Hoia kuivatatud pihlakaid käepärast ja pista pärast söömist alati paar marja suhu - pihlakad mõjuvad hästi seedimisele, sisaldavad mineraale ja C-vitamiini.
Pihlakais sisalduv sorbiit toimib kui sapiajati, veres langeb kolesteroolisisaldus. Sorbiit on ka kerge kõhulahtisti, eriti kui kõhukinnisuse põhjuseks on sapiteede haigused. Pihlakas leiduv pektiin ja parkained pidurdavad süsivesikute käärimist, mistõttu väheneb marjade mõjul gaaside kuhjumine sooltes. Pihlakad soodustavad liigsete süsivesikute ja rasvade eemaldamist organismist, sidudes ühtlasi sooltes tekkivaid mürgiseid jääkaineid, tagades samas soolestiku normaalse mikrofloora arengu.
Hariliku pihlaka vilju soovitatakse koguda koos kobaratega hilissügisel pärast esimesi öökülmi, mil nad omandavad meeldiva maitse. Viljad puhastada viljaraagudest ja kuivatada. Enne kuivatamist hoida marju külma õhu käes, seejärel kuivatada ahjus või kuivatis 40-60 °C õhukese kihina.
Kui pihalakatest soovitakse valmistada ainult teed, võib neid kuivatada kobaratenanööril tuuletõmbuses katusealuses. Kuivavaid kobaraid tuleks sageli üle vaadata ning eemaldada mustaks tõmbuvaid vilju või kobaraosi.
Kuivatamise kiirendamiseks ka maisteomaduste parandamiseks võib pihlakaid 2-3 minutit keevas vees blanšeerida ja seejärel nõrutada ning kuivatada. Säilitada riidest või paberist kottides kuivas jahedas kohas. Kuivatatud pihlakamarjad säilitavad oma raviomadused ja toiteväärtuse paar aastat.
Kultuurpihlaka magusamaitselisi vilju kuivatada viljaraagudest puhastatult, hoides neid algul õhukese kihina 5-6 päeva päikesepaistel, närbunud vilju pidevalt segades. Kui marjad hakkavad muutuma kortsuliseks, kuivatada need kiiresti 60 °C juures - nii saame isegi rosinatest väärtuslikuma lõppsaaduse. Pilviste ja vihmaste ilmade korral kuivatada ahjus nagu harilikku pihlakatki. Kuivatatud aedpihlakat kasutada kompottide ja kompotiseguse valmistamiseks, aga ka rosinate asemel.
Pihlakamarjadest võib teha ka kaelaehte - võta nõel ning aja toored marjad punasele niidile või lõngale ritta. Ehe muutub seda kaunimaks, mida enam marjad kuivavad ja värvi muudavad. Marjadest kee sobib nii kaela panemiseks kui ka kodu kaunistamiseks.
Allikas: "Pihlakas aias ja köögis", Maalehe Raamat; YLE Olotila
Thursday, July 19, 2012
Miks tasub pihlakamarju kuivatada?
Posted by Tiia at 8:44 AM 0 comments
Monday, July 16, 2012
NAISTELE: 6 tõde, mida sa spermast ei tea
Seks ja sperma käivad käsikäes - tavaliselt ei saa olla üks ilma teiseta. Mehed võivad saada orgasmi ilma ejakulatsioonita, aga enamast vabastab mehe organism haripunkti jõudes laadungi spermat. Paljud naised lähevad spermat nähes endast välja, samas leidub neid (eriti pornofilmides), kes näivad meeste seemnevedelikku armastavat. Levivad jutud sperma halvast maitsest ja imelikust tekstuurist, kuid tegelikult on sel omapärasel vedelikul eeliseid, mida ilmselt paljud isegi ei tea. Appi tõttab portaal Ask Dan and Jennifer, kes naistele sperma positiivseid omadusi avaldavad.
Naine võib spermale allergiline olla.Umbes 5% naistest on tegelikult spermale allergilised, mis muudab seksimise (ja tõenäolise rasestumise) natuke raskemaks. Õnneks ei ole allergia reaktsioon enamasti väga raske ja võib kõigest ebamugavust tekitada. Allergilised naised peaksid kõrvaltoimete vähendamiseks kasutama kondoomi.
Sperma neelamine
Uskuge või mitte, aga kui naine teeb mehele oraalseksi (ja eelistatult neelab sperma alla) regulaarselt enne rasestumist, siis tal on kergem ja vähemate probleemidega rasedus. Vähem esineb probleeme vererõhuga ja pre-eklampsiaga. Põhjus selles, et ta kehale on antud piisavalt aega, et harjuda võõra DNA-ga mehe spermas.
See teeb naise õnnelikumaksSee on põhjus, miks naised tunnevad end elevil pärast seksimist. Enamasti ei ole asi selles, et mees kinkis piigale unustamatult võimsa orgasmi, vaid tegelikult suurendab vagiinas olev sperma tüdruku meeleolu ja tekitab temas heaolutunde.
See on tingitud erinevatest hormoonidest, mis on seemnevedelikus. Näiteks testosteroon, östrogeen, prolaktiin ja palju erinevaid prostaglandiine. New Yorki ülikooli uurimus näitas, et suhtes, kus kasutati kondoomi, kannatasid naised tõenäolisemalt depressiooni ja ärevust, kui suhtes, kus kondoomi kunagi ei kasutatud.
Mehel sperma otsa ei lõppe
Ükskõik, kui tihti mees seksib või masturbeerib, ta seemnevedelik ei lõppe kunagi otsa. Uuringud näitavad, et mehele piisab 15minutist (mõnele isegi vähem), et end taas täita. See tõestab, et mehed on võimelised kogema mitut orgasmi.
Sperma põhjustab kaariest
Seemnevedelikus on koostisosi, mis meeldivad happebakteritele, kes pärast sperma saabumist, sinu suus igemeid ja hambaid järama hakkavad. See võib soodustada õõnsusi, hammaste lagunemist ja igemehaigusi, kuid ärge laske end sellest liigselt häirida. Mehele suuseksi tegemine ei lõppe teie jaoks proteeside paigaldamisega. Lihtsalt pärast tegutsemist pese hambaid ja loputa suuveega.
Seemnevedelik on toitev
Olete ehk kuulnud, et seemnevedelik sisaldab palju valku, kuid ka palju muid vitamiine. Ühte teelusikat spermat võib pidada suurepäraseks toiduks! Madal rasvasisaldus (ainult 5-7 kalorit), terve apelsini jagu C-vitamiini, sisaldab kaltsiumit, magneesiumi, kaaliumi, vitamiini B12 ja tsinki. Valik on Teie - kas vitamiin kallist purgist või mehe spermast?
Posted by Tiia at 8:43 AM 0 comments
Friday, July 13, 2012
Porgand on maitsev ja tervislik
Saagikoristusel võib mõni porgand jätta kustumatu mälestuse. Näiteks on porgand kasvamise käigus ennast läbi peenramullas roostetanud mutri ajanud ning kohkumata edasi kasvanud, vana mutter taljet ehtimas. Igatahes on porgand üks tähtsamatest köögiviljadest maailmas ning selle kasvatamine ja tarbimine suureneb iga aastaga.
Jäljed porgandi kasutamisest tarbetaimena ulatuvad eelajaloolisse aega. Eestisse levis porgandi kasvatamine sakslastest mõisnike kaudu ja oli 19. sajandi lõpuks mõisaaedadest jõudnud juba ka paljudesse taludesse.
Eestlane on maalähedase rahvana ikka soovinud põllulapil või peenramaal midagi ise kasvatada ning enamasti valitakse selleks ka porgand.
Toiduvalmistamises peetakse porgandit koos kurgiga valge peakapsa järel Eestis tähtsuselt teiseks-kolmandaks oluliseks köögiviljaks, mille kasutusvõimalused on laiad ning säilitamise ja hoidistamise võimalused erinevad.
Porgandis on rikkalikult karotiini ja tselluloosi, mis soodustab terve naha arengut, tasandab tema struktuuri ja värvi. Termiliselt töötlemata porgandi karotiinist omastab inimorganism ligikaudu 10 %, kuid seda on võimalik rasvaine lisamisega suurendada kuni 90 %-ni. Karotiinist saab organismis A-vitamiin, mis parandab nägemist.
Porgand sisaldab veel B1- ja B2-vitamiini, pantoteen- ja foolhapet, süsivesikuid (8—15 %), magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, mangaani ja fosforit. Vähem leidub porgandis C-ja E-vitamiini.
Porgandi värskelt säilitamiseks sobib kõige paremini kelder või hoiuruum, kus temperatuur oleks 0…+1°C ja õhuniiskus 90—95 %. Säilitada võib hunnikusse laotuna, kastides või salvedes. Sageli pannakse porgandid liiva sisse, et vähendada niiskusekadu, mis on peamiseks porgandi kudede vananemise põhjuseks.
Porgandit saab blanšeeritult ka sügavkülmutada. Eriti sobivad selleks noored väikesed porgandid, mida on parajate portsjonite kaupa sügavkülmast hea võtta ning toiduvalmistamise juures kasutada.
Porgand kuulub paljude klassikaks saanud hoidiste koostisesse. Mitmed salatid, supipõhjad ja kastmed pole ilma porgandita mõeldavad, samuti võib teda marineerida või hapendada koos teiste köögiviljadega.
Vähem levinud on porgandi kuivatamine, kas maitsesegude tarvis või krõpsudeks. Samuti annab see oranž köögivili ilusa värvuse ja huvitava maitse erinevatele keedistele.
Allikas: hoidised.ee
Posted by Tiia at 8:42 AM 0 comments
Tuesday, July 10, 2012
Kasulikud kiudained
Kiudained on organismile väga kasulikud ja aitavad hoida korras ainevahetust. Ometi ei tohi kiudainetega liiale minna, sest tekkida võivad omad ohud. Kui palju üldse on soovitatav päevas kiudaineid tarbida?
Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks tselluloosi ja pektiini leidub peamiselt täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades.
Jämesooles elavad mikroorganismid on võimelised kiudaineid osaliselt lõhustama, nad on toiduks seedetrakti mikroobidele, kellel omakorda on oluline roll inimese kaitsevõime tagamisel.Kiudained:
— suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde,
— kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles,
— aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme,
— soodustavad kolesterooli väljutamist organismist,
— aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu.
Kiudained ei imendu organismis, kuid tänu osalisele lagundamisele jämesooles seedetrakti mikrofloora toimel, annavad nad energiat 2 kcal.
Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid:
• Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad.
• Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad.
Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25–35 g kiudaineid. Nooremad, alla 18-aastased inimesed peavad päevase soovitusliku koguse arvestamisel kasutama valemit: vanus aastates + 5 g.
Kiudainete väga suur ületarbimine on ebasoovitav, sest tekib oht, et mõni organismile vajalik mineraalaine seotakse raskestilahustuvasse ühenditesse ja organism ei suuda mineraalainet omastada.
Allikas: toitumine.ee
Posted by Tiia at 8:42 AM 0 comments
Saturday, July 7, 2012
Vesi — targa naise ilu saladus ja igavese nooruse allikas
Hispaania konkistadoor Ponse de León avastas igavese nooruse allika otsinguil uusi maid. Ometi allikat ennast ta ei leidnud. Meie aga võime sukelduda sellesse kodunt väljumata. Piisab vaid kraani lahti keeramisest. Müstika? Kaugeltki mitte! Me lihtsalt teame seda, mida suur maadeavastaja ei osanud aimatagi.
Peamiseks vahendiks, mis kaitseb meie kudesid närbumise eest, on lihtne puhas vesi. Vesi on organismile vajalik kõikideks tähtsateks protsessideks: alates hapniku transpordist kuni kehatemperatuuri reguleerimiseni. Juues iga päev piisava koguse vett me mitte üksnes ei toeta oma eksistentsi, vaid suudame säilitada tervet, noorena näivat nahka ning ennetame probleeme, mis sunnivad inimesi tundma end oma aastatest hulga vanemana.Kortsude pesemine
Elu annab meile näidistunde. Kuivatame viinamarju — saame rosinad. Mahlane ja prink muutub karedaks ja kortsuliseks. Samas, kui on vaja särki siledaks triikida, niisutame seda auruga. Kui me ei taha, et roosid närtsiksid, asetame need vette.
Meie nahaga toimub just seesama. Kui tahad, et ta jääks elastseks ja siledaks, niisuta seda regulaarselt. Terve nahk — see on umbes 10-20% vett. Kui aga nahk kaotab kasvõi poole oma niiskusest, muutub ta kuivaks ja karedaks. Enamgi veel, kuiv nahk vananeb palju kiiremini.
Üks kaitseviisidest on niisutavad vahendid: toonikud, losjoonid ja kreemid. Need imenduvad nahka ning see sileneb ja muutub värskemaks.
Teatud vanusest alates muutub nahk aina kuivemaks. 30-selt hakkavad higi- ja rasunäärmed aeglustama oma sekretsiooni. Milline on väljapääs? Lihtsalt lisa vett. Joo või niisuta nahka välispidiselt — efekt on üks ja seesama: nahk muutub niiskemaks ja nooreneb. Et veest maksimaalset kasu saada, pööra tähelepanu järgnevatele momentidele.
Optimaalne temperatuur. Kui sul kulub kaua aega pesu või nõude pesemiseks kuuma veega, on su käed peagi krimpsulised kui kuivatatud ploomid. Tasub vaid seista kuuma duši alla, kui keha hakkab juba mõne minuti pärast paluma niisutavat losjooni. Paradoksaalne, kuid kuum vesi kuivatab nahka. Järeldus? Et säilitada kena väljanägemist, püüa kasutada võimalikult sagedamini jahedat vett, isegi siis, kui lõdvestud vannis.
Säästev seep. Tugevatoimelised seepide sordid pesevad küll kergesti maha mustuse, samas eemaldavad nahalt selle kaitsva rasvakile, mille tagajärjel muutub sinu nahk liivapaberi sarnaseks. Kasuta seebi pehmeid sorte, veel paremad on ikkagi niisutavad losjoonid. On hea, kui nende koostisse kuuluvad sellised komponendid nagu vesi, naatriumlaurüülsulfaat, tsetüül- ja stearüülalkohol.
Õige aeg. Kehale tuleks niisutavaid vahendeid kanda kohe pärast vanni või dušši, kui nahk on veel läbi imbunud veest.
Õhuniiskus. Kuiv õhk toas, eriti veel siis, kui on sisse lülitatud keskküte, vähendab oluliselt naha veesisaldust. Päästjaks on balloon termaalveega, mis peaks alati käepärast olema. Pritsi sellega oma nägu niipea kui tunned kuivust. Lisaks küllastab termaalvesi nahka kasulike mikroelementidega. Sinu magamistoas peab kindlasti olema õhuniisutaja või siis äärmisel juhul veeanum radiaatoril.
Naised vajavad rohkem vett
Meie kehas on ligikaudu 50% vett. Nii võime end pidada pooleldi täis klaasiks. Et aga see ei muutuks pooleldi tühjaks, tuleb juua (keskmise füüsilise aktiivsuse juures) vähemalt 2 liitrit vett päevas. Naiste jaoks on see eriti oluline, kuna nende organism kogub vett meeste organismist halvemini. Meil on kõrgem protsent veeta rasva ning vähem muskleid. Järelikult on ka vett vähem, ning selle kaotust tuleb sagedamini kompenseerida. Loomulikult peavad rasedad ja rinnaga toitvad emad jooma veelgi rohkem — 2,5 — 3 liitrit päevas. Muide, ka teised naised võivad edukalt veenormi suurendada, kui soovivad säilitada elastset nahka ja kindlustada kõikide süsteemide optimaalset tööd.
Et vältida veetustumist, järgi mõningaid lihtsaid reegleid.
Kui kindlustad oma organismi vajaliku veekogusega, näed välja mitte ainult noor ja värske, vaid saad ka täiendavad boonuspunktid oma tervise jaoks, ilma milleta pole ka ilu.
Tervise sõõm
Vesi mitte üksnes ei silu nahka, vaid selle õige kogus on hädavajalik kõikide eluprotsesside soodsaks kulgemiseks. Vee arvelt võib kaotada kuni 2% kehamassist, tundmata seejuures janu. Ometi asub organism sel juhul tööle optimaalsel režiimil. Tekib väsimus, nõrkus, loidus, aeglus, hajameelsus. Piisav kogus vett kindlustab meile lisaks nooruslikule värskuse tunde ka kaitse meid ohustavate reaalsete terviseprobleemide eest.
Nõuandeid
Võib-olla tundub 2 liitrit vett sulle liiga suure kogusena. Siin tulevad appi väikesed kavalused.
Allikas: SamaJa
Posted by Tiia at 8:41 AM 0 comments
Wednesday, July 4, 2012
Dalai Lama juhised eluks
1. Võta arvesse, et suur armastus ja suured saavutused käivad käsikäes suure riskiga.
alkeemia.ee
Posted by Tiia at 8:39 AM 0 comments
Sunday, July 1, 2012
Veini serveerimine ja toiduga sobitamine
Kodune veinitegu on jõudnud niikaugele, et suurem osa tänavusi veine on valmis ja ilusasti keldris riiulitel oma avamise aega ootamas. Millisel puhul milline vein avada?
Koduveini serveerimisse ja toiduga sobitamisse võib suhtuda sama tõsiselt kui peente viinamarjaveinide serveerimisse ja sobitamisse. Muidugi võib omatehtud veini rüübata ka savikruusist, kuid veini parimad omadused toob siiski esile õige klaas.
Klaasid
Sobib universaalne tulbikujuline läbipaistev klaas. Proovige oma veini siiski ka eri kujuga klaasidest – äkki toob ümar Burgundia veini klaas teie veini omadused, lõhna ja maitse palju paremini esile kui pikliku kujuga Bordeaux’ klaas.
Dessertveine ehk magusaid veine juuakse väiksemast klaasist kui kuivi lauaveine.
Õige temperatuur
Üldine reegel on, et heledamaid veine juuakse jahedamalt ja punasemaid soojemalt. Vein soojeneb ka klaasi valades kohe paari kraadi võrra, seega võib vein pudelist välja valamise ajal olla tsipa jahedam, kui seda jooma hakates.
Serveerimistemperatuur
Kuiv valge lauavein (õunavein, valge sõstar, rabarber, roheline tikker, alõtša) 6–8°.
Poolkuiv valge vein (samad mis eelmised, maitselt pisut magusamad) 9–11°.
Kuiv kerge punane vein (maasikas, vaarikas, punane sõstar) 10–12°.
Täidlane punane vein (must sõstar, kreek, aroonia, kirss) 14–16°.
Dessertveinid 16–18°.
Toiduga sobitamine
Kleepuvalt magusat kodust õunaveini loomalihaprae juurde rüübates kaotavad nii vein kui ka söök, samamoodi ei klapi omavahel kokku lõikavalt hapu vein ja magus sefiiritort. Kuidas siis valida nii, et maitseksid hästi nii söök kui jook?
Kuna iga veinimeister teeb kas või punasesõstraveini omamoodi ja tulemused ei sarnane üksteisega ka mitte aastate lõikes, siis ei saa absoluutse tõena võtta soovitust
à la õunaveini võtke praekana kõrvale ja vaarikaveini hautatud pardi kõrvale. (Kui jutt on kuivadest veinidest, siis võib neid kooslusi proovida küll.) Pigem on võimalik jagada üldisi näpunäiteid.
Kodune vahuvein, kuiv õunašampanja – aperitiiviks (söögiisu tekitajaks), salati ja eelroogade kõrvale, aga ka prae kõrvale.
Heledad kuivad lauaveinid – õuna-, valgesõstra-, rabarberi-, rohelise tikri, alõtšavein – suupistete, kergete salatite, külmade kalalõikude juurde.
Heledad poolkuivad lauaveinid – õuna-, rabarberi-, valgesõstravein, roosad veinid nagu maasika-rabarberivein – soojade kana- ja kalatoitude kõrvale, muude heledate kastmetega linnulihatoitude juurde.
Punased poolkuivad veinid – maasika-, vaarika-, tikri-, jõhvikavein, punase sõstra segud – sealiha, eri kastmetega loomaliha, pardiprae kõrvale.
Tugevamaitselised kuivad punased/tumedad veinid – mustasõstra-, kirsi-, aroonia-, ploomi-, kree-
gi-, aroonia-, pihlakavein – seltskonnaveinina iseseisvalt nautimiseks, aga ka metsloomaprae ja tumedas kastmes loomaliha kõrvale.
Dessertveinid sobivad näiteks soolase sinihallitusjuustuga, aga ka paljude magustoitudega – õunavein õuna- või kohupiimakoogiga, mustasõstravein marjakoogiga jne.
(Peatükk on pärit Tiina Kuuleri “Koduveini aabitsast”)
Posted by Tiia at 8:39 AM 0 comments