Mis antibiootikume võttes sinuga tegelikult toimub‏

Antibiootikumid on ühed enim väljakirjutatud ravimid terves maailmas. Rutiinne antibiootikumikuuride tegemine ning nende ravimite sisaldus toidus on aga toonud kaasa tõsised ja ohtlikud kõrvalnähud, mis mõjutavad kõigi tervist ja heaolu. On olukordi, kus need ravimid on oma koha peal, päästes elusid. Kuid nende kasutamine laia spektri haiguste ravis ja isegi ennetava meetodina nii inimestel kui ka loomadel võib olla väga raskete tagajärgedega.

Inimestel on tänapäeval kombeks nõuda väikseimagi külmetuse ja põletiku korral kohest ja mugavat ravi mis tahes hinna eest. Kuid tavalise infektsiooni raviks ei sobi antibiootikumid.
Meie seedesüsteemi limaskest on kogu ulatuses kaetud bakterite kihiga, mis toimib loomuliku barjäärina sissetungijate, seedimata toiduosakeste, toksiinide ja parasiitide vastu. Need kasulikud bakterid toimivad ka invasiivsete halbade mikroorganismide vastu, tootes antibiootikumidele sarnaseid ühendeid ning seente ja viiruste vastaseid aineid.
Terve soolestiku mikrofloora suudab hästi neutraliseerida toidust ja keskkonnast pärit toksilisi aineid, peatada allergilisi lööbeid tekitava histamiini tootmise kehas, eraldada raskemetalle ning ka osa vitamiinide tootmine oleneb tervest mikrofloorast. Aga see kõik on võimalik ainult sel juhul, kui soolestiku barjäär on rikkumata. Rikutud mikrofloora mitte ainult ei jäta meid kaitseta, vaid ka ilma vajalike toitaineteta.

Mida antibiootikumid kehas teevad
Tänapäeva reaalsus on kahjuks aga see, et suur hulk inimesi on antibiootikumidega oma soolestiku mikrofloora ära rikkunud. Dr Natasha Campbell-McBride on oma raamatus “Gut and Psychology Syndrome“ (soolestik ja psühholoogia sündroom) kirjeldanud laiapõhjalise uurimuse kokkuvõttena kõige raskemaid antibiootikumidest tulenevad mõjusid tervisele.
Antibiootikumid hävitavad kasulikke baktereid nii soolestikus kui ka organites ja kudedes, muudavad bakterid, viirused ja seenorganismid healoomulistest pahaloomulisteks, võimaldades neil tungida kudedesse ning põhjustada haigusi.
Ravimite üle- või valekasutuse tagajärjel tekivad ravimresistentsed bakterid, mille tõttu ravimitööstus peab välja töötama aina tugevamaid antibiootikume. Antibiootikumidel on otsene immuunsüsteemi kahjustav toime, mis viib meid haiguste ja ravimite kinnisesse ringi. Beebid saavad oma seedimise mikrofloora emalt imetamise käigus – võttes arvesse, et enamikul emadel on mikrofloora juba kahjustunud ning pudeliga toitmine on väga sage, siis pole ime, et igal järgmisel põlvkonnal esineb aina rohkem seedimisprobleeme.
Penitsilliin ja teised sarnased antibiootikumid võivad kergesti tekitada ärritunud soole sündroomi. Tetratsükliinid ja nende sarnased antibiootikumid kahjustavad eriti tugevalt soolestiku seina ning võivad tekitada keha autoimmuunse reaktsiooni soolestiku vastu. Aminoglükosiidid hävitavad meie kehas loomulikult leiduvad enterkokid ning E. coli, mis annab vaba tee E. coli bakteri halvaloomulise tüve levikuks.

Antibiootikumid toidus
Antibiootikumide ülekasutamise probleem on tekkinud suurelt osalt selle tõttu, et neid ei kasutata mitte ainult retseptiravimina, vaid tahtmatult ka igapäevase toidu sees. Kuna lihatööstuste loomadele ja lindudele antakse antibiootikume rutiinses korras, siis kõik nende lihast, piimast ning munadest tehtud tooted sisaldavad antibiootikumide, resistentsete bakterite ja bakteritoksiinide jääke.
Loomadele ja lindudele söödetakse neid ravimeid selleks, et ennetada liiga kitsastest pidamistingimustest ja vähesest hügieenist tulenevaid terviseprobleeme. Ameerikas kulub 70% ravimitööstuse poolt toodetud antibiootikumidest söögiks kasvatavatele loomadele. Ka kasvanduste kaladele ja koorikloomadele söödetakse neid ravimeid, samuti pritsitakse paljusid puuvilju, köögivilju, pähkleid ja seemneid antibiootikumidega haiguste kontrolli eesmärgil.
 
Antibakteriaalsed puhastusvahendid
Nii nagu sääsed ei põhjusta seisvat vett, vaid seisev vesi meelitab sääski, ei põhjusta ka bakterid iseenesest haigusi, vaid inimese viletsad elamistingimused soodustavad haigestumist. Halvaloomuliste bakterite jaoks sobiv sisekeskkond meelitab neid seal paljunema.
Arvatakse, et kõike peab puhastama bakteritest ja steriliseerima, kuid paljud uuringud on näidanud, et pidev antibakteriaalsete puhastusvahendite kasutamine hävitab kätelt ka kasulikud bakterid ja toodab “superbaktereid“, muutes tavalise külmetushaiguse raskestiravitavaks vormiks.

Antibiootikumide ülekasutamine maailmas
USA haiguste kontrolli ja ennetuse keskus (US Centers for Disease Control and Prevention) teatas hiljuti uue väga tugevalt ravimresistentse bakteri laialdasest levikust. Suurbritannia juhtiv meditsiiniteadlane Sally Davies on hoiatanud, et kui ravimresistentsete bakterite probleemi ei lahendata, siis võib kogu meditsiin langeda tagasi 19. sajandi alguse olukorda, kus lihtsamadki kirurgilised operatsioonid võivad osutuda eluohtlikuks.
2012. aasta märtsis avaldati uuring, mis tõi seose kanadel esineva E. coli bakteri ning antibiootikumidele resistentse kuseteede infektsiooni vahel. Kiirtoidukett KFC oli sunnitud arvama enda varustajate nimekirjast välja üle tuhande Hiina kanakasvataja seoses skandaaliga, et kanades leiti liiga kõrges kontsentratsioonis antibiootikume. Üks kurikuulsamaid ravimresistentseid baktereid, mis esineb farmisigadel, põhjustab USA-s igal aastal 360 000 hospitaliseerimist ja 19 000 surmajuhtu. Stanfordi ülikooli teadlased avaldasid 2012. aasta septembris uuringu, mis kinnitas, et antibiootikumidega kasvatatud loomade liha tarbivatel inimestel on 33% suurem tõenäosus saada antibiootikumidele resistentset infektsiooni.
Ka mahepuuvili võib olla saastunud antibiootikumidega – seda vähemalt Ameerikas. USA põllumajandusministeerium on ametlikult lubanud mahesertifitseeritud õunte ja pirnide kasvatamisel pritsida neid kahte tüüpi antibiootikumidega. Euroopa Liidus mahepuuvilja nendega pritsida ei ole lubatud.

Mida sina teha saad?
Ära looda iga külmetuse ravimisel antibiootikumidele. Eelista looduslikke antibiootikumide aseaineid, millel puuduvad kahjulikud kõrvaltoimed. Proovi näiteks taruvaiku, greibiseemne ekstrakti, puneõli, päevakübara tinktuuri või Manuka mett. Kui sa pead võtma antibiootikume, siis võta pärast seda kindlasti kuur probiootikume, et taastada soolestiku mikrofloora.
Osta ja tarbi ainult mahedalt või vähemasti ilma antibiootikumideta kasvatatud liha, mune ja piimatooteid (väiketalunikel on suurema tõenäosusega antibiootikumideta kasvatatud kari).
Kasuta keha ja kodu puhastamiseks mahedaid ja looduslikke vahendeid, väldi antibakteriaalseid ja toksilisi kemikaale.
Püüa elada ja toituda tervislikult ja vastutada ise oma tervise eest, et oleks vähem võimalust sattuda haiglasse, kus on suurem tõenäosus sattuda kontakti ravimresistentsete bakteritega