By Selene Kollom on Monday, November 5, 2012 at 5:03pm ·
Kõigile minu lähedastele ja sõpradele
Paljud, paljud mulle olulised inimesed on praeguste aegade kummalisest pingestumisest ärevuses. On stressi, on motivatsiooni puudust, on suhete keerukust ja lähisuhete valusat katkemist. On pinna jalge alt kaotamise tunnet, on hirmu, on segadust. Pean ütlema, et seisan isegi nende arusaamatute emotsioonide, kummastavate juhtumite ja segaste tajude keerises. Ja tahan aidata ennast nagu teidki. Teid nagu ennast.
Näib et nõudmised meile ei lõpetagi kerkimist, tegeleme absoluutselt iga päev enda tõestamisega. Oleme sellest väsinud. Samuti oleme väsinud ja kurguni täidetud erineva infoga, mis meid siia-sinna tirib, meie emotsionaalset ja vaimset, ka füüsilist olemust igal hetkel raputab ja traumeerib. Tuleb mõista, et see ongi teadlikult loodud psühholoogiline häma; ajupesu, mille eesmärgiks on sind endast ning tõelistest väärtustest lahutada. Lõhkuda ja kõigutada sinu tasakaalu. Oleme kõik omamoodi ohvrid selles võõras „nende mängus“.
Tuleb õppida töötama sõelaga, lasta kõik ülearune mööda külgi maha joosta ja säilitada oluline. Kõik oluline on aga tegelikkuses (geniaalselt) lihtne. Headus, mõistvus, hoolivus. Kannatlikkus, julgus ISE OLLA, eesmärgikindlus. NEED on sinu jõukese e. olemuse tasakaal. Armastus, selle sõna õiges mõttes. Tõeline ja isetu armastus on jõud, mis kasvatab, loob ja annab vabaks. Ei, see ei ole paradoks, kui sügavamalt vaadata ja teadlikult asju hinnata. Armastus, kui seda tema tõelises olemuses näha, koosneb isekate piiride puudumisest (naiselik energia), on loov ja julge (mehelik energia), ühendab, voolates üle takistuste (naiselik energia) ja vabastab (mehelik energia). Erinevate energiate koostöös moodustubki see tõeline Tunne, mida me sageli ajame sassi tasakaalust väljas, meie poolt samanimeliseks kutsutud tundega.
Me seisame väga elutähtsate, fundamentaalsete muutuste keskmes. Kui varem sai rääkida, et need on meile jõudmas üha lähemale, siis nüüd on need käes. Parim, mida saame enda jaoks teha – on nende muutustega voolavalt kaasa minna. See ei tähenda seisundit, kus nagu heitunud loom, allaandlikult saba jalge vahel, paratamatu saabunu vastu võtad. Ei. See tähendab oma mõtlemises puhastuse tegemist, ümber vaatamist, mõistmisvõime laienemist ja avardumist. Kui kogu eelnev ilmakord on teinud kõik, et sa ei saaks aega teha muud, kui trotslikult-pea maas, naba vahtides, härjana oma koormat vedada; teisisõnu oravarattas kihutada, siis nüüd on aeg sellest rattast välja astuda, veorihmad õlgadelt heita, pilk tõsta ja nägema hakata. Mida meilt oodatakse? Ei, me ei räägi sotsiaalsetest orjaahelatest, mida teatav valitud klikk inimkonna turjale on heitnud, me räägime laiemalt: räägime kogu meie eksistentsiaalsest olemusest siin planeedil ja selles ajahetkes. Enne kui edasi liikuda ja liikuda uut teed mööda, kus iga astutud samm vastab tulemusega/annab oodatud „tasu“, tuleb pea „selgeks mõelda“.
Meie loomulik jõuväli on lõhutud, meie jõuvarud hekseldatud - kõik selle nimel et me iseseisvalt mõelda, olla, areneda ei suudaks. Kui inimene on iseseisev, suhtub austusega iseendasse, kui tervikusse; areneb ja kasvab .. siis hakkab ta austama ka ümbritsevat. Ta hakkab tegema otsuseid, mis tulevad kasuks mitte ainult iseendale vaid ka üldisele heaolule. Ta on tervisest pakatav, rõõmus, julge ja andmissuutlik. Sellist inimest ei ole ju sellel koloss-orjakoloonia loojal vaja. Selline inimene ei allu manipulatsioonile ja „õudus-õudus!“ – selline inimene aitab, suunab ja juhib ka teised sarnasesse arengusse. Tulemuseks on oma jõuväljas üha tugevnev inimmass, keda ei saa ajada nagu lambaid. Selline inimene seisab enda eest, oma naabri eest ja elab Teadlikkuses. Mis on aga orjapidaja ja allutaja suurim abimees? Masside teadmatus ja iseseisvusetus. Ühesõnaga rahva e. inimkogumi nõrk jõuväli. Seega on aegade vältel püütud lõhkuda meie tasakaalu lausa loodusseaduste juure-pinnalt. Kiil on löödud kõige vahele, mis võib ühendada – mehe ja naise; rahva ja traditsioonide; noore ja vana vahele. Ja me oleme seda lubanud endaga teha - tasuks kaheldava väärtusega almuste eest. Meile on lubatud tööd, leiba, maad ja õhku …?! Vabandust – seda, mis õigusega meile nagunii kuulub. Õigus elule on iga looduseviljal. Ometi on keegi tulnud ja öelnud, et just tema selle õiguse sulle annab. Ja ainult temaga on sul elu. Kas pole haiglane? Seostub igatahes minul Stockholmi sündroomiga, tee mis tahad. On aeg oma jõud ja omale kuuluv tagasi võtta. Sellega võiks alustada juba täna. Väikeste sammudega – suuremate poole.
Korraks, luban et vaid korraks, peatun ka neil, kes iial ei suuda end lahti rebida vanadest harjumustest. Need, kes jäävad vahendeid valimata tegema kõik, et peatada sinu areng ja edasiminek. Need õnnetud on ennast juba ohverdanud vanadele, oma aja ära elanud reeglitele. Nad on omaks võtnud nendega manipuleerivate jõudude e. peremeeste omadused: nad on õelad, nad püüavad lõhkuda tervikut, nad kritiseerivad kõike ja kõiki, laimavad, vehivad rusikatega jõuetus raevus; manavad ja sajatavad – neid, kes soovivad end vabana tunda. Nad võiks öelda - toituvad oma loodud kurjusest/vihast, neid valitsevad ja juhivad madalad emotsioonid: agressiivsus ning raev, segunedes ülima võimetuse, ebakindluse ja abitusega. Neid paneb liikuma hirm- kõik, mida nad ei mõista, tuleb hävitada. Parim, mida sa selliste puhul teha saad – nii sinu enda, kui selle õnnetu jaoks – on mitte lasta end provotseerida, mitte vastata samaga vaid soovida talle head ja eemalduda nii kaugele, kui võimalik. Las ta jääb maha - ehk tema mõistmise aeg veel tuleb.
Loodult terve ja tasakaalus mees on kaitsja, on keskendunud eesmärgile, pühenduv ja loov. Ta on individualist. Ta on pioneer. Ta on enesekindel ( mitte üleolev või agressiivne vaid ennast usaldav). Ta ei karda enda olemust kaotada, teenides ühtseid huve. Naine on kodu ja ühtsuse, mõistvuse, sügava olemuse voolav jõud. Ta liidab, hoiab lakkamatus jätkumises ja ühenduses - kokku sõlmitud jõud. Ta ei karda end kaotada, hinnates oma tervet Ego ja individuaalsust. Koos luuakse arengud, millistes ei ole kohta ülem- või alamvõimul. Ollakse lahutamatu tervik. Kokkuvõtvalt- mees ja naine on ühe jõu kaks aspekti. Ja mitte kuidagi teisiti. Neid lahutades on inimvaim tasakaalukeskmest väljas ja seega nõrk (loe: manipuleeritav kõigi ja kõige poolt).
Siinjuures tegemist ei ole eraldi võetuna mehe ja naise energia ja jõuga – alustama peaks sellest, et sinus endas (sinu sees) on need kaks poolt olnud seni tasakaalust väljas. Juba meis endis on need jõud omavahel välispidise nõutava mudeli ja eeskuju tõttu – sõtta suunatud. Eelkõige endas tuleb need kaks jõudu ühendada. Saavutades endas tasakaal, oled paremaks partneriks ka teistele; oled siis saanud Koosolemise (võid lugeda kogukonna, terviku, ühiskonna, perekonna) hinnatud osapooleks. Siis on loota, et oled tugev ja pühendunud, võimekas ja arengusuutlik nii individuaalselt kui ühtses plaanis. Siis on sul ka midagi anda ning antu langeb nagu seeme õigele pinnasele, kus ta kasvada saab. Tulemused, arvan, ei lase end oodata.
Tegele iseendaga. Õpi end ja oma vajadusi tundma. Ei, mitte tujusid vaid loomuvajadusi, mis on sinuks olemise eelduseks. Lase lahti vanadest mallidest, lõhu piirangud ja kitsendused, mis sulle on pähe istutatud teiste/seniste ühiskonnanõuete poolt. Kuula oma südant, kuula sügavas vaikuses oma sisetunnet ja ürgseid teadmisi. Need ei jäta sind hätta ega ole kunagi kusagile kadunud. Leia vaid aeg ja kuula. Otsi nad rikutuse kihi alt üles. Ära heitu, iga algus on raske. Ära tee endale järeleandmisi stiilis, et „homme avan silmad, homme alustan ja ülehomme hakkan endale tõtt tunnistama“. See on SINU elu, mis jookseb nagu liiv, mis kulub iga hetkega. Väärtusta endale antud aega. Vaata enda ümber avatud silmadega! Kusagil sinu lähedal on kindlasti see, kes sind mõistab, kes ise on sama teed alustanud. Ühendage oma pürgimused! Mitte miski ei ole seda väärt, et lasta end peatada. Võitle vanade harjumustega iseendas, otsi oma tegude motiive ja kiida end, kui avastad iga päevaga üha enam, et su motiivid väljuvad isekuse ja enesekesksuse vangistatud mullist! Ärge alahinnake vajadust- ürgset sügavat vajadust- taastada oma tegelik jõuväli, oma kuuluvus ja tõeline olemus; võtta tagasi oma tegelik koht. Ilma selleta te kuhtute. Seda eriti muutuva maailma üha kasvavas uues jõuväljas.
Võta vastutus. Mõista, et iga sinu astutud samm või tehtud otsus, on SINU valik. Pole vaja end õigustada ükskõik millise harjumuspärase valega – „mind sunniti, olin sunnitud, mul puudus väljapääs; ma lihtsalt vastasin mulle tehtule“ jne. SUL ON VALIKUD. Igas olukorras. Sa võid mõista püüda või selja keerata; sa võid tolereerida või vastu astuda; sa võid mürgiselt näkku paisata või lahkelt selgitada püüda; sa võid rünnata või taanduda; sa võid kiita või laita; sa võid karistada või premeerida; sa võid minna või jääda; sa võid vihata või armastada“ … Teadvustada tuleks ka seda, et kõik need variandid on iseeneses paradoksaalsed , aga ühe jõu kaks poolt. Ja neid tuleb kasutada tasakaalus olles – ikka juhindudes küsimusest: milline valik on tõeliselt hea ja õige. Mulle ja ka teistele. Vaadates oma nabast kaugemale, hakkad tegema paremaid otsuseid. Sest iga isekas ja „silmaklapistatud“ otsus teeb sulle kaugemas perspektiivis halba. Kuna loodus ja maailm seisab neil kahel ühendatud jõul, ühises energiaväljas, siis siit ka igipõline eksistentsi loogika: kõik, mida sinna välja lisad, jõuab ka sinuni tagasi; mida teed, naaseb sinu juurde varem või hiljem. Seepärast õpi tegema tarku, ka ümbritsevale tulu toovaid otsuseid. Sa valid, kas võtad kasutusele ühe või teise. Ja teed seda endale aru andes, vastutust ise võttes, mitte teistele lükates. Ning lood sellega võimaluse, et sulle vastatakse sama hoolivusega.
Ole endaga kannatlik, ole ka teistega. Ole armastav ja austav. Ole toetav ja andestav. Õpi olema lihtsalt: tänulik. Selle eest, mis sul on ja märka, mis kasvab või lisandub. Pühendu, sest sellest sõltub nii sinu enda kui ka teise heaolu ja tulevik. Tunnusta endas mehe- ja naise energiaid. Lase neil teha koostööd ja lase neil ühendada jõud. Ära alanda ennast, kritiseerides endas neid osapooli. Need pooled kuuluvad kokku! Ainult nii tagad tasakaalus olemise ka „välispidiselt“ – teistega koostöös. Võimestud ja kasvad.
Kindlasti on palju neid, kes teavad räägitut isegi. Tore on, siis võid liikuda edasi – panen sulle vaid südamele: palun ära hoia oma tajudega teadmisi endale, jaga neid! See on meie kohus! Ja teha seda isetult, tasu küsimata. Ka see on õppetund. On neid, kes on hakanud aimama ja on selliseid, kes ei suuda midagi sarnast uskuda. Teie kõigiga jagan oma mõtteid. Rääkides nagu iseendaga ja iseendale. Jagan, sest te olete seda väärt ja ma hindan teid. Olgu ürgsed jõud ja -allikas meie püüdlustele toeks!
Aeg on Armastusele Armastusega süda avada. See on meie mäng, kus reeglid teeme meie.
Paljud, paljud mulle olulised inimesed on praeguste aegade kummalisest pingestumisest ärevuses. On stressi, on motivatsiooni puudust, on suhete keerukust ja lähisuhete valusat katkemist. On pinna jalge alt kaotamise tunnet, on hirmu, on segadust. Pean ütlema, et seisan isegi nende arusaamatute emotsioonide, kummastavate juhtumite ja segaste tajude keerises. Ja tahan aidata ennast nagu teidki. Teid nagu ennast.
Näib et nõudmised meile ei lõpetagi kerkimist, tegeleme absoluutselt iga päev enda tõestamisega. Oleme sellest väsinud. Samuti oleme väsinud ja kurguni täidetud erineva infoga, mis meid siia-sinna tirib, meie emotsionaalset ja vaimset, ka füüsilist olemust igal hetkel raputab ja traumeerib. Tuleb mõista, et see ongi teadlikult loodud psühholoogiline häma; ajupesu, mille eesmärgiks on sind endast ning tõelistest väärtustest lahutada. Lõhkuda ja kõigutada sinu tasakaalu. Oleme kõik omamoodi ohvrid selles võõras „nende mängus“.
Tuleb õppida töötama sõelaga, lasta kõik ülearune mööda külgi maha joosta ja säilitada oluline. Kõik oluline on aga tegelikkuses (geniaalselt) lihtne. Headus, mõistvus, hoolivus. Kannatlikkus, julgus ISE OLLA, eesmärgikindlus. NEED on sinu jõukese e. olemuse tasakaal. Armastus, selle sõna õiges mõttes. Tõeline ja isetu armastus on jõud, mis kasvatab, loob ja annab vabaks. Ei, see ei ole paradoks, kui sügavamalt vaadata ja teadlikult asju hinnata. Armastus, kui seda tema tõelises olemuses näha, koosneb isekate piiride puudumisest (naiselik energia), on loov ja julge (mehelik energia), ühendab, voolates üle takistuste (naiselik energia) ja vabastab (mehelik energia). Erinevate energiate koostöös moodustubki see tõeline Tunne, mida me sageli ajame sassi tasakaalust väljas, meie poolt samanimeliseks kutsutud tundega.
Me seisame väga elutähtsate, fundamentaalsete muutuste keskmes. Kui varem sai rääkida, et need on meile jõudmas üha lähemale, siis nüüd on need käes. Parim, mida saame enda jaoks teha – on nende muutustega voolavalt kaasa minna. See ei tähenda seisundit, kus nagu heitunud loom, allaandlikult saba jalge vahel, paratamatu saabunu vastu võtad. Ei. See tähendab oma mõtlemises puhastuse tegemist, ümber vaatamist, mõistmisvõime laienemist ja avardumist. Kui kogu eelnev ilmakord on teinud kõik, et sa ei saaks aega teha muud, kui trotslikult-pea maas, naba vahtides, härjana oma koormat vedada; teisisõnu oravarattas kihutada, siis nüüd on aeg sellest rattast välja astuda, veorihmad õlgadelt heita, pilk tõsta ja nägema hakata. Mida meilt oodatakse? Ei, me ei räägi sotsiaalsetest orjaahelatest, mida teatav valitud klikk inimkonna turjale on heitnud, me räägime laiemalt: räägime kogu meie eksistentsiaalsest olemusest siin planeedil ja selles ajahetkes. Enne kui edasi liikuda ja liikuda uut teed mööda, kus iga astutud samm vastab tulemusega/annab oodatud „tasu“, tuleb pea „selgeks mõelda“.
Meie loomulik jõuväli on lõhutud, meie jõuvarud hekseldatud - kõik selle nimel et me iseseisvalt mõelda, olla, areneda ei suudaks. Kui inimene on iseseisev, suhtub austusega iseendasse, kui tervikusse; areneb ja kasvab .. siis hakkab ta austama ka ümbritsevat. Ta hakkab tegema otsuseid, mis tulevad kasuks mitte ainult iseendale vaid ka üldisele heaolule. Ta on tervisest pakatav, rõõmus, julge ja andmissuutlik. Sellist inimest ei ole ju sellel koloss-orjakoloonia loojal vaja. Selline inimene ei allu manipulatsioonile ja „õudus-õudus!“ – selline inimene aitab, suunab ja juhib ka teised sarnasesse arengusse. Tulemuseks on oma jõuväljas üha tugevnev inimmass, keda ei saa ajada nagu lambaid. Selline inimene seisab enda eest, oma naabri eest ja elab Teadlikkuses. Mis on aga orjapidaja ja allutaja suurim abimees? Masside teadmatus ja iseseisvusetus. Ühesõnaga rahva e. inimkogumi nõrk jõuväli. Seega on aegade vältel püütud lõhkuda meie tasakaalu lausa loodusseaduste juure-pinnalt. Kiil on löödud kõige vahele, mis võib ühendada – mehe ja naise; rahva ja traditsioonide; noore ja vana vahele. Ja me oleme seda lubanud endaga teha - tasuks kaheldava väärtusega almuste eest. Meile on lubatud tööd, leiba, maad ja õhku …?! Vabandust – seda, mis õigusega meile nagunii kuulub. Õigus elule on iga looduseviljal. Ometi on keegi tulnud ja öelnud, et just tema selle õiguse sulle annab. Ja ainult temaga on sul elu. Kas pole haiglane? Seostub igatahes minul Stockholmi sündroomiga, tee mis tahad. On aeg oma jõud ja omale kuuluv tagasi võtta. Sellega võiks alustada juba täna. Väikeste sammudega – suuremate poole.
Korraks, luban et vaid korraks, peatun ka neil, kes iial ei suuda end lahti rebida vanadest harjumustest. Need, kes jäävad vahendeid valimata tegema kõik, et peatada sinu areng ja edasiminek. Need õnnetud on ennast juba ohverdanud vanadele, oma aja ära elanud reeglitele. Nad on omaks võtnud nendega manipuleerivate jõudude e. peremeeste omadused: nad on õelad, nad püüavad lõhkuda tervikut, nad kritiseerivad kõike ja kõiki, laimavad, vehivad rusikatega jõuetus raevus; manavad ja sajatavad – neid, kes soovivad end vabana tunda. Nad võiks öelda - toituvad oma loodud kurjusest/vihast, neid valitsevad ja juhivad madalad emotsioonid: agressiivsus ning raev, segunedes ülima võimetuse, ebakindluse ja abitusega. Neid paneb liikuma hirm- kõik, mida nad ei mõista, tuleb hävitada. Parim, mida sa selliste puhul teha saad – nii sinu enda, kui selle õnnetu jaoks – on mitte lasta end provotseerida, mitte vastata samaga vaid soovida talle head ja eemalduda nii kaugele, kui võimalik. Las ta jääb maha - ehk tema mõistmise aeg veel tuleb.
Loodult terve ja tasakaalus mees on kaitsja, on keskendunud eesmärgile, pühenduv ja loov. Ta on individualist. Ta on pioneer. Ta on enesekindel ( mitte üleolev või agressiivne vaid ennast usaldav). Ta ei karda enda olemust kaotada, teenides ühtseid huve. Naine on kodu ja ühtsuse, mõistvuse, sügava olemuse voolav jõud. Ta liidab, hoiab lakkamatus jätkumises ja ühenduses - kokku sõlmitud jõud. Ta ei karda end kaotada, hinnates oma tervet Ego ja individuaalsust. Koos luuakse arengud, millistes ei ole kohta ülem- või alamvõimul. Ollakse lahutamatu tervik. Kokkuvõtvalt- mees ja naine on ühe jõu kaks aspekti. Ja mitte kuidagi teisiti. Neid lahutades on inimvaim tasakaalukeskmest väljas ja seega nõrk (loe: manipuleeritav kõigi ja kõige poolt).
Siinjuures tegemist ei ole eraldi võetuna mehe ja naise energia ja jõuga – alustama peaks sellest, et sinus endas (sinu sees) on need kaks poolt olnud seni tasakaalust väljas. Juba meis endis on need jõud omavahel välispidise nõutava mudeli ja eeskuju tõttu – sõtta suunatud. Eelkõige endas tuleb need kaks jõudu ühendada. Saavutades endas tasakaal, oled paremaks partneriks ka teistele; oled siis saanud Koosolemise (võid lugeda kogukonna, terviku, ühiskonna, perekonna) hinnatud osapooleks. Siis on loota, et oled tugev ja pühendunud, võimekas ja arengusuutlik nii individuaalselt kui ühtses plaanis. Siis on sul ka midagi anda ning antu langeb nagu seeme õigele pinnasele, kus ta kasvada saab. Tulemused, arvan, ei lase end oodata.
Tegele iseendaga. Õpi end ja oma vajadusi tundma. Ei, mitte tujusid vaid loomuvajadusi, mis on sinuks olemise eelduseks. Lase lahti vanadest mallidest, lõhu piirangud ja kitsendused, mis sulle on pähe istutatud teiste/seniste ühiskonnanõuete poolt. Kuula oma südant, kuula sügavas vaikuses oma sisetunnet ja ürgseid teadmisi. Need ei jäta sind hätta ega ole kunagi kusagile kadunud. Leia vaid aeg ja kuula. Otsi nad rikutuse kihi alt üles. Ära heitu, iga algus on raske. Ära tee endale järeleandmisi stiilis, et „homme avan silmad, homme alustan ja ülehomme hakkan endale tõtt tunnistama“. See on SINU elu, mis jookseb nagu liiv, mis kulub iga hetkega. Väärtusta endale antud aega. Vaata enda ümber avatud silmadega! Kusagil sinu lähedal on kindlasti see, kes sind mõistab, kes ise on sama teed alustanud. Ühendage oma pürgimused! Mitte miski ei ole seda väärt, et lasta end peatada. Võitle vanade harjumustega iseendas, otsi oma tegude motiive ja kiida end, kui avastad iga päevaga üha enam, et su motiivid väljuvad isekuse ja enesekesksuse vangistatud mullist! Ärge alahinnake vajadust- ürgset sügavat vajadust- taastada oma tegelik jõuväli, oma kuuluvus ja tõeline olemus; võtta tagasi oma tegelik koht. Ilma selleta te kuhtute. Seda eriti muutuva maailma üha kasvavas uues jõuväljas.
Võta vastutus. Mõista, et iga sinu astutud samm või tehtud otsus, on SINU valik. Pole vaja end õigustada ükskõik millise harjumuspärase valega – „mind sunniti, olin sunnitud, mul puudus väljapääs; ma lihtsalt vastasin mulle tehtule“ jne. SUL ON VALIKUD. Igas olukorras. Sa võid mõista püüda või selja keerata; sa võid tolereerida või vastu astuda; sa võid mürgiselt näkku paisata või lahkelt selgitada püüda; sa võid rünnata või taanduda; sa võid kiita või laita; sa võid karistada või premeerida; sa võid minna või jääda; sa võid vihata või armastada“ … Teadvustada tuleks ka seda, et kõik need variandid on iseeneses paradoksaalsed , aga ühe jõu kaks poolt. Ja neid tuleb kasutada tasakaalus olles – ikka juhindudes küsimusest: milline valik on tõeliselt hea ja õige. Mulle ja ka teistele. Vaadates oma nabast kaugemale, hakkad tegema paremaid otsuseid. Sest iga isekas ja „silmaklapistatud“ otsus teeb sulle kaugemas perspektiivis halba. Kuna loodus ja maailm seisab neil kahel ühendatud jõul, ühises energiaväljas, siis siit ka igipõline eksistentsi loogika: kõik, mida sinna välja lisad, jõuab ka sinuni tagasi; mida teed, naaseb sinu juurde varem või hiljem. Seepärast õpi tegema tarku, ka ümbritsevale tulu toovaid otsuseid. Sa valid, kas võtad kasutusele ühe või teise. Ja teed seda endale aru andes, vastutust ise võttes, mitte teistele lükates. Ning lood sellega võimaluse, et sulle vastatakse sama hoolivusega.
Ole endaga kannatlik, ole ka teistega. Ole armastav ja austav. Ole toetav ja andestav. Õpi olema lihtsalt: tänulik. Selle eest, mis sul on ja märka, mis kasvab või lisandub. Pühendu, sest sellest sõltub nii sinu enda kui ka teise heaolu ja tulevik. Tunnusta endas mehe- ja naise energiaid. Lase neil teha koostööd ja lase neil ühendada jõud. Ära alanda ennast, kritiseerides endas neid osapooli. Need pooled kuuluvad kokku! Ainult nii tagad tasakaalus olemise ka „välispidiselt“ – teistega koostöös. Võimestud ja kasvad.
Kindlasti on palju neid, kes teavad räägitut isegi. Tore on, siis võid liikuda edasi – panen sulle vaid südamele: palun ära hoia oma tajudega teadmisi endale, jaga neid! See on meie kohus! Ja teha seda isetult, tasu küsimata. Ka see on õppetund. On neid, kes on hakanud aimama ja on selliseid, kes ei suuda midagi sarnast uskuda. Teie kõigiga jagan oma mõtteid. Rääkides nagu iseendaga ja iseendale. Jagan, sest te olete seda väärt ja ma hindan teid. Olgu ürgsed jõud ja -allikas meie püüdlustele toeks!
Aeg on Armastusele Armastusega süda avada. See on meie mäng, kus reeglid teeme meie.
0 comments:
Post a Comment