BLOGGER TEMPLATES - TWITTER BACKGROUNDS »

Thursday, March 31, 2011

Sinule Vesi

Vesi....

Sa võtad mind endasse ja kingid mulle elu

...ja minagi saan võtta endasse, sest Sina oled minus...

ja ma olen elus.

Vesi...

Sa lahustad kõik iseenesesse ja setitad selle hellalt ja pehmelt põhja...

Sinu läbi saab kõik puhtaks...saab uute ilusate tõusmiste alguseks ja selguseks...

Vesi ...

Sa võtad vastu, kuulad ära, voolad läbi kõige ja salvestad kõik...

Vahel me ei tea...

Me ei pane tähele...

Me ei hooli...

me oleme unustanud...

et Sina ei unusta...

Vesi!

Võta vastu meie tänupalved!

Võta vastu meie sügav kummardus Sinu ees.

Anna andeks, see...et me ei märganud...

Anna andeks see...et me justkui ei olnud ärganud...

Anna andeks...

Puhastagu meie siiras ja selge tähelepanemise Valgus iga viimsegi tiheda ja tigeda tüki mis on pudenenud Sinu puhastesse voogudesse...

Annan Su vabaks ja valgustan kauniks.

Valan Su üle oma kõige puhtama tänu ja armastusega – igal pool, kus Sa oled.

Näen Sinu selgust ja puudutan huultega Sinu peegelsiledat pinda...

Kerge võbelus jookseb üle Sinu nagu sillerdav naeratus...

Leebe ja kõike mõistev naeratus.

Ma tunnen... Sa andestasid mulle...

ma tunnen Sinu paitust oma silmalaugude äärel...

...ja ma olen õnnelik.

By: Tiina Varatalu


Tuesday, March 29, 2011

7 toitainet, mis sinu toidulaualt puudu on‏

Arvad küll, et toitud tervislikult, kuid tegelikult on sageli meie toidulaualt puudu väärtuslikud toitained, millele tasub tähelepanu pöörata.
Kaalium alandab vererõhku
Täiskasvanud ei saa piisavalt seitset hädavajalikku toitainet ning kaalium on üks neist. Uurimused näitavad, et kaalium aitab vererõhku kontrolli all hoida. Kaalium soodustab ka viljakust ning toetab lihaste ja närvide talitlust. Samas leidub kaaliumit looduslikult paljudes toitudes — näiteks kartulites ja banaanides.

Magneesium ennetab haigusi
Madalat magneesiumi taset veres on seotud selliste terviseprobleemidega nagu luuhõrenemine, kõrge vererõhk, diabeet, lihaskrambid ja südamehaigus. Mõnedel inimestel, eriti eakatel, mao- või seedeprobleemidega või regulaarselt alkoholi tarbivatel inimestel on oht magneesiumivaeguse tekkeks. Seepärast sööge spinatit, ube, herneid ja pähkleid (eriti mandleid) — need saavad teie tervise heaks palju ära teha.


A-vitamiin: beetakaroteeni varud täis!
A-vitamiini esineb kahel kujul: retinool ja karotinoidid, nagu beetakaroteen. Meil jääb vajaka just sellest viimasest, mida leidub porgandites, spinatis ja paljudes vitamiinide ja mineraalidega rikastatud teraviljades. A-rühma vitamiinide puudus võib põhjustada erinevaid hädasid, hea silmanägemise, immuunsuse ning kudede kasvu seisukohalt on A-vitamiin võtmetähtsusega.

E-vitamiin: kasu tervislikest rasvadest
E-vitamiin on antioksüdant, mis parandab organismi üldist kaitsevõimet, tagab terve naha ning hea silmanägemise, ning võib vähendada naastude moodustumist veresoontes. E-vitamiini leidub tavaliselt kõrgema rasvasisaldusega toitudes nagu mandlid, sarapuupähklid, päevalille seemned, ning õlides nagu värvisafloori ja päevalille õli. Vähemal määral sisaldub E-vitamiini ka maapähklivõis. Juhul, kui vähendate tervise kaalutlustel rasvade sisaldust oma menüüs, veenduge, et saaksite siiski piisavas koguses tervislikke rasvu.

Kaltsium: rohkem, kui lihtsalt tugevad luud
Tõenäoliselt ei ole see uudis, et kaltsium on luudele kasulik. Kuid see ei ole veel kõik. Kaltsium aitab parandada lihasfunktsiooni ja reguleerida südame rütmi. Ka võib see aidata ennetada kõrge vererõhu teket. Heaks kaltsiumiallikaks on piimatooted, kuid ka näiteks lõhe ja tofu. Üks ääremärkus: ilma piisava koguse D-vitamiinita organism kaltsiumi ei omasta.

C-vitamiin — immuunsüsteemi tugisammas?
Kas C-vitamiin suudab tavapärast külmetust ära hoida? Võib-olla mitte. Kuid mõnede uurimuste väitel võib see sümptomite kestust lühendada. Sellel paljudes puu- ja aedviljades leiduval vitamiinil on ka muid kasulikke omadusi. See on hädavajalik luustiku ja kudede arenguks. Antioksüdandina kaitseb C-vitamiin rakke kahjustuste eest.

Kiudained nii palju, kui mahub!
Teraviljades, ubades ning neist valmistatud toodetes sisalduvatel kiudainetel on tervisele tohutult kasulik mõju. Need aitavad alandada kolesterooli taset veres ning tagada soolte regulaarse tegevuse. Kiudained võivad vähendavad südamehaigustesse, diabeeti ja vähktõppe haigestumise ohtu. Ka on need suurepäraseks abivahendiks inimestele, kes soovivad veidi kehakaalu alandada. Kõrge kiudainesisaldusega toidud täidavad enamasti hästi kõhtu ning sisaldavad samas vähe kaloreid. Kuid need võivad samaaegsel tarbimisel halvendada ravimite ja toidulisandite imendumist.

Allikas: http://www.webmd.com

Friday, March 25, 2011

Lihtsad kodused näomaskid‏

Vaevalt on meie naiste hulgas palju neid, kes on oma näonahale pidutsemisega liiga teinud. Küll aga mõjuvad sellele stress, ületöötamine, vahetevahel kimbutavad viirused ja ebakorrapärane söömine. Kui uneajast jääb puudu, enne magamaminekut süüakse soolast ja selle peale juuakse usinasti, pole hommikused kottis silmaalused mingi ime.

Välimuse vigade taga võivad olla ka tõsisemad tervisehädad, mida peab uurima arst. On aga terve hulk käepärastest vahenditest üsna odavalt ja hõlpsasti valmistatavaid maske, mis naha ilusamaks trimmivad. Järgnevad nõuanded on pärit tuntud kosmeetikute Maimu Keevalliku ja Inna Tarmaku tarkusesalvest.
Musta tee kompress
Keeda pisut kanget musta teed, jahuta see maha ja pane mõneks ajaks külmutuskappi seisma. Niisuta vatitampoonid tees ja pane silmadele.
Sobib hästi silmalaugude turse alandamiseks.
Salveikompress
Vala üks teelusikatäis salveid üle poole klaasi keeva veega ja lase kümme minutit kaane all tõmmata. Osa tõmmisest kasuta soojalt, osa lase külmutuskapis jahtuda. Kõigepealt niisuta vatipadjake sooja tõmmisega ja hoia umbes viis minutit silmadel, siis tee külma kompressi. Soovitav on protseduuri teha mitu korda järjest.
Aitab tõhusalt paistes silmaaluste vastu.
Piim ja kummel
Väsinud ja punetavaid silmi kosutab kõige paremini tavaline piim.
Lisa soojale piimale kummeliteed ja hoia sinna kastetud padjakesi kümme minutit silmadel.
Tõhus on ka lihtsalt jaheda kummeliteega tehtud kompress.
Kurgimask
Nahka värskendava toimega on kurgimask.
Võta üks pikk Luunja kurk, lõika see õhukesteks viiludeks ning laota viilud näole ja kaelale. Kõige peale võib panna niiske ja sooja rätiku. Ole niimoodi rahulikult veerand tundi.
Jogurtimask
Hea nahapinguldaja on jogurtimask. See sobib normaalsele ja kuivale nahale.
Kanna kaks teelusikatäit maitsestamata jogurtit näole ja kaelale, lase kuivada ning loputa lõpuks jaheda veega maha.
Virsikud ja koor
See mask paneb kuiva naha särama.
Koori pool väikest küpset virsikut, pressi pudruks ja sega supilusikatäie vahukoorega, kuni moodustub ühtlane mass. Kanna segu veerand tunniks näole ja kaelale ning loputa seejärel jaheda veega maha.
Pärmimask
Võta 30 grammi presspärmi ja sega see poole teelusikatäie soojendatud meega. Kui nahk on kuiv, lisa mõni tilk oliiviõli. Määri saadud segu sõrmedega näole ja kaelale ning hoia seal paarkümmend minutit. Seejärel pese leige veega maha.
Porgandimask
Värskendava porgandimaski tegemiseks tuleb riivida peene riiviga paar porgandit ning lisada juurde teelusikatäis tärklist ja pool munakollast. Segu kanda veerand tunniks näole ja siis sooja veega maha pesta.
Viinamarjamask
Võta kolm hoolikalt pestud viinamarja, tee nende kest katki ning hõõru mahlaga nägu (ka silmalaud) ja kael üle. Pese nägu veerand tunni pärast jaheda veega.
Kõikidele nahatüüpidele sobib järgmine mask. Tuleb võtta kaks teelusikatäit viinamarjamahla, üks teelusikatäis mett ja sama palju kohupiima ning kanda see segu veerand tunniks nahale. Maha pesta jaheda veega.
Niisutav mask
Sega üks supilusikatäis mett, üks supilusikatäis püreestatud banaani, üks munakollane ja üks supilusikatäis hapukoort. Kanna segu 15—20 minutiks näole ja pese siis leige veega maha.
Sobib suurepäraselt kuivale vananevale nahale.
Munavalgemask
Rasusele suurepoorilisele näonahale sobib pinguldav munavalgemask. Selleks tuleb üks toores munavalge segada teelusikatäie maisitärklisega ja kloppida tugevaks vahuks. Kanda vaht puhtale näole ja lasta kuivada, pesta veerandi tunni pärast jaheda veega maha.
Hea
Värske õhk ja vesi teevad head.
• Ainevahetuse ja vereringe elavdamiseks tuleks tavalisest rohkem vett juua. Alati mõjuvad nahale hästi saun, sportimine, korralik uni ja värskes õhus viibimine.
Allikas: internet

Monday, March 21, 2011

Rauapuudus põhjustab kevadväsimust

Aastakümneid on kevadeti soovitatud süüa rohkelt C-vitamiini. Kevadväsimust põhjustab aga hoopis raua-, foolhappe-, B-12-vitamiini ja aminohappe trüptofaani puudus.

Ke­vad­vä­si­mus ku­ju­tab en­dast ke­ha füü­si­list stres­si ning annab märku, et vitamiini- ja mineraalainete varud kehas on otsakorral. Organism aga kulutab kevadisest kiiremast ainevahetusest tingituna rohkem energiat. Igal kümnendal põhjamaalasel põhjustab kevadväsimust ennekõike ebapiisav päevavalgus.
Üks vähetuntud, kuid sagedasi väsimustunde põhjustajaid on rauapuudus, seda eriti naistel. Naised peaksid rauda tarbima päevas 12-18 mg, mehed vaid 10 mg.
Toidus esineb raud kahel kujul: loomset päriolu toiduainete heemiraud (seda omastab inimene paremini) ning mitte-heemi raud, mis pärineb tera- ja aedviljadest. Parimad rauaallikad ongi loomset päriolu toiduained: punane liha, maks, munakollane, aga ka rohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, punased marjad, kuivatatud puuviljad.
NB! Organism omastab rauda kergemini, kui süüa rauarikkaid toiduaineid koos rohkelt C-vitamiini sisaldavate puu- ja köögiviljadega.
B-grupi vitamiinid teevad erksaks
Kas teadsid, et just asendamatu aminohape trüptofaan on see aine, mis juhib enim inimese tundeid ja mõjutab enesetunnet! Nimelt sünteesib organism sellest õnnehormooni serotoniini. Trüptofaan aitab võidelda ka unehäiretega, leevendab peavalu, tugevdab immuunsüsteemi. Trüptofaani leidub banaanides, tomatites, Kreeka pähklites, päevalilleseemnetes, piimas, munades, kiivides, aprikoosides, ploomides, ananassides.
Aju tööks on aga eriti vajalikud B-grupi vitamiinid: B1, B2, B3, B6 ja B12. Need kõik osalevad liitsüsivesikute muutmisel vaimsele tööle vajaminevaks glükoosiks, mida kasutavad toitainena ajurakud
Ka foolhape kuulub B-vitamiinide rühma. Taimsetest toiduainetest on foolhapperikkamad roheliste köögiviljade, eriti peterselli, aga ka spinati, lehtsalati jt lehed. Loomsetest toiduainetest on foolhappesisalduse poolest kõige rikkam vasikamaks. Igapäevases toidus on oluline foolhappeallikas leib. Foolhape on kuumutamisel väga kergesti häviv vitamiin, seetõttu tulekski kevadeti ohtralt süüa rohelisi toorsalateid.
Vitamiin B12 on haruldane vees lahustuv vitamiin, mille puudus ohustab kõige enam taimetoitlasi, sest seda leidub peamiselt loomset päritolu toiduainetes: maksas, kalas, verivorstis, munakollases, juustus.
Einesta roheluses
Üks võimalus ennetada kevadist D-vitamiini vaegust (hiljutise uuringu põhjal kannatab 73% eestlastest D-vitamiini puuduse all) on rohkelt värskes õhus liikuda. Päikesevalguse toimel tekib juba 20-30 mi­nu­ti­ga na­has D-vi­ta­mii­ni­ ko­gus, mis päeva­se va­ja­du­se pea­aegu ra­hul­dab. Nii tulekski ära kasutada iga päikesepaistelist päeva, näiteks lõunatada restoranis päikesepaistelisel terrassil või teha endale toidupakk töö juurde kaasa ja siirduda lõunaeinele hoopis lähimasse parki. Mujal Euroopas nii levinud komme - kontorirotid lõunapausi ajal roheluses einestamas - tasuks kindlasti ka meil üle võtta.
Kevadväsimust raviv toiduvalik


Hommikusöök
Omatehtud müsli: 4 sl täisterakaerahelbeid, 1 suur õun, veidi sidrunimahla,
1-2 sl peenestatud Kreeka pähkleid, lina- ja päevalilleseemneid, 150-200 g maitsestamata jogurtit, apelsinimahla.
Pane kaerahelbed kaussi. Riivi pestud ja koorimata õun ning sega kaerahelvestega. Tilguta peale sidrunimahla. Lisa pähklid-seemned ja sega hulka jogurt. Maitsesta apelsinimahlaga.
Spinatiomlett (kahele): 4-5 muna, 2-3 dl hakitud värsket spinatit või kupatatud-nõrutatud-hakitud nõgest, soola, pipart, 4-5 spl vett, võid praadimiseks.
Pese ja kuivata spinatilehed, eemalda lehevarred ja haki lehed peeneks. Kuumuta pannil või ja prae selles spinatit, kuni see kokku tõmbub. Klopi munad veega kergelt segamini, kalla pannile, prae madalal kuumusel, kuni omlett on kalgendunud.
Lõunasöök toidukarbis 1
Kaks viilu praetud veise- või broilerimaksa, 2 spl pruuni riisi, toorsalat: 1/4 Hiina kapsast, 50 g naati, 50 g porrulauku, 100g värsket kurki, 1 õun, 3 spl nisuidusid, tilli. Peenesta toiduained, sega küüslauguga maitsestatud oliiviõli ja veiniäädikaga. Maitsesta salatimaitseainega.
Lõunasöök toidukarbis 2

Tuunikalapenne: keeda 75 g pennesid kuumas vee, kurna, piserda peale oliiviõli-sidrunimahlakastet, meresoola, musta pipart. Lisa väike purk tuunikala omas mahlas, värskeid spinatilehti ja pool punast paprikat. Viil täisteraleiba, joogiks mineraalvesi.
Õhtusöök
Mahe köögiviljahautis: 1 punane paprika, 2 sibulat, 1 keskmine suvikõrvits, 200 g külmutatud oakaunu, 1 sl õli, küüslaugusoola, 1 köögiviljaleemekuubik, pitsamaitseainet, peenestatud petersellilehti. Peenesta sibul, tükelda köögiviljad, kuumuta õlis madalal kuumusel 5 minutit. Lisa oakaunad, vesi, pudendatud leemekuubik ja maitseained. Hauta köögivili väikesel kuumusel pehmeks.
Ahjuforell: 1,5 kg forelli, 1tl soola, 1 tl sidrunipipart, 1 spl võid, punt värsket tilli.
Lõika kalapoolik neljaks tükiks. Aseta tükid fooliumile nahaga allapoole. Lõika tükkidesse sälgud, pane neisse võid. Maitsesta soola, pipra ja tilliga. Voldi foolium igast nurgast kõvasti kinni, küpseta ahjus 200 kraadi juures 30-35 minutit.
Järgmise päeva lõunaeine pargipingil
Eelmisest õhtust ülejäänud hautis või kala koos täisteraleiva ja kevadise salatiga: 200 g värsket kurki, peotäis tilli, peterselli, karulauku, võilillelehti. Haki kurk ja salatilehed peeneks, maitsesta värske sidrunimahla (võid lisada ka sidrunitükikesi), oliiviõli, vähese suhkru ja soolaga.
Vahepalad
1 banaan
200 g värsket ananassi
1 kiivi
1 kl maitsestamata jogurtit külmutatud marjadega (mustikas, mustsõstar, jõhvikas, maasikas, astelpaju)
200 g punast ribadeks tükeldatud paprikat
60 g pähkli-seemnesegu (kergelt röstitud pähklid, mandlid, päevalilleseemned)
Viil puuvilja- või täisteraleiba.
Nippe kevadväsimusega võitlemiseks:
Söö päevas viis korda väikeste portsjonitena, et hoida veresuhkru tase ühtlasena: kolm suuremat toidukorda ja kaks vahepala. Jäta lõunasöögijärgne magustoit paar tundi hiljem söödavaks vahepalaks.
Piira kohvijoomist ühe hommikuse tassini. Joo kohvi asemel mõnd apteegist ostetud energiateed ("Women's Energy", Kubja talu tee jne) või ingveriteed sidruniga.
Ingveritee sidruniga
Mõned viilud värsket ingverit, 2 viilu sidrunit, 0,5 tl musta teepuru, 0,5 tl pruuni suhkrut. Pane sidruniviilud tassi põhja, teepuru ja ingveriviilud teesõela, vala peale kuuma vett, lase kaane all 10 minutit tõmmata.
Unehäirete puhul joo enne magamaminekut kummeli- või melissiteed: võta 1 tl kuivatatud sidrunimelissi lehti, 1 tl piparmündilehti, vala juurde 1 klaas kuuma (mitte keevat!) vett, lase 10 minutit tõmmata, joo kuumalt.
Joo pärast ärkamist pool klaasi sidrunimahlavett. Seejärel võiks võtta 1 tl kvaliteetset oliivi- või rapsiõli, mis puhastab organismi ja varustab keha vajalike oomega-3-rasvhapetega.
Või asemel söö avokaadovõiet: maitsesta üks püreeritud avokaado soola, pipra ja sidrunimahlaga.
Söö nõgeselehti. Kuivatatud nõgest saab maitsetaimena kasutada pea igas roas. Värsketest nõgeselehtedest saab maitsva tee.
Vormsi Ennu retsept kevadväsimuse vastu
Võta hästi peenelt hakitud sibulat ja küüslauku, natuke katki vajutatud jõhvikaid, mett ning hakitud ingverit ja mädarõigast (NB! ilma äädikata). Sega kõik komponendid hoolega läbi ning pane saadud pasta kaanega suletavasse anumasse. Hoia jahedas ja võta iga päev üks teelusikatäis.

Vene rahvameditsiini tinktuur
Võta 40 g küüslauku ja 2 sidrunit.
Hõõru küüslauk puruks, pressi sidrunitest mahl, sega kõik hästi läbi ja vala tumedasse klaaspudelisse. Võta 3-4 tl poole klaasi sooja veega kaks korda päevas.

Vene tervendajate tugevdav segu
Võta 150 ml värsket aaloemahla, 350 ml mett ja 350 ml punast kuiva veini.
Sega värske aaloemahl mee ja veiniga. Võta saadud segu sisse 1 spl kolm korda päevas

Kaire Kenk

Sunday, March 20, 2011

Miks toataimel lehed kolletuvad ja maha langevad?‏

Ilmselt on nii mõnigi murelikult oma toataime vaadanud ja imestanud, miks küll täiesti terved ja rohelised lehed ühtäkki kolletuvad ja maha pudenevad.
Põhjuseid, miks taime lehed kolletuvad ja maha langevad võib olla mitu ja nende tuvastamine on omajagu keeruline - tegu võib olla nii tavapäraste kasvutingimuste muutustes kui kahjurite või haigustega.
Kuid alati polegi muretsemiseks põhjust, sest alumiste lehtede äratulek kuulub nii mõnegi taime kasvu normaalse protsessi juurde. Näiteks alumised lehed kolletuvad ja tulevad taime kasvades ära draakonipuul, diifenbahhial, noliinal, soomuslehikul jpt. Kolletuvaid lehti langetavad ka taimed, kes talvel lähevad puhkeseisundisse, nt tsitruselised, viigipuulised, leitselill, ratsuritäht, sinningia jpt.

Kui tegu pole taime normaalse kasvuprotsessiga või puhkeseisundisse mineva taimega, tuleb põhjusi otsida muutunud kasvutingimustest või haigustest kahjuritest.
* Järsud muutused asukoha kasvutingimuste suhtes. Kasvutingimuste järskudele muutustele reageerb taim lehtede mahalangemisega.
Näiteks kui taim on kasvanud heades valgustingimustes, siis pimedas kasvukohas reageerib ta lehtede mahaviskamisega. Sagedasti esineb seda sügistalvel, mil suvine valgusküllus on asendunud talvise hämarusega, aga ka siis kui viime taime valgusküllaselt aknalaualt toa pimedasse nurka. Abi on, kui leida taimele talveks võimalikult valge kasvukoht, hellikutele võib anda ka lisavalgust taimelambiga.
Lehti poetab taim ka siis kui on saanud külma tõmbetuult või on kasvukoht endise sooja asemel liiga jahe. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata talvel aknalaudade ja lillepottide soojustamisele ning olla ettevaatlik ka toa tuulutamisega.
Kuivale jätmisele või ülekastmisele reageerib taim samuti lehtede kolletumise ja langetamisega. Nii nagu liiga kuivas mullas on häiritud toitainete kättesaadavus, on see häiritud ka liigselt märjas mullas. Seetõttu tuleks taime kastmisega olla hoolas, et vältida apsakaid ning väetada ettevaatlikult jälgides taime seisundit, aastaaega ja väetisepakendil olevaid juhiseid. Kolletumisele ja hilisemale lehtede mahalangemist põhjustab ka taimede kastmine lubjarikka veega.
* Ebasobiv mullasegu ja potisuurus. Lisaks nimetatud põhjustele võivad lehtede mahalangemise põhjuseks olla ka taime vale ümberistutusaeg.
* Füüsilised kahjustused. Kui taimed on kohas, kus nende kasvu pidevalt häiritakse näiteks möödakäimisega, võivad nad sellele reageerida lehtede langetamisega. Lapsed ja lemmikloomad võivad samuti oma pideva taimenäppimisega põhjustada lehtede mahalangemist.
* Taimekahjurid ja -haigused. Oma elutegevusega lillepotis ning taimel võivad taimekahjurid ja haigused põhjustada nii lehtede kolletumist kui mahalangemist. Lillepotis esinevad kahjurid sagedamini, kui sealne muld on liigniiske. Näiteks meeldib niiskes mullas tegutseda leinasääskedele, hooghändadele ja mullaussidele, aga ka mitmesugused mädanikud on liigniiskes mullas kerged tulema. Kõik nad härivad taime normaalset elutegevust, millele taim reageerib lehtede kolletumise ja varisemisega.


Astrid Lepik

Thursday, March 17, 2011

Maailmakuulus ennustaja Vanga: Kolmas Maailmasõda on alanud

Maailma ühe tuntuima ennustaja, bulgaarlanna Baba Vanga nägemuste kõrval tunduvad Igor Mangi ennustused nagu helisev muusika. Vanga kohaselt algas Kolmas Maailmasõda 2010. aasta novembris tavalise sõjana - Põhja- ja Lõuna-Korea relvastatud konfliktina.

1996. aastal 85-aastasena surnud pime naine tegi oma elu jooksul palju ennustusi. Sofia Ülikooli andmeil on neist koguni 85% täkkesse läinud. Eriti kuulus on ta Venemaal allveelaeva „Kursk" katastroofi ennustamise tõttu. 1980. aastal ütles ta: „Sajandivahetusel, 1999. või 2000. aastal katab vesi Kurski ja kogu maailm nutab selle tõttu." 2000. aasta augustis uppus allveelaev „Kursk", viies Barentsi mere märga hauda 118 inimest.

Kuid isegi Hitler olevat külastanud Vangat, kui Bulgaaria sakslastega mesti heitis ja väidetavalt lahkus ta ennustaja juurest üsnagi morssis näoga. Vanga olevat talle öelnud: „Jäta Venemaa rahule! Sa kaotad selle sõja." Venemaa kohta on ta veel 70ndatel öelnud: „Kõik sulab nagu jää. Ainult üks jääb püsima - Vladimiri kuulsus, Venemaa kuulsus... Keegi ei suuda Venemaad takistada." Küsimus on, millist Venemaa valitsejat ta mõtles: vürsti, kommunisti või Putinit.

1911. aastal sündinud Vanga kaotas oma nägemise 12-aastaselt - levinud uskumuse kohaselt viis tornaado ta ühest kohast teise. Kui ta leiti, oli tal liiv silmas ja ta jäi pimedaks. 1941. aastal, 30-aastaselt, pärast pikka transisviibimist, hakkas ta tulevikku ennustama. Ta kuulsus kasvas imekiiresti, sest sõja ajal tulid inimesed tema juurde pärima, kas nende sugulased on elus ja kus nad on.


Vanga väitis, et saab informatsiooni mingi mitte-inimese hääle kaudu. Ta ütles, et suhtleb maavälise tsivilisatsiooni esindajatega, kes on saledad ja ilusad, planeedilt Vamfim. Ta kinnitas, et näeb igaühe elu, kes tema juurde tuleb, algusest lõpuni nagu filmilindilt.

Ja kuigi ratsionaalse mõtlemisega inimestel tekib kiusatus ta lihtsalt ullikeseks kuulutada, võiks mõelda näiteks tema ennustusele 1950. aastast. Ta ütles: „[Maakera] külmad piirkonnad muutuvad soojaks... ja vulkaanid ärkavad. Tohutu laine katab suure ranniku, kus on inimesed ja linnad, ja kõik kaob vee alla."

Ning paljud on arvamusel, et Vanga nägi ette ka 9/11 rünnakute toimumist USAle. Ta ütles 1989. aastal: „Õudus! Õudus! Ameerika vennad langevad, kui teraslinnud neid ründavad. Hundid uluvad põõsas ja süütute veri voolab." 11. septembril 2001 kukkusid kokku Maailmakaubanduskeskuse kaksiktornid-pilvelõhkujad (vennad?) New Yorgis, kui terroristid juhtisid neisse reisilennukid. Põõsast seostavad elavama fantaasiaga inimesed toonase president Bushiga.

2008. aastaks ennustas ta nelja riigipea atentaati. 2008. aastast on teada vähemalt kolm ebaõnnestunud rünnakut - Ida-Timori, Afganistani ja Maldiivide riigipeade elule.

Vahetult enne surma ennustas Vanga Kolmanda Maailmasõja algust ja hävingut Euroopale. „Sõda algab 2010. aasta novembris ja lõppeb 2014. aasta oktoobris. See algab nagu tavaline sõda, seejärel muutub tuumasõjaks ja keemiasõjaks." Tänavu novembris toimusid teatavasti kokkupõrked Põhja- ja Lõuna-Korea vahel ning kuidas see olukord laheneb, on veel teadmata. 2011. aastal kaovad Vanga ennustuse kohaselt põhjapoolkeralt radioaktiivsete sademete tõttu loomad ega taimed. Ning seejärel „moslemid ründavad keemiarelvadega eurooplasi, kes veel ellu on jäänud." 2016. aastaks on Euroopa tema sõnul jäätmaa, kus pole mingit elu.

Kuid Vanga ennustused ei piirdu kaasajaga, vaid lähevad välja aastasse 5079, mil saabub maailma lõpp. Ta ei öelnud, kuidas see juhtub, kuid tundub, nagu oleks see kuidagi seotud universumi piiride avastamisega kolm aastat varem ning otsusega tungida seejärel nende piiride taha. See otsus tehakse Maal napi häälteenamusega 60% poolt, 40% vastu.

Vanga tulevikuennustused kronoloogiliselt:

  • 2010 – Kolmas Maailmasõda algab tavalise sõjana novembris, muutudes tuuma- ja keemiasõjaks. Sõda lõpeb 2014. aasta oktoobris.
  • 2011 – Põhjapoolkeralt kaovad radioaktiivsete sademete tõttu taimed ja loomad. Moslemid ründavad ellujäänud eurooplasi keemiarelvaga.
  • 2014 – Enamikul inimestest on keemiarelva tõttu nahavähk või teised nahahaigused.
  • 2016 – Euroopa on peaaegu „üksinda“ (tühi)
  • 2018 – Hiina muutub maailma esijõuks.
  • 2023 – Maakera orbiit muutub veidi.
  • 2025 – Euroopa on endiselt peaaegu asustamata.
  • 2028 – Uue energiaallika kasutuselevõtt. Nälg alistatakse. Veenusele saadetakse mehitatud kosmoselaev.
  • 2033 – Jäämassiivid sulavad, ookeani tase tõuseb.
  • 2043 – Maailma majandus õitseb. Moslemid valitsevad Euroopat.
  • 2046 – kehasid (organeid?) saab toota (kloonida?). Kehade asendamisest saab parim ravimeetod.
  • 2066 – Ameeriklased kasutavad moslemite võimu all olevat Roomat rünnates uut tüüpi relva, mis on seotud kliima (ilma) muutmisega – silmapilkne jäätamine.
  • 2076 – klassideta ühiskond (kommunism?)
  • 2084 – looduse taastamine
  • 2088 – uue haiguse puhang – inimesed vananevad sekunditega
  • 2097 – haigusest saadakse jagu
  • 2100 – kunstpäike valgustab Maakera varjus olevat poolt
  • 2111 – inimesed muutuvad elavateks robotiteks
  • 2123 – väikerahvaste vaheline sõda. Suured ei sekku.
  • 2125 – Ungaris võetakse vastu signaalid maailmaruumist
  • 2130 – Veealuse koloonia asutamine
  • 2164 – Loomad muutuvad pool-inimesteks
  • 2167 – uus religioon
  • 2170 – Suur põud
  • 2183 – Inimeste Marsi-koloonia saab tuumarelva ja nõuab iseseisvust Maast (nagu USA Inglismaast)
  • 2187 – Hoitakse ära kaks suurt vulkaanipurset
  • 2195 – Inimeste veealune koloonia on täiuslik
  • 2196 – asiaatide ja europiidide segunemise lõpp
  • 2201 – Päikese termotuumareaktsioonid aeglustuvad. Temperatuur langeb
  • 2221 – Maavälise elu otsinguil kohtuvad inimesed millegi kohutavaga
  • 2256 – Kosmoselaevaga tuuakse Maale õudne haigus
  • 2262 – Planeetide orbiit on aeglaselt muutunud. Marssi ähvardavad komeedid.
  • 2271 – Füüsikalised konstandid arvutatakse ümber, sest need on muutunud.
  • 2273 – Kollase, valge ja musta rassi segunemise lõpp, uus rass.
  • 2279 – Energia eikusagilt
  • 2288 – Ajas tagasi rändamine. Uued kontaktid maavälise eluga.
  • 2291 – Päike jahtub. Tehakse katse see uuesti „käima panna“.
  • 2296 – Võimas plahvatus Päikesel. Gravitatsioonijõudude muutus. Vanad kosmosejaamad ja satelliidid kukuvad Maale.
  • 2299 – Prantsusmaal islamivastane partisanivõitlus
  • 2302 – Uued universumi toimimise seadused ja saladused saavad avalikuks
  • 2304 – Kuu saladused saavad avalikuks
  • 2341 – Midagi kohutavat ähvardab Maad maailmaruumist
  • 2354 – Õnnetus tehispäikesega tekitab põua Maal.
  • 2371 – Suur näljahäda.
  • 2378 – Uus kiirestiarenev rass.
  • 2480 – Kaks tehispäikest põrkavad kokku. Maa jääb pimedusse.
  • 3005 – Sõda Marsil. Planeetide orbiit muutub.
  • 3010 – Komeet tabab Kuud, Maa ümber tekib tolmu ja kivimite pilv.
  • 3797 – Elu Maa peal hävib, kuid inimkond suudab mujal uut elu alustada.
  • 3803 – Asustatakse uut planeeti. Inimestevahelised kontaktid vähenevad. Uue planeedi kliima mõjutab inimesi ja nad muteeruvad.
  • 3805 – Inimestevaheline sõda ressursside pärast. Pool inimkonnast sureb.
  • 3815 – Sõda lõpeb.
  • 3854 – Tsivilisatsiooni areng praktiliselt peatub. Inimesed elavad karjas nagu loomad.
  • 3871 – Uus prohvet kuulutab moraali ja religiooni.
  • 3874 – Uus prohvet saab toetust kõigi inimrühmade seast. Uus kirik.
  • 4302 – Uued linnad kasvavad. Uus kirik ärgitab tehnoloogia ja teaduse arengut. Avastatakse mingi võti haiguste mõjust organismile.
  • 4304 – Leitakse ravi kõigi haiguste vastu.
  • 4308 – Muteerumise tõttu saavad inimesed lõpuks kasutada rohkem kui 34% oma ajust. Kurjuse ja vihkamise mõiste kaob.
  • 4509 – Jumala tundmaõppimine. Inimene on lõpuks jõudnud sellisele arengutasemele, et ta saab Jumalaga suhelda.
  • 4599 – Inimesed saavutavad surematuse.
  • 4674 – Tsivilisatsiooni arengu haripunkt. Erinevatel planeetidel elab umbes 340 miljardit inimest. Segunemine maavälise tsivilisatsiooniga.
  • 5076 – Universumi piiride avastamine.
  • 5078 – Tehakse otsus minna piiride taha, 40% on selle vastu.
  • 5079 – Maailma lõpp.
eesti ekspress

Tuesday, March 15, 2011

8 organismi superpuhastajat

Pole parimat aega organismi puhastamiseks kui aasta algus, mil soov end värskendada nii seest kui ka väljast on suurem kui muidu. Organismi puhastamine ei ole järjekordne dieet, vaid võimalus igapäevaselt oma toidulauda korrastades vanadest jääkidest lahti saada. Toome sinuni kaheksa parimat hea enesetunde tagajat! Toores toit
Esimene lihtne viis oma kõhtu seestpoolt küürida on tarbida ohtralt toorest toitu. Selleks sobivad hästi nii toored juurviljad, toorsalatid kui ka värsked mahlad. Töödeldud toit kaotab suure osa oma toiteväärtusest, samal ajal kui näiteks igapäevane toorsalatite söömine tõstab veres foolhapete, C- ja E-vitamiini, kasuliku antioksüdandi lükopeeni ja alfa- ning beetakaroteeni taset. Aedviljade söömine annab kehale vajalikke kiudaineid, mis kiirendavad toidu liikumist sooles ja ennetavad võimalikku kõhukinnisust. Kõhule teevad eriti head kurk, kapsalised, spinat, kabatšokk, lehtsalat jpt. Salateid valmistades tasub lisada hulka ka sellerit, küüslauku, sibulat ja porrut, mis panevad kõhu seestpoolt suisa läikima. Toidu tegemiseks kulub seejuures maksimaalselt viis minutit!
Vesi
Organismi puhastamisel ei saa kuidagi mööda vaadata veest. Just veest ja mitte limonaadist, kohvist või alkoholist. Vee esmane funktsioon on keha tasakaalu hoidmine, sh on vesi vajalik rakkude ja organite tööks ning ainevahetuse tagamiseks. Kui oled parajasti sellel lainel, et sööd tervislikult, on vesi hädavajalik, kuna aitab kehast kahjulikud jääkained välja uhtuda. Organismi puhastamise eesmärgil joo päevas vähemalt kaks liitrit vett, seejuures alusta hommikuid ühe klaasi veega, mis äratab ainevahetuse üles. Seedetegevusele aitab kaasa ka näiteks teelusikatäie õunaäädika lisamine hommikusse joogivette. Kui vee joomine on piinarikas, pane kannu kurgi-, apelsini- või sidruniviile.
Roheline tee
Roheline tee paneb ainevahetuse 4% kiiremini tööle, kui lasta teel vaid mõni minut tõmmata. Eksperdid soovitavad päevas juua lausa viis tassi rohelist teed, sest peale ainevahetust soodustava toime on roheline tee ka võimas antioksüdant, mis aitab ennetada vähki ja alandada kolesterooli ning vererõhku. Peale rohelise tee aitavad organismi puhastada ka näiteks apteegitilli-, kibuvitsa-, kadakamarja-, kummeli- ja saialilletee.
Spargelkapsas
Spargelkapsas ehk brokoli on võrreldes oma sugulase lillkapsaga kõhule kordi kasulikum. Annab vähe kaloreid ja on hea seedida, mistõttu tasub seda aasta algul ohtralt tarbida. Tänu kiudainete rohkusele täidab spargelkapsas ka hästi kõhtu ega lase muid asju liigselt tarbida. Vitamiinidest annab spargelkapsas rikkalikult A-, C- ja K-vitamiini. Organismi puhastamise eesmärgil võib spargelkapsast süüa nii toorelt kui ka hautatud kujul, võis praadimine aga unusta siiski ära.
Kapsas
Jõulune hapukapsas söödud, asu nüüd peakapsa kallale muul moel. Praadimise asemel söö seda pigem toorelt või kergelt töödelduna, sest kapsa parimad omadused ilmnevad just toorel kujul. Jättes kõrvale kasuliku C-vitamiini, on kapsas üks paremaid soolepuhastajaid tänu kiudainete suurele sisaldusele. Valmista riivitud kapsasalat kerge õlikastmega, mis mõjub justkui soolte harjamisena seestpoolt. Lisaks on kapsas kasulikku tetroonhapet, mis ei lase süsivesikutel rasvaks muutuda. Kes ei pelga kapsamahla, võiks puhastamise eesmärgil päevas ka seda klaasikese juua.
Quinoa
Lõuna-Ameerikast pärit quinoa pakatab kasulikkusest ja on kerge valmistada. Üks tassitäis quinoa't sisaldab kaheksa grammi proteiini ja viis grammi kiudaineid. Lisaks saab teradest organismile vajalikku rauda, tsinki, seleeni ja E-vitamiini. Sel moel aitab quinoa nii puhastuda, kaalu kontrollida kui ka alandada südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeediriski. Peale quinoa söö ka amaranti, hirssi ja pruuni riisi.
Oad ja muud kaunviljad
Kuna detsember möödus paljudel liha söömise tähe all, võiks jaanuari pühendada pigem taimetoitlusele. Oad on hea aseaine, kuna täidavad kõhtu tervislikult. Erinevalt rasvasest sealihast alandavad oad kolesteroolitaset, tasakaalustavad vere suhkrusisaldust ja alandavad kõrget vererõhku. Kõhutäitmisele aitab kaasa ka kõrge kiudainesisaldus. Tavaliste aedubade kõrval tasub süüa teisigi kaunvilju, oma koht võiks toidulaual olla ka läätsedel.
Täisteraviljad ja seemned
Kõiksugu teralised ja seemned on kiudaineterikkad, sisaldades seejuures kahte tüüpi kiudaineid, mis sooled seestpoolt puhtaks küürivad. Peenleiva asemel eelista täisteraleiba ja ka teiste jahutoodete puhul ürita valida täisteratooteid. Kõhule on eriti kasulik süüa otra, maisi ja tatart. Seemneid ja pähkleid süües eelista maitsestamata seemneid, mis on soolamata ja suhkrustamata. Poevalikust tasub kindlasti krõbistamiseks valida kõrvitsa- ja päevalilleseemneid, aga pea nendega kõrge kalorsuse ja rasvarohkuse tõttu piiri.
Lase organismil puhata ja väldi:

  • suhkrurikkaid toite
  • piimasaaduseid
  • alkoholi
  • kohvi ja kofeiinirikkaid jooke
  • gaseeritud jooke
  • praetud toite
  • valgest jahust valmistatud toite
  • liigset soola
  • konserve
  • salatikastmeid ja majoneesi
Ajakiri Naised

Sunday, March 13, 2011

7 Saladuse tehnikat: Kuidas ellu rohkem raha tuua?


»



Mõned aastad tagasi kutsusin ma Saladuseblogis inimesi liituma kursusega "7 Saladuse Tehnikat". See oli lihtne filmi Saladus (The Secret) baasil kokku pandud kursus, mis selgitas, kuidas meie mõtlemine meid ümbritsevat elu mõjutab.

Foto: SXC

Viimasel ajal on minu käest mitmel korral küsitud, kas kuskil oleks võimalik selle kursusega veel liituda. Jah, see on võimalik küll. Järgnevate päevade jooksul panen ma selle kursuse Sisekosmosesse üles, et kõik soovijad sellest kasu võiksid saada.

Esimene peatükk. 5 meetodit oma ellu raha kutsumiseks.


Teaduslikult on tõestatud, et inimese alateadvus on 5 korda võimsam kui meie teadvus. Samas aga kasutame me igapäevaelus 95% ulatuses teadvust, mitte alateadvust. Sellest johtub, et me jätame oma tegeliku potentsiaali valdavalt kasutamata.

Uuringud teaduses kinnitavad ka seda, et alateadvusel on tohutu suur mõju meie elus toimuva üle. See, mis on meie peas, see on ka meie elus kõige otsesemas tähenduses.


Mõned faktid alateadvuse kohta:
1) Alateadvuses on meie pikaajaline mälu - teadvuses on meie lühiajaline mälu;
2) Alateadvus suudab korraga tegelda kuni 1000 asjaga - teadvuses suudame hoida üheaegselt 2-3 asja;
3) Impulsid alateadvuses liiguvad 44 000 meetrit sekundis - impulsid teadvuses liiguvad kuni 60 meetrit sekundis;
4) Alateadvus suudab töödelda 4 000 000 000 bitti informatsiooni sekundis - teadvus suudab töödelda 2000 bitti informatsiooni sekundis.


Külluse ja edu loomine meie ellu ei tohiks olla vaevaline protsess. Kui sa tunned, et sa pingutad ja rabeled tohutult eesmärkide suunas liikumiseks, on suund vale ning tegelikult liigud sa niimoodi hoopis eesmärkidest kaugemale. Eesmärkide saavutamine peaks olema lihtne ning meeldiv protsess, kuna me kasutame selleks eelkõige oma alateadvust, mitte 100% ulatuses füüsilisi vahendeid. Me loome oma peas õiged tingimused edasi liikumiseks ja niipea, kui me oleme saavutanud oskuse seda teha, avastame isegi, kuidas asjad meie jaoks soodsas suunas liikuma hakkavad.

See on nagu jalgrattaga sõitma õppimine - kui korra oled tunde kätte saanud, oskad seda kasutada ning hakkad õppima üha keerulisemaid nippe. Aga alustama peame väga lihtsatest ning elementaarsetest põhimõtetest, mis esmapilgul võivad tunduda isegi liiga primitiivsed. Aga ei ole.


Alljärgnevalt on kirjeldatud 5 väga lihtsat tehnikat, kuidas alustada protsessi alateadvuse programmeerimiseks, et see hakkaks sinu ellu rohkem raha kutsuma.


Meetod 1
Ole tänulik raha eest, mis juba on sinu elus.



Et tekitada oma ellu rohkem raha, peame me olema tänulikud selle raha eest, mis meie elus juba on. Selle asemel, et pidevalt kurta, kui vähe meil raha on, räägime parem sellest, kui hästi meil läheb, et meil on raha ning saame hästi ära elada. Selle abistamiseks on hea meeles pidada mõningaid fakte:

1) Inimesed, kes teenivad enam kui 250 000 kr aastas, kuuluvad meie planeedi 10% jõukaimate inimeste hulka;

2) Inimesed, kes teenivad enam kui 25 000 kr aastas, kuuluvad inimeste hulka meie planeedil, kellel on vara rohkem kui 85% ülejäänud inimestel.

Kui sa keskendud nendele arvudele, siis mõistad, et meil on põhjust tunda ennast rikkana ning selle eest tänulik ja õnnelik olla.

Kui järgmine kord saad kuskilt raha, olgu see siis palgapäev või sõber tagastab laenu, ole selle eest tänulik. Ära võta seda kui „nii peabki olema", vaid mõtle korraks selle peale, kui hea meel sul on, et sa selle raha said ning mida kõike sa selle rahaga teha saad, alates toidu ja kütuse ostmisest kuni meelelahutuseni ning pangalaenuni, kellel see on. Kujuta ette, kui raske oleks, kui sa ei saaks seda raha. Kui oled nõus, et siis oleks väga raske, siis näita üles tänulikkust. Käitudes niimoodi, võid kindel olla, et üha rohkem raha hakkab sinu ellu tulema.

Meetod 2
Käitu, nagu oleksid juba jõukas.


Kõik lähtub meie mõttemustritest. See, mida me oma alateadvusele teadvuse kaudu sisendame, hakkab meie kasuks tööle.

Kui me teadlikult hakkame käituma jõuka inimesena, anname me oma alateadvusele märku, et me oleme valmis vastu võtma enam jõukust. Meie alateadvus läheb üle programmile, mis hakkab looma ja otsima situatsioone, mis vastaks meie teadvusele - rikkusele.

Seega käitu, nagu oleks sul juba palju raha. Kujuta ette, mida teevad ja kuidas käituvad miljardärid ning käitu samamoodi. Püüa tajuda seda tunnet ning emotsiooni, mis kaasneks miljardi krooniga ja hoia seda enda peas.

Loomulikult ei saa sellega minna äärmusesse viisil, et liisid järgmise palga eest miljoni kroonise auto, tuled töölt ära ning loodad Universumile, et see aitab sul selle auto eest tasuda. Seda ei juhtu kunagi! Me elame materiaalses maailmas ning me loome oma maailma läbi oma teadvustatud kavatsuste. Me peame ise tegutsema ning looma väärtust.

See tehnika räägib eelkõige pisikestest asjadest meie elus, mis annavad meile siiski hea tunde. Näiteks järgmine kord poodi minnes osta 5 krooni kallim leib ja ütle endale sel hetkel: „Ma saan endale lubada alati neid kaupasid, mida ma soovin!" või osta endale järgmine kord natukene kallimad ja kvaliteetsemad kingad. Ja ole jällegi tänulik selle eest, et sul on see võimalus. Selliste pisidetailidega hakkad sa muutma oma domineerivaid mõttemustreid ja selle kaudu otseselt ümber programmeerima oma alateadvust. See on lihtne, aga väga võimas tehnika.


Meetod 3
Võta raha vastu.


Me peame olema avatud igasugusele rahale, mis tuleb meie ellu, olgu see siis 2 sendine või 2000 eurot Me peame andma oma alateadvusele märku, et me oleme alati valmis raha vastu võtma.

Kui sa kõnnid tänaval ning näed maas 2-sendist, kas sa võtad selle üles? Kindlasti peaksid võtma! Juhul, kui sa ei võta seda üles, jõuab alateadvusesse emotsioon, et mul ei ole raha vaja. Alateadvus ei tunne emotsioone, mis tekib 2-sendisega või 2000 euroga - alateadvus võtab vastu info, mis sul sel hetkel peas tekib: „Mul ei ole seda raha vaja". Ning taas kord oled sa loonud oma alateadvusesse mustri, mida tulevikus pead jällegi ümber programmeerima.

Järgmine kord, kui näed trepil vedelemas 2-sendist, võta see üles ning ütle endale: „Üha enam raha tuleb minu ellu" ning sa võid kindel olla, et just nii hakkab juhtuma.

Sama kehtib ka teiste olukordade kohta elus, kus me võime näidata alateadvusele, et me ei ole raha teenimisest huvitatud. Näiteks teed sa liialt palju tasuta või ülimadala tasuga "teeneid", mida teised eeldaksid, et peaksid tasustama kõrgemalt; liialt madala hinnaga teenuse või toote müük jne. Kõikidel sellistel juhtudel loome emotsiooni, mille kaudu signaliseerime alateadvust, et meil ei ole raha vaja. Aga tegelikult ju hoopis on meil raha vaja! Anname sellest siis valjult teada.


Meetod 4
Kasuta iga võimalust teenida raha.


Meil kõigil on olnud hetki, mil mõtleme, et oleks pidanud ikka sellest või tollest ideest kinni haarama ning ära tegema, kuna keegi teine nüüd tegi selle ära. Või mõtleme, et oleks pidanud ikka sinna investeerima või selle töökoha vastu võtma, kuna teistel läks nii edukalt.

Aeg- ajalt on meil inspiratsioonihetked, mis kätkevad endas väga häid ideid. Need ideed pärinevad meie alateadvusest, mis ei eksi iialgi. Kuna inimene aga on ratsionaalne olend, siis üldjuhul leiab inimene kohe kuni 5 vastuväidet, miks see idee ei õnnestu. Ning niimoodi me loomegi oma tulevikku.

Osta endale märkmik ning hoia silmad lahti. Meie ümber on ideed, pane need kirja ning hakka otsima võimalusi nende teostamiseks. Kui sul on inspiratsioonihetked, siis tegutse kohe. Kui sulle välgatab midagi, siis on see õige asi ning väärt uurimist. Kui see idee sulle ka veel meeldib ning see on seotud valdkonnaga, mida sa armastad, siis oled võitnud jackpoti ning sa ei pea päevagi oma elus enam töötama - sinu hobist saab sinu töö ja sissetulek.

Hoides oma rahategemise ideede märkmikku alati enda läheduses ja seda pidevalt täiendades, avastad varsti, kui palju on tegelikult sinu elus võimalusi raha teenida. Vaja vaid kuskilt pihta hakata.


Meetod 5
Tee midagi, mis teeb sulle rõõmu.


Kui me oleme õnnelikud ja rõõmsad, meie energiatase tõuseb. Me tunneme ennast siis hästi ning me oleme inspireeritud ja valmis minema kasvõi läbi tule ja vee.

Me vajame seda energiat, et oma eesmärke saavutada. Tuleta meelde ja leia endale tegevused, mis tekitavad sinus hea enesetunde. Selleks võivad olla ka pisikesed asjad nagu sinu lemmikmuusika, loodus, lemmikloomad, sinu lapsed jpm. Ära keskendu nendele asjadele, mis on sinu elus sinu hinnangul valesti. Keskendu nendele asjadele, mis on sinu elus hetkel hästi ning toovad sulle rõõmu.

Olles rõõmus, annad sa oma alateadvusele märku, et see on energia, mida sa soovid endale. Ning seda sa ka saad. Mida enam seda head energiat sa toodad ning saad, seda tugevamaks sa muutud, seda enam on sinus inspiratsiooni ning sul tekivad ideed ja jõud nende teostamiseks.

See ei ole päevade küsimus, et sinu elu muutuks. See on protsess, aga äärmiselt meeldiv protsess, kuna esimesed märgid suuna muutusest ilmnevad väga kiiresti. Inimesed ei tea, kui kergesti on tegelikult meie alateadvus ümber programmeeritav ning kui see juba kord on võtnud positiivse suuna, hakkab kõik õiges suunas liikuma.

Eelpool kirjeldatud 5 Saladuse tehnikat on imelihtsasti rakendatavad meie elus. Ära lihtsalt loe neid läbi, võta need kasutusse. Need toovad sulle hea enesetunde ning sa käivitad nende kaudu võimsad protsessid.

Ole positiivne ja tunne ennast edukana. Sellisel viisil kiirgad sa välja positiivsust ja edu. Ja sellisel viisil saad sa selle 100 kordselt tagasi.

Artikli vahendas: internetiajakiri Sisekosmos www.sisekosmos.ee

Kaido on isikliku arengu entusiast, blogija ning ettevõtja. Peale oma esimese ettevõtte pankrotti hakkas Kaido otsima vastuseid küsimustele: "Kuidas elada elu oma reeglite järgi ning nautida seda igal tasandil?" Selliste küsimustega tegeldes käivitus projekt www.sisekosmos.ee, mis annab igapäevaselt sadadele inimestele inspiratsiooni ja ideid oma elu tähendusrikkamaks muutmisel.

Saturday, March 12, 2011

Õigesti hooldades õitseb alpikann mitu kuud‏


Sügistalvine hooajalill alpikann võib aknalaual oma õrnu õieliblikaid näidata mitu kuud, kui teda õigesti hooldada.

Novembris kingiti mulle alpikannipott. Ei mäleta, et oleksin kunagi nii ilusat alpikanni näinud: tiheda ja lopsaka lehemätta kohal sirutus taeva poole üle kahekümne õie. Roosadel õielehtedel oli ilus heledam serv, nahkjatel lehtedel põnev hõbedane muster. Lehtede alla piiludes avastasin, et juurde on tulemas massiliselt uusi õiepungi.

Panin alpikanni kodu kõige valgemale aknalauale, kus ta praegu toob oma õrnade õitega advendiaega helgeid noote. Aga juba märkan, et mõni alumine leht on läinud kollaseks ja uued avanevad õied vist ei kasva nii suureks kui need, mis puhkesid aiandis. Nüüd tuleb ruttu välja uurida, kuidas tubase potialpikanni eest hoolitseda, et ta püsiks võimalikult kaua kaunina.

Kuna minu alpikann, täpsemalt öeldes vahemere alpikann (Cuclamen persicum) sirgus üles lillekasvatusfirmas Flores Aed, siis siirdungi sinna. Alpikannihooaeg algab aiandis juba septembris ja lõpeb veebruaris, kui hakkavad õitsema esimesed partiid priimulaid. Flores Aed kasvatab Prantsusmaal aretatud uudse sordirühma Halios väga heade omadustega sorte. Osa taimi läheb müüki väiksemas, osa suuremas (läbimõõt 15 cm) potis. Viimased on ekstraklass: õitsevad eriti rikkalikult ja peavad paremini vastu.
Mitu kuud imelisi õisi
Ostu-müügijuht Evelin Nigula ütleb, et õigesti hooldades võib alpikann toas õitseda lausa mitu kuud. Mida tuleb siis silmas pidada?
- Mida jahedam (13–18°) on tuba, seda kauem alpikann õitseb.
- Mugul peab olema pooleldi kasvu-substraadist väljas, sest see võib niiskuses kergesti mädanema minna. Kui mugul on üleni turba sees, ärge hakake turvast potist välja võtma, vaid suruge see lihtsalt allapoole.
- Kastes valage vesi poti servapoolsele alale, et vesi ei satuks mugulale.
- Ohutum on kasta nii, et valada vesi poti alusele ja lasta juurepallil see endasse imeda. Järelejäänud vesi kallake aluselt kindlasti ära.
- Mitte mingil juhul ärge hakake õitsvat taime mineraalsemasse toalillemulda ümber istutama. Taim saab stressi ja lõpetab õitsemise. Potis olev turbasegu rahuldab täiesti taime vajadused õitsemise lõpuni, kui te paar korda kuus lisate kastmisveele õitseväetist (pool pakendil soovitatud normist).
- Ärge valage väetislahust kuivale mullale. Kõigepealt niisutage muld läbi puhta veega ja 1–2 päeva pärast väetage.
- Kastke pehme veega. Seda saab nii, kui lasete kraaniveel ööpäeva jagu kannus settida. Hästi sobib lumesulamisvesi. NB! Ärge kasutage tänava äärest võetud soolasegust lund. Pehme vee jaoks võib kraapida ka külmutuskapi jääkambrist lund.
- Närbunud õisi ja kolletunud lehti ärge lõigake ära, vaid tõmmake need võimalikult mugula lähedalt järsu tõmbega lahti. Kergelt keerates õnnestub see paremini. Lõigates jääb tüügas, mille kaudu võivad mugulasse pugeda haigusetekitajad.
- Selleks et altpoolt tulevate õite elu kergendada ja neile valgust anda, võib mõne suure lehe ära võtta.
- Kui lehed hakkavad kolletuma ja/või õievarred muutuvad pehmeks, on ruum olnud liiga soe ja pime või siis on taime liiga palju või vähe kastetud.
- Longu vajunud õievarred ja lehed annavad märku, et taim on saanud tuuletõmbust.
- Detsembris ja jaanuaris, kui päev on veel väga lühike, leidke alpikannile kodus võimalikult valge koht, sest õitsemise ajal vajab ta palju valgust. Ärge hoidke teda toa keskel laual, nagu kahjuks sageli tehakse. Veebruaris võib järjest tugevamaks muutuv päike lehti kahjustada – siis tõstke pott kohta, kuhu keskpäevane päike ei paista.
Kui alpikannil hakkab õisi järjest vähemaks jääma ja õievarred ei suuda enam kõrgeks kasvada, on mugul kurnatud ja vajab puhkust, räägib Evelin Nigula.
Väljateenitud puhkusele
Pärast viimaste õiepungade avanemist hakake vähem kastma, et lehed kuivaksid. Pärast õitsemist istutage taim ümber, sobib tavaline toalillemuld. Pott olgu võimalikult kitsas, seda paremini taim end tunneb. Puhkuse ajal hoidke muld peaaegu kuiv. Suve võib alpikann veeta varjulises kohas aias põõsa varjus või rõdul.
Kui taim on saanud hästi puhata, hakkab ta paari-kolme kuu pärast uusi lehti ajama. Nüüd kastke teda vastavalt lehtede arengule järjest rohkem. Mõne nädala pärast võib hakata ka väetama.
Enamasti ei õnnestu siiski kodustes tingimustes ja eriti keskküttega ruumides alpikanni edasi kasvatada. Ja kui taime saabki uuesti õitsema, siis tõenäoliselt ei õitse ta nii kaunilt kui aiandist toodud lill. Lihtsam on osta uus lill.
Alpikannile tasub uuesti mõtlema hakata varasügisel, sest seda jahedalembest lille saab hästi ära kasutada sügisestes lilleanumates, näiteks koos hõbehalli viltlehe ja padipõõsaga. Kui kraadiklaas langeb nullini, elab alpikann selle veel üle.



Kaja Kurg, Targu talita

Wednesday, March 9, 2011

Kardemon hävitab baktereid ja tõstab isu

Talveperioodil ihkab ka põhjamaalaste maitsmismeel teravaid elamusi. Magusmõrkjat maitset ning meeldivat aroomi pakub toitudesse ja jookidesse kardemon.
Iidne vürtsitaim kardemon on pärit Lõuna-Indiast. Inimkond on teda kasutanud juba tuhandeid aastaid. Kardemoni kui ravimi ja vürtsi väärtust tõestab see, et kõik ammused kultuurid on leidnud sellele kasutust. Hiinas raviti kardemoniga närvisüsteemi häireid, Araabias kasutati teda armurohuna, Kreekas värskendati kardemoniga suuõõnt, Roomas leevendati liigsöömisest tulenevaid hädasid.
Keskajal omistati kardemonile suisa erilist abivõimet, lootusrikkalt usuti, et see taim aitab pea kõigi tõbede vastu. Ju aitas usule kaasa nii kardemoni eksootilisus, tugev mõju maitsmismeelele kui ka kallis hind. Kalliduselt hõivas kardemon auväärse teise koha safrani järel. Tolleaegsetes apteekides müüdi raviotstarbel mee ja suhkruga magustatud kardemoniseemneid, mis olid mõeldud seedimise hõlbustamiseks.

Loo nimitegelase vürtsivaramu peitub seemnetena kambrilises kupras, mis on kardemoni vili. Igas kambrikeses on kolm-neli seemet. Vürtsikad seemned on lapikud, tumepruunid, 3–4 mm pikad ja sisaldavad 3–7% eeterlikke õlisid. Kardemoni kaubastatakse tavaliselt kolmel kujul: kupardena, seemnetena või peeneks jahvatatud pulbrina.
Enne kui seemnetest vürtsi saab, kulub aega ja vaeva. Kuprad tuleb korjata enne nende lõplikku valmimist. Kui selle toiminguga hilineda, kuprad avanevad ja valminud seemned pudenevad välja.
Järgneb kuparde kuivatamine, vahel ka pleegitamine ning sorteerimine. Et eeterlikke õlisid võimalikult kaua säilitada, kasutatakse seemnete säilitamiseks ja turustamiseks nende looduslikku pakendit – kupraid. Kõige rohkem hinnatakse rohelise värvusega kupraid, mõnevõrra vähem pruune ja valgeks pleegitatuid.
Mõjutab mitmel viisil
Seemnete pulbriks jahvatamisel lenduvad eeterlikud õlid suhteliselt kiiresti, järelikult on otstarbekas vajalik kogus seemneid peenestada vahetult enne kasutamist. Pulbri kujul tasub kardemoni säilitada jahedas õhukindlalt suletud nõus.
Kardemoni esmane mõjupiirkond on seedekulgla, kus ta soodustab seedenõrede (sülje, maomahla ja sapi) nõristumist.
Seedenõrede eritumine on aga signaal toitumiseks, järelikult on kardemonil isu tõstev toime.
Eeltoodust sugeneb ka hoiatus – kardemoni pole soovitatav pruukida maohaavade ja sapikivide esinemisel.
Tänu rikkalikule eeterlike õlide sisaldusele hävitab kardemon mitmeid mikroorganisme. Nii on kardemonil tõestatud baktereid ja seeni hävitav toime. Siit ka põhjendus juba igiammusele soovitusele kardemoni pruukimiseks halva suulõhna või hamba- ja igemepõletike korral. Enne hambapasta ja -harja kasutuselevõttu näriti hammaste ja suu puhastamiseks kardemoniseemneid. Haigusetekitajad hävivad, põletik peaks taanduma ja eeterlikud õlid varjutavad ebameeldiva lõhna.
Seedekulglas leevendab kõnealune vürts ka gaasipuhitustest tingitud vaevusi. See-eest Araabias on levinud veendumus, nagu suurendaks kardemoni tarbimine mehelikku võimekust. Lähis-Idas on isegi vanasõna, et vaene mees loobub pigem leivast kui igapäevasest kardemonist…
Meil pole kardemon mitte niivõrd ravivahend, kui just köögis kasutatav eriliste omadustega vürts. Lisaks köögipoolele võib kardemoni kohata ka mõningates kosmeetikumides, kuhu seda lisatakse tänu tema erilisele lõhnale.
Kulinaarias edukas
Põhjamaistest talvistest roogadest on kardemonilisand endale kindla koha välja võidelnud nii hõõgveinis kui piparkoogitainas. Jookidest on kardemon teretulnud külaline nii alkoholivabades rüübetes kui ka kangemas joogipoolises.
Väga populaarne on kardemonitee, mida saab juua kas kuumalt või jääteena külmalt. Sellise tee valmistamiseks tuleb tervikseemneid paar minutit keeta ja hiljem lasta keedusel veel kümmekond minutit tõmmata. Sama edukalt kõlbab kardemon ka kohvi lisandiks, kardemoniga kohv on populaarne just araablaste seas, olles tuntud kui beduiinikohv. Eeltoodu ei tähenda seda, nagu ei võiks kardemoni lisada ka teistele kohvijookidele.
Kraadidega jookides kuulub kõnealune vürts maitsestajana mitmesuguste likööride, nalivkade, nastoikade, maitseveinide ja glögide koostisse.
Lihatoitudest võib kardemoni trehvata pasteetides, vorstisegudes, hakklihatäidistes ning vürtsikates marinaadides. Edukalt maitsestab kardemon linnu- ja veiseliha.
Vetemaailma asukatest passib kardemon hästi kokku kaladega, maitsestajana toimib kardemon kalasuppides, kastmetes ja kalamarinaadides. Lisaks liha- ja kalamarinaadidele on loo nimitegelane teretulnud ka köögiviljamarinaadides, näiteks nendes, mis mõeldud kurkide või kõrvitsate jaoks.
Põhitoidusest sobib kardemon Aasias eeskätt riisitoitude kõrvale, Euroopas aga maitsestatakse sellega kartulitoite. Kardemon passib hästi ka munaroogade, näiteks omleti maitsestamiseks.
Maitsesegudest kuulub kardemon just karri ja garam masala koostisosade loetelusse. Ka dessertides leiab see vürts rakendust. Magustoitudest lisatakse kardemoni kissellidele, kompottidele, puuviljasalatitele, magusatele putrudele ja piimadessertidele. Sobib suurepäraselt ka kookide, keekside, küpsiste, präänikute ning saiataina koostisse. Skandinaavias on levinud isegi kardemonilisandiga leibade küpsetamine.
Sobib ka magusroogadesse
Samuti passib kardemon hästi kokku magusamaitseliste puuviljadega, sõltumata sellest, kas need on serveeritud värskena või konserveeritult.
Tänu omalaadsele maitsebuketile, mis on nii magus kui mõrkjas, on kardemon küllaltki universaalne maitsestaja, sobitudes ka teiste vürtsidega.
Tasub teada sedagi, et toitude maitse lõplikuks kujundamiseks nõuab kardemon aega ja kuumust. Tervikseemnete kerge röstimine enne kasutamist suurendab tuntavalt nende aroomikust.


Urmas Kokassaar
14. jaanuar 2011

Monday, March 7, 2011

ILUSAT VASTLAPäEVA!!!

Vastlapäev

Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts

Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust.

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.

Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk, liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad.

Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast pärit. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked.

Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine.

Seajalakondid tuli 19. sajandil kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Mõnel pool on konte hoitud paastumaarjapäevani ja viidud siis sigadele.

Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate maskidega karnevalid, mille järelkajaks on Lääne-Eestis kada ajamine, s.o õlenuku viimine perest perre. Enamasti oli see õlgi täistopitud mehekuju. On arvatud, et kada on varasema metsikukultuse jätkuks. Õlgedest metsik on viidud puuteiba otsa aetuna pimedas metsa ja seotud puulatva. Komme tagas viljaõnne.

Maagilisi kombeid oli aga muidki. Näiteks tehti linapõllul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut - viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas - kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla - karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi - võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muudelgi kevadistel pühadel.

Lääne-Euroopaga sarnane on veel nn lihaeide ringiliikumine ja vastla kottiajamise tava - lapsed käsutati pööninguluugi alla vastelt kotti püüdma ja visati neile ülevalt vett kaela.

19. sajandil otsiti mõnel pool teenijaid (ehkki enamasti toimusid teenijate otsimine ja mokalaadad uute abiliste leidmiseks hoopis küünlapäeval). Hoopis olulisem oli, et vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud.

Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.

Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud.

Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn)

Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega - suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha.

Keelud

Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri.

Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla.

Toidud

Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube.

Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe.

19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku.

Ennustamine

Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.

Kada ajamine

Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodust eemale, sel kombel eemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks.

Vastlasandid on olnud katoliiklikus Euroopas tuntud, Eestis on üksikteateid vaid Põhja-Tartumaalt ja Põhja-Viljandimaalt.

Vastla kotti ajamine

Mitmel tähtpäeval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste lõbustamiseks, lastes neil salapärast elukat (vastel, luutsi) kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda. Samal ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela.

Mida teised teevad

Inglastel kuuluvad vähemalt 19. sajandist tänini vastlapäeva juurde kukevõitlused ja jalgpall. 19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha. Kell 12 või 13 helisesid kirikukellad ehk pannkoogikellad, mille kõlamise järel võis küpsetamist alustada. Lihavõtte teist püha kutsuti lihapäevaks ja siis oli tavaks süüa esimesel pühal küpsetatud või keedetud liha. Kolmandalgi pühal söödi pannkooke koos esimesel pühal valmistatud liha ja muude roogadega. Nii nihkus range paastu algus kaugemale.

Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega.

Taive Särg muusikast vastlapäeval

Vastlapäev oli seotud rohkem naiste tööde ja tegemistega ning Kirde-Eestis leidub tema tähistamises kohati jüripäevaga sarnaseid naistepeo jooni.

Kõige iseloomulikum tegevus oli vastlapäeval liulaskmine, mille juurde kuulusid vastavad laulud. Tegevuse peamine eesmärk ning laulude keskne teema oli eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Vastlalaulude all mõeldaksegi harilikult liulaskmise juurde kuuluvaid liulaule, mida hüüti või lauldi tavaliselt mäe peal enne allasõitmist. Vastlapäevaga on seotud veel metsiku viimise, kada ajamise laulud (vt vastavaid liike), paelapunujate laulud ning tursalaulud, mille viiside kohta pole teateid.

Vastlasantide komme oli tuntud kitsal alal mõnes Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa kihelkonnas. Vastlasantide laulud sisaldavad tavalisi vastlalaule, ülevõtmisi mardi- ja kadrikombestikust (mille põhjal nad on arvatavasti tekkinud) ja improvisatsioonilisi osi. Usutavasti lauldi neid samade viisidega, millega mardi- ja kadrilaule.

Tursalaule on Sõrve kalurid vastlapäeval laulnud kalade meelitamiseks oma merre. Viise pole teada. Väga sarnase tekstiga on Saaremaal ja Muhus laiemalt tuntud tursapüüdmise loitsud, mida harilikult esitatakse mingi meestelaulu viisiga.

Vastlapäeval on Eesti lääneosas toimunud metsiku tegemine ja metsa viimine laulu ja pillimängu saatel. Taoline komme oli hiljem tuntud Lihula ümbruses kada tegemise ja ajamise nime all. Metsik või kada oli õlest, riideräbalatest vm tehtud nukk, mis viidi oma elukohast eemale.

Kada viidi kellegi teise maa peale, kadaajajad käisid lauldes ja keppidega pekstes selle järel. Vanasti olevat kadaajamise laulud olnud pikad. Olemasolevate lühikeste laulutekstide juures viise ei ole märgitud.

Vastlalaulud on suhteliselt lühikesed, teksti ja esituse poolest maagilise otstarbe ja loitsulise iseloomuga laulud. On võimalik, et neid ka loitsudena loeti.

Vastlalauludel ei ole omaette spetsiaalviise, vaid neil on tavaliselt kohalike tavandi- või mängulaulude viisid. Vastlalaulude viisid kuuluvad suuremalt jaolt vanemasse kihistusse, neil on üherealised astmelise liikumisega ning kvardi-kvindi ulatusega meloodiad.

Lõuna-Eesti (peamiselt Viljandi- ja Tartumaa) vastlalaulude juurde kuulub refrään liuge, lauge; liugu, laugu vms. Lõuna-Eesti laulude puhul tundub kohati, et lühike, rütmiliselt loetud loits on muutunud laululisemaks hiljem, kui talle on lisatud teiste kalendrilaulude eeskujul refrään ja selle juurde kuuluv viis. Mulgimaa vastlalauludes on erinevalt teistest sealsetest vanematest kalendrilauludest pikk refrään. See viib mõttele, et refrään on siin suhteliselt hiline.

Setus (kus liugu lasti jõulajal) ei ole teistele piirkondadele omaseid vastlalaule. Seal eelnes vastlapäevale pidustuste nädal maaslenitsa, millele järgnes suur paast ehk lihahiide. Setus esineb pikemaid lihahiitelaule, mis sisaldavad üksikuid liulaulu ridu. Vastlalauludega seonduvad ka laulud, kus soovitakse tulevaks aastaks häid linu. Setus esinevad vastavad motiivid maaslenitsa viimasel päeval lauldud mäelauludes, kus kutsutakse mäele laulma ja mängima.


Allikas:Berta, Eesti rahvakalendri tähtpäevad.

Thursday, March 3, 2011

Hoonete energeetiline puhastamine

Kõik meist koristavad korda paar nädalas tube.Puhastatakse peale iga suuremat tööd.Kui koer peale jalutuskäiku juhtub üle vaiba jalutama tuleb suurem nühkimine.Kevadeti võetakse ette suurpuhastus,pakitakse ära talveasjad.

Enamus meist ei märka energeetilist saastumist oma elamises.Kohati on tunda,et majas on raske olla,aga me harjume sellega.Tülid,haige inimese toas viibimine,töö juurest muremõtete kaasa toomine,vihaga või vastutahtmist millegi tegemine,kellegi kritiseerimine jne. viivad alla hoone energia taseme.

Hoone energeetilist puhastust on ise võimalik teha mitmel moel:

1.põleta küünlaid ja viirukit,kadakaoksi

2.lase oma kodusse positiivsed helid-rahvalaul,templi-kiriklik muusika,loodushääled.

3.puhasta tube meresoola,enda poolt õnnistatud veega soovitavalt vana kuuga või kaduneljapäeval.

4.soovitav on vana tuntud vaipade kloppimine,pesu kuivatamine ÕUES.Pane silma alt ära kõik mittevajalik.

5.tuulutamine taotlusega energeetiliselt puhatada.

6.peale neid toiminguid mediteeri,kujuta et su toad täituvad helesinise positiivse energiaga ja muutuvad säravaks.

7. lõpuks võta dussi,pese ka ennast mõttes helesinise energiaga,joo enese poolt õnnistatud vett,mine jalutama.

Kasuta oma loomingulisust ja sa saad hea tulemuse.Puhastada tasub regulaarselt.

Kui oled ise depressioonis,ja hoones on aastaid valitsenud madalad energiad tasuks kasutada spetsialisti abi.Sellistel puhkudel on negatiivsus tihtipeale kogunenud voodisse või disharmoonias inimese istumis,tegutsemis paika.Kui oled ise puhastanud elamist, tasuks see lasta üle kontrollida,sinu tulemus on ilmselt hea aga mõni pisiasi võib kahe silma vahele jääda.

Hagal Õpetus