Kontakti loomisega tasub vaeva näha‏

Kontakti loomisega tasub vaeva näha

Maret Bergström, gestaltterapeut ja pedagoog

Väga rahutu ja probleemse klassiõpetaja tegi kord järgmise sam­mu: kui õpilased jälle lärmama ja mürgeldama hakkasid, kustutas tule. Pimedas klassis rääkis ta õpi­lastele, kuidas ka temal oli kooliajal raskusi paigal istumise, keskendumise ja kuulamisega. Sellest päevast alates klass muutus. Õpetaja ja laste vahel tekkis kontakt.

Pedagoogide täienduskursuste enamik hõlmab õpetaja erialaseid teadmisi, mõni suhtlemisoskust. Õpetaja isiksusega kursustel tavaliselt ei tegelda, kuigi kool peaks kasvatama isiksusi eeskuju kaudu ja eeskuju defitsiit on ühiskonnas suur.
Kui vaatleme inimese peamisi vajadusi ja eluvaldkondi püramiidis isiksus, suhted ja erialased oskused, on isiksus kõige alus, püramiidi vundament. Kui tugevdada isiksuse osa, suureneb ka suhtlemisoskus ja professionaalsus. Isiksuse tugevdamine tähendab enese tundmist ja avastamist. Üks viis ennast avastada on otsida endaga kontakti sügavamal tasemel ja avastada ennast sügavama kontakti kaudu teistega. 

Kontakt tähendab koosolemist

Loomulikult oskame me kontakti luua, aga harva mõtleme selle kvaliteedile ja teadlikule kontaktile. Gestaltteraapia isiksuse arengu kursustel tegeldakse kontaktiga sügavuti, sellega, kuidas me kontakti loome, hoiame ja lõpetame. Ja millega me kontaktis oleme. Kas oleme kontaktis oma hirmude ja uskumustega või edastatava sõnumiga¥ Kas oma rolliga või teise inimese vajadustega¥ Teadlikkusega kaasneb alati parem kontakt.
Kontakt tähendab koosolemist, ühinemist. Kontakt nõuab enda selgete erinevuste tajumist, võrreldes muu maailma ja teistega. See saab toimuda ainult minu ja sinu kokkupuutepiiril. Paradoksaalne on, et mida rohkem me tajume oma erisust, seda parema kontakti suudame luua. Hea kontakt on erutav, elustav ja energiat andev.
Kui piirid on ähmastunud ja inimese enesetunnetus segane, ei saa kumbki kontakti osapool oma vajadusi rahuldada. Näiteks olgu toodud abielupaar, kes võib leida end õhtust õhtusse tuimalt telerit vaatamas, kuna mõlemad arvavad, et teine seda tahab. Sama kehtib koolis. Esmalt peab oma vajadused ja erisused selgeks tegema õpetaja.
Välismaailmaga loome kontakti viie meele abil: vaatame, kuulame, puudutame, maitseme ja haistame. Viimased kaks meelt on koolis kahjuks alakasutuses. Kontaktis saab olla ka oma mõtete ja kujutlustega. Samuti saab olla kontaktis oma sisemaailmaga - kehaliste ja hingeliste tunnetega.
Gestaltteraapias räägitakse ka kontaktist eri suhtlemistasanditel. Suhtle­mistasandid võib jagada neljaks: klišee tasand; rolli tasand - õpetaja, õpilase roll; kontakti vältimise, kaitsete tasand; ehe tunnete tasand. 

Suhtlemise tasandid

Klišee tasandil ütleme "tere", "head aega", räägime tühjast-tähjast.
Rolli tasandil suhtleb õpetaja suurema osa tööajast - määrab reeglid klassis, annab edasi teadmisi, infot või kontrollib koduseid ülesandeid. Selle tasandil räägime "asjast". Tihti jäädakse aga kinni ja poetakse peitu rollitasandisse ega riskita teadlikult sügavama kontaktiga.
Kaitsete tasandil kaitseme ennast ja väldime kontakti nii oma tunnete ja sügavama olemuse kui ka teise inimesega. See väljendub teravatelt teemadelt jutu mujale viimises, naljaks pööramises, jutu sobimatuks tunnistamises, teise asjatundmatuks tembeldamises, endassetõmbumises jne.
Ehe tunnete tasand tähendab tõelist koosolemist teise inimesega ja pakub suurt rahuldust. Selline suhtlemine rikastab, inimene on avatud, ei kaitse ennast ja saab palju vastu. Ehedat koosolemist igatseb alateadlikult igaüks. Tunnete tasandil aktsepteerime ja näitame ennast nii, nagu me oleme. Näeme üksteist täielikult. Tekib loovus ja sünergiaefekt, kus sina ja mina kokku on midagi enamat kui lihtsalt kaks inimest. Selline kontakt loob isiksuse kasvu.
Kõik tasandid on vajalikud ja loomulikult ei jaksaks keegi suhelda ainult tunnete tasandil. Meie suhtlemisoskus sõltub sellest, kas ja kui palju oskame eri tasandite vahel paindlikult liikuda.

Suhtlemistasandi vahetamine

Isiksus on vaja mängu panna, kui olu­kord on konfliktne. Näiteks kui õpilane segab pidevalt tundi. Õpetaja vihastab. Aga selle asemel, et teadvustada oma viha, omistab ta kõik halva õpilasele ja karistab teda. Kontakti ei toimu ja haiget saavad mõlemad osapooled.
Elav ja aktiivne laps, kes saab pidevalt sellise kogemuse osaliseks, pettub koolis ja tõmbub endasse või hakkab provotseerivalt käituma. Tema enesehinnang langeb ja võimalus elus ennast täiel määral kasutada samuti. Õpetaja saab teadvustada oma pettumust ja viha, aktsepteerida seda, tegelda sellega ja adekvaatset enesetunnetust klassis ära kasutada. 

Ainult siis, kui õpetaja võtab õpilast sellisena, nagu ta on, ja on ise see, kes ta on, tekib kontakt. Kontakti kaudu saab muutus käitumises võimalikuks. Ja muutus tekib iseenesest.
Tuleb loobuda illusioonist, et lapsi saab kontrollida. Muuta ja juhtida saab ainult iseennast ja oma tundeid. Kontrollist loobumine võib tuua positiivseid üllatusi.
Kust võtta aega, et iga nagamanniga hakata eraldi tegelema¥ Aga ometi on see kokkuvõttes efektiivsem kui pidev märkuste kirjutamine ja enda kui ka laste frustreerimine.

Kontakti loomine

Kontakt tähendab kooli kontekstis empaatilist vaatamist ja kuulamist, vahel ka puudutamist. Kontaktis peab olema eelkõige iseendaga - maandatud, oma tundeid tundev ja vastavalt väljendav. Kontakt tähendab teise inimese austamist sellena, kes ta on.
Ülienergiline laps vajab palju kontakti. Ta reageerib hästi puudutusele ja pilkkontaktile. Kui teda nimepidi eemalt pidevalt keelata, ei jõua see talle kohale, sest õpetaja ei ole lapsega kontaktis.
Kontakti loomise hea viis on tähelepanelik ja südamega kuulamine. Eriti kui tõrges laps midagi ütleb, ükskõik kas õppeaine või muu kohta, saab talle vastates ja täpsustavaid küsimusi esitades rääkida sellest, mis on õpilasel südamel. See ongi kontakt lapsega tema enda tasemel, sellel pinnal, mis tema jaoks oluline on. Kogenud pedagoog oskab muu jutu alati ka ainega seostada. Tavaliselt suhtleb aga õpetaja lapsega enda tasemelt või räägib "asjast" ja ignoreerib lapse juttu, kuna see ei puutu "asjasse". Nii õpib laps ennast ignoreerima.
Õpetaja saab luua kontakti ka nii, et jagab lastega midagi enda kohta, mida tavaliselt ei peeta kohaseks.
Kontaktis olev õpetaja märkab, mida laps vajab. Kui ta on väsinud õppimisest ja kuulamisest ning vajab midagi lõõgastavat, võib teha fantaasiamatka ja reisida oma unelmate paika. Või teha mingi kehaharjutus. Näiteks võib terve klass püsti tõusta, teha sirutusharjutusi, kujutleda end puuks - kasvada, tuules hõljuda, lehti langetada, linde ja loomi varjata. Või teha üksteisele massaa?i, patsutada seljale jms. Kontakt oma kehaga maandab "ülemõelnud" inimest, toob maa peale tagasi.  

Olen kindel, et enamik õpetajaid oskab kontakti luua ja teeb mainitud asju niikuinii, kuid suhtlemisvõimaluste pagas suureneb, kui ta saab teadlik olla sellest, mida ta parajasti teeb.

Kontakt enesega

Tihti ootavad õpetajad enesekehtestamise treeningutelt oskusi, mis aitaksid neid paremini nn jõupositsioonil olla, et lapsed alati kuulaksid, ei räägiks vastu ja teeksid ülesanded ära.Selliseid ideaalseid lapsi ei ole, see on ainult illusioon.
Kehtestada saab ainult seda, mis inimeses on. Ja selleks peab ennast tundma.
Kui suhtume õpilastesse kui oma õpetajatesse, kes aitavad meil ennast tundma õppida, hakkame tööst rohkem rõõmu tundma. Tervesse ellu tuleb rohkem kirge.
Koolis saab erialased teadmised suurepäraselt ühendada juhi- ja suhtlemisoskusega. Töö endaga, pidev kontaktioskuse lihvimine on raske ja huvitav. Palju lihtsam oleks, kui lapsed muutuksid. Kuid muuta saab õpetaja vaid iseennast.
Juht olla tähendab eelkõige osata juhtida ennast. Enesetundmist ja -juhtimist gestaltteraapia isiksuse arengu kursustel õpitaksegi. 

Allikas: internet