Vanal kuul tehtud saunavihas on üheksa rohtu‏

“Vanal kuul ja pehme tuulega” pidada vana õpetuse järgi parimad vihad saama. Võrumaa vanasõna ütleb lausa, et vanal kuul tehtud saunavihas on üheksa rohtu, noorel kuul tehtud kaseviha sisse läheb seitse haigust.
Tabusid on veelgi. Pühapäeval ei tohi vihta teha, siis hakkab hiljem saunas viheldes ihu sügelema.
Kindel keeld on ka see, et kaselatv peab jääma puutumata. Noore nõtke kase võib maha painutada ja oksad küljest raasida ning siis uuesti koos ladvaga lahti lasta. Las kasvab sihvakaks metsapuuks!
Õige vanadel aegadel oli vihtade tegemine neidude toiming. Ka raamatus “Puud ja inimesed” kirjutab Ants Viires, et “enamasti enne jaani käisid naised lehesil”. Lehesed on rohkete lehtedega peened oksad. Vihaks võetakse umbes 0,5 m pikkused väheharalised oksad. Kimp tehakse nii suur, et pihk napilt ümber ulatub. Seotakse kinni ja lõigatakse otsad tasaseks. Enamasti seotakse kimbud kahekaupa kokku, nii on hea kuivama panna.

Veel kirjutab Ants Viires, et kui naine niimoodi paari seotud vihtadega sauna läks, siis võis oodata, et ta saab kaksikud.
Eriti hea viha saab vesisel maal kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Oksad peavad närbuma vilus.
Kõige rohkem tehakse meil vihtu arukasest, millel on pika ja terava tipuga lehed. Vähem kasutatakse veidi ümmargusema kuju ja tömbima lehetipuga sookaske. Sookasest viht lõhnab tugevamini. Arukasevihal aga kleepuvad lehed vihtlemisel vähem ihu külge.
Õige on vihtu teha ajast, mil kaselehed, sh noored kasvud on saanud täiskasvanuks, kuni ajani, mil okstele tekivad seenekäbid või kollased lehed. Need protsessid on eri aastatel eri ajal, erinevus võib olla kuni kaks nädalat. Kaseleht on täiskasvanud, kui ta on muutunud paksemaks ning noorte kasvude lehed ei ole põhiokste lehtedest enam kuigipalju heledamad.
Vihtasid võib pikemat aega säilitada kas kuivatatult või külmutatult.
Kuivatamiseks sobib hästi otsese päikesevalguse eest varjatud ventileeritav ruum, kus vihad riputatakse seinale või lakke. Kõige parem on kuivatatud vihtu säilitada selleks ette nähtud salves või pappkastis, aga need võivad seista ka seinale riputatult.
Kuivatatud viha värskendamiseks pange see esmalt umbes pooleks tunniks külma vette, seejärel 10 minutiks kuuma vette.
Külmutamisel pakkige vihad ükshaaval õhukindlalt kilekottidesse ning laduge sügavkülmikusse. Külmutatud vihtu sulatage aeglaselt toatemperatuuril. Kui on kiire, võib kasutada külma vett. Kuum vesi võtab lehed lahti ja muudab need pudruks.
Mõned soolavad vihad sisse, et lehed oma värvi säilitaksid. Mõned aga panevad vihad sügavkülmutusse, et lehti värskena hoida.
Artikkel on varem ilmunud Maalehe lisas Targu Talita