Ilmselt on nii mõnigi murelikult oma toataime vaadanud ja imestanud, miks küll täiesti terved ja rohelised lehed ühtäkki kolletuvad ja maha pudenevad.
Põhjuseid, miks taime lehed kolletuvad ja maha langevad võib olla mitu ja nende tuvastamine on omajagu keeruline - tegu võib olla nii tavapäraste kasvutingimuste muutustes kui kahjurite või haigustega.
Kuid alati polegi muretsemiseks põhjust, sest alumiste lehtede äratulek kuulub nii mõnegi taime kasvu normaalse protsessi juurde. Näiteks alumised lehed kolletuvad ja tulevad taime kasvades ära draakonipuul, diifenbahhial, noliinal, soomuslehikul jpt. Kolletuvaid lehti langetavad ka taimed, kes talvel lähevad puhkeseisundisse, nt tsitruselised, viigipuulised, leitselill, ratsuritäht, sinningia jpt.
Kui tegu pole taime normaalse kasvuprotsessiga või puhkeseisundisse mineva taimega, tuleb põhjusi otsida muutunud kasvutingimustest või haigustest kahjuritest.
* Järsud muutused asukoha kasvutingimuste suhtes. Kasvutingimuste järskudele muutustele reageerb taim lehtede mahalangemisega.
Näiteks kui taim on kasvanud heades valgustingimustes, siis pimedas kasvukohas reageerib ta lehtede mahaviskamisega. Sagedasti esineb seda sügistalvel, mil suvine valgusküllus on asendunud talvise hämarusega, aga ka siis kui viime taime valgusküllaselt aknalaualt toa pimedasse nurka. Abi on, kui leida taimele talveks võimalikult valge kasvukoht, hellikutele võib anda ka lisavalgust taimelambiga.
Lehti poetab taim ka siis kui on saanud külma tõmbetuult või on kasvukoht endise sooja asemel liiga jahe. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata talvel aknalaudade ja lillepottide soojustamisele ning olla ettevaatlik ka toa tuulutamisega.
Kuivale jätmisele või ülekastmisele reageerib taim samuti lehtede kolletumise ja langetamisega. Nii nagu liiga kuivas mullas on häiritud toitainete kättesaadavus, on see häiritud ka liigselt märjas mullas. Seetõttu tuleks taime kastmisega olla hoolas, et vältida apsakaid ning väetada ettevaatlikult jälgides taime seisundit, aastaaega ja väetisepakendil olevaid juhiseid. Kolletumisele ja hilisemale lehtede mahalangemist põhjustab ka taimede kastmine lubjarikka veega.
* Ebasobiv mullasegu ja potisuurus. Lisaks nimetatud põhjustele võivad lehtede mahalangemise põhjuseks olla ka taime vale ümberistutusaeg.
* Füüsilised kahjustused. Kui taimed on kohas, kus nende kasvu pidevalt häiritakse näiteks möödakäimisega, võivad nad sellele reageerida lehtede langetamisega. Lapsed ja lemmikloomad võivad samuti oma pideva taimenäppimisega põhjustada lehtede mahalangemist.
* Taimekahjurid ja -haigused. Oma elutegevusega lillepotis ning taimel võivad taimekahjurid ja haigused põhjustada nii lehtede kolletumist kui mahalangemist. Lillepotis esinevad kahjurid sagedamini, kui sealne muld on liigniiske. Näiteks meeldib niiskes mullas tegutseda leinasääskedele, hooghändadele ja mullaussidele, aga ka mitmesugused mädanikud on liigniiskes mullas kerged tulema. Kõik nad härivad taime normaalset elutegevust, millele taim reageerib lehtede kolletumise ja varisemisega.
Astrid Lepik
Tuesday, November 29, 2011
Miks toataimel lehed kolletuvad ja maha langevad?
Sunday, November 27, 2011
Nipid ebameeldivast parfüümist vabanemiseks
Endale meelepärase lõhna valimine on mõnus protsess. Paljudele meeldib käia parfüümipoes, proovida uusi tooteid, minna koju ning tunda lummavaid lõhnanoote oma kehal. See on suur rõõm, kui valik on tehtud edukalt ning me tormame hea meelega tagasi poodi toodet ära ostma. Mida teha aga siis, kui peale piserdatud lõhn kohe üldse ei sobi?
Kui sulle parfüüm ei meeldi, soovid selle endalt, nii kiiresti kui võimalik, maha saada. Kuid ometi jälitab see Sind kõikjal ning tundub juba, et kõik asjad lõhnavad tolle kummitusliku parfüümi järele. Kuidas on võimalik sellest lahti saada?
Piiritus
See on ilmselt üks tuntumaid nõkse lõhna eemaldamiseks. Samas ei saa seda siiski pidada kuigi universaalseks, kuna kõikidest lõhnadest nii lahti ei saa ning pealegi võib nahk jääda kuivaks ja ärritatuks. Siiski on see esimene asi, mida võiksid proovida. Piirituse puudumisel sobib ka viin. Niisuta vatitupsu ning pühi lihtsalt piirkonnast, kuhu parfüümi piserdasid.
Deodorant ja puhastuvahend
Üllatav ehk tõesti, aga selline kombinatsioon töötab väga tõhusalt. Kõigepealt võta lõhnatu deodorant ja hõõru sellega piirkonda, kuhu parfüümi panid. Seejärel pese nahka (soovitavalt samuti lõhnatu) puhastusvahendiga.
Soodapasta
Valmista segu soodast ja soojast veest, mõlemaid võta võrdne kogus. Aseta pasta nahale, oota kümme minutit ning loputa sooja veega (kuid mitte kuuma).
Äädikas ja oliiviõli
Veel üks retsept, mida leidub igas köögis. Võta äädika ja oliiviõli segu, pühi sellega nahka, oota kümme minutit ning pese maha sooja vee ja lõhnatu seebiga.
Allikas: GeniusBeauty.com
Wednesday, November 23, 2011
Ravimtaimed, mis aitavad köha vastu
Sügistalvisel ajal kiusab paljusid köha, mis võib inimese täiesti ära kurnata ka siis, kui on põhjustatud suhteliselt kergest tõvest. Teeleht vaigistab valu, lahtistab röga, laiendab bronhe, tõrjub mikroobe. Võtke 1 sl kuivi peenestatud lehti, valage üle ühe klaasi keeva veega, laske 2 tundi tõmmata, kurnake. Võtke sisse 1 sl neli korda päevas 20 minutit enne sööki.
Köha on organismi kaitsereaktsioon hingamisteedes olevatele ärritajatale. Sageli on selleks ärritajaks viirusnakkusest põhjustatud põletik. Tohtrite sõnul kujutab selline köha endast nn iseparanevate viirushaiguste sümptomit, mis möödub mõne päevaga. Ravimist vajab sellisel juhul eeskätt enesetunne.
Põdemise ajal aitavad enesetunnet paremaks muuta mitmed ravimtaimed, manustatagu neid siis teena või hoopis mõne preparaadi kujul.
Köha vastu taimedega
Nurmenukk ajab higistama, lahtistab röga, toimib põletikuvastaselt. Valage 1 sl peenestatud lehti üle 1 klaasi keeva veega. Jooge soojalt 1/3 klaasi kolm korda päevas 30 minutit enne sööki.
Männikasvud lahtistavad röga ja tõrjuvad mikroobe. Valage 1 sl kasve üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit tõmmata, kurnake. Võtke pärast sööki 2 sl kolm korda päevas.
Liivateel on põletiku- ja viirusevastane, röga lahtistav toime. Valage 2 sl peenestatud taimi üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit seista, kurnake. Võtke 30 minutit enne sööki 1 sl kolm korda päevas.
Raudrohi leevendab gripi ja külmetushaiguste sümptomeid ning kiirendab tervenemist. Valage 1 tl raudrohtu üle ühe tassi kuuma veega. Laske tõmmata umbes kümme minutit. Ärge jooge seda rohkem kui kaks tassi päevas.
Targu talita
Saturday, November 19, 2011
Jõulutäht pelgab tuult ja külma
Kindlasti tuleb jõulutähte kaitsta külmakraadide ja tõmbetuule eest. Sellele peab mõtlema juba poes lille ostes: isegi siis, kui auto seisab sõna otseses mõttes poe ukse ees, ei maksa jätta jõulutähte korralikult paberisse pakkimata. Mõni sekund tuult ja külma – see võib olla põhjus, miks lill kodus peagi lehti poetama hakkab ja kena välimuse kaotab.
Otsi lillele sobiv asukoht
Jõulutähte ostma minnes uurige selle õisi – mida rohkem on punaseks värvunud kõrglehtede keskel varte tipus pungi, seda pikemat eluiga on taimele loota. Jõulutähe õied on nii tagasihoidlikud, et neid märgatakse tihti alles siis, kui pungast ilmuvad välja kuldkollased tolmukad.
Kodus valige jõulutähele valgusküllane kasvukoht – mida lähemal aknale, seda parem, praegu pole põhjust peljata ka otsest päikesevalgust. Sobivaim õhutemperatuur on 15–19 kraadi, aga taim saab kenasti hakkama ka pisut soojemas ruumis. Kindlasti tuleb vältida järske temperatuurikõikumisi. Kui peate taime asukohta mingil põhjusel vahetama, ärge tõstke teda kuuma ahju või radiaatori kõrvale, ka arvuti või teleri ülemäärane lähedus ei pruugi talle meeldida. Samuti väidavad lillekasvatajad, et jõulutäht, nagu mõni teinegi lill, ei talu puuviljade lähedust – puuviljadest eralduv etüleen hakkab taime närtsitama.
Kasta korrapäraselt ja parasjagu
Kõige parem on jõulutähte kasta uputades: pott pannakse umbes kümneks minutiks toasooja veega täidetud nõusse nii, et pott jääb vee alla. Seejärel lastakse ülemäärasel veel ära nõrguda ning tõstetakse lill oma kohale tagasi. Kui jõulutäht läheb koos kasvupotiga veel ilupotti, tasub kindlasti kontrollida, et selle põhja ei jääks vett, sest ülemäärases niiskuses võivad taime juured mädanema minna.
Kasta tuleb korrapäraselt – enne järgmist kastmist peab muld olema korralikult tahenenud. Sobiva kastmisvahemiku leidmiseks tuleks alguses lihtsalt aeg-ajalt näpp potti pista: parajalt tahenenud muld on katsudes pealt soe ja kuiv, sügavamalt vaevu niiske. Läbikuivamist taime juured ei talu.
Keskküttega korteris võiks lille läheduses hoida veekausikest või pisikest purskkaevu, lehti veega piserdada ei tohi.
Jõulutäht on hooajataim
Eelmisest aastast alles jäänud jõulutähte on kodus üsna raske uuesti õitsema saada, eriti pühadeks.
Aianduskeskuse Hansaplant tootmisjuht Mihkel Saar on selgitanud, et õitsema minekuks vajab see lill kõigepealt umbes kolmeks kuuks lühipäevarežiimi: 14 tundi pimedust ja 10 tundi valgust ööpäevas. Seejuures peab pimedus olema tõeliselt pime – ka tänavalaterna valgus või kuupaiste rikub vajaliku režiimi.
Et looduslikult algab meil lühipäev 16. oktoobril ja kestab 16 märtsini, võivad mulluse jõulutähe kroonlehed soodsates tingimustes taas punaseks värvuda ehk jaanuari lõpul või veebruari algul. Aiandites varjutatakse jõulutähte öösel kunstlikult ja päeval antakse tugevalt lisavalgust. Kodus on jõulutähte uuesti õitsema meelitada raske ja nii ilusaks, nagu taim oli poest ostes, seda enamasti ei saa.
Püha öö lill
Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima). on pärit Mehhikost ja Ameerikas kuulub see jõulude juurde juba 1843. aastast. Heal lapsel mitu nime – jõulutähe kodumaal kutsutakse teda hispaaniakeelse nimega, mis tõlkes tähendab püha öö lille. Looduses kasvab kaunis piimalill kuni kolme meetri kõrguse põõsana, mis on punasekirju peaaegu aasta läbi.
Eesti aiandites on jõulutähte kasvatatud ligi 40 aastat, menukaks jõululilleks on ta meil muutunud viimastel kümnenditel.
Ia Mihkels
Tuesday, November 15, 2011
Kuidas hoolitseda jõulukaktuse eest
Kuidas hoolitseda poest koju toodud jõulukaktuse eest, et ta õienuppe maha ei poetaks ja õitseks ka järgmistel aastatel?
Jõulu- ehk lülikaktuse (Schlumbergera) hübriidid ja sordid on hästi värvikirevad ning ahvatlevad ostma. Poes valige välja kõige ilusam ja jõulisem eksemplar.
Pakkige taim külma ja tuule kaitseks kindlasti paberisse. Kui on väga külm, võiks ümber poti panna isegi mitu kihti paberit.
Oma ostuga pole mõistlik ette võtta pikki jalutuskäike, targem on suunduda otsejoones koju.
- Kodus ärge kiirustage poti paberist lahti harutamisega. Laske sel rahulikult mõni tund pakendis seista, et temperatuurid ühtlustuksid. Alles siis pange taim talle välja valitud kohale.
- Parim kasvukoht jõulukaktusele on põhjasuunda avanev aknalaud: seal on piisavalt valgust, kuid mitte eredat lõunapäikest. Kindlasti ei sobi taimele toa tagumised pimedad sopid. Hästi edeneb jõulukaktus ka akna ette riputatud amplis.
- Kui toas on liiga kõrge (üle 23°) või väga madal (alla 12°) temperatuur, ei taha jõulukaktus õitseda.
- Jõulukaktusele ei meeldi järsk ja püsiv asukohamuutus valguse suhtes, siis tükib ta õiepungi, aga ka õisi ja lülisid maha viskama. Lühiajaline asupaiga muutus, näiteks akna puhastamisel, ei mõjuta taime, kui asetate ta samamoodi endisele kohale tagasi.
- Õiepungad võivad hakata pudenema siis, kui tavapärasele väheldasele kastmisele järgneb tugevam kastmine.
- Taim võib õiepungi maha visata, kui kasvumuld on olnud pikemat aega liigniiske. See võib juhtuda näiteks siis, kui lillepoti ümbrispotti on kogunenud liigne kastmisvesi.
- Õiepungade pudenemise põhjuseks võib olla ka liiga kuiv õhk, toitainetevaene muld ja ebapiisav valgus.
- Pärast õitsemist algab jõulukaktustel puhkeperiood, mis kestab 2–3 kuud. Siis ärge taime enam väetage ning kastke harvem.
- Kui on vaja jõulukaktus ümber istutada, tehke seda vahetult enne uue kasvuperioodi algust märtsis-aprillis. Sobiv muld on vett läbi laskev, huumusrikas ja kergelt happeline. Hästi sobib näiteks kompostmuld, millele on lisatud liiva. Istutuspoti põhja (eriti kui on sügavam pott) pange drenaažiks kergkruusa või jämedamat liiva.
- Märtsist juulini on jõulukaktusel intensiivne kasvuperiood, mil moodustub hulgaliselt uusi lülisid ja kogu taim omandab ilusa rohelise värvuse. Sel ajal kastke teda regulaarselt, aeg-ajalt piserdage ning väetage umbes kahe nädala tagant.
- Juulist septembrini on jõulukaktusel teine puhkeperiood. Siis kastke taas vähem, kuid ärge laske taimel liiga ära kuivada. See periood on oluline uute õiepungade arenguks. Kui nähtavale ilmuvad õienupud, s.o septembri lõpus – oktoobri alguses, vajab taim taas rohkem vett.
5 põhjust, miks jõulukaktus ei õitse
1. Taim ei läbinud puhkeperioodi.
2. Liiga pime, liiga soe või liiga jahe kasvukoht.
3. Potimullas pole piisavalt toitaineid.
4. Muld on liiga rammus, see soodustab lehtede kasvu.
5. See sort või hübriid võib-olla õitsebki teisel ajal.
Astrid Lepik
Friday, November 11, 2011
Monstera head ja vead
Vähenõudlikkuse pärast oli troopilise päritoluga liaan meeldiv monstera (Monstera deliciosa) levinud toataim juba meie esivanemate elutubades.
Taime kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine, vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus. Monstera talub nii jahedamaid temperatuure (mitte siiski alla +10ŗ C), temperatuurikõikumisi kui isegi tuuletõmmet. Seetõttu on ta suurepärane asukas kodude (valgusküllastes) esikutes ja asutuste fuajeedes. Lopsakate ja suurte mulguliste lehtede tõttu täidab ta hästi ruumi ja mõjub efektselt. Kuigi kasvamiseks tahab monstera valget kasvukohta, lepib ta ajapikku ka keskpärase valgusega.
Taime iseäralik väljanägemine on andnud põhjust kutsuda teda vahvate nimetustega nagu: swiss cheese plant, cheese plant, fruit salad plant, monster fruit, delicious monster jpt.
Kuigi monstera eelistab lehtede dekoratiivsuse säilitamiseks valget kasvukohta, pole hea teda asetada ereda ja kõrvetava lõunapäikese kätte. See võib põhjustada lehtede pleekimist ja isegi põletust.
Monstera ei talu sagedasi asukohavahetusi. Kui ta on ühel kohal harjunud kasvama, siis teise kohta viimisele (eriti, kui seal on valgusolud kasinamad) võib ta reageerida sellega, et uued lehed on väiksemad ja aukudeta.
Valgusepuudus võib põhjustada leheservade kolletumist ja hilisemat kuivamist. Puudulikus valguses kasutab taim ära vanemates lehtedes olevad toitainetevarud ning need jäävad nälga ja muutuvad kollaseks ning kuivavad.
Talvisel ajal, halbades valgusoludes tuleks taime vähem kasta kui suvel, mil valgust on piisavalt. Kastmiskordade vahel lasta mullapallil kolmandiku osas kuivada, kuid vältida mullapalli läbikuivamist. Suvel, heades valgusoludes tuleks kasta sagedamini.
Vältida pidevalt liiga märga mulda. Liiga märjas mullas on häiritud juurte hapnikutarbimine ja see omakorda häirib kogu taime veega varustatust, taim reageerib sellele kolletuvate, isegi mustaks muutuvate lehtedega.
Monsteral on rohkesti pikki, jämedaid ja nahkjad õhujuuri. Kuigi nad võivad mõningal juhul häirivaks muutuda, ei maksaks neid siiski ära lõigata. Nende abil taim kinnitub (eelkõige looduses) ja toitub. Ära võib lõigata juba kuivanud õhujuured ja vaid mõne üksiku neist, mis tõepoolest ette jäävad. Õhujuured tasuks suunata võimalusel potti.
Kuigi monstera lehed on mulgustunud, on nad siiski piisavalt suured (läbimõõt võib küündida kuni 50cm-ni, vahel isegi rohkem) tolmu kogumiseks. Et taimel säiliks kena värske välimus ja ta saaks lehtede kaudu hingata, puhastage lehti regulaarselt niiske lapiga või niiskete puuvillaste kinnastega. Puhastamine aitab ära hoida ka võimalikke kahjureid, nt lehetäid, kilptäid jms pahalased. Niiske keskkonna loomiseks võiks taimi sagedasti piserdada eelnevalt keedetud veega.
Taimekasvu kontrolli all hoidmiseks võib teda kevadeti veidi tagasi lõigata. Kuna tegemist on liaaniga, siis vajab monstera kasvamiseks tuge. Selleks võib olla spetsiaalne sein, tugevam potti asetatud post, mis nt kookoskiududega kaetud või konksude külge kinnitatud nöörid. Päris noori taimi istutatakse ümber igal aastal, vanemaid taimi umbes 3 aasta tagant. Istutusmuld võiks olla nõrgalt happeline, vett hästi läbilaskev (liivasegune), huumus- ja toitaineterikas. Väetamisega ei maksa liialdada, piisab, kui väetada aktiivsel kasvuperioodil rohelistele taimedele mõeldud väetisega paar korda kuus. Hästi reageerib taim ka kalapesuveele. Talvisel ajal, oktoobrist veebruarini mitte väetada.
Monday, November 7, 2011
Kolesterooli vähendav toit
See, mida sa sööd, mõjutab ka sinu vere kolesteroolisisaldust. Kui toit sisaldab palju puu- ja aedvilja, kaunvilju, täisteratooteid, rasvast kala, pähkleid ning vedelaid taimseid rasvu, aitab see sul oma vere kolesteroolisisaldust muuta.
Varem hoiatati toidu eest, mis sisaldab palju kolesterooli nagu munad, krevetid ja rupskid, ning inimestel, kel oli kõrge kolesteroolisisaldus veres, soovitati neist hoiduda. Tänapäeval on teada, et tarbides kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, vähendab keha oma kolesterooli tootmist, kirjutab netdoktor.se. Seepärast võivad ka inimesed, kel on veres kõrge kolesteroolitase, tarbida kolesterooli sisaldavaid toiduaineid.
Suuremat mõju meie vere kolesteroolisisaldusele avaldab söödavate rasvade valik. Kehas on nimelt kahte tüüpi kolesterooli, „halb“ ehk LDL, mis suurendab arteriseinte paksenemist ning „hea“ ehk HDL, mis aitab LDL-kolesterooli kehast välja viia.
Kui sööme palju küllastatud rasva ja transrasva sisaldavaid tooteid, väheneb veres HDL-kolesterooli osakaal. Süües aga mono- ja polüküllastatud rasva ning väheses koguses küllastatud rasva, väheneb LDL-kolesterooli tase.
Eelistama peaks taimset rasva, mis sisaldab suures koguses küllastamata rasva nagu näiteks rapsiõli, oliivõli, vedel margariin. Lisa ka salatile veidi õlikastet ning lisaks toitudele pähkleid, mandleid, avokaadot ning seemneid. Küllastatud rasva sisaldavate toodete tarbimisel peaks aga olema ettevaatlikum nagu näiteks vorstid, viinerid, peekon ning rasvased piimatooted nagu vahukoor, hapukoor ja juust.
Ohtlikke transrasvu leidub snäksides, maiustustes ning küpsetistes.
Kui süüa rasvast kala paar korda nädalas, väheneb ka vere triglütseriidide tase. Triglütseriidid on üks vererasva vorm, mis võib põhjustada ka veresoonte lupjumist. Rasvase kala polüküllastamata rasvhapped omavad aga triglütseriidi tasemele positiivset mõju.
Kaeras ja odras on palju veeslahustuvaid kiudaineid, mis mõjuvad positiivselt vere kolesteroolisisaldusele. Kui süüa päevas üks portsjon kaerahelbeputru või keedetud odraterasid väheneb vere kolesteroolisisaldus. Kaera ja otra on paljudes toodetes nagu kaerahelbed, kaeraklii, kaerajoogid, odrajahu, leivad, müsli, hommikuhelbed, täisterapasta, millesse on lisatud kaera ja odrakiude.
Vees lahustuvaid kiudaineid on veel ka puu- ja aedviljades ning eriti palju hernestes, ubades ja läätsedes. Söö erinevaid aedvilju ning proovi jälgida, et iga toidukord sisaldaks midagi rohelist. Söö hernesuppi, läätsesuppi, pruune ube ning kasuta ube salatites ning pajaroogades.
Taimsed steroolid on rasvad, millel on kolesterooli vähendav efekt. Antud ainet leidub õlides, pähklites, seemnetes, teraviljatoodetes, aedviljas ja puuviljas.
Kõiki nimetatud toiduaineid tarbides hoiad oma kolesteroolitaset kontrolli all ning lisaks sellele võid kindel olla, et toitud tervislikult ja keha saab kõik vajaliku normaalseks toimimiseks.
kaaluabi.ee
Thursday, November 3, 2011
Toit kui ilu saladus
Mandlid-küllastumata rasvhapped aitavad pidada kolesterooli kontrolli all. E-vitamiin aitab vältida naastude akumuleerumist arterites, mis võib viia südameatakini. Kaltsium aitab tugevdada luude moodustamist ja ka südamelöökide reguleerimist ning normaliseerib vererõhku.
õun- õunad on head diabeetikutele, sest lahustuv kiudaine aitab reguleeride veresuhkrut, hoides ära suhkrutaseme äkilise tõusu või langust seerumis. Aitab ära hoida südamehaigusi, alandades kolesteroolitaset. Aitab säilitada normaalset veresuhkrut.
Aprikoos- on A-vitamiini rikkad, nende söömine vähendab vähkkasvajate teket. Kaalium aitab säilitada organismis normaalset vedelike taset ja normaliseerida südame funktsioneerimist. Boor võib aidata vältida osteoporoosi, abistades naisi, kes on läbinud menopausi, säilitada östrogeeni, mis lihtsustab kaltsiumi imendumist. Raud on oluline punaste vereliblede moodustamiseks. Ja rauavaegus võib põhjustada väsimust ja nõrgendada vastupanuvõimet infektsioonidele.
Spargel-foolhape võib ära hoida sünnidefekte, emakakaelavähki, käärsoole- ja pärakuvähki ning südamehaigusi. C-vitamiin kaitseb vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu ning aitab immuunsüsteemi parandada. Kaalium aitab reguleerida elektrolüütilist tasakaalu rakkudes, samuti aitab säilitada normaalset südametööd ja vererõhku. Spargel võib aidata vältida veepeetust.
Banaan- kaalium aitab alal hoida normaalset vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu keharakkudes. Reguleerides vererõhku ja südametegevust, aitab banaanis sisalduv kaalium ära hoida südameatakki, ajurabandust ja ohtlikku südamearütmiat. Vitamiin B6 on looduslik immuunsuse turgutaja. Koos C-vitamiiniga aitab organismil võidelda infektsioonidega. Kõrvetiste korral võib süüa banaani.
Oder- alandab üldkolesterooli ja kolesterooli taset, oder aitab ära hoida südamepärgarteritõbe ja ajurabandust. Kiirodratoidud on head hommikueineks, maitsestage neid tükikese väherasvase margariiniga ning kaneelipulbriga.
Meriahven- väherasvane toit kaitseb südamehaiguste, ajurabanduse ja mõningat liiki vähkkasvajate vastu. Ahven on üks tervislikumatest kaladest. See kala on omega-3 rikas: alandavad kolesterooli taset, vähendades ohtu haigestuda südamepärgarteritõppe; võivad alandada vererõhku ja ära hoida ohtlike veretombukeste moodustamist, kaitstes nii südameinfarkti kui ka ajurabanduse vastu; võivad pärssida vähkkasvajate arengut; on põletikuvastaste omadustega ning võivad kasu tuua artriidi, psoriaasi, luupuse, astma ja jäme soole haavandite ravis; on olemas rinnapiimas ja on olulised aju ja silmade normaalseks arenguks.
Oaidud (munguba)- C-vitamiin aitab kaitsta vähi ja südamehaiguste vastu. See aitab ka organismil võidelda nakkuste vastu. Kiudained aitavad säilitada regulaarset sooletühjendust ja kaitsevad käär- ja pärasoolevähi vastu.
Pehme loomaliha- lahja loomaliha on üks toitaineterikkamaid loodussaadusi. Raud ja vitamiin B12 võivad aidata ära hoida aneemiat. Teatud liiki loomalihas leiduvat rauda omandab organism kergemini kui köögiviljades või teraviljades sisalduvat. Vitamiin B12 puudus võib vanematel inimestel põhjustada mälu kadumist, segiolekut, meeleolu muutusi- kõiki neuroloogilisi muutusi, mida võib kergesti segi ajada seniilsusega. Tsink ja vitamiin B6 on tähtsad immuunsuse tõstjad. B-vitamiinid on üldtähtsad toidu muundamisel energiaks.
Mustad oad-mitmed uuringud on tõestanud, et ubades sisalduv kiudaine võib aidata alandada vere kolesteroolitaset, misomakorda võib vähendada ohtu haigestuda suhkruhaigusesse, südamehaigustesse või saada ajurabandus. Ilmneb, et suure kiudainesisaldusega toit kaitseb käär- ja pärasoolevähi vastu.
Mustikas- kolesteroolitaseme alandamine vähendab märkimisväärselt südame- veresoonkonnahaigustesse haigestumist, mis võib viia südameinfarkti ja ajurabanduseni, ohtu. C- vitamiin võib ära hoida arterite seintele kogunevate naastude moodustamist ja erinevate vähkkasvajate teket. Lisaks sellele, tõstab see vastpanuvõimet nakkustele. Kaalium aitab säilitada organismi normaalse vedeliku tasakaalu ning normaalse südamefunktsioneerimise ja vererõhu.
Hiina kapsas- kaitseb mitmesuguste vähkkasvajate ja südamepärgarteritõve haiguste eest. C-vitamiin võib aidata ära hoida vähki ning arvatakse, et C-vitamiin aitab parandada vastupanuvõimet nakkustele. Kaltsium, mis on abiks tugevate hammaste ja luude arengul, on tähtis normalse vererõhu säilitamisel ja südame funktsioneerimisel. NB- et saada tõeliselt vähivastast, südant tervistavat, külmetushaiguste- ja gripivastast suppi, raputage kuuma kanasupi kaussi Ā½ tasse värsket hiina kapsast.
Tatar- sellel on kõik täistera head omadused- selles on palju kiudaineid ja vähe kaloreid ning rasva. Aiatb soodutada regulaarset sooletühjendust ja võibaidata ära hoida mitmesuguseid vähkkasvajaid. Tatar tõstab organismi võimet muundada suhkrut, mis võib aidata ära hoida suhkruhaigust. Tatar varustab organismi täiuslikuma valgu vormiga kui paljudel teistel teraviljadel ja on sellepärast eriti hea taimetoitlastele.
Porgand- võib aidata vähendada paljude värhkkasvajate tekke ohtu, sealhulgas kopsu-, suu-, kõri-, mao-, soole-, põie-, eesnäärme- ja rinnavähk. kOlesterooli vähendamisega aitavad porgandid ära hoida südamepärgarteritõbe ja ajurabandust.
Lillkapsas- sisaldab ühendeid, mis võivad deaktiveerida kartsinogeene. C- vitamiin võib aidata ära hoida haigestumist mitmesugustesse vähi vormidesse ja südamepärgarteritõppe. Kaalium aitab säilitada kehas normaalset vedelikutasakaalu ning reguleerida südametegevust ja vererõhku- kaitseb ka käär- ja pärasoolevähi tekkimise eest.
Kirss- inaktiveerides kartsinogeene, võib gallushape aidata ära hoida vähki.
Kanasupp-aitab nina puhastada limast ning võidelda hingamisteede nakkuste vastu.
Tursk- väherasvase toidu, nagu tursk, söömine võib aidata alandada kolesteroolitaset ja kahandada ohtu haigestuda südamehaigustesse ja teatud liiki vähki.
Mais- kiudaine aitab vältida kõhikinnisust ja võib vähendada ohtu haigestuda mitmesugust tüüpi vähihaigustesse. Kaalium aitab säilitada normaalset vererõhku ja südametegevust, mis vähendab südameataki ja insuldi ohtu.
Jõhvikas- jõhvikas võib aidata ära hoida kusteede nakkuste kordumist ja eelkõige nakatumist üldse.
Kurk-kurk võib aidata kaitsta südameveresoonkonna haiguste vastu, vähendades kolesterooli. Kurgi koort ei peaks eemaldama. Kuid poest ostes on kurgid vahaga kaetud, oleks targem neid külma vee all nuustikuga hõõruda.
Võilille lehed- kaitseb südamehaiguste ja mitmesugust liiki vähkkasvajate eest. C- vitamiin kaitseb südamehaiguste ja vähi vastu ning aitab ergutada immuunsüsteemi.
Lest (merikeel)- aitab vähendada kolesteroolo, kõrge kolesteroolitase veres on juhtivad tegurid südameataki ja insuldi puhul. Väherasvased toidud vähendavad ka riski haigestuda mitmesugustesse vähihaigustesse.
Küüslauk- takistab vähkkasvajate arengut. Aitab ära hoida südameatakki ja insulti. Soodustab paremat vereringevoolu. Küüslauku võib praadida pannil, siis läheb see paremini alla.
Viinamari- võivad aidata kolesterooli vähendamisega ära hoida südameatakki ja insulti. Viinamarjades leidub mineraal- boor, võib aidata ära hoida vanematel naistel osteoporoosi või luude hõrenemist, säilitades veres kõrgema östrogeeni taseme.
Greipfruut- päevas tuleb vähemalt üks greipfruut süüa! Aitab ära hoida südameatakki ja insulti. On kaitseks mitmete vähkkasvajate tekkimisele, sisaldab C vitamiini, aitab ära hoida südamehaigusi, c-vitamiin vähendab külmetushaiguste ägedat kulgu.
Roheline tee- aitab hambakaariese vastu ja igemete haigestumise vastu. Võib ära hoida südamepärgarteritõbe ja insulti. Võib aidata ära hoida kopsu- ja nahavähki ning südamehaigusi, kaitseb rakke vigastuste korral.
Lehtkapsas- stimuleerib organismi tootma vähiga võitlevaid ensüüme, C ja E- vitamiinid aitavad immuunsüsteemil õigesti funktsioneerida ja kaitsta mitmesuguste vähivormide ja südamehaiguste vastu, kaltsium ja kaalium on abiks normaalse RR säilitamisel. Kiudaine kaitseb käärsoole/pärasoolevähi vastu.
Kiivi- C-vitamiin kaitseb teatud liiki vähkkasvajate ja südamehaiguste eest. C-vitamiin võib anda immuunsüsteemile laskemoona viirustega võitlemiseks. Kiudaine on abiks soolte tühjendamise regulaarsuse tagamisel ja võib kaitsta pära- ja käärsoolevähi vastu. Kaalium aitab säilitada keharakke ning on abiks südameteguve normaalsel funktsioneerimisel ja normaalse RR alalhoidmisel.
Nuikapsas- C-ja E- vitamiin võivad ära hoida vähkkasvajate teket. C- vitamiin aitab organismil tõrjuda nakkusi. Tarvitada tuleks noori nuikapsaid, sest neid ei pea siis koorima. Vanu tuleb koorida.
Sidrun- C-vitamiin aitab ära hoida vähki ja tõstab organismi võimat võidelda nakkuste vastu, limoneen võib abistada vähkkasvajate kahanemisel ning takistada nende edasist arenemist. Leevendab allergiat, stimuleerib ensüüme, mis takistavad kartsinogeenidel hävitamast terveid rakke. Suvel võiks valmistada sidrunijooki ise, jääkuubikutega.
Rasvavaba piim- kaltsium on oluline tugevatele hammastele ja luudele. See aitab reguleerida normaalset RR ja südame funktsioneerimist. D-vitamiin ja fosfor toimivad koos kaltsiumiga tugevate luude ülesehitamisel.
Aedoad- oad sisaldavad lahustuvat ja lahustumatut fiibrit. Lahustuv fiiber aitab vähendada kolesteroolitaset veres, mis lõikab ära ohu haigestuda südamehaigustesse, diabeeti ja saada ajurabandust. Lahustumatu kiudaine aitab soodutada soolestiku tühjendamise regulaarsust. See vähendab ohtu haigestuda käärsoole- ja pärasoolevähki. Oad on väherasvased:seega, väheneb oht haigestuda südamehaigustesse.
Kaerakliid- aitab alandada kolesteroolitasemeid vereseerumis, vähendades sellega ohtu haigestuda südamepärgarteritõppe ja saada ajurabandust. Fütaadid deaktiveerivad potentseid hormoone, mis võivad valla päästa kasvajate arengut.
Oliivõli- aitab ära hoida südamepärgarteritõbe, suurendades HDL ehk kolesterooli. On rasvane.
Sibul- peretsellioksake võib aidata kaotada suust sibulalõhna või otsige hingeõhu värskendaja, mison valmistatud peterselliseemnete õlist. Sibul võib pakkuda kaitset vähi vastu, tõkestades pahaloomuliste kasvajate arengut. Võib ära hoida põletikulist reaktsiooni, mis võib viia allergia ja astmani. Hoiab ära vereklompide teket.
Apelsin- C-vitamiin aitab paljude vähiliikide vastu, sealhulgas emakakaela-, kõhunäärme-, pärasoole-, põie-, kopsu- ja rinnavähi vastu. C-vitamiin aitab võidelda südamehaiguste vastu, hoides ära LDL ehk kolesterooli oksüdatsiooni, mis võib viia naastuda moodustamisele elutähtsate arterite seintel. C-vitamiin võib aidata vältida meeste viljatust, takistades sperma DNA kahjustusi.
Austrid- kunagi ei tohi süüa tooreid austreid, alati tuleb keeta neid aurus, kuni nad on täiesti küpsed. Tsink on meestel suguiha tõstjaks. Tsink on ka oluline mineraalaine normaalsele maitsmis-, haistmis- ja nägemismeelele, samuti haavade paranemisele. C- vitamiin on hea külmetushaiguste vastu.
Karekala- see kala onäärmiselt väherasvane ja võib aidata vähendada ohtu haigestuda südamepärgarteritõppe ja teatud liiki vähkkasvajatesse. Seda kala püütakse puhtast veest, seetõttu on temas vähe saasteaineid.
Petersell- kaitseb mitmesuguste vähivormide ja südamehaiguste eest, C-vitamiin kaitseb vähi ja südamehaiguste est ning aitab tugevdada immuunsüsteemi, petersellis sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained on abiks vähi ja südamehaiguste ärahoidmisel. Petersellist saab valmistada ka teed: pane teekannu 10 petersellioksakest, vala peale keeva vett ja lase 10 minutit tõmmata. Maitsesta mee või sidruniga veidikene. See on suurepärane ravim külmetuse puhul.
Virsik- A- vitamiin kaitseb mitmete erinevate vähi vormide ja südamehaiguste vastu. Kiudaine on oluline normaalseks seedimiseks ja võib aidata ära hoida käärsoole- ja pärasoolevähki. Vähese kalori- ja rasvasisaldusega toidud aitavad vältida tüsedust, juhtivat südamehaigust, diabeedi ja vähi tekke põhjust.
Pirn- lahustumatu kiudaine võib aidata ära hoida kõhukinnisust ja seedehäireid, ning ka divertikuloosi(söögitoru sopistus). See võib samuti aidata ära hoida käärsoole- ja pärasoolevähki.
Herned(rohelised)- C-vitamiin aitab parandada teie vastupanu nakkusele ja arvatakse, et see aitab ära hoida teatud vähivorme. A-vitamiin kaitseb mitmesuguste vähkkasvajate ja südamehaiguste eest. Kaalium on oluline normaalseks südame funktsioneerimiseks ja võib alandada RR. Kiudaine võib ära hoida käärsoole- ja pärasoolevähki ning vähendada kolesterooli.
Paprika(punane)- võib ära hoida südamepärgarteritõbe, aitab vähkkasvajate vastu, hoiab ära ka rakukahjustusi, mis viivad enneaegse vananemiseni.
Popcorn- rahustab teie ihalust suupiste järele, aga ei koorma teid rasva ja kaloritega.
Seapraad- võib varustada vitamiinide ja mineraalainetega, mis on olulised organismi korralikuks funktsioneerimiseks. Rasedad naised pange tähele: sealiha on rikas foolhappe poolest, misaitab vältida sünnidefekte. Vitamiin B6 ja tsink aitavad ergutada immuunsüsteemi.
Kartul(valge)- C-vitamiin kaitseb vähi ja südamehaiguste vastu ning aitab ergutada immuunsüsteemi. Kaalium on oluline vedeliku jaelektrolüüdi tasakaalu säilitamiseks rakkudes ning samuti normaalseks südame funktsioneerimiseks ja RR alandamiseks. Kartulikoort ei tohi süüa, neid võib ollapritsitud mürgiga. Koorige kartuleid enne keetmist.
Kuivatatud ploom- soodustab soole tühjendamist ning hoiab ära käärsoolevähki. Aitab kaitsta mitmete vähkkasvajate, südamehaiguste eest. Vask võibolla abiks vereklompide moodustamise ära hoidmisel. Boor aitab menopausi üle elanud naistel säilitada östrogeeni, mis on vajalik kaltsiumi imendumisel. Kuivatatud ploomid on kalori rikkad (115 cal).
Kõrvits-võib ära hoida paljusid erinevaid vähkkasvajaid, võib suitsetajatel vähendada kopsuvähki haigestumise ohtu, beetakarotiin saab aidata ära hoida ateroskleroosi või arterite jäigastumist, mis võib viia südameataki või insuldini. On olemas kolme liiki kõrvitsaid, mis on sobivad toidu valmistamiseks: magusad, suhkru- või juustukõrvitsad. Küpsetage neid ahjus nagu ükskõik milliseid teisi kabatsokke. Eesnäärmeprobleemide puhul võib aidata kõrvitsaseemne õlid.
Vaarikad- vaarikad võivad teil aidata püsida väherasvasel dieedil. Kiudaine on abiks regulaarse soolestiku tühjendamise soodustamisel ja võib aidata kaitsta mitmesuguste vähkkasvajate vastu. C- vitamiin kaitseb vähi vastu ja südame- ja veresoonkonna haiguste vastu ning on immuunsuse ergutaja. Kaalium aitab normaliseerides RR ära hoida insulti ja südameatakki.
Punased aedoad- kiudaine aitab kiirendada toidu läbimist seedetraktist, alandab vere kolesteroolitaset, võivad ollaabiks diabeedi, insuldi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ohu vähendamisel. Foolhape aitab närvitorudefektide tekkimise vastu lootel. Kaalium säilitab norm. RR.
Rabarber- kaltsium selles on oluline tugevate hammaste ja luude arenguks ning aitab ära hoida osteoporoosi, aitab säilitada normaalset RR ja südametegevust, kaitseb pärasoolevähi vastu.
Lõhe- alandab kolesterooli taset, pärssib vähkkasvajate arengut, hoiab ära vereklompide teket, võivad olla abiks sellistest haigustest, nagu psoriaas(krooniline mittenakkav nahahaigus), artriit (liigesepõletik) ja lupus, põhjustatud põletike, vähendamisel. Kaltsium on oluline tugevate luude moodustamisel ja normaalse südametegevuse ja RR säilitamisel.
Sardiinid- vähendavad kolesterooli tast veres, aitab ära hoida vähkkasvajate arengut, võivad ära hoida vereklompide teket, on olulised aju ja silmade normaaseks arenguks. Kaltsium aitab moodustada tugevaid luid ja säilitada normaalset RR ja südametegevust. Nukleiinhapped võivad aidata teil elada kauem ja näha välja nooremana.
Maasikas-C-vitamiin aitab kaitsta mitmesuguste vähi vormide vastu. Kiudaine on abiks regulaarse soolte tühjendamise säilitamisel ja kaitseb käärsoole- ja pärasoole vähi tekkimise vastu. Gallushape võib ära hoida vähki, deaktiveerides kartsinogeenid, enne kui need saavad teha oma musta tööd.
Maguskartul- vähendab mitmesuguste vähkkasvajate, sealhulgas rinna-, munasarja-, emakakaela- ja põievähi tekke ohtu. Kaalium aitab säilitada keharakkudes vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu, samuti normaalset südametegevust ja RR.
Tomat- lükopiin ja C-vitamiin võivad aidata ära hoida mitmesuguseid vähi liike. C-vitamiin ergutab immuunsüsteemi. Kiudaine võib olla abiks käärsoole- ja pärasoolevähi ärahoidmisel.
Forell- võivad alandada kolesterooli ja triglütseriidide taset, võivad alandada RR ja ära hoida vereklompide teket, võivad ära hoida vähkkasvajate teket, on olulised normaalse aju ja silmanägemise arengul. Raud ja vitamiin B12 võivad aidata ära hoida aneemiat. B12 vitamiini vaegus võib vanematel inimestel põhjustada mälukaotust, segiolekut, meeleolumuutusi ja teisi neuroloogilisi sümptomeid.
Tuunikala- on oluline normaalseks aju ja silmade arenguks. Kõik muu on sama mis teistel kaladelgi.
Kalkun- foolhape aitab kaitsta sünnidefektide, mitmete vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu. Vitamiin B1 on abiks süsivesikute ainevahetusel ning on hea närvide tegevuseks ja kasvamiseks. Vitamiin B 6 aitab ergutada immuunsüsteemi. Kaalium on oluline normaalse südametegevuse ja RR säilitamisel. Tsink on abiks terveks saamisel ja on eriti meeste puhul tähtis sigivuse parandamisel.
Arbuus- C-vitamiin kaitsevad mitmesuguste vähkkasvajate vastu, kaalium on abiks südametegevuse reguleerimisel ja normaliseerib RR. Kiudaine aitab säilitada regulaarset soolte tühjendamist ja hoiab ära käärsoole/pärasoolevähi.
Vein- ilmneb, et mõõdukas veinijoomine tõstab HDL (ā€œheaā€¯ kolesterooli) taset ja pakub kaitset südameataki vastu nii meestel kui ka naistel.
Jogurt- aitab ära hoida tupe pärmseeneinfektsiooni. Aitab ergutada immuunsüsteemi. Jogurtissisalduv kaltsium aitab säilitada luude tugevust ja ära hoida osteoporoosi ning võib alandada vereseerumi kolesterooli. Kaalium aitab säilitada normaalset RR ja südametegevust. Riboflaviin on oluline toidu energiaks muundamisel. B12 toimib koos foolhappega aneemia ärahoidmisel. B12 puudus vanas eas võib lõppeda neuroloogiliste sümptomitega, mis on sarnased Alzheimeri tõvele.
