Toitude hapendamine on tuhandeid aastaid vana komme, mis on
levinud üle terve maailma. Hapendatud toidud on kuulunud
traditsioonilise pühadeaegse menüü sisse nii Eestis kui ka mujal. Ning
selleks on ka põhjust. Paljud pühadetoidud on raskestiseeditavad ja
sageli sööme jõululauas ka rohkem kui muidu iga päev. Selleks, et pühad
mööduks rohkem rõõmu ja naeru ning vähem kõhuprobleemide tähe all, tasub
kaaluda, kas liha ikka peab tingimata meie jõululauale kuuluma.
Ning milline iganes on sinu jõululaua pearoog, tasub meeles pidada, et
kõrvale sobib hästi hapukapsas ja hapukurk. Hapendatud toidud aitavad
seedimist toetada ja kasulike soolebakterite hulka suurendada.
Kääritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille käigus
toimub teatud bakterite ning pärmseente ainevahetusprotsess – esialgu
hapnikuvaeses keskkonnas ning seejärel hapniku osalusel, kus käärimisel
vabanevat energiat kasutavad need organismid ära oma elutegevuseks.
Köögiviljade kääritamisel alustavad piimhappebakterid seda protsessi
glükoosi lagundamisega, mis ajapikku kiireneb ning jõuab lõppfaasi paari
nädala möödudes.
Selle kõige tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel
tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid,
omega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Need
kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning
leevendada laktoositalumatust.
Traditsiooniliste toiduainete fermenteerimine
Peamised aiasaadused, milles kasutatakse fermenteerimise meetodit, on
kapsad ja kurgid. Kapsaste kääritamise eesmärk on säilitada neis
leiduvate A ja C vitamiinide rohkus. Samuti on uuringutest selgunud, et
neis leiduvad ained aitavad hoida kolesterooli taset normis ning neil on
põletiku- ja vähivastane toime. Hapukurkides tekkinud bakterid hoiavad
seedeelundkonna mikrofloora tasakaalus ning moodustunud B-grupi
vitamiinide ühendid tagavad normaalse makrotoitainete ainevahetuse.
Tänapäeva keskkonnast on valdaval enamikul inimestel probleeme
soolestiku mikroflooraga. Me saame pidevalt kas otseselt või kaudselt
toiduga antibiootikume, suur hulk naisi võtab rasestumisvastaseid pille,
mis kahjustavad mikrofloorat, ning toksilised ained ümbritsevad meid
nii toitudes, jookides kui ka ümbritsevas keskkonnas. Kahjustunud soole
mikrofloora vähendab keha võimet mürke eemaldada ning need ladestuvad
rasvkoes, ajus, seljaajus ja isegi luuüdis, kus need võivad olla
vallandavad tegurid leukeemia, lümfoomi ja immuunsüsteemi probleemide
jaoks.
Hapendatud toidud on väga tõhusad mürkide kehast välja viimisel.
Nendes leiduvad kasulikud bakterid suudavad siduda laia hulka erinevaid
toksiine ja raskemetalle ning toetavad keha enda puhastumise mehhanisme.
Ning selleks ei pea neid sööma tohututes kogustes. Pigem on oluline
seda teha pidevalt pikema aja vältel. Lisaks hapendatud köögiviljadele
aitavad seedimise mikrofloorat parandada ja mürke kehast välja viia ka
näiteks pastöriseerimata jogurt või eksootilisem kombucha tee.
5 põhjust, miks hapendatud toidud meie tervist toetavad
Aitab paremini seedida. Kääritatud toit sisaldab palju
probiootikume ja ensüüme, mis aitavad seedeelundkonnas hoida tasakaalu
ning tugevdavad ka organismi vastupanuvõimet.
Suurendab vitamiinide hulka toidus. On leitud, et
fermenteeritud piimatoodetes on võrreldes pastöriseeritud toodetega
tunduvalt kõrgem foolhappe, pürodoksiini, B-grupi vitamiinide,
riboflaviini ning biotiini tase.
Soodustab toitainete tõhusamat imendumist. Tänu ensüümide rohkusele paraneb seedimine ja peensooles muutub tõhusamaks toitainete imendumine verre ning lümfi.
Toiduainete säilivusaeg pikeneb. Käärimisprotsessil osalevad bakterid toodavad antimikroobseid ühendid, mis takistavad toidu riknemist ja mikroobide juurdepääsu.
Muudab maitse rikkalikumaks. Ained, mis fermenteerimise käigus tekivad lisavad toidule intensiivsust ning muudavad selle maitse veelgi tugevamaks.
Eelista kodus valmistatud hapukapsast poekaubale
Fermenteerimine on veidi ennustamatu tulemusega protsess – rohkem
kunst kui teadus – ning toiduainetööstused on välja arendanud tehnikad,
mille abil hoida suurte koguste tootmiselt ühtset standardit.
Tehniliselt on kõik soolvees kääritatu fermenteeritud, kuid umbes
sealtmaalt sarnasus koduse hapukapsa ja poe müüdava vahel võib ka
lõppeda. Äädika lisamine, pastöriseerimine ja külmkapis hoidmine
peatavad fermenteerumise protsessi, mistõttu kasutavad tööstused neid
meetodeid selleks, et toit enne tarbijani jõudmist üle ei hapneks. Kuid
need vähendavad lõpp-produkti väärtust. Poeletilt haaratav hapukapsas
võib olla mugav, kuid kodus ise valmistatu on hoopis tervislikum.
Tavalised supermarketi hapukurgid on lihtsalt pakitud äädika ja soolaga
ning pastöriseeritud – kasulike soolestikubakteritega ei ole sellel
mitte mingit seost.
Hapukapsa ja hapukurkide valmistamiseks on mitmeid erinevaid retsepte
ja lõpptulemus oleneb väga paljust. Kuid värske hapukapsa või kurkide
valmistamine ei võta kaua aega ega ole liialt keerukas. Kui paned täna
kurgid soolveega purki, siis võid neid juba homme nautida.
Friday, March 28, 2014
Söögem rohkem hapukapsast: kuidas hapendatud toidud tervist toetavad
Posted by Tiia at 9:40 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment