Vajalik töö: näpistage tomatitaimedelt kõrvalvõsud‏

Kui kasvatate tomateid alles esimest aastat, siis teadke, et üks oluline töö on pidevalt eemaldada lehekaenaldest sinna tekkivad kõrvalvõsud.
Muidu muutub taim tihedaks “põõsaks” ning tema jõud läheb lehtede kasvatamiseks, mitte viljade küpsetamiseks. Pimedas puhmikus õied ei viljastu ning viljadel pole valgust arenemiseks.
Hoidke oma tomatitaimedel silm peal, sest kõrvalvõsud kasvavad uskumatult kiiresti. Kui mõni neist jääb kahe silma vahele, võite ühel päeval ülla­tusega avastada, et taim on muutunud kahe- või isegi
rohkemaharuliseks.
Muidugi võib kasvatada ka kahe- või kolmeharulist tomatit, aga sel juhul valmivad viljad hiljem.
Kõrvalvõsusid näpistage pidevalt, ärge laske neil kasvada üle 5 cm pikkuseks. Pildil oleval kasvul lasti meelega suuremaks kosuda, et saaks täpselt näidata, kus tomatitaimel kõrval­võsud asuvad ja mida nendega tuleb teha.

Soodustage tolmlemist
Tomat kannab hästi vilja siis, kui tuul ja putukad teda korralikult tolmeldavad. Avamaal pole sellega muret, aga kasvuhoones tuleb asjale kaasa aidata ja tuginööre paar korda nädalas kergelt kõigutada. Piisab kergest liikumisest, et õietolm langeks emakasuudmele.
Allikas:Targu talita

Säntpoolia õitseb hästi väikeses potis Tallinna Botaanikaaed‏

Säntpooliad on kogu maailmas ühed tuntumad ja soositumad toataimed. Rahvapäraselt tuntakse neid ka aafrika kannikeste ja varjukannikestena.
Tegelikult ei ole säntpooliatel ja kannikestel muud ühist, kui sarnane õie kuju. Säntpooliad kuuluvad gesneerialiste sugukonda, mille esindajate seas on nii puid, põõsaid, rohttaimi, liaane kui ka pealistaimi ehk epifüüte.
Tuntumad gesneerialiste esindajad säntpooliate kõrval on sinningia, sipelgalill, leitselill, punahuul, keerdviljak, vasklehik, urnõis, õnnekann. Säntpooliate looduslik levila on Ida-Aafrikas. Taimeperekond on saanud nimetuse parun Walter von Saint Paul-Illaire (1860-1910) järgi, kes uuris Tanganjika piirkonna taimestikku. Tänapäeval tuntakse üle 2000 aafrika kannikese sordi. On aretatud nii liht- kui täidisõielisi sorte, erineva õie kuju, suuruse, ja värvusega sorte. Väga dekoratiivsed on ka mitmevärviliste õite- ja lehtedega säntpooliad, näiteks 'Monica', 'Park Avenue Blue' ja 'Candy Crystals'.

Taimegurmaanide seas on eriliselt hinnatud rohelistes toonides õitega sordid 'Moroznoje Utro', 'Wild Irish Rose' jpt.
Säntpooliad on tundlikud ülekastmise ja otsese päikesekiirguse suhtes. Samuti peaks vältima kastmisvee sattumist lehtedele. Lehtedele sattunud vesi muudab need inetult laiguliseks. Seetõttu soovitatakse säntpooliaid, eriti vanemaid ja tihedamaid taimi kasta potialuselt. Kuna looduses kasvavad säntpooliad sageli veekogude kallastel ja ka koskede läheduses, eelistavad nad keskmisest kõrgemat õhuniiskust. Et soodustada taimede rikkalikku õitsemist soovitatakse istutuspott valida võimalikult väike. Säntpooliaid võib aastaringselt tagasihoidlikult väetada. Taimi paljundatakse jagamise teel või lehepistikutega.
Hea võimalus on tulla imetlema säntpooliaid ja teisi gesneerialisi Tallinna Botaanikaaeda, kus 7.-15. maini toimub näitus "Säntpooliad ja kevadlilled". See on värvikirev näitus, kus säntpooliate kõrval saab näha ka hilises Eestimaa kevades õitsema puhkenud kevadlilli – tulpe, nartsisse, hüatsinte ja püvililli, kobarhüatsinte, linnupiimasid ja koerahambaid. Näitus valmib koostöös erakollektsionääridega. Näituselt on võimalik kaasa osta haruldasi aafrika kannikeste sorte. Huvilistele toimuvad konsultatsioonid säntpooliste hooldamisest.


Tallinna Botaanikaaed

Tasub teada -äädika kasutamisviise koduses majapidamises‏

Äädikas on terava lõhnaga happeline vedelik, mida saadakse etanooli kääritamisel, mille tulemuseks on äädika põhikomponent äädikhape. Enamasti kasutatakse seda lahjendatud kujul. Lauaäädika pH jääb tavaliselt vahemikku 2,4–3,4^[1] (lahjendatuna kõrgem). Äädikhappe kontsentratsioon lauaäädikas on tavaliselt 4–8%^[2] ja marinaadiäädikas kuni 18%. Looduslikes äädikates on ka vähesel määral tartarhapet, sidrunhapet ja teisi happeid. (WIKI)

10 000 aastat on seda kääritatud alkoholi kasutatud sajal erineval viisil. Babüloonlased avastasid selle säilitavad omadused, roomlased aga jõid seda, kreeklased marineerisid selles köögivilja ja liha ning Ameerika kodusõja ajal ravisid sõdurid sellega skorbuuti. See parandab haavu, puhastab klaasi ning eemaldab katlakivi ja rasva.

Järgnevates retseptides on kasutatud ainult destilleeritud äädikhapet. Kui oled kord juba mõistnud selle kasulikkust, tahad seda ilmselt vaatide kaupa varuks hankida!

Aknad

Valmista lahus ühest osast äädikhappest ja ühest osast soojast veest. Vala pihustisse ja piserda klaasile. Hõõru klaas pehme lapiga puhtaks, seejärel poleeri kortsutatud ajalehega.

Aurutriikraud

Katlakivi eemaldamiseks aurutriikrauast sega võrdsetes kogustes äädikhapet ja destilleeritud vett ning täida sellega veemahuti. Kuumuta triikrauda 5 minutit, seejärel vajuta aurunuppu riidetüki kohal, et mahutist eralduks katlakivi. Kui triikraud on jahtunud, vala lahus välja. Loputa mahuti korralikult.

Deodorandiplekid

Deodorandiplekkide eemaldamiseks värvilistelt riietelt hõõru neid äädihappesse kastetud pehme lapiga ja pese nagu tavaliselt.

Kala

Leota kala enne aurutamist, keetimist või küpsetamist pool tundi äädikhappelahuses. See ei lase lihal mureneda ning muudab selle suussulavaks ja magusaks. Loputa kala enne toiduvalmistamist külma veega.

Kanalisatsioonitorud

Kanalisatsioonitoru haisu vastu vala torusse tassitäis äädikhapet ja lase pool tundi seista, seejärel loputa külma voolava veega. Veel põhjalikumalt puhastab äädikhappe ja sooda segu. Puista torusse 2 sl soodat, seejärel vala ½ tassi äädikhapet, jäta ained 20 minutiks mullitama. Lõpuks lase külmal veel minut aega joosta.

Kanga värvimine

Kangast värvides lisa viimasele loputusveele 1 tl äädikhapet, mis aitab kaasa värvide püsimisele.

Kartulid

Kooritud kartulid püsivad kauem valged, kui lisada vette, milles neid hoiad, 1 tl äädikhapet.

Katlakivi dušiotsikul

Kui dušiotsik on katlakivist ummistunud, leota seda kausis, milles on üks osa äädikhapet ja kolm osa vett. Kontrolli 30 minuti pärast ja loputa puhta külma vee all.

Katlakivi kraanidel

Katlakivi eemaldamiseks kraanidelt leota froteelappi äädikhappes, seejärel mässi ümber kraani ja katlakivikoorikuga kohtade. Lase pool tundi seista, seejärel loputa puhtaks.

Keedetud munad

Lisa keeduvette sorts soola või äädikhapet, et muna keetmise ajal koorest välja ei lekkiks.

Külmikud

Puhasta külmikut seest lahusega, mis on valmistatud võrdsest osast äädikhappest ja veest.

Lõikelilled

Lõikelilled püsivad kauem värsked, kui lisad lillevette 2 tl suhkrut ja 2 sl äädikhapet. Kärbi varsi ja vaheta vett iga viie päeva tagant.

Läppunud hais

Läppunud haisu eemaldamiseks küpsetuspurgist või võileivakarbist kasta värske leiva viil äädikhappesse ja lase karbis öö otsa seista.

Messing, vask ja tinasulam

Tõhusa poleerimisvahendi saamiseks sega 1 tl soola ja 1 tass äädikhapet, lisades pasta valmistamiseks piisavas koguses jahu. Kata ese pastaga ja lase 15 minutit seista. Pese pasta sooja veega maha ning poleeri pehme kuiva lapiga.

Mikrolaineahjud

Mikrolaineahju puhastamiseks ja värskendamiseks täida ahju sobiv kauss äädikhappega ja keeda seda ahjus. See aurutab seinetelt lahti kuivanud toidujäägid, mille võib seejärel pehme niiske lapiga eemaldada.

Nahk

Sega üks osa äädikhapet kahe osa linaseemneõliga, seejärel hõõru lahus pehme lapi abil nahka. Poleeri puhta lapiga. (Katseta enne varjatud kohal.)

Plekid pliidiplaadil

Sega üks osa äädikhapet ühe osa soolaga ja kuumuta madalal kuumusel väikeses potis. Hõõru lahust plekkide eemaldamiseks külmale pliidiplaadile. Pühi niiske lapiga puhtaks.

Puidust lõikelaud

Äädikhape või sidrunimahl puhastab ja desinfitseerib puidust lõikelaudu ning eemaldab neilt toidulõhnad. Puidust lõikelauad on loomulikult hügieenilisemad ja keskkonnasõbralikumad kui plastist lõikelauad.

Punase veini plekid

Tupsuta plekki kohe pehme kuiva lapiga ning seejärel lahjendamata äädikhappega niisutatud käsnaga, kuni plekk kaob.

Putukad

Kui oled hädas putukatega (majasoomukad, sipelgad vms), pühi köögipindu lahjendamata äädikhappega. See peletab putukad ja desinfitseerib pinnad.

Puuviljaplekid kätel

Puhasta puuviljaplekilisi käsi lahjendamata äädikhappega.

Põletusplekid

Hõõru kangasse pehme lapi abil lahjendamata äädikhapet, seejärel loputa veega. (Katseta enne varjatud kohal.)

Roosteplekid

Eemalda roosteplekid õrnadelt kangastelt äädikhappe ja kuuma vee seguga. Tupsuta plekki õrnalt lahuses immutatud puhta lapiga, kuni rooste on eemaldunud. (Teine traditsiooniline rooste- või tindiplekkide eemaldamise meetod õrnadelt kangastelt on leotada eset keedetud rabarberi mahlas, seejärel loputa puhtas soojas vees.)

Rõngakujulised plekid puitmööblil

Rõngakujuliste plekkide eemaldamiseks puitmööblilt valmista lahus ühest osast äädikhappest ja ühest osast oliiviõlist. Hõõru lahust plekile pehme lapiga, seejärel poleeri mesilasvahaga.

Suitsuhais

Sigari- ja sigaretisuitsu haisu eemaldamiseks jäta ööseks tuppa alustass äädikhappega.

Tekid

Villaste või puuvillaste tekkide pesemisel lisa loputustsükli ajaks kaks tassi äädikhapet. See muudab tekid pehmeks, kohevaks ja eemaldab seebijäägid.

Titeriided

Titeriiete värskendamiseks lisa viimase loputustsükli ajaks pesumasina loputusvahendi lahtrisse tassitäis äädikhapet. See lagundab riietelt kusihappe- ja seebijäägid, jättes need pehmeks ja värskeks. (Võid samamoodi elustada ka kulunud kangaid.)

Toidulõhnad

Toidulõhnade eemaldamiseks köögist kuumuta potis 5 minutit äädikhappelahust.

Plekid tualetipotil

Tualetipoti värskendamiseks ja kangekaelsete plekkide eemaldamiseks piserda potti lahjendamata äädikhapet ja harja puhtaks. Vajaduse korral lase enne öö läbi seista.

Plekid vaibal

Kuivata vedelik võimalikult kiiresti köögirätikuga. Pleki eemaldamiseks sega 1 tl Ecoveri nõudepesuvedelikku 1 tl äädikhappega, mis on lahustatud tublis pooles liitris leiges vees. Tupsuta lahust plekile pehme lapiga ja hõõru õrnalt. Loputa sooja veega ja tupsuta kuivaks.

Valamu köögihunt

Valamu köögihundi puhastamiseks valmista jääkuubikud ühest osast äädikhappest ja ühest osast veest. Vala kuubikud köögihunti ja lülita see sisse. Nii jõuab äädikhappekuubikute puru kogu süsteemi. Loputa hunti pärast külma veega.

Värske köögivilja loputamine

Salati ja köögivilja värskendamiseks või poest ostetud tööstuslikult toodetud värske köögivilja puhastamiseks kemikaalijääkidest leota neid külmas vees, millesse on lisatud 2 sl äädikhapet. Pärast leotamist loputa.

Värvipintslid

Kõvaks kuivanud pintslite pehmendamiseks leota nende harjaseid kuumas äädikhappes. Loputa enne kasutamist puhtas seebivees.

Värvitud seinad ja nikerdused

Valmista lahus kahest osast äädikhappest, ühest osast soodast ja kolmest osast soojast veest. Kasta pehme lapp lahusesse ning pühi sellega pindadelt mustus. Seejärel loputa puhta veega.

Ümbertehtud riided

Kui sind häirivad augud, mis on jäänud altääre lahtiharutamisest või õmbluse ümbertegemisest, triigi rõivast läbi äädikhappega niisutatud riidelapi.

Allikas: „Loodussõbralik majapidamine“ Christina Strutt, 2009, kirjastus Varrak

Kas inimene elab edasi pärast surma?‏

Suurem osa inimesi usub surmajärgsesse elusse, kuigi see ei ole teaduslikult seletatav. Kes ei usu taevast ja põrgut, usub elu ringkäiku (sünnid uuesti kellegi teisena) või vähemalt surnud inimeste vaimude ringiliikumist maa peal. Endalegi tunnistamata usuvad paljud inimesed, et nende surnud sugulased on võimelised mingil määral nendega suhtlema, neid kuulma või nende elu jälgima. Tegelikult me usume, et inimhing on olemas, ka kehast lahus.

Sageli öeldakse, et lahkunud inimene elab edasi meie mälestustes. Seejuures ei tähenda see edasielamine seda, et meil on silme eest füüsiline pilt temast, vaid pigem me tajume inimesi olemuslikult, tajume nende iseloomu, nende südant ja hinge.


Eile avaldati ERR-i kodulehel uudis koomast ärganud arstist, kes väidab, et taevas on reaalne. Ta kinnitab, et koges midagi sarnast, nagu mitmed teised kehavälise kogemusega inimesed on kirjeldanud.
Olles arst ja uskumata üleloomulikku, oli tema hämming suur, kui ta avastas, et kehast lahus olles oli tema mõistus, sisemine teadlik mina elus ja terve.
Võime öelda, et ta blufib, võib-olla. Kuid tegelikult me instinktiivselt siiski usume ja võib öelda isegi, et teame, et inimhing on olemas ja see ei ole kehast sõltuv.
Kui mõtleme iseendale või inimestele, keda tunneme, siis peame tunnistama, et inimese sisemine mina võib muutuda nii, et välimus ei muutu. Samas võib sisemine mina jääda samaks ja välimus muutuda. On inimesi, keda aastaid hiljem kohates, kui nad on väliselt jäänud vanemaks ja neid on ehk raske äragi tunda, saad aru, et ta on täpselt samasugune, nagu aastate eest.
Välimus mõjutab hinge, kuid seda pigem suhtumiste ja tagasiside kaudu, mida inimene saab, mitte niivõrd otseselt. Näiteks, kui inimene on olnud aastaid ilusa välimusega ja saanud vastavat tagasidet, on selle põhjal kujunenud enesehinnang ja enesetunnetsu nii tugevad, et isegi, kui ta võtab juurde 10 või 20 kilo, tajub ta ennast ikka saledana, kuna ta identiteet on seotud varajasemate kogemustega. Ta käitub ikka, nagu oleks ta sale ja mõtleb nii, kuna ta ei ole uut välimust omaks võtnud.
Samuti on võimalik, et haiges kehas on terve vaim ja tervs kehas haige vaim. Inimese hing ei muutu poolikuks sellest, kui ta kaotab jala ja käe. Kui inimene oleks enda keha, ei oleks ta pärast traumat enam sisemiselt terviklik. Hingel ei ole aga välimuse poolt seatud piiranguid. Ka jalutud või ratastoolis olevad inimesed võivad elada täisväärtuslikku elu ja teha asju, mida isegi terved ei suuda või ei oska.
Samuti on vaimuhaigustega. Kui inimesel on näiteks ajukahjustus, tähendab see, et tema füüsiline aju seab talle piirangud. Näiteks on kahjustunud tema kõnekeskus ja ta ei ole võimeline rääkima. Samal ajal ei pruugi see tähendada, et ta ei saaks asjadest aru. Mõnel on inimene lihtsalt võimetu end väljendama ja jätab kohtlase mulje. Tema sisemine inimene võib aga sellegipoolest olla taibukas. Igal juhul on see võimalik ja mitmedki märgid viitavad, et just nii see on.
Inimene võib olla hingeliselt katki, ilma et ta kehal oleks ühtki kriimu. Ta võib endast arvata väga halvasti, olles ise imeilus. Keha ja hing on erinevad asjad, need võivad teineteist mõjutada ja kindlasti ka mõjutavad, kuid rohkem kui keha hinge ja hing keha, mõjutavad mõlemaid hoopis teised, täpsemini sama tasandi nähtused.
Näiteks mõjutab mõni sõna hinge rohkem kui pea veriseks kukkumine.
Kui inimene võib olla üleni haavatud ja füüsiliselt katki ja tema hing on endiselt sama terve, kui varem, miks peaks järeldama või eeldama, et keha täielikult hävimisel hing samuti hävib. On ju selge, et keha hävimine hingele midagi ei tee, seega peaks eeldama just täpselt vastupidist: kui keha sureb, hing jääb.
Kui mõtleme näiteks oma kadunud vanaemale, siis tajume selgelt tema iseloomu, tema olemust ja mõnikord lausa tunneme, et ta on meiega, olgu see nii vale, kui tahes. Mõeldes inimesele saame aru, et surivoodil puruhaigena oli ta ikka seesama inimene, kes tervena, kui veetsime temaga ilusaid aegu. Jah, ta mõistus oli nüristunud, kuid me ei kahtle ometi, et ta oli ikka tema.
Ühel hetkel inimene sureb, silmad kustuvad ja on selgelt näha, et kedagi pole enam "kodus".  Kuhu ta kadus? Kas ta tõesti hajus? Või ta lihtsalt vahetas "kodu"?
Igatahes kümned inimesed, kes on läbinud kliinilise surma, on kinnitanud, et nende keha oli elutu, kuid nende hing oli seal, nad nägid kõike, ka iseennast kõrvalt, nad kuulsid kõike, kuid neid ennast ei näinud ega kuulnud keegi. Nad on isegi hiljem kirjeldanud asju, mida nad näha ei saanud ja teada ei tohiks. Nad olid olemas ka ilma kehata.
Vaimne maailm on kahtlemata olemas, sest me isegi oleme nähtamatud olendid. Me oleme kehas kinni, kuid me ise ei ole keha. Võib-olla meil on raske kujutleda end kehast lahus, kuid ma usun, et ühel päeval kogeme seda ometi kõik.

Söö ennast seksikaks ehk tosin kireäratajat‏

Need 12 asuvad täiesti teenitult ahvatluste kunsti esimeses — kulinaarses — peatükis. Afrodisiaagid kaotavad pinge, lisavad energiat, äratavad fantaasia ja iha. Honoré de Balzac on kirjutanud, et iga öö vajab oma menüüd. Ja loomulikult on tal õigus.

Mida siis tuleks kallimale pakkuda, et seks täiuslik oleks? Mida vajab toiduks armastus?
1. Austrid. Kuulus armuasjade meister ja asjatundja Casanova pidas austreid kõige seksikamaks toiduks ja sõi neid enne kohtamisele minekut vähemalt 50 tükki ära. Nende hõrk maitse on otsekui loodud armastuse gastronoomiliseks prelüüdiks. Ka austrite koostis on täiuslik soodustamaks romantikat: tsink, fosfor, mangaan, koobalt, kaltsium ja jood — kõik need stimuleerivad suguhormoonide tootmist.
Nõuanne: Austrid sobivad eriti hästi koos pokaali chablis`ga.
2. Vürtsid. Kui uskuda iidseid hiina traktaate, siis toniseerib ja „erutab“ nelk emakat. Ingver mõjub võimsa seksuaalse stimulaatorina — kiirendab vereringet ning tugevdab mehelikku jangi. Kardemon suurendab seksiiha. On terve rida teisigi maitseaineid, mis suurendavad seksiisu.
Nõuanne: Parim viis vürtse kasutada on hõõgvein. Vein, mis on kuumutatud armupuhangu temperatuurini ning mida on täiendatud nelgi, kaneeli, muskaatpähkli, peotäie rosinate ja mustade ploomidega, tsitruseliste lõikude ja meega.
3. Kapparid. Avanemata õiepungadega taime Capparis spinosa nimetus kõlab kreeka keelest tõlgitult „iha, kirg“. Ja seda mitte juhuslikult! 100 grammis kapparites on 150 mg C-vitamiini ja märkimisväärne kogus rutiini (P-vitamiini). Mõlemad tugevdavad armupraktikas peaosa mängivaid veresooni.
Nõuanne: Valmisroale korratult puistatud kapparid võivad kaunistada ja teha ahvatlevaks ka kõige lihtsama salati.
4. Šokolaad. Stimuleerib õnnehormoonide endorfiinide tootmist ning lisab energiat oma iha rahuldamiseks. Lisaks leidub šokolaadis eriline aine, mis muudab naha hellitustele eriti vastuvõtlikuks.
Nõuanne: Kirglike mehhiklannade eeskujul serveeri kallimale liha koos originaalse šokolaadikastmega, milles on pipart, tšillit ja pähkleid. Pärast seda söömaaega on tema fantaasia lõputu.
5. Munakollane. Mune on alati peetud viljakuse sümboliteks. Kuningas Henri IV jõi oma seksuaalsuse tugevdamiseks igal hommikul ära pitsi konjakit, kuhu olid segatud munakollased. Kaasaegsed teadlased on välja selgitanud, et munakollastes leidub hulgaliselt püridoksiini, mis vastutab hemoglobiini tootmise eest ning vähendab suguiha alandava hormooni prolaktiini mõju.
Nõuanne: Valmista oma kallimale Henri IV kokteil. Kalla pokaali 20 ml sidrunilikööri, lisa terve, vigastamata munakollane ning kalla juurde veel 20 ml konjakit. Segamata kokteil tuleb kohe ära juua.
6. Trühvlid. Neid gurmaanide ja erotomaanide lemmikuid kasutati afrodisiaakidena juba Rooma impeeriumi aegadest alates. Trühvlid sisaldavad aineid, mis sarnanevad feromoonidega — lenduvate ühenditega, mis kindlustavad ligitõmbejõu vastassugupoole suhtes. Kuulus Prantsuse gastronoom Brillat-Savarin pidas trühvleid suurepärasteks vahenditeks äratamaks seksuaalset iha: „Seened muudavad naised armastusväärseteks, mehed aga kergesti armuvaiks“.
Nõuanne: Trühvlid on liialt kallis maius, et neid saaks „Aphrodite köögis“ käepärast hoida. Lihtsam ja samuti tõhus on maitsestada salateid seentel tõmmanud oliiviõliga.
7. Küüslauk. Ebameeldiva lõhna pärast ei riski sa seda kindlasti enne kohtamist süüa. Idamaades aga söövad armunud (mõlemad!) küüslauku enne öö saabumist, et armumänge täiel rinnal nautida. Küüslaugu kasulikkus on tõestatud kreeklaste poolt. Aphrodite ja Dionysose templite preestrid kasutasid seda praktiliselt kõikides jookides. Nende arvates „sunnib küüslauk naisi armuma, mehi aga armastuses väsimatud olema“. Hiinas kasutatakse küüslauku tänase päevani kui parimat vahendit kustuma hakkava suguiha taastamiseks.
Nõuanne: Kui sa tunned muret oma värske hingeõhu pärast, kasuta Indoneesia kokkade võtet. Toidu valmistamist alusta küüslauguküüne praadimisega. Seejärel eemalda see, pannile jäävad aga alles selle kasulikud omadused.
8. Seller. Ega markiis de Pompadour asjata hellitanud oma kaitsjat, kuningas Louis XV sellerist valmistatud roogadega. Oma erutava toime tõttu on seller esikohal kõikide roheliste köögiviljade seas. Arvatakse isegi, et üks portsjon sellerijuurt sisaldavat salatit avaldab mehe organismile samasugust mõju nagu tablett viagrat.
Nõuanne: Joo hommikuti pool klaasi köögiviljakokteili, mis on valmistatud sellerist, petersellist ja tillist ning maitsestatud muskaatpähkliga, ja sinu õhtud pole enam igavad.
9. Granaatõun. Legendi kohaselt istutas granaatõunapuu armastuse jumalanna Aphrodite ise. Viljade erootilist toimet tundsid paljud rahvad. Ja nad teadsid, miks see nii on. Granaatõunad sisaldavad hulgaliselt kaaliumit — mikroelementi, mis tõstab sugufunktsioone.
Nõuanne: Kui lisada granaatõuna mahla lihale, saab erilise õrna maitsega roa. Teatud eriliseks õhtuks…
10. Seedripähkel on väga tugev afrodisiaak. Kreeka arst Galen soovitas suguvõime tõstmiseks kasutada kolme päeva jooksul segu seemnetest ja meest.
Nõuanne: Varusta end vahemeremaade perenaiste retseptiga. Nemad lisavad pruunistatud seedripähkleid salatitesse, riisi, küpsetistesse, magustoitudesse ja maitseainetesse (näiteks pestokastmesse).
11. Banaan. Banaanidel ja Kamasutral on üks ühine kodumaa. Kokkusattumus pole juhuslik. Banaanide erootiline kuju sobib kokku nende koostisega. Need annavad juurde jõudu ja võivad sinust väsimatu armastaja teha.
Nõuanne: Banaanid on kaloririkkad. Et mitte kahjustada oma figuuri, piirdu 1-2 banaaniga päevas.
12. Avokaado kuulub afrodisiaakide hulka oma väga suure toiteväärtuse tõttu — sisaldab 30% rasvu ja seksuaaltervisele olulisi vitamiine.
Nõuanne: Loodus on selle vilja loonud toidulauale kahe jaoks. Lõika avokaado pikuti lahti, eemalda kivi ning vala süvendisse suvalist kastet. Söö lusikaga ning hammusta peale teravamaitselist juustu või krevette.
Allikas: Dobrõje Sovetõ, 2’2010

Kas iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja?‏

Kui lõpmatult palju kordi oleme kuulnud, et me oleme ise oma õnne loojad! Sellest pajatavad sajad raamatud, sellest räägitakse arvukatel eneseabi kursustel. Õnne valemeid pakuvad erinevad vaimsed praktikad, nõiad ja naisteajakirjad.

Kuid kes julgeb tõusta püsti ja öelda: "Mina tean! Ma olen seda kogenud ja oskan. Ma tean, kuidas see käib." Mõned. Enamasti näen ma teiste järgi kooris noogutavaid päid. Samal ajal arvab iga noogutaja, et ta on ainus, kes ei oska ja ei julge öelda, et tal pole õrna aimu, kuidas see õnneasi tema elus toimida võiks! Teistel kindlasti ongi kerge, mis neil viga.
Enamus inimesi tunnevad, et saatus pillutab neid suvaliselt ja neil pole oma elu üle mingit kontrolli. Kui siis ainult natuke. Näiteks kumma vorsti ta oma väikese palga eest täna ostab. Ka vaimsete praktikatega tegelevad inimesed valivad ikka ja jälle kannatuste tee. Miks küll!? Mis meil viga on! Kui meie elu on meie enda luua, miks siis ikka on meie elus häda ja viletsus? Me võiks ju valida õnneliku elu, kui me ise oma õnne sepad oleme. Miks me siis valime kannatused! Miks ikka pole kohale jõudnud see unistuste prints, kui see kõik minu teha on ja pealegi veel nii lihtne pidi olema! Targad räägivad nagu ühest suust, et kogu aeg läheb aina kergemaks. Võibolla on mind ära unustatud, äkki teistel lähebki.

Kujutage ette noort kogenematut hingekest oma hingekodus. Ta näeb kehastustest tagasitulevaid vanu kogenud hingesid. Neil on põnevad ja vägevad seiklused rääkida, mida nad vaimustunult kõigiga jagavad. Kes on just surnud surmahirmu kogedes sõjas, kus tal pea otsast löödi, kes oli ise tapja. "Aga mind jättis ema maha ja surin nälga," ei jää kolmas võlgu. "Mul mees peksis ja ma olin kabuhirmus, roomasin madalamalt kui muru. Küll olid meil vägevad elud, me saime nii palju teada ja me oleme nüüd väga kogenud!"

Noor hingeke tahab ka teada, mis tunne oleks tunda surmahirmu. Kuidas see üldse võimalik on? Ta teab, et kõik on igavesed ja kedagi ei saa hävitada. "Ma tahan ka surra, lähen ka sinna inimeseks," mõtleb hingeke. "Tulge tapke mind ära," ütleb ta teistele hingedele. "See ei käi nii," vastavad talle kogenud hinged. "Me ei saa sind tappa. Sa oled puhas ja valge, sa mäletad veel kes sa oled ja kuni sa ei tunne surmahirmu, ei saa sind keegi tappa."

"No mida ma siis tegema pean?" küsib noor hingeke. "Selleks, et kogeda surmahirmu, on sul vaja ette võtta pikk teekond," vastavad kogenud. "Sa lähed paljudesse kehastusse ja igas elus teed natuke madalama võnkeda tegusid. Sa sisened järjest sügavamasse illusiooni ja lõpuks ei mäleta enam, kes sa oled. Selleks ajaks oled sa väga tumedas energias ja oled ise teinud väga valusaid tegusid, oled ise piinanud ja tapnud. Sa ei mäleta enam ennast ega meid. Siis saame tulla sind tapma. See teekond võib kesta väga-väga kaua."

Võtabki noor hingeke selle teekonna ette. Lõpuks jõuab ta sinna, millest vanad hinged rääkisid. Ta tapetakse inimesena ja ta läheb tagasi oma hingekoju. Huviga tulevad vanad hinged uurima, kuidas tal läks ja mis tunne tal on. "See oli nii väga raske," ütleb ta. "Ma ei mäletanud, kes ma olen ja ma ei tundnud teid ära! Ma ei uskunud, et see võimalik on! Nüüd ma tean, mis tunne on tunda surmahirmu ja mitte mäletada." Aga nüüd, kui see hingeke on läbi käinud selle raske kehastuste tee Maal, pole ta enam noor kogenematu hingeke, vaid suur meister, kes valdab loomist ka kõige raskemates maailmades.

Nii näen mina meie seiklusi, mida me nimetame kannatusteks. Selleks, et meil meistritena oleks üldse võimalik kogeda valu "luksust", oleme enne selleks palju vaeva näinud ja hulgaliselt raskeid energiaid kokku heegeldanud. Nüüd saame kogeda oma töö vilju. Võiksime mõelda, et kannatus pole mitte karmaline karistus vaid meie endi looming, et saaksime teatud kogemusi kogeda. Kui tunne on käes, saame öelda: tehtud! Ja edasi minna. Meie tänane reaalsus on meie endi eilne looming. Muidugi on meil palju abilisi, kes meid sellel põneval teel aitavad. Uskuge, et nad teevad seda armastusest ja nii leebelt, kui vähegi võimalik. Kui natuke "nõrgemalt lüüa", võime pärast kodus öelda, et ei saanud kogemust täiega kätte ja on vaja uuesti teha.

Eriti meisterlikud on oma mängudes põlised Maakad omavahelistes suhetes. See on erakordselt palju võimalusi pakkuv teema hinge arenguks. Mees, naine, perekond, vanemad: see on hingedele doktorikraadi saamine. Maa on üks raske õppeklass, kuhu tulla ja ainuüksi kehastumise eest saame suured ovatsioonid. Kuid me tuleme siia ikka ja jälle vabatahtlikult, sest siin on väga palju võimalusi kasvamiseks.
Me oleme vaba valiku planeedil ja see on suur meisterlikkus siin hakkama saada. See tähendab, et meil on valik, me saame muutuda, meil on võimalus muundada energiaid. Nii loome kurbuse rõõmuks, viha kaastundeks, hirmu mõistmiseks ja üksinduse rahuks. Kus ja kelle käes on siis mõõdupuu, kui kogenud hing on? Muidugi meie endi käes ja mõõdupuuks on see, kui palju me oskame olla oma igapäevaelus tasakaalus, õnnes ja rahus.
Autor: Tiina Tiitus

• 

Me pole harjunud elama armastuses, aga nüüd on Aeg!‏

By Selene Kollom on Monday, November 5, 2012 at 5:03pm ·

Kõigile minu lähedastele ja sõpradele

Paljud, paljud mulle olulised inimesed on praeguste aegade kummalisest pingestumisest ärevuses. On stressi, on motivatsiooni puudust, on suhete keerukust ja lähisuhete valusat katkemist. On pinna jalge alt kaotamise tunnet, on hirmu, on segadust. Pean ütlema, et seisan isegi nende arusaamatute emotsioonide, kummastavate juhtumite ja segaste tajude keerises. Ja tahan aidata ennast nagu teidki. Teid nagu ennast.

Näib et nõudmised meile ei lõpetagi kerkimist, tegeleme absoluutselt iga päev enda tõestamisega. Oleme sellest väsinud. Samuti oleme väsinud ja kurguni täidetud erineva  infoga, mis meid siia-sinna tirib, meie emotsionaalset ja vaimset, ka füüsilist olemust igal hetkel raputab ja traumeerib. Tuleb mõista, et see ongi teadlikult loodud psühholoogiline häma; ajupesu, mille eesmärgiks on sind endast  ning tõelistest väärtustest lahutada. Lõhkuda ja kõigutada sinu tasakaalu. Oleme kõik omamoodi ohvrid selles võõras „nende mängus“.

Tuleb õppida töötama sõelaga, lasta kõik ülearune mööda külgi maha joosta ja säilitada oluline. Kõik oluline on aga tegelikkuses (geniaalselt) lihtne. Headus, mõistvus, hoolivus. Kannatlikkus,  julgus ISE OLLA, eesmärgikindlus. NEED on sinu jõukese e. olemuse tasakaal. Armastus, selle sõna õiges mõttes. Tõeline ja isetu armastus on jõud, mis kasvatab, loob ja annab vabaks. Ei, see ei ole paradoks, kui sügavamalt vaadata ja teadlikult asju hinnata. Armastus, kui seda tema tõelises olemuses näha, koosneb isekate piiride puudumisest (naiselik energia), on loov  ja julge (mehelik energia), ühendab, voolates üle takistuste (naiselik energia) ja vabastab (mehelik energia). Erinevate energiate koostöös moodustubki see tõeline Tunne, mida me sageli ajame sassi tasakaalust väljas, meie poolt samanimeliseks kutsutud tundega.

Me seisame väga elutähtsate, fundamentaalsete muutuste keskmes. Kui varem sai rääkida, et need on meile jõudmas üha lähemale, siis nüüd on need käes.  Parim, mida saame enda jaoks teha – on nende muutustega voolavalt kaasa minna. See ei tähenda seisundit, kus nagu heitunud loom, allaandlikult saba jalge vahel, paratamatu saabunu vastu võtad. Ei. See tähendab oma mõtlemises puhastuse tegemist, ümber vaatamist, mõistmisvõime laienemist ja avardumist. Kui kogu eelnev ilmakord on teinud kõik, et sa ei saaks aega teha muud, kui trotslikult-pea maas, naba vahtides, härjana oma koormat vedada; teisisõnu oravarattas kihutada, siis nüüd on aeg sellest rattast välja astuda, veorihmad õlgadelt heita, pilk tõsta ja nägema hakata. Mida meilt oodatakse? Ei, me ei räägi sotsiaalsetest orjaahelatest, mida teatav valitud klikk inimkonna turjale on heitnud, me räägime laiemalt: räägime kogu meie eksistentsiaalsest olemusest siin planeedil ja selles ajahetkes. Enne kui edasi liikuda ja liikuda uut teed mööda, kus iga astutud samm vastab tulemusega/annab oodatud „tasu“, tuleb pea „selgeks mõelda“.

Meie loomulik jõuväli on lõhutud, meie jõuvarud hekseldatud - kõik selle nimel et me iseseisvalt mõelda, olla, areneda ei suudaks. Kui inimene on iseseisev, suhtub austusega iseendasse, kui tervikusse; areneb ja kasvab .. siis hakkab ta austama ka ümbritsevat. Ta hakkab tegema otsuseid, mis tulevad kasuks mitte ainult iseendale vaid ka üldisele heaolule. Ta on tervisest pakatav, rõõmus, julge ja andmissuutlik. Sellist inimest ei ole ju sellel koloss-orjakoloonia loojal vaja. Selline inimene ei allu manipulatsioonile ja „õudus-õudus!“ – selline inimene aitab, suunab ja juhib ka teised sarnasesse arengusse. Tulemuseks on oma jõuväljas üha tugevnev inimmass, keda ei saa ajada nagu lambaid. Selline inimene seisab enda eest, oma naabri eest ja elab Teadlikkuses. Mis on aga orjapidaja ja allutaja suurim abimees? Masside teadmatus ja iseseisvusetus. Ühesõnaga rahva e. inimkogumi nõrk jõuväli. Seega on aegade vältel püütud lõhkuda meie tasakaalu lausa loodusseaduste juure-pinnalt. Kiil on löödud kõige vahele, mis võib ühendada – mehe ja naise; rahva ja traditsioonide; noore ja vana vahele. Ja me oleme seda lubanud endaga teha - tasuks kaheldava väärtusega almuste eest. Meile on lubatud tööd, leiba, maad ja õhku …?! Vabandust – seda, mis õigusega meile nagunii kuulub. Õigus elule on iga looduseviljal. Ometi on keegi tulnud ja öelnud, et just tema selle õiguse sulle annab. Ja ainult temaga on sul elu. Kas pole haiglane? Seostub igatahes minul Stockholmi sündroomiga, tee mis tahad. On aeg oma jõud ja omale kuuluv tagasi võtta. Sellega võiks alustada juba täna. Väikeste sammudega – suuremate poole.

Korraks, luban et vaid korraks, peatun ka neil, kes iial ei suuda end lahti rebida vanadest harjumustest. Need, kes jäävad vahendeid valimata tegema kõik, et peatada sinu areng ja edasiminek. Need õnnetud on ennast juba ohverdanud vanadele, oma aja ära elanud reeglitele. Nad on omaks võtnud nendega manipuleerivate jõudude e. peremeeste omadused: nad on õelad, nad püüavad lõhkuda tervikut, nad kritiseerivad kõike ja kõiki, laimavad, vehivad rusikatega jõuetus raevus; manavad ja sajatavad – neid, kes soovivad end vabana tunda. Nad võiks öelda - toituvad oma loodud kurjusest/vihast, neid valitsevad ja juhivad madalad emotsioonid: agressiivsus ning raev, segunedes ülima võimetuse, ebakindluse ja abitusega. Neid paneb liikuma hirm- kõik, mida nad ei mõista, tuleb hävitada. Parim, mida sa selliste puhul teha saad – nii sinu enda, kui selle õnnetu jaoks – on mitte lasta end provotseerida, mitte vastata samaga vaid soovida talle head ja eemalduda nii kaugele, kui võimalik. Las ta jääb maha - ehk tema mõistmise aeg veel tuleb.

 Loodult terve ja tasakaalus mees on kaitsja, on keskendunud eesmärgile, pühenduv ja loov. Ta on individualist. Ta on pioneer. Ta on enesekindel ( mitte üleolev või agressiivne vaid ennast usaldav). Ta ei karda enda olemust kaotada, teenides ühtseid huve. Naine on kodu ja ühtsuse, mõistvuse, sügava olemuse voolav jõud. Ta liidab, hoiab lakkamatus jätkumises ja ühenduses - kokku sõlmitud jõud. Ta ei karda end kaotada, hinnates oma tervet Ego ja individuaalsust. Koos luuakse arengud, millistes ei ole kohta ülem- või alamvõimul. Ollakse lahutamatu tervik. Kokkuvõtvalt- mees ja naine on ühe jõu kaks aspekti. Ja mitte kuidagi teisiti. Neid lahutades on inimvaim tasakaalukeskmest väljas ja seega nõrk (loe: manipuleeritav kõigi ja kõige poolt).
Siinjuures tegemist ei ole eraldi võetuna mehe ja naise energia ja jõuga – alustama peaks sellest, et sinus endas (sinu sees) on need kaks poolt olnud seni tasakaalust väljas. Juba meis endis on need jõud omavahel välispidise nõutava mudeli ja eeskuju tõttu – sõtta suunatud. Eelkõige endas tuleb need kaks jõudu ühendada. Saavutades endas tasakaal, oled paremaks partneriks ka teistele; oled siis saanud Koosolemise (võid lugeda kogukonna, terviku, ühiskonna, perekonna) hinnatud osapooleks. Siis on loota, et oled tugev ja pühendunud, võimekas ja arengusuutlik nii individuaalselt kui ühtses plaanis. Siis on sul ka midagi anda ning antu langeb nagu seeme õigele pinnasele, kus ta kasvada saab. Tulemused, arvan, ei lase end oodata.

Tegele iseendaga. Õpi end ja oma vajadusi tundma. Ei, mitte tujusid vaid loomuvajadusi, mis on sinuks olemise eelduseks. Lase lahti vanadest mallidest, lõhu piirangud ja kitsendused, mis sulle on pähe istutatud teiste/seniste ühiskonnanõuete poolt. Kuula oma südant, kuula sügavas vaikuses oma sisetunnet ja ürgseid teadmisi. Need ei jäta sind hätta ega ole kunagi kusagile kadunud. Leia vaid aeg ja kuula. Otsi nad rikutuse kihi alt üles. Ära heitu, iga algus on raske. Ära tee endale järeleandmisi stiilis, et „homme avan silmad, homme alustan ja ülehomme hakkan endale tõtt tunnistama“. See on SINU elu, mis jookseb nagu liiv, mis kulub iga hetkega. Väärtusta endale antud aega. Vaata enda ümber avatud silmadega! Kusagil sinu lähedal on kindlasti see, kes sind mõistab, kes ise on sama teed alustanud. Ühendage oma pürgimused! Mitte miski ei ole seda väärt, et lasta end peatada. Võitle vanade harjumustega iseendas, otsi oma tegude motiive ja kiida end, kui avastad iga päevaga üha enam, et su motiivid väljuvad isekuse ja enesekesksuse vangistatud mullist! Ärge alahinnake vajadust- ürgset sügavat vajadust- taastada oma tegelik jõuväli, oma kuuluvus ja tõeline olemus; võtta tagasi oma tegelik koht. Ilma selleta te kuhtute. Seda eriti muutuva maailma üha kasvavas uues jõuväljas.

Võta vastutus. Mõista, et iga sinu astutud samm või tehtud otsus, on SINU valik. Pole vaja end õigustada ükskõik millise harjumuspärase valega – „mind sunniti, olin sunnitud, mul puudus väljapääs; ma lihtsalt vastasin mulle tehtule“ jne. SUL ON VALIKUD. Igas olukorras. Sa võid mõista püüda või selja keerata; sa võid tolereerida või vastu astuda; sa võid mürgiselt näkku paisata või lahkelt selgitada püüda; sa võid rünnata või taanduda; sa võid kiita või laita; sa võid karistada või premeerida; sa võid minna või jääda; sa võid vihata või armastada“ … Teadvustada tuleks ka seda, et kõik need variandid on iseeneses paradoksaalsed , aga ühe jõu kaks poolt. Ja neid tuleb kasutada tasakaalus olles – ikka juhindudes küsimusest: milline valik on tõeliselt hea ja õige. Mulle ja ka teistele. Vaadates oma nabast kaugemale, hakkad tegema paremaid otsuseid. Sest iga isekas ja „silmaklapistatud“ otsus teeb sulle kaugemas perspektiivis halba. Kuna loodus ja maailm seisab neil kahel ühendatud jõul, ühises energiaväljas, siis siit ka igipõline eksistentsi loogika: kõik, mida sinna välja lisad, jõuab ka sinuni tagasi; mida teed, naaseb sinu juurde varem või hiljem. Seepärast õpi tegema tarku, ka ümbritsevale tulu toovaid otsuseid. Sa valid, kas võtad kasutusele ühe või teise. Ja teed seda endale aru andes, vastutust ise võttes, mitte teistele lükates. Ning lood sellega võimaluse, et sulle vastatakse sama hoolivusega.

Ole endaga kannatlik, ole ka teistega. Ole armastav ja austav. Ole toetav ja andestav. Õpi olema lihtsalt: tänulik. Selle eest, mis sul on ja märka, mis kasvab või lisandub. Pühendu, sest sellest sõltub nii sinu enda kui ka teise heaolu ja tulevik. Tunnusta endas mehe- ja naise energiaid. Lase neil teha koostööd ja lase neil ühendada jõud. Ära alanda ennast, kritiseerides endas neid osapooli.  Need pooled kuuluvad kokku! Ainult nii tagad tasakaalus olemise ka „välispidiselt“ – teistega koostöös. Võimestud ja kasvad.
Kindlasti on palju neid, kes teavad räägitut isegi. Tore on, siis võid liikuda edasi – panen sulle vaid südamele: palun ära hoia oma tajudega teadmisi endale, jaga neid! See on meie kohus! Ja teha seda isetult, tasu küsimata. Ka see on õppetund. On neid, kes on hakanud aimama ja on selliseid, kes ei suuda midagi sarnast uskuda. Teie kõigiga jagan oma mõtteid. Rääkides nagu iseendaga ja iseendale. Jagan, sest te olete seda väärt ja ma hindan teid. Olgu ürgsed jõud ja -allikas meie püüdlustele toeks!  
Aeg on Armastusele Armastusega süda avada. See on meie mäng, kus reeglid teeme meie.