enamjaolt nad pole rändurid ja püsivad paigal.

Koduvaimud võivad lahkuda ka siis, kui maja on maha jäetud või koduvaim on inimese poolt unustatud. Seega, ole sõbralik oma koduvaimu suhtes. Koduvaimude tegevus on peamiselt jälgimine, nad magavad siis kui kodus on vaikne ja rahulik, inimesi pole ja ka siis, kui kodus olles keegi ei lärma.

Nad vaatavad ja salvestavad endasse kõik, mida näevad kodus toimuvat. Koduvaimud võivad ka muutuda agressiivseks, kui selleks on vajadust. On juhtumeid, kus inimene kukub kodus, saades väga tugeva trauma. Ärge arvake, et asjad juhtuvad juhuslikult, et vaiba nurk jäi jalgu või said kapi uksega vastu pead niisama...

Koduvaimud võivad teha ka üllatavaid kingitusi oma pere heaks, midagi sellist, mis on täiesti ootamatu. On olnud juhtumeid, kus majja on tulnud suur õnn, siis kui pererahvas on koduvaimu austuse ja armastuse vääriline.

Ka tulekahjud ei teki niisama, selles majas on siis eelnevalt palju kurjust olnud ja koduvaim on sealt lahkunud ning maja on hooletusse jäänud.

Võibolla sinu koduvaim mõtleb, et teda ei vajata ja ta kükitab nähtamatult kusagil pimedas nurgas. Koduvaimudega saab kergelt sidet hoida. Kuidas? Esimese asjana usu, et koduvaimud on olemas.Teiseks, ütle kolm korda: "Taadike koduvaim, oled minuga ja mina sinuga!" Pane kusagile nurka midagi maitsvat ja ütle, et see on koduvaimule. Sa võid teha kohvi, anda kommi või keeta natuke magusat putru, panna moosi. 

Koduvaimult võib paluda ka kaitset varaste eest. On ka juhtumeid, kus koduvaim ise ajab elamisest minema parasiidid (sipelgad, prussakad, lutikad - need on kurjade jõudude väljendus).

Koduvaimudele meeldivad väga lilled ja toataimed. Koduvaimud toituvad nendest tunnetest, mõtetest ja energiast, mida sa tekitad. Head sõnad meeldivad kõigile, samuti ka koduvaimule. Koduvaim võib aidata, kui oled haige, sa võid paluda aidata lahendada sinu isiklikke probleeme või paluda kaitsta kodu, kui sind ennast pole.

Enamus neist pesitseb kappides, seepärast peaksid olema kapid tühjendatud vanast ülearusest rämpsust, et koduvaimul oleks ruumi. Koduvaimude soov on näha inimesi hoolitsemas iseenda ja teda ümbritseva eest. Nad püüavad saavutada kõiges tasakaalu ja soovivad, et kodus oleks harmoonia.

Kõik, mis meie jaoks silmaga nähtav, pole veel see ainus, mis maailmas olemas on. Ka igaühe kodus peitub müstika ja palju saladusi, mida silmaga näha ei saa.

Hoidke oma kodu ja koduvaime, siis on ka teis endis tasakaal ja harmoonia. Saa sõbraks oma koduvaimuga.

Allikas: Koduhaldjas.blogspot.fi

Õnn kui teadus: õnneõpetused läbi aegade‏

Õnne, kui ihaldusväärse seisundi üle, on mõtisklenud iidsete ajastute filosoofid ning õnne olemust on uurinud kaasaja teadlased. Kas õnn on tasakaal ja harmoonia? Kas õnn on lühikesed valgustumise hetked? Või on õnn evolutsiooni trikk inimese kehakeemiaga, et tagada liigi säilimine?

Isegi kui me ei oska päris täpselt sõnastada, mis on õnn, tunneb igaüks ära selle puudumise. Kas õnn on oskus ja kindel otsus olla rahul sellega, mis on? Öeldakse, et ei ole olemas teed õnne juurde, vaid õnn ise ongi teekond. Huvitav, kas õnn ei olegi seisund, mille poole püüelda ja mida saavutada, vaid oskus reaalsust õnnelikuna tajuda? Kas õnn on teadmistes ja tegemistes või pigem olemises? Ja kas õnn on käsitletav, kontrollitav, ennustatav või ei kehti õnne puhul ükski loogika reegel ega füüsika seadus?

Õnneõpetused läbi aegade

Õnne, kui ihaldusväärse seisundi üle, on mõtisklenud iidsete ajastute filosoofid ning õnne olemust on uurinud kaasaja teadlased. Lugematul hulgal on välja töötatud õnne mõõdikuid ja koostatud õnne valemeid, sõnastatud teooriaid ja pärandatud õnneõpetusi. Inimeste jaoks tähistab sõnapaar "õnnelik elu" väga erinevaid asju.

Temperamentse tegutseja jaoks tekitab õnnetunnet pidevalt muutuv elu. Seevastu tagasihoidliku mõtiskleja jaoks on õnne eelduseks rahulik kulgemine. Õnneliku elu määratlus võib muutuda silmapilkselt, kui tervis kaob käest või juhtub ootamatu õnnetus.

Heidame pilgu ajalukku ja vaatame, mida õpetlased on õnnest arvanud. Antiikfilosoofide jaoks oli inimese maine heaolu arutluste keskseks teemaks. Hea ja õnneliku elu alustaladeks peeti teadlikkust ja oskust mõtiskleda. Oluline oli inimese eesmärgile pühendumine ja püüdlus õnne poole läbi mõtestatud tegevuse.

Filosoofid mõistsid, et inimeste jaoks tähendab õnn erinevaid asju, kuid eesmärk on kõigil pälvida ülim hüve ehk eudaimonia (tõlkes: õnn). Aristotelese idee kohaselt on õnn õige tegevuse tagajärg, mitte juhus. Inimene on õnnelik, kui ta järgib oma ergonit ehk tema jaoks parimat enese teostamise viisi, mille kaudu avaldub tema loomus. Nagu linnu jaoks on kõige loomulikum tegevus lendamine ja kala jaoks ujumine, nii on igal inimesel loomuomane talent, mille avastamine ja rakendamine tagab talle õnneliku elu.

Õnneõpetusi on põimitud usundite pühakirjadesse ja rahvapärimustesse. Kristlase jaoks on oluline elada Jumala Sõna reeglite järgi ja puhta südametunnistusega, et teenida ära igavene elu. Katoliku katekismus nimetab seitset voorust – tarkus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus, usk, lootus, armastus – mis viivad õitsengu ja hea eluni. Budist on teel valgustumise poole – see on püsiv teadlikkuse ja õnneseisund ehk nirvaana. Moslemite pühakiri Koraan väärtustab jumalakartlikku eluviisi ning annab õpetusi keha ja vaimu eest hoolitsemiseks nii praeguses elus, kui ka surmajärgses igaveses õndsas elus.

Iidsed Aasia filosoofid, kelle õpetustest on välja kasvanud konfutsianism, taoism, budism ja hinduism, väärtustasid kõrget moraali, voorusi, kaastunnet ja mõtisklusi, mis sillutavad tee püsivalt õnneliku elu juurde. Põlisrahvaste usundites, kus on olulisel kohal suhtlemine loodusvaimude ja lahkunud eelkäijate hingedega, kasutatakse hea õnne meelitamiseks ja ligihoidmiseks rituaale, amulette ja loitse. Võib arvata, et ka uskmatul ateistil on õnnelikust maisest elust oma nägemus. Ühisnimetaja: õnneliku elu loomisega tegelevad kõik inimesed. Teekond ja vahendid on meil erinevad, kuid eesmärk on sama.

Mis oli õnn meie esivanemate jaoks? Põgusa ülevaate saame uurides eesti rahvatarkusi. Vanasõnad manitsevad tegutsema järelemõeldult ja olema hoolas : "Tark ei torma", "Üheksa korda mõõda, ükskord lõika", "Hooletus ees, õnnetus taga".

Rahvatarkustes rõhutatakse inimese isiklikku vastutust oma eluõnne eest: "Igaüks on oma õnne sepp", "Ega õnn sind ei otsi, kui sa ise õnne ei otsi." Manitsetakse olema valvas, et mitte oma õnne maha magada ja selle nimel tööd teha: "Magavale kassile hiir suhu ei jookse." Vanarahvas märkas elu vahelduvat kulgu: "Õnn ja õnnetus käivad käsikäes", ning õnne suhtelisust, mis sõltub vaatleja mätta kõrgusest ja asukohast: "Ühe õnnetus, teise õnn".

Õnne sümbolid

Vana-Kreekas kujutati õnneliku hetke kehastusena peajumal Zeusi noorimat poega Kairost. Eesti disainer Leonardo Meigas kirjeldab jumalust nii: "See on lugu antiikjumal Kairosest, kes  tiivulise olendina liigub kiirustades inimestele vastu, tuues endaga kaasa mingi uue õnneliku juhuse, uue võimaluse. Teda on võimalik tabada, kahmates tal kinni habemest või juustest, mis kasvavad üksnes ettepoole. Kui oled oma õige hetke käest lasknud, on Kairos sinust möödunud ja sa tabad kõigest ta kiilast kukalt." 

Kogu ratsionaalse planeerimise juures tundub siiski aeg-ajalt, et õnn ei allu kontrollile ning tabab meid juhuslikult. Kaasaegne jutlustaja vaimsetel teemadel, Eckhart Tolle, on öelnud: "Ära otsi õnne. Kui otsid, ei leia sa seda, sest otsimine on õnne vastand. Õnn on ikka tabamatu…".

Õnne on läbi aegade püütud kujustada ja enda ligi hoida. Talisman taskus või kaitsemärk rinnas on märksa kindlam tunne elu ebamäärasusele vastu minna. Head õnne sümboliseerivad nii inimkäe all valminud esemed nagu hobuseraud ja õnneraha, kui ka haruldased looduslikud nähtused nagu päiksevarjutus ja neljaleheline ristikhein. Ebausk, ütlevad mõned. Lootustandev, ütlevad uskujad. Vanad eestlased kudusid õnne, armastust ja tervist kangasse ja küpsetasid häid soove leiva sisse. Tervisetoopi tõstetakse tänapäevani. Vanast ajast on pärit ka äraspidine ebausklik komme öelda teeleminejale kaasa mõned viletsad soovid, et head õnne mitte ära sõnuda.

Õnn ja teadus

Tänapäeva teaduses on õnne teemat lahatud suure põhjalikkusega. Järgnevalt on nimetatud vaid mõned näited.

Teaduses kehastab õnnelik juhus olulist rolli. Maailmamuutvad avastused ja heureka-hetked on end sageli ilmutanud läbi õnneliku juhuse. Nii mõnigi katse, mis näiliselt aia taha läinud, on toonud inimkonna jaoks kaasa suuri muutusi. Väidetavalt kuuluvad kogemata otsakomistatud avastuste hulka antibiootilise toimega ravim penitsilliin ja potentsiravim Viagra, plastik, radioaktiivsus, mikrolaineahi ning mitmed teised tänapäevased vahendid.

Omapärase käitumiselementide perioodilisustabeli loojad juhtimiskonsultant Geoffrey Abdian ning psühholoog ja filosoofiadoktor Sven Arvidson on õnne asetanud erilisele kesksele kohale (ingl k. luck on selles kontekstis "õnnelik juhus"). Omaduste ainulaadsuse poolest on õnn võrreldav Mendelejevi perioodilisussüsteemis vesinikuga. Õnne aine kaaluks on märgitud null oma ääretult ebastabiilse ja muutliku olemuse tõttu. Õnne definitsiooniks on autorid nimetanud: "Mõjuomav juhuse areng või asjaolu." Õnnel on suur ja ettearvamatu mõju inimkäitumisele. Tal on oluline roll selles, millised on meie võimalused ja valikud elus.

Hollandis viiakse Rotterdami Erasmuse Ülikooli juures läbi õnneuuringuid. Sotsioloog Ruut Veenhoveni juhendamisel uuritakse õnne ja rahulolu taset maailma rahvaste hulgas. Õnneuuringute tulemuste vastu tunnevad huvi nii sotsioloogid, politoloogid kui ka majandusteadlased. Veenhoveni uuringute eesmärk on mõõta rahvuste elukvaliteedi ja rahulolu – õigemini nende subjektiivse tajumise – taset. Viimastel andmetel platseerub Eesti selle uuringu järgi 68. kohale 149 riigi hulgas. Vast on tore teada, et oleme õnnelikkuse edetabelis esimeses pooles. Siiski, eestlaste õnneindeksi number, 6 ühikut 10-st, tähendab pigem "käib kah" kui, et "olen väga õnnelik".

Ameerikas tegutsev psühholoogiaprofessor Mihaly Csikszentmihalyi on aastaid uurinud nauditavat õnneseisundit, mis ilmub siis, kui inimene on haaratud ajatusse loomise protsessi ehk kulgemisse. Autor on välja töötanud skeemi, kus ärrituse ja tüdimuse vahel jookseb võrdlemisi kitsas kulgemise kanal. Selles seisundis, mida kirjeldatakse kui optimaalset kogemust, on inimese tähelepanu äärmiselt keskendunud. Kulgejal kaob ajataju, efektiivsus on kõrge, puudub stressiseisundile iseloomulik hirm, ärevus ning teine äärmus – igavus ja apaatia.

Kulgemise kogemine annab inimesele nauditava eneseteostamise tunde, olenemata tegevuse iseloomust. See saab spontaanselt ilmuda mistahes hetkel – töötades, õppides, puhates, tegutsedes. Kulgemine on elurõõmu ja energia taastamise allikas ning selle tulemuseks on rahuldustunne valminud loomingust. Kulgemise seisundi saavutamiseks on oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste ehk motivatsiooni ja võimete vahel. Laiemas plaanis näeb Csikszentmihalyi kulgemist kui kultuurilise evolutsiooni katalüsaatorit.

Neuroteadlased on teinud kindlaks protsessid ja mehhanismid, mis vastutavad meie heaolutunde eest. Aju-uuringute käigus on tuvastatud piirkonnad, mis aktiveeruvad ja keemilised protsessid, mis toimuvad kehas heade ja halbade tunnete kogemise käigus. Ameerika psühhofarmakoloog Candice Pert tuli 90-date lõpus välja nn emotsioonimolekuli teooriaga, mille kohaselt on tunded keha ja meelt ühendavaks lüliks. Perti idee kohaselt on meie tunnetel ja mõtetel määrav mõju füüsilisele tervisele ja heaolu tundele. Sellest tulenevalt on oluline õppida oma tundeid ja mõtteid haldama ja suunama. Emotsionaalne seisund mõjutab läbi tunnete ja kogemuste meie mälu, õpiprotsesse, valuläve – kogu identiteeti.

Tänapäeva psühholoogias on tõestatud, et õnnetunne on osaliselt kaasasündinud, kuid suures osas treenitav ja saavutatav. Teisisõnu: õnn on valik. Abdiani ja Arvidsoni inimkarakteri entsüklopeedia kohaselt saab vähest õnnetunnet kasvatada teiste käitumiselementide – meelelaadi ehk suhtumise, uskumise, armastuse, eesmärgipärasuse, eneseväärikuse, usalduse ja tolerantsuse – kaudu.

Tuntud positiivse psühholoogia kultiveerija, psühholoogiaprofessor Martin Seligman õpetab inimesi arendama oma õnnetunnet. Võtmekohti on kolm: oleviku, mineviku ja tuleviku tajumine läbi positiivsete emotsioonide, oma sünnipäraste võimete avastamine ja rakendamine nii, et tegevuste käigus tuntakse naudingut ning oma võimete ja vooruste rakendamine millegi endast suurema teenistusse.

Saksa biofüüsik Stefan Klein kinnitab oma teoses "Õnne saladus", et õnn ei ole õnnetuse vastand samuti nagu nauding ei ole kannatamise vastand. Halvad tunded ei välista häid tundeid – ja vastupidi. Suure osa ajast valdavad õnnelikud ja õnnetud mõtted meid läbisegi – me lihtsalt ei teadvusta seda endale. Paraku oleme me altimad negatiivsete tunnete vallandumisele ning kogeme neid intensiivsemalt. Õnnetunde kogemise nimel tuleb vaeva näha, samas kui negatiivsed tekivad justkui loomulikult ja iseenesest. See mehhanism on kujunenud evolutsiooniprotsessi tulemusel tagades meie eelkäijate ellujäämise.

Klein ütleb: "Õnn ja ebaõnn on õpetajad, mille abil loodus meid kasvatab." Nii õnne poole püüeldes kui ebaõnnest hoidudes oleme taganud inimsoo säilimise. Hea uudis on see, et õnnetunne on treenitav. Selle saab endale harjumuseks kujundada, kuna inimese aju on kogu elu vältel vormitav. Eduka treeningu võtmeks on kogetavate tunnete märkamine ja oskuslik suunamine. Oluline on mõista, et rõõmsameelne olek ei kaota ära negatiivseid tundeid, küll aga hoiab neid vaos.

Autor: Ellen Tõemeel

Allikas: www.holistika.ee

Lülita kookosõli oma ilurutiini‏

Sa pole veel kookosõli praktilisust avastanud? Katseta järgi, sest kookosõli on üks nutikamaid vahendeid, mida oma ilu heaks ära kasutada.

Toimiv näokoorija
Puhasta ummistunud poorid ja vabane surnud naharakkudest, segades kokku mõnus näokoorija. Sega selleks kokku võrdsetes osades kookosõli ja pruuni suhkrut. 

Efektiivne meigieemaldaja
Kookosõli on suurepärane meigieemaldaja. Kanna see käte või pesukinda abil kergelt masseerides näole, lase minut toimida ja loputa sooja veega maha. 

Ideaalne küünenahahoolduses
Talv võib ebaõige hoolduse korral meie nahale tõsist kahju teha – eriti piirkondades, mis on külma eest katmata (käed ja nägu). Kasuta kätekreemi asemel kookosõli ja masseeri seda ka küüntele ning küünenahkadele. Su käed püsivad veel kaua pehmetena...

Niisutav huuleläige
Lemmiktuub huuleläiget sai just otsa? Pigista sellest veel viimane tilk välja ja sega see teelusikatäie kookosõliga – sul on mõneks ajaks taas huuleläige olemas.

Toimiv deodorant
Kookosõlis sisalduv loorberhape aitab tappa neid baktereid, mille tõttu omandab higi ebameeldiva lõhna. Kookosõli pole siiski antiperspirant, seega see ei takista sind higistamast.

Kunstrispmete asemel
Kanna ripsmetele enne nende värvimist kookosõli – ripsmed tunduvad pikemad ja tihedamad. Siiski tasub ettevaatlik olla, kuna kookosõli võib silmi ärritada. 

Enne ja pärast vahatamist
Kookosõli on üliõrn niisutaja – eelista orgaanilist extra virgin kookosõli. Enne kasutamist testi seda väikesel nahapiirkonnal, siis võid olla kindel, et see oodatud efekti asemel hoopis sinu niigi tundlikku nahka ei ärrita.

Leevendab nahaprobleeme
Kookosõli on üks neist imevahenditest, mis muuhulgas taastab nahka erinevatest probleemidest (traumad, ekseemid jms). Taas – enne kui kannad seda suuremale nahapinnale, testi väiksema osa peal, ega see su nahka ärrita.

Aitab kõõmaga võidelda
Kõõma põhjustab seen, mida teatakse Malassezia nime all. Kookosõlil on seenevastased omadused. 

Turguta elutuid juukseid
Boonus kõõmavastasele efektile – kookosõli on suurepärane abivahend kuivadele juustele! Kui sul on õhukesed, kasuta 10sendi suurust kogust, kui sul on pikad ja paksud juuksed, kasuta rohkem. Hoia õli peas tund aega ja pese pead nagu tavaliselt.

Allikas: Cosmopolitan.com

Müü asjad. Maksa võlad. Tee seda, mida armastad‏

Julge pealehakkamine on pool võitu. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 29. märtsil 2013.

Adam Baker oli tavaline noor ameeriklane, kes lõpetas kolledži, abiellus, sai esimese lapse ning maksis hiigelsuurt tarbimislaenu. 2008. aastal, kui nende esimene tütar oli just sündinud, võtsid nad abikaasa Courtneyga ette täieliku elumuutuse. Mis edasi sai, sellest rääkis Baker 2011. aastal TED konverentsil Asheville’is.

Mis on sinu jaoks vabadus?

Tahan teile esitada ühe väljakutse – ühe küsimuse. Tegemist on iseenesest lihtsa küsimusega, millele inimesed on püüdnud vastust leida tuhandeid aastaid, pühendades sellele oma elu, pidades lahinguid ning andnud selle eest oma elu. Mis on sinu jaoks vabadus? Ma ei pea silmas sõnaraamatu definitsiooni, akadeemilist ega intellektuaalset arutelu selle üle, mida tähendab vabadus.

See küsimus võib muuta kogu su elu. Kolm aastat tagasi esitasin selle endale ja oma naisele Courtneyle. Esialgu tundus, et selle küsimuse esitamiseks oli väga ebamugav hetk, sest sel öösel tõime just haiglast koju oma vastsündinud tütre. Kuid hakates seda lähemalt arutama, leidsime, et ajastus oli tegelikult meie kasuks. Sest üks asi, mis meil sel eluhetkel puudus, oli selgus. Vajasime võimalust astuda samm tagasi ja analüüsida, kuidas me oma elu elame ning kas see on täpselt see, mida me tahtsime.

Meie jaoks algas selle küsimuse vaagimine pere majanduslikust olukorrast. Meie jaoks oli peamine küsimus see, millist asja me oma majapidamises sel kuul uuendama peaksime. Kas peaksime ostma uue diivani või köögilaua või kolima hoopis paremasse korterisse või piirduma lamedama teleriga?

Kõigepealt sellest, milline oli meie võlg. Olime kaks noort inimest kahekümnendates eluaastates ja ilma tohutut õppelaenu arvesse võtmata oli meil võetud 18 000 dollarit tarbimislaenu, millega alustada oma elu värskete lapsevanematena. Olin just alustanud uue firmaga, töötades 80 tundi nädalas, Courtney oli just lõpetanud kooli ja alustas tööd õpetajana. Sel õhtul, kui me oma tütre koju tõime, nägin äkitselt väga selgelt, et see oli järgmine samm stsenaariumis, mille järgi me oma elu elasime. Ning see ei olnud meie valitud stsenaarium. See oli lihtsalt üks stsenaarium, mis oli meile ette kirjutatud.

Valmis kirjutatud stsenaarium

Kui sa ei ole valmis vastama küsimusele, mis on sinu jaoks vabadus, siis on kuskil kindlasti keegi, kes hea meelega sinu eest sellele küsimusele vastab – mõni firma, isik või valitsus. Ning sa elad oma elu kindla stsenaariumi kohaselt. See käib umbes nii – algkoolis ja põhikoolis me õpime, kuidas õppida. Kui õpime hästi ja saame keskkoolis häid hindeid, siis on meil privileeg võtta suur õppelaen ja minna ülikooli. Ülikooli lõpetades saame tüki paberit, millega kaasneb lubadus, et meil on alati püsiv hästitasustatud töökoht. Siis on meil võimalik hankida korter, mille saame asju täis toppida ning leida partner. Mõned aastad hiljem on stsenaariumis võib-olla paar last, heal juhul isegi ametikõrgendus ja maja. Ning me jätkame selles tsüklis umbes 30–40 aastat, kuni jõuame tõotatud maale – pensionile. Siis tasub kogu raske töö ennast ära.

Sellel stsenaariumil ei ole iseenesest midagi viga, juhul kui see on see, mida sa soovid. Meie leidsime, et soovime alustada puhtalt lehelt. Otsustasime kõik maha müüa, jättes alles vaid kaks seljakotitäit vajalikke asju. Seadsime eesmärgiks maksta ära oma 18 000 dollari suuruse tarbimislaen ning veeta aasta Austraalias matkates. Aasta hiljem istusime oma aastase tütrega Indianapolise lennujaamas lennukisse, et alustada 28 tunni pikkust reisi Austraaliasse.

Aasta, mis jäi tolle köögilaua taguse arutelu ning lennukisse istumise vahele, oli raske. Pidime analüüsima paljusid asju, muutma harjumusi ja uskumusi. Kolm-neli nädalat pärast Austraaliasse kohale jõudmist ühel väikesel saarel matkates tabas mind äkki tunne, mida ma polnud varem tundnud. Elasime oma unistuses – meie olime need, kes kirjutasid stsenaariumi.

Loomulikult ei pea olema igaühe unistuseks kogu oma kraami maha müümine ning Austraaliasse matkama minemine. Kuid me kõik peame defineerima, mida tähendab vabadus meie elus ning astuma samme juba täna, et seda teoks teha.

Üleliigsete asjade kogumine mõjutab kogu elu

Enamuse jaoks algab see väga lähedalt – sinu rämpsust.

Kui paljudel on garaažid, panipaigad ja kapid, mis ajavad asjadest üle? See ei ole väga haruldane, pigem on see normaalne. Kuid mis juhtub, kui peame kas füüsiliselt, emotsionaalselt või majanduslikult kohanema uue elusituatsiooniga? Parimal juhul oleme piiratud, ummikus – kohanemist hoiab tagasi see hulk kraami, mida oleme enda elusse toonud. Ning lihtsaim väljapääs sellises olukorras on oma üleliigsed asjad kuhugi ära paigutada.

On loodud suur äri sellest, et inimesed saaks kuskil säilitada vana rämpsu, et liikuda uude elusituatsiooni ja hakata uut rämpsu koguma. USA-s on üle 200 miljoni ruutmeetri eraisikutele välja rentimiseks mõeldud laopindasid.

Miks on meil nii suur kinnisidee uute asjade soetamisest ning nii raske lahti lasta oma vanadest asjadest? Arvan, et põhjuseks võib olla meile räägitud müüt, et asjad ja neist üleküllastunud elukeskkond tagab meile turvalisuse, võib-olla isegi õnne. Ning me hakkame ennast nende asjade kaudu identifitseerima – omandatud kraami põhjal otsustame, kes on edukas ning kes seda ei ole.

Meie leidsime seda, mida paljud inimesed on avastanud – rohkem kraami ja rämpsu ei taga sulle turvalisust ja õnne, pigem vastupidi. Minult on palju küsitud, kas ma müüsin maha midagi, mida ma pärast kahetsen ning mu vastus on kindel „ei“. Hoopis vastupidi – mida enam me oma asju ära müüsime, seda enam tundsime, nagu oleks suur raskus õlgadelt langenud. Tundsime end palju rohkem paindlike ja kohanemisvõimelistena. Mitte miski ei hoidnud meid tagasi, et headest juhustest kinni haarata. Ning hakkasime ka teisi inimesi nägema hoopis uue pilguga. Inimeste identiteet ei peaks põhinema nende asjadel, vaid rikkalikel kogemustel.

Ameerika Unistuse petlikkus

Mis on Ameerika Unistus? See on idee, et kui sa töötad hoolega, siis on sul võimalik endale lubada head elustiili. Ning põhimõtteliselt on see ju tõsi. Kui see võrrand oleks nii lineaarne, siis oleks sellega lihtne toime tulla. Kui tahad omada rohkem raha, vahetada tööd või lihtsalt vähem töötada, siis sa ostad vähem. See kõlab liigagi lihtsalt.

Kuid viimase 20–30 aasta jooksul oleme täiustanud triki, mis teeb selle olukorra palju keerulisemaks – selleks on laen. Lubame endale head elu selle vabandusega, et teeme ju tööd ja maksame selle võla ära. Võlg sunnib meid iga päev naasma tööle, mis meile võib-olla üldse ei meeldi. Kuid meil ei ole paindlikkust, et tööd vahetada, sest oleme võlgades. On vaja maksta võlga ja arveid ning teha rohkem seda tööd, mis meile tegelikult ei meeldi.

Kas on paremat valemit stressi tekitamiseks? Enamusele on stressi leevenduseks kaks varianti – söömine ning asjade ostmine. Tunneme, et väärime häid asju, kuna teeme palju tööd. Kes ostab riideid, kes tehnikat, kes puhkusereise lihtsalt selleks, et põgeneda oma töö eest. Aga kuna oleme võlgades, siis meil tegelikult ei ole raha, et seda kõike endale lubada ning me vajame uut võlga.

See on tsükkel, mille lõksus on miljonid inimesed üle terve maailma. Nigel Marsh pidas konverentsikõne Sydneys, võttes selle kokku järgmiselt: “On tuhandeid ja tuhandeid inimesi, kes elavad oma elu hääletult karjuvas meeleheites, töötades pikki raskeid päevi töökohtadel, mida nad vihkavad, et osta asju, mida nad ei vaja, et avaldada muljet inimestele, kes neile ei meeldi.”

Kuidas muuta oma elu?

Sinu elu on liiga tähtis, et seda tsüklis lõksus istumise peale raisata. Kujuta ette, kui hea oleks su elu, kui alates tänasest võtaks sa vastu otsuse koguda kogemusi, mitte asju. Kui palju võimalusi ning paindlikkust oleks sinu elus, kui eemaldaksid oma elust stressi tekitava võla. Ning kui palju parem oleks maailm, kui igaüks meist ärkaks hommikul üles mitte sellepärast, et äratuskell heliseb, vaid sellepärast et oleme elevil, alustades uut päeva, tehes tööd, mida armastame ja naudime.

Probleem on keeruline, kuid lahendus on väga lihtne – eemalda üleliigne, mis sind tagasi hoiab. Saa lahti üleliigsest rämpsust ja igapäevasest võlaorjusest ning oled vaba, et teha tööd, millest sa tegelikult hoolid. See on tegelik tee turvalisusele ja õnnele. Me oleme inimkonna ajaloos kõige suurema vabadusega inimesed – mida sina selle vabadusega ette võtad? Pead vastama vaid ühele küsimusele – mis on vabadus sinu jaoks. Sinu isiklik vastus sellele küsimusele evib jõudu muuta tervet su elu ja potentsiaalselt tervet maailma.

 Allikas: telegram