Suur mungalill on vähenõudlik ja leplik kultuur, mida võib kasvatada nii istikutest kui ka kasvukohale külvatult.
Suur mungalill (Tropaeolum majus), mida rahvapäraselt
ka kressiks kutsutakse, kuulub mungalilleliste sugukonda ja pärineb
Lõuna-Ameerikast Boliiviast ja Kolumbiast.
Arvatavasti levis
mungalill Euroopas ja sattus ka Eestisse munkade vahendusel, kes teda
kloostriaedades kasvatasid kui lillekultuuri, ravitoimelist salatitaime
ning viinamäetigude söödataime. Suur mungalill on üheaastane rohttaim,
mis moodustab kompaktse maapinda hästi katva 40–60 cm kõrguse laiuva
puhmiku.
Sageli tärkavad sügisel mulda varisenud seemnetest
kevadel uued taimed. Nii levib suur mungalill koduaias isekülvi teel
öökülmade eest kaitstumas koduaias kohati isegi massiliselt.
Köögiviljakultuurina on soovitav mungalille kasvatada kergema
lõimisega eelmisel aastal rohkesti orgaanilist väetist saanud mullal.
Kasvukoht olgu päiksepaisteline. Istikutest kasvatamisel teha külv
aprillis sooja kasvuhoonesse 2–3 seemne kaupa pottidesse. Vahetult
kasvukohale tuleks ta külvata mai lõpul, pannes seemned mulda 2–3 kaupa 3
cm sügavusele külviskeemiga 25 x 40 cm. Parema idanevuse tagamiseks on
soovitav seemneid eelnevalt 6–12 tundi toasoojas vees leotada.
Küllaldase niiskuse ja soojade ilmade korral tärkab mungalill 8–14
päevaga. Seemnete idanevus säilib 5–8 aastat.
Suurt mungalille
kahjustavad suur- ja väike kapsaliblikas, kelle röövikud võivad mõnikord
kogu taime hävitada ja samuti kapsakoi. Tõrjeks tuleb kapsaliblika
röövikud lihtsalt käsitsi ära korjata. Erilisi hooldustöid peale
umbrohutõrje mungalill ei vaja. Noorte võrsete pidev kärpimine ja
toiduks tarvitamine tuleb taime välimusele pigem kasuks kui kahjuks.
Esimese söögiks kõlbliku lehe-võrsesaagi saame kuu-pooleteist pärast
külvi. Lehti, õienuppe, õisi, valmimata seemneid saab koristada pidevalt
kuni öökülmade tulekuni. Lillekultuurina sobib kasvatamiseks eelkõige
ronitaimena aga ka rõdukastidesse, aknalauale ja suurematesse kõrgemal
asetsevatesse (rippuvatesse) vaasidesse ja pottidesse, mis täita rammusa
liivaseguse aiamullaga.
Suvelillepeenardesse on sobilikumad
mitteroomavad põõsasjad sordid. Liiga niiskel ja rammusal mullal jäävad
õied lehtede varju. Mungalill sobib aga ka roomavana püsilillepeenarde
tühemikesse, eriti kevadiste sibullillede poolt tekkinud, aga ka suurema
laiguna suvelillepeenrasse. Üksiktaimena ta erilist efekti ei anna.
Levinumad sordid: Gleam seeria (pooltäidisõied), ‘Empress of India’ –
lillakasrohelised lehed ja punased pooltäidisõied; Jewel seeria
(mitteroniv, põõsasjas, pooltäidis- ja täidisõied), Tip-Top seeria ja
Whirlybird seeria (mitteroomav-põõsjas).
Mungalill ravimina.
Lehtedes, eriti aga õites, on rohkesti flavonoide, mis mõjuvad soodsalt
hüpertooniatõve (kõrge vererõhk), maksa- ja seedekulgla haiguste,
ateroskleroosi jt haiguste profülaktikas ning ravimisel. Hinnatud on
mungalille gripiviirust ja Coli-bakterite elutegevust pärssiv toime.
Kõik mungalille osad sisaldavad mitmesuguseid raviva toimega glükosiide
ja eeterlikke õlisid. Glükosiididest tähtsaim on tropeoliin, mis koos
eeterlike õlidega annabki mungalillele omase mädarõika ning sinepi
vahepealse maitse- ja lõhnabuketi.
Mungalill taimekaitses.
Kasvav mungalill peletab eemale ka lehetäid. Kui kuivatatud ning
peenestatud hõõrutud lehepuru hoidlas mugulate ja juurikate vahele
puistata, parandab see porgandite ja kartulite säilivust.
Allikas: Maitsvad lilled, Toivo Niiberg, Maalehe Raamat
Monday, February 18, 2013
Soovitusi mungalille kasvatamiseks
Posted by Tiia at 8:24 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment