Sukraloos (E955) on üks populaarsemaid magusaineid, mis on aspartaami turult välja tõrjumas. See on sahharoosiga võrreldes 600–650 korda magusam, kuid ei anna energiat ja imendub halvasti (11–27%).
Sukraloosi on peetud üsna turvaliseks ja kuumakindlaks ning selle
ohutuks päevaseks koguseks (ADI) on 5 mg/kg kehakaalule päevas. Kuna see
lahustub nii alkoholis kui ka vees, on see laialdaselt kasutusel
toiduainetööstuses. Eestis on müügil sukraloos nimega Splenda, mis
sisaldab täiteainet, et vältida üledoseerimist.
Kuid hiljutine uurimus, mis avaldati ajakirjas Toxicology and Environmental Health, lükkab ümber arvamuse, et tegemist on kuumakindla ja turvalise sünteetilise magustajaga. Splenda staatus “turvalise“ ainena on juba seatud kahtluse alla, kuna praegu pooleli olev uuring Itaalias viitab sellele, et sukraloos võib põhjustada leukeemiat. Samuti on seda seostatud diabeediga, mis vähendab selle väärtust veresuhkru probleemidega inimestele mõeldud toiduainete tootmisel.
Sukraloos vähendab kasulike bakterite hulka soolestikus
Aga kõige rohkem tekitab murelikkust värske uuring, milles vaadeldakse sukraloosi lagunemist kuumaga. Küpsetamise käigus laguneb see väga toksilisteks kloreeritud ühenditeks ja dioksiinideks.
Uuringus leitakse, et see laialdaselt lubatud ja kasutatav aine ei ole piisavalt hästi uuritud ning selle tegelik mõju keha ainevahetusele on tegelikult teadmata. Erinevalt seisukohtadest, et sukraloos läbib keha ja väljub väljaheidetes muutumatul kujul, on tegelikult nii inimeste kui loomade puhul väljaheidetes leitud sukraloosi laguprodukte, mille mõju kehale ei ole kunagi uuritud.
Sukraloos mõjutab soolestiku normaalset bakteriaalset tasakaalu ja vähendab kasulike bakterite hulka, andes kahjulikele bakteritele võimaluse rohkem paljuneda. Samuti muudab see soolestiku pH tasakaalu. Ühes uurimuses leiti, et soolestiku mikrofloora taastumiseks läks pärast sukraloosi tarbimist aega kolm kuud.
Sukraloosi laguproduktid on kartsinogeensed
On ilmselge, et sarnaselt teistele sünteetilistele magustajatele on sukraloos oluliselt ohtlikum ja vähem uuritud, kui turustajad seda väidavad. Tootjatest sõltumatud laborid on leidnud, et tegemist ei ole sugugi nii kuumakindla ühendiga, kui seni arvatud. See hakkab lagunema juba 119 kraadi juures ning laguneb täielikult 180 kraadi juures. Ning sukraloosi laguproduktid on kartsinogeensed ja genotoksilised kloreeritud ühendid. Kloreeritud ühendid nagu näiteks DDT on kurikuulsad selle osas, et lisaks toksilisusele on need ka keskkonnas väga püsivad.
Seniste teadmiste põhjal aspartaami, atsesulfaam-K ja nüüd ka sukraloosi kohta võib järeldada, et igasuguste sünteetiliste magustajate tarvitamist tasub vältida hoolimata sellest, millised on esialgsed väited tootja poolt läbi viidud uuringute põhjal. Looduslikke magustajaid on nii palju erinevaid variante, et koduses küpsetamises ei ole raske leida tervislikku ja maitsvat alternatiivi kui tavalise rafineerimata roosuhkru kasutamine mingil põhjusel võimalik ei ole.
Kuid hiljutine uurimus, mis avaldati ajakirjas Toxicology and Environmental Health, lükkab ümber arvamuse, et tegemist on kuumakindla ja turvalise sünteetilise magustajaga. Splenda staatus “turvalise“ ainena on juba seatud kahtluse alla, kuna praegu pooleli olev uuring Itaalias viitab sellele, et sukraloos võib põhjustada leukeemiat. Samuti on seda seostatud diabeediga, mis vähendab selle väärtust veresuhkru probleemidega inimestele mõeldud toiduainete tootmisel.
Sukraloos vähendab kasulike bakterite hulka soolestikus
Aga kõige rohkem tekitab murelikkust värske uuring, milles vaadeldakse sukraloosi lagunemist kuumaga. Küpsetamise käigus laguneb see väga toksilisteks kloreeritud ühenditeks ja dioksiinideks.
Uuringus leitakse, et see laialdaselt lubatud ja kasutatav aine ei ole piisavalt hästi uuritud ning selle tegelik mõju keha ainevahetusele on tegelikult teadmata. Erinevalt seisukohtadest, et sukraloos läbib keha ja väljub väljaheidetes muutumatul kujul, on tegelikult nii inimeste kui loomade puhul väljaheidetes leitud sukraloosi laguprodukte, mille mõju kehale ei ole kunagi uuritud.
Sukraloos mõjutab soolestiku normaalset bakteriaalset tasakaalu ja vähendab kasulike bakterite hulka, andes kahjulikele bakteritele võimaluse rohkem paljuneda. Samuti muudab see soolestiku pH tasakaalu. Ühes uurimuses leiti, et soolestiku mikrofloora taastumiseks läks pärast sukraloosi tarbimist aega kolm kuud.
Sukraloosi laguproduktid on kartsinogeensed
On ilmselge, et sarnaselt teistele sünteetilistele magustajatele on sukraloos oluliselt ohtlikum ja vähem uuritud, kui turustajad seda väidavad. Tootjatest sõltumatud laborid on leidnud, et tegemist ei ole sugugi nii kuumakindla ühendiga, kui seni arvatud. See hakkab lagunema juba 119 kraadi juures ning laguneb täielikult 180 kraadi juures. Ning sukraloosi laguproduktid on kartsinogeensed ja genotoksilised kloreeritud ühendid. Kloreeritud ühendid nagu näiteks DDT on kurikuulsad selle osas, et lisaks toksilisusele on need ka keskkonnas väga püsivad.
Seniste teadmiste põhjal aspartaami, atsesulfaam-K ja nüüd ka sukraloosi kohta võib järeldada, et igasuguste sünteetiliste magustajate tarvitamist tasub vältida hoolimata sellest, millised on esialgsed väited tootja poolt läbi viidud uuringute põhjal. Looduslikke magustajaid on nii palju erinevaid variante, et koduses küpsetamises ei ole raske leida tervislikku ja maitsvat alternatiivi kui tavalise rafineerimata roosuhkru kasutamine mingil põhjusel võimalik ei ole.
Allikas: Telegram
0 comments:
Post a Comment