Statiinid
on veres kolesterooli vähendamiseks kasutatavad ravimid, mida
tarvitatakse sageli südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Neid on
kiidetud imeravimina, mis aitab ära hoida hulgaliselt südameinfarkte ja
insulte. Statiinid teevad võidukäiku ka Eestis. Kui 1998. aastal oli
meil umbes 500 igapäevast statiinide kasutajat, siis 2008. aastal 22 000
ning veel kaks aastat hiljem juba 42 000.
Statiinide kõrvalmõjude hulgas on üles loetud maksa- ja
neerupuudulikkus, müopaatia, katarakt ja diabeet. Iroonilisel kombel
soovitatakse Eesti diabeediliidu kodulehel ennetada südamehaigusi
regulaarse statiinide tarbimisega. Kuid kõige rohkem on viimasel ajal
tähelepanu saanud asjaolu, et statiinid halvendavad oluliselt mälu ning
põhjustavad dementsust.
Mälukaotust põhjustav toime
Bristoli ülikooli teadlased uurisid statiinide mõju ning leidsid, et
mõnda tüüpi statiinidel on mälukaotust põhjustav toime. Võrreldi
pravastatiini atorvastatiini mõju laboris ning leiti, et pravastatiin
vähendab lühimälu ning äratundmisvõimet. Siiski näib, et ravimite toime
on ajutine, kuna laborirottidel mälu taastus pärast seda, kui neile
lõpetati ravimi andmine.
Leonard Coldwell, kes on vähi ja stressiga seotud haiguste
alternatiivravi ekspert, nimetab statiine massimõrvaks. Tema sõnul
põhjustavad need alati maksakahjustust ning vähendavad eeldatavat eluiga
vähemalt 20 aasta võrra. Kolesteroolil on kehas ja eelkõige ajus väga
suur roll ning statiine võetakse kolesterooli langetamise eesmärgil.
Coldwelli sõnul on liigse kolesterooli ohtlikkus müüt. Kolesterool
ladestub veresoonte seintele vaid selle tõttu, et need on eelnevalt
põletikuprotsessi tõttu kahjustada saanud. Ta leiab, et kolesterooli ei
pea ravima ega eemaldada püüdma – hoopis vastupidi, see on kehale
vajalik aine. “Mitte ükski raviv jõud ei asu inimese kehast väljaspool,
tervenemine on alati keha sisene jõud,“ ütled Coldwell. Imeravimit ei
ole olemas.
Meditsiiniuuringud on ebausaldusväärsed
Tegelikult ei ole meditsiiniteaduses haruldased juhtumid, kus üks
uuring näitab üht ja teine teist; kus aja jooksul mingite ravimite
tõhusus väheneb ja kus uuemad uuringud lükkavad ümber vanu tõdesid, aga
mõnikord ka vastupidi – vanad tõed tulevad tagasi. Enamiku ravimite
ebapiisav tõhusus või isegi ohtlikkus hakkab huvitaval kombel lagedale
tulema siis, kui nende patendid aeguvad ning tekib oht, et need välja
töötanud farmaatsiafirma hakkab kaotama kasumit, kuna turule saavad
tulla sama toimeaine põhised geneerilised ravimid.
Meditsiiniuuringute nõrkustel on palju põhjusi. Vahel isegi
pahatahtlikkus ja võltsimine. Aastal 2012 tunnistas näiteks
GlaxoSmithKline ennast USA-s süüdi kriminaalasjas ja nõustus kolme
miljardi dollari suuruse trahviga. Kaasus puudutas kolme ravimit –
Paxil, Wellbutrin ja Avandia – ning näiteks diabeetikutele mõeldud
Avandiat turustati ka Eestis aastail 2005–2010, enne kui Euroopa
Komisjon selle müügiloa peatas. Neil ravimitel olid tõsised kõrvalmõjud,
mida firma küll teadis, aga varjas.
Otsesed pettused on aga pigem erand kui reegel, enamikul juhtudel on
asi muus. Kui neli uuringut näitavad, et ravim toimib, aga neli uuringut
näitavad, et ei toimi, siis tõenäoliselt avaldatakse need, mis näitavad
toimimist. Seda tahavad ju kõik: teadlased, ravimifirma, ülikool,
teadusajakiri. Keegi ei taha avaldada teadusartiklit pealkirjaga, et
uurisime küll, aga midagi huvitavat ei leidnud.
Allikas:telegram
Friday, November 22, 2013
Kolesterooliravimid võivad põhjustada mälukaotust
Posted by Tiia at 11:23 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment